Ehituse ja arhitektuuri instituut
Andmekaitse inspektsioon
Tatari 39, 10134 Tallinn 21. november 2023
Kinnisvara omanike isikuandmete
kaitsest vara hindamisel
Seoses standardiseeria EVS 875 standardite (puudutavad vara hindamist) uustöötluste
koostamisega on standardimise komiteel EVS/TK 36 "Kinnisvara korrashoid" liikmetel tekkinud
isikuandmete kaitset puudutavad küsimused.
Küsimuste tekkimise ajendiks on Eesti Omanike Keskliidu poolt standardikavandi
kooskõlastamise ringil tehtud märkused, mis puudutavad kinnistute omanike isikuandmete kaitset
ning seavad kahtluse alla kutseliste hindajate poolt kinnistusraamatust andmete kogumise ja
hindamisaruande koosseisus avaldamise seaduslikkuse, mida tehakse ilma kinnistuomanikult
eelnevalt nõusolekut küsimata.
Kutselised hindajad omandavad kutse kutseseaduse alusel. Kutse on kvalifikatsioon, mis saadakse
kutseeksami sooritamisel. Maa hindamise seaduse (MHS) § 3 lg 1 kohaselt lähtutakse maa
hindamisel kinnisasja hindamise headest tavadest ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest.
Head tavad on väljendatud standardiseeria EVS 875 standardites. Hindaja on kohustatud hoidma
temale seoses hindamisega teatavaks saanud ameti- ja ärisaladusi. MHS § 4 lg 3 kohaselt on
hindajal õigus nõuda omanikult või valdajalt ning kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt
maa hindamiseks vajalikke andmeid. Kutselised hindajad teostavad kinnisasjade hindamisi
tellimustööna erinevatel eesmärkidel. Näiteks kinnisasja hindamine avalikes huvides omandamise
eesmärgil, kinnisasja hindamine täitemenetluse seadustikus sätestatud eesmärkidel, kinnisasja
hindamine kohtumenetluses, kinnisasja hindamine krediidi andmisel ja haldamisel
krediidiandjate- ja vahendajate seaduses märgitud tingimustel jne.
Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 74 sätestab kinnistusraamatu avalikkuse põhimõtte. KRS § 74
lg 1 tulenevalt võib igaüks kinnistu kohta avatud registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke.
KRS §-d 13 – 16 sätestavad andmed, mis kantakse registriosa jagudesse. Näiteks teise jakku
kantakse andmed omaniku kohta (sh omaniku nimi ja isiku või registrikood) ja neljandasse jakku
kinnistut koormavad hüpoteegid (sh hüpoteegipidaja ja hüpoteegisumma). Seetõttu on
registriosade jagudesse kantud andmed avalikud – piisab riigilõivu maksmisest, misjärel saab e-
kinnistusraamatus andmetega tutvuda ja registriosa väljatrüki alla laadida.
1
2
Kutselised hindajad kasutavad registriosaga tutvumise võimalust oma töös igapäevaselt. Kui
kinnistu omanikuks on füüsiline isik ja kinnistusregistrisse tehtud päringu tulemus sisaldab
omaniku nime ja isikukoodi, saab omanik kinnitusregistrist automaatteate, et andmetega on
tutvutud. Registriossa kantud andmed kajastatakse kutselise hindaja poolt koostatavas
hindamisaruandes ning registriosa väljavõte on vastavalt EVS 875-Osa 4 jaotisele 8.2.4. i)
hindamisaruande kohustuslikuks lisaks. Hindamisaruanne avaldatakse selle tellijale. Seejuures ei
pruugi hindamisaruande tellijaks olla kinnistu omanik. Näiteks kinnisasja avalikes huvides
omandamise menetluses ja kinnisasja sundenampakkumisel müügi korral, mille tulemusena võib
omanik jääda kinnisasjast ilma ja seetõttu pole koostööaldis, mistõttu pole hindajal või menetluse
läbiviijal võimalik ka saada omanikult kooskõlastusi, nõusolekuid ega lube. Ka eraõiguslikul isikul
võib olla huvi tellida kellegi teise omandis oleva kinnistu hindamine. Näiteks taristuettevõtted
(vee-ettevõtjad, elektri võrguettevõtjad jm) võivad servituudi seadmise asemel eelistada mõnedel
juhtudel kinnistu omandamist. Samuti võib näiteks üürnik või piiratud asjaõiguse omanik olla
tellijaks juhul, kui tal on huvi tururendi hindamise või kinnisasja omandamise vastu. Piiratud
asjaõiguse olemuse kindlakstegemiseks on ainuke võimalus registriosaga tutvumine.
Krediidiasutustele kehtivad kõrgendatud nõudmised kinnisvara tagatiseks võtmisel. Samuti
kehtivad laenu eluea jooksul tagatisvara monitoorimisele täiendavad nõuded maandamaks krediidi
riske, mis on omakorda osa usaldatavusnormatiivide raamistikust. Lisame krediidiasutuste
tegevust reguleerivate õigusaktide nimekirja, millest tulenevalt peavad eksperthinnanguid
koostama sõltumatud välishindajad ja sellest tulenevalt peavad hindajad lisaks andmete
kogumisele hindamise jaoks neid ka säilitama vajadusel hilisemaks järelkontrolliks:
- CRR ehk Regulation (EU) No 575/2013 on prudential requirements for credit institutions and
investment firms and amending Regulation (EU) No 648/2012, Article 208(3)(b) – vt
Consolidated TEXT: 32013R0575 — EN — 28.12.2020 (europa.eu);
- European Central Bank „Guidance to banks on non-perfoming loans“, Chapter 7 – vt Guidance
on non-performing loans (NPLs) (europa.eu);
- EBA/GL/2020/06 „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ ptk. 7;
- EBA/GL/2018/06 „Suunised viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete
haldamise kohta“, peamiselt (kuid mitte ainult) ptk. 9;
- Rahandusministri 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“;
- Eesti Panga Presidendi 27.06.2000 määruse nr 9 „Krediidiasutuste laenude teenindamine ja
ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine“ punktid 3.4 ja 3.4.13 (ehkki tegemist
on formaalselt kehtivuse kaotanud määrusega).
Näiteks nõutakse tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisel muuhulgas ka
alljärgnevaid andmeid: „hinnatava kinnisvara kirjeldus, sealhulgas teave omandiõiguse, piiratud
asjaõiguste ja muude kinnisvaraga seotud õiguste ja kohustuste kohta ning nende mõju kinnisasja
väärtusele, tehnilised ja majanduslikud andmed (ehitusloa, kasutusloa ja detailplaneeringu
andmed, hoonestatud kinnisasja puhul ehitusaasta, põhikonstruktsioon, korteri või eramu puhul
suletud netopind ja siseviimistluse seisukord) ning hinnang hinnatava kinnisvara
kvaliteediklassile" (alus: 15.06.2016 määrus nr 25 „Nõuded elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingu tagatiseks oleva kinnisvara hindamisele“ § 4 lg 1 p 9).
Standardid näevad ette, et hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid
aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega
avalduses, samuti mitte kirjastada. Kui hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb avaldamise
vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt kirjalikult kokku leppida. Nimetatud piirang ei kehti
tavaliselt riigi ja kohaliku omavalitsuse tellimusel koostatud aruannetele.
3
Standardikavandi kooskõlastamise ringil on väljendatud seisukohta, mille kohaselt saab
hindamistellimuse esitajaks olla ainult vara omanik või vastasel korral peaks hindamise
läbiviimiseks olema vara omaniku nõusolek ja üksnes erandolukordades õigusaktidest tuleneva
kohustuse täitmiseks võib hindamine toimuda dokumentide alusel omaniku osaluseta.
Kuna kutseline hindaja peab oma tööülesannete täitmise käigus koguma andmeid erinevate isikute
(tellija, kinnisasja kinnistusregistri osa väljavõttes olevate isikute, eksperthinnangu lisades
olevates dokumentides olevate isikute, eksperthinnangu koostamises osalevate isikute) kohta, siis
peaks kehtestama nende andmete säilitamise tähtajad. Kas andmete säilitamise tähtaeg võiks või
peaks olema seotud tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevate aegumistähtaegadega. Standardid
näevad hetkel ette, et hindaja peaks säilitama töökausta 7 aastat, kuid selle tähtaja osas on võetud
eeskuju raamatupidamise seadusest.
Seoses eeltooduga on tekkinud küsimused, mille osas palume teie seisukohta:
1. Kas igaühele vabalt kättesaadavad kinnistu registriosa väljavõttelt nähtuvad andmed
füüsilisest isikust kinnistu omaniku ja kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste (sh
hüpoteekide) kohta on kaitstud õigusaktidega, mis on seotud isikuandmete
kaitsega?
2. Kas kutselise hindaja poolt registriosas sisalduvate andmete kogumine, säilitamine oma
arvutis vm andmekandjal, kajastamine koostatavas hindamisaruandes ja vastava
hindamisaruande säilitamine oma arvutis vm andmekandjal on isikuandmete
töötlemine isikuandmete kaitse seaduse mõistes?
3. Kui vastus eelmisele küsimusele on „jah“, siis milliste nõuetega peaks hindaja andmete
töötlemisel arvestama? Kas nõuded erinevad olukorras, kus hindamine toimub
eraõigusliku isiku tellimusel, ja olukorras, kus hindamine toimub ametiasutuse
(riigiasutus, kohus või kohalik omavalitsus) tellimusel? Kas on mingi erinevus
tulenevalt sellest, kas tellijaks on omanik või keegi teine? Milline võib olla
kutseliste hindajate poolt kogutud andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg?
4. Kas isikuandmete kaitse seadus keelab hindajal tema poolt füüsilise isiku kinnistu
väärtuse kohta koostatud hindamisaruande avaldamise kinnistuga mitteseotud
eraõiguslikule isikule (sh isikule, kes tellis hinnangu olemata seejuures hinnatava
kinnistu omanik)?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Roode Liias
[email protected]
EVS/TK36 „Kinnisvara korrashoid“ esimees
TTÜ kinnisvara haldamise praktik-professor
Saatja: "Roode Liias" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info" <
[email protected]>
Teema: küsimused seoses isikuandmete kaitsega
Kuupäev: 2023-11-21 16:12
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupidamisega
Roode Riida
TTÜ professor