dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Sissetulev kiriAvalik

Nõudekiri

Andmekaitse Inspektsioon · 22. november 2023
Viit
2.1.-5/23/3064-1
Registreeritud
22. november 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
TalTech
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)
Lahendamise tähtaeg
22. detsember 2023

Failid

  • 📎E-kiri.eml797 KB
  • 📎järelpärimine andmekaitse inspektsiooni.asice572 KB

Sisu (failidest)

Ehituse ja arhitektuuri instituut Andmekaitse inspektsioon Tatari 39, 10134 Tallinn 21. november 2023 Kinnisvara omanike isikuandmete kaitsest vara hindamisel Seoses standardiseeria EVS 875 standardite (puudutavad vara hindamist) uustöötluste koostamisega on standardimise komiteel EVS/TK 36 "Kinnisvara korrashoid" liikmetel tekkinud isikuandmete kaitset puudutavad küsimused. Küsimuste tekkimise ajendiks on Eesti Omanike Keskliidu poolt standardikavandi kooskõlastamise ringil tehtud märkused, mis puudutavad kinnistute omanike isikuandmete kaitset ning seavad kahtluse alla kutseliste hindajate poolt kinnistusraamatust andmete kogumise ja hindamisaruande koosseisus avaldamise seaduslikkuse, mida tehakse ilma kinnistuomanikult eelnevalt nõusolekut küsimata. Kutselised hindajad omandavad kutse kutseseaduse alusel. Kutse on kvalifikatsioon, mis saadakse kutseeksami sooritamisel. Maa hindamise seaduse (MHS) § 3 lg 1 kohaselt lähtutakse maa hindamisel kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest. Head tavad on väljendatud standardiseeria EVS 875 standardites. Hindaja on kohustatud hoidma temale seoses hindamisega teatavaks saanud ameti- ja ärisaladusi. MHS § 4 lg 3 kohaselt on hindajal õigus nõuda omanikult või valdajalt ning kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt maa hindamiseks vajalikke andmeid. Kutselised hindajad teostavad kinnisasjade hindamisi tellimustööna erinevatel eesmärkidel. Näiteks kinnisasja hindamine avalikes huvides omandamise eesmärgil, kinnisasja hindamine täitemenetluse seadustikus sätestatud eesmärkidel, kinnisasja hindamine kohtumenetluses, kinnisasja hindamine krediidi andmisel ja haldamisel krediidiandjate- ja vahendajate seaduses märgitud tingimustel jne. Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 74 sätestab kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtte. KRS § 74 lg 1 tulenevalt võib igaüks kinnistu kohta avatud registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. KRS §-d 13 – 16 sätestavad andmed, mis kantakse registriosa jagudesse. Näiteks teise jakku kantakse andmed omaniku kohta (sh omaniku nimi ja isiku või registrikood) ja neljandasse jakku kinnistut koormavad hüpoteegid (sh hüpoteegipidaja ja hüpoteegisumma). Seetõttu on registriosade jagudesse kantud andmed avalikud – piisab riigilõivu maksmisest, misjärel saab e- kinnistusraamatus andmetega tutvuda ja registriosa väljatrüki alla laadida. 1 2 Kutselised hindajad kasutavad registriosaga tutvumise võimalust oma töös igapäevaselt. Kui kinnistu omanikuks on füüsiline isik ja kinnistusregistrisse tehtud päringu tulemus sisaldab omaniku nime ja isikukoodi, saab omanik kinnitusregistrist automaatteate, et andmetega on tutvutud. Registriossa kantud andmed kajastatakse kutselise hindaja poolt koostatavas hindamisaruandes ning registriosa väljavõte on vastavalt EVS 875-Osa 4 jaotisele 8.2.4. i) hindamisaruande kohustuslikuks lisaks. Hindamisaruanne avaldatakse selle tellijale. Seejuures ei pruugi hindamisaruande tellijaks olla kinnistu omanik. Näiteks kinnisasja avalikes huvides omandamise menetluses ja kinnisasja sundenampakkumisel müügi korral, mille tulemusena võib omanik jääda kinnisasjast ilma ja seetõttu pole koostööaldis, mistõttu pole hindajal või menetluse läbiviijal võimalik ka saada omanikult kooskõlastusi, nõusolekuid ega lube. Ka eraõiguslikul isikul võib olla huvi tellida kellegi teise omandis oleva kinnistu hindamine. Näiteks taristuettevõtted (vee-ettevõtjad, elektri võrguettevõtjad jm) võivad servituudi seadmise asemel eelistada mõnedel juhtudel kinnistu omandamist. Samuti võib näiteks üürnik või piiratud asjaõiguse omanik olla tellijaks juhul, kui tal on huvi tururendi hindamise või kinnisasja omandamise vastu. Piiratud asjaõiguse olemuse kindlakstegemiseks on ainuke võimalus registriosaga tutvumine. Krediidiasutustele kehtivad kõrgendatud nõudmised kinnisvara tagatiseks võtmisel. Samuti kehtivad laenu eluea jooksul tagatisvara monitoorimisele täiendavad nõuded maandamaks krediidi riske, mis on omakorda osa usaldatavusnormatiivide raamistikust. Lisame krediidiasutuste tegevust reguleerivate õigusaktide nimekirja, millest tulenevalt peavad eksperthinnanguid koostama sõltumatud välishindajad ja sellest tulenevalt peavad hindajad lisaks andmete kogumisele hindamise jaoks neid ka säilitama vajadusel hilisemaks järelkontrolliks: - CRR ehk Regulation (EU) No 575/2013 on prudential requirements for credit institutions and investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012, Article 208(3)(b) – vt Consolidated TEXT: 32013R0575 — EN — 28.12.2020 (europa.eu); - European Central Bank „Guidance to banks on non-perfoming loans“, Chapter 7 – vt Guidance on non-performing loans (NPLs) (europa.eu); - EBA/GL/2020/06 „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ ptk. 7; - EBA/GL/2018/06 „Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise kohta“, peamiselt (kuid mitte ainult) ptk. 9; - Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“; - Eesti Panga Presidendi 27.06.2000 määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“ punktid 3.4 ja 3.4.13 (ehkki tegemist on formaalselt kehtivuse kaotanud määrusega). Näiteks nõutakse tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisel muuhulgas ka alljärgnevaid andmeid: „hinnatava kinnisvara kirjeldus, sealhulgas teave omandiõiguse, piiratud asjaõiguste ja muude kinnisvaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning nende mõju kinnisasja väärtusele, tehnilised ja majanduslikud andmed (ehitusloa, kasutusloa ja detailplaneeringu andmed, hoonestatud kinnisasja puhul ehitusaasta, põhikonstruktsioon, korteri või eramu puhul suletud netopind ja siseviimistluse seisukord) ning hinnang hinnatava kinnisvara kvaliteediklassile" (alus: 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ § 4 lg 1 p 9). Standardid näevad ette, et hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Kui hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Nimetatud piirang ei kehti tavaliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel koostatud aruannetele. 3 Standardikavandi kooskõlastamise ringil on väljendatud seisukohta, mille kohaselt saab hindamistellimuse esitajaks olla ainult vara omanik või vastasel korral peaks hindamise läbiviimiseks olema vara omaniku nõusolek ja üksnes erandolukordades õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks võib hindamine toimuda dokumentide alusel omaniku osaluseta. Kuna kutseline hindaja peab oma tööülesannete täitmise käigus koguma andmeid erinevate isikute (tellija, kinnisasja kinnistusregistri osa väljavõttes olevate isikute, eksperthinnangu lisades olevates dokumentides olevate isikute, eksperthinnangu koostamises osalevate isikute) kohta, siis peaks kehtestama nende andmete säilitamise tähtajad. Kas andmete säilitamise tähtaeg võiks või peaks olema seotud tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevate aegumistähtaegadega. Standardid näevad hetkel ette, et hindaja peaks säilitama töökausta 7 aastat, kuid selle tähtaja osas on võetud eeskuju raamatupidamise seadusest. Seoses eeltooduga on tekkinud küsimused, mille osas palume teie seisukohta: 1. Kas igaühele vabalt kättesaadavad kinnistu registriosa väljavõttelt nähtuvad andmed füüsilisest isikust kinnistu omaniku ja kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste (sh hüpoteekide) kohta on kaitstud õigusaktidega, mis on seotud isikuandmete kaitsega? 2. Kas kutselise hindaja poolt registriosas sisalduvate andmete kogumine, säilitamine oma arvutis vm andmekandjal, kajastamine koostatavas hindamisaruandes ja vastava hindamisaruande säilitamine oma arvutis vm andmekandjal on isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse mõistes? 3. Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah“, siis milliste nõuetega peaks hindaja andmete töötlemisel arvestama? Kas nõuded erinevad olukorras, kus hindamine toimub eraõigusliku isiku tellimusel, ja olukorras, kus hindamine toimub ametiasutuse (riigiasutus, kohus või kohalik omavalitsus) tellimusel? Kas on mingi erinevus tulenevalt sellest, kas tellijaks on omanik või keegi teine? Milline võib olla kutseliste hindajate poolt kogutud andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg? 4. Kas isikuandmete kaitse seadus keelab hindajal tema poolt füüsilise isiku kinnistu väärtuse kohta koostatud hindamisaruande avaldamise kinnistuga mitteseotud eraõiguslikule isikule (sh isikule, kes tellis hinnangu olemata seejuures hinnatava kinnistu omanik)? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Roode Liias [email protected] EVS/TK36 „Kinnisvara korrashoid“ esimees TTÜ kinnisvara haldamise praktik-professor Saatja: "Roode Liias" <[email protected]> Saaja: "AKI info" <[email protected]> Teema: küsimused seoses isikuandmete kaitsega Kuupäev: 2023-11-21 16:12 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupidamisega Roode Riida TTÜ professor
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel