dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 24. november 2023
Viit
2.1.-5/23/2795-2
Registreeritud
24. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kohtla-Järve Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Ruth Aasmäe Teie 26.10.2023 nr Kohtla-Järve Linnavalitsus [email protected] Meie 24.11.2023 nr 2.1.-5/23/2795-2 Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Pöördume Teie poole seoses tekkinud küsimusega. Linnavalitsusele esitati avaldus vene keeles, allkirjaks on märgitud initsiaalid, kuid allkiri puudub. Kas Linnavalitsusel on õigus nõuda pöördujalt digitaalselt allkirjastatud avaldust ja avalduse esitamist eesti keeles? Teadmata, milline pöördumine on linnavalitsuse edastatud, siis selgitan esmalt, mis puudutab pöördumise allkirjastamist. Kuna Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet teabenõuete täitmise üle, siis selgitame, et nõuded teabenõudele sätestab AvTS § 14 lõige 1 – see säte ei näe ette teabenõude allkirjastamist. Kui aga teabenõudega küsitakse juurdepääsupiiranguga teabe väljastamist, peab teabevaldaja AvTS § 14 lõike 2 alusel teabenõudja isiku tuvastama. Kui teabenõudja soovib saada dokumendist seda osa, mis ei ole juurdepääsupiiranguga, ei pea teabevaldaja ka tema isikut tuvastama. Kui teabevaldaja taotleb ka dokumendi seda osa, mis on juurdepääsupiiranguga, kohaldub AvTS § 14 lõige 2 ehk teabevaldaja peab teabenõudja isiku tuvastama ja teabenõudja esitama oma juurdepääsu õiguse aluse ja eesmärgi. Üldreegel on, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamises seaduse §-st 5 lg 9 p 5 tuleneb, et kui selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles, siis keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud pöördumisele vastama. Samuti sätestab HMS § 20 lg 1, et Eestis on haldusmenetluse keeleks eesti keel. Keeleseaduse § 9 sätestab aga ka vähemusrahvuste keele kasutamise õiguse. Nimelt lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Mis puudutab aga seda, kas Kohtla-Järve Linnavalitsuselt saab nõuda, et vastataks vähemusrahvuse keeles, siis sellisel juhul soovitamegi selgituste saamiseks pöörduda Keeleameti poole, kes siis saab selles osas ka sisulisi suuniseid jagada. Lisaks leiab informatsiooni teabenõude esitamisest Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt, muuhulgas avaliku teabe seaduse üldjuhendist. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →