dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 20. november 2023
Seotud ettevõtted
Stabimer Õigusbüroo OÜ (adressaat)
Viit
2.1.-5/23/2724-2
Registreeritud
20. november 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Stabimer Õigusbüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/2023
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus selgitustaotlusele.pdf409 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Aleksandra Bolšakova Teie 23.10.2023 nr Stabimer Õigusbüroo OÜ [email protected] Meie 20.11.2023 nr 2.1.-5/23/2724-2 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Pöördume Teie poole järgmise küsimusega - Puhastusfirma soovib oma tegevuses kasutada järgmist marketing-võte: kogu koristamine toimub kaamera all. Koristusprotsessi filmitakse kaasaskantava kaameraga, muutes vaatenurki sõltuvalt puhastuskohast, olgu selleks siis korter, maja või kontor. Palun andke, kas antud liiki tegevus on lubatav ja seaduslik? Või sellega põhjendamatult rikutakse nii klientide (nende kodu filmimine), kui ka töötajate õigused (pidev töö kaamera all, et seda saaks nii live režiimis kliendil näha, kui ka salvestatud kujul kiirendusega, kuidas nende kodu oli koristatud)? Selgitan, teadmata kõiki asjaolusid (sh kas ettevõttel on dokumenteeritud vajalik teave, kuidas toimub jälgimine ning muud asjaolud), et isikuandmete töötlemine peab olema tööandja poolt (enne töötlemise alustamist) selgelt ja täpselt määratletud. Kuna kaameratel on mitmeid eesmärke, siis need eesmärgid ning tingimused peaksid olema kirjalikult dokumenteeritud. Te ei ole kirjeldanud, kuidas kaaluvad tööandja huvid üle töötaja huvidest, mistõttu leiab inspektsioon, et selliseks töötlemiseks (sisuliselt töötaja jälgimiseks) puudub õiguslik alus. Isikud, kelle andmeid töödeldakse, peavad olema teavitatud. Inimeste teavitamist reguleerivad täpsemalt isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklid 12-131, mis kohustavad andmetöötlejat koostama konkreetsed andmekaitsetingimused. Olukorras, kus tööandjal ei ole koostatud korrektseid andmekaitsetingimusi, mis vastavad IKÜM artiklites 12-13 väljatoodud nõuetele, on andmetöötlejal kohustus viia oma andmekaitsetingimused ja isikuandmete töötlemine seadusega kooskõlla ning olukorras, kus konkreetse andmetöötluse osas õiguslik alus puudub, tuleb töötlus lõpetada. Kui tööandja soovib andmete töötlemise osas tugineda õigustatud huvile, lasub tal kohustus enne töötlemist viia läbi erihindamine: kas tal on õigustatud huvi, kas töötlemine on selle õigustatud huvi jaoks vajalik ning kas sellise huvi kaaluvad üles töötajate huvid ja õigused, kusjuures hindamine peab olema ka dokumenteeritud. Selleks, et tööandjal oleks võimalik isikuandmeid töödelda isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigustatud huvi alusel, peab tema huvi olema piisavalt selgelt sõnastatud, et seda oleks võimalik tasakaalustada töötaja huvide ja põhiõigustega. Kaalutluse tulemusel on täiesti reaalne 1 Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM, tuntud ka kui GDPR) – Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=EN (23.04.2021) Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee võimalus, et tööandja jõuab järelduseni, et töötajate huvid ja põhiõigused on kaalukamad ning sellest tulenevalt ei ole andmete töötlemine lubatud. Lisaks selgitame, et tööandja peab kirjalikult dokumenteerima kaamerate kasutamise vajaduse (õigustatud huvi analüüs) ning töötajal on õigus nende dokumentidega tutvuda. Olukorras, kus töötajal tekib töökohal kaamerate kasutamise või eesmärkide kohta küsimusi, on töötaja esimeseks sammuks pöörduda (soovitatavalt kirjalikult) tööandja poole ning paluda tal selgitada kaamerate kasutamise eesmärki ning õiguslikku alust. Kui töötaja ei ole vastusega rahul või peaks tekkima olukord, kus tööandja ei vasta üldse, saab isik juba pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, lisades allkirjastatud kaebusele senise kirjavahetuse andmetöötlejaga. Inspektsioonil on järelevalvemenetluse jooksul pädevus hinnata, kas kaamerate kasutamine on konkreetsel juhul seaduslik ja põhjendatud. Kokkuvõtlikult saabki järeldada, et seda, millisel alusel andmetöötleja soovib andmeid töödelda (sh nii töötajate tegevust kui kliendi kodus salvestamist) peab selgitama andmetöötleja ehk koristusfirma ise. Kui alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid töödelda ei tohi. Põhjalikumalt kaamerate kasutamisest töösuhetest leiate Andmekaitse Inspektsiooni veebilehelt. Loodan, et minu selgitustest on abi. Lugupidamisega Liina Kroonberg jurist-konsultant peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel