dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus SE 516 kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. veebruar 2022
Viit
2-7/2022/431
Registreeritud
12. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Gertrud Luhaoja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎2-72022431 12.02.2022 Väljaminev kiri.asice286 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Teie 19.01.2022 nr RIIGIKOGU/22-0055/- [email protected] 2T Pikk 61 15065, Tallinn Meie 12.02.2022 nr 2-7/2022/431 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus SE 516 kohta Austatud Kristian Jaani Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (516 SE) töörännet puudutavate ettepanekute kohta. Eelnõu üks eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ja välistööjõudu värbama eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu. Sel eesmärgil soovitakse välismaalaste seaduses sätestatud palgakriteeriumit tõsta 1,5-kordseks. Palgakriteeriumi määramisel peame oluliseks reaalsest majandusolukorrast ja tööturu näitajatest lähtumist. Suurem osa koduturu palgasaajaist teenib täna alla Eesti keskmise palga. Palgakriteeriumi 1,5-kordseks tõstmine raskendaks tööandjate ligipääsu vajaminevale oskustööjõule veel enam ning vähendaks seeläbi Eesti konkurentsivõimet, mistõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. Eelnõuga soovitakse piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis seniselt 270 päevalt 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul. Hooajatöötamise perioodi piiramine 270 päevalt 183 päevale ei ole põhjendatud ning pärsiks hooajatöötajatest sõltuvate ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu MKM ei toeta ka hooajatöötamise perioodi kärpimise ettepanekut. Hooajatöö lubatud perioodi kärpimine tähendaks seda, et ühe töötaja senisest lühema töötamise perioodi lõppedes tuleb ettevõttel teha kulutusi uute hooajatöötajate leidmiseks ja palkamiseks. Seejuures aga jääb teenitud tulu senisega võrreldavale tasemele, mis seab kahtluse alla ettevõtte jätkamise võimaluse ning seetõttu ka ettevõtte nn püsivate töötajate töökohtade säilimise. Eelnõus tehakse ettepanek anda välismaalasele tähtajaline elamisluba vaid täistööajaga töötamiseks. Ettevõtted palkavad kvalifitseeritud välistööjõudu erinevatele ametikohtadele, kus tööaeg ning -iseloom on erinevad. Ülemaailmne trend nihkub aina enam töö- ja vaba aja senisest efektiivsema ühildamise suunas, mis toob mh kaasa erineva koormusega töölepingute sõlmimise. Erineva töökoormusega töötamise põhjuseks võib olla mh vajadus töö kõrvalt lapsi kasvatada või soov töötada mitmel erialal korraga. Arvestades üldist trendi ja reaalset tööturuolukorda, ei näi täistööaja kriteeriumiks seadmine põhjendatud ning seetõttu ei saa MKM ettepanekut toetada. MKM saab toetada ettepanekut seada täistööajaga töötamise nõue vaid lühiajalistele töötajatele, kes tulevad Eestisse piiratud ajaks eelkõige projektitööks. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Vananeva elanikkonnaga ühiskonna tingimustes on tööjõuprobleem Eestis üha põletavam, mistõttu tuleb luua aina efektiivsemaid võimalusi Eesti inimeste heaolu kasvu ja majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks ning olla avatud välistööjõule. Statistikaameti andmetel väheneb Eestis tööealiste inimeste hulk (20-64-aastased) järgmise viie aastaga 31 000 inimese võrra. Kvalifitseeritud tööjõu puudus ei ole vaid üksikute majandussektorite probleem, vaid ulatuslik kitsaskoht, mis takistab Eesti 2035 strateegia ühe olulise sihi saavutamist, s.o Eesti tööjõu tootlikkuse kasvu 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule on Eestis pikaajaliselt puudus ka oskustööjõust. Peame oluliseks rõhutada, et Eesti ettevõtted kasutavad mistahes välistööjõu värbamist vaid hädavajadusel, sest välistööjõu palkamine on ettevõtetele märkimisväärselt kulukam kui Eestist töötajate palkamine. Samas välistööjõu värbamisest saadav ettevõtete tulu ja sellelt riigile laekuv maksutulu õigustavad tehtavaid kulutusi ning riigipoolset tuge tööandjatele, kes ei leia vajalikku tööjõudu Eestist. Seetõttu on riigi ülesanne muu hulgas toetada ettevõtteid tööandjaid toetava regulatsiooni kujundamise teel. Nende ettevõtete teenitud tulu ja oma töötajatele makstud tasu jääb ringlusesse Eesti majandusse, mis on omakorda kasulik teistele kodumaistele kaupmeestele ja teenuseosutajatele. MKM ei toeta eelnõuga esitatud ettepanekuid, sest kavandatud muudatusel on pärssiv mõju Eesti inimeste heaolule, ettevõtete konkurentsivõimele ning Eesti majandusele tervikuna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jagab seisukohta, et välistööjõu regulatsioon vajab ajakohastamist. Seetõttu oleme teinud Siseministeeriumiga peagi parlamendile edastatavate välismaalaste seaduse muudatuste koostamisel aktiivselt koostööd. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaat: Riigikantselei Gertrud Luhaoja 625 6440 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel