Lp Kaido Floren Teie 23.10.2023
Jurist
Meie 24.11.2023 nr 2.1-5/23/2731-2
Keskkonnainvesteeringute Keskus
E-post:
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, et kuna IKÜM ei erista
nö tavalisi isikuandmeid ja isikuandmeid, millele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks
oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, siis kas AvTS § 35 lg 1 p-st 12 tuleks aru saada nii,
et Eesti kui liikmesriigi seadusandja on otsustanud, et tavalised isikuandmed ei ole takistuseks
teabenõude alusel dokumendi väljastamiseks teabenõudjale. Või on nii, et IKÜM kehtib
olenemata AvTSist ja asutuse poolt teatavate avaliku halduse ülesannete täitmiseks kogutud
isikuandmeid ei või teabenõude alusel ikkagi välja anda, sest selline avalikustamine kui
täiendav töötlemistoiming oleks vastuolus isikuandmete kogumise alusega ja põhimõttega
(eesmärgi piirang, IKÜM art 5 lg 1 punkt b).
IKÜM preambula punkt 4 sätestab, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud inimesi
teenima. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt
selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt
proportsionaalsuse põhimõttele. Teabenõuete täimisel ja avaliku teabe väljastamisel, mis
sisaldavad ka tihti isikuandmeid, põrkuvad kaks põhiõigust- õigus isikuandmete kaitsele ja
õigus saada avalikku teavet.
Kuna teabenõuete täitmine ja avalikule teabele juurdepääsu võimaldamine, on teabevaldajate
seadusest tulenev kohustus ning IKÜM art 5 lg 1 p c lubab isikuandmeid töödelda, kui see on
vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks, siis toimub töötlemine seaduse
alusel. Samas kohustab aga AvTS § 35 lg 1 p 12 teabevaldajaid kehtestama piirangu
isikuandmete kui nende avalikustamine kahjustaks oluliselt isiku eraelu puutumatust. Eeltoodu
on kaalutlusotsus ehk siis tuleb alati hinnata, kas avalik huvi kaalub ülesse isiku õiguse
privaatsusele ja isikuandmete kaitsele.
Kui isiku nimi dokumendis, mis ei ole kuidagi seotud tema eraeluga ega anna ka viiteid selle,
ei riiva ilmselt oluliselt isiku eraelu puutumatust. Kui aga dokument on seotud isiku eraelu ehk
privaatsfääri puudutava tegevusega või annab muud teavet tema eraelulise (mitte tööalase)
tegevuse, huvide, toimetuleku jms kohta, on piirang ilmselt põhjendatud. Ehk siis alati tuleb
hinnata dokumendi sisu koos isikuandmetega. Piirang ei ole põhjendatud juhul, kui see kajastab
näiteks asutuse töötaja tööalast tegevust. Nii ei ole põhjust kehtestada piirangut asutuste
vahelisele kirjavahetusele, mis sisaldab asutuse esindaja nime ja tema tööalaseid kontakte. Küll
aga on piiranguga eraisiku isiklikud kontaktandmed (elukoha aadress, telefon, e-posti aadress
jms).
Eeltoodust tulenevalt ei saa ma anda ka ühest seisukohta, et nn tavalised isikuandmed tuleb alati
välja anda, vaid neid tuleb alati hinnata koosmõjus dokumendi sisuga. Ka ei ole mul võimalik
anda viidet ühelegi juhendile, mis annaks loetelu isikuandmetest, millele juurdepääsu
võimaldamine kahjustaks oluliselt eraelu puutumatust. Kuna see on alati kaalutlusostus, siis
enne piirangu kehtestamist tuleks läbi mõelda, et kui isikuandmed avalikustada (edastada
kolmandale isikule), siis mida see võib isikule kaasa tuua ning kas ja kuidas see isiku privaatsust
riivab.
Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste korral olen meeleldi
nõus neile vastama.
Lugupidamisega
Elve Adamson
Andmekaitse Inspektsiooni
Jurist
Peadirektori volitusel