dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 15. november 2023
Viit
1.2.-4/23/2885-2
Registreeritud
15. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2023
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4232885-2 15.11.2023 Väljaminev kiri.asice360 KB

Sisu (failidest)

Lp Kalle Laanet Teie: 02.11.2023 nr 8-1/7148 Justiitsministeerium [email protected] Meie: 15.11.2023 nr 1.2.-4/23/2885-2 Arvamus justiitsministri määruse eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord“ eelnõu. Meil on eelnõu osas järgmine tähelepanek. Vangistusseaduse (VangS) § 18 lõike 1 järgi vanglasse karistust kandma saabunud isik daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov. Lisaks võetakse vajadusel häälenäidis ja tehnilise lahenduse olemasolul näokujutis, kui neid toiminguid ei ole juba varasemalt tehtud. Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et näokujutise võtmine tähendab tehnilise seadme abil isiku nägu iseloomustavatest füüsilistest tunnustest kujutise võtmist. Tegemist ei ole ainult fotoga, vaid teatud tunnustele vastava infotehnoloogilise andmehulgaga, mille süsteem genereerib etteantud algoritmide kaudu. Andmekogusse salvestatud näokujutis on hiljem otsingumootori abil teiste näokujutistega automaatselt võrreldav. Lisaks tähendab tehnilise lahenduse ehk hõivelahenduse abil võetud näokujutise võtmine seda, et näokujutise võtmisel kantakse näokujutis kohe automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (ABIS) ning kinnipeetava biograafia ja näokujutise võtmise andmed riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistrisse (RSBR), mis tähendab, et eraldi andmete kogumist ja edastamist vangla poolt ei toimu. Määruse eelnõu § 2 lõike 3 järgi kasutatakse võimaluse korral daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks elektroonilist hõivejaama. Seletuskirjas on selgitatud lõike 3 kohta järgmist: lõikes 3 öeldakse, et võimaluse korral kasutatakse daktüloskopeerimiseks ja näokujutise võtmiseks elektroonilist hõivelahendust, mis koosneb vastavast tarkvarast ja riistvarast e hõivejaamast. VangS-i § 18 lõige 1 kohustab vanglat võtma kinnipeetavalt näokujutist vaid turvalise tehnilise lahenduse olemasolul. Samas nähtub määruse eelnõu § 2 lõikest 4, et olukorras, kus vanglal siiski vastav tehniline lahendus puudub, kantakse isiku biograafiaandmed ning näokujutise võtmise andmed andmekogusse RSBR ning näokujutis salvestatakse sobivale andmekandjale, mis vastavalt määruse §-le 3 edastatakse 30 päeva jooksul näokujutise võtmisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI). Seega näeb VangS § 18 lõige 1 küll ette, et vanglasse karistust kandma saabunud isikult Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 võetakse näokujutis vaid tehnilise lahenduse olemasolul, kuid samas on määruses sätestatud, et näokujutist võib võtta ka olukorras, kus vanglal vastav tehniline lahendus puudub, mis tähendab isiku digitaalse kaameraga pildistamist, näokujutise kaamera mälukaardile, arvuti mälupulgale või muule taolisele andmekandjale salvestamist ning edastamist EKEI-le. EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkti 14 järgi on biomeetrilisteks andmeteks konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike omaduste kohta, mis võimaldavad isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise isiku tuvastamist (nt näokujutise andmed)1. Järelikult on vanglasse karistust kandma saabunud isikult võetud näokujutise puhul tegemist eriliiki isikuandmetega. Eriliiki isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste poolt, sh asutuse poolt, mis on pädev seaduse alusel karistust täide viima, reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 20, mille lõike 1 punkti 1 järgi on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik ning üksnes juhul, kui töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis. Inspektsioon on rõhutanud, et isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive, sest mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning PS § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Selles viimases sättes väljendatud üldise reservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et intensiivse riive korral peab olulisuse põhimõttest tulenevalt seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Seega, kui isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, siis peavad sellise riive alused ja ulatus tulema seadusest ning neid ei tohiks muuta madalama taseme õigusaktiga. VangiS annab vanglale õiguse võtta kinnipeetavalt näokujutis ja töödelda selle toiminguga seotud isikuandmeid üksnes juhul, kui vanglal on olemas vastav tehniline lahendus ning ei näe ette nende toimingute tegemist muul viisil. Soovitame määruse eelnõu eelkirjeldatut arvestades üle vaadata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja: Terje Enula [email protected], telefon 627 4144 1 Isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 1 järgi kasutatakse IKS 4. peatükis termineid IKÜM artikli 4 ja artikli 9 lõike 1 tähenduses. 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel