dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 23. november 2023
Viit
1.2.-2/23/2624-2
Registreeritud
23. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-2 Üldkirjavahetus
Toimik
1.2.-2/2023
Vastutaja
Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-2232624-2 23.11.2023 Väljaminev kiri.asice472 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Katrin Talihärm Teie: 11.10.2023 nr 48 Eesti Pangaliit [email protected] Meie: 23.11.2023 nr 1.2.-2/23/2624-2 Vastus pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi Teile 07.09.2023 tutvumiseks saadetud inspektsiooni poolt koostatud maksehäirete avaldamise juhendi kohta. Vastuseks Teie pöördumisele: 1. Sissejuhatavalt selgitame veelkord, et Andmekaitse Inspektsiooni ülesanded ja pädevused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM) artiklist 57 ja isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi ka IKS) § 56 lg-st 2. Viimati viidatud sätte punkti 1 kohaselt on inspektsiooni ülesandeks suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest; selle ülesande täitmiseks võib Andmekaitse Inspektsioon anda soovituslikke juhiseid. Seega on inspektsiooni ülesanne tõsta isikute, nii andmetöötlejate kui ka andmesubjektide, teadlikkust isikuandmete töötlemisega seotud riskidest, ohtudest, anda selgitusi ja juhiseid nii IKÜM kui ka IKS kohaldamise kohta. Inspektsiooni ülesanne ei ole anda selgitusi ega seista selle eest, kuidas krediidiasutused saavad ja peavad täitma oma muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nagu seda on tunne oma klienti ja vastutustundliku laenamise põhimõtted. Inspektsioonile arusaadavalt peab krediidiasutus tagama nimetatud, aga võimalik, et veel täiendavate põhimõtete ja kohustuste täitmise, kohustudes leidma selleks vahendid ja viisid. Maksehäireregistrite kasutamine isikute olemasolevate kohustuste kindaks tegemiseks on üksnes üks viis ja võimalus selleks. Seega, veelkord, Andmekaitse Inspektsioon saab ja võib anda selgitusi ning juhiseid üksnes isikuandmete kaitse küsimustes ja on selle ülesande täitmisel kohustatud silmas pidama eelkõige andmesubjekti kui nõrgema osapoole õigusi. Sellele viitab ka IKÜM põhjenduspunkt 4, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Järgnevates põhjenduspunktides rõhutatakse läbivalt vajadust ja kohustust kaitsta füüsilist isikut. Niisiis on keskendunud inspektsiooni juhend maksehäirete avaldamise kohta sellele, kuidas oleksid Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee füüsilise isiku õigused kaitstud maksehäirete avaldamise protsessis, mis iseenesest on õiguspärane tegevus. Paraku tuleb möönda, et kõnealuse juhendi valmimise protsessis oleme osapooltega (eelkõige siis andmetöötlejatega) jõudnud punkti, kus näib, et teatud küsimustes ollakse diametraalselt erimeelt ning oleks aus tunnistada, et on küsimusi, millele saab vastuse anda kas kohus läbi konkreetsete juhtumite või õigusaktide muudatused, mis tagaksid selguse ja läbipaistvuse. 2. Vastuseks Teie pöördumisele, mis puudutab küsimust, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise eesmärki selgitame järgmist. Enda pöördumises juhite tähelepanu maksehäirete avaldamise juhendi järgmisele lausele: „Inspektsioon rõhutab, et andmetöötleja peab olema ka pärast andmete avaldamise lõpetamist valmis põhjendama, kuidas andmete avaldamine täitis isiku krediidivõimelisuse hindamise või muud samasugust eesmärki.“. Pangaliidule jääb arusaamatuks, mida selle lausega on soovitud öelda ning Teie hinnangul tähendab see seda, et maksehäireregister peaks suutma põhjendada, millise otsuse andmete saaja võlaandmete põhjal tegi (negatiivne, positiivne otsus) ehk kuidas andmete avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise eesmärki. Enda küsimust palute käsitleda selgitustaotlusena. Selgitame, et antud lause on mõeldud lugemiseks kontekstis sellele eelnevate ning järgnevate tekstiosadega maksehäirete avaldamise juhendis. Nii on tsitaadile eelnevalt juhendis välja toodud, et IKS § 10 eesmärgiga ei ole kooskõlas maksehäirete avaldamine survemeetmena – kui andmesubjektile rõhutatakse, et pärast võlgnevuse täielikku tasumist kustutatakse kõik maksehäireandmed koheselt registrist. Tsitaadile järgnevalt on juhendis selgitatud, et krediidivõimelisuse all tuleb mõista võimet täita rahalisi kohustusi ning muu sarnane eesmärk võib olla lepingulistes suhetes maksekäitumise hindamine. Juhendis lisatakse, et tööle kandideerijate osas on päringute tegemine põhjendatud selliste ametikohtade kandidaatide osas, kus esineb rahaline vastutus ning igal juhul ei ole lubatavad isiklikust huvist ning uudishimust kantud päringud. Seega ei tulene juhendi praegusest sõnastusest kuidagi, et põhjendades, kuidas andmete avaldamine täitis krediidivõimelisuse hindamise eesmärki, peaks registripidaja selgitama, kas andmete pärija tegi andmesubjekti jaoks positiivse või negatiivse krediidiotsuse. Juhendi selgituste kohaselt võib näiteks muul samasugusel eesmärgil andmeid pärida ilma, et see üldse seonduks krediidi saamise sooviga (nt rahalise vastutusega töökohale kandideerija isikuomaduste hindamiseks). Tuletame siinkohal meelde, et maksehäireregistrite kasutajate ring ei piirdu kaugeltki ainult krediidiasutustega ning samamoodi ei käsitle inspektsiooni juhend kitsalt seda, mida peavad registrid tegema olukorras, kus andmete pärijateks on pangad. Maksehäireregistrid on korduvalt kinnitanud, et nad tegutsevad iseseisvate vastutavate andmetöötlejatena IKÜM art 4 p 7 mõttes. Seega on juhendiga edasi antud põhimõtet, et neil tuleb täita vastutava andmetöötleja ülesandeid, sh kontrollida registrisse pärinute tegemiseks õiguslikku alust. Sellist kohustust aga ei saa täita ilma, et oleks võimalik faktide põhjalt tõendada (inspektsiooni nõudmisel ka tagantjärgi peale andmete väljastamist), et andmete pärijal esines andmete pärimiseks legitiimne põhjus. See võib, aga ei pruugi olla kinnitus selle kohta, et isik on esitanud laenutaotluse. Selleks võib olla ka tööle kandideerimise asjaolu, korteri üürimise soov vms. Tegemist ei ole ammendava loeteluga faktilistest asjaoludest, mille tõendamine võib andmete väljastamise õigustamiseks vajalikuks osutuda. Kindlasti ei tuleks aga juhendis toodut käsitleda sellisena, et registripidaja peaks andma infot ega isegi olema teadlik sellest, kas andmesubjekt sai laenu või mitte. 2 (5) 3. Põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris. Olete tagasisides välja toonud, et Pangaliit ei näe, et maksehäire lõikes põhivõla ning sellele lisandunud kõrvalnõuete eraldi väljatoomise muudatus annaks täiendavat lisandväärtust nii andmete saajatele kui ka andmesubjektidele, pigem vastupidi. Lähtuvalt sellest palute selgitada:  Kuidas põhivõla ja kõrvalnõuete eristamine maksehäireregistris riivab andmesubjekti õigusi vähem?  Mis põhjusel peab lisaks võlausaldaja kohustusele informeerida võlgnikku täpsest võla koosseisust (võlateated, iseteeninduskeskkond, päringtele vastamine), seda eraldi tegema ka maksehäireregister. Selgitame, et siinkohal ei ole eesmärk viia sisse muudatust, mis andmesubjekte vähem riivaks, vaid selles, et ilma kirjeldatud eristuseta ei oleks maksehäirete kui isikuandmete avaldamine üldse õiguspärane. IKÜM art 5 lg 1 p a, mis on ka Eestis otsekohalduv Euroopa Liidu õigusnorm, nõuab, et andmetöötlus peab olema andmesubjekti jaoks läbipaistev. Kui ei ole täidetud IKÜM art 5 nõuded, ei ole andmetöötlus lubatav, st see on õigusvastane. IKÜM põhjenduspunkt 58 selgitab, et läbipaistvuse eesmärk eeldab, et üldsusele või andmesubjektile suunatud teave on kokkuvõtlik, lihtsalt kättesaadav ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud ning samuti tuleks vajaduse korral täiendavalt kasutada visualiseerimist. Põhjenduspunktis 60 seisab, et vastutav töötleja peaks esitama andmesubjektile igasuguse täiendava teabe, mis on vajalik läbipaistva töötlemise tagamiseks. Andmekaitse Inspektsioonile laekuvatest arvukatest kaebustest nähtub üheselt, kuidas andmesubjektide üks peamisi motiive kaebuse esitamiseks on asjaolu, et enda nimel avastatakse maksehäire registris märgitud kogusummas, kuid isik ei nõustu, et ta võlausaldajale selles summas võlgu oleks. Alles hilisema uurimise käigus selgub, kas ja millised kõrvalnõuded algsele võlgnevusele lisandunud on. Keskmine ühiskonnaliige ei ole tsiviilõigusteadmistega isik, kes suudaks iseseisvalt tuvastada, kas ja millised kõrvalnõuded aja jooksul põhivõlgnevusele lisanduda võivad. Inspektsiooni praktika pinnalt on selge, et võlgnevuse komponente mitteeristaval viisil isikuandmete avaldamine ei ole andmesubjektide jaoks läbipaistev, st ei vasta IKÜM art 5 lg 1 p a nõuetele. Vastamaks küsimusele, miks sellist kohustust peab täitma maksehäireregister, viitame juba ülal selgitatule selle kohta, et maksehäireregistrid tegutsevad iseseisvate vastutavate töötlejatena, kellele kohaldubki IKÜM regulatsioon. Inspektsiooni juhendis käsitletut ei tuleks põhjendamatult samastada teistest regulatiivvaldkondadest võlausaldajatele tuleneva teabe andmise kohustusega. Andmekaitse Inspektsiooni juhend käsitleb üksnes seda, millised kohustused tulenevad andmekaitseregulatsioonidest. 4. Siinkohal tooksin elulise näite selle kohta, mis ilmestab tegelikku olukorda, kuidas maksehäirete avaldamine käib, kas ja kuidas on tagatud andmete õigsus ning miks on esiteks oluline seista selle eest maksehäireregister tagaks andmete õigsuse, kuid teisalt miks ei peaks krediidiandjad oma protsesse muude kohustuste täitmise osas liialt üles ehitama maksehäireregistrite usaldusväärsusele. See näide ehk aitab ka mõista, mille eest inspektsioon maksehäirete avaldamise kontekstis seisab. Näide on siis iseenda pinnalt. 21.08.2023 olen saanud teavituse AS-lt Ühisteenused saadud parkimistrahvi kohta tasumise tähtajaga 04.09.2023. Paraku oli nimetatud kiri läinud rämpspostkasti ja tulenevalt asjaolust, et auto on peres mitme inimese kasutuses, ei olnud ma ka trahvist teadlik. Avastasin saadetud kirja juhuslikult kuu aega hiljem, mil ka selle tasusin. 3 (5) Tasusin selle otse AS-le Ühisteenused 04.10.2023. Seejärel avastasin, sealtsamast rämpspostkastist, ka juba saadetud meeldetuletusi inkassoettevõttelt. Esimeses sellises seisab: andmed Teie tasumata võla kohta avaldatakse peagi maksehäireregistris taust.ee. Kaks nädalat hiljem saadetud sõbralikus meeldetuletuses, aga on võimalik kirja lõpust märgatavalt väiksemas kirjasuuruses kui ülejäänud kiri lugeda, et andmed Teie tasumata võla kohta on avaldatud maksehäireregistris taust.ee.4 Maksehäire lõpetatakse võla täielikul tasumisel. Kui Teil on võlgnevuse osas küsimusi, võtke palun meiega ühendust. Ülamärke 4 sisu on veelgi allpool tumedal taustal valges üliväikeses kirjas, kust on võimalik lugeda, et Maksehäireandmeid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse Inspektsiooni kehtivate juhistega. Tõe huvides olgu öeldud, et minu maksehäire on tänini avaldatud ja seda summas, mis ei vasta tegelikkusele. Nimelt, nagu eelpool kirjeldatud, siis tasusin trahvi otse võlausaldajale, sest olles selle avastanud ei teadnud ma veel, et nõue on juba inkassoettevõttele edastatud. Seega tasusin trahvi summas 46 eurot. Tänaseni aga on avaldatud minu maksehäire summas 70.74 eurot. Siinkohal on iseküsimus selles, kas peaaegu poole suuremad müstilised sissenõudmise kulud on õiguspärased või mitte, aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi just andmete avaldamise kontekstis see näide tekitab küll. Esiteks, kui täna kehtiv IKS § 10 lg 1 (ja ükskõik kui õnnestunud sõnastuses see on või mitte) ütleb, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse, siis mida minu kohta avaldatud maksehäire summas 70.74 minu kohta siis ütleb. Kindlasti seda, et ma ei ole hoolikas meililugeja ning sedagi, et meil võib peres olla probleeme kommunikatsiooniga. Ent kumbki neist ei ole IKS-s sätestatud alus, mil eesmärgil võiks võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid edastada kolmandale isikule. Nüüd on küsimus, kas selliste, juhin tähelepanu ebaõigete andmete, avaldamine teenib minu krediidivõimelisuse eesmärki. Teadmata küll, kuidas krediidiasutus täpselt krediidivõimelisust hindab, julgen kahelda, et minu tegelik tänane võimalik võlgnevus 24,74 eurot minu krediidivõimelisuses kahelda laseb. Võimalik, et sellise ebaõige võlgnevuse avaldamine täidab muud samasugust eesmärki nagu IKS § 10 lg 1 ütleb – näiteks andmaks infot minu maksekäitumise kohta. Võimalik, kuid võttes arvesse, et tegelikult on parkimise korraldajale trahv tasutud, julgen selleski kahelda. Veelgi enam, kui aga jaatada seda, et sellise võlgnevuse avaldamine täidab täna minu osas mõlemat eesmärki – näitab nii minu maksevõimelisust kui ka maksekäitumist, siis kuidas on sellega kooskõlas mulle saadetud meeldetuletuses märge, et maksehäire avaldamine lõpetatakse maksehäire tasumisel, sest fakt, et ma olen jätnud tähtaegselt parkimistrahvi tasumata jääb püsima. Siit omakorda jõuame küsimuseni, mis puudutab maksehäire avaldamise aega. Nimelt on üks juurküsimusi ja vaidluspunkte inspektsiooni ning andmetöötlejate vahel olnud ka selles kaua mingit maksehäiret avaldada võib ja kuidas saada aru IKS § 10 lg-st 2. Peamised argumendid võimalikult pika avaldamise aja kasuks on olnud needsamad – maksehäire tasumine ei väära fakti, et isik on olnud tasumisega viivituses ning sellise ajaloo kuvamine annab infot isiku maksevõimelisuse või maksekäitumise või mõlema kohta. Kui aga isikuid motiveeritakse võlgnevust tasuma seeläbi, et lubatakse avaldamine lõpetada, siis ei ole ju maksehäireregistri andmed õiged ega aita ikkagi krediidiasutusi nende töös, kus nad peavad järgima vastutustundliku laenamise ja tunne oma klienti põhimõtet. 4. Lõpetuseks näib, et oleme jõudnud punkti, kus edasised diskussioonid meid edasi ei vii. Eelpool toodud küsimustel oleme peatunud juba korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt. 4 (5) Inspektsioonile näib, et on oluline siinkohal möönda ja nõustuda, et me oleme teatavates küsimustes eriarvamusel. Kuniks ei ole selgitavat kohtupraktikat ei ole ka õige väita, et üks või teine seisukoht on vale, seisukohad lihtsalt lahknevad. Kindlasti vajab maksehäirete avaldamise regulatsioon selgust – olgu see siis läbi õigusnormide muudatuste või kohtupraktika, selles ei ole vaidlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor 5 (5)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →