ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Helen Kaur Teie 25.09.2023 nr
Leinonen OÜ
[email protected] Meie 07.11.2023 nr 2.1.-5/23/2450-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Uurime AKI-lt täpsustust kaamerate kasutamise kohta. Olete oma veebilehel olevas juhises
viidanud, et salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil (ainult üks eesmärk). Kas aga
on võimalik, et salvestisi kasutatakse juba algselt korraga mitmel erineval eesmärgil? Näiteks -
tootmisettevõttes kasutatakse salvestisi mitmel erineval eesmärgil – tööandja vara kaitseks,
tööohutuse nõuete täitmise jälgimine töötajate kaitseks, tootmisetappide jälgimine vigade
vältimiseks? Kas olukorras kus tööandja kaamerate kasutamise erinevad põhjendused
töötajatele mõeldud andmekaitse poliitikas ära kirjeldab (kus ka muu kaameratega seonduv
kirjas), on see lubatud?
Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi
seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja
eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ise. Töösuhetes ei saa selleks aluseks olla nõusolek.
Selgitan, et isikuandmete töötlemine peab olema tööandja poolt (enne töötlemise alustamist)
selgelt ja täpselt määratletud. Kaamerate kasutamisel võib olla mitmeid eesmärke - need
eesmärgid ning tingimused peavad olema kirjalikult dokumenteeritud.
Isikud, kelle andmeid töödeldakse, peavad olema teavitatud ning näiteks tööandjapoolne üldine
põhjendus „tööandja vara kaitseks“ ei ole andmete töötlemiseks piisav. Inimeste teavitamist
reguleerivad täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklid 12-131, mis
kohustavad andmetöötlejat koostama konkreetsed andmekaitsetingimused. Olukorras, kus
tööandjal ei ole koostatud korrektseid andmekaitsetingimusi, mis vastavad IKÜM artiklites 12-
13 väljatoodud nõuetele, on tööandjal kohustus viia oma andmekaitsetingimused ja isikuandmete
töötlemine seadusega kooskõlla ning olukorras, kus konkreetse andmetöötluse osas õiguslik alus
puudub, tuleb töötlus lõpetada.
Kui tööandja soovib andmete töötlemise osas tugineda õigustatud huvile, lasub tal kohustus enne
töötlemist viia läbi erihindamine: kas tal on õigustatud huvi, kas töötlemine on selle õigustatud
1
Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM, tuntud ka kui GDPR) – Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN (23.04.2021)
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
huvi jaoks vajalik ning kas sellise huvi kaaluvad üles töötajate huvid ja õigused, kusjuures
hindamine peab olema ka dokumenteeritud.
Selleks, et tööandjal oleks võimalik isikuandmeid töödelda isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt sõnastatud, et seda oleks
võimalik tasakaalustada töötaja huvide ja põhiõigustega. Kaalutluse tulemusel on täiesti reaalne
võimalus, et tööandja jõuab järelduseni, et töötajate huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning
sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud. Kui aga tööandja jõuab tulemusele, et tema
huvid kaaluvad üles töötaja huve ja õigusi, tuleks pöörata tähelepanu ka kaamerate paigutamisele
igas ruumis lähtudes eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudest.
Jälgimisseadmete kasutamise puhul on tingimuseks ka asjaolu, et neid ei saa kasutada üldise
viitega võimalikele rikkumistele, mis võivad töökohal aset leida, vaid need peavad olema
suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Näiteks ei saagi kõne alla tulla
kaamerate kasutamine ruumides, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks, vaid töötajate
eraviisiliseks kasutamiseks, näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate kapid ja
puhkeala. Inspektsiooni hinnangul ei ole näiteks puhkeruumis kaamerate kasutamine õigustatud.
Kokkuvõtvalt selgitame, et tööandja peab kirjalikult dokumenteerima kaamerate kasutamise
vajaduse (õigustatud huvi analüüs) ning töötajal on õigus nende dokumentidega tutvuda.
Olukorras, kus töötajal tekib töökohal kaamerate kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on
töötaja esimeseks sammuks pöörduda kirjalikult tööandja poole ning paluda tal selgitada
kaamerate kasutamise eesmärki ning õiguslikku alust. Kaamerate kasutamisel ei pea olema üks
eesmärk, küll aga oleme selgitanud, et salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil, see
tähendab, et kui eesmärgiks on seatud vara kaitseks, siis ei saa seda kasutada muul eesmärgil,
näiteks töötajate töö jälgimiseks (mis ei ole enamus juhtudel samuti põhjendatud ning lubatud).
Lõpetuseks - kui töötaja ei ole tööandja selgitustega (vastusega) rahul või peaks tekkima
olukord, kus tööandja ei vasta üldse, saab töötaja pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole,
lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga. Inspektsioonil on
järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas kaamerate kasutamine on igal konkreetsel
juhul (eesmärgil) seaduslik ja põhjendatud.
Põhjalikumalt kaamerate kasutamisest töösuhetest leiate Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
juristi assistent
peadirektori volitusel
2 (2)