dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 7. november 2023
Viit
2.1.-5/23/2450-2
Registreeritud
7. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Leinonen OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf422 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Helen Kaur Teie 25.09.2023 nr Leinonen OÜ [email protected] Meie 07.11.2023 nr 2.1.-5/23/2450-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Uurime AKI-lt täpsustust kaamerate kasutamise kohta. Olete oma veebilehel olevas juhises viidanud, et salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil (ainult üks eesmärk). Kas aga on võimalik, et salvestisi kasutatakse juba algselt korraga mitmel erineval eesmärgil? Näiteks - tootmisettevõttes kasutatakse salvestisi mitmel erineval eesmärgil – tööandja vara kaitseks, tööohutuse nõuete täitmise jälgimine töötajate kaitseks, tootmisetappide jälgimine vigade vältimiseks? Kas olukorras kus tööandja kaamerate kasutamise erinevad põhjendused töötajatele mõeldud andmekaitse poliitikas ära kirjeldab (kus ka muu kaameratega seonduv kirjas), on see lubatud? Isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Töösuhetes ei saa selleks aluseks olla nõusolek. Selgitan, et isikuandmete töötlemine peab olema tööandja poolt (enne töötlemise alustamist) selgelt ja täpselt määratletud. Kaamerate kasutamisel võib olla mitmeid eesmärke - need eesmärgid ning tingimused peavad olema kirjalikult dokumenteeritud. Isikud, kelle andmeid töödeldakse, peavad olema teavitatud ning näiteks tööandjapoolne üldine põhjendus „tööandja vara kaitseks“ ei ole andmete töötlemiseks piisav. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklid 12-131, mis kohustavad andmetöötlejat koostama konkreetsed andmekaitsetingimused. Olukorras, kus tööandjal ei ole koostatud korrektseid andmekaitsetingimusi, mis vastavad IKÜM artiklites 12- 13 väljatoodud nõuetele, on tööandjal kohustus viia oma andmekaitsetingimused ja isikuandmete töötlemine seadusega kooskõlla ning olukorras, kus konkreetse andmetöötluse osas õiguslik alus puudub, tuleb töötlus lõpetada. Kui tööandja soovib andmete töötlemise osas tugineda õigustatud huvile, lasub tal kohustus enne töötlemist viia läbi erihindamine: kas tal on õigustatud huvi, kas töötlemine on selle õigustatud 1 Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM, tuntud ka kui GDPR) – Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN (23.04.2021) Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee huvi jaoks vajalik ning kas sellise huvi kaaluvad üles töötajate huvid ja õigused, kusjuures hindamine peab olema ka dokumenteeritud. Selleks, et tööandjal oleks võimalik isikuandmeid töödelda isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt sõnastatud, et seda oleks võimalik tasakaalustada töötaja huvide ja põhiõigustega. Kaalutluse tulemusel on täiesti reaalne võimalus, et tööandja jõuab järelduseni, et töötajate huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud. Kui aga tööandja jõuab tulemusele, et tema huvid kaaluvad üles töötaja huve ja õigusi, tuleks pöörata tähelepanu ka kaamerate paigutamisele igas ruumis lähtudes eesmärgipärasuse ning minimaalsuse nõudest. Jälgimisseadmete kasutamise puhul on tingimuseks ka asjaolu, et neid ei saa kasutada üldise viitega võimalikele rikkumistele, mis võivad töökohal aset leida, vaid need peavad olema suunatud konkreetselt määratletud turvaprobleemi lahendamisele. Näiteks ei saagi kõne alla tulla kaamerate kasutamine ruumides, mis ei ole mõeldud tööülesannete täitmiseks, vaid töötajate eraviisiliseks kasutamiseks, näiteks tualett- ja duširuumid, riietusruumid, töötajate kapid ja puhkeala. Inspektsiooni hinnangul ei ole näiteks puhkeruumis kaamerate kasutamine õigustatud. Kokkuvõtvalt selgitame, et tööandja peab kirjalikult dokumenteerima kaamerate kasutamise vajaduse (õigustatud huvi analüüs) ning töötajal on õigus nende dokumentidega tutvuda. Olukorras, kus töötajal tekib töökohal kaamerate kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on töötaja esimeseks sammuks pöörduda kirjalikult tööandja poole ning paluda tal selgitada kaamerate kasutamise eesmärki ning õiguslikku alust. Kaamerate kasutamisel ei pea olema üks eesmärk, küll aga oleme selgitanud, et salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil, see tähendab, et kui eesmärgiks on seatud vara kaitseks, siis ei saa seda kasutada muul eesmärgil, näiteks töötajate töö jälgimiseks (mis ei ole enamus juhtudel samuti põhjendatud ning lubatud). Lõpetuseks - kui töötaja ei ole tööandja selgitustega (vastusega) rahul või peaks tekkima olukord, kus tööandja ei vasta üldse, saab töötaja pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga. Inspektsioonil on järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas kaamerate kasutamine on igal konkreetsel juhul (eesmärgil) seaduslik ja põhjendatud. Põhjalikumalt kaamerate kasutamisest töösuhetest leiate Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg juristi assistent peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel