Lp Kalle Laanet Teie: 02.11.2023 nr 8-1/7148
Justiitsministeerium
[email protected] Meie: 15.11.2023 nr 1.2.-4/23/2885-2
Arvamus justiitsministri määruse eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks justiitsministri
määruse „Vanglas biomeetriliste andmete võtmise, edastamise ja kontrollimise kord“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas järgmine tähelepanek.
Vangistusseaduse (VangS) § 18 lõike 1 järgi vanglasse karistust kandma saabunud isik
daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov. Lisaks võetakse vajadusel häälenäidis ja
tehnilise lahenduse olemasolul näokujutis, kui neid toiminguid ei ole juba varasemalt
tehtud.
Määruse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et näokujutise võtmine tähendab tehnilise seadme
abil isiku nägu iseloomustavatest füüsilistest tunnustest kujutise võtmist. Tegemist ei ole
ainult fotoga, vaid teatud tunnustele vastava infotehnoloogilise andmehulgaga, mille süsteem
genereerib etteantud algoritmide kaudu. Andmekogusse salvestatud näokujutis on hiljem
otsingumootori abil teiste näokujutistega automaatselt võrreldav.
Lisaks tähendab tehnilise lahenduse ehk hõivelahenduse abil võetud näokujutise võtmine
seda, et näokujutise võtmisel kantakse näokujutis kohe automaatse biomeetrilise
isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (ABIS) ning kinnipeetava biograafia ja näokujutise
võtmise andmed riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistrisse (RSBR), mis tähendab, et
eraldi andmete kogumist ja edastamist vangla poolt ei toimu.
Määruse eelnõu § 2 lõike 3 järgi kasutatakse võimaluse korral daktüloskopeerimiseks ja
näokujutise võtmiseks elektroonilist hõivejaama. Seletuskirjas on selgitatud lõike 3 kohta
järgmist: lõikes 3 öeldakse, et võimaluse korral kasutatakse daktüloskopeerimiseks ja
näokujutise võtmiseks elektroonilist hõivelahendust, mis koosneb vastavast tarkvarast ja
riistvarast e hõivejaamast. VangS-i § 18 lõige 1 kohustab vanglat võtma kinnipeetavalt
näokujutist vaid turvalise tehnilise lahenduse olemasolul.
Samas nähtub määruse eelnõu § 2 lõikest 4, et olukorras, kus vanglal siiski vastav tehniline
lahendus puudub, kantakse isiku biograafiaandmed ning näokujutise võtmise andmed
andmekogusse RSBR ning näokujutis salvestatakse sobivale andmekandjale, mis vastavalt
määruse §-le 3 edastatakse 30 päeva jooksul näokujutise võtmisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituudile (EKEI).
Seega näeb VangS § 18 lõige 1 küll ette, et vanglasse karistust kandma saabunud isikult
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
võetakse näokujutis vaid tehnilise lahenduse olemasolul, kuid samas on määruses sätestatud,
et näokujutist võib võtta ka olukorras, kus vanglal vastav tehniline lahendus puudub, mis
tähendab isiku digitaalse kaameraga pildistamist, näokujutise kaamera mälukaardile, arvuti
mälupulgale või muule taolisele andmekandjale salvestamist ning edastamist EKEI-le.
EL isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 punkti 14 järgi on biomeetrilisteks andmeteks
konkreetse tehnilise töötlemise abil saadavad isiku füüsiliste, füsioloogiliste ja käitumuslike
omaduste kohta, mis võimaldavad isikut kordumatult tuvastada või kinnitavad selle füüsilise
isiku tuvastamist (nt näokujutise andmed)1. Järelikult on vanglasse karistust kandma saabunud
isikult võetud näokujutise puhul tegemist eriliiki isikuandmetega.
Eriliiki isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuste poolt, sh asutuse poolt, mis on pädev
seaduse alusel karistust täide viima, reguleerib isikuandmete kaitse seaduse § 20, mille lõike 1
punkti 1 järgi on eriliiki isikuandmete töötlemine lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik
ning üksnes juhul, kui töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis.
Inspektsioon on rõhutanud, et isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive,
sest mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse vabadust.
PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning PS § 3
järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Selles viimases sättes väljendatud üldise reservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi
puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Samuti on Riigikohus
rõhutanud, et intensiivse riive korral peab olulisuse põhimõttest tulenevalt seadusandja
otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu.
Seega, kui isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, siis peavad sellise
riive alused ja ulatus tulema seadusest ning neid ei tohiks muuta madalama taseme
õigusaktiga. VangiS annab vanglale õiguse võtta kinnipeetavalt näokujutis ja töödelda selle
toiminguga seotud isikuandmeid üksnes juhul, kui vanglal on olemas vastav tehniline
lahendus ning ei näe ette nende toimingute tegemist muul viisil.
Soovitame määruse eelnõu eelkirjeldatut arvestades üle vaadata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Terje Enula
[email protected], telefon 627 4144
1
Isikuandmete kaitse seaduse § 13 lõike 1 järgi kasutatakse IKS 4. peatükis termineid IKÜM artikli 4 ja artikli 9
lõike 1 tähenduses.
2 (2)