JUHEND KAAMERATE KASUTAMISE
KOHTA
Juhend on kehtestatud isikuandmete kaitse seaduse §
56 lg 2 punkti 1 alusel
Sisukord
ERAELU KAITSE ............................................................................................................................................. 3
JUHENDI KOHALDAMISALA ....................................................................................................................... 4
1. ÜLDISED REEGLID ................................................................................................................................ 5
2. KAAMERAT KASUTAB FÜÜSILINE ISIK (INIMENE) ISIKLIKUL OTSTARBEL .................... 6
3. SALVESTAMINE AVALIKUS KOHAS AVALIKUSTAMISE EESMÄRGIL ................................... 9
4. KAAMERAD MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITEL ......................................................................... 12
5. AVALIKUD VEEBIKAAMERAD ....................................................................................................... 13
6. ISIKUTE JA VARA KAITSEKS .......................................................................................................... 14
7. AJAKIRJANDUSLIKUL EESMÄRGIL ............................................................................................... 17
8. LEPINGU TÄITMISEKS ..................................................................................................................... 19
9. FIRMAPEOD ......................................................................................................................................... 21
10. NÕUSOLEKU ALUSEL ........................................................................................................................ 21
11. ERAVIISILINE JÄLITUSTEGEVUS JA AHISTAV JÄLITAMINE ................................................. 24
12. KAAMERAD RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTES ........................................ 25
13. KAAMERAD KOOLIDES ja LASTEASUTUSTES .......................................................................... 28
13.1. Turvakaamerad ................................................................................................................. 28
13.2. Filmimine ja pildistamine koolides ja lasteasutustes .................................................... 28
13.3 Veebikaamerate kasutamine (distantsõpe, põimõpe) .................................................... 30
13.4. Nõusoleku alusel filmimine .............................................................................................. 31
14. KAAMERAST TEAVITAMINE .......................................................................................................... 31
15. ANDMESUBJEKTI ÕIGUS SALVESTISEGA TUTVUMISEKS..................................................... 32
16. SALVESTISTE EDASTAMINE KOLMANDATELE ISIKUTELE ................................................. 33
17. KAAMERATE VALIMISE JUHISED ................................................................................................. 34
18. ÕIGUSKAITSEVAHENDID ................................................................................................................ 35
19. ANDMETE TÖÖTLEMISE TURVAMEETMED .............................................................................. 37
2
ERAELU KAITSE
Õigusteks, mida kaamerate kasutamisega riivatakse, on eeskätt põhiseaduse §-s 26 sätestatud
õigus eraelu puutumatusele ja §-s 19 sätestatud enesemääramisõigus. Kaamerate kasutamine
võib riivata ka kodu puutumatust ja üldiselt inimväärikust.
Õigus eraelu puutumatusele hõlmab isiku füüsilist ja vaimset puutumatust, tema identiteeti,
tema kohta käivaid andmeid, seksuaalsust ning õigust oma kujutisele ja sõnale. Isiku
identiteediga on hõlmatud lisaks nimele, mõtetele, tunnetele ja veendumusele ka tema välimus.1
Lisaks isiklikule arengule kaitseb õigus eraelu puutumatusele ka õigust luua ja arendada suhteid
teiste inimestega ning ümbritseva maailmaga.2
Õigus eraelu puutumatusele ei piirdu ainult koduseinte vahel toimuvaga. Üldiselt kasutatavasse
ruumi või alale sisenedes ei mineta inimene õigust eraelu puutumatusele. Eraelu puutumatuse
kaitseala hõlmab ka inimese suhtlemist teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis.3
Põhiseaduse §-st 19 tuletatakse üldine isiksusõigus ehk enesemääramisõigus, mis hõlmab ka
informatsioonilise enesemääramisõiguse. See tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui
palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, kas ja millisel viisil inimene tahab end
avalikkuse ees kujutada ning kas ja mil määral tohivad kolmandad isikud muuta tema isiksuse
avaliku arutelu esemeks. See käib ka inimese kujutise kohta nii pildis kui liikuvas pildis.4
Samas ei ole õigus eraelu puutumatusele siiski absoluutne. Piirangud eraelu puutumatusele
võivad tuleneda teiste isikute põhiõigustest – nt omandiõigusest (vara kaitse), sõnavabadusest
(ajakirjandus), õigusest elule (kaitse kallaletungide eest). Eraelu puutumatust võidakse piirata
ka avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks.
Isikuandmete töötlemine on alates 25. maist 2018 terves Euroopa Liidus, sh Eestis, reguleeritud
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega (edaspidi IKÜM).5 Samas ei allu IKÜMile
siiski kogu andmetöötlus.
Isikuandmete töötlemist süütegude menetlemisel ning karistuse täideviimisel reguleerib
15. jaanuaril 2019 kehtima hakanud isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) 4. peatükk.6
IKÜM ja IKS kohalduvad kõikvõimalikule inimese andmete töötlemisele, ükskõik kes ja mis viisil
seda siis ka ei teeks.
1
Eesti Vabariigi põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, Juura 2008, lk 281, p 9.
2
Euroopa inimõiguste Kohtu 3.04.2012.a otsus kohtuasjas Gillberg vs Rootsi, avaldus nr 41723/06.
3
Euroopa inimõiguste Kohtu 24.06.2004.a kohtuotsus kohtuasjas P.G. ja J.H. vs Ühendkuningriik, Peck vs Ühendkuningriik,
Von Hannover vs Saksamaa.
4
Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2008, lk 199, p 3.1.2.1.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.
6
Isikuandmete kaitse seadusega võeti Eestis üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste
andmete vaba liikumist.
3
Andmekaitse Inspektsioonil on isikuandmete kaitse seaduse § 56 lg 2 punkti 1 alusel õigus anda
teadlikkuse tõstmiseks juhiseid andmete töötlemisel kehtivate reeglite kohta. Käesolev juhend
aitabki lahti mõtestada, kuidas kaameraid kasutada nii, et see oleks kooskõlas isikuandmete
kaitse nõuetega. Juhendi koostamisel on arvesse võetud Euroopa Andmekaitsenõukogu
suuniseid 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes.
JUHENDI KOHALDAMISALA
Alates 25. maist 2018 jagunevad andmekaitse reeglid mitme õigusakti vahel sõltuvalt
andmetöötlejast ja töötlemise valdkonnast.
➢ Isikuandmete töötlemist süütegude menetlemisel (sh kohtus) ning karistuse
täideviimisel reguleerib 15. jaanuaril 2019 kehtima hakanud isikuandmete kaitse
seaduse (edaspidi IKS) 4. peatükk ning eriseadused (nt kriminaalmenetluse seadustik,
vangistusseadus).
➢ Põhiseaduslike institutsioonide (Õiguskantsler, Riigikontroll, President, Riigikohus,
Riigikogu) põhiülesannete täitmisele, riigikaitsele ning riigi julgeoleku tagamisele
kohalduvad vaid nende eriseadused.7
➢ Tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohaldatakse IKÜMit menetlusseadustikes
reguleerimata küsimustes.8
➢ Ülejäänud andmetöötlusele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) 2016/679 (ehk IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadus (v.a 4. ptk). Käesolev
juhend piirdubki sellega ega hõlma eelnevat kolme punkti.
Juhend käsitleb pilti edastavate või salvestavate seadmete kasutamist, nt turva- ja
valvekaamerad, aga ka igasugused muud videokaamerad, sh eraisiku kaamerad. Juhend
hõlmab igasuguseid kaameraid, ka neid, mis on telefonides või muudes seadmetes. Pole
vahet, kus kaamera asub – kas see on kaasaskantav, paigaldatud majaseinale, autosse,
riiete või kiivri külge.
Juhendis kasutatakse kaamerate kohta ka mõisteid „jälgimisseadmed“ ning „videosalvestamine“,
kuid juhend käsitleb ikkagi ainult pilti edastavaid seadmeid, mitte nt asukohakoordinaatide
edastamiseks mõeldud GPS- või muid ilma pildita jälgimisseadmeid.
Juhendis toodud salvestamise reeglid kehtivad samuti koolis ja lasteasutuses pildistamise kohta.
Käesolev juhend ei käsitle jälgimisseadmete kasutamist töökohtades. Seda käsitleb Andmekaitse
Inspektsiooni juhendmaterjal isikuandmete töötlemine töösuhetes ja juhis personalitöötajale:
isikuandmed töösuhetes.
7
Õigusaktide kohaldumise kohta täpsemalt N.Parrest, M.Juha, „Arutama hakatakse andmesubjekti kaebust
kohustamaks maakohut väljastama teavet andmesubjekti isikuandmete töötlemise kohta“, I ptk, Kohtute aastaraamat
2020.
8
Vt eelmine allmärkus.
4
Käesolevas juhendis selgitatu kehtib igasuguse isikuandmete töötlemise 9 suhtes, mis
toimub kaamerate abil, kui isik on (ükskõik kas otseselt või kaudselt) tuvastatav.
Isikuandmete töötlemine leiab aset sõltumata sellest, kas salvestisi vaadatakse läbi või
mitte. Kõik reeglid kohalduvad ka siis, kui kaameraid kasutatakse ajutiselt, nt kas või
tund aega.
Tuvastatav on isik ka siis, kui kaamera pildilt ei nähtu tema nägu; isikut on võimalik ära
tunda tema muude tunnuste kaudu – nt keha kuju, riietus, kaasas olevad asjad, erilised
tundemärgid nagu tätoveeringud. Mida tuntum on inimene, seda lihtsam on teda ka väheste
asjaolude alusel ära tunda. Äratundmist võib soodustada ka salvestise tegemise kontekst.
1. ÜLDISED REEGLID
Isikuandmete töötlemist reguleerib alates 25.05.2018 Euroopa Liidu otsekohalduv
isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) ning lisaks ka 15.01.2019 jõustunud isikuandmete
kaitse seadus (IKS), mis täpsustab mõningaid üldmääruse nõudeid.
IKÜM-i reeglid ei kohaldu, kui inimene töötleb isikuandmeid vaid isiklikul otstarbel, näiteks siis,
kui inimene salvestab pildi või video ning vaatab seda vaid ise või väga lähedaste inimeste keskel
ega levita salvestist edasi.
Muudel juhtudel peab IKÜM-i artikli 5 lg 1 punkti a kohaselt olema isikuandmete töötlemine
seaduslik, mis tähendab, et igaks isikuandmetega tehtud toiminguks peab olema mõni
IKÜM artikkel 6 lõikes 1 loetletud õiguslikest alustest:
• Inimese nõusolek
• Inimesega sõlmitud lepingu täitmine
• Andmetöötleja seadusjärgse kohustuse täitmine (juriidiline kohustus) - kohustus on
sätestatud õigusaktis
• Mõne inimese eluliste huvide kaitse (vaid siis, kui ühelgi teisel õiguslikul alusel pole
töötlemine ilmselgelt võimalik)
• Avaliku võimu või avaliku ülesande täitmine (andmete töötlemine on ettenähtud
õigusaktiga)
• Andmetöötleja õigustatud huvi.
Osasid isikuandmeid kaitseb IKÜM rangemalt: IKÜM art 9 sätestab eriliigiliste isikuandmete10
loetelu ning töötlemise õiguslikud alused. Tähele tuleb panna, et eriliigilisi isikuandmeid ei saa
töödelda õigustatud huvi alusel.
Inimese nõusolek peab olema vabatahtlik ning selle võib igal hetkel tagasi võtta. Kui
isikuandmete töötlemine toimub mõnel muul alusel, ei või sama töötlemise kohta võtta inimeselt
9 IKÜM art 4 p 2 kohaselt on isikuandmete töötlemine isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või
automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine,
säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul
moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
10
Eriliigilised isikuandmed on näiteks terviseandmed, biomeetrilised andmed (sõrmejälg, silmaiirise kujutis,
naobiomeetria, mida kasutatakse konkreetse isiku tuvastamiseks) andmed seksuaalelu kohta, rassiline kuuluvus (mitte
rahvus!).
5
lisaks veel nõusolekut. Nõusoleku võtmine oleks eksitav, sest nii jääb inimesele mulje, et
nõusoleku tagasi võtmisel lõpetatakse tema andmete töötlemine.
Lepingu alusel toimub isikuandmete töötlemine näiteks siis, kui:
• poliitik sõlmib lepingu valimiste tarbeks endast filmi tegemiseks;
• inimene osaleb avaliku esinemise koolitusel, mille osaks on esinemise salvestamine ja sellele
järgnev salvestise analüüs koos õpilasega.
Andmetöötleja seadusjärgseks kohustuseks on näiteks õnnemängude korraldajatele
hasartmänguseadusest tulenev kohustus tagada videojärelevalve, et täita talle seadusest
tulenevaid kohustusi (hasartmänguseaduse § 37 lg 14).
Õigusaktidest tulenevaid õiguslikke aluseid võib liigitada kaheks:
• isikuandmete kaitse seaduses sätestatud juhud, mil andmeid võib töödelda ilma
andmesubjekti nõusolekuta;
• kõikvõimalikes teistes, isikuandmete kaitse seaduse seisukohalt eriseadustes sätestatud
alused (näiteks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 44 lg 5 – koolide jälgimisseadmestik).
IKS sätestabki kaamerate kasutamise osas juhud, mil nõusolekut vaja ei ole:
• ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustamine, kui esineb avalik huvi konkreetse inimese
andmete avalikustamiseks ning inimese õigusi ei kahjustata ülemääraselt (IKS § 4);
• avalikustamise eesmärgil videosalvestamine avalikus kohas ning avalikel üritustel (IKS §
11);
• akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, kui see ei kahjusta
ülemäära andmesubjekti õigusi (IKS § 5);
• teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks (IKS § 6).
Kui eelmine IKS nägi isikute ja vara kaitseks kaamera kasutamiseks ette eraldi aluse, siis nüüd
saab isikute ja vara kaitseks kaamera kasutamine toimuda õigustatud huvi alusel.
2. KAAMERAT KASUTAB FÜÜSILINE ISIK (INIMENE) ISIKLIKUL OTSTARBEL
Käesolevas punktis selgitame inimese poolt isiklikul otstarbel filmimist. Juriidilisele isikule
see punkt ei kohaldu.
IKÜM preambula punkt 18: „Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada isikuandmete
töötlemise suhtes, mida füüsiline isik teostab eranditult isiklikel või kodustel
eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust. Isiklik ja kodune tegevus võiks
hõlmata kirjavahetust ja aadresside loetelu või tegevust suhtlusvõrgustikes ja internetis, mida
tehakse sellise isikliku või koduse tegevuse raames. Käesolevat määrust tuleks aga kohaldada
vastutavate töötlejate või volitatud töötlejate suhtes, kes pakuvad isikuandmete isiklikel või
kodustel eesmärkidel töötlemise vahendeid.“. Edaspidi viitame sellele tekstis kui isikliku
otstarbe erandile.
6
Isiklik otstarve tähendab inimese enda mis iganes soovi, eesmärki või põhjust (v.a.
turvakaamera, vt täpsemalt allpool). Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib ükskõik
kus, mida ja mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või kelleltki
luba küsima. Küll aga ei anna see erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega
avalikustada.
Näide: laps võib kodus oma sünnipäeval mobiiltelefoniga sõpru filmida, kuid video
YouTube’i üles panekuks vajab ta videol olevate laste vanemate nõusolekut.
Näide: isiklik otstarve hõlmab ka uksekella kaamerat, mis ei salvesta.
Samas kui eraisik filmibki avalikus kohas selleks, et salvestis hiljem avalikustada, peab ta kohe
arvestama IKS §-ga 11. Seega ei või eraisik minna varjatud kaameraga avalikku kohta
inimesi filmima eesmärgiga teha avalikustamiseks mõeldud salvestis.
Näide: eraisik ei või varjatult salvestada tänaval naabriga peetud sõnasõda selleks, et saata
see mõnele tõsielusarjale.
Kõige tavapärasem isiklik otstarve on inimeste pildistamine või sündmuse filmimine endale
mälestuseks. Kuid tihti soovivad inimesed oma fotosid ja salvestisi jagada ka oma sõpradega.
Sõpradega jagamisel tuleb vaadata, kes on videole jäädvustunud ja kellele ning kuidas seda
jagatakse. Iseenda kujutisega võib igaüks teha mida ta iganes soovib. Pilte, videot sõpradest
võib jagada nende samade sõpradega. Aga ilma iga sõbra nõusolekuta ei tohiks seda
videot jagada teistele inimestele. See kehtib ka piltide ja videote avaldamisel
suhtluskeskkonnas või ükskõik kus mujal internetis (blogid, pildipangad, foorumid, Youtube).
Piltide ja video ükskõik kuhu internetti üles riputamisel tuleb olla väga hoolikas, sest internetis
võib väga kergesti kaduda edasine kontroll nende saatuse üle. Kord juba internetti üles pandud
asju võib olla pea võimatu hiljem eemaldada. Kontroll piltide ja video edasise saatuse üle võib
eriti kergesti kaduda ka suhtlusvõrgustikus. Seetõttu tuleb suhtlusvõrgustikus piltide ja video
sõpradega jagamisel kindlasti arvestada ka piltide ja video sisuga, sest alati ei pruugi kõik
sõbrad piltide või videoga vastutustundlikult ringi käia. Näide: inimene tahtis head teha ja pani
Facebooki üles foto ühe oma sõbra rasket haigust põdevast lapsest koos üleskutsega toetada lapse
ravi (märkus: seaduse kohaselt võib sellist asja teha vaid selle lapse vanema nõusolekul). Algselt
nägid seda üleskutset vaid üles riputaja sõbrad (paarkümmend), kuid need sõbrad jagasid
postitust omakorda oma sõpradega ja need omakorda.
Paljude inimeste profiilid Facebook’is on täiesti avalikud, st nende postitusi näevad ka kõik
inimesed ilma Facebooki sisse logimata. Facebook’is võib üks kasutaja info enda seinalt küll
ära kustutada, kuid sellega ei kao info ära mujalt, kuhu see jagamise kaudu on sattunud.
Pilte ja videot saavad Facebookis kõik kommenteerida ja nii võib algsest heast kavatsusest
või süütust naljast kujuneda pildil-videol kujutatute jaoks piinarikas kogemus.
Tänapäeva tehnoloogias on salvestised valdavalt kolinud mobiilsetesse seadmetesse ja neid
hoitakse pilves. Inimene võib isiklikul otstarbel tehtud salvestisi hoida internetis (näiteks
pildipangad), kuid sellisel juhul peab ta olema kindel, et need on turvaliselt hoitud ning
seda ei saa kolmandad isikud kasutada muudel eesmärkidel. Näiteks Facebook’i
7
kasutajatingimuste kohaselt võidakse kasutaja poolt üles laaditud sisu kasutada muudel
eesmärkidel, eeskätt inimeste profileerimiseks, et teha neile personaalselt suunatud reklaami.
Seejuures puudub kasutajal tegelikult ülevaade, kes ja mis ulatuses profileerimisinfole juurde
pääsevad.
Samuti tuleb arvestada, et väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate pildi- ja videopankade
kasutamisel tekkivate probleemide lahendamine võib olla väga keeruline. Praktikas on
probleeme näiteks kontode kaaperdamisega ja kontode sulgemisega. Euroopa Liidus asuva
pildi- või videopanga puhul tuleb kõne alla teise liikmesriigi andmekaitseasutuselt abi palumine,
kuid väljaspool Euroopa Liitu tegutseva ettevõtte suhtes Andmekaitse Inspektsioonil mingit
võimu ei ole.
Turvakaamerate kasutamise osas kehtib ka füüsilistele isikutele (ehk inimestele) piirang.
Isikliku otstarbe erand kohaldub vaid endale kuuluva ala (enda eramaja hoov ja enda korter)
filmimisel. Näiteks kui isik filmib oma erateed, aga see on antud avalikku kasutusse või seatud
kellegi teise kasuks servituut, siis ei saa tugineda enam isikliku otstarbe erandile.
Kui turvakaamera vaatevälja jääb ka naabri krunt või avalik ruum (nt tänav, kortermaja
trepikoda, kõrvalmaja), peab ka füüsiline isik kaaluma, kas tal on täidetud õigustatud huvi
tingimused, et seda filmida, ning kasutama kaamerast teavitavaid silte. Selline nõue tuleneb
asjaolust, et Euroopa Kohtu hinnangul kätkeb statsionaarne kaamera endas inimeste
profileerimise riski (kaameraga võidakse pikemaajaliselt jälgida korduvalt kaamera vaatevälja
jääva konkreetse inimese tegevust).11
Kortermaja trepikotta kaamera paigaldamisel peab seega täpselt jälgima, kas kaamera
vaatevälja jääb üksnes kaameraomaniku enda korteri uks või ka kõik uksest mööduvad
inimesed. Lisaks tuleb arvestada omandiõigusest tulenevate piirangutega – trepikoda on kõigi
korteriomanike kaasomandis. Kaasomanikud võivad (näiteks korteriühistu üldkoosolekul
kinnitatud maja sisekorraeeskirjadega) kehtestada reeglid kaasomandiosade kasutamisele, sh
kaamerate kasutamisele.12 Sh saab ühistu otsustada, et omavoliliste kaamerate kasutamine ei
ole lubatud ja need teisaldatakse.
Enda parkimiskoha filmimisel ei ole reeglina võimalik tagada, et peale jääks vaid oma
parkimiskoht. Kui see ei ole just aiaga piiratud, satuvad sellele tihti ka kõrvalised isikud.
Paratamatult jääks salvestisele ka kõrval parkija enda autosse sisenedes. Sellises olukorras ei
saa tugineda isikliku otstarbe erandile. Filmida saaks vaid juhul, kui on täidetud õigustatud huvi
kriteeriumid ja paigaldatud teavitussildid.
Igasuguseks kolmandatele isikutele salvestuse edastamiseks ja avalikustamiseks peab olema
õiguslik alus (vt õiguslike aluste loetelu punktist 1 ning selgitusi punktist 16). Nt politseile või
kohtule enda õiguste kaitseks salvestiste edastamisel toimub puudutatud isikute andmete
töötlemine IKÜM artikkel 6 lg 1 p e (avalik ülesanne) alusel.
11
Euroopa Kohtu 11. detsembri 2014. a. eelotsustustaotlus kohtuasjas František Ryneš vs Úřad pro ochranu osobních
údajů, taotluse nr C-212/13.
12
Korteriomandiseaduse § 12: Korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist
reguleerida kokkuleppega.
8
Kuigi inimene võib isiklikul otstarbel filmida mida iganes ta soovib, ei tähenda see, et ta
võiks igas olukorras nõuda, et tal lubataks filmida. Näiteks võib politsei kolmandate isikute
õiguste kaitseks piirata kinni peetud isikute või õnnetuse ohvrite filmimist. Avalikul
kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvestada üksnes kohtu eelneval loal.
Sõltumata sellest, kas IKÜM kohaselt on eraisiku poolne teiste inimeste filmimine lubatud, võib
mõnest teisest seadusest tulenevalt olla see tegevus mingitel juhtudel ikkagi ebaseaduslik.
Näiteks kui videotehnikat (ükskõik kas siis salvestamisega või ilma) kasutatakse selleks, et
mingi konkreetse kolmanda isiku kohta süsteemselt ja teadlikult infot hankida, siis on võimalik,
et tegemist on eraviisilise jälitustegevusega, mis on kuritegu. Kuid seda menetleb juba politsei.
Loe selle kohta täpsemalt juhendi punktist 11.
Kui keegi leiab, et eraisiku eraotstarbeline kaamera rikub tema privaatsust, on tal
võlaõigusseaduse (§ 1046 ja § 1055) kohaselt õigus nõuda rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist või rikkumise lõpetamist.
3. SALVESTAMINE AVALIKUS KOHAS AVALIKUSTAMISE EESMÄRGIL
Selles punktis kirjeldatud viisil salvestamise õigus kehtib ühtviisi nii inimestele kui ka
juriidilistele isikutele.
IKS § 11: „Kui seadus ei sätesta teisiti, asendab avalikus kohas avalikustamise eesmärgil toimuva
heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul andmesubjekti nõusolekut tema teavitamine
sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda
jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille
avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.“
Teisisõnu tähendab see seda, et avalikus kohas (v.t allpool definitsiooni) võib avalikustamise
eesmärgil ilma inimestelt nõusolekut küsimata filmida, kui vaatevälja jäävaid inimesi
teavitatakse sellises vormis, mis võimaldab neil jäädvustamise faktist aru saada ja seda soovi
korral vältida.
Teavitamiskohus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist
võib mõistlikult eeldada. Sellised üritused on näiteks laulupidu, muud vabaõhuüritused, sh ka
Tartu maraton ja muud avalikud spordiüritused.
IKS § 11 kohaldamiseks tuleb kõigepealt sisustada avaliku koha mõiste. Avaliku koha mõiste
on defineeritud korrakaitseseaduse §-s 54: avalik koht on määratlemata isikute ringile
kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või
selle osa, samuti ühissõiduk.
Määratlemata isikute ringi kuuluvad isikud ei ole nimeliselt või muude individualiseeritud
tunnuste alusel üheselt identifitseeritavad.
Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad,
kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja
9
teenindushooned.
Avalik koht on ka kinoseanss – igal isikul on võimalik soovi korral lunastada endale kinopilet.
Sama kehtib ka kõigile avatud spordisaali puhul. Teistsugune on olukord nt nimeliste kutsetega
ballil – sel juhul on ballil osalevate isikute ring üheselt määratletav.
Korruselamu trepikoda ei ole avalik koht. See, et sinna võivad sisse pääseda ka kolmandad
isikud, ei muuda trepikoda avalikuks kohaks.
Paljude kohtade kasutusotstarve ja sellest tulenevalt nende avalikuks kohaks olek või mitteolek
on ajas muutuv (nt avalikult kasutatav restoran – reserveeritud restoran). Iga kinnisasja omanik
võib anda oma kinnisasja avalikku kasutusse oma tahet otseselt väljendades. Avalik koht on ka
selline koht, mille omaniku selge tahe seda avalikuks kasutamiseks anda ei ole tuvastatav, kuid
mis on faktiliselt avalikus kasutuses, nt tähiste ja tõketeta eraisikule kuuluv maatükk, mida
avalikkus kasutab.
Muidu avalikkusele suletud eraõigusliku isiku ruum muutub avalikuks kohaks juhul, kui seda
kasutatakse avaliku ürituse korraldamiseks. Sellele, et seltskonnaüritus on sisuliselt avalik koht,
kus võib jäädvustada, on viidanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-152-09.
Koolides ja muudes lasteasutuste avalikustamise eesmärgil filmimise kohta loe lisaks ka
punktist 13.2.
Salvestamise ja teavitamise korraldamisel tuleb arvestada, et mitte kõikides avalikes kohtades
ei eelda inimesed enda jäädvustamist avalikustamise eesmärgil. Näiteks metsas ei oska inimene
oodata, et kusagil on teda filmiv kaamera. Inimeste kõrgendatud privaatsuse ootusega tuleks
arvestada ka nt tervishoiuasutuses, pangakontoris, sotsiaalabiga tegelevas asutuses, apteegis,
pesupoes. Sellises kohtades tuleks salvestamisest teavitamisse kindlasti tõsisemalt suhtuda ning
korraldada filmimine selliselt, et inimestel oleks võimalik tõepoolest enda salvestisele jäämist
soovi korral vältida.
Teatud juhtudel ei ole inimesel reaalselt võimalik salvestisele jäämist vältida:
Inimene, kes läheb kokkulepitud kuupäeval ja kellaajal asutusse või arsti vastuvõtule ja peab
ootama konkreetses kohas, ei saa sealt lahkuda, et mitte kaamera ette jääda.
Salvestisele jäämise vältimise võimaldamisest ei saa rääkida ka olukorras, kus salvestamine
toimub ühistranspordi sõidukis ja ainus võimalus on sõidukilt maha minna.
Salvestisele jäämist ei saa vältida ka inimene, kes on abitus seisundis või väga purjus.
Avalikus kohas salvestisele jäämise vältimine ei pruugi olla võimalik ka ametnikul, kes täidab
avalikus kohas oma ametiülesannet. Näiteks päästeametnik ei saa jätta katki õnnetuses
kannatada saanud inimeste päästmist või tulekahju kustutamist.
Neil kirjeldatud juhtudel, mil inimesel ei ole võimalik kaamera ette jäämist vältida, võib
inimest avalikus kohas avalikustamise eesmärgil filmida
a) kui ta ise selleks nõusoleku annab või
b) selliselt, et isik ei ole tuvastatav.
10
See ei puuduta muudel seadusest tulenevatel alustel filmimist (nt filmimine avalikul üritusel,
filmimine ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 alusel, õigustatud huvi alusel turvakaamerate
kasutamine).
Sõitvate autode filmimisel ei ole autol vaatevälja jäämise vältimine võimalik. Seetõttu tuleks
autode puhul tagada, et salvestiselt ei nähtuks liiga lähedalt autos istuvad inimesed. Ainuüksi
auto välimuse ja numbrimärgi järgi teavad paljud inimesed auto omanikku (eeskätt auto
omaniku lähedased, sõbrad ja töökaaslased). Kuid pelgalt auto välimuse ja numbrimärgi järgi ei
ole võimalik teha ühest järeldust selle kohta, kes autoga parasjagu sõitis, sest ühe autoga võib
sõita mitu inimest. Nii ei peaks auto kujutist, millelt inimesi ei nähtu, reeglina käsitlema
isikuandmetena. Samas tasuks arvestada, et väga paljud inimesed tunnetavad autonumbri
näitamist suure riivena, sest sõbrad ja tuttavad saavad oletusi ikka teha. Seetõttu tuleks sõltuvalt
salvestise olemusest vajadusel hägustada ka numbrimärgid.
NB! IKS § 11 ei anna õigust nõuda kaameraga sissepääsu ega õigust salvestamiseks.
Salvestamise lubatavuse üle otsustab siiski territooriumi omanik või valdaja. Nii võib eraõiguslik
isik vastavalt oma äranägemisele enda poolt korraldatud avalikul üritusel salvestamise ära
keelata. Samuti võib avalikustamise eesmärgil salvestamist avalikus kohas piirata näiteks
politsei, kui see on vajalik menetlustoimingute huvides, kinnipeetu või õnnetuse ohvri õiguste
kaitseks. Ka avalikul kohtuistungil võib pildistada, filmida või helisalvestada või teha
kohtuistungilt raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet üksnes kohtu eelneval loal.
Riigikohus on eelmise IKS-i samasisulise regulatsiooni kohta selgitanud, et isiku kujutise
kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud
aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine
on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Avalikkuse
huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime tõsise
õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste
avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema
nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli
lähitule mittekorrasoleku tõttu.
Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses
kajastatava päevasündmusega. Riigikohtu arvates ei asenda isiku kujutamine ka
neutraalses või positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut.13
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul ei tulene antud kohtuotsusest, et päevauudiste taustaks
ei või üldse inimesi enam näidata. Näiteks tehes uudist tänavakatte või -valgustuse seisukorrast,
võivad Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul tänaval filmitud lõigult nähtuda ka inimesed ja
autod. Oluline on, et avalikus kohas juhuslikest inimestest tehtud salvestis koos uudisega ei tohi
kokkuvõttes jätta mingil moel muljet, nagu käiks uudis salvestiselt nähtuvate konkreetsete
inimeste kohta.
Kui salvestis sisaldab tuvastatavaid inimesi, peab salvestise tegija olema valmis võimaldama
salvestisega tutvumist (loe juhendi punktist 15) ning töötlema andmeid turvaliselt (loe juhendi
punktist 19).
13 Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-152-09.
11
4. KAAMERAD MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITEL
Üha enam kasutatakse video või piltide tegemiseks mehitamata õhusõidukeid - droone.14
Õhusõidukilt fotografeerimine või filmimine on isikuandmete töötlemine juhul, kui pildile või
videole jäädvustatud isik on tuvastatav. Kui isik ei ole üheselt tuvastatav, pole tegemist
isikuandmetega (vt IKÜM art 4 punkti 1 ning põhjenduspunkti 26).
Õhusõidukitelt filmimise ega fotografeerimise kohta ei ole eraldi regulatsiooni, mistõttu
kohaldub sellisele tegevusele üldine regulatsioon. Sõltuvalt eesmärgist näiteks:
• kui filmitakse või pildistatakse avalikus kohas avalikustamise eesmärgil – loe juhendi
punkti 3;
• füüsilise isiku poolt isiklikul otstarbel ilma jäädvustust avalikustamata – loe juhendi
punkti 2;
• riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse poolt - loe juhendi punkti 12.
Nagu on selgitatud juhendi punktides 3 ja 12, tuleb avalikus kohas avalikustamise eesmärgil
filmimisel või pildistamisel inimesi sellisest tegevusest teavitada nii, et neil on võimalik
jäädvustamise faktist aru saada ja seda soovi korral vältida (v.a kui on tegemist avaliku
üritusega, kus jäädvustamist eeldatakse). Mehitamata õhusõidukit ei pruugi inimesed märgata,
samuti võib selle vaatevälja jääda väga suur ala, mistõttu teavitamiskohustuse täitmine on
raskendatud. Seega kui kaameraga on hõlmatud suur ja paljukäidav ala (näiteks
linnaväljak), peaks kaamerapildi teravus ja seade olema selline, et ei võimalda vaatevälja
jäävate inimeste tuvastamist.
Kui salvestis ei ole tehtud isiklikul otstarbel ning see sisaldab tuvastatavaid inimesi, peab
salvestise tegija olema valmis võimaldama salvestisega tutvumist (loe juhendi punktist 15) ning
töötlema andmeid turvaliselt (loe juhendi punktist 19).
Mehitamata õhusõiduki käitamisel tuleb arvestada veel ka lennunduslike nõuetega. Mehitamata
õhusõiduk ei tohi ohustada inimesi, vara ja teisi õhusõidukeid ning olenevalt lennukõrgusest
ning asukohast tuleb taotleda Transpordiameti luba. Transpordiamet on andnud
üldkorraldusena ettekirjutuse mehitamata õhusõidukite lennutegevusega tegelevatele isikutele
mehitamata õhusõiduki käitamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas. 15 Ettekirjutusega on
reguleeritud tingimused mehitamata õhusõiduki käitamiseks, sh lennutamisega seotud loa
taotlemise protseduur. Transpordiamet käsitleb igat saabunud taotlust eraldi ning taotluse
menetlemisel võetakse arvesse ka privaatsuse ja julgeolekuga seotud asjaolud. Oluline on
14
Euroopa Komisjon võttis mehitamata õhusõidukite üha suurenenud leviku tõttu vastu strateegia nende
integratsiooniks Euroopa lennundusturule – lisainfo: https://ec.europa.eu/growth/sectors/aeronautics/rpas_et.
15
Transpordiameti peadirektori 09.06.2015 üldkorralduslik ettekirjutus nr 4.1-7/15/33. Vt ka ülejärgmist altviidet.
12
märkida, et alates 1. juulist 2021 jõustus Euroopa Liidu rakendusmäärus 2019/947, millega
kaasneb hulk lisakohustusi.16
Transpordiameti väljastatud luba ei anna automaatselt õigust mehitamata õhusõiduki
käitamiseks ürituste ja rahvakogunemiste kohal. Käitaja vastutab selle eest, et tal on ürituse või
rahvakogunemise korraldaja luba olemas.17
Mehitamata õhusõiduki käitaja vastutab viidatud ettekirjutuse ja lennureeglite rikkumise eest
vastavalt lennundusseaduse §-le 6014.
Mehitamata õhusõiduki käitamisest on võimalik rohkem teada saada Transpordiameti
koduleheküljelt. 18 Samuti soovitame tutvuda andmekaitseasutuste rahvusvahelise töörühma
arvamusega mehitamata õhusõidukitest.19
Lisaks eeltoodule on kinnistu omanikul õigus asjaõigusseaduse alusel oma valdust kaitsta
kahjulike mõjutuste ning valduse rikkumise eest, mida võib tuua kaasa näiteks drooni liig tihe
või liig madalal lennutamine tema kinnistu kohal.
5. AVALIKUD VEEBIKAAMERAD
Kui avalikus kohas kasutatakse interneti kaudu otsepilti piiramatule isikute ringile
edastavat veebikaamerat, 20 mille kaudu nähtavad inimesed on tuvastatavad (sh
tuvastatavad kaudselt, riietuse jms kaudu), tuleb täita IKS § 11 nõuded:
1) jäädvustamisest tuleb inimesi teavitada ning
2) inimesel peab olema võimalik soovi korral jäädvustamist vältida.
Kui inimesed on tuvastatavad, ei tohi veebikaamera vaateväli hõlmata tervet tänavat või
väljakut, sest niisugusel juhul pole inimesel ju võimalik jäädvustamist vältida. Seega kui
kaameraga on hõlmatud suur ja paljukäidav ala, peaks veebikaamera resolutsioon ja seade
olema selline, et ei võimalda vaatevälja jäävate inimeste tuvastamist.
Arvestada tuleb inimestega, kes elavad või töötavad veebikaamera vaatevälja läheduses – nende
jaoks kujutab veebikaamera märksa suuremat eraelu riivet. Nii ei tohiks kaamera vaatenurka ka
liiga tihti muuta.
Veebikaameraid ei tohi paigaldada selliselt, et see võimaldaks:
1) jälgida vaateväljas olevate maja akendest sisse, sõltumata sellest, et tegemist on asutuse
hoonega;
2) jälgida eramaja ega selle aeda,
16
Uue rakendusmäärus (EL) 2019/947 korduma kippuvad küsimused - Kättesaadav: https://transpordiamet.ee/droonid
17
Transpordiameti peadirektori 09.06.2015 üldkorralduslik ettekirjutus nr 4.1-7/15/33 § 2 lõige 2.
18
https://www.ecaa.ee/et/lennundustehnika-ja-lennutegevus/mehitamata-ohusoidukid-sealhulgas-droonid.
19
Article 29 Working Party opinion 01/2015 on Privacy and Data Protection Issues relating to the Utilisation of Drones,
16.06.2015 – leitav: https://ec.europa.eu/justice/article-29/documentation/opinion-recommendation/index_en.htm.
20
Näiteks ilmakaamerad, rannakaamerad, teeolude kaamerad, raekoja platsi jälgiv kaamera, mille pilti on reaalajas
võimalik kõigil huvilistel interneti kaudu vaadata.
13
3) jälgida avalike teenuste kasutamiseks asutusse pöördujaid nii, et pöördujad on
tuvastatavad (sh kaudselt, riietuse jms järgi),
4) jälgida hooneid, kus tegutsevad tervishoiutöötajad, ametiühing, advokaadid vms
delikaatseid või tundlikke teenuseid osutavad isikud, selliselt, et isikud on tuvastatavad.
Punktides 2-4 nimetatud kohad võivad veebikaamera vaateväljas olla vaid juhul, kui need on
üks, pigem marginaalne osa suurest pildist ning isikuid ei ole võimalik tuvastada ei otseselt ega
kaudselt. Sellisel juhul ei ole vaja paigaldada ka teavitusi, sest isikuandmete töötlemist ei toimu.
Siiski tuleb eramajade vaatevälja jäämisel arvestada turvakaalutlustega. Veebikaamera võib
suurendada elanike turvariske seeläbi, et loob mugava 24/7 võimaluse distantsilt anonüümselt
jälgida, kas majas tuled põlevad või kas auto on maja ees.
Teeolude reaalajas jälgimiseks mõeldud veebikaamera puhul ei ole teel sõitvate autode
vaatevälja jäämise vältimine võimalik. Seetõttu tuleks autode puhul tagada, et kaamerapildilt ei
nähtuks liiga lähedalt autos istuvad inimesed. Ainuüksi auto välimus ja numbrimärk ei ole küll
reeglina isikuandmed, sest ühe autoga võib sõita mitu inimest. Kuid paljud inimesed tunnetavad
siiski ka autonumbri näitamist suure riivena. Auto jääb sellise veebikaamera vaatevälja
eelduslikult siiski vaid hetkeks ning seda on võimalik jälgida ainult reaalajas. Siiski tasuks
kaamera seadistamisel inimeste ootustega arvestada; kaamerat saab paigutada ka nii, et
numbrid ei ole üldse, või on halvasti nähtavad.
Kokkuvõttes peab veebikaamerat paigaldav isik, olgu see siis eraõiguslik isik või kohalik
omavalitsus, väga hoolega kontrollima, mis veebikaamera vaatevälja jääb ja ise fikseerima
kaamera vaatevälja.
6. ISIKUTE JA VARA KAITSEKS
Kaamerate kasutamine isikute või vara kaitse eesmärgil on võimalik IKÜM artikkel 6 lg 1
punkti f (õigustatud huvi) alusel. Heli salvestamine lubatud ei ole.
Varem kehtinud isikuandmete kaitse seaduses (IKS-s) reguleeris kaamerate kasutamist § 14 lg
3, mis võimaldas kaameraid kasutada isikute või vara kaitseks. IKÜM otsekohaldatava
õigusaktina, ning sellega seoses 15.01.2019 jõustunud IKS, enam sellist õiguslikku alust ei
võimalda, mis tähendab, et kaameraid saab isikute või vara kaitseks kasutada üksnes IKÜM-s
sätestatud õigustatud huvi alusel. Tõsi, erandiks on seadusega pandud kohustus, nt
hasartmängukorraldajatel hasartmänguseaduse kohaselt (§ 37 lg 14 ja § 33 lg 1 punkt 1).
IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt f: „Isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või
kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused, mille nimel tuleb kaitsta
isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps.“.
Õigustatud huvi ei pea hakkama hindama füüsiline isik (ehk inimene) juhul, kui ta kasutab
statsionaarset turvakaamerat ning selle vaatevälja jääb üksnes tema enda ainukasutuses
14
olev ala, mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda,
kõrvalmaja).21 Selline turvakaamera läheb isikliku otstarbe erandi alla (vt juhendi punkti 2).
Juriidilisele isikule isikliku otstarbe erand ei laiene, mistõttu saab juriidiline isik isikute või vara
kaitseks kaameraid kasutada IKÜM artikkel 6 lg 1 punktis c või f sätestatud tingimustel. See
kehtib ka korteriühistute suhtes, kes paigaldavad turvakaameraid kortermaja ühiskasutuses
olevale alale, nt kortermaja parklasse või trepikotta.
Õigustatud huvile ei saa tugineda avaliku sektori asutused oma põhiülesannete täitmisel
(IKÜM artikkel 6 ja põhjenduspunkt 47). Näiteks ei saa kohtutäitur kasutada kaamerat selleks,
et tõendada kirjade kätte toimetamist. Õigustatud huvi alusel võib avalik sektor kaameraid
kasutada vaid põhiülesannete väliselt, vara haldamisel, näiteks hoonete valvamiseks öisel ajal.
Vajadus selleks võib tuleneda ISKE rakendamise kohustusest.
Et õigustatud huvile saaks tugineda, peavad korraga olema täidetud kõik kolm tingimust:
1) vastutaval töötlejal või kolmandal isikul on andmetöötluseks õigustatud huvi;
2) isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks;
3) vastutava töötleja ja/või kolmanda isiku õigustatud huvid kaaluvad üles kaitstava
andmesubjekti huvid või põhiõigused ja – vabadused.
Õigustatud huvi hindamine ja dokumenteerimine on kaamera kasutaja kohustus. Kuidas
õigustatud huvi täpselt hinnata, oleme selgitanud eraldi juhendis
(https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/oigustatud_huvi_juhend_aki_26.05.202
0.pdf). Õigustatud huvi analüüs peab sisalduma andmekaitsetingimustes või olema
andmesubjektidele muul viisil kättesaadav.
Kaamerate kasutamisel tuleb õigustatud huvi hindamiseks:
1) selgelt määratleda ohud varale või isikutele;
2) hinnata nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust;
3) analüüsida, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks;
4) kui alternatiivseid meetmeid ei ole või nende kasutamine ei anna võrreldavat
tulemust või on ebamõistlikult koormavad, siis analüüsida, milliseid kaameraid
peaks kasutama, et riive oleks võimalikult väike. Seadmete valimise reeglid on
pikemalt lahti seletatud punktis 17.
Turvakaameraga võrreldes eraelu puutumatust vähem riivavad meetmed on näiteks füüsilised
turvameetmed (turvauks, signalisatsioon, täiendav valgustus) või organisatsioonilised
turvameetmed (turvamees, reeglid ja varaline vastutus külaliste sissepääsu ja liikumise kohta
kontorihoones).
Inimeste eraelu enam riivava turvameetme või tehnika kasutamist ei saa õigustada ainult
majanduslikud argumendid, nt väiksemad kindlustusmaksed või seadmete odavam hind.
21
Euroopa Kohtu 11. detsembri 2014. a. eelotsustustaotlus kohtuasjas František Ryneš vs Úřad pro ochranu osobních
údajů, taotluse nr C-212/13.
15
Alternatiivne meede on sobimatu vaid juhul, kui see on teostamatu või märkimisväärselt vähem
efektiivne või kui selle rakendamisega seotud kulud on tõepoolest ebaproportsionaalsed.22
Õigustatud huvi tuleb hinnata perioodiliselt. Aja jooksul muutunud asjaolude tõttu võib
õigustatud huvi lõppeda või andmesubjekti huvid osutuda kaalukamaks.
Näiteks kaamerate kasutamiseks takso salongis võib erandjuhul olla taksojuhil
õigustatud huvi enda või oma vara (auto) kaitseks. Kas kaamerate kasutamine taksos on
õiguspärane, sõltub aga mitmetest erinevatest faktilistest asjaoludest, sh taksoteenuse
osutamise asukohast (millises linnas või piirkonnas peamiselt sõidetakse), mis kellaaegadel
sõidetakse (nt võib mõnes piirkonnas olla öine sõitmine ohtlikum), milline on peamine
klientuur ning kui palju ja milliseid isikute või varaga seotud juhtumeid on sarnastel
tingimustel sõitvatel taksojuhtidel aset leidnud. Salvestamine peab olema täpselt
probleemile orienteeritud – kui risk ilmneb öösiti, lülitataksegi kaamera sisse vaid öösel või
ohu ilmnemisel. Helisalvestamine taksos on keelatud. Taksojuht ei saa enda või vara
kaitseks kasutada kaameraid kliendi nõusolekul. Samuti ei saa lugeda nõusolekuks seda,
kui inimene istub taksosse, kus on kaamera.
Enne kui inimene takso tellib, peab ta olema teadlik taksos olevast kaamerast, et oleks
võimalik otsustada, kas ta soovib tellida kaameraga takso või mitte. Samuti peab olema
võimalik enne autosse istumist tutvuda andmekaitsetingimustega. Kui isikute või vara
kaitsega seotud intsidenti ei toimunud, tuleb salvestis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt
72 tunni jooksul, kustutada.
Isikute või vara kaitseks kasutatavate jälgimisseadmete abil kogutavad andmeid võib kasutada
ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt.
Näide: taksojuht, kes teostab enda või oma vara kaitset kaamerate abil, ei või hiljem
avalikustada taksos tehtud salvestist meedias (nt isiku tuvastamise või kahjustamise
eesmärgil).
Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et alasti inimese varjatud filmimine riivab kõige
intiimseimaid aspekte inimese eraelust, see riivab inimese moraalset puutumatust. 23 Üksnes
väga erandlikel juhtudel (väga kõrge riski korral) võib kaameraid kasutada riietusruumis, wc-s
ja duširuumis. Sellised kõrged riskid võivad esineda näiteks kinnipidamisasutuses või
psühhiaatriahaiglas. Samas on õiguskantsler leidnud, et kõikide patsientide allutamine
ööpäevaringsele videovalvele vangla psühhiaatriaosakonna palatites ning hügieeniruumides ei
ole põhjendatud ega eesmärgipärane. Õiguskantsler leidis, et sellise videovalve vajalikkust ja
kasutamise ulatust tuleks iga konkreetse patsiendi puhul eraldi hinnata.24
Riietusruumis, wc-s ja duširuumis ei ole seega aktsepteeritav kaameraid kasutada vara
kaitseks. Nii ei saa paigaldada ujula riietusruumi kaamerat selleks, et avastada vargusi
riidekappidest. Sellist riski on võimalik maandada muude meetmetega (näiteks eraldi valve all
lukustatavad seifid väärtesemete jaoks, rõivaste külge kinnitatavad turvaelemendid poes).
22
European Data Protection Supervisor, Video-surveillance Guidelines, 2010, p 5.5.
23
Euroopa inimõiguste Kohtu 21. juuni 2012.a kohtuotsus kohtuasjas E.S v Rootsi, avaldus nr 5786/08.
24
Õiguskantsleri 18.04.2011. a soovitus nr 7-9/110486/1101889 Tartu Vanglale, punkt 2.
16
Turvakaameraid ei või kasutada ka arstikabinetis ega protseduuriruumis. Mujal
tervishoiuasutuses on turvakaameraid võimalik küll kasutada õigustatud huvi alusel, kuid on
väga oluline, et kaamerad oleksid suunatud täpselt kaitstavatele objektidele. Ei piisa üldisest
viitest turvalisuse tagamisele, et salvestada kogu haigla ooteruumi, suunata kaamera
arstikabineti uksele või registratuurile, mis on niigi pidevalt personali järelevalve all. Mida
täpsemalt on võimalik kaamerasalvestiselt tuvastada, millise arsti juurde inimene läks, seda
suurem riive on inimesele ning tervishoiuteenuse osutaja õigustatud huvid ei pruugi olla
piisavad turvalisuse eesmärgil kaamerate kasutamiseks. Unustada ei tohi seejuures ka töötajaid,
keda ei tohi terve tööaja kaameratega jälgida.
Turvakaamera salvestist ei või lihtsalt igale küsijale ka välja anda. Salvestisega tutvumise
ja selle koopia väljastamise kohta loe punktist 15.
Kaamerate kasutamisest teavitamise nõuetest loe juhendi punktist 14.
7. AJAKIRJANDUSLIKUL EESMÄRGIL
Väljendusvabadus on demokraatliku ühiskonna olemuslik alustala ning üks põhieeldusi selle
arenguks ning inimese eneseteostuseks. Inimese õigus eraelu puutumatusele ning
väljendusvabadus ei ole teineteise suhtes hierarhilises suhtes. Kumbki õigus ei ole iseenesest
teisest ülem. Igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas eraelu riive isikuandmete
avalikustamise näol on õigustatud. IKS annabki kriteeriumid, mil eraelu riive on lubatud.
IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil
meedias avalikustada kui:
1) avalikustamise suhtes on avalik huvi;
2) see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega;
3) andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi.
Kõik eelloetletud tingimused peavad esinema korraga, alles siis võib inimese andmeid
meedias avalikustada ilma tema nõusolekuta.
Ajakirjandus ei ole seotud vaid professionaalse meediaga. Oluline on, kas avaldatul on
ajakirjanduslik eesmärk või mitte, sõltumata sellest, kes ja millises vormis midagi avaldas.
Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIK) selgitab ajakirjanduslikku eesmärki kui sellise
informatsiooni ja ideede levitamist, mis aitab edendada debatti avaliku huvi orbiidis olevatel
teemadel. 25 Seejuures tuleb eristada avalikkuse uudishimu ja meedia majandushuvisid
avalikust huvist. EIK praktika kohaselt ei ole ajakirjandusliku eesmärgiga kohe kindlasti
tegemist juhul, kui:
• kirjeldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avalike ülesannete täitmisega ning mis
kuidagi ei aita kaasa ühiskondlikule debatile;
• avaldatakse sensatsioonilisi ja võikaid uudiseid, õelaid kuulujutte, mille eesmärgiks on
erutada lugejate meeli ja lahutada meelt;
25 Euroopa inimõiguste Kohtu 26.11.1991. a kohtuotsus kohtuasjas Observer ja Guardian vs Ühendkuningriik.
17
• avaldatu ainus eesmärk on solvamine.
Äri- ja meelelahutuse eesmärgil isikuandmete avalikustamiseks peab seaduse kohaselt olema
inimese enda nõusolek (v.a kui tegemist on avaliku üritusega).
Isikuandmete avalikustamiseks peab isiku ja temaga seotud juhtumi suhtes olema avalik huvi.
Avaliku huvi orbiidis on eeskätt avaliku elu tegelased ning inimesed, kes on mingi oma tegevuse
tõttu sisenenud avalikku sfääri.
Avaliku elu tegelaste eesotsas asuvad valitsuse ja parlamendi liikmed, seejärel muud
poliitikud.26 Avaliku elu tegelaseks võib lisaks poliitikutele olla ka inimene, kes
• valdab majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni,
• võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid,
• teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.
EIK jätab väga vähe ruumi ajakirjandusvabaduse piiramiseks, kui tegemist on poliitilise
debatiga. Poliitik peab taluma, et nii tema sõnad kui teod on avalikkuse ning ajakirjanduse
tähelepanu all. Igasugune info ja hinnang, mis seondub poliitiku ametikoha või funktsioonidega,
isegi kui see on provotseeriv, liialdatud, ebatäpne, on rangelt kaitstud
ajakirjandusvabadusega. Rõhk on info seosel poliitiku avaliku tegevusega. Seega, ka
poliitikutel (ja muudel avaliku elu tegelastel) on õigus eraelu puutumatusele. EIK tõmbab piiri
poliitiku eraelu ette: poliitiku eraelu riive on õigustatud vaid juhul ja selles ulatuses, milles
see edendab avalikes huvides toimuvat debatti.
Nii näiteks on avalikkusel õigus teada poliitiku tervise kohta vaid niisuguses ulatuses, mis on
vajalik, et hinnata ametiülesannete täitmisega toimetulekut. Ka poliitiku perel on õigus eraelule.
Poliitiku last ei saa mingil moel võrdsustada poliitikuga. Last ega teisi lähedasi ei saa teha
avaliku arutelu objektiks pelgalt nende perekondliku seose tõttu poliitikuga.
EIK kohtupraktika kohaselt ei saa igat ametnikku võrdsustada poliitikuga, kuid siiski peavad
ametnikud taluma rohkem kriitikat kui riigiteenistuses mitteolevad inimesed. Iga ametnik ei ole
automaatselt avaliku elu tegelane. Ametnike puhul on avalik huvi nende ametiülesannete
täitmise vastu. Ametniku eraelu võib sattuda avaliku huvi orbiiti juhul, kui eraeluline asjaolu
mõjutab ametiülesande täitmist. Näiteks korruptsiooni peab EIK selliseks põhjuseks, mis
õigustab ametniku eraeluliste asjaolude kajastamist (muidugi eeldusel, et need asjaolud
korruptsioonijuhtumiga ikka seotud on).
Kõigil muudel juhtudel, mil pole tegemist avaliku elu tegelasega, tuleb igal konkreetsel juhul
hinnata, kas juhtumi kajastamiseks on möödapääsmatult vajalik ka isikuandmete
avalikustamine, või on ajakirjanduslik eesmärk saavutatav ka ilma selleta.
Õigusrikkumiste kajastamine on küll avalikes huvides, kuid mitte alati pole isikuandmete
avalikustamine õigustatud.
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ütleb, et avaldades materjale õigusrikkumistest,
kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on
26 D.Voorhoof, Freedom of Expression munder the European Human Rights System, 2010.
18
tingimata vajalik ja milliseid kannatusi see asjaosalistele võib põhjustada. Seejuures tuleb
kindlasti arvestada ka õigusrikkuja alaealiste laste huvidega.
EIK ja Riigikohtu praktikast ning õiguskantsleri seisukohtadest tulenevad õigusrikkumiste ja
kohtuasjade kajastamiseks järgmised juhtnöörid:
• Avalikkuse huvina ei saa käsitleda üksnes üldsuse uudishimu äratanud
õiguserikkumisi või õnnetusi. Õigusrikkuja isikuandmete avaldamist
aktsepteeritakse üksnes raskete õigusrikkumiste puhul, millest teavitamine oleks
üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste avastamiseks või ärahoidmiseks
tulevikus, või millest teavitamine võimaldab olla inimestel hoolikam ja hoiduda ohtudest.
Piisavalt tõsine õigusrikkumine ei ole näiteks auto lähitule rike ega avalikus kohas
ebakaines olekus viibimine.
Kohtuistungi avalikkus ei tähenda veel meediale õigust kuuldut valimatult kajastada ega
vastutusest vabanemist avaldatu eest. Menetluse kestel andmete avaldamine on lubatud,
kui ei rikuta süütuse presumptsiooni, kui on piisavalt tõsine kuritegu, kajastatakse
objektiivselt ning ei seata ohtu õiglast kohtupidamist. Avalikul kohtuistungil võib
pildistada, filmida või helisalvestada üksnes kohtu loal.
Kannatanuid ei identifitseerita ilma nende sellekohase selge nõusolekuta. Ka kuriteo
asjaolude kirjeldus ei tohi võimaldada kannatanut ära tunda.
Alaealist, kes pole veel jõudnud kriminaalvastutuse ikka, ei või nimeliselt
ajakirjanduses kajastada isegi siis, kui ta on toime pannud raske kriminaalkuriteo.
Alaealiste huvid seab kohtupraktika ettepoole väljendusvabadusest, seda isegi raske kuriteo
toime pannud alaealiste puhul. Seega laste identiteedi avalikustamine meedias ilma
lapsevanema nõusolekuta ei ole õieti kunagi lubatud. Kuid meedia peaks sõltumata lapsevanema
nõusolekust ka ise hindama, kas lapse andmete avaldamine on lapse huvidega kooskõlas. Lapse
huve tuleb hinnata objektiivselt ning pikas perspektiivis. Lapsevanema nõusolek ei ole piisav
õigustus lapse huvide räigeks kahjustamiseks.
Avalik huvi võib loomulikult olla seotud ka positiivse sündmusega, nt spordivõistlus,
noorte edukas esinemine, heategevuslik üritus, ühiskondliku hoone avamine.
Lõpetuseks tuleb märkida, et väljendusvabaduse kaitse ei ulatu mitte ainult väljendatud
ideede ning informatsiooni sisule, vaid ka vormile, milles neid väljendati. 27 Seega on
ajakirjandusel õigus valida ise vorm, kuidas infot esitletakse.
8. LEPINGU TÄITMISEKS
IKÜM artikkel 6 lõige 1 punkt b lubab ilma nõusolekuta töödelda isikuandmeid, välja arvatud
eriliigilisi isikuandmeid, kui see on vajalik sama inimesega sõlmitud lepingu täitmiseks.
Nii näiteks võib lepingu täitmiseks salvestamine toimuda koolitusel, mis oma eesmärgist
tulenevalt hõlmab videotreeningut (näiteks avaliku esinemise koolitus, kus salvestise abil
27 Euroopa inimõiguste Kohtu 31.05.2011.a kohtuotsus kohtuasjas Žugic vs Horvaatia, p 40.
19
antakse koolitatavale tagasisidet). Sellisel juhul ei ole salvestamiseks vaja võtta eraldi
nõusolekut. Küll aga on nõusolekut vaja salvestise avaldamiseks kolmandatele isikutele, mh
salvestise näitamiseks muudel samateemalistel koolitustel.
Teatud juhtudel on mõistlik lepingus salvestise kasutamise tingimused täpsemalt reguleerida, et
koolitataval oleks võimalik enne lepingu sõlmimist tingimustega tutvuda ja otsustada, kas selline
koolitus talle sobib. Konkreetse inimese koolitamise eesmärgi täitmiseks ei ole iseenesest vajalik
temast tehtud salvestise näitamine teistele samas koolitusgrupis osalejatele. Seetõttu oleks
mõistlik lepingu tingimustes selgitada, et salvestist näidatakse õppeotstarbel sama
koolitusgrupi siseselt.
Kui salvestamine ei ole ilmselgelt mingi koolituse tavapärane osa, peab salvestamiseks ja
salvestise edasiseks töötlemiseks olema koolitatava nõusolek. Näiteks koolitaja teeb
koolitatavast salvestise, et seda hiljem kasutada edasistel koolitustel õppematerjalina. Sellisel
juhul ei toimu salvestamine selle sama koolitatavaga sõlmitud lepingu täitmiseks vaid koolitaja
enda edasistes ärihuvides.
Kui koolituse tellib tööandja oma töötajatele, ei sõlmita lepingut koolitaja ja töötaja vahel28 ning
seega ei saa koolitaja ka tugineda IKÜM art 6 lg 1 punktile b. Sellisel juhul on koolitaja volitatud
töötleja, kes töötleb töötajate isikuandmeid tööandja poolt seatud eesmärgil ja tellimusel.
Tööandjal on kaks võimalust – kui koolitusel osalemine on vabatahtlik, tuleb võtta töötajalt
nõusolek. Kui töötajal on kohustus koolitusel osaleda, ei saa töötlemise aluseks olla nõusolek.
Kohustusliku koolituse korral saab isikuandmete töötlemise aluseks olla kas tööleping või
tööandja õigustatud huvi.
Kaamerate kasutamine võib olla ka osa tervishoiuteenusest. Kuigi IKÜM ei näe ette
terviseandmete töötlemist lepingu täitmiseks, annab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ 41 tervishoiuteenuse osutajale õiguse töödelda patsiendi terviseandmeid. Kuid ikkagi tuleb
lähtuda minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuetest. Nii võivad intensiivraviosakonnas olla
kaamerad selleks, et õed saaksid distantsilt kontrollida pidevat jälgimist vajavas seisundis
patsiente. Muudes palatites tuleks ööpäevaringse videovalve vajalikkust ja kasutamise ulatust
iga konkreetse patsiendi puhul eraldi hinnata ning lubatav oleks see vaid juhul, kui patsient on
endale ohtlik või kui ta on selgesõnaliselt ja vabatahtlikult videovalvega nõustunud. 29 Kui
videovalve palatis ongi õigustatud, peaks piisama pildi edastamisest (st ilma hääleta).
Videoülekanne võib olla osaks tervishoiuteenusest ka kaugvisiidi korral või olukorras, kus
keerulisse operatsiooni on videosilla vahendusel kaasatud teises asukohas olev arst. Samas ei
ole tervishoiuteenusega enam tegemist juhul, kui operatsioonist tehtud videosalvestist
näidatakse rahvusvahelisel konverentsil. Juhul, kui patsient on selliselt videolt tuvastatav, tuleb
video muul kui raviteenuse osutamise eesmärgil kasutamiseks küsida temalt kirjalik luba (või
muuta isik tuvastamatuks).
28
Leping sõlmitakse küll töötajate kasuks (VÕS § 80), ent nad pole osalenud lepingu sõlmimisel. Koolitusel osalemise
kohustus sõltub töölepingust (või teatud juhtudel seadusest, kui enesetäiendamise kohustus on seadusega ette
nähtud). Koolitaja töötleb töötaja isikuandmeid tööandja poolt seatud eesmärgil ja tellimusel, tegutsedes nii volitatud
töötleja.
29 Õiguskantsleri 18.04.2011. a soovitus nr 7-9/110486/1101889 Tartu Vanglale, punkt 2; Õiguskantsleri SA Tartu Ülikooli
Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukite osakonda 2018. a tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, Õiguskantsleri 2019
Kontrollkäik SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse (Kokkuvõte).
20
Salvestise edasiseks muul eesmärgil kasutamiseks ei ole nõusolekut vaja, kui inimesed
muudetakse tuvastamatuks. Kuid tuleb arvestada, et ainult nägude hägustamisest ei pruugi
piisata. Inimene võib olla ära tuntav hääle järgi (kui salvestis on heliga), samuti riietuse, kõnnaku
jms järgi. Äratundmist võib lihtsustada ka salvestise tegemise kontekst. Mida tuntum on
inimene, seda vähem on vaja selleks, et teda ära tunda.
Näited:
o Laialt tuntud inimesed: koolitus korraldatakse ühe suure teatri näitlejatele. Ilmselgelt
ei piisa näitlejate nägude hägustamisest;
o Ühe eriala esindajad: koolitus korraldatakse tuntud advokaadibüroo ruumides selle
büroo advokaatidele. Kuivõrd kõik advokaadid kuuluvad kohustuslikult ühte
organisatsiooni, Eesti Advokatuuri, millel toimuvad ka regulaarsed üldkogud, on suur
tõenäosus, et teisele advokaadibüroole salvestise näitamisel tuntakse inimesed ära.
9. FIRMAPEOD
Juriidilisel isikul ei saa olla IKS § 2 lg 1 p 1 mõttes isiklikku otstarvet – selles sättes on mõeldud
ainult füüsiliste isikute isiklikku otstarvet. Nii ei kvalifitseeru firma poolt firmapeo filmimine
isikuandmete isiklikul otstarbel töötlemiseks.
Seega saaks firma poolt firmapeo filmimise aluseks olla kas osalejate nõusolek või õigustatud
huvi. Mastaapse firmapeo puhul, kuhu on kutsutud ka koostööpartnerid ja kliendid, ei ole igalt
ühelt nõusolekute kogumine aga reaalne. Samuti tuleb arvestada, et nõusolek on tagasivõetav.
Igal juhul tuleks firmapeo filmimisel lähtuda peo osalejate ringist, toimumiskohast ja filmimise
eesmärgist. Kui pidu jäädvustatakse üksnes selleks, et peol osalejad saaksid endale hiljem pilte
või videot tellida, võiks Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul firmal selleks ka õigustatud huvi
olla. Siiski tuleb firmal koostada eelnevalt õigustatud huvi analüüs, seda osalejatele eelnevalt
tutvustada ning osalejaid tuleb teavitada filmimisest ja selle eesmärgist ka kohapeal. Lisaks
sellele, et eelneva teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, on see ka vajalik selleks, et osalejal
oleks võimalik peole tulekust loobuda, kui ta mingil juhul videole jääda ei soovi. Samuti tuleb
aktsepteerida osaleja keeldu end filmida.
Kui firma soovib kinnisel peol tehtud filmi avalikustada, siis selleks peab kindlasti olema filmilt
nähtuvate inimeste nõusolek.
Ka juriidiline isik võib avalikus kohas avalikustamise eesmärgil salvestada (loe punktist 3).
Seega ei ole avalikus kohas toimuva firmapeo puhul peo filmimiseks eraldi õiguslikku alust vaja,
piisab teavitamisest. Firmale reserveeritud ruume (nt teater, restoran, diskoteek), kuhu pääseb
kutsetega, ei saa käsitleda avaliku kohana.
10. NÕUSOLEKU ALUSEL
IKÜM lubab inimese andmeid töödelda, kui inimene ise on sellega nõus. Ent nõusolek peab olema
täiesti vabatahtlik ning sellest keeldumisega ei või kaasneda negatiivseid tagajärgi, nt
21
teenuse piiramist või sellest ilma jäämist. Selles ulatuses, milles ilma andmete töötlemiseta
pole võimalik teenust osutada, pole tegemist nõusoleku alusel töötlemisega, vaid lepingu
täitmiseks andmete töötlemisega. Teenuse kasutamisele asumist ei saa võrdsustada nõusoleku
andmisega.
Näide: Salongikaameraga varustatud taksosse istumine ei tähenda
kaamerajälgimisega nõustumist.
Näide: Klientide profileerimise eesmärgil biomeetrilise funktsiooniga
kaamerajälgimist kasutavasse poodi sisenemine ei tähenda sellise jälgimisega
nõustumist.
IKÜM art 4 punkt 11 ja art 7 kehtestavad nõuded nõusoleku sisule ja vormile, mh:
1. nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a kui see ei ole
andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm on
näiteks nõusolekulahtri linnutamine e-teeninduses, e-kiri, faks, originaalallkirjaga
dokumendi koopia (sh pdf formaadis elektrooniline koopia). Vaidluse korral peab
nõusoleku olemasolu tõendama isikuandmete töötleja;
2. vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta;
3. nõusoleku saab anda vaid enda ja oma alaealise lapse ning eestkostetava isikuandmete
töötlemiseks;
4. nõusolek ei saa sisalduda tüüptingimustes - nõusoleku andmise üle peab olema võimalik
tüüptingimustest sõltumatult otsustada;
5. nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline
tahteavaldus;
6. nõusolek on teadlikult antud, kui selles on märgitud:
a. teave vastutava töötleja (ning andmete vastuvõtjate) kohta;
b. iga sellise töötlemistoimingu eesmärk, mille jaoks nõusolekut küsitakse;
c. milliseid (millist liiki) andmeid kogutakse ja kasutatakse;
d. õigus võtta nõusolek tagasi;
e. vajaduse korral teave andmete kasutamise kohta automatiseeritud otsuste
tegemisel kooskõlas IKÜM artikli 22 lõike 2 punktiga c ning
f. võimalikud ohud andmete edastamisel kolmandasse riiki, mis on tingitud kaitse
piisavuse otsuse ja asjakohaste kaitsemeetmete puudumisest, nagu on kirjeldatud
IKÜM artiklis 46.
Euroopa Andmekaitsenõukogu on andnud välja suunised IKÜM-i kohase nõusoleku kohta, mis
selgitavad neid tingimusi täpsemalt ja konkreetsemalt.30
Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et nõusoleku olemasolu on võimalik tõendada ka
videosalvestise endaga.
Näide: uudistesaate reporter koos nähtava kaameraga pöördub tänaval juhusliku inimese
poole, tutvustab end ja küsib, kas viimane oleks nõus kaamera ees vastama paarile
küsimusele õhtuste Kanal x uudiste jaoks. Inimene nõustub ja vastab. Soovitav on
küsimuse esitamine samuti salvestada, sest vastasel juhul võib jääda kahtlus, kas
30
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 05/2020 määruse (EL) 2016/679 kohase nõusoleku kohta, punkt 13 – leitav:
https://edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-052020-consent-under-regulation-
2016679_en.
22
nõusoleku küsimisel esitati kogu vajalik info (nt kas kaamera oli üldse nähtav või filmiti
kaugelt või muul viisil varjatult). Kui inimene keeldub, tuleb tehtud salvestis kustutada.
Ka nõusoleku alusel töötlemise korral tuleb ikkagi järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud
üldnõudeid.31
Inimene võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta, seda ka televisiooni jaoks tehtud salvestiste puhul.
Nõusoleku tagasivõtmatuses ei saa kokku leppida, see oleks seadusega vastuolus olev
tingimus. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvaid tagajärgi. Seega nõusoleku
tagasivõtmine pärast seda, kui salvestis on eetris ära olnud, ei muuda tagantjärele enam midagi.
Küll aga tuleb sel juhul saates inimese isikuandmete jätkuv avalikustamine veebilehel lõpetada.
Kui ajakirjandusväljaanne tugineb isikuandmete avalikustamisel nõusolekule ning nõusolek
hiljem tagasi võetakse, ei saa ajakirjandusväljaanne keelduda viidates ajakirjanduse erinormile
(IKÜM art 4). Kui ajakirjandusväljaande hinnangul on inimese andmete meedias avalikustamise
vastu ülekaalukas avalik huvi, tuleb sellele alusele tugineda algusest peale.
Alati siiski ainult nõusolekust ei piisa. Nii näiteks sätestab Eesti ajakirjanduseetika koodeks, et
ajakirjanik ei või kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust (ja
seega ka enne isikuandmete töötlemise nõusoleku võtmist) tuleb selgitada räägitu võimalikke
tagajärgi.
Laste kajastamisel meedias lapsevanema nõusoleku alusel peab ajakirjanik ikkagi ka ise
hindama lapse huvisid. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 10 lõike 2 kohaselt
kaasnevad väljendusvabadusega kohustused ja vastutus – kohustus arvestada teiste inimeste
õigustega, käituda info avalikustamisel heas usus ning kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Teiste
inimeste õigusteks, millega konventsioon käsib arvestada, on ka lapse õigused. Nii peabki
ajakirjanik sõltumata lapsevanema nõusolekust ise hindama, kas last käsitleva salvestise
avalikustamine võib kahjustada lapse huve ja seda ka pikemat ajaperioodi silmas
pidades.
Kui isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel, ei või sama töötlemise kohta võtta inimeselt
lisaks veel nõusolekut. Nõusoleku võtmine sellises olukorras oleks eksitav, sest nii jääb inimesel
mulje, nagu oleks võimalik töötlemine ära lõpetada, kui ta nõusoleku tagasi võtab.
Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) ei või reeglina oma põhiülesannete täitmisel
tugineda nõusolekule. Seda põhjusel, et avalik võim ja inimene pole võrdsel positsioonil.
Nõusolekule võib tugineda siis, kui selle andmata jätmine inimesele mingeid negatiivseid
tagajärgi kaasa ei too.
Näide: Riigiasutus võib asutust tutvustavas videos kasutada oma töötajaid, kui viimased on
sellega tõesti vabatahtlikult nõustunud. Küll tuleb algusest peale arvestada võimalusega, et
keegi salvestisele jäänutest võib nõusoleku tagasi võtta.
31
IKÜM art 5 üldnõuded: isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik, õiglane, läbipaistev, eesmärgipärane,
minimaalne, kvaliteetsed, ette nähtud säilitamistähtajaga ning toimuma turvaliselt; isikuandmete töötleja peab suutma
tõendada nende nõuete täitmist.
23
11. ERAVIISILINE JÄLITUSTEGEVUS JA AHISTAV JÄLITAMINE
Karistusseadustiku § 137 kohaselt on eraviisiline jälitustegevus kuritegu. § 137 sätestab:
„Jälitustegevuseks seadusliku õiguseta isiku poolt teise isiku jälgimise eest tema kohta
andmete kogumise eesmärgil karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistusega.“ Eraviisilise jälitustegevuse eest saab karistada nii füüsilist kui juriidilist isikut.
Kuid mitte igasugune naabri piilumine ei kujuta endast veel kuritegu. Eraviisilise
jälitustegevusega on tegemist, kui:
1) toimub varjatud visuaalne vaatlemine kas vahetult või tehniliste seadmete abil,
2) jälgimine on korduv või pikemaajaline,
3) jälgimisega soovitakse mingi eesmärgi jaoks andmeid koguda (st mitte lihtsalt ei piiluta
uudishimust või meelelahutuseks),
4) jälgimisviis peab vastama mõnele jälitustoimingule (jälitustoimingud on kirjeldatud
kriminaalmenetluse seadustikus ja julgeolekuasutuste seaduses).
Isik, keda jälgitakse, ei pea siiski olema nimeliselt kindlaks määratud. 32
Seega ei ole kuriteoga tegemist juhul, kui inimene seab üles kaamera, et näha, kes üldse
kortermaja uksest sisse-välja käivad. Eraviisilise jälitustoimingu kaebusega pole mõtet politsei
poole pöörduda ka juhul, kui naabermajale nähtavale kohale paigaldatud kaamera vaatevälja
jääb ka osa teise naabri aeda.
Kui eraviisilise jälitamise koosseis ei ole täidetud, võib tegu olla ahistava jälitamisega.
Karistusseadustiku § 1573 kohaselt on ahistav jälitamine kuritegu: „teise isikuga korduva või
järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt
tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine,
alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137
sätestatud süüteokoosseis, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“
Ahistava jälitamise eest saab karistada nii füüsilist kui juriidilist isikut.
Kuigi paragrahvi nimi on „ahistav jälitamine“, siis tegelikkuses on tegemist pigem süstemaatilise
ahistamisega. Keeruliseks teeb selle tõsiasi, et inimeste fantaasia on piiritu ja siia alla lähevadki
kõik ahistava loomuga käitumised, mida keegi suudab välja mõelda selleks, et kedagi teist
häirida, tema eraellu sekkuda ja teha tema olemine võimalikult ebamugavaks. 33 See võib
tähendada ohvril järel käimist või jälitamist, pidevat helistamist või sõnumite saatmist, ka tema
kohta info või piltide avaldamist või tema kolleegide ja tuttavate häirimist, näiteks ohvrit
laimavate kirjade saatmist.34
Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste
saatmine ja ootamatud visiidid, võivad olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt täiesti
aktsepteeritavad teod. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need
muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt. Võimalikud ahistava
jälitamise viisid: 1) soovimatud (sh häiriva sisuga) telefonikõned, sõnumid, kirjad, e-kirjad; 2)
32 Riigikohus (3-1-1-124-04) märkis asjas, kus kuulati salaja pealt kõrvalkabinetis toimunud isikutevahelisi vestlusi:
Isikute ring, keda jälgitakse, peab olema kõige üldisemal kujul individualiseeritav. Inimene, keda jälgitakse, võib olla nii
võõras kui tuttav.
33
https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2019/ahistav-jalitamine-kuritegu
34
https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusprojektid/ahistava-jalitamise-kampaania
24
jälgimine ja järgnemine (sh kohas, kus jälitajal pole põhjust viibida); 3) ootamatult ohvri koju,
kooli, töökohta vms kohta ilmumine; 4) soovimatute esemete, kinkide, lillede jms saatmine; 5)
ohvri kohta häiriva teabe levitamine internetis või avalikus kohas; 6) ohvri lähedaste, sõprade,
kolleegidega kontakti otsimine; 7) pidev ja pealetükkiv oma abi pakkumine, kui abi ei vajata; 8)
ohvri vara (nt auto, kodu) kahjustamine; 9) ohvri telefoni ja arvuti liikumise jälitamine; 10) ohvri
jälitamiseks pealtkuulamisseadmete, kaamerate ja GPS-seadmete kasutamine. Esitatud
nimekiri on näitlik ja ammendamatu ning rohked juhtumid on näidanud, et ahistavate jälitajate
fantaasia ja kujutlusvõime ohvri hirmul ja emotsioonidel mängimisel ning ohvri tegudega
manipuleerimisel on piiritu.35
12. KAAMERAD RIIGI- JA KOHALIKU OMAVALITSUSE ASUTUSTES
Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused kasutavad praktikas kaameraid hoonete turvamisel,
avalikus ruumis korra tagamiseks ning menetluste läbiviimisel. Kõiki neid olukordi reguleerivad
erinevad õigusnormid, mistõttu peab alati olema selge, mis eesmärgil ja õiguslikul alusel
konkreetset kaamerat kasutatakse.
Kui hooneid ja avalikku ala turvatakse valdavalt statsionaarsete kaameratega, siis menetlustes
kasutatakse üha rohkem parda-, rinna- ja rajakaameraid ning droone.
Turvakaamerate kohta loe juhendi punktist 6. Omavalitsuse paigaldatud avalikku ala jälgida
võimaldavate online veebikaamerate kohta loe juhendi punktist 5. Nõusoleku alusel kaamerate
kasutamise kohta loe punktist 10.
Üheks põhjuseks, miks riigi- ja omavalitsusasutused avalikesse kohtadesse tihti kaameraid üles
panna soovivad, on õigusrikkumiste ennetamine ja avastamine. See on korrakaitseline
tegevus, mis allub korrakaitseseaduses sätestatud reeglitele. Kaamera kasutamine on
korrakaitseseaduse kohaselt riikliku järelevalve erimeede (KorS § 34), mida võib kasutada
üksnes siis, kui eriseadus (või korrakaitseseadus ise) seda ette näeb. Selline kaamera võib
edastada või salvestada üksnes pilti, mitte heli. Kaamerast tuleb teavitada korrakaitseseaduse
alusel antud määruse kohase sildiga.
Näiteks kasutavad kohalikud omavalitsused praktikas tihti kaameraid avaliku korra
tagamiseks. Nõuded avalikus kohas käitumisele on toodud korrakaitseseaduses §-s 55 ning
riiklikku järelevalvet nende üle teostavad korrakaitseorganitena politsei ning kohalik
omavalitsus. Korrakaitseseaduse § 572 annab neile õiguse kasutada selle ülesande täitmiseks ka
jälgimisseadmestikke.
Avaliku korra tagamisel on praegu kujunenud olukord, kus mõnes omavalitsuses katab
kaameravalve pea tervet omavalitsuse territooriumi. Eriti just väikese omavalitsuse puhul on
sellisel juhul elanikud pideva jälgimise all. Juhul kui erimeetme kasutamine on lubatud ohu
ennetamiseks, siis korrakaitseseaduse § 5 kohaselt peab olema vähemalt ohukahtlus (KorS § 5
lg 6) või ohuprognoos, millest nähtub vajadus ohtu ennetada.36 See tähendab, et avalikus kohas
35
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kaidi_kahu._ahistava_jalitamise_kriminaliseerimine_eestis_-
_kuriteokoosseisu_erakordsusest_ja_sellega_seotud_problemaatikast.pdf
36
KorS § 34 hetkel ei näe ette jälgimisseadmete kasutamist ohu ennetamiseks. Andmekaitse Inspektsioon on
Justiitsministeeriumi tähelepanu sellele juhtinud. Justiitsministeerium plaanib seadust täiendada.
25
käitumise nõuete tagamiseks kaamera paigaldamisel peab omavalitsus põhjalikult läbi mõtlema,
kus ja milliste nõuete rikkumise oht eksisteerib ning kuidas kaamerad seadistada. 37 Mõned
võimalikud näited selle kohta, kuidas seda teha:
● Fokusseerimine – näiteks pargis oleva skulptuuri lõhkumiseks peab sellele füüsiliselt
lähedale minema. Lõhkumise ennetamiseks ja lõhkujate tuvastamiseks tuleb kaamera
seega kohaselt fokusseerida. Vetelpäästeline kaamera olgu suunatud ikka veekogu peale.
● Ajaline piirang – lõhkumine leiab suurema tõenäosusega aset pimedal ajal. Päevasel ajal
liigub tänaval ja parkides inimesi. Pargi valvamiseks kasutatavad kaamerad peaksid sisse
lülituma alles öösel. Päevasel ajal kahjustab pargipingile suunatud kaamera ülemääraselt
inimeste eraelu privaatsust. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt märkinud, et
Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 8 kaitseala hõlmab ka inimese suhtlemist
teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis.38 Lisaks peaks park soodustama
inimeste rekreatsiooni; pidev kaamerajälgimine tekitab aga vastupidiselt inimestes
hoopis ärevust ning stressi, eriti arvestades, et kaamerate tehnilised kasutusvõimalused
muudkui täienevad.39
Reeglina on aga korrakaitseorgani ülesanded ja õigused reguleeritud eriseadusega. Nii näiteks
lubab liiklusseadus politseil liiklusjärelevalvet teostada ka mootorsõidukit jäädvustava
liiklusjärelevalveseadmega, teisaldatava või statsionaarse tehnilise vahendiga ning seejuures ka
veel varjatult. Kuigi peatumise ja parkimise nõuete üle teostab liiklusjärelevalvet ka valla- või
linnavalitsus, ei ole neile selleks eesmärgiks antud KorS § 34 erimeetme (ehk
jälgimisseadmestiku) ega eelpoolmainitud, mootorsõidukit jäädvustava
liiklusjärelevalveseadme kasutamise õigust. 40
Kuid lisaks korrakaitseseaduse §-s 34 sätestatud jälgimisseadmestikele kasutatakse
korrakaitses ning süüteomenetlustes liikuvaid kaameraid – vormi-, raja-, pardakaameraid,
droone või filmitakse kaasaskantava seadmega, olgu see siis mobiiltelefon, foto- või
videokaamera.
Politsei kasutab salvestustehnikat menetlustoimingu (või riikliku järelevalve meetme
kohaldamise) protokollimiseks ning tõendite kogumiseks. Haldusmenetluse § 5 lg 1 sätestab
haldusmenetluse vormivabaduse, sätestades, et menetlustoimingu vormi ja muud
haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või
määrusega ei ole sätestatud teisiti. Lisaks annab haldusmenetluse seaduse § 7 lg 5
haldusorganile õiguse haldusmenetluses 41 haldusakti andmise, toimingu tegemise või
halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike
asjaolude kohta, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tõenditeks haldusmenetluses on
37
Andmekaitseasutuste rahvusvaheline töörühm on leidnud, et kaamerate kasutamine ei ole õigustatud vähese
tähtsusega õigusrikkumiste tuvastamiseks. Article 29 Data Protection Working Party, Working Document on the
Processing of Personal Data by means ofVideo Surveillance, 25.11.2002, lk 16.
38
Euroopa inimõiguste Kohtu kohtuotsused kohtuasjades P.G. ja J.H. vs Ühendkuningriik, Peck vs Ühendkuningriik, Von
Hannover vs Saksamaa.
39
Inimene ei tea, mida kaamera tegelikult teeb: kas kaamera töötab kogu aeg, kui kaugele selle vaateväli ulatub, kas
võimaldab ka näotuvastust. Koosmõjus artiklitega politsei soovist luua üleriigiline kaamerajälgimise võrgustik jääb
inimesele mulje, et ta on riigi pideva jälgimise all.
40
Liiklusseaduse § 1961 ja § 1962. KorS § 82 kohaselt on siiski võimalik, et kuigi kohalikul omavalitsusel endal ei ole
eriseaduse alusel korrakaitsepädevust, on ta korrakaitselepingu alusel kaasatud riigi korrakaitseülesande täitmisele. Seda
tingimusel, et kohalikul omavalitsusel on olemas korrakaitseametnik või korrakaitseüksus.
41
Korrakaitse on haldusmenetluse alaliik KorS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse korrakaitseseaduses sätestatud
haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades korrakaitseseaduse erisusi.
26
muuhulgas dokumentaalne tõend ja paikvaatlus. Dokumentaalne tõend võib olla ka video-ja
helisalvestis või foto. Samuti võidakse paikvaatluse käigus salvestada. 42 Korrakaitseseadus
tõendite vormi ega protokollimise osas erisusi ette ei näe.
Võib tekkida küsimus, millisel juhul on tegemist lihtsalt tõendi kogumise või menetlustoimingu
protokollimisega ning millal korrakaitseseaduse § 34 kohase erimeetmega. Erinevus on
seejuures nii teavitamise nõuetes kui ka kasutamise tingimustes. Kui algselt oli
korrakaitseseaduse § 34 mõeldud vaid statsionaarsete kaamerate tarbeks, siis Riigikogu
menetluses lisati sellesse pardakaamerate kohta käiv säte.
Inspektsiooni hinnangul, kui kaamerat kasutatakse valimatult kõige ümbritseva
jäädvustamiseks, näiteks linnas liikuva patrullauto pardakaamera või tänaval jalutava
politseiniku vormikaamera abil, siis tuleks kohaldada KorS § 34 reegleid. Kui aga parda-
või vormikaamera lülitatakse sisse sündmuskohal konkreetse juhtumi menetluse raames
toimuva jäädvustamiseks, saab tegemist olla meetmete kasutamise protokollimise või tõendi
jäädvustamisega.
Valduse (nt kellegi eluruumi) läbivaatuse käigus võib olukorda jäädvustada pilti või heli
salvestava seadmega, 43 ent sel juhul on tegemist KoRS § 51 kohase erimeetmega, mille
kasutamisele on ranged tingimused. Valdusesse sisenemise puhul aga taolist õigust video- ja
helisalvestamiseks korrakaitseseaduses ette nähtud ei ole. 44 Eluruumi sisenemisel ei saa
tugineda ka KorS §-le 34, sest see reguleerib üksnes avalikus kohas toimuvat videojälgimist. Pole
selge, kas seadusandja teadlikult soovis välistada videosalvestamise igasuguse valdusesse
sisenemise puhul (näiteks kui tegemist on kaubanduskeskuse või metsaga). Samuti on küsitav,
kas valdusesse sisenemiseks tuleks lugeda ka üksnes drooni lennutamist kinnisasja kohal. Ent
eluruumi sisenemisel tuleks siiski lähtuda eeldusest, et seadusandja pole lausalist
videosalvestamist selleks puhuks ette näinud.45 Menetlustoimingu protokolli tarbeks eluruumis
pildistamist tuleb siiski lubatavaks pidada, kui fotole jäädvustatut tuleks protokollis nii või teisiti
üksikasjalikult kirjeldada.
Väärteomenetluse seadustik näeb ette, et foto ja film saavad olla tõendiks. 46 Samuti võib
menetlustoimingu protokollimise menetlusaluse isiku nõusolekul asendada menetlustoimingu
heli- ja videosalvestamisega.47
Sõltumata sellest, millisel eeltoodud juhul korrakaitseorgan kaamerat kasutab, kehtib üks kindel
reegel – inimesi ei või filmida (ega ammugi nende juttu salvestada) varjatult (v.a
liiklusjärelevalves). Salvestamisest tuleb inimesi selgelt teavitada. Olgu öeldud, et algselt oli
korrakaitseseaduse eelnõus sees ka varjatud teabe kogumine mh isiku varjatud jälgimise teel,
kuid seda üksnes kõrgendatud ohu korral ning ringkonnaprokuröri eelneval loal. Siiski ei saanud
selline korrakaitseline jälitustegevus Riigikogult heakskiitu ning jäi seadusest välja. Varjatud
42
A.Aedmaa jt, Haldusmenetluse käsiraamat, 2004, lk 192 ja 195.
43
Korrakaitseseaduse § 51 lg 61.
44
Valdusesse sisenemine on samuti korrakaitseseaduse erimeede (§ 50), ent erinevalt KorS §-st 51 (valduse läbivaatus)
pole KorS §-s 50 kaamerate kasutamist ette nähtud.
45
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et intensiivselt põhiõigusi riivav menetlustoiming peab olema seadusega selgelt
ette nähtud ning mida intensiivsem riive, seda üksikasjalikum peab seda ettenägev õigusnorm olema. Vt nt 9.veeruari
2021. a RKL 4-20-1588, p 19. Kodu on olemuselt inimese privaatsfääri tuumik. Selle filmimine eeldaks Inspektsiooni
hinnangul selget normi.
46
Väärteomenetluse seadustiku § 31, § 314
47
Väärteomenetluse seadustiku § 47.
27
jälgimine ehk jälitustegevus on lubatud üksnes siis, kui seadus selle selgelt ette näeb (nt
kriminaalmenetluses). Teabe ebaseaduslik varjatud kogumine on kuritegu.
13. KAAMERAD KOOLIDES ja LASTEASUTUSTES
13.1. Turvakaamerad
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 44 lg 5 kohaselt on koolis videovalve kasutamine
lubatud üksnes õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning
olukorrale reageerimiseks. PGS § 44 lõike 6 kohaselt tuleb jälgimisseadmestiku kasutamise
kord sätestada kindlasti ka kooli kodukorras.
Muus lasteasutuses (nt lasteaias) saab turvakaameraid kasutada õigustatud huvi (IKÜM artikkel
6 lg 1 punkti f ) alusel. Seega õiguslikul alused koolil ja lasteaial on erinevad, kuna PGS-is on
eraldi alus sätestatud, aga koolieelse lasteasutuse seaduses sarnast sätet ei ole.
Turvakaamerad on heaks lahenduseks näiteks öisel ajal territooriumi valvamiseks, aga ka juhul,
kui on vaja tuvastada territooriumil nähtud lasteahistaja või narkodiiler. Päevasel ajal võivad
turvakaamerad olla põhjendatud näiteks suurel maa-alal asuvas lastelaagris, kus kasvatajad ei
suuda kõike ise jälgida või juhul, kui lastel on oht oma elule ja tervisele (nt luba küsimata üksi
vette minnes). Aga turvakaamera ei saa ega või kuidagi asendada inimest, kes peab lapsi
valvama!
Turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole lubatav kasutada videovalvet klassitundides.
Klassiruumis toimuva kontrollimisega peab hakkama saama õpetaja ning vajadusel suunama
õpilased vahetunniks klassist välja.
Samuti ei saa laste turvalisust ohustava olukorrana käsitleda lastevahelisi pisikesi nügimisi jms.
Mõned lapsevanemad võivad nõuda kaamerate paigaldamist just seetõttu, et pärast on
salvestiselt võimalik täpselt järgi uurida, kes lastest tüli alustas. Kool aga ei saa ega pea sellistele
lapsevanemate nõudmistele alluma.
Turvakaamerate salvestisi ei või kool/lasteasutus ise hiljem mingil muul eesmärgil, nt
suitsetavate õpilaste tuvastamiseks või õpilaste vahelise tüli lahendamiseks, kasutada
ega ka lihtsalt igale küsijale välja anda. Turvakaamera salvestise võib välja anda
õigusrikkumise tuvastamiseks seaduse alusel juhtumit menetlevale asutusele. Samuti kui isik
küsib andmeid enda kohta IKÜM artikkel 15 alusel, aga muutes eelnevalt kõik teised isikud
tuvastamatuks.
13.2. Filmimine ja pildistamine koolides ja lasteasutustes
Kool ja muu lasteasutus võib olla lähtuvalt sündmusest vahel avalik koht (eelkõige kooli aktus
või muu kõigile avatud üritus), kus igaüks, nii laps kui täiskasvanu, füüsiline kui juriidiline isik,
võib filmida ja pildistada käesoleva juhendi punktis 3 kirjeldatud reeglite kohaselt. See tähendab,
et koolis ja lasteasutuses võib isikuandmete kaitse seaduse § 11 alusel laste ja lastevanemate
nõusolekuta avalikustamise eesmärgil pildistada-filmida, kuid filmitavaid tuleb teavitada nii, et
nad saavad vabalt langetada otsuse, kas soovivad kaamera ette jääda või mitte. Soovitame aktuste
28
filmimisel eelnevalt sellest kõiki teavitada ja jätta jäädvustamist mitte soovivate isikute tarbeks ruumi
mingi osa kaameraväljast välja. Puudutab see vaid neid ruume, kus avalikku üritust läbi viiakse (nt
kooli aula).
Samuti võivad lapsevanemad ja kõik teised inimesed (aga mitte juriidilised isikud!)
lasteasutuses ja koolis pildistada ja filmida oma enda tarbeks ilma, et selleks oleks vaja kelleltki
luba küsida. Kuid enda tarbeks tehtud pilte ja videoid ei või hiljem ilma pildilt/videolt
tuvastatava inimese nõusolekuta avalikustada (loe täpsemalt juhendi punktist 2).
Näited sellest, mis on eeltoodust tulenevalt keelatud:
• Õpilane ei või internetis avalikustada kaasõpilastest või õpetajatest enda tarbeks
tehtud videot.
• Õpilane ei või internetis avalikustada peksmisest või piinamisest tehtud videot
sõltumata sellest, kas ta tegi selle video varjatult või avalikult.
• Õpetaja ei või tunnis lapsi filmida ja hiljem videoid teistele isikutele edastada.
Eelpooltoodust ei tulene, et igaüks võib kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise või
pildistamise õigust nõuda. Koolil ja lasteasutusel on õigus kehtestada ka reeglid oma
territooriumil filmimise ja pildistamise kohta. Sellised reeglid peavad kindlasti olema kõigile
kättesaadavad, vajadusel tuleb kasutada ka reeglitele viitavaid silte vms.
Koolid ja lasteasutused peavad hea seisma selle eest, et keegi lapsi õigusvastaselt või
lapsi ilmselgelt kahjustavalt ei filmiks.
Näide: Lastelaagrit tuli kontrollima politsei, kellega koos oli õigusrikkumisi kajastava
telesaate meeskond. Meeskond tuli koos politseiga laagrisse ja hakkas filmima. Lastelaagri
korraldaja ning politsei peavad selles olukorras hindama, kas laste filmimine on lubatud ning
tagama, et lapsi õigusvastaselt ei filmitaks.
Kuivõrd kooli ja muude lasteasutuste territooriumil on alaealised, kes ei tarvitse osata hinnata
salvestamise eesmärke ja tagajärgi ega teada oma õigusi, ning ei saa seetõttu langetada ka
teadlikku otsust kaamera vaatevälja jäämise kohta. 48 Samasugune olukord on ka selliste
asutuste puhul, mis on seotud piiratud teovõimega täisealiste inimestega – nt
psühhiaatriahaigla, aga ka vanadekodu, hooldekodu. Seetõttu on oluline, et laste filmimine
toimuks kooli, lasteasutuse või lapsevanema teadmisel, kes saavad siis otsustada, kas filmimine
ikka on laste huvidega kooskõlas.
Soovitame tungivalt kehtestada kooli või lasteasutuse territooriumil filmimise ja
pildistamise oma kord, reguleerides selles ära filmimise ja pildistamise ja piltide-
salvestiste internetis avalikustamise reeglid nii lastele, lapsevanematele, kooli
personalile kui ka kõigile kolmandatele isikutele, sh meediale selle kõige laiemas
tähenduses.
Ajakirjandusele on võrreldes muude isikutega antud ulatuslikumad õigused sündmuste
kajastamiseks (loe täpsemalt juhendi punktist 7). Siiski peab ajakirjandus tulenevalt
48
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 kohaselt on alaealisel piiratud teovõime ja nad vajavad tehingute tegemiseks oma
vanemate nõusolekut. Nõusolek on ühepoolne tehing.
29
ajakirjanduseetika koodeksi punktist 3.6 alati informeerima salvestamise kavatsusest kooli (või
lasteasutust). Erivajadustega laste ja erikoolide puhul tuleb rangelt jälgida ajakirjanduseetikat
ning austada ilma igasuguste mööndusteta laste inimväärikust.49
Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul peaks meedia, sõltumata ajakirjanduseetika koodeksist
nõutavast, alati käituma laste suhtes eetiliselt, tagades, et filmimine ise ega salvestise
avalikustamine ei kahjusta mingil moel laste huve ega loo lastest väärettekujutust.
Tuleb arvestada, et inimeste arvamused sellest, mis on positiivne või neutraalne, on väga
erinevad (näiteks koolis läbiviidud helkuri kandmise kontrolli kajastamine). Selgelt negatiivsete
sündmuste kajastamisel tuleb olla eriti hoolikas. Kindlasti ei saa aktsepteerida õnnetusse
sattunud või väärkoheldud laste näitamist või nende identiteedi avalikustamist muul viisil.
Laste huvisid tuleb hinnata objektiivse täiskasvanud inimese seisukohast ja pikas perspektiivis,
mitte lähtudes pelgalt sellest, mida laps ise tahab. Samuti tuleb meeles pidada, et ka lapsi ei või
näidata juhuslikus seoses mingi päevasündmusega (loe täpsemalt punktist 3).
Kui kool või lasteasutus soovib teha ise lastest fotosid avalikustamise eesmärgil (nt kooli
kodulehel) soovitame päevasündmuste kajastamiseks valida fotod, kus isikud ei ole
tuvastatavad. Kui soovitake välja tuua mõni laps nimeliselt ja fotoga (vanema teadmisel ja
eelneval nõusolekul), siis valida ainult eesnime kasutamine ja avalikustada kõik sellised
postitused nii, et need ei oleks otsingumootoritele leitavad. Teistsugune avalikustamine
võib ohustada laste turvalisuse. Samal põhjusel ei lubata Internetis avalikustada ka koolis
käivate alaealiste õpilaste nimekirju. Nimekirja võib avaldada vilistlastest, v. a kui tegemist on
erivajadustega laste erikooli või eriklassiga. Aga ka sel juhul peab arvestama nendega, kes ei ole
oma nime avalikustamisega nõus ning avaldama see nii, et leht on nime otsingu alusel
otsingumootoritele peidetud.
13.3 Veebikaamerate kasutamine (distantsõpe, põimõpe)
Tundide voogedastamine poimoppe ja distantsoppe korral toimub avaliku ulesande taitmiseks
ning ei vaja eelnevaid nousolekuid. Distantsõppel toimub kogu oppetoo virtuaalselt oppetoo
korraldamise eesmargil. Põimõppe50 korral peaks aga esinema igal korral reaalne vajadus (nt
kokkulepe mone vanemaga, kelle laps peab olema nt karantiinis, haiguslehel jms). Samuti on
kooli enda otsustada, kas uldse ja mis tingimustel kellelegi poimoppe voimalust pakutakse. Alati
on voimalus eemalolevate laste osas kasutada opetajaga eraldi suhtlust nagu koduoppel voi
anda ajutiselt jareltoid ja teha noustamisi. Poimoppe voimaluse loomiseks ei ole statsionaarse
kaamera paigaldamine klassiruumi pohjendatud!
Oluline on tagada, et ligipaas veebitunnile on vaid selleks ettenahtud isikutel. Kui teenus
voimaldab, peaks juurdepaasu ulekandekeskkonnale taiendavalt kaitsma salasonaga. Opetajal
peaks olema voimalik veenduda, et ulekannet jalgivad vaid ettenahtud lapsed, sh ei voi seda ilma
kokkuleppeta jalgida ka lapsevanemad, v.a. kui vanemal on kooliga erikokkulepe voi opetaja too
kontrollimiseks oppealajuhatajana nagu see toimuks ka kontakttunnis. Seega on pohjendatud
noue, et tundi ei voi jalgida korvalised isikud kodus ning selle voib seada tunnis osalemise
49
Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.6. kohaselt ei avaldata andmeid konkreetse inimese tervisliku (nii vaimse kui füüsilise)
seisundi kohta, v. a kui inimene (lapse puhul siis lapsevanem või muu eestkostja) on sellega nõus või kui andmete
avalikustamiseks on avalik huvi (IKS § 4 alusel).
50
Kui distantsilt videosilla kaudu osaleb vaid üks või mõned õpilased, õppetöö toimub aga klassiruumis.
30
tingimuseks. Reaalajas opilastest videopildi jalgimine on meie hinnangul pohjendatud, et
opetaja saaks tundi labi viia, sh kontrollida opilase tunnis osalemist. Seega voib opetaja nouda,
et opilane peab oma videopilti jagama. Kui opilasel on mojuvad pohjused, miks ta seda teha ei
saa, siis ei voiks see olla aluseks markida ta puudujaks ning pooled peaks leidma muu viisi
kuidas kontrollida tunnis osalemist.
Kui eesmark on tunnis osalemine ja tunni labiviimine, siis puudub põhjendus järele
vaatamiseks ja salvestamiseks. Kui opilane tunnist puudub, siis peaks ka jarele vastamine
toimuma nii, nagu see toimuks ilma distantsoppeta. Kull aga voib salvestada hiljem koigile
vaadatavaid opetaja tehtud loenguid.
13.4. Nõusoleku alusel filmimine
Muul kui punktides 13.1. - 13.3 kirjeldatud juhtudel saab koolis või lasteasutuses filmimist
kasutada üksnes juhul, kui selleks annavad nõusoleku kõik kaamera vaatevälja jäävad inimesed.
Alaealise puhul tuleb nõusolek võtta lapse seaduslikult esindajalt, kelleks reeglina on
lapsevanem. Seejuures tuleb arvestada, et inimene võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta. Küll aga
peab lisaks vanema nõusolekule kaaluma ka lapse huvisid. Nt selgelt last kahjustavaid fotosid
(sh halvasti õnnestunud fotod) ei ole ikkagi lubatud avalikustada.
Kui nõusolekut eeldavat salvestamist soovib läbi viia muu isik, peab lapsevanema nõusoleku
saamise korraldama ikkagi kool või lasteasutus ise, st kool või lasteasutus ei või anda salvestist
teha soovivale kolmandale isikule nimekirja lapsevanemate kontaktandmetega, et too ise
nõusolekud hangiks.
Sõltumata lapsevanemate nõusolekust pole klassitundide regulaarne filmimine lubatud.
Klassitunni filmimine lapsevanemate nõusolekul võib kõne alla tulla seega ühekordse
sündmusena, näiteks kooli tutvustava video tarbeks. Nõusolekut ei ole vaja, kui filmimine on osa
konkreetse tunni õppeülesandest. Salvestis tuleb pärast eesmärgi täitmist kustutada.
Töötajate kontrollimiseks ei või kaameraid kasutada isegi nende nõusolekul (loe selle kohta
täpsemalt Andmekaitse Inspektsiooni juhendmaterjalidest isikuandmete töötlemine
töösuhetes ja Juhis personalitöötajale: isikuandmed töösuhetes).
14. KAAMERAST TEAVITAMINE
IKÜM art 13 sätestab, et vastutav töötleja teeb isikuandmete saamise ajal inimesele teatavaks
kogu artiklis 13 ettenähtud teabe.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega.
Andmekaitsetingimustes peab olema kirjas:
31
• vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
• andmekaitsespetsialisti kontaktandmed (kui ta on määratud);
• isikuandmete töötlemise eesmärk ning õiguslik alus;
o kui isikuandmeid töödeldakse vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud
huvi alusel, siis tuleb esitada õigustatud huvi analüüs või info, kus sellega tutvuda
saab;51
• kui andmeid edastatakse teistele isikutele - isikuandmete vastuvõtjad kas nimeliselt või
vähemalt nende liigid;
• kui andmed kavatsetakse edastada kolmandasse riiki, siis täpsem asjakohane teave selle
kohta;
• isikuandmete säilitamistähtaeg või kui see ei ole võimalik, siis vähemalt tähtaja
määramise põhimõtted;
• teave inimese õiguste kohta oma andmete osas:
o õigus tutvuda oma andmetega,
o asjakohasel juhul õigus nõuda andmete parandamist, kustutamist, töötlemise
piiramist, andmete ülekandmist, samuti õigus esitada vastuväiteid,
o õigus kaevata andmekaitseasutusele;
• kui tehakse automatiseeritud otsuseid – sellekohane teave, sh teave otsuste tegemise
loogika ja otsuste mõju/tagajärgede kohta.
Andmekaitsetingimused peavad olema inimesele kättesaadavad kergesti juurdepääsetavas
kohas, näiteks infolauas, vastuvõtus või kassas, digitaalselt nt QR-koodi või veebilehe kaudu,
vajadusel telefoni teel. Andmekaitsetingimused peaks siiski olema kergesti kättesaadavad ka
muul viisil kui ainult digitaalselt, sest on inimesi, kes nutivahendeid ei kasuta.
Kaamera teavitussilt tuleks paigutada nii, et inimesel on lihtne enne jälgitavale alale
sisenemist saada teadlikuks kaamerajälgimisest. Kaamera asukohta ei ole vaja näidata, kui ei
ole kahtlust, milliseid alasid jälgitakse. Inimesel peab olema võimalik hinnata, milline ala on
kaamera vaateväljas, et ta saaks vajaduse korral jälgimist vältida või oma käitumist kohandada.
AKI on loonud kaamera kasutamisest teavitamise sildi generaatori, mis aitab luua
nõuetekohase sildi.
Korrakaitseseaduse alusel jälgimisseadmestiku kasutamisel peab korrakaitseorgan paigaldama
avalikku kohta teabetahvli, millel on videokaamera kujutis ja sõna „VIDEOVALVE” (sildi
kujundus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega). 52 Samasuguse sildi peab
korrakaitseorgan kleepima sõidukile, kui jälgimisseadmestikku kasutatakse sõidukis.
15. ANDMESUBJEKTI ÕIGUS SALVESTISEGA TUTVUMISEKS
IKÜM art 15, mis näeb ette õiguse enda andmetega tutvumiseks ja koopia saamiseks, kehtib
ka kaamerasalvestiste puhul. Seejuures peab andmetöötleja veenduma, et küsija on see, kelleks
ta end väidab olevat. Vajadusel on andmetöötlejal õigus paluda inimeselt täiendavat teavet, et
51
Viide õigustatud huvi juhendile
52 Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määrus nr 86 „Jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise kord”.
32
tema isikusamasuses veenduda. Näiteks peaks küsija oskama selgitada, mis ajavahemikul ta
salvestisele jäänud on ja oskama kirjeldada oma välimust salvestisel.
Kui inimene konkreetselt soovib oma andmetest koopiat, ei saa piirduda pelgalt salvestisega
tutvumise pakkumisega. Kui inimene soovib lisakoopiat, on õigus temalt küsida mõistlikku tasu.
Andmetega tutvumise ja neist koopiate saamise õigus on inimesel sõltumata sellest, kas andmeid
on kogunud vastutav töötleja ise või turvaettevõte.
Tuleb arvestada, et salvestis võib sisaldada ka teiste isikute isikuandmeid. IKÜM art 15 lõike 4
kohaselt ei tohi koopiate saamise õigus kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi. Salvestise
näitamisest ning sellest koopiate väljastamiseks keeldumiseks see alust ei anna - salvestisel
tuleb lihtsalt kolmandad isikud muuta tuvastamatuks või välja lõigata. Tuvastamatuks
muutmiseks ei piisa ainult näo hägustamisest, inimene võib olla ära tuntav ka muude tunnuste
alusel.
Koopia väljastamisest ega sellega tutvumise võimaldamisest ei saa keelduda põhjusel, et puudub
võimalus teisi isikuid tuvastamatuks muuta. Selleks tuleb kasutada vastavaid tehnoloogiaid või
olema valmis sellist teenust sisse ostma. Seejuures tuleb arvestada, et inimesed on äratuntavad
ka riiete, kõnnaku, hääle jms järgi, mistõttu ainult nägude hägustamisest ei pruugi piisata. Kuna
isikul on õigus nõuda üksnes enda isikuandmetest koopia saamist, võib andmetöötleja kinni
katta kogu sellise osa salvestisest, millel isikut jäädvustanud ei ole. Salvestiste säilitamise
tähtajad peaksid olema minimaalsed; säilitada võib vaid kuni kaamera kasutamise eesmärgi
täitumiseni. Säilitamise tähtaegade minimaliseerimisel väheneb ka koopiate väljastamisest ja
salvestistega tutvumise võimaldamisest tulenev koormus andmetöötlejale. Kui salvestis on
kustutatud, ei ole võimalik seda enam väljastada.
Kuid kui väljastamise nõude saamise ajal oli salvestis olemas, ei või seda enne nõude
lahendamist kustutada.
Korrakaitses, sh riikliku järelevalve menetluse ajal, lubab KorS § 13 piirata muuhulgas ka
inimese õigust tutvuda tema kohta käivate andmete, st ka salvestisega ning sellest koopiat
saada.53 Selline piirang peab olema siiski konkreetses olukorras möödapääsmatult vajalik ning
ajaliselt piiritletud. Salvestisega näitamisest või sellest koopia andmisest keeldumist tuleb
inimesele põhjendada ning ta saab seda vaidlustada.
Süüteomenetluses salvestistega tutvumisele, nagu selgitatud juhendi kohaldamisala punktis,
kehtivad teised reeglid (IKS ja eriseadused).
16. SALVESTISTE EDASTAMINE KOLMANDATELE ISIKUTELE
Kolmandatele isikutele salvestiste edastamisel peab vastutav töötleja veenduma, et
salvestiste edastamiseks on õiguslik alus ning küsija suudab õiguslikku alust põhjendada.
Seaduses sätestatud alustel võib valvekaamera salvestist nõuda õiguskaitseasutus (politsei,
kohus jt) aga ka teised isikud – näiteks kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse alusel. Kui
53
Tõsi, KorS § 13 ei sisalda IKÜM art 23 lõikes 2 nõutut, mistõttu on selle materiaalne põhiseaduspärasus kaheldav
(kuivõrd norm ei sisalda põhiõiguse riive seisukohast selliseid olulisi tingimusi, mida IKÜM art 23 lg 2 nõuab). Sama on
Politsei- ja piirivalveseaduse §-ga 748.
33
salvestisi küsival isikul on seaduslik alus salvestiste nõudmiseks, täidab vastutav töötleja
salvestise kolmandale isikule edastamisel oma seadusjärgset kohustust (IKÜM art 6 lg 1 p c).
Näide: Kaupluse omanik filmib kaameraga kaupluse sissepääsu. Salvestisel on näha isik, kes
varastab teise isiku rahakoti. Politsei palub vastutaval töötlejal uurimisele kaasa aitamiseks
salvestis üle anda. Sellisel juhul kasutab kaupluse omanik artikli 6 lõike 1 punkti c kohast
õiguslikku alust (seadusjärgne kohustus).
Praktikas tahetakse turvakaamera salvestisi saada ka igasuguste vaidluste lahendamiseks. Kui
salvestist ei küsi mitte politsei või kindlustusandja, vaid muu kolmas isik, peab iga kord väga
hoolikalt hindama, kas salvestise väljastamiseks on õigustatud huvi IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti
f mõistes. Euroopa Kohus on kohtuasjas C‑13/16 54 asunud seisukohale, et õigustatud huvi
olemasolu ei tekita andmetöötlejale kohustust isikuandmete kolmandale isikule edastamiseks.
Kui vastutav töötleja väljastab salvestise kolmandale isikule tema õigustatud huvi alusel,
vastutab ta salvestisele jäänud inimeste ees, kui väljastamine osutub ebaseaduslikuks.
Isegi kui salvestisele on jäänud õigusrikkumine, ei või salvestist õigustatud huvile viidates
internetis, televisioonis, sotsiaalmeedias vm avalikustada ega ka välja anda kellelegi teisele, kes
soovib salvestist avalikustada.
17. KAAMERATE VALIMISE JUHISED
Kaameraid saab ja peab kasutama valivalt – need peavad olema suunatud konkreetselt
määratletud (turva)probleemi lahendamisele. Jälgimisseadmeid ei saa kasutada üldise viitega
võimalikele rikkumistele, mis näiteks ettevõtte territooriumil võivad aset leida. Iga turvarisk
tuleks määratleda eraldi ja detailselt, tuginedes reaalsetele ja tõestatavatele andmetele riski
olemasolu ja ulatuse kohta. Pelk hirm, spekulatsioon või naeruväärne tõendus ei ole piisavad, et
õigustada jälgimisseadmete kasutamist. Iga kaamera kasutamise eesmärk tuleb ka eelnevalt
dokumenteerida.55
Kaamerate kasutusele võtmisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid:
• kas eesmärk on piisavalt selge ja kaalukas;
• kas eesmärki on võimalik saavutada ka muul viisil, ilma kaameraid kasutamata
(näiteks tarastamine, parem valgustus, turvalukud, avamiskindlad aknad ja uksed,
armeeritud klaasid, lukustussüsteemid, liikumis- vms anduriga alarmid, graffitivastase
katte paigaldamine seintele või turvatöötajate kasutamine);
• ega kaamera kasutamisel ei töödelda isikuandmeid ülemääraselt. Selleks tuleb
välja selgitada, kas on ilmtingimata vajalik, et kaamera:
o salvestab või piisab reaalajas jälgimisest;
54
Lahend kättesaadav veebilehel:
https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=190322&pageIndex=0&doclang=ET&mode=lst&dir
=&occ=first&part=1&cid=8061047
55
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes
34
o töötab pidevalt või rakendub tööle ohukriteeriumi ilmnemisel või kindlatel
aegadel (tavaliselt piisab varalise ohu ennetamiseks sellest, kui töötavat
valvesüsteemi kasutatakse üksnes öösel ja väljaspool tavapärast tööaega56);
o võimaldab jälgida inimeste kogu tegevust või ruumi, või piisab ainult
ruumi ühe osa või seadme jälgimisest (näiteks võib olla vajalik kaamera mingi osa
kinni katmine);
o on liikuv või statsionaarne;
o on fikseeritud või automaatselt pöörav või käsitsi pööratav;
o võimaldab suurendada;
o on kõrge resolutsiooniga, mis võimaldab näha detaile või piisab üldisemast
pildist, mida saavutatakse näiteks väiksema resolutsiooni või automatiseeritud
hägustamisega;
o salvestab lisaks pildile ka heli.
Seega enne videovalvesüsteemi paigaldamist peab kaamerate kasutaja alati kriitiliselt hindama,
kas see meede on sobiv, vajalik ja proportsionaalne soovitud eesmärkide saavutamiseks.
Videovalvemeetmed tuleks valida üksnes juhul, kui sama tulemust ei ole võimalik mõistlikult
saavutada muude vahenditega, mis riivavad vähem andmesubjekti põhiõigusi ja -vabadusi.
Eeltoodu on ka õigustatud huvi hindamiseks vajalik ja sellest sõltub kaamerate
kasutamise lubatavus.
Lisaks sellele, et andmeid võib koguda ainult selles ulatuses, mis on vajalik eesmärgi
saavutamiseks, tuleb kogutud andmete töötlemine (ehk salvestiste säilitamine) IKÜM artikkel 5
lg 1 punkti e kohaselt lõpetada kohe, kui eesmärgid on täidetud. Kui kaameraid kasutatakse
näiteks varguste ja kallaletungide ennetamiseks ja tuvastamiseks, on põhjendatud vaid aset
leidnud intsidente kajastavate salvestiste säilitamine. Isikuandmed tuleks enamikel juhtudel (nt
vandalismi avastamiseks) kustutada – ideaaljuhul automaatselt – mõne päeva pärast. Mida
pikem on ettenähtud säilitamisaeg (eriti kui see on pikem kui 72 tundi), seda rohkem tuleb
põhjendada eesmärgi õiguspärasust ja säilitamise vajalikkust. Säilitamise tähtaeg tuleb iga
konkreetse eesmärgi puhul kindlaks määrata.57
Siiski tuleb salvestiste säilitamisel arvestada turvaseaduse §-ga 11, mis sätestab, et kui
salvestise teeb turvateenuseid osutav ettevõte, tuleb salvestist säilitada vähemalt 1 kuu, kuid
mitte kauem kui 1 aasta.
Isikuandmeid tuleb säilitada selliselt, et nendele on asutuses juurdepääs ainult põhjendatud
ulatuses ja tööülesannete täitmiseks.
18. ÕIGUSKAITSEVAHENDID
IKÜM artikkel 17 annab inimesele õiguse nõuda andmetöötlejalt enda isikuandmete
kustutamist. Samas seab säte sellise nõude esitamisele ka mitmeid eeltingimusi.
56
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes
57
Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes
35
Üks alus isikuandmete kustutamise nõudmiseks esineb, kui andmeid ei ole enam vaja sellel
eesmärgil, millega seoses need on kogutud või töödeldud (IKÜM artikkel 17 lõige 1 punkt a).
Näiteks, kui isikute või vara kaitseks paigaldatud kaamera salvestise läbivaatamisel ei tuvastata
rikkumist, tuleb isikuandmed kustutada.
Andmesubjekti nõudmisel kuuluvad isikuandmed kustutamisele ka siis, kui salvestamine on
esialgselt toimunud isiku nõusoleku alusel, kuid nõusolek on hilisemalt tagasi võetud (IKÜM
artikkel 17 lõige 1 punkt b). Nõusoleku võib tagasi võtta igal ajal ning kuigi see ei oma
tagasiulatuvaid tagajärgi, tuleb andmete edasine töötlemine lõpetada.
Kui salvestamine on juba algselt toimunud ebaseaduslikult ehk ilma, et selleks oleks esinenud
ühtegi õiguslikku alust, võib isik samuti nõuda, et tema isikuandmed kustutataks (IKÜM artikkel
17 lõige 1 p d).
Ka lapsele infoühiskonna teenuse osutamise korral on andmetöötlejal nõude saamisel kohustus
andmed kustutada (IKÜM artikkel 17 lõige 1 p f). Infoühiskonna teenuse all peetakse silmas
sellist teenust, mida osutatakse vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku
taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest58.
Kui aga salvestamine on toimunud õigustatud huvi alusel või avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks, on isikul õigus igal ajal esitada vastuväide enda isikuandmete töötlemisele (IKÜM
artikkel 17 lõige 1 punkt c). Seejärel tuleb IKÜM artikli 21 kohaselt hinnata, kas andmesubjekti
konkreetset olukorda arvestades esinevad andmetöötlejal mõjuvad õiguspärased põhjused
isikuandmete edasiseks töötlemiseks. Kui selliseid põhjuseid pole, tuleb andmetöötlus lõpetada
ning juba töödeldud isikuandmed kustutada. Lisaks on andmesubjektil õigus nõuda töötlemise
peatamist ajaks, mil hinnatakse tema esitatud vastuväidet (IKÜM artikkel 18 lõike 1 punkt d).
Vastuväite hindamise kohta saab täpsemalt lugeda õigustatud huvi juhendist.
Isikuandmete kustutamist ei saa nõuda IKÜM artikkel 17 lõikes 3 sätestatud juhtudel, mh kui
andmete säilitamist nõuab seadus (nt turvaseadus, hasartmänguseadus) või kui salvestis on
vajalik tekkinud õigusnõude kaitsmiseks. Kustutamisest ei saa keelduda viidates hüpoteetilistele
tulevikus esitatavatele nõuetele.
Igasugune andmetöötlust puudutav nõue, sh kustutamisnõue, tuleks esmalt esitada
kaamera kasutajale, kellel on IKÜM artikkel 12 lõikest 3 tulenev kohustus vastata ühe kuu
jooksul. Alles siis, kui keeldutakse taotlust täitmast või sellele ei vastata, tuleks pöörduda kas
Andmekaitse Inspektsiooni või kohtusse. Inspektsiooni pöördumisel soovitame kasutada
sekkumistaotluse vormi59 ning kindlasti tuleks sellele lisada kogu inimese ja kaamera kasutaja
vahel peetud kirjavahetus ning muud asjakohased materjalid.
Andmekaitse Inspektsioon ei saa lahendada sellist probleemi, mis puudutab kortermaja või muu
kaasomandis oleva kinnistu territooriumile paigaldatud kaamerat. Vastavad küsimused tuleb
lahendada ühistu kaudu või kaasomanike vahelise kokkuleppe alusel. Kaasomandisse kuuluvale
territooriumile (nt kortermaja trepikotta) paigaldatud kaamerad on olemuslikult kaasomandi
omanike (ühistu liikmete) vaheline kaasomandi valdamise küsimus, milles tuleb kokkulepe
saavutada ühistusiseselt. Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas
58
(EL) 2015/1535 artikkel 1 lõige 1 punkt b.
59
https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus.
36
korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada ühistu
üldkoosoleku otsusega.
Andmekaitse Inspektsioon ei võta menetlusse ka kaebusi, millega soovitakse käimasolevas
väärteo- või kohtumenetluses salvestise kui tõendi väljanõudmist, või vastupidi, menetlusest
eemaldamist.60 Samuti ei ole inspektsioon pädev mõistma välja kahjuhüvitisi andmekaitsealaste
rikkumiste eest. Sellised nõuded tuleb esitada menetlejale (kelle tegevust saab vaidlustada
menetlusseadustikus sätestatud korras) või kohtule.
Kui Andmekaitse Inspektsioon võtab kaebuse menetlusse, saab ta teha ettekirjutusi, määrata
sunniraha (ka korduvalt), rakendada töötleja kulul asendustäitmist ning alustada
väärteomenetlust. Neid meetmeid on inspektsioonil võimalik rakendada vaid Eestis asuvate
andmetöötlejate suhtes. Teistes Euroopa Liidu liikmesriikides asuvate andmetöötlejate suhtes
viiakse menetlus läbi vastava liikmesriigi andmekaitseasutuse juhtimisel. Väljaspool Euroopa
Liitu asuvate andmetöötlejate rikkumiste korral on Andmekaitse Inspektsioon võimalused
piiratud, kuna puuduvad sunnimehhanismid.
19. ANDMETE TÖÖTLEMISE TURVAMEETMED
Hoolimata sellest, kas jälgimisseadmestikku kasutatakse turvalisuse tagamiseks või inimeste
eelneval nõusolekul muul eesmärgil, tuleb isikuandmete kaitseks võtta kasutusele
organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, et tagada andmete
terviklikkus, käideldavus ja konfidentsiaalsus.
Andmete turvalisuse tagamiseks peab vältima kõrvaliste isikute ligipääsu jälgimisseadmetele
ning hoidma ära salvestiste omavolilise jälgimise, kopeerimise, muutmise, teisaldamise ja
kustutamise. Tagantjärele peab olema võimalik kindlaks teha, millal ja milliseid andmeid
vaadati, salvestati, muudeti või kustutati ning kes seda tegi. Samuti, millal ja millistele andmetele
keegi juurdepääsu sai.
Jälgimiseks kasutatavad vahendid tuleb seadistada selliselt, et igal kasutajal on süsteemi
sisenemiseks oma kasutajanimi ja parool. Kui jälgimisseadmestiku tootja on ise määranud
kasutajanime ning parooli või need puuduvad algselt, siis tulevad need kasutusele võtmisel ära
vahetada või ära seadistada.
Näide: Inimene kasutas oma kodu siseruumides veebikaamerat, mis edastas pilti internetti.
Veebikaameras toodud pildi nägemiseks pidi ta sisse logima kasutajanime ning parooliga.
Kasutajanimi ning parool oli määratud veebikaamera tootja poolt, mis oli sama tüüpi
kaamerate puhul määratud kõigile sama. Inimene ei vahetanud tehase poolt määratud
kasutajanime ning parooli ära, mistõttu kolmas isik sai juurdepääsu veebikaamera pildile.
Täiendavalt tuleks kaamerate kasutuselevõtul jälgida, et:
• kaamerate tarkvara oleks alati uuendatud;
60
Isikuandmete kaitse seadus kohaldub kohtumenetluses ning kriminaalmenetluses üksnes menetlusseadustikes
reguleerimata osas (IKS § 2 p 1).
37
• kaamerate tarkvaras ei oleks lahti porte, mis võimaldavad soovimatutel isikutel
välisvõrgust juurdepääsu;
• kui kaamerapildile on vajalik juurdepääs välisvõrgust, kasutada VPN-i või IP filtrit
(juurdepääs lubatud ainult teatud IP-aadressidelt);
• kui kaamera tootja võimaldab pilti salvestada enda pilve (serverisse) siis eelnevalt
veenduda, millises riigis salvestist hoitakse ja millised täiendavad teenuseosutajad on
salvestise töötlemisse kaasatud.
Soovimatu ligipääs kaamerapildile võib toimuda juba pildi edastamise ajal kaamerast. Eriti
aktuaalne on see juhtudel, kui kaamerad on ühendatud WiFi võrku. Näiteks kodustes
majapidamistes või maakodudes. Sel juhul tuleb tagada, et ka WiFi võrk ise oleks turvaline.
Selleks tuleks teha järgmist:
• muuta WiFi võrgu vaikeparool. Ostes on tootja varustanud WiFi ruuteri tehaseparooliga.
Selle leiab üldjuhul ruuteri põhja alt. Muuta parool kindlasti ära.
• kasutada tugevat krüpteeringut. WiFI ruuteri krüpteering kaitseb kaamera ja ruuteri
vahelist ühendust. Kui ruuter võimaldab valida WEP, WPA või WPA2 krüpteering, valida
WPA2.
• muuta WiFi võrgu vaikenimi. Ruuteri tootja on vaikeväärtusena häälestanud WiFi
võrgunimeks üldjuhul tootja nime. Ruuteri seadetes leiab vihje võrgu nimele menüüst
SSID (Service Set IDentifier). Muuta seal olev vaikenimi kindlasti ära. Vastasel juhul
saavad pahalased aimu ruuteri margi ja võimalike Internetis levivate ruuteri
haldusliidese paroolide kohta. Samuti võib muutmata võrgu nimi anda aimu, et kasutaja
WiFi võrgu teised turvaseaded võivad olla samuti muutmata (on tehase vaikeseaded) ja
ruuter tervikuna nõrgalt turvatud. Mitte kasutada WiFi võrgu nimena näiteks oma
korteri või enda nime. See võib võrgu vastu tekitada suurema huvi.
• või varjata WiFi võrgu nimi. WiFi võrk on võimalik häälestada selliselt, et võrgu nimi ei
ole avalikkusele näha. Kui kaamerad on kord võrku parooliga sisse logitud siis järgneval
kasutusel tunneb võrk need seadmed ise ära. Edaspidi võib seega võrgu nime kuvamise
WiFi ruuteri haldusliideses maha võtta. Nii ei näe keegi, et võrk üldse olemas on.
Kui need tegevused on WiFi ruuteri haldusliideses tehtud, tuleks kindlasti muuta ka
haldusliidese enda vaikeparool. Seda põhjusel, et enamus ruuteritootjate haldusliidese paroolid
on avalikult Internetist kättesaadavad. Seetõttu on ülimalt oluline, et muuta kindlasti ruuteri
haldamiseks vajalikud kasutajaandmed (tehase vaikeväärtused). Ainult nii saab tagada, et
võõras ei pääse ruuteri seadetele ligi.
Turvalisuse tagamise eeskirjad on mõistlik ära kirjeldada kirjalikus dokumendis.
Kui salvestised kuuluvad riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse või infosüsteemi, tuleb
rakendada infosüsteemide turvameetmete süsteemi, seisneb infoturbe eesmärkidele vastavate
turvaklasside määramises ja nendele vastavate turvameetmete valimises vastavalt
infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (lühendatult ISKE)
rakendamisjuhendile. 61
61 Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrus nr 252, Avaliku teabe seaduse § 439 riigi ja omavalitsuse andmekogude kohta,
Küberturvalisuse seaduse § 9 riigi ja omavalitsuse infosüsteemide kohta. Infosüsteemi mõiste on defineeritud
küberturvalisuse seaduse §-s 2.
38
Saatja: "Toomas Kojus" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info" <
[email protected]>
Teema: küsimus AKI juhendist kaamerate kasutamise kohta
Kuupäev: 2023-11-17 09:31
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tervist lugpeetud,
Kellega ma saaksin rääkida/vahetult suhelda juhendi ptk 12 osas, täpsemalt
– video/audio salvestamisest kliediteeninduses?
Tänan ette juba tagaside eest!
Toomas Kojus
sisekontrolör
riskijuhtimise osakond
+372 57826836
[email protected] <mailto:
[email protected]>