dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

20231121_FE vastus_selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 23. november 2023
Viit
2.1.-5/23/2598-2
Registreeritud
23. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
FinanceEstonia
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Pille Lehis (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎2.1.-5232598-2 23.11.2023 Väljaminev kiri.asice402 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST MTÜ FinanceEstonia Teie 09.10.2023 nr Anu Müürsepp Meie 23.11.2023 nr 2.1.-5/23/2598-2 [email protected] Vastus 09.10.2023 pöördumisele Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi Teile 07.09.2023 tutvumiseks saadetud inspektsiooni poolt koostatud maksehäirete avaldamise juhendi kohta. Vastuseks Teie pöördumisele: 1. Sissejuhatavalt selgitame veelkord, et Andmekaitse Inspektsiooni ülesanded ja pädevused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM) artiklist 57 ja isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi ka IKS) § 56 lg-st 2. Viimati viidatud sätte punkti 1 kohaselt on inspektsiooni ülesandeks suurendada üldsuse, vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate teadlikkust ning arusaamist isikuandmete töötlemisel esinevatest ohtudest, töötlemise kohta kehtivatest normidest ja kaitsemeetmetest ning isikuandmete töötlemisega seotud õigustest; selle ülesande täitmiseks võib Andmekaitse Inspektsioon anda soovituslikke juhiseid. Seega on inspektsiooni ülesanne tõsta isikute, nii andmetöötlejate kui ka andmesubjektide, teadlikkust isikuandmete töötlemisega seotud riskidest, ohtudest, anda selgitusi ja juhiseid nii IKÜM kui ka IKS kohaldamise kohta. Inspektsiooni ülesanne ei ole anda selgitusi ega seista selle eest, kuidas krediidiasutused saavad ja peavad täitma oma muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nagu seda on tunne oma klienti ja vastutustundliku laenamise põhimõtted. Inspektsioonile arusaadavalt peab krediidiasutus tagama nimetatud, aga võimalik, et veel täiendavate põhimõtete ja kohustuste täitmise, kohustudes leidma selleks vahendid ja viisid. Maksehäireregistrite kasutamine isikute olemasolevate kohustuste kindaks tegemiseks on üksnes üks viis ja võimalus selleks. Seega veelkord, Andmekaitse Inspektsioon saab ja võib anda selgitusi ning juhiseid üksnes isikuandmete kaitse küsimustes ja on selle ülesande täitmisel kohustatud silmas pidama eelkõige andmesubjekti kui nõrgema osapoole õigusi. Sellele viitab ka IKÜM põhjenduspunkt 4, mis ütleb, et isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Järgnevates põhjenduspunktides rõhutatakse läbivalt vajadust ja kohustust kaitsta füüsilist isikut. Niisiis on keskendunud inspektsiooni juhend maksehäirete avaldamise kohta sellele, kuidas oleksid füüsilise isiku õigused kaitstud maksehäirete avaldamise protsessis, mis iseenesest on õiguspärane tegevus. 2. Paraku tuleb möönda, et kõnealuse juhendi valmimise protsessis oleme osapooltega (eelkõige siis andmetöötlejatega) jõudnud punkti, kus näib, et teatud küsimustes ollakse diametraalselt erimeelt ning oleks aus tunnistada, et on küsimusi, millele saab vastuse anda kas kohus läbi konkreetsete juhtumite või õigusaktide muudatused, mis tagaksid selguse ja läbipaistvuse. Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee Sellele, et pooled on sedavõrd erimeelt ilmestavad ka esitatud seisukohad, kus esimene punkt keskendub mõistete kasutusele ning mille läbiv etteheide on selles, et mõistete kasutus on ebaselge, ei ole järjepidev ning on arusaamatu. Paraku aga näib, et etteheited ei ole sisulised, mõistete nn väärkasutus on kontekstist väljarebitud ning pigem kannavad endas põhimõttelist seisukohta, et juhendiga ei olda nõus. 3. Seisukohtade punktis 2 heidetakse juhendile ette õigusnormide ja protsesside väärtõlgendust. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu, et enamus etteheiteid väärale õigusnormide tõlgendusele on seotud IKS-ga. Tõsi, juhendis väljatoodu on inspektsiooni tõlgendus, mis muuhulgas tugineb ka senisele haldus- ja kohtupraktikale, kuigi juhendi valmimise protsessi on olnud kaasatud ka Justiitsministeerium, kes ei ole inspektsiooni antud tõlgendusi ümber lükanud. Ent siiski tuleb siinkohal märkida, et seaduse ja selle mõtte kohta saab lõplikke selgitusi jagada vastava seaduse väljatöötanud ministeerium, mis kõnealusel juhul tähendab, et Justiitsministeerium. Sõltumata sellest aga sooviks veelkord tulla tagasi selle juurde, kust käesolev vastus algas – näib, et diskussioon on jõudnud staadiumisse, kus teineteise mõistmist ei ole võimalik leida ja etteheited on stiilis, et te eksite, asju tuleb tõlgendada selliselt ja meil on selles õigus. Inspektsiooni hinnangul ei ole sellise dialoogi pidamine otstarbekas ja tuleb tõdeda, et on küsimusi, millele, nagu varasemalt juba öeldud, peab andma vastuse kohtupraktika. 4. Punktis 3 on Finance Estonia möönnud, et iseenesest saab nõustuda sellega, et maksehäire avaldamine ei tohiks olla survemeede ning palub selgitust, kuidas hinnata, et maksehäire avaldamine on üksnes survemeede. Tooksin siinkohal elulise näite ja seda iseenda pinnalt. 21.08.2023 olen saanud teavituse AS-lt Ühisteenused saadud parkimistrahvi kohta tasumise tähtajaga 04.09.2023. Paraku oli nimetatud kiri läinud rämpspostkasti ja tulenevalt asjaolust, et auto on peres mitme inimese kasutuses, ei olnud ma ka trahvist teadlik. Avastasin saadetud kirja juhuslikult kuu aega hiljem, mil ka selle tasusin. Tasusin selle otse AS-le Ühisteenused 04.10.2023. Seejärel avastasin, sealtsamast rämpspostkastist, ka juba saadetud meeldetuletusi inkassoettevõttelt. Esimeses sellises seisab: andmed Teie tasumata võla kohta avaldatakse peagi maksehäireregistris taust.ee. Kaks nädalat hiljem saadetud sõbralikus meeldetuletuses, aga on võimalik kirja lõpust märgatavalt väiksemas kirjasuuruses kui ülejäänud kiri lugeda, et andmed Teie tasumata võla kohta on avaldatud maksehäireregistris taust.ee.4 Maksehäire lõpetatakse võla täielikul tasumisel. Kui Teil on võlgnevuse osas küsimusi, võtke palun meiega ühendust. Ülamärke 4 sisu on veelgi allpool tumedal taustal valges üliväikeses kirjas, kust on võimalik lugeda, et Maksehäireandmeid avaldatakse tehingukäibe usaldusväärsuse huvides ning kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse, isikuandmete kaitse seaduse ning Andmekaitse Inspektsiooni kehtivate juhistega. Tõe huvides olgu öeldud, et minu maksehäire on tänini avaldatud ja seda summas, mis ei vasta tegelikkusele. Nimelt, nagu eelpool kirjeldatud, siis tasusin trahvi otse võlausaldajale, sest olles selle avastanud ei teadnud ma veel, et nõue on juba inkassoettevõttele edastatud. Seega tasusin trahvi summas 46 eurot. Tänaseni aga on avaldatud minu maksehäire summas 70.74 eurot. Siinkohal on iseküsimus selles, kas peaaegu poole suuremad müstilised sissenõudmise kulud on õiguspärased või mitte, aga mitmeid põhimõttelisi küsimusi just andmete avaldamise kontekstis see näide tekitab küll. Esiteks, kui täna kehtiv IKS § 10 lg 1 (ja ükskõik kui õnnestunud sõnastuses see on või mitte) ütleb, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse, siis mida minu kohta avaldatud maksehäire summas 70.74 minu kohta siis ütleb. Kindlasti seda, et ma ei ole hoolikas 2 (4) meililugeja ning sedagi, et meil võib peres olla probleeme kommunikatsiooniga. Ent kumbki neist ei ole IKS-s sätestatud alus, mil eesmärgil võiks võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid edastada kolmandale isikule. Nüüd on küsimus, kas selliste, juhin tähelepanu ebaõigete andmete, avaldamine teenib minu krediidivõimelisuse hindamise eesmärki. Teadmata küll, kuidas krediidiasutus täpselt krediidivõimelisust hindab, julgen kahelda, et minu tegelik tänane võimalik võlgnevus 24,74 eurot minu krediidivõimelisuses kahelda laseb. Võimalik, et sellise ebaõige võlgnevuse avaldamine täidab muud samasugust eesmärki nagu IKS § 10 lg 1 ütleb – näiteks andmaks infot minu maksekäitumise kohta. Ei saa lõpuni vastupidist väita, kuid võttes arvesse, et tegelikult on parkimise korraldajale trahv tasutud, julgen selleski kahelda. Veelgi enam, kui aga jaatada seda, et sellise võlgnevuse avaldamine täidab täna minu osas mõlemat eesmärki – näitab nii minu maksevõimelisust kui ka maksekäitumist, siis kuidas on sellega kooskõlas mulle saadetud meeldetuletuses märge, et maksehäire avaldamine lõpetatakse maksehäire tasumisel. Nimelt fakt, et ma olen jätnud tähtaegselt parkimistrahvi tasumata jääb ju püsima. Siit omakorda jõuame küsimuseni, mis puudutab maksehäire avaldamise aega. Üks juurküsimusi ja vaidluspunkte on inspektsiooni ning andmetöötlejate vahel olnud ka selles kaua mingit maksehäiret avaldada võib ja kuidas saada aru IKS § 10 lg-st 2. Peamised argumendid võimalikult pika avaldamise aja kasuks on olnud needsamad – maksehäire tasumine ei väära fakti, et isik on olnud tasumisega viivituses ning sellise ajaloo kuvamine annab infot isiku maksevõimelisuse või maksekäitumise või mõlema kohta. Kui aga isikuid motiveeritakse võlgnevust tasuma seeläbi, et lubatakse avaldamine lõpetada, ja seda tehaksegi, siis ei ole ju maksehäireregistri andmed õiged ega aita ikkagi krediidiasutusi nende töös, kus nad peavad järgima vastutustundliku laenamise ja tunne oma klienti põhimõtet. Küll aga vastab kirjeldatud olukord küsimusele, kuidas hinnata, kas maksehäire avaldamine ei ole üksnes survemeede. Nimelt saab selliste hoiatuste edastamine (algul, et kui ei tasu, avaldame ning seejärel, et kui tasud, siis võtame maha) teenida ainult üht eesmärki – survestada isikut võlgnevust tasuma sõltumata sellest, kas see on mistahes põhjusel õige (nt sisult, aegunud vms). Selle näite pinnalt saab vastata ka seisukohtade järgmistele punktidele. 5. Punktis 4 olete küsinud, kuidas on täidetud minimaalsuse printsiip andmete töötlemisel, kui maksehäireregister nõude alusdokumentidega tutvub. Punkt 5 puudutab subjektiivset hindamist ja autmatiseerimise võimalikkust ning punkt 6 maksehäirete kuvamist, kus palutakse selgitada mis on nõude eristada põhivõlga koos intressidega kõrvalnõuetest eesmärk. Eelpooltoodud näide, nagu öeldud, ilmestab hästi just selliste reeglite vajalikkust. Esiteks, maksehäireregistrid on nõustunud ja möönnud, et andmete avaldamisel kolmandatele isikutele (IKSi tekstis nimetatud kui edastamine kolmandale isikule, mida siiski tuleb mõista kui avaldamist, sest praktikas tähendab see veebilehel kuvamist, kuhu on võimalik teha päringuid nii krediidiandjatel kui ka muudel isikutel) on nad vastutavad töötlejad. Vastutav töötleja peab tagama avaldatud andmete õigsuse, selles ei ole küsimustki. Varasemalt toodud isikliku näite pinnalt seda näiteks tehtud ei ole. Andmed minu võlgnevuse kohta on valed. See on fakt. Vastu retooriline küsimus on, kuidas vastutav töötleja sellisel juhul tagab andmete õigsuse. Punktis 6 on toodud välja, et kui maksehäireregister peab vastuväite saamisel hindama, kas andmete avaldamine võib andmesubjekti ülemäära kahjustada või mitte, ei saa seda rakendada automaatprotsessina. Viitan siinkohal, et hiljuti andis kohtujurist Euroopa Kohtu asjas C-634/21 seisukoha, kus analüüsiti, kas maksehäireregistri poolt antav skoor inimesele ja selle põhjal tehtav krediidiasutuse otsus laenuandmise kohta võib olla automaatotsus IKÜM tähenduses. Automaatotsused isiku suhtes on IKÜMi kohaselt ilma vastava õigusliku aluseta teadupärast keelatud. Kohtujuristi ettepanekuga saab tutvuda siin https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf;jsessionid=AC33B53ACF8AA0058EBFB27 97438F207?text=&docid=271343&pageIndex=0&doclang=ET&mode=req&dir=&occ=first&pa rt=1&cid=274756 3 (4) Seega ei saa kogu protsessi üles ehitada automaatprotsessile, kui seeläbi saavad isikute õigused kahjustada. Nagu selle vastuse alguses on väljendatud, ei saa inspektsioon anda selgitusi selle kohta, kuidas krediidiandjad saavad ja peavad oma muid õigusaktidest tulenevaid kohustusi täitma. Küll aga on inspektsiooni roll seista selle eest, et selle protsessi käigus oleks isikutele tagatud nende isikuandmete kaitse. Viimaks on punktis 6 küsitud, mis on eesmärgiks ja kuidas on tagatud minimaalsuse printsiibi järgmine, kui avaldada tuleb põhinõue koos intressidega eraldi ja muud nõuded eraldi. Minimaalsuse printsiip ei ole ainus, mida andmetöötleja järgima peab. IKÜM art 5 lg 1 punktides a-f on nimetatud kõik neist. Seejuures punkt a koheselt ütleb, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Punkt d aga rõhutab, et isikuandmed on õiged ja vajaduse korral ajakohastatud ning et võetakse kõik mõistlikud meetmed, et töötlemise seisukohast ebaõiged andmed kustutataks või parandataks. Seega minimaalsuse kõrval on oluline ka läbipaistvus ja õigsus ning lisaks muud põhimõtted. Just neid eesmärke täidab võimalikult täpse ja selge ülevaate andmine võlgnevusest. Ei ole kohane rebida üht põhimõtet kontekstist välja ja rõhuda üksnes sellele. 6. Lõpetuseks näib, et oleme jõudnud punkti, kus edasised diskussioonid meid edasi ei vii. Eelpool toodud küsimustel oleme peatunud juba korduvalt nii kirjalikult kui ka suuliselt. Inspektsioonile näib, et on oluline siinkohal möönda ja nõustuda, et me oleme teatavates küsimustes eriarvamusel. Kuniks ei ole selgitavat kohtupraktikat ei ole ka õige väita, et üks või teine seisukoht on vale, seisukohad lihtsalt lahknevad. Kindlasti vajab maksehäirete avaldamise regulatsioon selgust – olgu see siis läbi õigusnormide muudatuste või kohtupraktika, selles ei ole vaidlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) peadirektor Pille Lehis 4 (4)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel