Väljaminev kiriAvalik
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon · 24. november 2023
- Viit
- 2.1.-5/23/2795-2
- Registreeritud
- 24. november 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Kohtla-Järve Linnavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 2.1 Menetluse korraldamine
- Sari
- 2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
- Toimik
- 2.1.-5/2023
- Vastutaja
- Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Ruth Aasmäe Teie 26.10.2023 nr
Kohtla-Järve Linnavalitsus
[email protected] Meie 24.11.2023 nr 2.1.-5/23/2795-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Pöördume Teie poole seoses tekkinud küsimusega. Linnavalitsusele esitati avaldus vene keeles, allkirjaks
on märgitud initsiaalid, kuid allkiri puudub. Kas Linnavalitsusel on õigus nõuda pöördujalt digitaalselt
allkirjastatud avaldust ja avalduse esitamist eesti keeles?
Teadmata, milline pöördumine on linnavalitsuse edastatud, siis selgitan esmalt, mis puudutab
pöördumise allkirjastamist. Kuna Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet teabenõuete
täitmise üle, siis selgitame, et nõuded teabenõudele sätestab AvTS § 14 lõige 1 – see säte ei näe
ette teabenõude allkirjastamist. Kui aga teabenõudega küsitakse juurdepääsupiiranguga teabe
väljastamist, peab teabevaldaja AvTS § 14 lõike 2 alusel teabenõudja isiku tuvastama. Kui
teabenõudja soovib saada dokumendist seda osa, mis ei ole juurdepääsupiiranguga, ei pea
teabevaldaja ka tema isikut tuvastama. Kui teabevaldaja taotleb ka dokumendi seda osa, mis on
juurdepääsupiiranguga, kohaldub AvTS § 14 lõige 2 ehk teabevaldaja peab teabenõudja isiku
tuvastama ja teabenõudja esitama oma juurdepääsu õiguse aluse ja eesmärgi.
Üldreegel on, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamises seaduse §-st 5 lg 9 p 5 tuleneb, et
kui selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles, siis keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat
kohustatud pöördumisele vastama. Samuti sätestab HMS § 20 lg 1, et Eestis on haldusmenetluse
keeleks eesti keel.
Keeleseaduse § 9 sätestab aga ka vähemusrahvuste keele kasutamise õiguse. Nimelt lõige 1
sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on
igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku
omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles
antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.
Mis puudutab aga seda, kas Kohtla-Järve Linnavalitsuselt saab nõuda, et vastataks
vähemusrahvuse keeles, siis sellisel juhul soovitamegi selgituste saamiseks pöörduda Keeleameti
poole, kes siis saab selles osas ka sisulisi suuniseid jagada.
Lisaks leiab informatsiooni teabenõude esitamisest Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt,
muuhulgas avaliku teabe seaduse üldjuhendist.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)