Hr Jaak Simon Teie: - nr. - Tehnilise Järel e valve Amet Meie: 0 2 .12.2014 nr. RB-GL- 0 3 Leping: „Rail Baltic 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute teemaplaneeringute tehniline koostamine, asjakohaste detailplaneeringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise ning raudtee eelprojekti ja raudteega seotud ehitiste eelprojektide koostamine“ GEOTEHNILISTE (EHITUSGEOLOOGILISTE) UURINGUTE KAVA 0 3 Lõik 4F / 2+700 – 8A/7 + 691 Vastavalt Tehnilise Järelvalve Ameti poolt 10.07.2014 a. ja 01.10.2014 a. koostatud korraldustele (Tellija nõudmised nr 2 ja 3 ) tuleb geotehniliste uuringutega alustada esimesel võimalusel ja seda trassilõikudel 3- 8 . Hanke (lepingu) tehnilise kirjelduse punkt p 2.61 sätestab , et e hitusgeoloogil iste uuringute läbiviimiseks tuleb koostada ehitusgeoloogiliste uuringute kava ja see kooskõlastada Tellijaga. Käesolevaga teavitame ja palume Tellija heakskiitu raudteetrassi geotehniliste uuringute kavale trassilõikude 4F, 5C, 6B, 7B, 7A ja 8A eelistatud koridorides ( 4F / 2+700 kuni 8A/7+691 ). T rassilõigud paiknevad osaliselt Riigimetsa Majanda mise Keskuse maatükkidel (Lisa 2). Tehnilise kirjelduse ehitusgeoloogilisi uuringuid käsitlevas punktis (HD Lisa 1. p.26. Nõuded ehitusgeoloogilistele uuringutele.) on raudteetrassi uuringute sammu käsitlevates alapunktides esitatud uuringute sammu kohta järgmised nõuded/juhised: Ehitusgeoloogiliste uuringute kavast peavad selguma uuringutes kasutatavad meetodid ja uuringu tööde täpne maht. Puuraugud peavad olema tehtud nõuetest tulenevate optimaalsete vahekaugustega (ca 200 m ja sügavusega vähemalt 3,0 m). Kasvupinnase paksus tuleb määrata vähemalt 100 m tagant. Töövõtja peab läbi viima asjakohased hüdrogeoloogilised uuringud. Uuringuprofiilide sagedus oleneb uuritava ala geoloogilise ehituse keerukusest , maapinna reljeefist ja muudest asjakohastest vajadustest. Kui Töövõtja ei põhjenda töö tegemise vajalikkust teisiti, siis rajatakse iga kilomeetri kohta vähemalt 3 profiili , keerulise geoloogilise ehituse ja tugevalt vahelduva reljeefiga alal 5 profiili iga kilomeetri kohta, kusjuures profiilide vahele rajatakse üksikud puuraugud ning uuringu sammuks on lihtsa geoloogilise ehituse ja reljeefiga alal 200 m ja keerulises situatsioonis 100 m. Raudteetrassi g eotehnilise uuringu te mah u planeeri misel on lähtutud Tehnilise s kirjelduse s (HD Lisa 1) toodud mahtudest, kuid muudetud on uurinupunktide paigutust nii, et oleks tagatud raudteetrassi ala ühtlane uuritus ja vajalike andmete saamine erinevat liiki pinnaste kohta. Vastav geotehniliste uuringute maht ja uuringute sisu on läbi arutatud ka raudtee spetsialistidega ( Kelprojektas UAB , WSP) toimunud tehnilisel nõupidamisel (26.08.2014) ning tutvustatud varasemalt ka Tellija esindajatele. Uuringupunktide raudteetrassile paigutamise põhimõtteline tüüp skeem on esitatud L isas 1. Vastavalt kavale rajatakse u uringupunktid raudteetrassi koridoris pikisuunas 100 m vahemaaga, hõlmates ristisuunas raudteekoridori 50 m laiuselt. Sõltuvalt geoloogilisest läbilõikest ja vajalikest määrangutest tehakse uuringupunktis kas puurauk või penetratsioonikatse või vajadusel mõlemad. Uuringupunktide planeeritud asukohad trassilõikudel 4F, 5C, 6B, 7B, 7A ja 8A on ära näidatud Lisas 3 „Uuringupunktide asukoha plaanid“. Puuraukude ja penetratsioonikatsete sügavus on sõltuvalt vajalikest määrangutest ja geoloogilisest ehitusest enamasti vahemikus 3…5 m. R audtee süvendite korral on puuraugu sügavus väljakaevatava pinnase piirjoonest vähemalt 1,0 m sügavam. Turbakihi ilmnemisel määratakse kindlaks kihi paksus ning selle all olev pinnas. Puuraukude diameeter on ≤ 15 cm. Puurimistega määratakse kindlaks pinnase läbilõige ja puuraukudest võetakse proovid pinnaste nimetuse ja indeksomaduste määramiseks laboris. Peale puurimistöö lõpetamist jäetakse puuraugud pinnaseveetaseme mõõtmiseks mõneks päevaks avatuks ja seejärel puuraugud täidetakse. Penetreerimiseks kasutatakse suru-löökpenetreerimist või löökpenetreerimist . Penetreerimisandmeid kasutatakse pinnase läbilõike kindlaks määramiseks ja pinnaste omaduste hindamiseks korrelatiivsete seoste abil. Välitööl kasutatakse, vastavalt ligipääsuvõimalustele ja vajalikule uuringusügavusele, kas käsiseadmeid või roomikutel puurmasinaid GM65 GT (gabariitidega 1,7x3,7 m, mass 3 t) ja GM100 GT (gabariitidega 2,2x5,7 m, mass 7,5 t). Raudtee trassi aluste uuringutele (v.a. rajatised, teedevõrk jmt) kavandatav puurmasina töö jõudlus ühes päevas on ca 0.5- 1 .0 kilomeetri t, sõltuvalt konkreetse lõigu juurdepääsetavusest ning lokaalsetest töötingimustest. Välitöö tegemise järjekord trassilõikudel sõltub sesoonselt muutuvatest loodustingimustest ja projekteerimisgraafikust. Tööde teostajaks on Reaalprojekt OÜ. Vastuse palume esimesel võimalusel saata e-postile
[email protected]. Lisad: Uuringupunktide tüüpskeem ( Lisa 1 - RB-GL-00 IP SCHEME .pdf ) Uuringu ala plaanid ( 5 joonist, M 1:20 000 , „ Lisa 2 - RB-GL-00_MÜ-RMK 06-09 .pdf“ ) Uuringupunktide asukoha plaanid ( 38 joonist , M 1:2000 ; „ Lisa 3 - RB-GL-02-RW_IP plan-3.1 -3.38 .pdf“ ) Ülevaade geotehniliste uuringute teostamise põhimõtetest Lugupidamisega / a llkirjastatud digitaalselt / Guido Laagus Juhatuse liige Reaalprojekt OÜ ( Konsultandi kohalik insener-tehniliste osade projektijuht ) Koostas: P. Ilves