Riigimaantee nr 11185 Hüüru-Alliku-Saue ja Välja tee ristmiku ümberehitus.

Riigimaantee nr 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72-6,82 Välja tee ristmiku ümberehitus Vanamõisa küla Saue vald Harju maakond Töö nr P14040 TEHNILINE PROJEKT Juhataja: M.Reier Geodeetilised uuringud: J.Puks Koostas: J.Linkgreim TALLINN November 2014 Reaalprojekt OÜ Tallinna 45, 71008, Viljandi tel. /faks 43 36144 Pärnu mnt. 463, 10916, Tallinn tel./faks 608 11 00 / 608 11 01 Reg.nr. 10765904 mob. 51 045 21 www.reaalprojekt.ee e-mail: [email protected]  PROJEKTI KOOSSEIS Riigimaantee nr 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72-6,82 Välja tee ristmiku ümberehitus Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond Tabel nr./ Joonise nr. 1. Alusdokumendid, kooskõlastused Lähteülesanne ja tehnilised tingimused Kooskõlastuste koondtabel, originaal kooskõlastuste ärakirjad 2. Dokumentatsioon, aruandlus Seletuskiri Katendi materjali minimaalsed kvaliteedinõuded 3. Joonised Asukoha skeem.......................................................................................1.1 Koondplaan ja vertikaalplaneerimine......................................................2.1 Ehitusjärgne liiklusskeem.......................................................................3.1 Ristlõige..................................................................................................4.1 Põhitee truubi tüüpjoonis........................................................................ENRASD – 04.1 4. Töömahuloend (Hinnapakkumuste loetelu) P14040 Koosseis.doc  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON Harju maakonna riigimaanteede liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine. Projekteerimise tingimused. 1. Töö eesmärk: Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitus liiklusohutuse suurendamise eesmärgil. 2. Liiklusohtlikud kohad: 2.1. 11342 Saku - Tõdva mnt km 1,65 – 2,3 Preeria teeületuskohad 2.1.1. 11342 Saku – Tõdva mnt km 1,65 ja 2,3 asub Harju maakonnas Saku vallas Kasemetsa küla territooriumil. Jalgtee teeületuskoht asub km 1,65 ja bussipeatused km 2.3. 2.1.2. Aasta keskmine liiklussagedus 2013 aasta loenduse andmetel on teel 5859 autot ööpäevas (sh 2% veoautosid ja autobusse ning 1% autoronge). 2.1.3. Maanteelõigul on 2006 aastal ehitatud asfaltbetoonkate, ülakihis AC 12 surf. 2.1.4. Ohu kirjeldus: Suure liiklussagedusega sirge teelõik Saku aleviku ja Kasemetsa raudteeülesõidu vahel, sagedased ohtlikud möödasõidud. Lõigul olemas teeületuskoht ja bussipeatused, mille tõttu vajalik liikluse rahustamine. Lubatud kiirus 90 km/h. Kõrval paikneb varasem suvilate, tänaseks väikeelamupiirkond. Liiklusest tulenev müra. 2.1.5. Ettepanek ohuolukorra vähendamiseks: Eraldussaarega kahe teeületuskoha ehitamine ühissõidukipeatuse ja kergliiklustee ületuskoha juurde, kiiruse vähendamine. Liikluse rahustamisega vähendatakse ka elamupiirkonda läbiva liikluse poolt tekitatavat müra 2.1.6. Projekteeritud lahenduse ehitusmaksumuseks on kavandatud 50 000.-€. Eeldatav ehitusaeg 2015.a. 2.2. 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72 – 6,82 Välja tee ristmiku ümberehitus 2.2.1. Asukoht: Välja tee asub Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa küla territooriumil. Hüüru – Alliku - Saue tee raudteeülesõit asuv Saue linna territooriumil. 2.2.2. Aasta keskmine liiklussagedus 2013 aasta loenduse andmetel on 1502 autot ööpäevas (sh 2% veoautosid ja autobusse ning 1% autoronge). 2.2.3. Maanteelõigus on teostatud mustkatte ehitus 2008 aastal. Kattes kasutatud MSE 16. 2.2.4. Maanteelõik piirneb ja raudteeülesõit asub Tallinna-Klooga-Paldiski raudtee 83,7-87,2 km maaüksusel. 2.2.5. Ohu kirjeldus: Kõrvalmaantee 11185 Hüüru – Alliku – Saue kulgeb lõpuosas 300 meetri pikkuselt rööpselt raudteega. Sõidukijuhtidel piiratud nähtavus raudteele Tallinna suunda, seda on ainult tahavaatepeegli kaudu mis on vähe arvestades raudteeülesõidukoha kõrgendatud ohtlikkust. 2.2.6. Ettepanek ohuolukorra vähendamiseks: Tee nihutamine raudteest eemale ja uue ristmiku rajamine. Tee nihutada alates km. 6,72 vallale kuuluva Välja tee sihile. Sellega nihutusega paraneb Hüüru poolt raudteeülesõidule sõitjate nähtavus, praegu sõit raudteeülesõidule vahetult raudteega paralleelselt liikudes 10 meetri kauguselt. Tee nihutamisega saab sõiduk enne ülesõidukohta liikuda 30 meetrit risti raudteega ja nähtavus, eriti veokitel ja bussidel, paraneb. 2.2.7. Projekteeritud lahenduse ehitusmaksumuseks on kavandatud 80 000.-€. Eeldatav ehitusaeg 2015.a. Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 1  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON 2.3. 11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna km 10,9 Maasika bussipeatuste juurde teeületuskoha ehitamine 2.3.1. Maasika olemasolev bussipeatus asuvad Harju maakonnas Harku vallas Ilmandu külas Tallinn – Rannamõisa - Kloogaranna mnt km 10,9. 2.3.2. Aasta keskmine liiklussagedus 2013 aasta loenduse andmetel on 8137 autot ööpäevas (sh 2% veoautosid ja autobusse ning 1% autoronge). 2.3.3. Maanteelõigus on 2007 aastal teostatud tasandusfreesimine ja paigaldatud uus pealmine kiht AC 12 surf. 2.3.4. Ohu kirjeldus: Maanteest vasakul kasvav elamupiirkond, kergliiklustee maanteest paremal. Jalakäijatele ohtlik teeületamine. Teelõigul liiklusõnnetusi 5, vigastatuid 1 (teelt väljasõidud, kokkupõrge vastutulijaga). 2.3.5. Ettepanek ohuolukorra vähendamiseks: Maasika ühissõidukipeatuse juurde eraldussaarega teeületuskoha ehitamine ja peatuste valgustamine. 2.3.6. Projekteeritud lahenduse ehitusmaksumuseks on kavandatud 30 000.-€. Eeldatav ehitusaeg 2015.a. Käesolevate projekteerimise tingimuste koostamisel on kasutatud informatiivsel eesmärgil Teeregistri andmed, tingimustes nimetamata Teeregistri andmetega saab tutvuda http://teeregister.riik.ee/mnt. Käesolevate tingimuste punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustada projekteerimise käigus. Täpne projekteeritava ala maht sõltub normidele vastavate lahenduse mahust. 3. Nõuded projekteerimiseks. Töövõtja peab rakendama Teede- ja sideministri 28. septembri 1999.a määrust nr 55 “Tee projekteerimise normid ja nõuded” projekti koostamisel vastavalt alljärgnevatele lähteandmetele: 3.1. Võtta aluseks projekteerimise tingimuste punkti 2 alapunktides toodud ettepanekud ohuolukordade vähendamiseks ning koostada normidekohased projektlahendused. Projektkiirused ja projekteerimise lähtetasemed täpsustada koos Tellijaga enne projekteerimise algust. Iga normidest ja nõuetest kõrvalekaldumise esmaseks tingimuseks on liiklusohutuse nõuete täitmine. Kõik muudatused tuleb põhjendada projekti seletuskirjas ja kooskõlastada Tellija esindajaga kirjalikult. 3.2. Projekteeritud lahenduste väljumisel teemaa piiridest koostada lahenduste realiseerimiseks vajalike maade omandamiseks krundijaotuskava vastavalt „Krundijaotuskava koostamise nõuetele“. Teemaaga piirnevatest kinnistutest äralõigete tegemisel tuleb teemaa piiri määramisel hinnata tegelikku vajadust ja kooskõlastada planeeritav teemaa laius Tellija esindajaga. Jalgratta- ja jalgteede jaoks vajalike maade omandamise korraldavad kohalikud omavalitsused. 3.3. Asulasisestele jalgratta- ja jalgteedele näha ette asfaltkate. 3.4. Bussipeatuste, ristmiku ja ületuskohtade lahendusega tagada olemasoleva maantee ja projekteeritavate lahenduste kokkuviimine terviklahenduseks– koostada kokkuviimiseks vajalikud joonised ja tööde mahud. 3.5. Täpne projekteeritava ala maht sõltub projektlahendusest, st projekteeritav ala peab hõlmama kõiki geomeetrilisi elemente. 3.6. Katendikonstruktsiooni lahendused esitada projekteerimise käigus kooskõlastamiseks Tellijale. Teostada sõidutee katendi kontrollarvutused. Koormussageduse määramisel võib kasutada Teeregistris olevaid liiklussagedusi. 3.7. Projekteeritud lahendused peavad tagama vete piki- ja põikisuunaline äravoolu teemaalt. 3.8. Tagada nõuetekohased nähtavuskolmnurgad teeületuskohtadel ning piki- ja külgnähtavuse tagamiseks näha ette teemaa-ala korrastamine, sh ohtlike takistuste (võsa, puud jmt) eemaldamine tee vabast ruumist. Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 2  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON 3.9. Liiklusmärkidele esitatavad nõuded on esitatud Maanteeameti peadirektori 21.06.2013 käskkirjas nr 0237. 3.10. Projektlahenduste koostamisel arvestada hoolde, sh talvise hoolde vajaduste ja võimalustega. 3.11. Töövõtjal tuleb koostada koostöös Tellijaga (hooldeosakond) koostada hooldekulude kalkulatsioon. Lõplikus projektis tuleb esitada p 2.1. toodud 11342 Saku - Tõdva mnt km 1,65 – 2,3 Preeria teeületuskohtade hooldekulude kalkulatsioon. 3.12. Lahendada ehitusaegne liikluskorraldus koos ehitustööde kirjeldusega. 3.13. Arvestada kommunikatsioonitrasside kaitsemeetmete rakendamise või ümbertõstmisega, mille täpne vajadus selgub projekti koostamise käigus. Tehnovõrkude valdajatelt saadud tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 3.14. Valgustuse rekonstrueerimiseks taotleda täiendavad tingimused kohalikelt omavalitsustelt. 3.15. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused arvestusega, et projekteeritud ehitustööde maksumus ei ületaks Tellija poolt etteantud eeldatavat maksumust. 4. Uurimistööd. 4.1. Teostada kõik uurimistööd, mida Töövõtja peab vajalikuks projektide eesmärki ja korrektset koostamist silmas pidades. Töövõtja vastutab piisava uurimistööde mahu eest ning peab sellega arvestama hinnapakkumuse tegemisel ja võimalikelt alltöövõtjatelt hinna küsimisel. Tellija ei võta kohustust tasuda täiendavate uurimistööde eest, mille tegemisega Töövõtja oma hinnapakkumuses ei arvestanud, kuid mis on vajalikud Töö eesmärgi saavutamiseks. 4.1.1. Koostada geodeetilised uuringud ja uuringute aruanne vastavalt juhendile: „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ ning „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise korrale“ ja käesolevatele tingimustele: a) Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maastikumudeli (DTM); b) Mõõdistusala laiuse ning pikkuse määrab Töövõtja projekteerimiseks vajalikus mahus. c) Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 50 m üles- ja allavoolu), ristprofiili mõõdistamise samm (12,5 m) peab võimaldama vajadusel oleva katendi freesimiskaardi koostamist; d) geodeetilise uuringu tegemisel arvestada, et uuring peab olema koostatud projekti koostamiseks vajalikus mahus (tagada põhilises mõõtkavas asendiplaaniline lahendus (M1:500), sh laiendused, pikiprofiili ja põikprofiili lahendamine, vertikaalplaneering ning vete ärajuhtimissüsteemide lahendamine, uurida tehnovõrkude paiknemine ja töömaal paiknemise korral ka tehnovõrkude sügavus/kõrgus); e) liiklusohtlike kohtade projektala alguste ja lõppude kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses; f) Uurimistöö aruanne kooskõlastada kommunikatsioonitrasside valdajatega, Põllumajandusameti ja kohalike omavalitsustega. 4.1.2. Teha ehitusgeoloogilised uurimistööd projekteeritava ala ehitusgeoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks teeprojektide koostamiseks vajalikus mahus. Kohtades, kus ümberehitus toimub olemasoleva maantee alal, teostada uuring olemasoleva katendikonstruktsiooni ja muldkeha seisundi hindamiseks. Puuraukude arvu määrab Töövõtja, kes peab enne uuringute teostamist teostama objekti ülevaatuse koos Tellija esindajaga ning koostama geoloogiliste uuringute kava ja kooskõlastama selle Tellija esindajaga. Hinnapakkumisel tehtud hind peab sisaldama uuringute kava koostamist, välitöid, laboratoorseid uuringuid ning aruande koostamist. a) kõik puuraugu kohad tuleb üles pildistada selliselt, et 1/3 ulatuses oleks nähtav ka looduses äratuntav taust koos puurseadmega; Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 3  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON b) igal puurkehal teostada kõikide kihtide materjali silmaga määramine; c) pinnaseproovide võtmisel arvestada, et proovide arv peab olema piisav muldkeha ning aluspinnase seisukorra hindamiseks ning teeprojekti koostamiseks. Proovide omavahelise võrdlemise põhjal valitakse välja vajalikud proovid pinnaseomaduste laboratoorseks uurimiseks (sh filtratsioon, lõimis, plastsus, kuumutuskadu, veesisaldus). Filtratsioonimooduli määramisel arvestada Maanteeameti 14.02.13 käskkirja nr 0069; d) geoloogiliste uuringute tegemine väljaspool teemaad kooskõlastada maaüksuste omanikega. 4.1.3. Kommunikatsioonivaldajaid, kelle trasse projekteeritud lahenduse alusel tehtavad tööd puudutavad (sh tööd trassi kaitsetsoonis), tuleb informeerida planeeritavate tööde mahtudest (näiteks laienduste jmt ehitamine). Taotleda kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused projekteeritaval alal asuvate trasside suhtes esitatavatele nõuetele. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. 4.1.4. Teha punktis 2.2 nimetatud ristmiku liiklusloendus ja liiklusprognoos ristmiku läbilaskevõime hindamiseks ning lisaradade projekteerimiseks vajalikus mahus. 4.1.5. Täpsustada ja arvestada maantee osas võimalike varemprojekteeritud ja Tellija ning kohalike omavalitsuste poolt kooskõlastatud teede ja kommunikatsioonide ehitustega (asukohad). 4.1.6. Selgitada välja liiklusohtlike kohtade piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestada nendega tehnilise projekti koostamisel. 5. Projektide koostamine ja koosseis: 5.1. Harju maakonna liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehnilised projektid koostada mahus, mis võimaldab projekteeritud lahenduste väljaehitamise p.3 nimetatud nõuetest lähtuvalt: 5.1.1. Koostada geodeetiliste uuringute aruanded. Teiste p.4.1 nõutud uuringute aruanded esitada projekti seletuskirja koosseisus. 5.1.2. Seletuskiri ja joonised vormistada vastavalt „Teeprojekti suhtes esitatavatele nõuetele“ ning pikiprofiili ja tüüpristprofiilide vormistamise soovitustele, mis on kättesaadavad Maanteeameti kodulehel http://www.mnt.ee/ juhendite ja juhiste rubriigis. 5.1.3. Projektide aruande mahus esitada seletuskiri, tehnilised tingimused, liiklusuuringu aruanne, geoloogilise uuringu aruanne, katendi kontrollarvutused, kooskõlastuste koondtabel (kuhu on lisatud märkus kooskõlastuse tingimustega arvestamise kohta), kasutus- ja hooldusjuhend ja töömahtude aruanded kõikide kavandatud tööde kohta; 5.1.1. joonised koostada liiklusohtliku koha ümberehitamiseks vajalikus mahus (sh asendiplaan geoalusel, liikluskorraldus, pikiprofiilid, tüüpristprofiilid, valgustuse asendiplaan, elektriskeemid, jm vajalikud joonised, sh tüüpjoonised, mille alusel on võimalik töid teostada); 5.1.2. koostada hinnapakkumuse loetelud ilma ja koos eeldatavate maksumustega iga liiklusohtliku koha kohta eraldi. 6. Vormistusnõuded 6.1. Iga liiklusohtliku koha (kokku 5 kohta) ümberehitamise kohta tuleb vormistada eraldi tehniline projekt eesti keeles 4 eksemplaris (köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l (dubleerida pdf formaati). Punktis 2.1 nimetatud jalgratta- ja jalgtee tehnilisest projektist tuleb teha 2 lisaeksemplari Raikküla Vallavalitsuse jaoks. Vajadusel koostab Töövõtja oma kulul täiendavad projektide eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. 6.1.1. Geodeetilised uurimistööd vormistada 1 eksemplaris paberkandjal ja 1 CD-l. 6.1.2. Krundijaotuskava vormistada 2 eksemplaris paberkandjal ja 1 CD-l. Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 4  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON 6.1.3. seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud vähemalt 1 vastutava spetsialisti poolt. 6.1.4. digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis. Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. 6.2. Töömahuloendid iga liiklusohtliku koha kohta esitada Teetööde tehniliste kirjelduste kohaselt 1 eksemplaris paberil koos maksumustega ja ühel CD-l koos maksumustega ja ilma maksumusteta (failide formaat *xls). Projekteerimise käigus fikseerida tehniliste kirjelduste versioon, mida kasutatakse tööde kirjeldamisel, sh hinnapakkumiste loetelu koostamisel. Versioon ei tohi olla vanem, kui lepingu sõlmimise ajal kehtiv versioon. 6.3. Joonised koostada projektide realiseerimiseks vajalikus mahus ja mõõtkavas lähtudes „Teeprojekti suhtes esitatavates nõuetes“ ristmike ning jalgratta- ja jalgtee osas kehtestatud nõuetest, joonised esitada põhilises mõõtkavas (vt Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded p.69). 7. Kooskõlastamine. 7.1. Korraldada projekteerimise käigus koos Tellija esindajaga regulaarseid töökoosolekuid, vähemalt 1 kord kuus, projektlahenduste aruteluks ja kooskõlastamiseks. 7.2. Projektidega ettenähtud tööd, mis otseselt mõjutavad piirinaabreid (nt ajutine maakasutus, maaeralduse vajadus, läbisõit krundilt, mahasõit krundile, mahasõidu likvideerimine või asukoha muutus, puude mahavõtmine (sh ka teemaal kasvavate erakinnistuga piirnevate puude või heki mahavõtmine), kraavide kaevamine ja puhastamine jmt), tuleb projekteerimise käigus piirinaabritega kooskõlastada. Kooskõlastus peab olema üheselt mõistetav ja sisaldama tööde loetelu, millega ollakse nõus. Samas peab olema tagatud piiripunktide tähiste säilimine ehituse käigus. Kui piiripunktide tähiste säilimine ei ole tagatud, tuleb ette näha piiripunktide taastamine. 7.3. Tehnilised projektid tervikuna kooskõlastada Tellijaga ning kõikide asjassepuutuvate isikutega, sh kommunikatsioonitrasside valdajate ja kohalike omavalitsustega. 7.4. Töövõtjal on kohustus enne projektide üleandmist esitada Tellijale eitavad ja tingimuslikud kooskõlastused ning Töövõtja poolne seisukoht kooskõlastuste tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha Töövõtjale, kes esitab selle kooskõlastuse andjatele. 7.5. Töövõtja vastutab kõikide vajalike kooskõlastuste õigeaegse taotlemise eest, millega oleks tagatud kooskõlastuse andmine kooskõlastaja poolt enne Töö üleandmise tähtaega. 8. Projekti koostamisel juhinduda: 8.1. Töövõtja peab teeprojektide koostamisel ja tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite, sh Maanteeameti peadirektori käskkirjade terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riik.ee, Standardikeskusest, Tallinn Aru 10. www.evs.ee ning Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja juhised” ning „Õigusaktid“. 8.2. Teetööde tehniline kirjeldus asub Riigiportaali veebilehel: http://www.eesti.ee/portaal/this.index 9. Nõuded Töövõtjale 9.1. Peale Lepingu sõlmimist 7 päeva jooksul peab Töövõtja koostama ja esitama Tellijale kooskõlastamiseks kvaliteedi tagamise plaani vastavalt lisas 2 toodud nõuetele. 9.2. Lepingu täitmisel peab Töövõtja koostama, esitama ja saama Tellija kooskõlastuse ja/või kinnituse alljärgnevatele aruannetele ja projektdokumentatsioonile: - kvaliteedi tagamise plaan; - p.4.1 nimetatud uurimistööd; - tehnilised projektid. Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 5  MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON 9.3. Töövõtja peab vastama projektide realiseerimiseks Tellija poolt korraldatava ehitushanke ajal tekkinud tehnilistele küsimustele Tellijale 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt. Tööde üleandmisel tuleb Töövõtjal väljastada Tellijale lisa 3 kohane garantiikiri, milles on sätestatud garantii käesoleva punkti täitmise kohta tulevikus (2.a. jooksul peale tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist). Koostas: 14.04.2014 Lembit Anemaa Maanteeameti põhja regioon planeeringute osakonna juhataja Lisad: 1. Nõuded krundijaotuskava koostamisele 2. Kvaliteedi tagamise plaani nõuded 3. Garantiikirja vorm Harju maakonna riigimaanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehituse tehniliste projektide koostamine 6  Töö nr P14040 Ehitusprojekt RIIGIMAANTEE NR 11185 HÜÜRU – ALLIKU – SAUE KM 6,72 – 6,82 VÄLJA TEE RISTMIKU ÜMBEREHITUS Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond Seletuskiri Tellija: Maanteeameti Põhja regioon Mäepealse tn 19 12618 Tallinn tel 630 4800 Projekteerija: Reaalprojekt OÜ Pärnu mnt 463 10916 Tallinn tel 6081100, faks 6081101 e-post: [email protected] Projektijuht : M.Reier Insener: J.Linkgreim November 2014 P14040 Seletuskiri.doc lk 1/17 SISUKORD 1 ÜLDOSA...............................................................................................................................3 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused........................................................................................3 2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS.................................................................................4 2.1 Olev situatsioon..........................................................................................................................4 2.2 Geodeetilised uuringud...............................................................................................................4 2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud...................................................................5 3 PROJEKTLAHENDUSED.................................................................................................6 3.1 Lähteandmed...............................................................................................................................6 3.2 Tee trassi projektlahendus...........................................................................................................6 3.3 Katend.........................................................................................................................................6 3.3.1 Katendi konstruktsioon...........................................................................................................................6 3.4 Liikluskorraldus..........................................................................................................................7 3.4.1 Üldosa.....................................................................................................................................................7 3.4.2 Liiklusmärgid ja viidad...........................................................................................................................7 3.4.3 Teemärgised............................................................................................................................................7 3.5 Veeärajuhtimine..........................................................................................................................8 3.5.1 Kraavid ja truubid...................................................................................................................................8 3.6 Tehnovõrgud...............................................................................................................................8 3.6.1 Üldist.......................................................................................................................................................8 3.6.2 Siderajatised............................................................................................................................................8 4 TÖÖDE TEOSTAMINE.....................................................................................................9 4.1 Üldosa.........................................................................................................................................9 4.2 Tehnoloogia..............................................................................................................................10 4.2.1 Ettevalmistustööd:................................................................................................................................11 4.2.2 Ehitustööd:............................................................................................................................................11 4.3 Kasutamis- ja hooldamisjuhend................................................................................................12 4.3.1 Üldist.....................................................................................................................................................12 4.3.2 Üldnõuded teede kasutajatele...............................................................................................................13 4.3.3 Tegevus teel ja tee kaitsevööndis.........................................................................................................14 4.3.4 Peatumine ja parkimine........................................................................................................................15 4.3.5 Erakorralised veod................................................................................................................................16 4.3.6 Tee suhtes esitatavad nõuded................................................................................................................16 4.3.7 Tee omaniku kohustused......................................................................................................................16 4.3.8 Järelevalve ja vastutus..........................................................................................................................17 4.3.9 Jalgteed.................................................................................................................................................17 P14040 Seletuskiri.doc lk 2/17 1 ÜLDOSA 1.1 Projekti koostamise eesmärk ja alused Maantee nr 11185 Hüüru – alliku – Saue km 6,72 – 6,82 Välja tee ristmiku ümberehituse projekt on koostatud vastavalt Maanteeameti põhja regiooni poolt väljastatud projekteerimise tingimustele. Projekteerimiseks on väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused 23265979 Projekti eesmärgiks on liiklusohutuse tõstmine ristmikul. Projektiga on ette nähtud koostada asendiplaan, katte konstruktsiooni lahendus, ristlõiked, geoloogilised profiilid, seletuskiri ning esitatud tabel vajalikest põhilistest töödemahtudest. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: 1. „Teeseadus“ 2. „Maanteede projekteerimisnormid“ 3. “Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded” 4. “Tee projekteerimise normid ja nõuded” 5. “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord” 6. “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” 7. „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend” 8. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” 9. EVS 613:2001; EVS 613:2001/A1:2008 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ 10. EVS 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine” 11. EVS 843:2003 ,,Linnatänavad" 12. EVS 901-1:2009 „Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid“ 13. EVS 901-2:2009 „Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained“ 14. EVS 901-3:2009 „Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud“ 15. EVS-EN 13242:2006+A1:2008 „Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid“ 16. EVS-EN 13285:2010 „Sidumata segud. Spetsifikatsioonid“ 17. „Nõuded riigimaantee teekatete märgistustöödele“ 18. „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuuetega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks” Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Riigiportaalis aadressil: http://www.eesti.ee/portaal/this.index Lisa infot on võimalik leida ka Maanteeameti koduleheküljelt: http://www.mnt.ee/atp/? id=1457 P14040 Seletuskiri.doc lk 3/17 Projekt arvestab veel järgmiste tööde ja dokumentidega: - Maa-ala geodeetilised uurimistööd. OÜ Reaalprojekt töö nr. G14077 (juuni 2014.a). - OÜ Reaalprojekt poolt teostatud ehitusgeoloogilise uuringud töö nr GL14058 (august 2014.a). 2 OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olev situatsioon Mnt 11185 Hüüru – Alliku – Saue kulgeb lõpuosas 300 meetri pikkuselt rööpselt raudteega vahe u.10m. Hüüru poolt tulevatel sõidukijuhtidel piiratud nähtavus raudteele Tallinna suunda, seda on ainult tahavaatepeegli kaudu, mis on vähe arvestades raudteeülesõidukoha kõrgendatud ohtlikust. Sõidukid eriti veokid ja bussid asetsevad enne ristumist raudteega nurga all. Antud piirkonda jäävad mitmed tehnovõrgud, mis on kantud geodeetilisele alusplaanile. 2.2 Geodeetilised uuringud Mõõdistustööd toimusid 2014. aasta juunis. Mõõdistamisel kasutati: - elektrontahhümeetrit TOPCON QS3, nurgamõõdu täpsusega 3”, joonemõõdu täpsusega +- (2mm +- 2ppm). - Reaalaja GPS mõõdistusseadet TOPCON Hiper Plus. Geodeetilise alusplaani mõõdistamisel ning vormistamisel on juhindutud Maanteeameti nõuetest teedeprojekteerimise ehitusgeodeetilistele uurimistöödele (M 1:500-1:5000). Samuti on geodeetilised mõõdistustööd teostatud kooskõlas MKM 27.08.2007 määrus nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkiri nr 102 „Täiendavad nõuded topogeodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ Mõõdistamise koordinaadid on L-EST 97 süsteemis ja kõrgused 1977.a. Balti süsteemis. Maa- ala on mõõdistatud detailsusega M 1:500. Plaaniline ja kõrguslik sidumine tugineb alljärgnevatel polügonomeetriapunktidel: PP1803 X= 6576201.152 Y= 530993.097 H= 36.24 PP1751 X= 6576291.073 Y= 531049.997 H=36.57 Piiriandmed on tellitud Riigi Maa-ametist digitaalselt ja lisatud geoalusele seisuga juuni 2014.a. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste ja olemasolevate teostusjooniste alusel. Kõigi maa-aluste kommunikatsioonide plaanilised asukohad on kooskõlastatud neid valdavates asutustes ja ettevõtetes. P14040 Seletuskiri.doc lk 4/17  2.3 Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud Geoloogilise aruande tegemisel on kasutatud Reaalprojekt OÜ poolt teostatud uuringu ja Maa-ameti kaardiserveri andmeid. Täiendava infona on kasutatud Reaalprojekt OÜ arhiivist 2012.aastal tehtud uuringu materjale: Töö nr GL4-12 Välja tee geoloogilise uuringu aruanne. Geoloogilise uuringu välitöö toimus 25.08.2014. aastal. Projekteerija poolt ette näidatud kohtadesse rajati kokku 3 puurauku, maksimaalse sügavusega 2,2 meetrit. Uuringu teostamiseks kasutati roomikutel puuragregaati GM 65 GTT keerd- ja vibrosüdamikpuurimise meetodit ja käsitsi sondeerimiseks seadet Eijkelkamp. Uuringupunktid rajati vahemaaga 92 meetrit Geoloogiline iseloomustus Uurimispiirkond asub purdsettelisel tasandikul, kus pinnakate moodustub liustikulise päritoluga moreenist. Ala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 33…35 meetrit. Aluspõhja moodustab Ordoviitsiumi ladestu lubjakivi. Käesoleva uuringuga selleni ei jõutud, kuid pealispind fikseeriti 2012. aastal tehtud puuraukudega. Järgnevalt on iseloomustatud uuritud ala geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa maapinnalt sügavuse suunas: Teekate – moodustub oleval maanteel nr. 11185 mustkattest. Kihi paksuseks saadi 3…4 cm. Välja teel on olemasolevaks katteks kruuspinnas, labori andmetel liigitub kiht kruusane tolmne saviliivaks. Kihi paksuseks mõõdeti 20 cm. Täide – moodustub oleva maantee muldes lasuvatest erinevate liivade (kruus- ja jämeliiv), killustiku, paesõelmete ja kerge saviliiva vahekihtidest. Kihtide paksused varieeruvad vahemikus 15….60 cm. Täitepinnase kogupaksus on 1,35…1,65 meetrit. Aastal 2012 tehtud uuringu käigus määrati laboris kerge saviliiva (PA19) terastikuline koostis ja plastsuspiirid. Lõimise moodustas kruus 5,1%, liiv 71,8%, tolm ja sau 23,1%. Rikutud struktuuriga proovi plastsusarvuks saadi 3,1%.Tegemist on mittefiltreeruva ja ebaühtlase koostisega pinnasega. Muld / Orgaanikaga peenliiv – rohumaa pealmise kihi moodustab muld 0,35…0,70 meetri paksuselt. Mullakiht on vähesel määral segunenud liivaga. Välja teel esineb mulda vahetult kruusast katte alusena 0,7 meetri paksuselt. Olemasoleva maantee nr. 11185 muldes esineb orgaanikaga peenliiva kattest 1,4…1,7 meetri sügavusel ning kuni 0,6 meetri paksuselt. Liivpinnas (tolm,-peen- ja jämeliiv) – mulla ja mullaseguse liivpinnase alusena lasub erineva terastikulise koostisega liivad. Olemasoleva maantee piirkonnas levib valdavalt jämeliiv, mis lasub 0,75…2,0 meetri sügavusel. Pinnas on värvuselt pruun ning puurimisel kohev. Välja tee piirkonnas lasub valdavalt peenliiv, mis algab puuraukude suudmetest 0,35…1,1 meetri sügavuselt. Saviliivmoreen – loodusliku aluspinnasena lasuvat pinnast täheldati Välja teele tehtud puuraukudes nr. 18…20. Kihi pealispind lasub 1,65…1,70 meetri sügavusel ning pinnast läbiti kuni 0,35 meetri paksuselt. Aluspõhja lubjakivi – massiivi pealispinnani puuriti 2012.a. uuringu käigus Välja teele rajatud puuraugus nr. 19. Kivim lasub uuringupunkti suudmest 1,6 meetri sügavusel (abs.kõrgusel 31.60 m). Lubjakivi puuriti 10 cm paksuselt. P14040 Seletuskiri.doc lk 5/17 Pinnasevesi Käesoleva uuringu välitöö käigus (25.08.2014) pinnasevett puuraukudesse ei ilmunud. Arhiivimaterjalide põhjal fikseeriti 2012.a. uuringu käigus Välja teel pinnaseveetase puuraukudes nr. 18…20. Vett kandvaks kihiks on peenliiv, mistõttu on antud pinnas peamiselt ka niiske kuni märg. Mõõdetud veepiir esineb puuraukude suudmetest 0,8…1,1 meetri sügavusel. Tegemist on külmal perioodil mõõdetud tasemega. Vett pidava kihi moodustab sorteerimata moreenpinnas (saviliivmoreen). Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (2001-52) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond II. Seda tingitud peamiselt puuraukude külmumistsoonis esinevatest külmakerkeohtlikkest pinnastest (muld, paesõelmed, saviliiv). 3 PROJEKTLAHENDUSED 3.1 Lähteandmed Projekteerimise aluseks on Maanteeameti põhja regiooni poolt väljastatud projekteerimistingimused. Aasta keskmine liiklussagedus 2013 aasta loenduse andmetel on teel 1502 autot ööpäevas (sh 2% veoautosid ja autobusse ning 1% autoronge). Projektkiirus: 50km/h Sõiduraja laius: 3,0m Sõiduradade arv: 2 Sõiduraja kalle: 2,5% 3.2 Tee trassi projektlahendus Projekteeritud tee nihutatud alates km 6,72 Välja tee sihile raudteest eemale. 7,0 meetri laiune sõidutee on projekteeritud ühepoolse 2,5% kaldega ja trassi pikkus on ~180 meetrit. Projekteeritud ristmiku katteserva raadiused on 15m. Tee ja ristmiku gabariidid, asukoht ja vertikaalplaneerimine on esitatud koondplaanil joonisel 2.1. Liikluskorralduse skeem joonisel 3.1. Lõigu vertikaallahendus on kõrguslikult kokku viidud lõigu otstes ja selle kõrvalt liituvate mahasõitude kõrgustega. Sajuveed on ära juhitud piki- ja põikkalletega kraavidesse. 3.3 Katend 3.3.1 Katendi konstruktsioon Vastavalt geoloogiliste uurimuste tulemustele ja Tellija heakskiidule on projekteeritud järgmised katendi konstruktsioonid: P14040 Seletuskiri.doc lk 6/17 Sõidutee: Tihe asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=5cm Settekivikillustikust alus fr.32/64 + 16/32, kiilumismeetodil h=25cm Keskliivast alus (dreenkiht) (k>1/ööp) h=20cm Peenliivast alus h=min30cm Olev pinnas 3.4 Liikluskorraldus 3.4.1 Üldosa Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid jne. tuleb demonteerida ja anda üle tee valdajale ning ladustada tee valdaja poolt ette näidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003.a. määrusele nr.69 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitusaegse liikluskorralduse projekt (joonised) kooskõlastada vähemalt 7 päeva enne tööde algust tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. 3.4.2 Liiklusmärgid ja viidad Objektile on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Sõiduteele paigaldada liiklusmärgid suurusgrupiga II. Liiklusmärkidel kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgid peavad olema alumiiniumalustel. Uusi kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Vajadusel tuleb kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus (nähtavus). Märkide paigalduskõrgus on 1,8m, . Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0,5m. Postide mõõtmed valib paigaldaja vastavalt koormustele. Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EN 1991-14, tuulekoormusklass WL6, löökkoormus lumekoristusest DSL1 ja koormuste varutegur PAF1 (EVS-EN 12899). Liiklusmärkide asukohad on toodud asendiplaani ja liikluskorralduse joonisel. Enne tekstiliste liiklusmärkide paigaldamist tuleb liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. 3.4.3 Teemärgised Teekate märgistatakse vastavalt standardile EV ST 614:2008 “Teemärgised ja nende kasutamine”. Tuleb jälgida ka „Nõuded riigimaantee teekatte märgistusele, MA peadirektor m30.12.2004.a. käskkiri 215“. P14040 Seletuskiri.doc lk 7/17 Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastikule klaaskuule, vastavalt Maanteeameti poolt kehtestatud märgistus nõuetele. Termoplastikuga tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule vähemalt 300g/m². 3.5 Veeärajuhtimine 3.5.1 Kraavid ja truubid Projekteeritud on 90m uusi kraave ja 2 ø400 plast truupi. Truubi otsad tuleb lõigata paralleelseks nõlvaga ja kindlustada munakivi laotisega. Töö piirkonnas olevad olemasolevad kraavid ja truubid on ettenähtud puhastada. 3.6 Tehnovõrgud 3.6.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Vajadusel on kommunikatsioonidega ristumistel oleva trassi kõrvale või uude kohta (vastavalt kooskõlastusele) ette nähtud paigaldada kaitse/reservtoru(d). Kaablitorude paigaldamisel tuleb arvestada, et paigaldatav toru peab jääma: ≥1,0m sügavusele maapinnast sõidutee ja tänava all ning ≥0,7m sügavusele haljasaladel (vastavalt EVS 843:2003 „Linnatänavad“, tabel 11.1); ≥1,2m sügavusele teemaa muldkehas ning ≥1,0m sügavusele haljasribal ja kraavi põhjas (vastavalt Maanteeameti nõuetele tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel);. Kõik reservtorude otsad tuleb kinni katta (sulgeda korkidega), et takistada nendesse pinnase sisse valgumist. Üldiselt kasutatakse kõikjal sõidutee all A-kat kaitsetorusid, ristumisel jalgteega võib kasutada ka B-kat kaitsetorusid. Sidekaablite kaitse- ja reservtorude otstesse tuleb paigaldada resonantsmarkerid EMS 101,4 kHz. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. 3.6.2 Siderajatised Pk 0+33...Pk 0+45 tuleb olemasolev Eesti Raudtee AS Side – ja Turvanguametile kuuluv sidekaabel kaitsta poolitatava toruga 12m ja kõrvale paigaldada A-kat. reservtoru ø160. P14040 Seletuskiri.doc lk 8/17 Paigaldatavate reserv- ja kaitsetorude asukohad on toodud asendiplaani ja liikluskorralduse joonistel. Ehitusalasse jääv Eesti Telekom AS-le kuuluv side maakaabel on kasutusest kõrvaldatud ja selle võib likvideerida. 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Üldosa Teetöödel juhinduda määruse „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“ (RTL 2003, 54, 779) nõuetest. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Vajadusel on projektis ette nähtud teekatte alla jäävatele olemasolevatele tehnovõrkudele (kaablitele) paigaldada kaablikaitse- ja/või reservtorud. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. P14040 Seletuskiri.doc lk 9/17 Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt Rapla valla heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse vallavalitsusega. 4.2 Tehnoloogia Tööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest kehtivatest normidest ja standarditest: “Tee projekteerimise normid ja nõuded” (TPN), “Tee ja teetööde kvaliteedinõuded” (TTK), “Teehoiutöö ehitusjärelvalve kord” (TJK) ja “Tee-ehitus“ EVS 901:1:2009, EVS 901-2:2009, EVS 901-3:2009 toodud nõuetest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud “Hinnapakkumuste loetelus”, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ehitamise ajal juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. aprilli 2003.a. määrusest nr.69 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema vähemalt 7 päeva enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Üldiselt peab ehitamise ajal olema vähemalt tagatud vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. P14040 Seletuskiri.doc lk 10/17 4.2.1 Ettevalmistustööd: Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Piketaaž tuleb säilitada garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-/reservtorud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. Metsa, üksikute puude ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha teemaa-ala ulatuses. Vajadusel tuleb enne tööde algust katta töö tsooni jäävate puude tüved puitkilpidega. Kändude ja kõlbmatu pinnase veokohad täpsustada Saue vallavalitsusega enne ehitustööde algust. Kooskõlas „Teetööde tehnilised töökirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevale samaväärset pinnast. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Lammutatakse ettejäävad aiad, piirded, postid vmt. rajatised. Freesitakse või lammutatakse vajalikus ulatuses olev kate või kiviparkett. 4.2.2 Ehitustööd: Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse kasvupinnas. Kaevatakse välja projektikohane süvend. Kasvupinnas ladustatakse ajutistel laoplatsidel. Ladustamisel tee ääres vaaludes tuleb ladustamiskohad eelnevalt kokku leppida maaomanikega. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Rajatakse ettenähtud tehnovõrgud ning paigaldatakse kaitse- ja reservtorud. Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist. Juurdeveetav materjal ei tohi olla halvema filtratsioonimooduliga kui on olemasoleval muldkehal, kuid samas filtratsioonimooduliga vähemalt 0,5m/ ööpäevas. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul standardse Proctorteim 'iga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Filtratsioonimoodul määrata standardse Proctorteimi'iga saavutataval P14040 Seletuskiri.doc lk 11/17 maksimaalsel tihedusel või GOST 25584-90 järgi. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimisel filtratsioonimooduli määramiseks tuleb lähtuda Maanteeameti käskkirjast nr 0069 14.02.2013. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase tihendamist kontrollida vastavalt Maanteeameti peadirektori 29.12.2006 käskkirjale nr 264 "Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised". Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Veo- ja paigaldustingimused täpsustada täiendavalt enne vastavate tööde algust tee valdajaga. Peale mulde väljaehitamist ehitataks 20cm paksune keskliivast (filtratsioonimooduliga k ≥ 1m/ööp) alus. Järgnevalt ehitatakse ja tihendatakse 25cm paksune killustikalus. Killustikalus ehitatakse kahes kihis kiilumisega. Alumine fr32-64 h=15cm ja ülemine fr16-32 h=10cm, kiilekillustik fr8-16. Sõidutee killustikalusele ehitakse 1 kihiline asfaltbetoonist katend AC 12 surf 70/100 tüüpi segust kiht paksusega h=5cm. Mahasõitudele ehitatakse ühekihiline asfaltbetoonkate AC 12 surf 70/100 paksusega h=5cm. Peenrad sõiduteel laiusega 0,5m kindlustatakse settekivi killustikuga fr.0-32. Peale peenarde valmimist haljastatakse nõlvad. Paigaldatakse liiklusmärgid. Planeeritakse ja vajadusel haljastatakse muruseemne külviga kasvumullal h=l0cm või hüdrokülviga teemaa-ala. Töödega haaratud teemaa-ala heakorrastatakse selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega. 4.3 Kasutamis- ja hooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). Spetsiaalsed erinõuded puuduvad. 4.3.1 Üldist Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega, vastavalt: „Ehitusjärelevalve P14040 Seletuskiri.doc lk 12/17 kord ja järelevalveomanikele tegevusloa andmise kord“ TSM mRTL 1999, 153, 2158. Vastavalt normatiividele on teekatendile ette nähtud maksimaalne auto teljekoormus 100 kN. Vaatlus- ja restkaevude luugid peavad vastu üksikratta koormust 400 kN. 4.3.2 Üldnõuded teede kasutajatele - Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja teekaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. - Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. - Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. - Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). - Naastrehvide kasutamine reguleeritakse «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga». - Teel on keelatud:  lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;  sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;  sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;  sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;  ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda , piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;  teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;  karjatada kariloomi. - Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. - Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. - Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab maa omanik tee omaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; P14040 Seletuskiri.doc lk 13/17  2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. - Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. 4.3.3 Tegevus teel ja tee kaitsevööndis - Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:  maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;  teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;  ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;  ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;  takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;  paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;  korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;  kaevandada maavara ja maa-ainest; - Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. - Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. - Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Aasta jooksul kavandatavad kaevetööde plaanid, millised on seotud teekatte lõhkumisega, tuleb esitada tee omanikule hiljemalt jooksva aasta 1. veebruariks. Avariilistel juhtudel vaadatakse tööde taotlused operatiivselt läbi. - Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. - Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töötegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse P14040 Seletuskiri.doc lk 14/17  lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. - Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. - Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada maa omaniku luba ja tee omaniku kooskõlastus. - Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada:  kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks;  tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga;  tööde teostamise ajagraafik. - Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse maa omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. - Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (telefonogramm, faks või avaldus) informeerima tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. - Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab kohalik omavalitsus või tee valdaja. - Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust. 4.3.4 Peatumine ja parkimine Teel tohib peatuda ja parkida vastavalt liikluseeskirja nõuetele. Teel hädapeatunud või muu liiklustakistuse tekitanud sõiduki juht on kohustatud: - viivitamatult tähistama tekkinud ohtliku situatsiooni liikluseeskirja nõuete kohaselt; - liiklustakistuse teelt kõrvaldama; P14040 Seletuskiri.doc lk 15/17  - mitte suutes liiklustakistust kõrvaldada, sellest teatama politseile ja tee omanikule; - halva nähtavuse ajal teel peatunud või parkinud mootorsõidukil või haagisel sisse lülitama gabariidituled; kas või ühe gabariiditule rikke korral sisse lülitama ohutuled või välja panema ohukolmnurga. 4.3.5 Erakorralised veod Avalikult kasutataval teel on erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise kord on kehtestatud teede- ja sideministri 1. septembri 1999. a määrusega nr 50 (RTL 1999, 129, 1802). 4.3.6 Tee suhtes esitatavad nõuded. - Tee seisund peab võimaldama ohutult liigelda. Tee seisundi kohta esitatavad nõuded, samuti teetähistussüsteemi ja selle rakendamise korra kehtestab teede- ja sideminister. - Teehoiuna käsitatakse teetöö kavandamist, tee projekteerimist, ehitamist ja remontimist, tee ja teekaitsevööndi hooldamist, teekasutuse korraldamist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. - Teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lepingu (RT II 1995, 22–27, 120), riigihangete seaduse (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561, 1999, 16, 271) ja teeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt. - Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. Tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmine toimub vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 kehtestatud korrale. - Avalikult kasutatava tee maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Avalikult kasutatava tee seisundist või teehoiutöödest tingitud ajutiseks ümbersõiduks sõlmib tee omanik lepingu kinnistu omanikuga, kelle maal ümbersõiduks kasutatav tee asub. Lepingut ei pea sõlmima avarii ja loodusõnnetuse korral. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus anda teemaad maakasutust reguleerivate õigusaktide kohaselt kasutada teisele isikule ilma hoonestusõiguseta tingimusel, et see ei raskenda teehoidu ega halvenda liiklusolusid. 4.3.7 Tee omaniku kohustused - Tee omanik on kohustatud jälgima tee seisundit ja hoidma tee korras, kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava liiklusele ohtliku rajatise ning korraldama tee kasutamist ja kaitset. - Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. P14040 Seletuskiri.doc lk 16/17  - Tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning teeseaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju. - Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. 4.3.8 Järelevalve ja vastutus - Järelevalvet käesolevatest nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Politseiamet ja tee omanik. Käesolevate nõuete rikkumiste kõrvaldamiseks on õigus koostada ettekirjutusi politseiametnikul, teede- ja sideministri volitatud ametnikul ja kohaliku omavalitsuse volikogu volitatud ametnikul. - Käesolevate nõuete mittetäitmisel rakendatakse süüdi olevate juriidiliste isikute kohta teeseaduse paragrahvides 40 ja 41 toodud karistusi. 4.3.9 Jalgteed Jalgtee on kasutamiseks ainult jalgratturitele ja jalakäijatele. Jalgtee teemaa peab olema puhastatud tolmust ja prahist, liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud, teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud, nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt. Nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust. Jalgteel peab olema tagatud vee äravool. Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Paigaldatud valgustus peab pimeda ajal põlema. Jalgtee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt, piire ei või olla roostes ja püsivust ohustavas seisundis. Jalgtee talvine seisunditase ning vastavad seisundinõuded peavad vastama „Tee seisundinõuded” (vastu võetud 17.12.2002 nr 45 RTL 2003, 1, 2 jõustumine 09.01.2003) esitatule. Talvisel koristusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale või jalgtee serva, jättes jalgtee vaba ruumi seejuures vähemalt 1,0 m. Talvisel ajal tuleb jalgteel teostada regulaarselt libeduse tõrjet (puistematerjal, soovitavalt pestud graniitsõelmed). Libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm. Kevadised hooldustööd – liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks. Muru hooldamine: niita 3,5…5 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20… 25 l/m2. Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske. Jalgteel kasutada hoolduseks mehhanisme, mille kaal ei ületa 6 tonni. P14040 Seletuskiri.doc lk 17/17  Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded. Purustatud Kulumis- Külma- Minimaalne Terastikulise pindade Los Angeles'e kindlus Külma- kindluse Plaatsusteguri Peenosiste sideaine koostise osakaalu teguri Nordic katsel kindluse kate- kategooria maksimaal- sisalduse Peenosiste sisaldus, kategooria, kategooria, kategooria, kategooria, gooria, NaCl lahuses, väärtuse kategooria, sisalduse Bmin % G C LA AN F FNaCl kategooria, FI f kategooria AC 12 surf (1) 70/100 (3) Sõidutee Bmin5,6 Gc85/20 C50/30 LA35 - F4 - FI20 f4 - Fraktsioneeritud killustikust kiilutud alus fr. 32/64 + (16/32 + Sõidutee - - C50/10 LA35 - F4 - FI35 f4 - 8/12, kiilumismeetodil) Peenrakindlustus killustikust fr. LA35 F4 FI25 Sõidutee - - - - - - - 0/32 (segu nr.3) (2) Märkused 1. AC 12 surf asfaltbetooni sõelkõver peab vastama alljärgnevale tabelile: Sõela ava 0,063 0,125 0,25 0,5 1 2 4 6,3 8 12,5 16 min 8 10 12 16 23 32 46 - 68 90 100 max 12 16 19 25 35 47 65 - 91 100 - Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3 2. Peenrakindlustuse segu sõelkõver vastavalt "Maanteede projekteerimisnormid " tabel 4.14-le 3. Filleri sisaldus AC 12 surf 70/100 ja AC 8 surf 70/100 segudes 6% Riigimaantee nr 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72-6,82 Välja tee ristmiku ümberehitus REAALPROJEKT OÜ töö nr P14040  53 09 N 343.9 9 00 .147 3 4.0 6 SIDEKAABEL KAITSTA POOLITATAVA TORUGA .2 7 0+80 2 .3 1+00 3 34 33 .4 PK 0+53... PK 0+65, L=12m W . 34 79 34 0+60 19 33 . 0 84 põl d 0+40 1+77, 1+2 32 Pr 72 ee .60 di 34 1+40 70 ku E . 1+60 1: 35 0+20 RESERVTORU 00 kr 32 2: .64 21 põl A- KATØ160L =12m 76 d 0+00 S 32 32 põd l .72 .97 PLASTTRUUP PK 0+59 33 33 . .33 33 13 .73 33 34 d400, L=24.3m, i=0,8% .86 .22 33 32 .90 R 153. .62 R 146. R 503 Vä lj 1 a te 50 72 3 70 e 8 72 32. 1: L1 .8 33. 33 00 5 . . põd l 2: 50 1 50 32 7 21 .58 77 7 72 32. 0 30 81 32. 00 14 .2 33. 33 R 5. 34 34 79 99 32. 40 .0 34 32. 70 33. 5 34.32 34.0 .0 40 63 R 08 .2 34. .3 32. 44 29 33. 33 0 60 32. 10 .54 32. 01 7 33. 4 32.20 34. 50 34 94 3 53 32. 25 33. 34. 00 1 33.3 34. 04 21 06 33. 40 6 01 .40 35. 0 32. 33. kr 35 67 33. A 01 33. 20 32. 42 33. 34. 00 10 TP 70 43 kr 34 07 08 r 33. 30 66 33. .21 35. 33. k 1 33.5 28 33. 09 43 e a t e 90 34 33. 33. 37 33. Väj l .37 8. 33.46 35.2 1 0. 40 33. 80 20 34.48 00 33. 78 33. 00 A 07 33. 27 33. 35.08 90 70 3. 32. 34 9 08 7. 44 33. 3 29 kr 1 33.1 41 52 . 56 0 35. 34. 80 74 32. 32. 50 60 04 00 6 1 35 33. A 35. 0 28 33. .1 7 80 95 32 33. 3 61 0 34. 5. 3 34 23 34. 33 kr 28 . 00 34. 24 40 . 50 33. 97 34. 56 . 31 34. Kr 40 89 32. 87 32. 60 33. 1 28 34. 38 34. 33.24 49 34. 61 39 34. 34. R 146. R 153. ø4 kr 32 34. 43 34. 00 . 3165 R 22 . PL 15 34 27 27 99 34. 1 34. 34. /5 0 TP .62 .00 32.35 22 35. 00 33 19 R 496 34. 22 0 Me 32.16 et 28 34. 35. 33 .0 uam 34. 0 50 50 t 33. A 2 9 ang 2 34. 15 v ur 0 25 kr a T 34. 30 34 de-j 557 . 34. . i e S R ø1 32 68 344.6 9 21 6 34. . 60 . te 2 34. aud 6 50 PL 55 31.65 iR 30 3 4. . 6 1 34.4 88 34. -3 Eest 56 33. 3 4 5 4 0 1 2. 18 AS 3 4 . 35. 10 35. 40 8 33 3 4 . 7 kl il 85 . kr l 96 32. 27 34. eidm 39 33. 3 4 4 .3 20 34. at 32.41 2 3 34. 34 a- 39 34. .7 33 .50 98 33. 77 34. 34 .34 24 32. 66 34.98 6 68 m k 34.98 32. 33.96 0 61 33. 67 75 34. 64 32. 32.25 32. 01 mk 32.70 . 7 0 34 kl il 28 34. 34.72 97 33. X= 8 kl il .9 34.60 65 Y= 3 81 76 3 79 34. 34. 34.82 25 70 .0 34.60 0 50 kl il 34. 75 0 .0 53 34. 8 t 04 34. 34 34.75 be 78 33 .66 33 kl il 34. 06 .22 32 .98 34. 08 53 -3 . 73 A 34. 3. 03 -lei 99 33. 34 dm 50 00 .46 ø1 PLASTTRUUP PK 0+59 34. bet 60 at a ø2 50 34. P d400, L=15.7m, i=1,0% kil l L 00 PL X= 34.77 65 Y= 34.75 43 04 76 34. 34. 30 34. . kl il 34. 34 34. 94 34. . 0 34. 34. 02 33 81 . 80 45 53 34 79 78 . 78 33 76 76 3 3 .9 9 10 3 amet 3 v urangu 3. a T -j 3 de ki Si 00 dtee iRau ll st AS Ee A ki ll 34 . 34 34 33 .42 40 .47 .31 Legend Projekteeritud sõidutee a/b kate Projekteeritud truup Projekteeritud mahasõidu a/b kate Projekteeritud kraavipõhi Projekteeritud killustikust teepeenar Projekteeritud munakivist truubipäis Taastatav haljastus 33.24 Projekteeritud kraavi / truubi põhja kõrgus Projekteeritud liiklusmärgipost Projekteeritud kaitse / reservtorud Ümbertõstetav liiklusmärgipost 34. 50 Projekteeritud horisontaal kõrgusarvuga PROJ. EG 10765904-0001 TELLIJA 457 MA MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON PROJEKT TEHNILINE PROJEKT OBJEKT LITSENTSID: 200170/0498 RIIGIMAANTEE NR 11185 HÜÜRU - ALLIKU - SAUE KM 6,72 - 6,82 VÄLJA TEE RISTMIKU ÜMBEREHITUS PROJ. PROJ. KONTR. JOONISE NIMI TÖÖ NR. KOONDPLAAN JA VERTIKAALPLANEERIMINE J.Linkgreim M.REIER P14040 KUUP. KUUP. KUUP. MÕÕTKAVA JOONISE NR. REV November 2014 November 2014 M 1:500 2.1 0  53 09 N 343.9 9 00 .147 3 4.0 6 SIDEKAABEL KAITSTA POOLITATAVA TORUGA .2 7 0+80 2 .3 1+00 3 34 33 .4 PK 0+53... PK 0+65, L=12m W . 34 79 34 0+60 19 33 . 0 84 põl d 0+40 1+77, ee 1+2 VÄLJAt 32 Pr 72 ee .60 di 34 1+40 4 70 ku E 4 . 1+60 6 1: 35 0+20 RESERVTORU 00 kr 32 2: .64 21 põl A- KATØ160L =12m 76 d 0+00 S 32 32 põd l .72 .97 33 33 . .33 33 221 1 . 834 3 73 33 34 .86 .22 33 32 .90 R 153. .62 R 146. R 503 Vä lj 1 a te 50 72 3 70 e 8 72 32. 1: L1 .8 33. 33 00 5 . . põd l 2: 50 1 50 32 7 21 .58 77 7 72 32. 0 81 32. 00 14 .2 33. 33 R 5. 34 34 79 99 32. 40 .0 34 32. 70 33. 5 34.32 34.0 .0 63 923b R 08 .2 1 34. .3 32. 44 91 29 33. 33 0 60 32. .54 943 32. 01 7 33. 4 32.20 922 34 94 3 53 25 33. 911 1 33.3 34. 32. 04 21 06 33. a 01 .40 32. 33. r 923 67 A 35. k 35 33. 33. 01 32. 42 911 T 33. 3 923b kr 34 P 41 07 08 33. kr 33. 91 923a 3a 911 28 33. 66 33. .21 35. 09 33. 43 33. 37 Väj l t a9ee 1 33.5 92 34 33. 2 9 .37 8. 33.46 911 3a 23b 35.2 1 0. 40 33. 48 20 34. 00 33. 78 33. 00 A 07 33. 27 33. 35.08 923b 922 921 32. 08 7. 33.29 kr 1 33.1 52 35. 44 33. 911 41 56 74 32. 32. 34. 04 00 1 35 33. A 35. 28 33. .1 95 32 33. 3 923 61 34. b 5. 3 23 34. 23b kr 28 34. 24 40 9 33. 97 34. 56 . 31 34. Kr 89 1 9 32. 28 38 34. 34. 1 87 32. 60 92 33. 923a 1 49 34. 61 39 34. 34. 3a R 146. R 153. ø4 kr 32 34. 43 34. 00 . 3165 R 22 . PL 15 34 27 27 99 34. 34. 34. /5 TP .62 .00 22 35. 00 33 19 R 496 34. 22 0 Me et 28 34. 35. 33 .0 uam 34. 0 50 50 t 33. A 2 9 ang 34. 15 v ur 25 kr a T 34. 30 34 de-j 557 . 34. . i e S R ø1 32 68 344.6 9 21 6 34. . 60 . te 2 34. aud 6 50 PL 55 iR 3 4. . 6 1 34.4 88 34. -3 Eest 56 33. 3 4 5 4 0 1 2. 18 AS 3 4 . 35. 10 33 3 4 8 35. . 7 kl il 85 . kr l 96 32. 27 34. eidm 39 33. 3 4 4 .3 20 34. at 2 3 34. a- 39 34. .7 33 98 33. 77 34. 34 .34 24 32. 66 34.98 68 m k 34.98 32. 33.96 61 33. 67 75 34. 64 32. 32. 01 911 mk 32.70 . 34 28 911 211 kl il 34. 34.72 834 911 97 33. ust duk X= ud a asut õi 891b 8 kl il vat 60 ndav s 65 .9 34. 313 Y= a ar 3 81 ke j 76 3 34. 5m 79 34. 82 80m j 34. 814 eeni Väl ani 25 00 60 886 7. 34. 4. el 0 t kl il 112 50 0 34. 75 0 . 53 34. 8 t 04 34. 34 34.75 be 78 33 .66 33 kl il 34. 06 .22 32 .98 34. 192 08 -3 . VANAM 53 73 A 34. SAUE 3. -l 652c 99 33. 34 03 ei dm 50 00 .46 ø1 34. at 641 bet 60 a ø2 5m 50 P 80m 814 34. L 00 X= val Õ kil l PL 886 4. I 34.77 SA d 65 Y= 112 34.75 t? 43 ip os 04 76 34. 112 34. 30 34. . ll 886 i 812 k ng 34. 34 4. mi 34. 94 34. . 0 50m 34. 34. 02 33 81 5m . 80 45 1 53 34 22 79 78 . 78 33 76 76 3 3 .9 9 10 3 amet 3 211 v urangu 3. a T -j 3 de ki Si 00 dtee iRau ll st AS Ee A ki Legend ll 834 Projekteeritud sõidutee a/b kate 34 . 34 34 33 .42 40 .47 .31 Projekteeritud mahasõidu a/b kate Projekteeritud killustikust teepeenar Taastatav haljastus Projekteeritud liiklusmärgipost Ümbertõstetav liiklusmärgipost Projekteeritud truup Projekteeritud kraavipõhi Projekteeritud liiklusmärk Projekteeritud munakivist truubipäis 421 Projekteeritud kraavi / truubi põhja kõrgus 33.24 70 Olemasolev liiklusmärk 351 PROJ. EG 10765904-0001 TELLIJA 457 MA MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON PROJEKT TEHNILINE PROJEKT OBJEKT LITSENTSID: 200170/0498 RIIGIMAANTEE NR 11185 HÜÜRU - ALLIKU - SAUE KM 6,72 - 6,82 VÄLJA TEE RISTMIKU ÜMBEREHITUS PROJ. PROJ. KONTR. JOONISE NIMI TÖÖ NR. EHITUSJÄRGNE LIIKLUSSKEEM J.Linkgreim M.REIER P14040 KUUP. KUUP. KUUP. MÕÕTKAVA JOONISE NR. REV November 2014 November 2014 M 1:500 3.1 0  LÕIGE 1 - 1, PK 1+08 PEENRA KINDLUSTAMINE PEENRA KINDLUSTAMINE PURUSTATUD KRUUSAGA PURUSTATUD KRUUSAGA fr 0-32 h=5cm fr 0-32 h=5cm KASVUPINNAS h=10cm 2.42 0.50 0.50 3.50 3.50 0.50 0.50 KASVUPINNAS h=10cm 40 .% 2. 5% 2. 5% 4. 0% 2 1: 1: 2 2 1: 0.40 KRAAVI PÕHJA KINDLUSTAMINE SÕIDUTEE KONSTRUKTSIOON UUEL ALUSEL KILLUSTIKUGA fr 32-63 h=10cm A/B AC 12 surf h=5cm KILLUSTIKALUS KAHES KIHIS h=25cm ALUMINE fr 32-64 h=15cm, ÜLEMINE fr 16-32 h=10cm KIILEKILLUSTIK fr 8-16 (kulunorm 15 kg/m²) Emin=170MPa DREENKIHT KESKLIIVAST (K>1 m/ööp) kt=0.98 h=20cm ALUSKIHT PEENLIIVAST h=20cm TÄIDE PEENLIIVAST h=muutuv OLEMASOLEV TIHENDATAV PINNAS k=0.95 t PROJ. EG 10765904-0001 TELLIJA 457 MA MAANTEEAMET PÕHJA REGIOON PROJEKT TEHNILINE PROJEKT OBJEKT LITSENTSID: 200170/0498 RIIGIMAANTEE NR 11185 HÜÜRU - ALLIKU - SAUE KM 6,72 - 6,82 VÄLJA TEE RISTMIKU ÜMBEREHITUS PROJ. PROJ. KONTR. JOONISE NIMI TÖÖ NR. RISTLÕIGE PK 1+08 J.Linkgreim M.REIER P14040 KUUP. KUUP. KUUP. MÕÕTKAVA JOONISE NR. REV Oktoober 2014 Oktoober 2014 M 1:50 4.1 0  A A ESTONIAN ROAD ADMINISTRATION / MAANTEEAMET PLASTIC CULVERT UNDER THE MAIN ROAD / REV 1:50 2002 / 05 ENRASD - 04.1 0 Saatja: Jaanus Linkgreim <[email protected]> Saaja: Aleksei Gornev Teema: Riigimaantee nr 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72-6,82,Välja tee ristmiku ümberehitus Tere Saadan kooskõlastamiseks Riigimaantee nr 11185 Hüüru – Alliku – Saue km 6,72-6,82 Välja tee ristmiku ümberehitus (Vanamõisa küla, Saue vald, Harju maakond) Projekt manuses. -- Lugupidamisega Jaanus Linkgreim +372 5664 5831 Reaalprojekt OÜ