Riigikantselei 12.02.2022 nr 2-2/17-0344/636
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe
seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Edastame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe
seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Käesolevale kirjale on lisatud eelnõu kokkuvõte, milles on välja toodud eelnõule tehtud
muudatused võrreldes 17.01.2022 Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: eelnõu kokkuvõte;
eelnõu;
eelnõu seletuskiri;
seletuskirja lisa 1 (kooskõlastustabel);
seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid).
Raavo Palu
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse
muutmise seaduse eelnõu
Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada turvameetmete nõudeid ühiskonna toimimise seisukohast
olulistes, sealhulgas avaliku sektori kasutatavates infosüsteemides. Eelnõuga viiakse Eesti
õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/887 ja (EL) 2019/881.
Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt
Eesti on küberkaitstud riik ja selleks tehakse tihedat koostööd liitlastega.
Eelnõu näeb küberturvalisuse kesksemaks tagamiseks ette uue volitusnormi võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse nõuete kehtestamiseks. Kui kehtiv turvameetmete regulatsioon on
üles ehitatud kitsalt andmekogude põhisele infoturbe tagamisele (ISKE), siis eelnõu näeb ette
infoturbe halduse nõuete (Eesti infoturbestandard), turvameetmete üldnõuete, süsteemide
turvameetmete erinõuete ning nende kohaldamise ulatuse kehtestamise. Nimetatud nõuded
kehtivad kõikidele küberturvalisuse seaduse mõistes teenuse osutaja ja teenuse osutajaga
võrdsustatud isikute (avaliku sektori asutused jt isikud) süsteemidele.
Eelnõu kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile kohustus vastavalt Euroopa Liidu
määrusele (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik,
määrata Eesti koordineerimiskeskuse ülesannete täitja (planeeritud Riigi Infosüsteemi Amet).
Euroopa Liidu pädevuskeskuse ülesandeks on koondada küberturvalisuse teadusuuringutesse,
tehnoloogiasse ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid
projekte ja algatusi koos võrgustikuga.
Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb muuhulgas küberturvalisuse
sertifitseerimist, järgseks riiklikuks küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks määratakse
eelnõu järgi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Riiklik küberturvalisuse
sertifitseerimise asutus toetab akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet
vastavushindamisasutuse tegevuse üle, lahendab kaebusi, on kohtuväline menetleja. Euroopa
Liidu ülene sertifikaatide tunnustamise ja taotlemise süsteem aitab kaasa kesksetele IKT
teenuste, toodete ja protsesside nõuetele vastavusele.
Eelnõu ei too kaasa täiendavate lisavahendite vajadust. RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu
kaasnevad personalikulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala eelarvest. TTJA-le võimaliku küberturvalisuse sertifitseerimiskompetentsi
suurendamiseks vajaminevad vahendid selguvad riigieelarve läbirääkimistes.
Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras, välja arvatud avaliku teabe seaduse muudatus,
mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Kuni 2022. aasta lõpuni on andmekogude puhul kasutusel
paralleelselt ka senine turvameetmete süsteem (ISKE).
Võrreldes 17.01.2022 Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu versiooniga, on siinses eelnõus ja
muudes failides tehtud järgmised muudatused:
- Kaitseministeeriumi soovil tehtud muudatused: eelnõus tehti muudatusi eelnõu § 1 punktis
2 (kavandatava KüTS § 1 lg 2 p 2 sõnastuses) ning § 1 punktis 15 (kavandatava KüTS §
14 lg 5 sõnastuses). Sellest johtuvalt muudeti ka seletuskirja vastavate punktide selgitusi
ning seletuskirja eelnõu § 1 punkti 14 (KüTS § 14 lg 3 kehtetuks tunnistamine) selgitust,
seletuskirja punktide 6.1.2.3. ja 6.1.6.2. (seotud eelnõu mõjude analüüsiga) sisu ning
kooskõlastustabelis Kaitseministeeriumi märkusele esitatud vastust (tabeli punktid 6 ja 7).
Eelnõus tehtud muudatused on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Esimese muudatusega
sooviti täpsustada sõnastust ning teise muudatusega sooviti tekitada erikord järelevalves
julgeolekuasutuste võrgu- ja infosüsteemide kontekstis.
- Sotsiaalministeeriumi soovil tehtud muudatused: täiendati eelnõu § 1 punkti 17
(kavandatava KüTS § 171) seletuskirja ning seletuskirja punkti 6.1.3.1.
- Kultuuriministeeriumi soovil tehtud muudatused: eelnõusse lisandus § 4 lõige 2
(olemasolev säte muutus lõikeks 1). Seetõttu tehti muudatusi seletuskirjas eelnõu § 1 punkti
5, § 3 ja § 4 selgitustes ning kooskõlastustabelis Kultuuriministeeriumi märkusele esitatud
vastuses (tabeli punkt 9). Muudatus on seotud erisuse tekitamisega Eesti
Rahvusringhäälingu suhtes.
- keelelised parandused: eelnõu § 1 punktis 4 (sõna „lõige“ asemel on sõna „lõike“),
kavandatava KüTS § 3 lg 4 punktis 14 (eelnõu § 1 punkt 6; lause lõpus on sõna
„omavalitsusüksuste“ asemel sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuste“) ning kavandatava
KüTS §-is 171 (jäeti välja sõna „antud“). Eelnõu seletuskirjas muudeti § 4 selgituse esimest
lauset ning samas oleva lõike 1 selgituse esimest lauset.
EELNÕU
07.02.2022
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus
§ 1. Küberturvalisuse seaduse muutmine
Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse“
sõnadega „, sealhulgas avaliku sektori“;
2) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise teabe töötlussüsteemide
pidamisele;
2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise
kaitse ettevalmistamiseks vajalike süsteemide pidamisele.“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) turvameetmed – rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud
või vahendid andmete ja süsteemide turvalisuse saavutamiseks ning säilitamiseks;“;
4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) sadamateenuse osutaja, kes on sadamaseaduse tähenduses sadama pidaja või sadamarajatise
valdaja, mis teenindab 500-se ja enama kogumahutavusega laevu või rahvusvahelises
meresõidus sõitvaid reisilaevu sadama toimimise teenuse osutamisel;“;
5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka:
1) andmekogu vastutavale töötlejale ning volitatud töötlejale;
2) Arenguseire Keskusele;
3) Eesti Pangale;
4) kohaliku omavalitsuse üksusele ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidule;
5) kohtuasutusele;
6) riigi valimisteenistusele;
7) Riigikogu Kantseleile;
8) Riigikogus esindatud erakonnale;
9) Riigikontrollile;
10) Riigimetsa Majandamise Keskusele;
1
11) seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
12) Vabariigi Presidendi Kantseleile;
13) valitsusasutusele ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele;
14) valla või linna ametiasutusele, valla või linna ametiasutuse hallatavale asutusele, osavallale
ning linnaosale, osavalla või linnaosa ametiasutusele, osavalla või linnaosa ametiasutuse
hallatavale asutusele, kohaliku omavalitsuse üksuste ühisametile ja -asutusele;
15) Õiguskantsleri Kantseleile.“;
7) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa
pädevuskeskus ning riiklik koordineerimiskeskus
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse
valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike
koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1–31), artikli 12 tähenduses
küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse
nõukogu esindaja ja asendusliikme nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 6 tähenduses riikliku
koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koordineerimisüksuse määrab ning tema
ülesannete täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
8) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „organisatsioonilisi, füüsilisi
ja infotehnilisi“;
9) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 5 ja 6 ning lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestab määrusega käesolevas paragrahvis
sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks:
1) infoturbe halduse nõuded, üldnimetusega Eesti infoturbestandard;
2) turvameetmete üldnõuded;
3) süsteemide turvameetmete erinõuded ning nende kohaldamise ulatuse.“;
11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui teenuse osutaja volitab süsteemi haldamise teisele isikule või majutab süsteemi teise
isiku juures, vastutab teenuse osutaja selle eest, et teine isik teavitab teenuse osutajat hiljemalt
24 tundi pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küberintsidendist teada saamist.“;
12) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
13) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses:
„31. peatükk
2
Küberturvalisuse sertifitseerimine
§ 131. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse
sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse
määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 58 lõike 1 tähenduses riiklik
küberturvalisuse sertifitseerimise asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
§ 132. Küberturvalisuse valdkonna vastavushindamisasutus
Vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisel
kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse §-e 22–31, 33 ning § 35 lõiget 1, arvestades
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artiklites 60 ning 61 ja artikli 61 alusel
vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ning sama määruse lisas toodud erisusi.“;
14) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 58 lõikes 7 sätestatud ulatuses.
(5) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides julgeolekuasutuse süsteemidele
sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet vastav julgeolekuasutus.“;
16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib riikliku järelevalve tegemiseks rakendada
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 58 lõikes 8 sätestatud
meetmeid.“;
17) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 171 ja 172 järgmises sõnastuses:
„§ 171. Sunniraha määr
Riikliku järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär
20 000 eurot.
§ 172. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/881 artiklis 63 sätestatud kaebuse hiljemalt 90. päeval kaebuse saamisest
arvates.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd
teise riigi riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametil õigus pikendada kaebuse läbivaatamise tähtaega aja võrra, mis on vajalik
3
asutuse arvamuse ärakuulamiseks. Kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamisest teavitatakse
kaebuse esitajat kirjalikult.“;
18) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 53 lõikes 2 sätestatud
tingimustele mittevastava vastavusdeklaratsiooni väljastamise eest või artikli 55 lõikes 1
nimetatud teabe korral sama artikli lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“;
19) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet.“.
§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine
Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 439 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 439 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva seaduse § 433 lõikes 4 nimetatud andmekogu pidamiseks on kohustuslikud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud kindlustavad süsteemid.“;
3) paragrahvi 531 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi
rakendamise ning“.
§ 3. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate“.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 ja § 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees ___
Tallinn „…“ … 2022. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………. 2022. a.
4
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse
ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
KOOSKÕLASTUSTE JA MÄRKUSTE TABEL
I Eelnõuga seotud muudatused
Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega
1. Eelnõu § 1 punktis 15 on sunniraha ülemmäära tõstmine. Eelnõu Arvestatud.
seletuskirjas puuduvad selgitused, miks tõstetakse sunniraha ülemmäära
just summani 100 000 ja miks soovitakse sellist sunniraha ülemmäära Kavandatava sunniraha ülemmäära alandatakse ettepaneku ning siinse
kohaldada ka haldusjärelevalvele. tagasiside järel toimunud arutelude tulemusena 20 000 euroni ning seda
on võimalik määrata ainult riiklikus järelevalvemenetluses.
/…/
Seletuskirja on täiendatud seoses sunniraha ülemmäära tõstmisega 20 000
Eelnõu ettevalmistajad peaksid selgitama sunniraha ülemmäära tõstmist euroni riiklikus järelevalvemenetluses.
100 000 euroni nii riikliku järelevalve kui ka haldusjärelevalve osas
põhjalikumalt selgitama. Haldusjärelevalve osas on vägagi kaheldav, Jääme varasemalt esitatud seisukoha juurde juriidilise isiku karistusmäära
kas on olemas põhjendusi, miks peaks sunniraha ülemmäär ületama ülempiiri piisavuse osas. Seda teemat analüüsime ka küberturvalisuse
VVS-is sätestatud ülemmäära. Näiteks, kas varasemalt on 9600 eurot seaduse täiendava revisjoni projekti raames.
olnud haldusjärelevalves ebapiisav? Kas on mingeid konkreetseid
näiteid? Kui 9600-eurone ülemmäär haldusjärelevalves töötab, siis
puudub ju põhjus seda tõsta.
[Täiendavalt seoses juriidilise isiku karistusmääradega]
/…/
1
Jääme jätkuvalt seisukohale, et juhul, kui küberturvalisuse määrus
tegelikult nõuab, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad, siis reguleeritavas valdkonnas kavandatav juriidilise isiku
karistusmäär kuni 20 000 eurot ei täida seda nõuet. Eriti arvestades
asjaolu, et eelnõuga soovitakse kehtestada sunniraha suuruses kuni 100
000 eurot.
/…/
KüTS-is ongi hetkel vaid üks vastutuse säte ehk § 18. Kui sunniraha
määra kavandatakse eelnõus kuni 100 000 euro suuruseks, siis tuleb
juriidilise isiku karistusmäär väärteo eest sätestada ka vähemalt sama
suurena. Kui seda ei soovita teha, siis teeme ettepaneku alandada
kavandatavat sunniraha määra samuti 20 000 euroni. Väärteo eest
ettenähtud karistus ei saa olla leebem kui haldusmenetluse raames
kohaldatav meede.
Juhime taaskord tähelepanu sellele, et füüsilise isiku karistusmäär on
KüTS-is kehtestatud kuni 200 trahviühikut, mis on maksimaalselt
lubatud karistusmäärast (kuni 300 trahviühikut) vaid 100 trahviühikut
madalam. Seda lähenemist ei ole järgitud juriidilise isiku osas. Kui
füüsilise isiku keelatud tegevus on võimaliku rahatrahvimäära järgi
tõsiselt karistatav, siis juriidilise isiku karistus jääb sellest väga kaugele.
2. Eelnõu § 1 punkt 3 ja punkt 4. Problemaatiline on teenuse osutaja mõiste Mittearvestatud - märkuses toodud probleem on kehtivas õiguses
koosmõjus teenuse osutajatele määratud ülesannetega, tekitades juba lahendatud ning eelnõuga seda ei muudeta.
dubleerimist, ressursside ebamõistlikku kasutust ja vastutuste hajusust.
Selgitame, et ka kehtiva seaduse, KüTS § 3 lg 4, alusel kohaldatakse
Eelnõu § 1 p 3 (KüTS § 3 lg 1 muutmine) ja p 4 (KüTS § 3 lg 4 teenuse osutaja kohta sätestatut riigile. KüTS § 9 lg 1 alusel tuleb riigi
muutmine) kohaselt on teenuse osutajaks nii andmekogu vastutav süsteemide haldamisel järgida samuti KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevaid
töötleja, volitatud töötleja, kohtuasutus, valitsusasutuse hallatav ülesandeid. Üks neist ülesannetest on ka märkuses mainitud
riigiasutus kui ka avalik õiguslik-juriidiline isik. St iga teenuse osutaja küberintsidentidest teavitamine.
2
(kõik kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Justiitsministeerium,
prokuratuur jt haldusala asutused ja avalik-õiguslikud kutsekojad) Kui erinevad asutused on oma süsteemide infoturbe konsolideerinud ühte
peaksid täitma KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevaid ülesandeid. asutusse, siis sellistes olukordades ei takista kehtiv seadus ega ka eelnõu
nende kohustuste koordineeritud täitmist. Kui süsteemide infoturvet
See kaldub aga kõrvale praegusest Justiitsministeeriumi haldusalas konsolideerinud asutus teavitab näiteks küberintsidendist mitme asutuse
olevast konsolideeritud infoturbe organisatsioonist, kus infoturbe juhi süsteemide osas, siis ei ole mingit põhjust eeldada, et süsteemide eest
ülesanded on määratud RIK-i, eraldi on määratletud andmekogude vastutavad asutused oma kohustust täitnud ei oleks, eriti kui teavituses on
vastutava töötleja roll ja asutuste infoturbe eest vastutavate isikute roll. need asutused konkreetselt välja toodud.
Nt on infoturbe intsidentide registreerimise, uurimise ja Riigi Kui süsteemide infoturbe konsolideerimisel tekivad asutustele üksteist
Infosüsteemi Ameti teavitamise roll määratletud kogu haldusalale dubleerivad kohustused, siis ei ole osapooled koordineerinud ega selgelt
kohalduva IT-korraga infoturbe juhile, mis on tsentraliseeritud defineerinud vastastikkuseid kohustusi, sh küberintsidentidele
Registrite ja Infosüsteemide Keskusesse. KüTS § 3 lg 1 p 8 ja lg 4 reageerimisel.
punktide 4, 5 ja 13 kohaselt koosmõjus KüTS §-ga 8 peaks eelnõu
jõustumisel Riigi Infosüsteemide Ametile tegema teavituse iga asutus, On oluline, et iga asutus vastutaks oma süsteemide eest ning et see
kes on määratletud teenuse osutajaks eelnõu §-is 3 - Registrite ja vastutus ei oleks edasiantav, isegi kui süsteemide tehniline infoturbe
Infosüsteemide Keskus, andmekogu vastutava töötlejana teostamine on edasiantav.
Justiitsministeerium ning lisaks kõik andmekogu volitatud töötlejad
(seega nii Justiitsministeeriumi haldusalas olevad andmekogu volitatud Esiteks on oluline tagada süsteemide turvalisus ka osas, mille infoturve ei
töötlejad kui ka haldusala välised asutused, kes on määratletud ole konsolideeritud. Seadusliku vastutuse üldine üleandmise võimalus
andmekogu volitatud töötlejaks). tekitaks riski süsteemide turvalisusele, kuivõrd vastutust üleandev asutus
võib asuda seisukohale, et justkui on konsolideerinud kõikide süsteemide
Kõikide asutuste poolt teenuse osutajatele pandud kohustuse täitmine infoturbe teostamise, kuigi tegelikkuses on jätnud enda haldusesse
tekitab põhjendamatut halduskoormust Riigi Infosüsteemide Ametile mitmed süsteemid (nt lõppkasutaja poolsed osad) mille suhtes
intsidentide üle arvestuse pidamisel (st teavitusi on vaja hakata kokku küberintsidentide tuvastamise võimalikkus võib konsolideerival asutusel
viima, kas tegu ühe või mitme erineva intsidendiga), loob vajaduse puududa ning mistõttu siis ka küberintsidendile reageerimata jäetaks.
määrata infoturbe juht igasse asutusse (st täiendav ressursivajadus) ning Veelkord, efektiivne infoturbe konsolideerimine dubleerivat kohustust ei
pikemas perspektiivis võib kaasa tuua vastutuse hajususe (st suhtumist, tekita ning dubleerimiste vältimiseks seadusliku vastutuse üleandmise
et küll tõenäoliselt teine asutus teavitab). Analoogne probleem tekib ka võimalus sellistele riskidele viitabki.
konsolideeritud IT asutuse loomisel (st sellisel juhul teavituse tegijaid
veelgi enam). Teiseks on oluline tagada süsteemide turvalisus olukordades, kus
infoturve konsolideeritakse organisatsiooni, mis ei ole KüTS-i subjekt.
3
Seetõttu on oluline, et eelnõu võimaldaks toimida ka konsolideeritud Siinkohal on oluline säilitada ümberlükkamatu vastutus igal asutusel oma
infoturbe organisatsioonil ja ei tooks kaasa dubleerivaid rolle (st iga hallatavate süsteemide osas, sõltumata kasutatavatest teenusepakkujatest
teenuse osutaja ei pea täitma teavitamiskohustus, küll aga peab olema infoturbe teostamiseks.
määratud asutus/isik, kes vastavat rolli täidab). Ühtlasi konsolideeritud
infoturbe organisatsioonide puhul ei tohiks saada iga teenuse osutaja Kolmandaks peab sõltumata süsteemide infoturbe konsolideerimisest
kehtestada oma kordasid, vaid see peab olema allutatud tsentraalse säilima igal asutusel selge ülevaade vastutatavatest süsteemidest. Kuivõrd
juhtimise alla. infoturve on protsess, mitte seisund, siis ei ole lubatav, et asutus rakendab
ning ka arendab süsteeme, jättes aga nende küberturvalisuse tähelepanuta
infoturbe konsolideerimise ettekäändel.
Neljandaks ei saa nõustuda, et asutustele vastutuse säilitamine oma
hallavate süsteemide suhtes tekitaks vastutuse hajususust (st suhtumist, et
küll tõenäoliselt teine asutus teavitab). Pigem vastupidi sunnib see asutusi
küberintsidentidele reageerimisel dubleerimiste vältimiseks omavahel
intsidendi lahendamist koordineerima. Just vastutuse äraandmise
võimalus võib tekitada riske küberintsidentidele reageerimisel, kui
vastutust on ära antud viisil, mis ei vasta reaalsele infoturbe
konsolideerimise ulatusele.
Reaalsuses ei ole KüTS § 8 mõte see, et iga asutus peab personaalselt
küberintsidendist teavitama. Oluline on, et asutuse osas oleks
teavitamiskohustuse olemasolul Riigi Infosüsteemi Ametit teavitatud
teavitamisväärsest intsidendist. Kui asutus otsustab selleks kasutada
"vahendajana" enda valitsemisala IT-maja (nt Justiitsministeeriumi puhul
Registrite ja Infosüsteemide Keskust), siis see on lubatud. Põhiline on, et
oluline teave jõuaks Riigi Infosüsteemi Ametisse.
Kuivõrd märkuse põhirõhk on just küberintsidendist teavitamise
kohustuse dubleerimise murel, siis analüüsime ettepanekut
küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti raames, eesmärgiga
sisustada küberintsidentidest teavitamise korda (vt KüTS § 8 lg 8), millest
4
tuleneks ka selge formaat erinevaid asutusi mõjutanud küberintsidentide
teavitamise vormile, eelkõige kui asutused on infoturbe konsolideerinud.
3. Eelnõu § 1 punkt [11] (KüTS § 8 täiendamine lõikega 11) tekitab Mittearvestatud.
analoogset problemaatikat teenuse osutaja mõiste ja rollide osas, mille
kohaselt kui teenuse osutaja volitab süsteemi haldamise teisele isikule Selgitame, et eelnõu § 1 punkt [11] käsitleb olukordi, kus süsteemi
või majutab süsteemi teise isiku juures, vastutab teenuse osutaja selle volitatud haldaja ei ole KüTS-i subjekt. KüTS-i subjektide vastavad
eest, et teine isik teavitab teenuse osutajat küberintsidendist. kohustused on olemas juba kehtiva seaduse alusel. Tegemist on sättega,
mille eesmärk on tugevdada süsteemide turvalisust tarneahela rünnakute
Praegune sõnastus tekitab isikute kokkulangevust ja arusaamatust, kes vastu.
lõppkokkuvõttes on vastutavaks asutuseks. Nt tulenevalt teenuse osutaja
mõistest on Registrite ja Infosüsteemide Keskus nii teenuse osutajaks Vastutus kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest ei ole õiguses uus
(muudetud KüTS § 3 lg 1 p 8 ja § 3 lg 4 p 5) kui ka haldajaks, kelle kontseptsioon. Ka infoturbes vastutavad näiteks õiguskaitseasutused
juures andmekogu (sh süsteem) majutatakse (justiitsministri 18.04.2007 isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 29
määrus nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 7). lg 2 alusel, et nende volitatud töötlejad täidaksid isikuandmete töötlemise
Samas on teenuse osutajaks ka Justiitsministeerium ja nõudeid.
Justiitsministeeriumi haldusala teised asutused, mis tekitab küsimuse,
kas Registrite ja Infosüsteemide Keskust käsitletakse siin teenuse Lisaks eelmainitule on eelnõuga kehtestatava nõude mõte ning olemus
osutaja või kui volitatud asutusena või ei peaks IT-asutuste osas antud juba juurdunud isikuandmete kaitse valdkonnas, kuid taolist sätet ei ole
säte üldse kohalduma. (Eesti) küberturvalisust puudutavates õigusaktides. Vt siin isikuandmete
kaitse üldmääruse (määrus nr 2016/679) artikli 33 lõiget 2 ning IKS § 44
Ühtlasi, eelnõu teksti kohaselt vastutab teenuse osutaja selle eest, et lõiget 2.
teine isik teavitab teenuse osutajat 24h jooksul intsidendist teada
saamisest. Leiame, et vastutus kohustuse täitmise eest peab langema Kuivõrd tegemist on süsteemidega, mille küberturvalisuse tagamine on
asutusele või isikule, kellele teavitamiskohustus on määratud (st teenuse ühiskondlikult oluline, siis on eesmärk vältida lihtsõnalisi ning rikkumise
osutaja ei saa vastutada selle eest, et teine isik, kellel on vastav ülesanne tagajärgedeta lepingulisi kohustusi küberintsidentidest teavitamiseks
määratud, ka oma ülesannet täidab). Teenuse osutaja saab teostada vaid süsteemide haldamise või majutamise edasivolitamisel. Asutus ei tohiks
tagantjärgi kontrolli ülesande täitmise osas ja vastutada selle eest, et oma süsteeme majutada teenusepakkuja juures, kelle puhul on risk (kas
teenuse tellimisel väljapoolt oleks piisavalt täpselt määratletud õigused teenusepakkujast või sõlmitud lepinguliste heidutuste vähesusest
ja kohustused ning vastutus. tulenev), et teenusepakkuja jätab küberintsidendist teavitamise kohustuse
täitmata.
5
Sarnaselt teavitamise kohustusele on iga asutuse (teenuse osutaja KüTS Kohustuste dubleerimise mure on käsitletud eelneva märkuse juures.
§ 3) ülesandeks teha süsteemidele riskianalüüsid, koostada eeskirjad, Käesoleva märkuse juures aga toome tähelepanu alla veel mõned
seirata süsteemi (KüTS § 7 lg 2). Süsteem KüTS § 2 p 1 kohaselt on nii põhimõtted.
võrgu kui infosüsteem - seega on ka andmekogud käsitletavad KüTS
mõistes süsteemina. Andmekogude vastutava töötleja roll on Iga KüTS-i subjekt peab oma süsteeme ja sellega seonduvaid riske
Justiitsministeeriumi haldusalas enamike andmekogude puhul kaardistama ka kehtiva seaduse alusel (KüTS § 7 lg 2) ning see nõue on
tsentraliseeritud Justiitsministeeriumisse. Sellega seoses on oluline, et olemas alates KüTS-i vastu võtmisest. Riigi Infosüsteemi Amet on
eelnõu toetaks lähenemist, mis ei kohustaks igal asutusel tegema korduvalt erinevaid kanaleid kasutades rõhutanud, et KüTS-i
andmekogude (sh süsteemide) osas eraldiseisvad dokumentatsioone. riskianalüüsi koostamisel ei ole kohustuslikku vormi ning see võib olla ka
Vastupidisel korral tekiks dubleerimist kui ka võib kaasa tuua olukorra, muud dokumendi osa. KüTS-st lähtuvalt on selle subjektidel võimalus
kus tsentraliseeritud teenuse pakkumine muutub pea võimatuks ja oma parima äranägemise ja teadmise valguses kirjeldada oma süsteeme
ebamõistlikuks seoses iga teenuse osutaja poolt edastatud erinõuetega. asutuse siseselt ning enda jaoks kõige loogilisemas võtmes koostada
nende kohta riskianalüüsid. Kuna mitte keegi ei tea organisatsiooni
süsteeme paremini kui asutus ise, on mõistlik, et asutustel on õigus
otsustada kuidas nad oma süsteeme loogilisteks gruppideks jagavad. Kui
on vajalik ning mõistlik, on võimalik riskianalüüsid koondada. Näiteks on
tõenäoliselt enamikel baastaristu sama ja riskid üsna ühetaolised.
Lisaks eeltoodule vastutab iga KüTS-i subjekt oma süsteemide turvalisuse
eest. Kui mõne süsteemi (nt andmekogu) puhul on mitu subjekti seotud
süsteemi ülevalhoidmise ja kasutamisega, siis vastutab iga asutus ka oma
osa eest. Andmekogu turvalisel majutamisel kaob mõte, kui andmekogu
volitatud töötleja seetõttu seda infovara oma kaardistustes ei käsitle ja
seetõttu oma ligipääsu majutatavatele andmekogule turbeta jätab.
Ei saa nõustuda, et infovarade dokumenteerimise kohustus teeb
võimatuks tsentraliseeritud teenuse pakkumise. Ei ole aktsepteeritav
selline tsentraliseeritud teenus, mis ei kaardista majutatavaid süsteeme
ega ka selline tsentraliseeritud teenuse kasutaja (asutus), kes ei kaardista
oma ligipääse majutatavatele süsteemidele, mille eest nad vastutavad.
6
Vaadates teenuse osutaja mõistet mh koosmõjus KüTS § 7 lg 5 alusel Võtame teatavaks täiendava ettepaneku auditite läbiviimise korra suhtes
kehtestava Vabariigi Valitsuse määrusega, siis tekib igal teenuse kavandatava rakendusakti alusel.
osutajal kohustus viia läbi ka audit iga kolme aasta järel. Meie ettepanek
on, et muudatused toetaks tsentraliseeritud teenuste puhul auditi
läbiviimist tsentraalselt ja välistaks dubleerimisi.
4. Eelnõu § 2 muudatused koosmõjus § 1 muudatustega ehk Infoturbe Mittearvestatud.
standardi laiendamine andmekogudelt kõikidele võrgu ja
infosüsteemidele. Selgitame, et KüTS § 9 lg 1 alusel kohaldatakse E-ITS-i poolt
väljavahetatavat kolmeastmelist etalonturbe süsteemi ehk ISKE-t asutuste
KüTS eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks AvTS sätted, mille kohaselt kõikidele võrgu- ja infosüsteemidele. See nõue on olemas alates KüTS-i
kohaldati infosüsteemide turvameetmete süsteemi andmekogudele ning jõustumisest (maist 2018) ning lõplikult jõustus 01.01.2020 (vt KüTS §
KüTS eelnõu jõustumisel tekib kohustus rakendada turvameetmete 29 lõiget 2). Seetõttu kohaldamise laiendamise väide ei ole tõene.
süsteemi kõigile võrgu- ja infosüsteemidele.
Võrgu- ja infosüsteemi mõiste (KüTS § 2 punkt 1) on üle võetud kehtivast
Registrite ja Infosüsteemide Keskus juhib rakenduslikust vaatest NIS direktiivist (direktiiv nr 2016/1148). Termin on sätestatud direktiivi
tähelepanu sellele, et puudub ühtne arusaam, mida käsitletakse võrgu ja artikli 4 punktis 1 järgmiselt:
infosüsteemina. Seda eriti veel teenuse osutajate paljususe korral. Nt „võrgu- ja infosüsteem“–
kohtute infosüsteemi osas on andmekogu vastutavaks töötlejaks a) elektrooniline sidevõrk direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punktis a
Justiitsministeerium ning volitatud töötlejaid mitmeid teised asutused. sätestatud tähenduses;
KüTS kohaselt on nad kõik teenuse osutajateks, seega tekibki tahes b) seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest
tahtmata küsimus, mida iga teenuse osutaja lõikes saab käsitleda võrgu- vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete
ja infosüsteemina, mille puhul siis konkreetse teenuse osutajale automaatne töötlemine, või
rakendub KüTSist tulenev kohustus. Kui andmekogu mõiste käsitlus c) digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse
viitab konkreetsetele eeldustele, siis rakenduslikus vaatest tekitab päringutega või edastatakse punktidega a ja b hõlmatud komponentide
võrgu- ja infosüsteemi käsitlus erinevaid tõlgendusi. poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks.
Sama sõnastus on ka NIS 2 direktiivi ettepanekus – vt art 4 punkti 1.1
Ühtlasi peab arvestama sellega, et lisaks võrgu- ja infosüsteemide
käsitlusele jääb paralleelselt kehtima ka andmekogusid puudutav
1
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148; COM/2020/823 final; kättesaadav - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0823.
7
regulatsioon AvTS-is (nt RIHA-s registreeritakse ka edaspidi Rakenduslikust vaatest peame oluliseks, et iga asutus ja asutused koos
andmekogusid, mitte võrgu- ja infosüsteeme). jõuaksid selgele arusaamale oma infovarade suhtes. Tehnilisest
ülesehitusest sõltuvalt võib nt andmekogu olla üks süsteem või mitu
Palun sellele teemale tähelepanu pöörata ja täiendada selgitusega süsteemi ning sellest tulenevalt ka kuuluda infovarade kaardistamisele
seletuskirja ning vajadusel ka eelnõud. erinevatesse loogilistesse kogumitesse erinevates asutustes. Oluline on, et
detsentraliseeritud süsteemi osad ei jääks nõrga lüliga seepärast, et
süsteemi mõiste muutmise tulemusena justkui seda osa detsentraliseeritud
süsteemist kaardistama ei pea ja turvameetmed jääksid rakendamata.
Selgitame, et eelnõu koostamisel on arvestatud paralleelselt kehtima
jäävate andmekogu regulatsioonidega. AvTS-i võimalikku muutmist
analüüsime ka küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti
raames.
5. Mõjude osas tuleb arvestada, et uue standardi kehtestamine vajab Arvestatud.
esmakordsel rakendamisel oluliselt rohkem ressursse kui senine ISKE
rakendamine – st toob asutustele kaasa kohustuse täiendava ressursi Eelnõu seletuskirja on mõjude hindamise osas täiendatud.
planeerimiseks.
Ühtlasi, kui eelnõus olevad muudatused võetakse vastu sellisel kujul,
peab iga asutus võtma endale tööle infoturbe juhi (st konsolideeritud
infoturbe juhtimise süsteem ei oleks võimalik seoses rollide
paljususega). Mitte ainult esmane rakendamine ei nõua olulist
ressursikulu, vaid ka ISKE pealt üleminek, arvestades, et (vt määruse §
10) kohustuse täitmiseks peab andmekogu vastutav või asjakohasel
juhul andmekogu majutav volitatud töötleja Eesti Infoturbestandardi
järgimisel lähtuma kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki andmekogu
pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu
pidamisega seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu
turbeastmele vastava kaitsetarbe ning rakendama Eesti
Infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi. St üleminek
tähendab lisatööd kogu infoturbe halduse süsteemi üle vaatamisel ja
8
vajadusel ümberkaardistamisel (teenused, teenuste haldamiseks
asjakohased süsteemid, riskianalüüsid, süsteemidele rakendatavad
turvameetmed).
Seega ei ole võimalik nõustuda eelnõu seletuskirja punktis 7.3 tooduga,
mille kohaselt omab eelnõu rakendamine ressursi poole pealt mõju vaid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele.
Kindlasti võib omada eelnõu rakendamine eelarveliste vahendite osas
mõju ka teistele valitsemisaladele. Palun täiendage seletuskirja.
2. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel
6. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on eelnõu ulatuslikult muudetud Arvestatud.
ning selles on tehtud muudatusi, mis omavad olulist mõju
rahvusvahelisele sõjalisele koostööle ja riigi sõjalise kaitse Eelnõuga muudetakse KüTS § 1 lõiget 2, mille tulemusena ei kohaldata
planeerimisele. KüTS-i Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks
koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike
Seetõttu teeme ettepaneku täiendada KüTS §-i 1 sättega, mille kohaselt süsteemide pidamisele. Vastava sõnastus sai lõplikult paika 25.01.2022
KüTS-i ei kohaldata Kaitseministeeriumi valitsemisalas koostöös Kaitseministeeriumiga.
rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse
planeerimiseks vajalikele süsteemidele. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud.
7. KüTS-i järgi on Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) järelevalvepädevus ka Arvestatud.
julgeolekuasutuse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud (AK) teavet
töötlevate võrgu- ja infosüsteemide üle. Eelnõu on täiendatud sättega, mille kohaselt julgeolekuasutuste KüTS-s
sätestatud nõuete täitmise üle RIA haldusjärelevalvet ei tee - seda teeb
Teeme ettepaneku julgeolekuasutuste süsteemid välistada RIA vastav julgeolekuasutus.
järelevalve alt. Teave Välisluureameti (VL) AK süsteemide ning nende
tehniliste andmete ja turvameetmete kohta on teave, mis moodustab riigi Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud.
julgeoleku seisukohalt tundliku, üldjuhul piiratud tasemel salastatud
teabeks oleva kogumi.
Selle tutvustamine väljaspool VL-i loob põhjendamatuid riske isegi siis,
kui järelevalvet tegev asutus rakendab võimalikult kindlaid
9
organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid. Sarnaselt RIA-ga, kes teeb
järelevalvet ka iseenda üle, s.t haldab ja menetleb oma süsteemides
toimuvaid intsidente, peaks VL-l olema õigus teha järelevalvet oma
süsteemide üle. Oskusteave ja erinevate pädevuste eraldi hoidmise
võimekus on VL-l juba praegu olemas ning tuleneb riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse alusel täidetavast elektroonilise teabeturbe
ülesandest.
8. Lisaks teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 1. Eelnõu punkti 1 järgi Arvestatud.
loobutakse mõiste „riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus“ kasutamisest
ning see asendatakse mõistega „avalik sektor“. Eelnõu on muudetud viisil, mis kaotab ära ettepanekus mainitud sõnad,
kuid sõnastuse muutmise tulemusena rõhutatakse eraldi ka avalikku
Seletuskirja järgi on eesmärgiks laiendada seaduse kohaldamisala. sektorit. Seletuskirjas on selgitatud, mida mõeldakse avaliku sektori all.
„Avalik sektor“ on väga lai mõiste, mida õigusaktides ei kasutata.
Seletuskirja järgi on seaduse kohaldamisala täpsemalt avatud KüTS § 3 Siin ei piisa sellest, kui mainitakse ainult "ühiskonna toimimise
lõigetes 1 ja 4. Märgime, et eelnõu järgi sätestavad KüTS § 3 lõiked 1 ja seisukohast olulisi süsteeme", kuna see võib tekitada asjatut segadust, sh
4, kes on „teenuse osutaja“ KüTS-i tähenduses, mitte ei ava avaliku ka tulevase NIS 2 direktiivi üle võtmise käigus.
sektori mõistet ning seega jääb segaseks, keda soovitakse seaduse
kohaldamisalaga hõlmata.
3. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega
9. Eelnõuga soovitakse muuta nii kehtiva küberturvalisuse seaduse Arvestatud.
(edaspidi KüTS) § 3 lõike 1 punkti 10 kui ka 2022. aastal jõustuma
pidanud Eesti Rahvusringhäälingu seadust (eelnõu § 1 punktid 4 ja 18). ERR-le antakse eelnõuga (vt eelnõu § 1 p 5, § 3 ja § 4 lõike 2 selgitusi)
täiendav üleminekuaeg. Seletuskirja on ka eraldi täiendatud E-ITS nõuete
Praegu kehtiva KüTS-i kohaselt rakenduks seadus alates 1. jaanuarist täitmise ajakava osas.
2022 Eesti Rahvusringhäälingule (edaspidi ERR) ühe konkreetse
seaduses sätestatud tegevuse raames (ERR tagab adekvaatse Selgitame täiendavalt, et eelnõu kohaselt rakenduvad küberturvalisuse
informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust nõuded kõikidele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sh ka ERR-le.
ohustavates olukordades). Kooskõlastamisele esitatud eelnõu Täpsemad selgitused selle muudatuse osas ning mõjude hindamine on
jõustumisel seadusena rakenduks see aga kõigile ERR-i tegevustele leitav seletuskirjast. Sarnaselt asutustega täidavad ka avalik-õiguslikud
(kogu programmide tootmine ja edastamine, arhiiv jne). juriidilised isikud avalikke ülesandeid, millest tuleneb ka vajadus
sarnaselt asutustega tagada kasutatavate süsteemide küberturvalisus nii
10
ERR-ilt saadud info kohaselt puudub neil praegu organisatsiooniline ülesannete täitmise toimepidevuse tagamiseks kui ka ühendatud avaliku
võimekus ja valmisolek küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuete võrgu süsteemide kaitseks.
elluviimiseks kogu oma tegevuse lõikes 2022. aasta 1. jaanuariks.
Käesoleva ajani on KüTS-i raames saadud toetused olnud vaid ühe Seaduse jõustumise aeg tähendab ennekõike seda, et subjekt peab alates
ülesande kesksed, kuid kavandatav seadusmuudatus eeldaks oluliselt sellest hetkest seaduslikke nõudeid täitma. Kavandatava rakendusaktiga
rohkem tegevusi ja investeeringuid selleks, et seaduse nõudeid kogu sätestatakse küll E-ITS-i järgimise kohustus, kuid E-ITS-i järgimise
tegevuses rakendada. Kuna seadusemuudatus hõlmab ERR-i kõiki kohustuse täitmine ei tähenda, et rakendaja on järgmiseks päevaks kõik
tegevusi ilma erisusi tegemata, ei ole ERR-il finantsilisi vahendeid ega vastavad turvameetmed rakendanud. E-ITS-i järgimine on protsess, mitte
ajalist võimekust nende eesmärkide elluviimiseks. Praegu hindab ERR seisund, ning see algab üldjuhul juhtkonna tasemel küberturvalisuse
nende muudatuste rakendamise üleminekuajaks (koos täiendava tagamise pühendumuse tegemisest ning infovarade kaardistamisest. Sama
finantsilise toetusega) vähemalt kolm aastat. rakendusakti kavandi eesmärgiks on ka määratleda üleminekuperiood,
mille lõppemisest ei ole võimalik rakendada seni kehtiva KüTS § 7 lõike
Aastal 2018 tegi ERR konsultatsioonifirmaga PWC analüüsi selle kohta, 4 alusel sätestatud nõudeid.
milliseid tegevusi KüTS-i rakendamine eeldaks. Kavandatava
seadusmuudatuse jaoks on analüüs aga vananenud – enne siinse eelnõu ERR-i hinnatav aeg muudatuse rakendamiseks oleks ka kooskõlas
muudatust peab ERR vajalikuks koostada täiendav analüüs lisaks juba eeldatava esmase auditi läbimise kohustuse tähtajaga, mis kehtestatakse
olemasolevale süsteemile. kavandatavas rakendusaktis.
Märgime siinjuures, et ERR-i ei ole muudatuse väljatöötamisse
kaasatud. Palume muudatust veel täiendavalt põhjendada või näha ette Täiendavalt märgime, et kuna eelnõu ei jõustu enne 01.01.2022. a, siis on
üleminekuaeg selle rakendamiseks. vastav muudatus viidud eelnõu §-i 3, millega muudetakse Eesti
Rahvusringhäälingu seadust.
4. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel
10. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4 laiendatakse küberturvalisuse seaduse Arvestatud osaliselt.
(KüTS) isikulist kohaldamisala selliselt, et KütS-st tulenevad nõuded
kohalduvad mitte ainult riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ja nende Seletuskirja on täiendatud majandusliku mõju kirjeldamise osas ISKE-lt
asutuste, vaid kogu avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemidele. E-ITS-le üleminekul ning on täpsustatud, kuidas toetatakse E-ITS-le
Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kogu avaliku ülemineku rakendamist.
sektori võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. Seega on eelnõuga
sätestatavate kohustuste saajateks kõik avalik-õiguslikud isikud, seal Selgitame, et valitsusasutustel ning nende hallatavatel riigiasutustel on
hulgas valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ning kehtiva seaduse alusel (KüTS § 9 lg 1 ja 2) kohustus rakendada ISKE-st
seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ainuüksi tulenevaid turvameetmeid kõikide infosüsteemide suhtes. Avalik-
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tähendab see arvukaid asutusi, nt õiguslikel juriidilistel isikutel on see olnud kohustuslik andmekogude
11
Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, haiglad ja teised tervishoiuteenuse suhtes. See kohustus on olemas alates KüTS-i jõustumisest (mais 2018)
osutajad (sh perearstid), kiirabiteenuse pakkujad jne. ning hakkas kehtima 01.01.2020 (vt KüTS § 29 lõiget 2).
Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse KüTS §-i 7 lõikega 5. Uue Eelnõu majandusliku mõju hindamisel lähtusime eeldusest, et kehtivad
lõikega volitatakse Vabariigi Valitsust määrusega kehtestama seaduslikud nõuded on täidetud. Kui majandusliku mõju hindamisel
süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks tuleks kõigepealt hinnata, missugused ressursid kuluksid juba kehtiva
osa on Eesti Infoturbestandard (E-ITS). Eelnõu § 2 punktiga 1 seaduse nõuete täitmiseks (kui on leitud, et nõuded pole täidetud) ning
tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punktis 4 sätestatud Vabariigi sellele lisada kavandatava muudatuse majanduslikud mõjud, siis ei oleks
Valitsuse volitusnorm muu hulgas infosüsteemide turvameetmete tulem enam käsitletav koostatud eelnõu majandusliku mõju analüüsiga.
süsteemi kehtestamiseks. Sisuliselt asendatakse muudatusega kehtiv Teisisõnu, kui asutustel on olnud kohustus rakendada ISKE-t oma
infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem (ISKE) uue süsteemide suhtes ning hinnatavaks muutuseks on ISKE asendamine E-
väljatöötatava E-ITS-iga. Kui ISKE oli koostatud andmekogude kui ITS-ga, siis tuleb majandusliku mõju hindamisel lähtuda ISKE-st E-ITS-
infosüsteemide ühe liigi küberturbe vaatepunktist, siis E-ITS on le ülemineku mõjudest.
koostatud organisatsiooni kui terviku küberturbe vaatepunktist.
Erinevate asutuste toetamist E-ITS-le üleminekul on Riigi Infosüsteemi
ISKE-lt E-ITS-ile ülemineku majanduslik mõju avalikule sektorile on Amet teinud juba 2019. aastast saadik, ennekõike koolituste ning
seletuskirjas hinnatud väikeseks. Seletuskirja punktis 6.1.3.2 on pilootprojektide kaudu. Ka 2021. aastal on toimunud mitmeid E-ITS-iga
märgitud, et avaliku sektori rakendajale, kes on järginud ISKE nõudeid, seotud koolitusi ning 2022. aastal on neid ka täiendavalt planeeritud.
puudub ISKE ja E-ITS nõuete võrdluses E-ITS kehtestamisest tulenev Lisainfot leiab https://eits.ria.ee/et/koolitus-ja-kkk/ ning
majanduslik mõju nii turvameetmete rakendamisel kui ka https://www.ria.ee/et/kalender.html.
vastavusauditite läbiviimisel. Seletuskirjas puudub aga ülevaade
tegelikust seisust avaliku sektori asutustes ISKE järgimise osas ehk
sellest, kuidas reaalsuses on praeguseni ISKE nõudeid järgitud. Seega ei
selgu eelnõu materjalidest, mille alusel on majanduslik mõju avalikule
sektorile väikeseks hinnatud.
Seletuskirjast ei ole välja loetav ka see, kuidas täpselt E-ITS
rakendamine praktikas toimub, see ei selgu ka rakendusakti kavandist.
Meie hinnangul tuleb infoturve ja selle meetmed E-ITS-ile üleminekul
olulises osas uuesti rakendada, seal hulgas on uuesti vaja töötada läbi
dokumentatsioon, olemasolev dokumentatsioon kaasajastada, auditid
läbi viia jne. E-ITS-iga nähakse ette tööprotsessipõhine andmehaldus.
12
Andmekogupõhise lähenemisega võrreldes võib E-ITS-iga kaasnev
inforiskide ohje keerukust juurde tuua ka tööprotsesside vaates.
Palume täiendada seletuskirja analüüsiga, mis annaks ülevaate eelnõuga
tehtavate muudatuste rakendamiseks vajalikust ressursikulust. Samuti
palume täpsustada, kuidas toetatakse valitsemisala asutuste,
teenuseosutajate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõustamist ja E-
ITS-ile ülemineku rakendamist.
11. Eelnõu §-ga 8 muudetakse TTKS § 17 lõike 12 ja § 22 lõike 42 sõnastusi Teadmiseks võetud.
selliselt, et KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevad turvanõuete rakendamise
kohustused kohalduksid teenuseosutaja tegevusele tervikuna, mitte Eelnõu on muudetud seoses ITL-i ja Eesti Energia esitatud ettepaneku
üksnes piiratud ulatuses. Seletuskirjas selgitatakse, et kohaldamisala arvestamisega, mis pöörab tagasi käesoleva märkuse aluseks oleva
muudatuste tõttu tuleb ka teenuseosutaja tegevust reguleeriva muudatuse. Seetõttu on siinne märkus ka oma sisult arvestatud.
eriseaduse, kus on viited KüTS §-de 7 ja 8 kohaldumisele, sõnastus viia
eelnõuga kooskõlla. Muudatused soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2022. Eelnõu koostamisel ei ole eelnõu koostamisel konsulteeritud
Seletuskirjas märgitakse, et muudetavad õigusnormid on rohkem töötervishoiuteenuse osutajatega, kuna eelnõu ei muuda neid KüTS-i
teavitusliku kui regulatiivse iseloomuga. subjektideks. E-ITS-le üleminek ei toimu üleöö ehk seaduseelnõu ja selle
alusel antava määruse jõustumisega, vaid see on kestev protsess. Vt siin
Me ei nõustu, et tegemist on pelgalt teavitusliku iseloomuga ka Kultuuriministeeriumi märkusele esitatud vastust.
õigusnormidega. Eelnõuga plaanitakse selgelt suurendada
kiirabiteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutajate kohustusi. Kui
praegu kohalduvad KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevad turvanõuete
rakendamise kohustused kiirabibrigaadipidajale üksnes kiirabi
osutamisel, siis eelnõuga laiendatakse kohustuste kohaldumist
kiirabibrigaadipidaja tegevusele tervikuna. Sarnaselt on KüTS §-dest 7
ja 8 tulenevad kohustused haiglavõrgu piirkondliku haigla ja keskhaigla
pidajale piiratud vaid statsionaarse eriarstiabi osutamise teenusega, kuid
eelnõuga laiendatakse kohustusi tervele haiglavõrgu piirkondliku haigla
ja keskhaigla pidaja tegevusele. Seega on tegemist siiski ka regulatiivse
sisuga muudatusega.
13
Palume täiendada seletuskirja TTKS muutmisest tulenevate mõjude
osas. Samuti palume täpsustada, kas muudatuste väljatöötamisel on
konsulteeritud töötervishoiuteenuse osutajatega.
Töötervishoiuteenuse osutajatega konsulteerimist peame iseäranis
oluliseks, eriti arvestades käesoleva hetke COVID-19 kriisist tulenevaid
väljakutseid ning suutlikkust etteantud ajaraamis muudatusi rakendada
ning ka kulusid ette planeerida. Seega, kui seda ei ole tehtud, palume
seda kindlasti teha.
12. Eelnõu §-ga 9 täiendatakse VVS § 63 lõiget 1 selliselt, et Majandus- ja Arvestatud.
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesannete hulka
lisanduvad avaliku sektori digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse Seletuskirja on lisatud täpsustused, kuidas toetatakse ISKE-lt EITS-le
tagamisega seotud teemad, nende hulgas avaliku sektori digiarengu ning üleminekut. Samal teemal vt ka kooskõlastustabeli punktis 10 olevat
üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamine. selgitust.
Seletuskirjast ei nähtu, kuidas on planeeritud tagada ISKE-lt uuele Täiendavalt selgitame, et eelnõust ega ka kavandatavatest
infoturbestandardile ülemineku sujuvus, sealhulgas kliendikeskne tugi rakendusaktidest ei tulene muudatusi andmekogude põhimäärustes, välja.
(nõustamine, koolitused tervishoiuteenuse osutajatele, asutustele ja arvatud need muudatused, mis on märgitud eelnõu lisas nr 2 olevates
avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele) ja muudatused andmekogude määruste kavandites. Samuti oleme välja võtnud VVS-i muudatused.
põhimäärustes (muudatuste tegemise ulatus, ühetaoline lähenemine
muudatuste tegemisel). Palume seletuskirja vastavalt täiendada.
13. Eelnõu §-ga 10 on seadus planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. Arvestatud osaliselt.
Samas on 2022. aasta lõpuni antud üleminekuaeg auditite läbiviimiseks
ISKE alusel. Seega on 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 1. Seletuskirja on täiendatud majandusliku mõju analüüsis stsenaariumite
jaanuarini kohaldatavad korraga nii ISKE kui ka E-ITS nõuded. eristamisega, et kas subjekt on varasemalt kohustatud ISKE nõudeid
andmekogude pidamisel järgima või mitte. Samuti on selgitatud
Eelnõu materjalides ei ole toodud välja neid avalik-õiguslikke juriidilisi täiendavalt seaduse jõustumise sätete selgitustes eelnõu üleminekuaja
isikuid, kellele praegu ISKE ei kohaldu, kuid kellele uue regulatsiooni vajaduse puudumist.
järgi kohaldub E-ITS. Eelnõu materjalide kohaselt on taolistele isikutele
kohustuste täitmine nõutav juba alates 2022. aasta 1. jaanuarist. Samuti
14
ei selgu seletuskirjast see, kui paljusid avalik-õiguslikke juriidilisi Selgitame täiendavalt, et ISKE nõuete kohaldamisalaks ei olnud avalik-
isikuid puudutab eelnõu jõustumisel 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima õiguslikud juriidilised isikud, vaid andmekogu pidajad. Käesoleva eelnõu
hakkav üleminekuaegne nõuetelevastavuse kohustus (ISKE v E-ITS). kohaldamisalasse ei ole avalik-õiguslikud juriidiliselt isikud kaasatud
Palume seletuskirja vastavalt täiendada. seoses andmekogude pidamisega, vaid tulenevalt avalik-õiguslike
juriidiliste isikute seaduslikest ülesannetest ja nende toimepidevuse
tagamise tähtsusest ühiskonnas.
Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on ühtlasi olnud andmekogu
pidajad on aga pidanud tõesti ISKE nõudeid vähemalt nende süsteemide
osas täitma juba varasemalt ning seetõttu võib neil olla ka majanduslikult
lihtsam E-ITS nõudeid järgida. Vastav erisus on seletuskirja lisatud. Riigi
infosüsteemi haldussüsteemi andmetel on vähemalt pooled avalik-
õiguslikud juriidilised isikud ühtlasi ka andmekogude pidajad. Nendeks
on Eesti Haigekassa, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling,
Eesti Töötukassa, Kaitseliit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda,
Notarite Koda, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
14. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud akrediteerimistasu määrade Arvestatud.
kohaldumist, kuid ei ole käsitletud seda, kas on planeeritud ka
auditeerimisteenuse osutaja tegevuse hinnastamine (piirhindade Seletuskirja on täiendatud auditeerimiskulude majandusliku mõju osas.
seadmine). Seega ei ole võimalik sotsiaalministeeriumi haldusala
asutustel ega tervishoiuteenuse osutajatel planeerida tulevikukulusid. Selgitame, et kuivõrd E-ITSi auditeerimine ei ole hetkel turul pakutav
teenus (kuivõrd selle aluseks olevat E-ITSi pole kehtestatud), siis ei ole
Seletuskirjas märgitakse, et kehtivate nõuetekohaselt on turvameetmete võimalik pakkuda hindade võrdlust täpsete kulude planeerimiseks.
rakendamise piisavuse kontrolli üks meetoditest auditi läbiviimine Eelnõu koostaja saab vaid tugineda argumentidele, mis E-ITS-i auditi
pädeva sõltumatu isiku poolt, kuid seda võib asendada ka nn hinda soodsamasse või kallimasse suunda mõjutada võiksid.
enesehindamisega. E-ITS kehtestamise järgselt kaoks võimalus
asendada audit enesekontrolliga ning E-ITS sätestab konkreetse Tuleb arvestada, et isegi standardiseeritud teenused, nagu seda oleks E-
raamistiku auditite läbiviimiseks eesmärgiga tagada selgem ja ITS-i audit, varieeruvad hinnas lähtuvalt esiteks teenuse osutamiseks
läbipaistvam küberturvalisuse nõuete järgimine. Teenuse osutajatele, kuluvast ressursist (ilmselgelt on keerukamate ning arvukamate
kes varasemalt teostasid turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli süsteemidega asutuse auditeerimine kulukam) ning teiseks lähtuvalt
15
nn enesehindamise kaudu, võib muudatus avaldada majanduslikku nõudluse ja pakkumuse suhtest. Esimene kriteerium sõltub rakendajast,
mõju, kuid seda maksimaalselt ulatuses, mis oleks nn enesehindamise mitte eelnõust, ning teine kriteerium ei ole hinnatav, kuivõrd hetkel nii
läbiviimise ja auditi läbiviimise kulude vahe. Majanduslik mõju võib nõudlus kui ka pakkumus puudub. Samas on teada, et on juba olemas
olla teenuse osutaja positsiooni soodustav, kui E-ITS auditeerimine audiitoreid, kes auditeerimise teenust pakuvad või hakkavad pakkuma –
kujuneb odavamaks teenuseks kui KüTS § 7 lg 2 punkti 5 alusel auditi vt: https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-
või enesehindamise läbiviimine. Seletuskirjast ei selgu, millele toetudes tegelevate-ettevotete-loetelu.
ja millisel määral saab eeldada, et E-ITS auditeerimine võib olla odavam
teenus. Eelnõuga ei ole planeeritud auditeerimisteenustele piirhindade seadmist.
Selline piirang võib tulla ühe alternatiivina arutelu alla, kui nõuete
Sotsiaalministeeriumi haldusala asutustele ja tervishoiuteenuse rakendamisel tekib probleem, mida regulatiivsete meetmeteta lahendada
osutajatele on kulude planeerimine äärmiselt oluline, et planeerida ei saaks. Lisaks eeltoodule oleme ka eelnõu alusel kehtestatava määruse
suutlikkust nii teenuseid pakkuda kui ka nõuetele vastavalt infosüsteeme kavandis mõelnud võimalusele teatavad teenuse osutajad vabastada E-
hallata. ITS-i auditi tegemisest (vt eelnõu lisa nr 2; määruse „Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” § 4 lõiget 3); ning seda teemat
Palume seletuskirja täiendada välise auditeerimise kulude osas sisulise analüüsime ka vastava määruse koostamise käigus. Vajadusel saame seda
analüüsiga. teemat analüüsida ka küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni
projekti raames.
5. Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega
15. Muudatustega kaasneb halduskoormuse kasv riigiasutustele, Teadmiseks võetud.
kohaliketele omavalitsustele ja KüTS reguleerimisalas olevatele
ettevõtetele. Eelkõige seetõttu, et edaspidi tuleb asutustel ja ettevõtetel Riigiasutuste ning kohalike omavalitsuse üksuste suhtes kehtib ka KüTS
keskenduda organisatsiooni infosüsteemide küberturvalisusele § 9 lg 1 ja 2 alusel kohustus rakendada turvameetmeid kõikidele
tervikuna, mitte ainuüksi seaduses nimetatud teenuse osutamisega süsteemidele. See kohustus on olemas alates KüTS-i jõustumisest (mais
seotud infosüsteemide küberturvalisusele. Eelnõu seletuskirjas ei ole 2018) ning hakkas kehtima 01.01.2020 (vt KüTS § 29 lõiget 2).
piisavalt aga hinnatud nimetatud muudatusega kaasnevaid mõjusid
asutustele ja ettevõtetele. KüTS reguleerimisalas olevate ettevõtjate suhtes jääb kohustus kehtima
teenuse osutamiseks kasutatavate süsteemide osas ITL-i ja Eesti Energia
esitatud ettepaneku arvestamise tõttu.
16. Lisaks peame oluliseks, et Majandus- ja Teadmiseks võetud.
Kommunikatsiooniministeerium kaasab Riigikantseleid võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuete ning Eesti Infoturbestandardi Oleme valmis sellel teemal koostöö tegema koos Riigi Infosüsteemi
väljatöötamisse. Seejuures on vajalik, et enne nimetatud rakendusaktide Ametiga.
16
kehtestamist ühtlustatakse infosüsteemide, elutähtsate teenuse osutajate
ja asutuste koostatavate riskianalüüside riskide hindamise põhimõtteid.
Uus infosüsteemide riskihaldusjuhend
(https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/standardi-
dokumendid/riskihaldusjuhend/) erineb paljus 2018. a juhendist, mh ei
lähtuta uues juhendis enam elutähtsate teenuste toimepidevuse,
riigikaitseobjektide ja hädaolukordade riskide hindamise põhimõtetest,
sh on erinevad tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alused ning
riskimaatriksid. Kuna eriseaduste alusel koostavad asutused erinevaid
riskianalüüse on oluline tagada ühtne lähenemine, et vältida töö
dubleerimist. Eriti oluline on leida ühtne lähenemine seoses tulevikus
vastuvõetavate NIS2 ja CER direktiividega.
6. Välisministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta
7. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega
8. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega
9. Maaeluministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega
10. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole tähtajaks vastanud
11. Keskkonnaministeerium ei ole tähtajaks vastanud
12. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole tähtajaks vastanud
13. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ei ole tähtajaks vastanud
14. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tegi järgneva ettepaneku
17. ITL teeb ettepaneku jätta eelnõust välja teenuse osutaja mõiste oluline Arvestatud.
laiendamine.
Eelnõud on muudetud teenuse osutajale rakendatavate nõuete erisuse
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse küberturvalisuse seaduse (KüTS) 3 säilitamisega.
lõiget 1 tehes väga põhimõtteline muudatus teenuse osutaja mõistes.
Nimelt kavandatakse muudatust, mille kohaselt hädaolukorra seaduse Seletuskirja on vastavalt muudetud.
alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad ja teised KüTS § 3 lõikes 1
nimetatud isikud saavad olema KüTS-is sätestatud kohustuste subjektiks Selgitame, et KüTS-st tulenevate nõuete rakendamisel teenuse osutajatele
kogu oma tegevuse ulatuses. on eesmärgiks olnud kaitsta ühiskondlikult oluliste teenuste
17
toimepidevust, mitte ei ole eesmärk teenuse osutaja süsteemide kaitse
Kehtiva KüTS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad kohustatud iseenesest. Sellest tuleneb ka kitsendus, et teenuse osutaja on isik, kes
järgima KüTS-i ainult süsteemide kasutamisel elutähtsate teenuste kasutab süsteemi [näiteks] elutähtsa teenuse osutamisel.
osutamisel. Seega kaotatakse eelnõuga (teenuse osutajaks määratlemise
ja seega KüTSi kohaldamise) kriteerium, et süsteemi kasutatakse Selle kitsenduse kaotamise eesmärk oli selgitatud ka eelnõu seletuskirjas.
elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et eelnõu muudatuse Eesmärk tugines peamiselt kahele eeldusele.
tulemusel piisab KüTS-i kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa
teenuse osutaja. Esiteks, eelnõu koostajate ning RIA hinnangule, et teenuse osutaja
kasutab enamjaolt omavahel ühendatud süsteeme. Arvestades, et edukate
Teenuse osutaja mõiste selline laiendamine on: küberrünnakute sisenemispunkt on kõigest esimene faas, millele järgneb
organisatsiooni teistesse süsteemidesse laienemine, on selgeks ohuks ka
- väga oluline muudatus, kuna erasektori elutähtsa teenuse osutajatele oluliste teenuste toimepidevusele olukorrad, kus teenuse osutaja rakendab
(ETO) plaanitakse kehtestada uued kohustuslikud nõuded. Tegelikult on küll asjakohaseid turvameetmeid olulise teenuse osutamisega seotud
see komplekt nõudeid, sest lisaks kohustuslikule Eesti Infoturbe süsteemidele, kuid mitte ülejäänud taristule.
Standardile (E-ITS) plaanitakse kehtestada KüTS § 7 lg 5 alusel ka
turvameetmete üldnõuded ja süsteemide turvameetmete erinõuded. Teiseks, rakendatav E-ITS standard on koostatud organisatsioonipõhise
Muudatus on väga suur ja põhimõtteline, sest KüTS kehtestatakse ETO- lähenemise alusel. Kuivõrd E-ITS on rakendatav KüTS-i subjektsuse
de kogu tegevusele, mitte ainult elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele alusel, siis tekitaks selle rakendamise piirang teenuse osutajate suhtes
süsteemidele. Samal ajal jääb alles ka KüTS § 6 sätestatud kohustus olulisi praktilisi probleeme E-ITS-i rakendamisel, alates efektiivse
järgida küberturvalisuse tagamise põhimõtteid; järelevalve teostamise ning auditite läbiviimise võimalustest ning
lõpetades tehniliste keerukuste ja potentsiaalselt ka majanduslike
- muudatus, mida ei ole erasektori huvigruppidega üldse arutatud; lisakuludega, mis tulenevad vajadusest infoturvet organisatsioonis
erinevate metoodikate alusel tagada, sh tulenevalt süsteemide ja
- eelnõu seletuskirjas esile toomata ja põhjendamata. Seda ei nimetata turvameetmete kaardistamisel kunstlike piiride tõmbamisest.
sisukokkuvõttes (eelnõu seletuskiri lk 1-2) ja see ei ole kirjas ka eelnõu
eesmärgina (seletuskiri lk 4-8). Eelnõu § 1 punkti 3 selgituses Arvestades, et nii ITL kui ka Eesti Energia on esitanud sellele
nimetatakse seda aga vaid seaduse kohaldamisala täpsustamiseks, kuigi lähenemisele selget vastuseisu samasisulistele argumentidele tuginedes,
sisuliselt tähendab antud muudatus ETO puhul seda, et kui hetkel sealhulgas et oluliste teenuste osutamisega seotud süsteemid on muudest
kohaldub KüTS konkreetse ETO ühele või kahele teenusele, siis pärast eraldatutud või on ühendustele rakendatud turvameetmed, on eelnõu
muudatuse jõustumist ettevõtte muudele teenustele, mille hulk võib olla koostajad valmis ettepanekuga arvestama ning käsitlema teenuse
sadades; osutajale rakendatud kitsenduse asjakohasust uuesti küberturvalisuse
seaduse täiendava revisjoni projekti raames.
18
- ära unustatud eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi peatükis. Nimelt on
täielikult puudu selle muudatuse mõjude analüüs (eelkõige majanduslik
mõju ettevõtetele). Näiteks on eelnõu seletuskirja lk 34 kirjas, et „E-ITS
kehtestamisest tulenevad muutused kujundavad formaalselt ümber
teenuse osutajate kohustusi, kuid ei muuda neid sisuliselt võrreldes
varasemate kohustustega küberturvalisuse tagamisel.“ Samas
väidetakse, et „kui teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi
küberturvalisuse tagamiseks KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud
määruse nõuete järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS
tingimuste järgimise kohustusest suurt majanduslikku mõju“. Meie
hinnangul jätavad need väited täielikult arvestamata eelnõu punktiga 3
tehtava muudatuse mõjud ettevõtetele.
ITL teeb ettepaneku jätta teenuse osutaja mõiste laiendamine eelnõust
välja. Seega tuleb välja jätta eelnõu § 1 p 3 ( KüTS § 3 lg 1 muutmine),
§ 3 (elektroonilise side seaduse muutmine) ja § 4 (hädaolukorra seaduse
§ 41 lg 1 muutmine). Sellega seonduvalt tuleb välja jätta ka eelnõu § 1
p 18 ja §§ 5-8.
Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt:
1) ITL leiab, et niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine ei
ole põhjendatud. Seni on KüTS-ist tulenevad kohustused kehtinud vaid
süsteemide kasutamisel elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte
tegevusele KüTSi kohaldamise laiendamine ei ole meie hinnangul
vajalik, kuna ETO-d tegelevad ise küberturvalisusega. Ettevõtete
tegevust ei pea kohustuslikus korras raamistama nõuetega, mis kehtivad
ettevõtte kogu tegevusele.
a. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii
tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle
seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel.
19
Täitmaks eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus
ühiskonna seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem
läbipõimunud infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada
võimalusi eirata üht osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste
kaardistamisel, küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete
rakendamisel.“ (lk 9). Meie hinnangul ei ole see selgitus veenev.
b. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel, saab vältida
sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse osutamiseks
kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste süsteemidega. Kui
ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavaid meetmeid süsteemi
turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, siis on põhjendamatu
kohaldada KüTS-i nõudeid ettevõtte nendele süsteemidele, mida ei
kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles esinevad intsidendid ei
saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust.
2) Eelnõu üheks ajendiks on E-ITS kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse
järgi kehtestati teenuse osutamiseks kasutatavate turvameetme kirjeldus
ja riskianalüüsi koostamise nõuded valdkonna eest vastutava ministri
määrusega (KüTS § 7 lõige 4). See ei sisaldanud ETO-le auditeerimis-
või sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (va
ISKE kohuslased). Eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E-ITS´i
ning tingimuste täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist standardit
ISO/IEC 27001 ning tingimuste täitmist tõendada kehtiva
vastavussertifikaadiga.
Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTS-i
kohaldamine kõigi ETO süsteemide osas, sõltumata kas need süsteemid
mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidavust, on ettevõtlusvabadust
ebaproportsionaalselt piirav.
3) ITL-i seisukohta toetavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja
20
infosüsteemide turvalisuse ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula
punktid 22 ja 23, mille kohaselt tuleks elutähtsate teenuse osutajate
suhtes tuleks kohaldada konkreetseid turvanõudeid üksnes seoses nende
teenustega, mida peetakse olulisteks. Teenuse osutajate
identifitseerimiseks peaksid liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks
peetavate teenuste loetelu, mis peaks olema liikmesriikidele
lähtealuseks, mis võimaldab teenuse osutajate identifitseerimist.
Direktiiv nõuab selgelt, et oluliste teenuste liigid tuleb eristada
mitteolulistest tegevustest, millega asjaomases sektoris tegutsev üksus
võib tegeleda. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on Eestis
otsustatud direktiivis sätestatud eirata ja ettevõtete kogu tegevust hakata
reguleerima.
4) Teenuse osutaja mõiste laiendamine suurendaks ettevõtete finants- ja
halduskoormust, mille peab kokkuvõttes kinni maksma tarbija.
Ettevõtted ei saa nõustuda ülemäärase finants- ja halduskoormusega,
mida põhjendatakse ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet
teostada.
5) Niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine diskrimineeriv
võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega. Nimelt on see
konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte pakub ka
muid teenuseid, kuna elutähtsat teenust osutava ettevõtte kõigi
süsteemide kulud suureneva eelnõuga kavandatud kõrgendatud nõuete
tõttu.
15. Tartu Ülikooli õigusteaduskond esitas järgnevad märkused
18. Eelnõu eesmärk on laiendada küberturvalisuse nõudeid andmekogudelt Teadmiseks võetud.
AvTS mõistes kõikide avaliku sektori asutuste süsteemidele ja seaduses
teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldataks kõigi seaduse alusel Selgitame, et seletuskirja punkt 7 käsitleb riigi ja kohaliku omavalitsuse
asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Eelnõust tulenev majanduslik
ülikoolidele. Seletuskirja punktis 7 ei ole arvestatud seaduse mõju seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on
jõustumisega avalik-õiguslikele asutustele lisanduvate kohustustega. käsitletud alapunktis 6.1.3.2.
21
Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole avalik-õiguslikud asutused
kohustatud kehtiva ISKE nõudeid täitma või täitma neid kogu asutuse Avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele küberturvalisuse nõuete
ulatuses. Seetõttu tuleks käsitleda ka muudatuste rakendamisega rakendamine on selgitatud seletuskirja punktis 3 vastava muudatuse
kaasnevaid kulutusi avalik-õiguslikele asutustele. Ülikoolide tegevus on juures. Lähtuvalt eelmainitud mõjude hinnangust on nõuete majanduslik
finantseeritud läbi riigi poolse rahastuse ja arvestades kavandatavate mõju oluliselt väiksem neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,
muudatuste mastaapsust tuleks lähiaastatel vaadata üle ka kõrghariduse kellel on ISKE järgimise kohustus andmekogude pidamisest tulenevalt
rahastusmudel. või kes on isikuandmete vastutavad või volitatud töötlejad. Seega igal
Arvestades ülikooli suurust (3700+ töötajat, 14 500 üliõpilast mitmes juhul ei tohiks süsteemide turvameetmed olla uus kontseptsioon ühelegi
kümnes struktuuriüksuses üle Eesti) ning ülikooli IT taristu mahtu /…/, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
ei ole tegemist kindlasti väikesemahulise muudatusega. Esimese auditini
on aega küll antud 3 aastat, aga see ei pruugi Tartu Ülikooli suurust Küberturvalisuse nõuete järgimiseks tuleb teha kulutusi ning kui avalik-
arvestades olla piisavalt pikk aeg. õiguslik juriidiline isik, sh ülikool, on võtnud kasutusele süsteeme ilma
nende turvalisuse tagamiseks tehtavate kulude kandmisteta, siis peab
avalik-õiguslik juriidiline isik ka oma rahastamisvajaduste kajastamisel
süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke kulutuste eest seisma.
Kõigest süsteemide funktsioonide arendamisele keskenduv
rahastamisvajaduse kajastamine oleks vastutustundetu praktika.
Kui süsteem ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku seaduslike ülesannete
täitmiseks vajalik, siis saab sellest lähtuda ka süsteemi kaitsetarviduse
määramisel E-ITS-i järgimise käigus, millest omakorda sõltuvad
vajalikud turvameetmed.
Leiame, et hiljemalt kolme aasta jooksul on E-ITS-i järgimise efektiivse
järelevalve võimaldamiseks vajalik viia läbi esimene vastavusaudit.
19. Eelnõuga sätestatakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise Teadmiseks võetud.
asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning tema
järelevalvevolitused. Vastavate nõuete rikkumise korral on eelnõu Selgitame, et eelnõu seletuskirja on sunniraha määra osas muudetud (vt
kohaselt ette nähtud väärteokaristused, millede kohtuväliseks Justiitsministeeriumiga seotud märkust nr 1).
menetlejaks on samuti TTJA. Eelnõus ja selle seletuskirjas jääb
mõnevõrra segaseks, milliste nõuete rikkumiste puhul võidakse määrata
22
sunniraha. Võib eeldada, et silmas on peetud Euroopa Parlamendi ja Eelnõu järgselt on TTJA-l võimalik sunniraha määrata, kui tema
nõukogu määruse (EL) nr 2019/881 nõuete rikkumist, kuid samas on koostatud ettekirjutust ei ole täidetud. Ettekirjutuse tegemise võimalikud
põhjendatud sunniraha ülemmäär suurenemist 100 000 euroni, et see põhjused (rikkumised) on seotud küberturvalisuse määruses (määrus nr
motiveerib järelevalve subjekte lähtuma KüTS-i ning selle alusel antud 2019/881) ette nähtud nõuetega.
õigusaktide nõuete kohaselt. Seega vajaks täpsustamist, milliste nõuete
rikkumise puhul võidakse sunniraha määrata.
16. Eesti Energia AS esitas järgneva ettepaneku
20. Palume jätta eelnõust välja KüTS § 3 lg 1 p 1 ja HOS § 41 lg 1 Arvestatud.
muudatused.
Arvestades, et nii ITL kui ka Eesti Energia on esitanud märkuses mainitud
Kehtiva KüTS § 3 lg p 1 kohaselt: lähenemisele selget vastuseisu samasisulistele argumentidele tuginedes,
teenuse osutajaks loetakse isik, kes kasutab süsteemi hädaolukorra sealhulgas et oluliste teenuste osutamisega seotud süsteemid on muudest
seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutajana elutähtsa teenuse eraldatutud või on ühendustele rakendatud turvameetmed, on eelnõu
osutamisel. koostajad valmis ettepanekuga arvestama ning käsitlema teenuse
osutajale rakendatud kitsenduse asjakohasust uuesti küberturvalisuse
Eelnõu muudab seda punkti selliselt, et: seaduse täiendava revisjoni projekti raames.
teenuse osutajaks loetakse hädaolukorra seaduse alusel määratud Vt ka ITL-iga seotud samasisulisele märkusele esitatud vastust (märkus
elutähtsa teenuse osutaja. nr 17).
Seega kaotatakse eelnõuga (teenuse osutajaks määratlemise ja seega
KüTSi kohaldamise) kriteerium - et süsteemi kasutatakse elutähtsa
teenuse osutamiseks. Järelikult eelnõu muudatuse tulemusel piisab
KüTSi kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa teenuse osutaja.
Eesti Energia kontserni vaates peavad eelnõu jõustumisel jaotusvõrgu
ettevõtja Elektrilevi ning elektri tarnimise ettevõtjad Enefit Power ja
Enefit Green tervikuna hakkama vastama KüTSi nõuetele. Seni on see
kohustus olnud vaid elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte
tegevusele KüTSi kohaldamise laiendamine ei ole põhjendatud ega
vajalik ning suurendab ettevõtete finants- ja halduskoormust, mille peab
kokkuvõttes kinni maksma tarbija.
23
Seletuskirja lk-l 9 põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii
tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle
seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel.
Täitmaks eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus
ühiskonna seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem
läbipõimunud infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada
võimalusi eirata üht osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste
kaardistamisel, küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete
rakendamisel.“. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel,
saab vältida sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse
osutamiseks kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste
süsteemidega. Kui ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavad
meetmeid süsteemi turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, on
põhjendamatu kohaldada KüTSi nõudeid ettevõtte nendele
süsteemidele, mida ei kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles
esinevad intsidendid ei saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust.
Ülemäärast finants- ja halduskoormust ettevõtetele ei saa põhjendada
ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet teostada.
Meie seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula
punktid 22 ja 23: „… Oluliste teenuste operaatorite suhtes tuleks
kohaldada konkreetseid turvanõudeid üksnes seoses nende teenustega,
mida peetakse olulisteks. Operaatorite identifitseerimiseks peaksid
liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks peetavate teenuste loetelu.
… Teenuste loetelu peaks olema liikmesriikidele lähtealuseks, mis
võimaldab oluliste teenuste operaatorite identifitseerimist. Selle
eesmärk on teha kindlaks oluliste teenuste liigid käesolevas määruses
24
osutatud sektorites, eristades neid mitteolulistest tegevustest, millega
asjaomases sektoris tegutsev üksus võib tegeleda.“
KüTSi ühe muutmise ajendiks on Eesti Infoturbestandardi (E-ITS)
kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse järgi kehtestati teenuse osutamiseks
kasutatavate turvameetme kirjeldus ja riskianalüüsi koostamise nõuded
valdkonna eest vastutava ministri määrusega (KüTS § 7 lõige 4), mis ei
sisaldanud elutähtsa teenuse osutajale auditeerimis- või
sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (v.a.
ISKE kohuslased). Siis eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E-
ITSi ning tingimuste täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist
standardit ISO/IEC 27001 ning tingimuste täitmist tõendada kehtiva
vastavussertifikaadiga.
Sertifitseeritakse või auditeeritakse toodet, teenust, süsteemi või
ettevõtet. Seega tuleb Eesti Energia kontserni vaates vähemalt kolmel
ettevõttel läbida auditeerimise või sertifitseerimise protsess. Kogu
ettevõtte skoobiga sertifitseerimine on väga mahukas protsess.
Seega ühelt poolt toob teenuse osutaja termini muudatus kaasa täiendava
halduskoormuse E-ITSi või ISO tingimustele täitmise osas, kuna nii
põhjalik kaetus on hetkel piiratud teenustel. Teiselt poolt auditeerimine
või sertifitseerimine on kulu ettevõttele, mis kajastub lõpuks kliendi
teenuse hinnas.
Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTSi
kohaldamine kõigi elutähtsa teenuse osutaja süsteemide osas, sõltumata
kas need süsteemid mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidavust, on
ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirav. Lisaks on see
diskrimineeriv võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega ning
seega konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte
peaks pakkuma ka muid kui elutähtsaid teenuseid, kuna elutähtsat
25
teenust osutava ettevõtte kõigi süsteemide kulud suureneva eelnõuga
kõrgendatud nõuete tõttu.
Eeltoodud põhjendustel palume eelnõust välja jätta ka HOS § 41 lg 1
muutmine.
26
II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside
Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid,
mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning
samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad
seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena.
Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud
volitusnorme.
Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on
saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga.
Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel,
kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused,
siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada.
1. Justiitsministeerium esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 7 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandiga
21. Määruse eelnõu § 3 lg 3 kohaselt kehtestab Eesti Infoturbestandardi Teadmiseks võetud.
valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna tegu on üleriigilise
standardiga, mis loob kohustusi kõikidele teenuse osutajatele, teeme
ettepaneku vastav standard kehtestada Vabariigi Valitsuse määruse
tasandil.
22. Määruse eelnõu § 4 lg 1 kohaselt viiakse auditeerimine läbi vastavalt Teadmiseks võetud.
KüTS § 7 lg-le 5 ning määruse § 3 lg 3 kohaselt. Tõenäoliselt on siin
kogemata tekkinud viide valele sättele, sest KüTS § 7 lg 5 sisaldab Selgitame, et siin pole eksimust – tolles sättes on märgitud, et
volitusnorme määruste kehtestamiseks, kuid ei reguleeri auditeerimise auditeerimist viiakse läbi vastavalt kommentaaris mainitud õigusnormide
korraldust. Palun vaadake viide üle. „alusel kehtestatud“ E-ITS’i auditeerimisjuhendile. Siin palume tutvuda
ka eelnõu lisas nr 2 (rakendusaktide kavandid) oleva määrusega „Eesti
infoturbestandard“, mis sisustab E-ITS’i dokumendid, sh
auditeerimisjuhendi.
27
23. Määruse eelnõu § 4 lg 2 seab teenuse osutajale (kelleks on sisuliselt kõik Teadmiseks võetud.
Justiitsministeeriumi haldusala asutused) kohustuse auditi
järeldusotsuse edastamiseks. Piisavaks tuleks pidada, kui vasta otsuse Selgitame, et eesmärk on võimaldada ühisauditite tellimist ning
edastab auditi tellija (st KütS EN sõnastuse vaatest üks teenuse läbiviimist ning arutelu all on võimalikud muudatused määruse eelnõus
osutajatest). ning auditeerimisjuhendites selle tagamiseks.
24. Määruse eelnõu § 4 lg 3 p 2 kohaselt loetakse auditi läbiviimise kohustus Teadmiseks võetud, sh vt järgmist kommentaari.
täidetuks, kui tegu on perearstiga. Juhime tähelepanu, et perearstid
töötlevad mh eriliigilisi isikuandmeid, mistõttu kontroll teabeturbe osas
võib osutuda olulisemaks kui mõne muu asutuse väiksema andmekogu
puhul.
25. Määruse eelnõu § 4 lg 3 p 3 kohaselt loetakse auditi läbiviimise kohustus Teadmiseks võetud.
täidetuks valitsusasutuse hallatava riigiasutusega ning sellele isikule
kohaldatakse KüTS §-s 7 sätestatud kohustusi ainult sama seaduse § 3 Selgitame täiendavalt, et oleme auditi läbiviimise kohustuse võimalike
lõike 4 alusel. Sellest tulenevalt väheneks isegi IT-asutuste kohustused erandite loetelu ümber kavandamas. Eesmärk on võimaldada väiksematel
ning nii Registrite ja Infosüsteemide Keskus kui ka teised IT-majad ei ning piiratud tegevustega ettevõtjatel ning asutustel E-ITS-i rakendada
ole kohustatud enam auditeid tellima. Kas see on aga olnud ikka ilma regulaarse auditi läbiviimise kohustuseta. Nn IT-asutuste kohustusi
eesmärk võttes arvesse teabe töötluse ulatust IT-majades? määruse eelnõus ei vähendata.
26. Määruse eelnõu 3-nda peatüki 1. jagu ületab määruse kehtestamise Teadmiseks võetud.
aluseks oleva seaduse (KüTS §-is 1 sätestatud) reguleerimis- ja
kohaldamisala. Nimelt KüTS § 1 kohaselt kohaldub seadus ühiskonna Selgitame täiendavalt, et KüTS reguleerimis- ja kohaldamisalaks ei ole
toimimise seisukohast oluliste ning avaliku sektori võrgu ja süsteemid, vaid süsteemide pidamine.
infosüsteemidele. Määruse eelnõu § 5 sõnastus hõlmab aga kõiki
teenuseid (st mitte üksnes võrgu- ja infosüsteeme), ületades
reguleerimisala. Sellega seoses tuleks muuta § 5 sõnastust. KüTS §-is 1
sätestatud reguleerimis- ja kohaldamisala ei tohiks laiendada kõikidele
teenustele. Ühtlasi tekitab segadust EITS (Eesti infoturbe standard)
juhis, mis räägib omakorda hoopis äriprotsessidest, mitte võrgu- ja
infosüsteemidest. Palun vaadake need sätted üle ja parandage vastavalt.
28
27. Vaadates määruse eelnõu § 4 ja § 6 sõnastust, siis kas mõistame õigesti, Teadmiseks võetud.
et auditid tuleb läbi viia mitte üksnes andmekogude osas, vaid kõikide
võrgu- ja infosüsteemide osas, kuid turvaklass määratakse üksnes Selgitame täiendavalt, et turvaklassi määramine säilitatakse
andmekogudele? Ühtlasi on hetkel rakenduslikust vaatest arusaamatu, andmekogude suhtes ning selle praktiline väljund rakendatavate
mida mõeldud turvalisuse puudumisest tuleneva kahju hindamise all. turvameetmete osas tuleneb turvaklassi teisendamisest kaitsetarbeks, mis
Palun selgitage. on osa E-ITS-i metoodikast. Teiste infosüsteemide puhul ei ole
teisendamine vajalik, kuivõrd turvaklassi asemel määratletakse
kaitsetarve E-ITS-i metoodika alusel.
Andmete turvalisuse puudumisest tulenev kahju hindamine on protsess,
mis koos andmete tähtsuse hindamise protsessiga moodustab andmekogu
andmete turvaanalüüsi ning sellest tulenevalt määratakse andmekogu
turvaklass.
Täpsemad selgitused esitatakse määruse eelnõu seletuskirjas.
28. Määruse eelnõu § 9 lõikes 3 kehtestatud käideldavuse turvaosaklassi K1 Teadmiseks võetud.
ja K2 vahel on võrdlemisi suur (K1 lubatud seisak nädalas ööpäev, K2
seisak 2 h, K3 seisak 10 min), mis võib tekitada olukorra, kus Selgitame, et samalaadsed sõnastused on ka kehtivas ISKE määruses, mis
andmekogu vastutav töötleja määrab kõrgema osaklassi vaid seetõttu, et kehtib kuni 31.12.2022. a. Seega vähemalt seni ajani ei ole võimalik
K1 osaklass võimaldab liiga pikka seisakut. Sellega seoses teeme määruse eelnõus vastavaid muudatusi teha. Samas on võimalik siinne
ettepaneku vähendada osaklasside vahet. ettepanek läbi analüüsida küberturvalisuse seaduse tulevase revisjoni
käigus.
29. Määruse eelnõu § 11 kehtestab süsteemid, millel on oluline mõju riigi ja Teadmiseks võetud.
kohaliku omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid. Ühtlasi
on ka teisi võrgu- ja infosüsteeme, mis omavad olulist mõju avalike Märgime, et täpsemad selgitused nimekirjas loetletud süsteemide
ülesannete täitmisele. Näiteks puudub nimekirjas mh riigi andmeside määratlemisel esitatakse määruse eelnõu seletuskirjas.
võrk (ASO võrk), allkirjastamise ja autentimise süsteemid, millest
sõltuvad väga paljud teised võrgu- ja infosüsteemid (sh avalike
ülesannete täitmine). Loetletud andmekogude ja infosüsteemide
nimetused vajavad täpsustamist, palun vaadake loetelu üle.
29
30. Määruse eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt ei ole võimalik IT-asutustel Teadmiseks võetud.
rakendada ISO standardit määruse eelnõu §-is 11 toodud infosüsteemide
osas. Hetkel ei ole arusaadav, miks selline erisus on tehtud. Kui asutus Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk
otsustaks rakendada ISO standardit, siis EITS rakendamine üksnes tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on
osadele süsteemidele toob kaasa täiendava ressursi kulu. Teeme sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus.
ettepanku, et regulatsioon toetaks laiemalt turbestandardi valikut
asutuste poolt.
2. Siseministeerium esitas järgnevad märkused
31. Seletuskirjas on toodud lause: "Eelnõu koostamise hetkel kavandatav Teadmiseks võetud.
Vabariigi Valitsuse määrus sätestab kohustuse järgida E-ITS-i ning
rakendada selle järgimisest tulenevaid turvameetmeid, kusjuures E-ITS- Selgitame, et E-ITS-i asemel võib tõesti rakendada ISO standardit ning
i järgimine seisneb E-ITS tingimuste täitmises infoturbe halduse vastav kavand on ka määruse eelnõu kavandis esitatud.
käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja E-ITS-
i tingimuste täitmise auditeerimises." Selle lause kohaselt võib aru
saada, et E-ITS-i rakendamine on kohustuslik ja ainuke valik. Samas on
erinevatel EITS-iga seotud kohtumistel ja koolitustel toodud välja, et
võib rakendada ka ISO standardit.
32. Juhime tähelepanu olukorrale, mis tekib kui Vabariigi Valitsuse määruse Teadmiseks võetud.
eelnõu kavand „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“
pakutud sõnastuses jõustub. Antud määruse eelnõu kavandi § 3 lõige 1 Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk
ja 4 kohaselt lubatakse teenuse osutajal rakendada turvameetmeid, mis tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on
vastavad rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele. sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus.
Samas aga piirab § 12 lõige 3 ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud
nõuete kasutamist juhul, kui tegu on § 11 nimetatud süsteemiga. Antud
juhul siis on § 11 punktis 11 nimetatud rahvastikuregister.
Selline piirang viib olukorrani, kus Siseministeerium ja
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus peavad hakkama
juurutama paralleelselt Eesti Infoturbestandardi tingimusi ainult
30
rahvastikuregistri jaoks, aga teiste infosüsteemide jaoks saab kasutada
ISO/IEC 27001 kehtestatud nõudeid.
33. Eelnõus on käsitlemata, kuidas täpsemalt määratletakse andmekogude Teadmiseks võetud.
ja äriprotsesside kaitsetarvet (vana nimega turvaosaklassid). Ära on
määratud, mis tase vastab endisele kõrgkäideldavusele või kõrg- Tulevikus esitatava määruse eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem
terviklikkuse turvaosaklassile, kuid pole täpselt välja toodud, kuidas selgitus seoses turvaosaklasside ja kaitsetarbe teisendusega.
selleni jõutakse. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
34. Riigi Infosüsteemi Amet peaks välja töötame E-ITS-i tööriista, mis Teadmiseks võetud.
aitaks kiirendada ja viia efektiivsemalt praktikasse uut infoturbe
standardit. Antud vajadus ilmnes juba eelmise infoturbe standardi ISKE-
ga, kus see puudus mitmeid aastaid ja paljud tegid seda oma
äranägemise järgi. Mõistlik oleks seda üle riigi ühtlustada või vähemalt
osa sellest.
3. Rahandusministeerium esitas järgnevad märkused
35. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõikega Teadmiseks võetud.
5, mis sisaldab volitusnormi süsteemide küberturvalisuse tagamiseks
vajalike nõuete, sh Eesti Infoturbestandardi kehtestamiseks. Selgitame täiendavalt, et määruse eelnõu koostamisel on arutelu all
kavandatava minimaalse turbeastme (H) nõude eemaldamine ning
Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks avaliku teabe seaduse § 439 lõike krüptovõtmete hoidmiste võimaluste laiendamine.
1 punkt 4 volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi
kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse ning viiakse infoturbe
tagamine andmekogude põhiselt lähenemiselt võrgu- ja infosüsteemide
lähenemisele. Seega võimaldab muudatus aegunud infosüsteemide
kolmeastmelise etalonturbe süsteemi asendada uue Eesti
Infoturbestandardiga (E-ITS).
Eelnõu seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid) sisaldab Vabariigi
Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“
kavandit (edaspidi kavand). Kavandi § 10 lõike 2 kohaselt on
turbeastmele kõrge (H) vastav Eesti Infoturbestandardi kaitsetarve väga
31
suur (VS), turbeastmele keskmine (M) vastav kaitsetarve suur (S) ning
turbeastmele madal (L) vastav kaitsetarve normaalne (N).
Kavandi §-s 11 on loetelu avalike ülesannete täitmist oluliselt
mõjutatavate süsteemidest. Nõustume, et on asjakohane loetleda avalike
ülesannete täitmist oluliselt mõjutavad süsteemid ja maksukohustuslaste
register ning e-riigikassa on olulised süsteemid. Kuivõrd nende andmeid
varundatakse välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse, on
vastava volitusnormi loomine igati asjakohane. Lisaks soovitame
kaaluda ka normi lisamist, mis laiendaks krüptovõtmete hoidmise
võimalusi, et vähendada võimalikke riske.
Kavandi § 12 lõike 2 kohaselt on §-s 11 nimetatud süsteemide (sh
riigikassa infosüsteem ja maksukohustuslaste register) kaitsetarve Eesti
Infoturbestandardi tähenduses on väga suur (VS), mis tähendab, et
täitmaks tulevikus määrust, peab nii maksukohustuslaste registrile kui
riigikassa infosüsteemile rakendama kõrgmeetmeid, mis praegu
vastavad turbeastmele kõrge (H).2
Märgime, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr
21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 74 lõikele 3 on
infosüsteemi turbeaste keskmine (M). Määrates maksukohustuslaste
registrile infosüsteemi turbeaste keskmine (M) asemel turbeastmeks
kõrge (H), mis edaspidi Eesti Infoturbestandardi kohaselt tähendab, et
kaitsetarve on väga suur (VS), see aga toob kaasa märkimisväärsed
kulud H taseme kohustuslike meetmete, edaspidi kõrgmeetmete
rakendamiseks. Muutus mõjutab samuti Maksu- ja Tolliameti ning
Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse töökorraldust ja
2
Lisainformatsioon täiendavalt rakendatavatest kõrgmeetmetest on kirjeldatud vastavustabelis ISKE meetmetele, kus näidatud E-ITS etalonturbe mooduli meetmete ja ISKE
8.06 meetmete omavahelisi seoseid (https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/standardi-dokumendid/vastavustabelid/#vastavustabeliskemeetmetele2 ).
32
nõudeid andmete töötlemisele. Muutus mõjutab ka e-riigikassa
süsteemi, mille turbeastmeks on hetkel määratud samuti (M).
Määruse seletuskirjast ei selgu, millistele andmetele või analüüsile
tugineb maksukohustuslaste registri ja e-riigikassa infosüsteemi
kaitsetarve muutmine seniselt väga suurele (VS). Vastavalt standardile
väljendab kaitsetarve äriprotsessi infoturbe vajadust. Hinnang
äriprotsessi kaitsetarbele tuleneb eelkõige äriprotsessi poolt töödeldava
teabe kaitsetarbest, sh andmekogu turvaklassist. Kaitsetarbe määramine
võib toimuda näiteks äritoime analüüsi tulemuste põhjal. Kui
sellekohane analüüs on läbi viidud, siis palume vastav analüüs
Rahandusministeeriumile edastada.
Arvestades eeltoodut ei saa Rahandusministeerium kavandit
kooskõlastada enne, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
on teostanud analüüsi ja leidnud rahastuse kavandi § 11 punktides 9 ja
10 nimetatud süsteemide nõuetele vastavaks viimise ja ülalhoiu
kuludeks tingimuses, kus tekib kohustus rakendada kõrgmeetmeid
lähtudes väga suurest kaitsetarbest (VS). Samuti palume selles osas
täiendada seletuskirja mõju osa, nii rahalises vaates kui ka E-ITS
kehtestamise tingimuste osas.
36. Määruse § 12 lõiked 2 ja 3 välistavad Rahandusministeeriumi Teadmiseks võetud.
valitsemisalas ülemineku Eesti siseriiklikult, küll uuenevalt, aga
rahvusvaheliselt tunnustamata infoturbe raamistikult, üldtunnustatud Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk
ISO/IEC 27001 infoturbestandardile kui kõik Eesti infoturbestandardi tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on
kohustuslikud meetmed on täidetud. Peame vajalikuks jätta sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus.
otsustuspädevus ministeeriumide valitsemisalasse ja hõlbustada
toimivate sidusate lahenduste juurutamist ühtses tollialas, nii Euroopa
Liidu üleselt, kui ka vastavalt riikide vahelisele koostööle ja kehtivatele
koostöölepetele sh ühine võitlus terrorismi rahastamise ja rahapesuga.
Seega peame vajalikuks, et E-ITS kohustuslike meetmete rakendamisel
33
§-s 11 nimetatud süsteemide puhul ei välistataks ISO/IEC 27001
infoturbestandardi rakendamist.
37. Palume eelnõus kontrollida eelnõu ja seotud rakendusaktide Teadmiseks võetud.
kavandatavad jõustumise ajad. Näiteks kavandi § 12 lõige 2 jõustub §
15 lõike 1 kohaselt juba 2022.a, mille tulemusena peaks §-s 11 Selgitame täiendavalt, et kavandatava määrusega sätestatakse küll E-ITS-
nimetatud süsteemid vastama turbeastmele (VS) ehk tänases mõistes i järgimise kohustus, kuid E-ITS-i järgimise kohustuse täitmine ei
astmele (H) juba 2022. aasta algusest. Selgitame veelkord, et tähenda, et rakendaja on järgmiseks päevaks kõik vastavad turvameetmed
süsteemidele kõrgema turbeastme nõuete rakendamine eeldab nii aja- rakendanud. E-ITS-i järgimine on protsess, mitte seisund, ning see algab
kui finantsressursse ning protseduuriliste jm reeglite muutmist ning üldjuhul juhtkonna tasemel küberturvalisuse tagamise pühendumuse
Rahandusministeerium ei saa kavandi kohast määruse eelnõu tegemisest ning infovarade kaardistamisest.
kooskõlastada enne käesoleva kirja punktis 1 nimetatud analüüsi
teostamist ning lisarahastuse tagamist.
38. Ühtlasi palume selgitada, kas kavandi § 11 punktides 4 ja 5 nimetatud Teadmiseks võetud.
riigi- ja kohaliku omavalitsuse register ning mittetulundusühingute ja
sihtasutuste register on käsitletavad eraldi süsteemidena või on tegemist Selgitame, et kuigi eesmärk on tagada e-äriregistri keskkonna
e-äriregistri keskkonna osaga. toimepidevus, siis tuleb süsteemide loetelus lähtuda nende süsteemide
juriidilistest nimetustest. Seetõttu on määruses nimetatud registri
ametlikud nimetused, mis kogumina moodustavad e-äriregistri
keskkonna.
4. Maaeluministeerium esitas järgneva märkuse
39. Seaduseelnõu seletuskirja lisa 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja Teadmiseks võetud.
infosüsteemide
küberturvalisuse nõuded“ kavandi 3. peatüki 2. jao 1. alljaotises Selgitame, et kommenteeritud määruse kavandi vastava osa eesmärk on
kasutatakse mõisteid „turvaklass“ ja „turbeaste“, need mõisted on siiani kehtestada küberturvalisuse nõuete erisused andmekogude pidamisel.
tulnud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri
2007. a määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. Andmekogu on AvTS-s reguleeritud süsteemi eriliik, millele rakenduvad
ka eelmainitud seaduse alusel mitmed nõuded. Andmekogude
Eelnõuga tunnistatakse nimetatud määruse volitusnorm kehtetuks ja küberturvalisuse tagamiseks rakendati varasemalt ISKE nõudeid, mis
kehtima hakkav Eesti Infoturbestandard (edaspidi E-ITS) selliseid omakorda olid koostatud andmekogu kui süsteemi vaatepunktist. E-ITSi
mõisteid ei kasuta, kuid samad mõisted esitatakse seletuskirja lisas kehtestamisel ISKE asemele uueneb mõnevõrra ka küberturvalisuse
34
rakendusakti kavandis uuesti. E-ITS annab kasutuseks võrdväärse tagamiseks rakendatavate nõuete loogika, seda ennekõike süsteemipõhise
mõiste „kaitsetarve“ ja sisustab selle võrdväärsete tasemetega, mille lähenemise asendamisel organisatsiooni ja selle protsesside põhiste
võrdlus turbeastmega on ka rakendusakti kavandis toodud. lähenemisega.
Samuti nimetab E-ITS turvaosaklasside tähise K-T-S ümber Arvestades aga vajadust säilitada andmekogude kui eriliigiliste
ingliskeelseks C-I-A (Confidentiality, Integrity, Availability). Leiame, süsteemide turbeastme määramine ennekõike andmekogu andmete
et kahe võrdväärse mõiste turbeastme või kaitsetarbe määramise tähtsusest lähtuvalt (erinevalt E-ITSi riskipõhisest kaitsetarviduse
metoodika kehtestamine lisab keerukust. Sellise lähenemise otstarve aga määramisest infovarade olulisuse kaudu protsessi eesmärgi täitmisel)
jääb arusaamatuks. ning säilitada riigi infosüsteemi haldussüsteemi ja seekaudu ka
andmekogude põhimääruste regulatiivne sisu turvaosaklasside ja nendest
Teeme ettepaneku ühtlustada metoodikad rakendusakti ja E-ITS vahel. tulenevate turbetasemete osas, on alljaotise eesmärk võtta üle kehtetuks
tunnistatavast infosüsteemide turvameetmete süsteemist andmekogude
turbeastmete regulatsioon ning ühildada see E-ITSi rakendamisega
organisatsioonis, mis on andmekogu vastutav või andmekogu majutav
volitatud töötleja.
Kavandatava määruse kooskõlastamisel esitatav seletuskiri käsitleb ka iga
konkreetse sätte eesmärki ja vajalikkust täiendavalt.
5. Sotsiaalministeerium esitas järgneva märkuse
40. Eelnõu seletuskirja lisast 2 (rakendusaktide kavandid) nähtub, et Teadmiseks võetud.
üleminekusätteid on plaanitud sätestada ka KüTS § 7 lõike 5 alusel
kehtestatava määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse Selgitame, et auditeerimise kohustus on üks osa E-ITS-i järgimise
nõuded“ §-s 14. kohustusest määruse kavandi alusel. Sellest tulenevalt peab ka mainitud
kohustuse täitmise tähtaeg olema reguleeritud samas õigusaktis. Sarnaselt
Palume kaaluda auditeerimise kohustuse ülemineku tähtaegade kehtestati ISKE järgimise, sh auditeerimise, kohustused Vabariigi
sätestamist seaduse tasemel ning vastavalt täiendada eelnõu ja Valitsuse määrusega, mis samuti sätestas esimese auditi läbiviimise
seletuskirja rakendussätete osa. tähtajad.
Nimetatud rakendusakti kavandi §-s 14 sätestatud üleminekusätetest ei Olukorras, kus hiljemalt 2022. aastal läbiviidud ISKE audit võimaldaks
selgu üleminekuperioodi kestus. Nimetatud paragrahvis sätestatu järgmise E-ITS-i auditi läbiviimise tähtaega viia kaugemale kui 2025.
kohaselt on teenuseosutaja kohustatud E-ITS nõuetele vastava aasta 1. jaanuar, rakendatakse E-ITS auditi läbiviimise tähtajaks 2025.
auditeerimise viima läbi nelja aasta jooksul pärast viimast ISKE järgi aasta 1. jaanuari. ISKE auditi läbiviimine ei tähenda, et nõuded on
35
tehtud turvameetmete süsteemi auditeerimist. Samas on märgitud, et E- täidetud järgnevaks neljaks („L“ turbeastmega andmekogude suhtes)
ITS nõuetele vastava esimene auditeerimine peab teenuseosutajal olema aastaks. See tähendab, et auditi läbiviimise hetkel on teada
läbi viidud mitte hiljem kui 2025. aasta 1. jaanuariks. küberturvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed. Ei eeldata, et õigusakti
jõustumisele järgneval päeval on E-ITS-i järgimisega jõutud auditeeritava
Kuivõrd ajavahemik 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. tasemeni, kuid E-ITS-i järgimise kontrollimise viimaseks tähtajaks jääb
jaanuarini ei ole neli aastat, palume üleminekuperioodi täpsustada ja kolm aastat pärast nõuete järgimise kohustuse tekkimist.
seletuskirjas vastavalt lahti selgitada.
6. Eesti Energia AS esitas järgneva märkuse
41. Lisaks ei saa nõustuda eelnõus oleva Vabariigi Valitsuse määruse Teadmiseks võetud.
„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 5 lõikega 3, mis
kohustab säilitada dokumentatsiooni 7 aastat selle koostamisest ja see
tuleb teha RIA-le kättesaadavaks vastava taotluse korral. Hetkel kehtiva
seaduse § 7 lõike 2 punkti 6 järgi tuleb dokumente säilitada 3 aastat (see
punkt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks). 7 aastat on infotehnoloogias
väga pikk aeg ja on raske mõista, mis väärtust pakuvad RIA-le 7 aasta
tagused riskianalüüsid või sel hetkel rakendatud turvameetmete info.
Eriti arvestades veel nõuet, et sõltumatu audit või sertifitseerimine tuleb
läbi viia iga 3 aasta järel.
36
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse
ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded
Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse küberturvalisuse seaduse §-s 7 sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide
küberturvalisuse tagamiseks:
1) infoturbe halduse nõuded ja juhised, üldnimetusega Eesti infoturbestandard;
2) turvameetmete üldnõuded; ning
3) süsteemide turvameetmete erinõuded ja nende kohaldamise ulatus.
§ 2. Terminid
(1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) Andmekogu on andmekogu avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 tähenduses.
2) Infoturve on võrgu- ja infosüsteemile turvameetmete loomise, valimise ja rakendamise protsesside kogum.
(2) Määruses kasutatakse termineid küberturvalisuse seaduse §-s 2 määratud tähenduses.
2. peatükk
Eesti infoturbestandard
§ 3. Eesti infoturbestandardi sisu
(1) Teenuse osutaja peab järgima Eesti infoturbestandardit ning rakendama selle järgimisest tulenevaid
turvameetmeid.
(2) Eesti infoturbestandardi järgimine seisneb Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmises infoturbe halduse
käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise
auditeerimises.
(3) Eesti infoturbestandardi kehtestab üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamise eest vastutav
minister määrusega ning selle sisu avaldatakse Eesti infoturbestandardi portaalis.
(4) Lõikes 1 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1
1) teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud
nõuetele;
2) teenuse osutaja on punktis 1 nimetatud tingimuse täitmise kinnitamiseks esitanud Riigi Infosüsteemi
Ametile kehtiva vastavussertifikaadi.
(5) Kui teenuse osutaja haldab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi, siis lõikes 1 sätestatud
kohustus loetakse täidetuks, kui teenuse osutaja kohaldab nimetatud süsteemi turvalisuse tagamisele avaliku
teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid.
(6) Kui teenuse osutaja ei halda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi, siis lõikes 1 sätestatud
kohustus loetakse täidetuks, kui teenuse osutaja rakendab, seirab ja ajakohastab turvameetmeid, millega
nähakse ette vähemalt:
1) süsteemide juurdepääsuõiguste haldamine, süsteemi kasutajate identifitseerimine ja autoriseerimine;
2) teenuse osutamiseks vajalikest andmetest regulaarsete varukoopiate tegemine ja protseduurid andmete
varukoopiatest taastamiseks;
3) süsteeme käitava ja süsteemides käideldava tarkvara ajakohasus;
4) süsteemides läbiviidavate toimingute logid toimingu teostaja, toimingu liigi ja toimingu teostamise ajaga;
5) tarkvaralised ja riistvaralised lahendused süsteemide turvalisust ohustava tegevuse ja tarkvara
tuvastamiseks ning tõrjumiseks; ning
6) protseduurid süsteemide turvalisuse või teenuse toimepidevuse taastamiseks.
§ 4. Eesti infoturbestandardi auditeerimine
(1) Teenuse osutaja peab läbi viima Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi iga kolme aasta järel.
Auditeerimine viiakse läbi vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning määruse § 3 lõike 3 alusel
kehtestatud Eesti infoturbestandardi auditeerimisjuhendile.
(2) Lõike 1 alusel läbiviidud auditi järeldusotsus edastatakse Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul
selle kättesaamisest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
1) teenuse osutajale, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 10 töötaja ja kelle aasta bilansimaht või
aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot, arvestades mikroettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses
2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003,
lk 36–41);
2) haridusasutusele, muuseumile, rahvaraamatukogule, etendusasutusele, valla või linna ametiasutuse
hallatavale asutusele ja osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatavale asutusele, kui tegemist ei ole
andmekogu vastutava töötlejaga või volitatud töötlejaga ega avalik-õigusliku juriidilise isikuga.
3. peatükk
Turvameetmete nõuded
1. jagu
Turvameetmete üldnõuded
§ 5. Teenuste kaardistuse ja turvameetmete dokumentatsioon
(1) Teenuse osutaja dokumenteerib enda teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsi
ja süsteemidele rakendatavad turvameetmed.
(2) Teenuse osutaja ajakohastab riskianalüüsi:
2
1) viivitamatult pärast olulise mõjuga küberintsidendi toimumist;
2) viivitamatult pärast teenuse osutamiseks kasutatava süsteemi sellist muutust, mis mõjutab süsteemi
turvalisust; või
3) hiljemalt kolme aasta möödumisel viimasest ajakohastamisest.
(3) Teenuse osutaja peab lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni säilitama 7 aastat alates selle koostamisest ning
tegema vastava taotluse korral selle Riigi Infosüsteemi Ametile kättesaadavaks.
(4) Teenuse osutaja võib lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni koostada muu õigusakti alusel koostatava
dokumendi osana.
2. jagu
Turvameetmete erinõuded
1. jaotis
Andmekogu
§ 6. Turvameetmete nõuete erisused andmekogu pidamisel
(1) Andmekogu vastutav töötleja korraldab andmekogu turbeastme määramise, andmekogu andmete
turvaklassi määramise ja andmekogu andmete turvaklassi määramiseks andmete tähtsuse hindamise ning
andmete turvalisuse puudumisest tuleneva kahjude hindamise.
(2) Andmekogu andmetele määratud turvaklass ja andmekogu turbeaste kooskõlastatakse koos andmekogu
registreerimiseks või andmekogu andmete ajakohastamiseks ettevalmistatava tehnilise dokumentatsiooniga
avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
(3) Andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja peab rakendama
turvameetmed andmekogu kasutusele võtmise ajaks.
(4) Andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja rakendab
andmekogu pidamisega seotud süsteemide turvameetmeid andmekogu turbeastmest lähtuvalt.
§ 7. Andmekogu turbeastme määramine
(1) Turbeaste võib olla kõrge (H), keskmine (M) või madal (L).
(2) Andmekogu turbeaste määratakse lähtuvalt andmete turvaklassist. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks
osaklass vastab tasemele 3, siis on andmekogu turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks
osaklass vastab tasemele 2, siis on andmekogu turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on andmekogu
turbeaste vähemalt madal (L).
§ 8. Andmete turvaklassi määramine
(1) Andmete turvaklass määratakse vastavalt infoturbe eesmärkidele tervikluse, konfidentsiaalsuse ja
käideldavuse parameetrite kaudu.
(2) Andmete turvaklass on kombinatsioon andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S)
turvaosaklasside tasemetest. Andmete turvaklassi tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses
KTS (näiteks K2T3S1).
(3) Andmete käideldavus on eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete
õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul)
selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile.
(4) Andmete terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja
volitamatute muutuste puudumine.
3
(5) Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele
vahendile.
§ 9. Andmete turvaosaklasside määramine
(1) Andmete turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase.
(2) Andmekogu vastutav töötleja määrab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse
turvaosaklasside tasemed vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud skaalale. Turvaosaklasside taseme
määramisel lähtub andmekogu vastutav töötleja järgnevast:
1) andmetega seotud nõuded õigusaktidest ja lepingulistest kohustustest tulenevalt;
2) andmetega seotud nõuded pakutavate teenuste iseloomust tulenevalt;
3) küberintsidentidest tekkivate kahjude olulisus.
(3) Andmete käideldavuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast:
1) K0 – töökindlus – pole oluline; jõudlus – pole oluline;
2) K1 – töökindlus – 90% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ ööpäev); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – tunnid (1÷10);
3) K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv
tippkoormusel – minutid (1÷10);
4) K3 – töökindlus – 99,9% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 10 minutit); lubatav nõutava reaktsiooniaja
kasv tippkoormusel – sekundid (1÷10).
(4) Andmete tervikluse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast:
1) T0 – info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse kontroll pole vajalik;
2) T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja
ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele;
3) T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll;
4) T3 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse,
täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas.
(5) Andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast:
1) S0 – avalik info: juurdepääsu teabele ei piirata (st lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on
määratud tervikluse nõuetega);
2) S1 – info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku
teadmisvajaduse korral;
3) S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs
teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral;
4) S3 – ülisalajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele
on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral.
(6) Turvaosaklassi määramisel lähtutakse andmestiku enim kaitset vajavate andmete infoturbe tasemest.
§ 10. Turvameetmete rakendamine andmekogu turbeastmest lähtuvalt
4
(1) Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks peab andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel
juhul andmekogu majutav volitatud töötleja Eesti infoturbestandardi järgimisel lähtuma kaitsealast, mis
hõlmab vähemalt kõiki andmekogu pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu pidamisega
seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu turbeastmele vastava kaitsetarbe ning rakendama Eesti
infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi.
(2) Turbeastmele kõrge (H) vastav Eesti infoturbestandardi kaitsetarve on väga suur (VS), turbeastmele
keskmine (M) vastav Eesti infoturbestandardi kaitsetarve on suur (S) ning turbeastmele madal (L) vastav Eesti
infoturbestandardi kaitsetarve on normaalne (N).
(3) Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui andmekogu vastutav töötleja ja
asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja on täitnud kõik § 3 lõikes 4 või lõikes 5 sätestatud
tingimused.
2. jaotis
Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavad süsteemid
§ 11. Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu
Süsteemid, millel on oluline mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid, on:
1) e-toimiku süsteem;
2) elektrooniline kinnistusraamat;
3) äriregister;
4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register;
5) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register;
6) kommertspandiregister;
7) Riigi Teataja infosüsteem;
8) elektrooniline kataster;
9) riigikassa infosüsteem;
10) maksukohustuslaste register;
11) rahvastikuregister;
12) sotsiaalkaitse infosüsteem.
§ 12. Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide pidamise nõuded
Paragrahvis 11 nimetatud süsteemide andmekoosseis, vajadusel koos andmekoosseisu kasutamiseks vajaliku
toimiva rakenduskihiga, varundatakse välisriigiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel regulaarselt
välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse. Varundamise üksikasjad lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja
välisriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppega.
4. peatükk
Rakendussätted
§ 13. Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise tähtajad
(1) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 1 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise
auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima kahe
aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 1 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist.
5
(2) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 2 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise
auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima kolme
aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 2 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist.
(3) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 3 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise
auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima nelja
aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 3 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist, kuid mitte
hiljem kui 1. jaanuar 2025.a.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata teenuse osutaja on kohustatud esmakordse Eesti
infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima hiljemalt 1. jaanuar 2025. a.
§ 14. Paragrahv 10 muutmine
Määruse paragrahv 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või lõikes 5“.
§ 15. Määruse jõustumine
(1) Käesolev määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise
kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].
(2) Käesoleva määruse § 3 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuaril 2023. a.
(3) Käesoleva määruse §-id 6-10 ning § 14 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a.
6
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga
Määrus kehtestatakse arhiiviseaduse § 13, avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5, § 433 lõike 5, § 437 lõike 1 ning
§ 439 lõike 1 punkti 6, kodakondsuse seaduse § 9 lõike 6, keeleseaduse § 27 lõike 3, perioodi 2004–2006
struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 6, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 lõigete 1 ning 2,
Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ muutmine
Määruse § 28 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Digitaalarhivaalide säilitamisel tuleb juhinduda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri xxx 2021. a
määrusega nr yyy „Eesti infoturbestandard” sätestatud Eesti infoturbestandardi rakendamisjuhendi
tüüpmoodulite turvameetmetest vastavalt digitaalarhivaalide säilitamisel kasutatavatele infrastruktuuri, IT-
süsteemide, võrkude ja rakenduste komponentidele ning infovarade kaitsetarbele.“.
§ 2. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe
kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine
1) määruse § 13 lõike 1 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „turbeaste“ sõnadega „või teenuse kaitsetarve Eesti
infoturbestandardi tähenduses;
2) määruse § 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„14) teenuse kaitsetarve Eesti infoturbestandardi tähenduses;“;
§ 3. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ muutmine
1) määruse § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Asutuse juht ja infoturbejuht juhinduvad oma tööülesannete täitmisel küberturvalisuse seadusest,
käesolevast määrusest, Vabariigi Valitsuse xxx 2021. a määrusest nr yyy “Võrgu- ja infosüsteemide
küberturvalisuse nõuded“ ning nimetatud määruse alusel vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
xxx 2021. a määruse nr yyy „Eesti infoturbestandard“ alusel kehtestatud Eesti infoturbestandardist, Vabariigi
Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”, rahvusvahelistest
infoturbe halduse standarditest ja parimast praktikast.“;
2) määruse § 1 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252
„Infosüsteemide turvameetmete süsteem”,“;
3) määruse § 4 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“;
4) määruse § 4 lõike 4 punktis 3 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi“;
5) määruse § 4 lõike 4 punktis 6 jäetakse välja sõnad „nende nõuete järgi, mis on toodud Vabariigi Valitsuse
20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” alusel kinnitatud
rakendamisjuhendis“.
7
§ 4. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“
muutmine
1) määruse § 18 lõike 2 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“;
2) määruse § 18 lõike 2 punktis 18 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi või“.
§ 5. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“ muutmine
Määruse § 12 lõige 2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registri turvaklass on K2T2S1.“.
§ 6. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja
põhimäärus“ muutmine
Määruse § 16 lõikes 4 jäetakse välja sõna „ISKE“.
§ 7. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis
jõustub üldises korras]..
(2) Määruse § 2 punkt 2, § 3 punktid 2, 4 ja 5 ning § 4 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a.
8
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Eesti infoturbestandard
Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse xxx määruse „Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 4 lõike 3 alusel.
§ 1. Eesti infoturbestandardi kehtestamine
(1) Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) dokumentatsioon on lisatud käesolevale määrusele.
(2) E-ITS-i dokumentatsiooni versioonis 1.00 on:
1) standardi dokumendid (sh alusohtude kataloog, auditeerimisjuhend, organisatsiooni infoturbe halduse
süsteemi (ISMS) nõuded ja juhised, E-ITS-i rakendusjuhend, riskihaldusjuhend, üleminekujuhend
infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemilt (ISKE) E-ITS-le ning muud juhendid);
2) etalonturbe kataloog;
3) seletav sõnaraamat.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis
jõustub üldises korras]..
Lisa : Eesti infoturbestandardi (E-ITS) versioon 1.00. [kättesaadav E-ITS portaalist: https://eits.ria.ee/]
9
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse
määramine ja ülesannete täitmise kord
Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel.
§ 1. Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse
määramine
Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus (edaspidi TTT
koordineerimisüksus) küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses on Riigi Infosüsteemi Amet.
§ 2. Ülesannete täitmise kord
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna
tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste
võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1-31) artiklis 7 nimetatud ülesannete täitmisel järgib TTT
koordineerimisüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna
(edaspidi RKO) esitatud suuniseid.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel küberturvalisuse
valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskusele esitatava teabe kooskõlastab
TTT koordineerimisüksus mõistliku aja jooksul RKO-ga.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 3 alusel saadud toetust kasutab
TTT koordineerimisüksus eelnevalt RKO poolt kinnitatud eelarve alusel. Eelarve kinnitamiseks esitab TTT
koordineerimisüksus eelarve ettepaneku RKO-le.
(4) TTT koordineerimisüksuse ülesannete täitmise korda koordineerib ja koostööd RKO-ga korraldab RKO
osakonnajuhataja.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis
jõustub üldises korras]..
10
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja taristuministri määruste ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse
muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 ning Vabariigi
Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015. a määruse nr 31 „Avalike teenuste pakkumise
arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine
1) määruse § 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses
„31) Eesti infoturbestandard (edaspidi E-ITS) on infoturbe halduse süsteem vastavalt küberturvalisuse seaduse
§ 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse xxx 2021. a määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“
§ 4 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele, arvestades viidatud Vabariigi Valitsuse määruse 2. peatükki;“;
2) määruse § 6 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „süsteem““ sõnadega „või E-ITS-i“;
3) määruse § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“;
4) määruse § 12 lõike 1 punktis 10 täiendatakse pärast sõna „moodulid“ sõnadega „või E-ITS-i moodulid“;
5) määruse § 27 lõike 4 punktis 3 täiendatakse pärast sõnu „et ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“ ning pärast sõnu
„alustatud ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“.
§ 2. Majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määruse nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise
toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine
1) määruse § 6 lõike 1 punktis 11 täiendatakse pärast sõna „süsteem““ sõnadega „või Eesti
infoturbestandardi“;
2) määruse § 7 lõike 2 punktis 1 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“.
§ 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi
Ameti põhimäärus” muutmine
1) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) täidab küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse ülesandeid sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud
määruses sätestatud korras.“;
2) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) küberturvalisuse alase teadus- ja arendustegevuse korraldamine ja koordineerimine ning valdkonna
teadus- ja uurimisasutustega koostöö tegemine teenistuse pädevuse piires.“.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis
jõustub üldises korras].
11
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Rahandusministri määruste muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga
Määrus kehtestatakse hasartmänguseaduse § 36 lõike 5 ja § 58 lõike 10 alusel.
§ 1. Rahandusministri 19. juuni 2012. a määruse nr 26 „Hasartmängukorraldaja elektroonilises
arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning elektroonilise
arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise kord“ muutmine
Määruse § 2 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE)“.
§ 2. Rahandusministri 7. aprilli 2004. a määruse nr 70 „Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule
võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord“ muutmine
1) määruse § 2 lõike 31 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tasemel“ sõnadega „või kaitsetarbele suur (S) Eesti
infoturbestandardi tähenduses ning sellest lähtuvatele turvameetmetele“;
2) määruse § 2 lõike 31 punktis 3 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteemi
(ISKE) nõuetele vähemalt keskmisel (M) tasemel või“.
§ 3. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga,
mis jõustub üldises korras]..
(2) Määruse § 2 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
12
TERVISE- JA TÖÖMINISTER
MÄÄRUS
Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“
muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga
Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 146 lõike 4 alusel.
§ 1. Määruse muudatused
1) määruse § 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Infosüsteemi turvaklass ja turbeaste“;
2) määruse § 5 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a.
13
07.02.2022
Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõuga korrastatakse teenuse osutajate ja avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemide turvalisust
reguleerivat õigusruumi ning rakendatakse kahte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust –
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse
sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse
määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69; edaspidi küberturvalisuse määrus) ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna
tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus)
ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1-31; edaspidi
küberturvalisuse TTT määrus).
1.1. Sisukokkuvõte
1.1.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamiseks volitusnormi loomine
Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS), avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) ja Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) volitatakse
Vabariigi Valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke
nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (edaspidi E-ITS). Muudatuste käigus
tunnistatakse kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide
turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe
õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada
infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme (edaspidi
süsteem). Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi
(edaspidi ISKE) asendada uue E-ITS-iga.
ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest
avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm
on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning
kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i
määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik
volitusnormi uuendamine.
E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe
töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning
struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast
oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise
koordineerimine (KüTS § 1 lg 1 kehtiv sõnastus).
1.1.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete
korraldus
1
Eelnõuga rakendatakse küberturvalisuse TTT määrust. Eelnõuga sätestatakse volitusnorm,
mille tulemusena on võimalik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määrata
pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendajaliige.
Eelnõuga määratakse ka, kes täidab sama määruse tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse
ülesandeid. Eelnõuga sätestatakse KüTS-is, et riikliku koordinatsioonikeskuse ülesandeid
täidab Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
koordineerimisüksuseks (edaspidi TTT üksus) määratud isik. Eelnõu ning selle lisaks oleva
määruse kavandi järgselt määratakse TTT üksuseks RIA.
1.1.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine
Eelnõuga rakendatakse ka küberturvalisuse määrust. Tegemist on otsekohalduva õigusaktiga,
mis sisaldab sätteid, mille osas on liikmesriikidel kaalutlusõigus, ning mis vajavad liikmesriigi
õiguses reguleerimist.
KüTS-is ega muudes seadustes ei ole reguleeritud sertifitseerimist info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) toodete, teenuste ja protsesside valdkonnas.
Seetõttu on KüTS-i muutmise eesmärk täita küberturvalisuse määruse artiklis 58 ja 65
liikmesriigi ülesannetena sätestatud kohustused, milleks on vastavalt riikliku küberturvalisuse
sertifitseerimise asutuse määramine ning küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise
korral karistusnormide kehtestamine.
Eelnõuga sätestatakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusena Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ning tema järelevalvevolitused. TTJA täidab
tulevikus eelnõu kohaselt riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid küberturvalisuse määruses
sätestatud nõuete täitmiseks. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus toetab
akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet vastavushindamisasutuse tegevuse üle ning riikliku
vastavushindamisasutuse üle, kes annab vajadusel välja kõrgema taseme sertifikaate. Vastavate
nõuete rikkumise korral on eelnõu kohaselt ette nähtud väärteokaristused, mille kohtuväliseks
menetlejaks on samuti TTJA.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku
küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunikud Raavo Palu (
[email protected])
ja Oliver Grauberg (
[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna
juhataja Kristiina Laanest (
[email protected]) ja õigusnõunik Silver Lusti
(
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osas tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna
õigusnõunik Ave Henberg (
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt
OÜ-st TJ Keeletoimetus Triin Jõemets (
[email protected]).
1.3. Märkused
Süsteemide turvameetmete, sh E-ITS-i kehtestamiseks seotud muudatused ei ole seotud muu
menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2021/887. Nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määrab iga liikmesriik 29. detsembriks
2021. ühe sama artikli lõike 5 nõudeid täitva asutuse, kes hakkab nimetatud määrust kohaldama
riikliku koordinatsioonikeskusena.
2
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2019/881. Nimetatud määruse artikli 69 lõike 2 kohaselt kohaldatakse alates 28. juunist 2021.
sama määruse artikleid 58, 60, 61, 63, 64 ja 65. Eelnõu on seotud osade mainitud artiklite
rakendamisega. Määruse 2019/881 tõttu on eelnõul seos toote nõuetele vastavuse seaduse ning
seal viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega muu EL õiguse rakendamisega.
Eelnõul on teatav seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ühe alaeesmärgiga,
konkreetsemalt tegevusprogrammi alapunktiga nr 6.24: tagame, et Eesti on küberkaitstud riik
ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega.
Eelnõuga muudetakse:
- küberturvalisuse seadust redaktsiooniga RT I, 22.05.2018;
- avaliku teabe seadust redaktsiooniga RT I, 30.11.2021, 17;
- Eesti Rahvusringhäälingu seadust redaktsiooniga RT I. 22.12.2020, 52.
Eelnevalt loetletud seaduste osas on Riigikogus menetluses või eelnõude infosüsteemis
kooskõlastusel järgnevad seadused, mille sisu ei mõjuta käesolevat eelnõud:
- küberturvalisuse seaduse muutmiseks on eelnõude infosüsteemis kaks toimikut (nr-d 21-
0125 ja 21-0684, mille mõlema vastutajaks on MKM), mille sisu viiakse kokku
käesolevasse eelnõusse ning ühe toimiku (nr 21-0125) alla;
- avaliku teabe seaduse puhul on Riigikogus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus 410 SE, samuti ka riigikaitseseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE; eelnõude
infosüsteemis (toimik nr 21-1386) on avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja
ruumiandmete seaduse muutmise seadus;
- Eesti Rahvusringhäälingu seaduse puhul on Riigikogus meediateenuste seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 327 SE.
Eelnõule ei eelnenud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ja kontseptsiooni koostamist,
kuivõrd eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning ISKE aegumisest tulenevalt on E-ITS-i
kehtestamise vajadus kiireloomuline.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eelnõul on kolm peamist eesmärki:
1. ajakohastada küberturvalisuse seadust, et oleks võimalik kehtestada E-ITS ja muud
ajakohastatud süsteemide küberturvalisuse nõuded ning seeläbi suurendada nende
küberturvalisust;
2. reguleerida küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riiklik
koordineerimiskeskuse määramine ning selle ülesannete korraldus;
3. määratleda riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, selle asutuse
järelevalvevolitused ning sertifitseerimisnõuete rikkumisega seotud vastutus.
2.1. Küberturvalisuse seaduse ajakohastamine Eesti infoturbestandardi
kehtestamiseks
3
Seaduse eesmärk on uuendada infosüsteemide turvameetmete volitusnormi, et võimaldada
vananenud andmekogudele keskendunud turvameetmete süsteemi ajakohastamine. Olukord,
mida soovitakse saavutada, võimaldaks ühtsetel põhimõtetel paindlikult ja rakendajatele
arusaadavalt rakendada tänapäevastele vajadustele vastavat turvameetmete süsteemi avalike
ülesannete täitmiseks või oluliste teenuste osutamiseks loodud äriprotsessidele.
Eesti infoturbealases õigusruumis on probleemiks üksnes andmekogudele fokusseeritud
infoturbeparadigma, mis vajab lahendamist. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud andmekogude
põhisele infoturbe tagamise süsteemile. ISKE-t rakendatakse andmekogudes sisalduvate
andmete töötlemiseks kasutatavatele infosüsteemidele ja seega keskendub ISKE kitsalt
andmekogudes sisalduvate andmete kaitsmisele. See lähenemine on loonud olukorra, kus
turvameetmete rakendamisel on rakendaja perspektiiv sageli ebaproportsionaalselt kitsas, jättes
turvameetmed rakendamata paljude oluliste infosüsteemide osas, mis ei kujuta AvTS-i
tähenduses andmekogu.
Asutused on praktikas sageli jätnud ISKE rakendamata, kui võrgu- ja infosüsteemi
defineerimiseks oli võimalik leida mistahes muu definitsioon kui „andmekogu“ AvTS-i
tähenduses. KüTS-i jõustumine küll leevendas olukorda, tuues Eesti õigusesse oluliselt laiema
„võrgu- ja infosüsteemi (süsteemi)“ termini koos sellega kaasneva riskianalüüsi nõudega.
Paraku ei ole praktikas rakendajatele kohale jõudnud vajadus rakendada ISKE-t kõikidele
võrgu- ja infosüsteemidele (sh ka nendele, mis ei ole „andmekogud“), kuid KüTS-i süsteemide
osas eriregulatsiooni kehtestamine AvTS-i määrusesse ei ole täna võimalik, et selliselt
õigusselgust tagada ja kohustuste olemust paremini lahti kirjutada. Õigusselguse ja
infosüsteemide turvalisuse tagamise huvides on siiski erisused andmekogude ning teiste
süsteemide osas selgelt välja tuua ja korrektselt reguleerida.
Infoturbe rakendamata jätmine ei ole tänases küberturbe reaalsuses teenuse osutajate ning
avaliku sektori süsteemide puhul aktsepteeritav. E-ITS-i loomisega soovitakse tänast olukorda
muuta, tõstes andmeid töötleva süsteemi asemel turvameetmete rakendamise fookusesse olulist,
sh avalikku ülesannet täitev organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda otseseid avalikke
teenuseid ja tugiteenuseid. Andmekogude pidamiseks kehtestatud turvameetmete süsteemilt
üleminek organisatsiooni ja tema süsteemide põhisele infoturbe haldussüsteemile tuleb
sätestada õigusaktides selgemalt.
Eelnevale tuginedes on vältimatult vajalik luua uus regulatsioon, mis mh asendaks tänast AvTS
§ 439 lõike 1 punktis 4 olevat volitusnormi. Eelnõuga täiendatakse KüTS-i ning muudetakse
AvTS-i, mis loob eeldused ühtse ja ühetaolise süsteemide infoturbe haldussüsteemi
rakendamiseks. Sama volitusnormiga on ka võimalik sätestada muid üldiseid nõudeid, mis
kehtivad kõikidele KüTS-i mõistes teenuse osutaja süsteemidele.
2.2. Küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku
koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus
EL-is on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia
ning tööstusarengu alal, kuid tööstus- ja teaduskogukondade jõupingutused on killustatud ning
neil puudub ühine missioon, mis piirab konkurentsivõimet ja võrkude ning süsteemide tõhusat
kaitsmist selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ning
4
neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada olemasolevat teaduslikku, tehnoloogilist ja
tööstuslikku võimekust ning oskusi liidu ning liikmesriikide tasandil.1
Sellise pädevuskeskuse ja võrgustiku loomine, millel on volitused võtta meetmeid
tööstustehnoloogia toetamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, on kõige
sobivam viis küberturvalisuse TTT määruse eesmärkide saavutamiseks, pakkudes ühtlasi
suurimat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning kaitstes seejuures liidu huve.2
Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse
teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada
asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. Pädevuskeskus peaks haldama Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/695 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammist „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/694 loodud programmist „Digitaalne Euroopa“
antavat küberturvalisusega seotud rahalist toetust ning olema asjakohasel juhul avatud muudele
programmidele. See käsitusviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida rahalist toetust,
mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, ning peaks hoidma ära põhjendamatu
dubleerimise. Pädevuskeskus peaks edendama ja koordineerima võrgustiku tööd. Võrgustikku
peaks kuuluma üks riiklik koordineerimiskeskus igast liikmesriigist.3
Selleks, et küberturvalisuse TTT määruse eesmärke ja sisu täita, tuleb riigisiseselt määrata,
milline asutus või juriidiline isik asub täitma Eestis riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid.
Seetõttu reguleeritakse eelnõuga küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramise ning selle isiku ülesannete täitmise
korraldusega seotud asjaolud. Selle käigus reguleeritakse ka tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute teemadega seotud Euroopa pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja
asendajaliikme määramise korraldus. Selleks antakse ministri määruse ja käskkirja
kehtestamiseks volitusnormid.
2.3. Küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine
Digiteerimisel ning võrgu- ja infosüsteemidel on ühiskonnas väga tähtis roll. Nii füüsilised
isikud, ettevõtted kui ka muud organisatsioonid kasutavad laialdaselt digilahendusi oma
tegevuste alustalana, samuti kasutatakse IKT tooteid, teenuseid ja protsesse ka elutähtsate
teenuste pakkumisel. Sellised teenused on seotud näiteks tervishoiu, energeetika, transpordi ja
julgeoleku valdkondadega ning nende teenuste toimimine sõltub üha suuremal määral IKT
lahendustest. Sealjuures on tähtis võrgu- ja infosüsteemide võimalikult suur turvalisus ja kaitse
küberohtude eest.4
Küberturvalisuse määrusega kehtestatava EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku
üheks eesmärgiks on samuti usalduse suurendamine Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise
kavade kohaselt sertifitseeritud IKT toodete, teenuste ja protsesside vastu. Teiseks peaks see
aitama vältida üksteisele vastukäivate või kattuvate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise
kavade paljusust ja seeläbi vähendama digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate kulusid.5
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp 7.
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp 13.
3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp-id 14 ja 25.
4
Küberturvalisuse määrus, pp-d 1-4.
5
Küberturvalisuse määrus, pp 69.
5
Luuakse liiduüleselt ühtne sertifikaatide tunnustamise süsteem ning ettevõtjatele võimalus
taotleda küberturvalisuse sertifitseerimist. EL-i ülene küberturvalisuse sertifitseerimise kava
aitab suurendada internetipõhiste teenuste ja tarbijaseadmete küberturvalisust ning lihtsustab
seeläbi ka ettevõtete tegevust, sest ühtne sertifitseerimise süsteem võimaldaks sertifikaatide
tunnustamist teistes liikmesriikides.
