ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Katrin Talihärm Teie: 11.10.2023 nr 48
Eesti Pangaliit
[email protected] Meie: 23.11.2023 nr 1.2.-2/23/2624-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi Teile
07.09.2023 tutvumiseks saadetud inspektsiooni poolt koostatud maksehäirete avaldamise
juhendi kohta.
Vastuseks Teie pöördumisele:
1. Sissejuhatavalt selgitame veelkord, et Andmekaitse Inspektsiooni ülesanded ja pädevused
tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM) artiklist 57 ja isikuandmete
kaitse seaduse (edaspidi ka IKS) § 56 lg-st 2. Viimati viidatud sätte punkti 1 kohaselt on
inspektsiooni ülesandeks suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate
teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise
kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud
õigustest; selle ülesande täitmiseks võib Andmekaitse Inspektsioon anda soovituslikke
juhiseid.
Seega on inspektsiooni ülesanne tõsta isikute, nii andmetöötlejate kui ka andmesubjektide,
teadlikkust isikuandmete töötlemisega seotud riskidest, ohtudest, anda selgitusi ja juhiseid nii
IKÜM kui ka IKS kohaldamise kohta. Inspektsiooni ülesanne ei ole anda selgitusi ega seista
selle eest, kuidas krediidiasutused saavad ja peavad täitma oma muudest õigusaktidest
tulenevaid kohustusi nagu seda on tunne oma klienti ja vastutustundliku laenamise
põhimõtted. Inspektsioonile arusaadavalt peab krediidiasutus tagama nimetatud, aga võimalik,
et veel täiendavate põhimõtete ja kohustuste täitmise, kohustudes leidma selleks vahendid ja
viisid. Maksehäireregistrite kasutamine isikute olemasolevate kohustuste kindaks tegemiseks
on üksnes üks viis ja võimalus selleks.
Seega, veelkord, Andmekaitse Inspektsioon saab ja võib anda selgitusi ning juhiseid üksnes
isikuandmete kaitse küsimustes ja on selle ülesande täitmisel kohustatud silmas pidama
eelkõige andmesubjekti kui nõrgema osapoole õigusi. Sellele viitab ka IKÜM põhjenduspunkt
4, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Järgnevates
põhjenduspunktides rõhutatakse läbivalt vajadust ja kohustust kaitsta füüsilist isikut. Niisiis
on keskendunud inspektsiooni juhend maksehäirete avaldamise kohta sellele, kuidas oleksid
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
füüsilise isiku õigused kaitstud maksehäirete avaldamise protsessis, mis iseenesest on
õiguspärane tegevus.
Paraku tuleb möönda, et kõnealuse juhendi valmimise protsessis oleme osapooltega (eelkõige
siis andmetöötlejatega) jõudnud punkti, kus näib, et teatud küsimustes ollakse diametraalselt
erimeelt ning oleks aus tunnistada, et on küsimusi, millele saab vastuse anda kas kohus läbi
konkreetsete juhtumite või õigusaktide muudatused, mis tagaksid selguse ja läbipaistvuse.
2. Vastuseks Teie pöördumisele, mis puudutab küsimust, kuidas andmete avaldamine täitis
isiku krediidivõimelisuse hindamise eesmärki selgitame järgmist.
Enda pöördumises juhite tähelepanu maksehäirete avaldamise juhendi järgmisele lausele:
„Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka pärast andmete avaldamise
lõpetamist valmis põhjendama, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse
hindamise või muud samasugust eesmärki.“. Pangaliidule jääb arusaamatuks, mida selle
lausega on soovitud öelda ning Teie hinnangul tähendab see seda, et maksehäireregister peaks
suutma põhjendada, millise otsuse andmete saaja võlaandmete põhjal tegi (negatiivne,
positiivne otsus) ehk kuidas andmete avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise
eesmärki. Enda küsimust palute käsitleda selgitustaotlusena.
Selgitame, et antud lause on mõeldud lugemiseks kontekstis sellele eelnevate ning järgnevate
tekstiosadega maksehäirete avaldamise juhendis. Nii on tsitaadile eelnevalt juhendis välja
toodud, et IKS § 10 eesmärgiga ei ole kooskõlas maksehäirete avaldamine survemeetmena –
kui andmesubjektile rõhutatakse, et pärast võlgnevuse täielikku tasumist kustutatakse kõik
maksehäireandmed koheselt registrist. Tsitaadile järgnevalt on juhendis selgitatud, et
krediidivõimelisuse all tuleb mõista võimet täita rahalisi kohustusi ning muu sarnane eesmärk
võib olla lepingulistes suhetes maksekäitumise hindamine. Juhendis lisatakse, et tööle
kandideerijate osas on päringute tegemine põhjendatud selliste ametikohtade kandidaatide
osas, kus esineb rahaline vastutus ning igal juhul ei ole lubatavad isiklikust huvist ning
uudishimust kantud päringud.
Seega ei tulene juhendi praegusest sõnastusest kuidagi, et põhjendades, kuidas andmete
avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise eesmärki, peaks registripidaja selgitama, kas
andmete pärija tegi andmesubjekti jaoks positiivse või negatiivse krediidiotsuse. Juhendi
selgituste kohaselt võib näiteks muul samasugusel eesmärgil andmeid pärida ilma, et see üldse
seonduks krediidi saamise sooviga (nt rahalise vastutusega töökohale kandideerija
isikuomaduste hindamiseks). Tuletame siinkohal meelde, et maksehäireregistrite kasutajate
ring ei piirdu kaugeltki ainult krediidiasutustega ning samamoodi ei käsitle inspektsiooni
juhend kitsalt seda, mida peavad registrid tegema olukorras, kus andmete pärijateks on
pangad.
Maksehäireregistrid on korduvalt kinnitanud, et nad tegutsevad iseseisvate vastutavate
andmetöötlejatena IKÜM art 4 p 7 mõttes. Seega on juhendiga edasi antud põhimõtet, et neil
tuleb täita vastutava andmetöötleja ülesandeid, sh kontrollida registrisse pärinute tegemiseks
õiguslikku alust. Sellist kohustust aga ei saa täita ilma, et oleks võimalik faktide põhjalt
tõendada (inspektsiooni nõudmisel ka tagantjärgi peale andmete väljastamist), et andmete
pärijal esines andmete pärimiseks legitiimne põhjus. See võib, aga ei pruugi olla kinnitus selle
kohta, et isik on esitanud laenutaotluse. Selleks võib olla ka tööle kandideerimise asjaolu,
korteri üürimise soov vms. Tegemist ei ole ammendava loeteluga faktilistest asjaoludest, mille
tõendamine võib andmete väljastamise õigustamiseks vajalikuks osutuda. Kindlasti ei tuleks
aga juhendis toodut käsitleda sellisena, et registripidaja peaks andma infot ega isegi olema
teadlik sellest, kas andmesubjekt sai laenu või mitte.
2 (5)
3. Põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris.
Olete tagasisides välja toonud, et Pangaliit ei näe, et maksehäire lõikes põhivõla ning sellele
lisandunud kõrvalnõuete eraldi väljatoomise muudatus annaks täiendavat lisandväärtust nii
andmete saajatele kui ka andmesubjektidele, pigem vastupidi. Lähtuvalt sellest palute
selgitada:
Kuidas põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris riivab andmesubjekti
õigusi vähem?
Mis põhjusel peab lisaks võlausaldaja kohustusele informeerida võlgnikku täpsest võla
koosseisust (võlateated, iseteeninduskeskkond, päringtele vastamine), seda eraldi
tegema ka maksehäireregister.
Selgitame, et siinkohal ei ole eesmärk viia sisse muudatust, mis andmesubjekte vähem
riivaks, vaid selles, et ilma kirjeldatud eristuseta ei oleks maksehäirete kui isikuandmete
avaldamine üldse õiguspärane.
IKÜM art 5 lg 1 p a, mis on ka Eestis otsekohalduv Euroopa Liidu õigusnorm, nõuab, et
andmetöötlus peab olema andmesubjekti jaoks läbipaistev. Kui ei ole täidetud IKÜM art 5
nõuded, ei ole andmetöötlus lubatav, st see on õigusvastane. IKÜM põhjenduspunkt 58
selgitab, et läbipaistvuse eesmärk eeldab, et üldsusele või andmesubjektile suunatud teave on
kokkuvõtlik, lihtsalt kättesaadav ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning samuti tuleks vajaduse
korral täiendavalt kasutada visualiseerimist. Põhjenduspunktis 60 seisab, et vastutav töötleja
peaks esitama andmesubjektile igasuguse täiendava teabe, mis on vajalik läbipaistva
töötlemise tagamiseks.
Andmekaitse Inspektsioonile laekuvatest arvukatest kaebustest nähtub üheselt, kuidas
andmesubjektide üks peamisi motiive kaebuse esitamiseks on asjaolu, et enda nimel
avastatakse maksehäire registris märgitud kogusummas, kuid isik ei nõustu, et ta
võlausaldajale selles summas võlgu oleks. Alles hilisema uurimise käigus selgub, kas ja
millised kõrvalnõuded algsele võlgnevusele lisandunud on. Keskmine ühiskonnaliige ei ole
tsiviilõigusteadmistega isik, kes suudaks iseseisvalt tuvastada, kas ja millised kõrvalnõuded
aja jooksul põhivõlgnevusele lisanduda võivad. Inspektsiooni praktika pinnalt on selge, et
võlgnevuse komponente mitteeristaval viisil isikuandmete avaldamine ei ole andmesubjektide
jaoks läbipaistev, st ei vasta IKÜM art 5 lg 1 p a nõuetele.
Vastamaks küsimusele, miks sellist kohustust peab täitma maksehäireregister, viitame juba
ülal selgitatule selle kohta, et maksehäireregistrid tegutsevad iseseisvate vastutavate
töötlejatena, kellele kohaldubki IKÜM regulatsioon. Inspektsiooni juhendis käsitletut ei tuleks
põhjendamatult samastada teistest regulatiivvaldkondadest võlausaldajatele tuleneva teabe
andmise kohustusega. Andmekaitse Inspektsiooni juhend käsitleb üksnes seda, millised
kohustused tulenevad andmekaitseregulatsioonidest.
4. Siinkohal tooksin elulise näite selle kohta, mis ilmestab tegelikku olukorda, kuidas
maksehäirete avaldamine käib, kas ja kuidas on tagatud andmete õigsus ning miks on esiteks
oluline seista selle eest maksehäireregister tagaks andmete õigsuse, kuid teisalt miks ei peaks
krediidiandjad oma protsesse muude kohustuste täitmise osas liialt üles ehitama
maksehäireregistrite usaldusväärsusele. See näide ehk aitab ka mõista, mille eest inspektsioon
maksehäirete avaldamise kontekstis seisab.
Näide on siis iseenda pinnalt. 21.08.2023 olen saanud teavituse AS-lt Ühisteenused saadud
parkimistrahvi kohta tasumise tähtajaga 04.09.2023. Paraku oli nimetatud kiri läinud
rämpspostkasti ja tulenevalt asjaolust, et auto on peres mitme inimese kasutuses, ei olnud ma
ka trahvist teadlik. Avastasin saadetud kirja juhuslikult kuu aega hiljem, mil ka selle tasusin.
3 (5)
Tasusin selle otse AS-le Ühisteenused 04.10.2023. Seejärel avastasin, sealtsamast
rämpspostkastist, ka juba saadetud meeldetuletusi inkassoettevõttelt. Esimeses sellises seisab:
andmed Teie tasumata võla kohta avaldatakse peagi maksehäireregistris taust.ee. Kaks
nädalat hiljem saadetud sõbralikus meeldetuletuses, aga on võimalik kirja lõpust märgatavalt
väiksemas kirjasuuruses kui ülejäänud kiri lugeda, et andmed Teie tasumata võla kohta on
avaldatud maksehäireregistris taust.ee.4 Maksehäire lõpetatakse võla täielikul tasumisel. Kui
Teil on võlgnevuse osas küsimusi, võtke palun meiega ühendust. Ülamärke 4 sisu on veelgi
allpool tumedal taustal valges üliväikeses kirjas, kust on võimalik lugeda, et
Maksehäireandmeid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning kooskõlas
isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse Inspektsiooni
kehtivate juhistega.
Tõe huvides olgu öeldud, et minu maksehäire on tänini avaldatud ja seda summas, mis ei
vasta tegelikkusele. Nimelt, nagu eelpool kirjeldatud, siis tasusin trahvi otse võlausaldajale,
sest olles selle avastanud ei teadnud ma veel, et nõue on juba inkassoettevõttele edastatud.
Seega tasusin trahvi summas 46 eurot. Tänaseni aga on avaldatud minu maksehäire summas
70.74 eurot. Siinkohal on iseküsimus selles, kas peaaegu poole suuremad müstilised
sissenõudmise kulud on õiguspärased või mitte, aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi just
andmete avaldamise kontekstis see näide tekitab küll.
Esiteks, kui täna kehtiv IKS § 10 lg 1 (ja ükskõik kui õnnestunud sõnastuses see on või mitte)
ütleb, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja
edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti
krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes
juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja
õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse, siis mida
minu kohta avaldatud maksehäire summas 70.74 minu kohta siis ütleb. Kindlasti seda, et ma
ei ole hoolikas meililugeja ning sedagi, et meil võib peres olla probleeme
kommunikatsiooniga. Ent kumbki neist ei ole IKS-s sätestatud alus, mil eesmärgil võiks
võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid edastada kolmandale isikule. Nüüd on küsimus,
kas selliste, juhin tähelepanu ebaõigete andmete, avaldamine teenib minu krediidivõimelisuse
eesmärki. Teadmata küll, kuidas krediidiasutus täpselt krediidivõimelisust hindab, julgen
kahelda, et minu tegelik tänane võimalik võlgnevus 24,74 eurot minu krediidivõimelisuses
kahelda laseb. Võimalik, et sellise ebaõige võlgnevuse avaldamine täidab muud samasugust
eesmärki nagu IKS § 10 lg 1 ütleb – näiteks andmaks infot minu maksekäitumise kohta.
Võimalik, kuid võttes arvesse, et tegelikult on parkimise korraldajale trahv tasutud, julgen
selleski kahelda.
Veelgi enam, kui aga jaatada seda, et sellise võlgnevuse avaldamine täidab täna minu osas
mõlemat eesmärki – näitab nii minu maksevõimelisust kui ka maksekäitumist, siis kuidas on
sellega kooskõlas mulle saadetud meeldetuletuses märge, et maksehäire avaldamine
lõpetatakse maksehäire tasumisel, sest fakt, et ma olen jätnud tähtaegselt parkimistrahvi
tasumata jääb püsima. Siit omakorda jõuame küsimuseni, mis puudutab maksehäire
avaldamise aega. Nimelt on üks juurküsimusi ja vaidluspunkte inspektsiooni ning
andmetöötlejate vahel olnud ka selles kaua mingit maksehäiret avaldada võib ja kuidas saada
aru IKS § 10 lg-st 2. Peamised argumendid võimalikult pika avaldamise aja kasuks on olnud
needsamad – maksehäire tasumine ei väära fakti, et isik on olnud tasumisega viivituses ning
sellise ajaloo kuvamine annab infot isiku maksevõimelisuse või maksekäitumise või mõlema
kohta. Kui aga isikuid motiveeritakse võlgnevust tasuma seeläbi, et lubatakse avaldamine
lõpetada, siis ei ole ju maksehäireregistri andmed õiged ega aita ikkagi krediidiasutusi nende
töös, kus nad peavad järgima vastutustundliku laenamise ja tunne oma klienti põhimõtet.
4. Lõpetuseks näib, et oleme jõudnud punkti, kus edasised diskussioonid meid edasi ei vii.
Eelpool toodud küsimustel oleme peatunud juba korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt.
4 (5)
Inspektsioonile näib, et on oluline siinkohal möönda ja nõustuda, et me oleme teatavates
küsimustes eriarvamusel. Kuniks ei ole selgitavat kohtupraktikat ei ole ka õige väita, et üks
või teine seisukoht on vale, seisukohad lihtsalt lahknevad. Kindlasti vajab maksehäirete
avaldamise regulatsioon selgust – olgu see siis läbi õigusnormide muudatuste või
kohtupraktika, selles ei ole vaidlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
5 (5)