Küberturvalisuse sertifitseerimise objektideks saavad olla IKT teenused, tooted ja protsessid.
Sertifitseerimine toimub Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alusel.
Sertifitseerimise aluseks olevate küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid hindab Euroopa
Komisjon (edaspidi EK) regulaarselt, sealjuures viiakse esmane hindamine läbi hiljemalt 31.
detsembriks 2023. aastal ning pärast seda iga kahe aasta järel. Sertifitseerimine on vabatahtlik,
kuid hindamise käigus võib EK õigusaktiga kehtestada küberturvalisuse sertifitseerimise
kavade järgimiskohustuse, et tagada EL-is IKT toodete, teenuste ja protsesside küberturvalisuse
piisav tase ning parandada siseturu toimimist.6 Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA ette
valmistanud pilveandmetöötlusteenustega seotud küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning
ettevalmistamisel on eraldi küberturvalisuse sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu
standardi funktsiooniga võrkudega jaoks.7
Küberturvalisuse sertifitseerimise korraldus on sätestatud küberturvalisuse määruse III jaotises
ja lisas (lisa sisustab vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad nõuded). EL-i üleselt ja Eesti
siseselt toimub sertifitseerimise korraldus järgnevalt:
6
Küberturvalisuse määruse artikkel 53 ning 56 lg-d 2 ja 3.
7
Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations-
cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa-
news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification.
6
ECCG ehk European Cybersecurity Certification Group on töörühm, mis aitab tagada
küberturvalisuse määruse ühtlast ülevõtmist ja rakendamist.8
Skeem ilmestab, kuidas peaks toimuma sertifitseerimise kava koostamine,
vastavushindamisasutuse akrediteerimine, vastavushindamisasutuse teostatav sertifitseerimine,
vastav infovahetus, ning kuidas toimub järelevalve. Skeem eristab ka erinevaid sertifitseerimise
tasemeid – nendeks on madal, keskmine ja kõrge. Siiski ei ole seda kõike võimalik teostada
ainult küberturvalisuse määruse alusel – teatavad täiendused tuleb teha ka siseriiklikus õiguses.
EL-i määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad, mistõttu on määruste ülevõtmine
liikmesriigi õigusesse üleliigne ja ka Euroopa Kohtu tõlgenduse alusel vastuolus EL-i
õigusega.9 Kuivõrd küberturvalisuse määruses on liikmesriigile teatud küsimustes antud
kaalutlusruum, siis nende aspektide osas, mida küberturvalisuse määrus ei reguleeri, on vaja
liikmesriigil oma õigusesse sisse viia kaalutlusruumi tulemusel tehtud otsused. Praegusel juhul
ei saa pidada mitteregulatiivsete meetmete kasutamist võimalikuks, sest karistusi reguleerivad
normid ning erinevatele asutustele kohustuste ja ülesannete määramine tuleb kehtestada
õiguslike muudatustega.
Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega ning küberturvalisuse määruses
sätestatud eesmärkide ja nõuetega liikmesriikidele. KüTS-i muutmise tulemusena on võimalik
täita küberturvalisuse määruse artiklites 58 ja 65 liikmesriigi ülesannetena sätestatud
kohustused, milleks on vastavalt riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine
ning küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral karistusnormide kehtestamine.
Selleks tehakse vastavad täiendused KüTS-is. Eelnõus pakutud sätted annavad selguse, mis
asutus täidab riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ehk järelevalve rolli ning
millised on karistusnormid. Sellisel juhul ei tekiks olukorda, kus tuleb omavahel kõrvutada nii
Eesti õigusesse toodud sätteid kui ka küberturvalisuse määrust. Eelnõuga tehtav muudatus
võimaldab TTJA-l täita riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesandeid, mis
asuvad küberturvalisuse määruse artiklis 58. KüTS-is muudatusi tegemata ei ole võimalik
TTJA-l neid ülesandeid täita.
Eelnõule eelnevalt pole Eestis küberturvalisuse valdkonnas sertifitseerimist reguleeritud,
mistõttu ei ole võimalik anda ülevaadet kehtivast õiguslikust regulatsioonist ning rakendamise
praktikast.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnõu
Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis muudetakse KüTS-i, teises
paragrahvis muudetakse AvTS-i ning kolmandas Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Neljas
paragrahv on seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse küberturvalisuse seadust.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KüTS § 1 lõike 1 sõnastust.
8
Lisainfot ECCG, sh tema ülesannete kohta leiab siit: https://digital-
strategy.ec.europa.eu/en/policies/cybersecurity-certification-group.
9
Euroopa Kohtu 07.02.1973 otsus, Euroopa Komisjon vs Itaalia, C-39/72, ECLI:EU:C:1973:13 ja Euroopa Kohtu
02.02.1997 otsus, Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen, C-50/76, ECLI:EU:C:1977:13.
7
Muudatuse sisuks on reguleerimisala täpsustamine. Jätkuvalt kohaldatakse seadust oluliste
võrgu- ja infosüsteemide (edaspidi süsteem) pidamisele ning olulisus defineeritakse läbi selle
teenuse olemuse, mida isik osutab (vt KüTS § 3 lg 1). Seaduse kohaldamisala sõnastust
täpsustatakse ning selle tulemusena on ka avaliku sektori süsteemid üks osa olulistest
süsteemidest, mille pidamisele KüTS-i nõuded kehtivad. Seaduse eesmärk on tagada suure osa
avaliku sektori süsteemide turvalisus ning selleks otstarbeks ei ole riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuse määratlus piisavalt selge. Muudatuses ei hakata avalikku sektorit kui
sellist seaduses defineerima. Täpsemalt on KüTS-i kohaldamisala määratletud loetelude alusel,
mis on toodud edaspidi KüTS § 3 lõigetes 1 ja 4, sh kehtivas õiguslikus raamistikus jaguneb
suur osa avalikust sektorist ka erinevateks asutusteks ja muudeks üksusteks. Reguleerimisala
defineerimine aga „riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide“ kaudu saab
tekitada tarbetuid vaidlusi, et kas ühe või teise asutuse süsteemid on konkreetselt riigi
süsteemid. Terminit „avalik sektor“ eelnõus täiendavalt ei kasutata, kuivõrd sellekohane
subjektide ring on täpsema loetelu kaudu määratletud (vt eelnõu § 1 punkti 6 ehk kavandatavat
KüTS § 3 lõiget 4).
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KüTS § 1 lõike 2 sõnastust. Uue sõnastuse puhul on KüTS
§ 1 lg 2 punkt 1 sisu ja ulatus sama, mis on kehtivas KüTS § 1 lõikes 2. Vastavalt kehtiva KüTS
§ 1 lõikele 2 ei kohaldata KüTS-i riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise
teabe töötlussüsteemide pidamisele. Antud eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta.
Eelnõuga lisandub KüTS-i kohaldamisala välistusse KüTS § 1 lg 2 punkti 2 sisu. Muudatuse
tulemusena ei kohaldata KüTS-i Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks
sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike süsteemide
pidamisele. Eelnõuga tehtava erisuse tekitamine on õigustatud, sest rahvusvahelisele sõjalisele
koostööle ning nendega seotud süsteemidele on ette nähtud rahvusvaheliste lepingutega
erinõuded. Nende süsteemide arv on juurdepääsupiiranguga teave, mistõttu siinses seletuskirjas
ei ole võimalik nende arvu ega nende sisu täpsemalt märkida. Kaitseministeeriumi
valitsemisalas toimub muuhulgas riigi sõjalise kaitse korraldamine ning samu süsteeme
võidakse kasutada nii rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks kui ka riigi sõjalise kaitse
ettevalmistamiseks. Seega ei ole võimalik neid süsteeme lahutada ja eraldiseisvatena käsitleda.
Kehtiva KüTS § 9 lõige 3 sätestab rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks vajalikele
süsteemidele sisulise erisuse nõutavate turvameetmete osas. Nende süsteemide lisamine
kohaldamisala välistusse koosmõjus eelmainitud sätte kehtetuks tunnistamisega tagab
Kaitseministeeriumi valitsemisala reguleerivate seaduste kohaldamise nimetatud sõjalistele
süsteemidele.
Muude Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate süsteemide osas, mida ei kasutata
rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks, teostab
riiklikku ja haldusjärelevalvet RIA. Järelikult saab RIA järelevalvet teha üksnes süsteemide
osas, mis ei töötle riigisaladust ja salastatud välisteavet, ei ole julgeolekuasutuse süsteem, ega
ole Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks või
ettevalmistamiseks vajalik süsteemide nimekirjas.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KüTS § 2 punktiga 21 seaduses kasutatava termini
„turvameetmed“ definitsioon. Ei määratleta konkreetseid turvameetmeid kitsalt, vaid pigem
vastupidi esitatakse lai määratlus, et turvameetmed võivad olla nii organisatsioonilised,
füüsilised kui ka infotehnilised toimingud või vahendid, mis täidavad andmete ja süsteemide
8
turvalisuse saavutamise ning säilitamise eesmärke. Turvameetmed on üldjuhul kogum
toimingutest ja vahenditest, mille täpne jaotus sõltub süsteemi turvalisuse saavutamiseks ning
säilitamiseks vajalikust ja turvameetmete rakendaja kaalutlustest nende rakendamisel.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse KüTS § 3 lõike 1 punkti 4. Vähendatakse sadamateenuse
osutajate ringi, keda muudetava punkti alusel teenuse osutajana käsitletakse. Täpsemalt on
seotud muudatus teenindavate laevade loetelu muutmisega, kuivõrd kehtivas sadamaseaduses
on viimase revisjoni käigus võetud turvanõuete kohaldamisalast välja kohalikke rannasõite
sõitvad üle 250 reisijaga (kuid alla 500-se kogumahutavusega) laevu teenindavad sadamad ehk
nn väiksemad siseriiklike liinide sadamad. KüTS on tuginenud selle kohaldamisala määramisel
sadamaseaduse määratlusele ning käesolev eelnõu kaasajastab ka seega küberturvalisuse nõuete
kohaldamisala vastavalt. Siinne muudatus on seega KüTS-is oleva sadamateenuse osutaja ringi
täpsem määratlemine KüTS-i teenuse osutajana, sh ei toimu praktikas sadamateenuse osutajate
ringis muudatusi.
Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks KüTS § 3 lg 1 punkt 10. Eelnõu § 4 lõike 2
alusel jõustub siinne ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehtavad muudatused (vt eelnõu
§ 3) 2027. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 4 lõiget 2). Nende kahe muudatuse jõustumise
edasilükkamise tulemusena on KüTS § 3 lg 1 punkt 10 erinorm eelnõuga lisanduva KüTS § 3
lg 4 punkti 11 suhtes kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Selle kuupäevani kohaldatakse Eesti
Rahvusringhäälingule teenuse osutaja kohta sätestatut KüTS § 3 lg 1 punkti 10 alusel vaid Eesti
Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate
süsteemide pidamisele. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse Eesti
Rahvusringhäälingule kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule teenuse osutaja kohta sätestatut
kõigi tema süsteemide pidamisele eelnõuga lisanduva KüTS § 3 lg 4 punkti 11 alusel.
Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse KüTS § 3 lõiget 4 ja täpsustatakse KüTS-i nõuete
kohaldamisala avalikule sektorile. Siinne lõige sisustab, mida edaspidiselt mõeldakse „avaliku
sektori“ all kavandatava KüTS § 1 lõikes 1 (vt eelnõu § 1 punktiga 1 tehtavat muudatust).
Siinse muudatuse tulemusena eemaldatakse nõue, et loetelule kohaldatakse teenuse osutaja
kohta sätestatut KüTS § 9 sätestatud erisusega. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse nimetatud
paragrahv kehtetuks, mida seletuskirjas selle punkti all ka täpsemalt selgitatakse.
Eelnõu punktiga täpsustatakse kohaldamisala loetelu. Kehtiva KüTS-i järgi kohaldatakse
teenuse osutaja kohta sätestatut riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele (vald või linn).
Arvestades aga, et riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ei ole juriidilised isikud
ning tegutsevad kas riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse esindajana, tekitas senine loetelu
tarbetuid vaidlusi, kas KüTS-i nõudeid kohaldatakse konkreetsele asutusele või mitte.
Küberturvalisuse nõuete sätestamine laialdasemalt avaliku sektori süsteemidele kannab endas
eesmärki tagada avalike teenuste osutamiseks kasutatavate süsteemide ning nendes olevate
andmete turvalisus. Ka kehtiva KüTS-i eelnõu seletuskirja10 kohaselt oli eesmärk ennekõike
laiendada küberturvalisuse nõudeid AvTS-i mõistes andmekogudelt avaliku sektori asutuste
süsteemidele. Seepärast on loetelust kaotatud riik kui eraldi subjekt ning loodud oluliselt täpsem
ja paremat õigusselgust tagav loetelu. Ka kehtiva KüTS § 9 lõike 2 järgi peavad riigi ja kohaliku
10
Küberturvalisuse seadus 597 SE seletuskiri lk 19 jj, kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/61815f7a-1025-4aea-9b0e-
d9cf97337e59/K%C3%BCberturvalisuse%20seadus.
9
omavalitsuse üksused (lihtsustatult öeldes enamik asutusi, mis on loeteletud kavandatava § 3
lõikes 4) enda süsteemide turbe tagamiseks rakendama ISKE-t.
Loetelu esimene punkt on AvTS-i tähenduses andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. AvTS
§ 431 lõikes 1 olevat andmekogu definitsioonis olev lauseosa „mis asutatakse ja mida
kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud
ülesannete täitmiseks“ viitab, et andmekogusid asutatakse ja kasutatakse avalike ülesannete
täitmiseks. Seetõttu on kohane hõlmata avalikus sektoris oleva teenuse osutaja nimekirja ka
andmekogude vastutavad ja volitatud töötlejad; sh enamik neist on hõlmatud ka muude
kavandatava § 3 lõikes 4 olevate punktide sõnastuste tõttu, kuid mitte kõik. Näiteks ei ole
muude punktidega hõlmatud Liikluskindlustuse Fond, mis on AvTS-i mõistes andmekogu
vastutav töötleja. Andmekogude vastutavate ja volitatud töötleja hõlmamine avaliku sektori
loetelu alla on vajalik ka põhjusel, et eelnõu asendab AvTS-i alusel kehtestatud ISKE KüTS-i
alusel kehtestava E-ITS-iga ning selleks, et tagada andmekogude küberturvalisus, tuleb seega
ka täpsustada KüTS-i kohaldamisala. Ka juba kehtiva õiguse kohaselt oli volitatud töötlejatel
kohustus AvTS-ist tulenevalt täita vastutava töötleja juhiseid andmekogu turvalisuse tagamisel.
Olenemata sellest, et vastutav töötleja vastutab tema andmekoguga toimuva osas isiklikult, sest
vastutust ei ole võimalik edasi anda, ei ole vastutavad töötlejad olnud aktiivsed vastavasisulisi
juhiseid jagama. Sellele vaatamata tuleb volitatud töötlejal tagada endast lähtuvalt turvalisus
vähemalt samaväärsel tasemel vastutava töötlejaga.
Loetelu teine punkt on Arenguseire Keskus, mis on küll Riigikogu Kantselei struktuuriüksus,
kuid arenguseire seaduse11 § 3 lõike 2 alusel on Keskus oma ülesannete täitmisel iseseisev.
Keskuse ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste (üle 10-aastase ajahorisondi ulatuvate) arengute
tuvastamine, analüüs ja nende põhjal erinevate arengustsenaariumite koostamine koos Eesti
ühiskonnale avanevate võimaluste ja ohtude eristamisega, arengustsenaariumite realiseerimise
jälgimine ning vajadusel arengustsenaariumite ja nende järelmite korrigeerimine.12 Eelnõu
eesmärk on tagada ka Keskuse tegevuses kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus,
mistõttu on õigusselguse huvides eraldi välja toodud ka Arenguseire Keskus kui Riigikogu
Kantselei struktuuriüksus. Eelduslikult kohaldatakse küberturvalisuse nõudeid kõikide
subjektide kõikidele struktuuriüksustele, kuid see punkt loetelus on loodud õigusselguse
tagamise eesmärgil, sest Arenguseire Keskus on oma ülesannete täitmisel iseseisev.
Loetelu kolmas punkt on Eesti Pank ja üheksas punkt on Riigikontroll. Tegemist on
põhiseadusliku institutsiooni süsteemide ja andmete turvalisuse tagamise eesmärgiga, kuivõrd
institutsioon ise ei koosne ühest isikust, siis on otstarbekam kohaldada nõudeid
institutsioonidele otse.
Loetelu neljas punkt on kohaliku omavalitsuse üksuste liit, nt Harjumaa Omavalitsuste Liit,
ning kohaliku omavalitsuse üksus ehk vallad ja linnad. Selle ning loetelu neljateistkümnenda
punkti eesmärk on täpsustada kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuse kontekstis, kus
sarnaselt riigiasutustega on õigusselguse huvides vajalik määratleda avalik sektor täpsemalt kui
juriidilise isiku tasandil.
11
Arenguseire seadus, RT I, 28.12.2017, 15.
12
Arenguseire Keskuse tutvustus: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/juhtkond-ja-
osakonnad/.
10
Loetelu viies punkt on kohtuasutus kohtute seaduse tähenduses. Kohtute seaduse § 7 lõike 1
alusel on kohtuasutused maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Eesmärk on
tagada riigi kohtuvõimu rakendamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus.
Loetelu kuues punkt on riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistus on küll Riigikogu
Kantselei struktuuriüksus, kuid Riigikogu valimise seaduse § 14 lõike 1 alusel on riigi
valimisteenistus oma ülesannete täitmisel iseseisev. Eelnõu eesmärk on tagada ka valimiste
korraldamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus, mistõttu on õigusselguse huvides
eraldi välja toodud ka riigi valimisteenistus kui Riigikogu Kantselei struktuuriüksus.
Eelduslikult kohaldatakse küberturvalisuse nõudeid kõikide subjektide kõikidele
struktuuriüksustele, kuid see punkt loetelus on loodud õigusselguse tagamise eesmärgil, sest
riigi valimisteenistus on oma ülesannete täitmisel iseseisev.
Loetelu seitsmes punkt on Riigikogu Kantselei. Eesmärk on tagada riigi seadusandliku võimu
rakendamisel kasutatavate süsteemide ja selles olevate andmete turvalisus. Seetõttu
kohaldatakse teenuse osutaja kohta sätestatut ka Riigikogu teenindavale Riigikogu Kantseleile.
Loetelu kaheksas punkt on Riigikogus esindatud erakond erakonnaseaduse tähenduses.
Erakonnad kui mittetulundusühingud on eraõiguslikud juriidilised isikud, kuid Riigikogus
esindatud erakondadele makstakse riigieelarvest eraldisi ning nad kannavad avalikus sektoris
olulist funktsiooni seadusloomes, mh ka fraktsioonide tegevuse kaudu. Seega kui Riigikogus
esindatud erakond kasutab võrgu- ja infosüsteeme, on nendele süsteemidele ka avaliku sektori
toimimise tagamise seisukohalt kõrgendatud kaitsevajadus.
Loetelu kümnes punkt on Riigimetsa Majandamise Keskus. Eelnõu koostamise hetkel on
Riigimetsa Majandamise Keskus ainus riigitulundusasutus Eestis. Kahjuks aga ei ole eelnõu
koostamise hetkel kehtivas õiguses riigitulundusasutuse tähendust määratletud ning puudub ka
võimalus Riigimetsa Majandamise Keskust muud moodi määratleda. Kuni 01.01.2010 kehtinud
riigivaraseaduse § 6 lõike 1 alusel on riigitulundusasutus riigiasutus, mis võib osutada tasulisi
teenuseid ja saada selle eest tulu. Ka eelnõu koostamise hetkel kehtivas riigivaraseaduses on
korduvalt riigitulundusasutuse terminit kasutatud, kuid puudub eraldi säte termini
määratlemiseks. Kehtiva riigivaraseaduse eelnõu seletuskirja13 kohaselt ei peetud õigeks
sätestada asutuse vorm riigivaraseaduses ning soovitati seda teha Vabariigi Valitsuse seaduses
(edaspidi VVS) või näiteks sellest asutuse vormist loobuda. Eelnõu koostamise hetkeks kumbagi
aga tehtud ei ole. Sellest hoolimata on aga vajalik tagada Riigimetsa Majandamise Keskuse
süsteemide turvalisus, kuivõrd tema teenused ning selleks kasutatavad andmed on ühiskonna
toimimise seisukohast olulised.
Loetelu üheteistkümnes punkt on seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, nt
Eesti Haigekassa, Notarite Koda või erinevad ülikoolid.14 Eranditult kannavad kõik avalik-
õiguslikud juriidilised isikud olulist osa avaliku sektori toimimisel, olgu tegemist ühenduse,
asutuse või fondiga. Küberturvalisuse nõuded kohaldusid mitmele avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule ka varasemalt kui andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. Kuivõrd
avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on reeglina arvestatav ligipääs erinevatele andmekogudele
ning nende osutatavad reguleeritud teenused on ühiskondlikult tähtsad, siis on ka selle eelnõu
13
Riigivaraseadus 437 SE seletuskiri lk 14, kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bd686b3c-a592-2d90-dc53-12d484999745/Riigivaraseadus.
14
Osa avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest on leitav siit:
https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1.
11
punkti eesmärk avalikule sektorile mõeldud kohaldamisala täpsustada avalik-õiguslike
juriidiliste isikute suhtes. Siinse punkti suhtes on üks erinorm seotud Eesti
Rahvusringhäälinguga (vt kehtiva KüTS § 3 lg 1 punkti 10 ning sellega seonduvalt ka siinse
eelnõu § 1 punkti 5 ning § 3 selgitust). Vastav erinorm kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini.
Loetelu kaheteistkümnes punkt on Vabariigi Presidendi Kantselei ning viieteistkümnes
punkt Õiguskantsleri Kantselei. Nimetatud kantseleid teenindavad põhiseaduslikke
institutsioone oma ülesannete täitmisel, mistõttu on vajalik tagada nende kasutatavate
süsteemide ja andmete turvalisus.
Loetelu kolmeteistkümnes punkt on valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus.
Valitsusasutused on määratletud VVS § 39 ning valitsusasutuse hallatav riigiasutus VVS § 43.
Eesmärk on tagada riigi täidesaatva võimu rakendamisel kasutatavate süsteemide ja andmete
turvalisus. Tegemist on sisult laia loeteluga, kuivõrd valitsusasutusena käsitletakse
ministeeriume, kaitseväge, Riigikantseleid, riigiameteid ja inspektsioone, ning valitsusasutuste
hallatavate riigiasutustena käsitletakse erinevate valitsusasutuste valitsemisalas olevaid asutusi,
nagu näiteks erinevad riigikoolid, instituudid ja vanglad. Valitsusasutused ja nende hallatavad
riigiasutused on ka praegu kehtiva KüTS § 9 alusel KüTS-i nõuete kohuslased.
Loetelu neljateistkümnes punkt on valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse
hallatav asutus, osavald ning linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa
ametiasutuse hallatav asutus, omavalitsusüksuste ühisamet ja -asutus. Sarnaselt ka loetelu
eelmisele punktile on siinkohal tegemist sisult laia loeteluga, kuivõrd punkti eesmärk on tagada
kogu kohaliku elu korraldamisega seotud ülesannete täitmisel ning avalike teenuste osutamisel
kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus.
Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatakse seadusesse § 51. Nimetatud paragrahviga sätestatakse
küberturvalisuse TTT määruse tähenduses küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendajaliikme nimetamine ning
riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja ülesannete korraldus.
Küberturvalisuse TTT määrus sätestab artikli 6 lõikes 1 liikmesriikidele 29. detsembriks 2021
kohustuse määrata määruse tingimustele vastava asutuse riiklikuks koordineerimiskeskuseks
ning artiklis 12 kohustuse nimetada liikmesriigi esindaja ja asendusliige Euroopa
pädevuskeskuse nõukogusse. Eelnõu punkti eesmärk on nende kohustuste täitmine.
Paragrahvi esimese lõike alusel volitatakse valdkonna eest vastatuvat ministrit (kelleks eelnõu
koostamise hetkel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) nimetama käskkirjaga Euroopa
pädevuskeskuse nõukogusse Eesti Vabariigi esindaja ja asendusliikme. Küberturvalisuse TTT
määruse artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt kuuluvad küberturvalisuse valdkonna tööstuse,
tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse (edaspidi pädevuskeskus) nõukogusse
üks esindaja igast liikmesriigist ja komisjonist kaks esindajat, kes tegutsevad liidu nimel; ning
igal pädevuskeskuse nõukogu liikmel on asendusliige. Sama artikli lõike 3 kohaselt peavad
pädevuskeskuse nõukogu liikmed ja asendusliikmed olema „liikmesriigi avaliku sektori
töötajad, kes nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse
teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas, võimest tagada meetmete ja seisukohtade
koordineerimine vastava riikliku koordineerimiskeskusega või nende asjakohastest juhtimis-,
haldus- ja eelarvealastest oskustest“.
12
Paragrahvi teine lõige sätestab, et küberturvalisuse TTT määruse tähenduses riikliku
koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab koordineerimisüksus. Riikliku
koordineerimiskeskuse ülesanded on sätestatud küberturvalisuse TTT määruses. Nimetatud
artikli lõike 5 kohaselt on riiklik koordineerimiskeskus avaliku sektori asutus või liikmesriigi
enamusosalusega asutus, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid,
sealhulgas delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku
nende sama määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. Asutusel peavad olema teaduse
ja tehnoloogia alased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele
teadmistele. Asutus peab suutma pidada tulemuslikku dialoogi ja koordineerida oma tegevust
tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonnaga ning kodanikega, sealhulgas
direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt määratud asutustega.
Paragrahvi kolmanda lõike alusel volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit (kelleks
eelnõu koostamise hetkel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) määrama
koordineerimisüksuse ning kehtestama tema ülesannete täitmise korra määrusega. Arvestades
eelmises lõigus kirjeldatud koordineerimiskeskuse ülesandeid, saab koordineerimisüksuses olla
valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või riigi enamusosalusega äriühing. Eelnõu
koostamise hetkel kavandatakse määrata koordineerimisüksuseks RIA. Nimetatud asutuse
määramine on sobilik teha määruse tasandil, sest ka samas määruses sätestatakse
koordineerimisüksuse ülesannete korraldus. Volitusnormi sisu ja ulatus on vastavuses
kavandatava määrusega.
Üleüldiselt on koordineerimisüksusel kohustus oma ülesannete täitmisel lähtuda
küberturvalisuse TTT määrusest, KüTS-ist, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud
õigusaktidest. Nende alusel kehtestatud õigusaktide all on mõeldud ka KüTS § 51 lõike 3 alusel
kehtestatud ministri määrust. Kehtestatava ministri määruse kavand on lisatud seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 8 eemaldatakse KüTS § 7 lõikest 1 sõnad „organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnilisi“, kuivõrd eelnõuga lisatav turvameetmete definitsioon hõlmab muuhulgas ka
sellist liigitust. Tegemist on vormistusliku muudatusega.
Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks KüTS § 7 lõike 2 punktid 5 ja 6 ning lõige 4.
KüTS § 7 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud kohustused ei omaks eelnõu vastuvõtmise korral
sisulist mõju, kuivõrd turvameetmete rakendamise piisavuse kontroll on olemuslikult
kohustuslikuks osaks E-ITS tingimuste järgimisel (auditeerimiskohustus). Punktid
tunnistatakse kehtetuks, et vältida olukordi, kus teenuse osutaja peaks sama tegevust läbi viima
eraldi sätete alusel ja võib vääralt mõista, et tegemist on eraldiseisvate kohustustega.
KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuded kattuvad olemuslikult E-ITS-i nõuetega,
mistõttu KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus asendatakse eelnõu § 1 punkti 10 alusel
kavandatava Vabariigi Valitsuse määrusega.
Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse KüTS §-le 7 lõige 5. Tegemist on volitusnormiga KüTS § 7
sätestatud kohustuste sisu ehk kohustuse täitmiseks koostatavate riskianalüüside, rakendatavate
turvameetmete täpsustamiseks ning infoturbe halduse nõuete ja juhendite kehtestamiseks.
Määruse kavand on seletuskirja lisas.
Kehtestatava(te) määrus(t)e alusel sätestatavate nõuete eesmärk on tagada KüTS § 7 alusel
sätestatud kohustatud subjekti kohustuste täitmine ning süsteemi (ja selles käideldavate
13
andmete) küberturvalisus. Volitusnormi sisulised piirid sätestab KüTS § 7, kuivõrd nõuded on
kohaldatavad turvameetmete rakendamisel ning rakendamisega kaasnevate kohustuste
täitmisel. Siinses punktis oleva volitusnormi sisu ja ulatus on vastavuses kavandatavate
Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega.
Eelnõu punktiga sätestatud volitusnorm jaotub kolmeks.
Kehtestatava lõike esimene volitus kohaldub E-ITS-i kehtestamisele. Eelnõu koostamise hetkel
kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab kohustuse järgida E-ITS-i ning rakendada selle
järgimisest tulenevaid turvameetmeid, kusjuures E-ITS-i järgimine seisneb E-ITS-i tingimuste
täitmises infoturbe halduse käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja E-
ITS-i tingimuste täitmise auditeerimises.
Eelnõu lisaks olev kavandatav Vabariigi Valituse määrus annab üleriigilise küberturvalisuse
tagamise korraldamise eest vastutavale ministrile (kelleks eelnõu koostamise hetkel on
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) volituse kehtestada E-ITS (kui dokument ise)
määrusega. Selleks sätestatakse eelnõu punktiga ka edasivolituse võimalus. E-ITS-i
kehtestamine on otstarbekam läbi viia edasivolituse alusel ministri määrusega, sest praktikas
võimaldab ministri määruse kehtestamine vastavalt vajadusele dokumenti ajakohastada
tulenevalt pidevalt muutuvast IKT raamistikust. See siiski ei tähenda, et teised osapooled (sh
ministeeriumid jt asutused) ei saaks osaleda ning kaasa rääkida E-ITS-i sisu uuendamisel ja
sisustamisel. Seaduseelnõus ei kasutata sõnastust „valdkonna eest vastutav minister“, sest
tulevikus võib tekkida vajadus kavandatavas Vabariigi Valitsuse määruses sätestada
edasivolitust võimaldav norm erinevate valitsusalade ministritele, ning sellises olukorras
valdkonna täpsustamata jätmine seaduseelnõus võib tekitada õigusselgusetust, et milline
minister millise valdkonna eest vastutab. E-ITS kehtestamine käskkirjaga ei ole võimalik,
kuivõrd E-ITS-i kehtestamine ei ole käsitletav üksikjuhtumi reguleerimisena.
Kehtestatava lõike teine volitus kohaldub turvameetmete üldnõuete kehtestamisele (vt ka
eelnõu lisaks olevate määruste kavandites Vabariigi Valitusse määrust „Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, konkreetsemalt selle 3. peatüki 1. jagu). Tegemist on
üldnõuetega turvameetmete rakendamisel, mida teenuse osutaja peab järgima sõltumata valitud
turvameetmetest, erinevate standardite järgimisest või kaitstavate süsteemide iseloomust.
Eelnõu koostamise hetkel kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus hõlmab selle peatüki all
kohustust dokumenteerida teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsi
ja süsteemidele rakendatavad turvameetmed, ning võib tulevikus näiteks reguleerida ka
konkreetsete andmekoosseisude suhtes pilveteenuste kasutamise nõudeid.
Kehtestatava lõike kolmas volitus kohaldub eriliigiliste süsteemide turvameetmete erinõuete
kehtestamisele (vt ka eelnõu lisaks olevate määruste kavandites Vabariigi Valitusse määrust
„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, konkreetsemalt selle 3. peatüki 2. jagu).
Siinkohal on mitmuse „süsteemid“ kasutamine taotluslik, kuivõrd selle volituse alusel
kehtestatavad nõuded kohalduvad vaid vastavas peatükis kirjeldatud süsteemidele.
Kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab esiteks erinõuded andmekogudele, mis
seisnevad eelkõige ISKE-st pärit ja AvTS-i tähenduses andmekogude põhimäärustes sätestatud
turvaklasside säilitamises ning nende kasutamises E-ITS-i järgimisel. Kui andmekogude osa ei
säilitata, siis see tähendaks kiiremas korras kõikide andmekogude pidamist reguleerivate
õigusaktide (st üldjuhul põhimääruste, kuid osadel juhtudel ka seaduste) muutmist nii, et need
14
jõustuksid hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuaril. Siinse eelnõuga seda ei tehta, vaid seda
analüüsitakse KüTS-i täiendava revisjoni raames.
Teiseks sätestab kavandatav määrus ka avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate
süsteemide loetelu ning nende pidamise nõuded, ennekõike kohustus varundada loetletud
süsteemide andmekoosseis välisriigi andmekeskusesse (andmesaatkonda). Siin on mõeldud
süsteemide alla AvTS-i mõistes andmekogusid, sh on määruse kavandi loetelus toodud
vastavate andmekogude ametlikud nimetused.
Vabariigi Valitsusele on ette nähtud võimalus määruse andmist edasi volitada kogu
volitusnormi ulatuses. Jääb Vabariigi Valitsuse otsustada kas volitatakse, ning kui jah, siis mis
ulatuses käesolevas volitusnormis sätestatud nõuete kehtestamist ministrile edasi volitatakse.
Edasivolituse eesmärk on ministeeriumi valitsemisalade valdkondade korraldamise
võimaldamine. Volitusnormi esimeses kahes lõikes tähendab see avaliku sektori digiarengu ja
üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja järelevalve võimaldamist ning
kolmandas lõikes ka iga valitsusala korraldamise võimaldamist, kui reguleerimisobjektiks on
konkreetsele valitsusalale iseloomulike süsteemide pidamine.
Edasivolituse ulatuse samastamine volitusnormiga on vajalik seetõttu, et iga volitus võib
hõlmata eriliigilisi regulatsioone, mis lähtuvalt oma eripärast peaksid olema reguleeritud
Vabariigi Valituse tasandil või ministri määrusega. Näiteks, kui Vabariigi Valitsus kehtestaks
määrusega turvameetmete üldnõude, siis tehnilisemad nõuded selle sisustamisel tuleks välja
töötada ning koostada küberturvalisuse tagamise korraldamise valitsemisalas. Täiendavalt
tuleneb selline edasivolituse ulatuse vajadus ka tehnoloogilise arenguga järjepidamise
vajadusest. Täpsem edasivolituse defineerimine näiteks konkreetsete süsteemide või
tehnoloogiate osas võib kiiresti infotehnilisel maastikul aeguda.
Eelnõu § 1 punktiga 11 lisatakse KüTS § 8 lõige 11 sätestamaks teenuse osutajale kohustus
tagada küberintsidendist teavitamine ka juhul, kui süsteemi haldamine või majutamine
volitatakse teisele isikule. KüTS § 7 lõike 3 alusel on teenuse osutajal kohustus tagada süsteemi
turvameetmete rakendamine ka juhul, kui süsteemi haldamine või majutamine volitatakse
teisele isikule, ning selle punkti eesmärk on tagada samasuguses olukorras ka küberintsidendist
teavitamine teenuse osutajale. Olemuslikult vastutab teenuse osutaja RIA ees
teavitamiskohustuse täitmise osas ka siis, kui ta ise ei ole teinud kõike selleks, et tema volitatud
isik ei ole teenuse osutajale küberintsidendist teada andnud ehk teenuse osutaja ise ei ole
intsidendist teadlik. Seda seetõttu, et olenemata süsteemi haldamise või majutamise ülesande
delegeerimisest, ei ole võimalik edasi anda vastutust seadusest tulenevate kohustuste täitmisel.
Õigusselguse ja laialdasemalt ka vastutuse rõhutamise eesmärgil on kohustus eelnõusse sisse
toodud.
Ka turvameetmete rakendamise korral on küberintsidendi tekkimine võimalik, ning teenuse
osutaja peab seega tagama, et ta oleks teadlik süsteemi küberintsidendist sõltumata sellest, kas
süsteemi majutab või haldab tema või kolmas isik. Kui küberrünnaku läbiviija otsustab võtta
sihtmärgiks süsteemi haldamiseks volitatud isiku, siis KüTS-i muutmata ei pruugi teenuse
osutaja ega seega ka RIA taolisest küberintsidendist üldse teada saada, sest KüTS-is puudub
vastav teavitamiskohustus. Eelnõu punkt sätestab teenuse osutajale kohustuse tagada süsteemi
haldaja või majutaja teenuste kasutamisel küberintsidentidest teavitamine. Küberintsidendist
teavitamine aitab kiirendada selle lahendamist ning vähendab võimaliku kahju (nii varalise kui
15
mittevaralise) tekkimist või suurenemist. Näiteks aitab vastav teavitamine kasutusele võtta
meetmed, mis välistavad või piiravad küberintsiendi mõju avaldumist teenuse osutaja teistes
süsteemides; või nende mõju kandumist oma partnerasutuste ja -ettevõtete süsteemidesse.
Kui teenuse osutajat on KüTS § 7 lõike 3 tähenduses teise isiku poolt teavitatud
küberintsidendist hiljemalt 24 tunni jooksul pärast selle isiku poolt küberintsidendist teada
saamist, on teenuse osutaja täitnud oma kohustuse KüTS § 8 lõike 11 alusel. Ajahetk, mil
nimetatud teine isik teenuse osutajat küberintsidendist teavitab, loetakse teenuse osutaja
teadasaamiseks küberintsidendist KüTS § 8 lõike 1 tähenduses.
Antud säte ei piira teenuse osutaja volitatud isikul (näiteks süsteemi haldaja) täita RIA
teavitamise kohustust teenuse osutaja eest, kuid oluline on, et teenuse osutaja on ise samuti
teadlik küberintsidendist. Teenuse osutaja eest teavitamine võib ilmneda näiteks olukorras, kus
infoturbe tagamine on konsolideeritud.
Vastutus kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest ei ole õiguses uus kontseptsioon. Ka
infoturbes vastutavad näiteks õiguskaitseasutused isikuandmete töötlemisel isikuandmete
kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 29 lg 2 alusel, et nende volitatud töötlejad täidaksid
isikuandmete töötlemise nõudeid. Lisaks eelmainitule on eelnõuga kehtestatava nõude mõte
ning olemus juba juurdunud isikuandmete kaitse valdkonnas, kuid taolist sätet ei ole (Eesti)
küberturvalisust puudutavates õigusaktides. Vt siin isikuandmete kaitse üldmääruse (määrus nr
2016/679; edaspidi GDPR) artikli 33 lõiget 2 ning IKS § 44 lõiget 2.
Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse KüTS § 9 kehtetuks.
Paragrahv tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd eelnõu teiste punktide jõustumisel kaotab nimetatud
paragrahv regulatiivse mõju.
KüTS § 9 lõige 1 vabastas avaliku sektori KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete järgimisest
ning KüTS § 9 lõige 2 lisas täiendava nõudena ISKE järgimise kohustuse (kuigi
üleminekuperioodil on AvTS-i nõuete tõttu ISKE jätkuvalt kohustuslik andmekogude korral
kuni 31. detsembrini 2022. Eelnõu asendab ISKE E-ITS-iga ning E-ITS-i tingimuste järgimine
on ühetaoliselt kohustuslik nii teenuse osutajatele kui ka eelnõusse toodud loetletud avaliku
sektori üksustele.
KüTS § 9 lõige 3 sätestas volitusnormi kaitseministrile sõjaliseks koostööks vajalike
süsteemide loetelu ja nende turvanõuete kehtestamiseks. Eelnõu näeb ette nende süsteemide
osas välistuse KüTS-i kohaldamisalast (vt eelnõu § 1 punkti 2), mistõttu puudub vajadus selle
lõike säilitamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatakse seadusesse peatükk 31 „Küberturvalisuse sertifitseerimine“.
Peatükki lisatakse paragrahvid 131 ja 132 . Lisanduse eesmärk on eelnõuga KüTS-is luua eraldi
peatükk, mis täpsustab küberturvalisuse määruses sätestatud küberturvalisuse IKT toodete,
teenuste või protsesside sertifitseerimise temaatikat.
KüTS §-ga 131 sätestatakse, et TTJA on riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus
küberturvalisuse määruse art 58 lõike 1 tähenduses.
Liikmesriigile on küberturvalisuse määruse 3. jaotises antud kaalutlusruum osas, kas määrata
üks või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust või vastastikusel kokkuleppel
teise liikmesriigiga ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust, mis asub
16
nimetatud teises liikmesriigis ja mis vastutab järelevalveülesannete eest määravas
liikmesriigis.15 Eelnõu koostamise käigus ei ole peetud teiste liikmesriikidega läbirääkimisi, et
taolist kokkulepet sõlmida.
Küberturvalisuse määruses on selgitatud, et riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus
peaks ennekõike:
1. jälgima tema riigi territooriumil asuvate IKT toodete, teenuste või protsesside tootjate
ja pakkujate kohustusi seoses EL-i vastavusdeklaratsiooniga ning tagama nimetatud
kohustuste täitmise;
2. abistama riiklikke akrediteerimisasutusi vastavushindamisasutuste tegevuse seire ja
järelevalve osas, pakkudes neile oskusteavet ja asjakohast teavet;
3. volitama vastavushindamisasutusi täitma nende ülesandeid, kui nad vastavad Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud täiendavatele nõuetele;
4. jälgima asjakohast arengut küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas;
5. käsitlema füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud kaebusi seoses nende või
vastavushindamisasutuste väljaantud kõrge usaldusväärsuse tasemega Euroopa
küberturvalisuse sertifikaatidega, uurima asjakohasel määral kaebuse sisu ja teavitama
kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest;
6. tegema koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste ja muude
avaliku sektori asutustega, sealhulgas jagades teavet IKT toodete, teenuste ja
protsesside võimaliku mittevastavuse kohta küberturvalisuse määruse või konkreetsete
Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele. Komisjon peaks
hõlbustama seda teabevahetust, tehes kättesaadavaks üldise elektroonilise teabe
tugisüsteemi, nagu turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja kiire
teabevahetuse süsteem toimuks mittekasutatavate toodete kohta (RAPEX), mida
turujärelevalveasutused juba kasutavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.16
Küberturvalisuse määruse kohaselt on riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ehk
TTJA ülesanded järgmised (lihtsustatult):
a) teha koostöös teiste asjaomaste turujärelevalveasutustega järelevalvet Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise kavade täitmise üle;
b) jälgida oma liikmesriigi territooriumil asuvate ja vastavuse enesehindamist tegevate
tootjate või pakkujate kohustuste täitmist ning tagada nende kohustuste täitmine;
c) toetada ja aidata aktiivselt riiklikke akrediteerimisasutusi;
d) kontrollida avaliku sektori asutuste tegevust, kui nad annavad välja kõrgetasemelisi
sertifikaate;
e) kui EL-i sertifitseerimise kavast tuleb vastavushindamisasutusele lisatingimusi, anda
neile luba, lube piirata või ära võtta;
f) käsitleda kaebusi seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on väljastanud
selleks pädevad asutused või mis seonduvad EL-i vastavusdeklaratsioonidega ning
uurida asjakohasel määral kaebuste sisu ja teavitada kaebuse esitajat uurimises käigust
ja tulemusest;
g) esitada iga-aastane kokkuvõtlik aruanne oma tegevuste kohta ENISA-le ja Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale;
15
Küberturvalisuse määruse art 58 lg 1.
16
Küberturvalisuse määrus, pp 102.
17
h) teha koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimisasutustega, sealhulgas
jagada teavet IKT toodete, teenuste ja protsesside võimaliku mittevastavuse kohta selle
määruse või konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele;
i) jälgida küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonna asjakohast arengut.17
Liikmesriigid peavad tagama, et riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste tegevus on
Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmisega rangelt lahus järelevalvetegevustest,
ning et nimetatud tegevusi viiakse ellu üksteisest sõltumatult.18 Sertifitseerimise kavad võivad
ette näha nõude, et kõrgetasemelisi sertifikaate tohib väljastada vaid avalik asutus. See avalik
asutus võib olla riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ise või muu avalik asutus, mis
on akrediteeritud vastavushindamisasutusena. Seega võib põhimõtteliselt olla riiklik
küberturvalisuse sertifitseerimise asutus nii järelevalvaja kui ka sertifitseerija rollis, kuid need
ülesanded peavad olema üksteisest rangelt eraldatud, sealhulgas ei tohi neid ülesandeid täita
samad inimesed. Tagada tuleb riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse rolli ja
vastavushindamisasutuse rolli vahelise huvide konflikti puudumine ning see dokumenteerida.19
Arvestades eeltoodut, määratakse eelnõuga riikliku sertifitseerimise asutuseks TTJA, kes peaks
ühendust EL-i tasandiga ja teostaks järelevalvet. Kui tegu on kõrge taseme sertifikaadiga, võib
sertifikaadi välja anda ainult riiklik sertifitseerimise asutus või muu avalik asutus, mis on
vastavushindamisasutusena akrediteeritud. Ka sertifitseerimise kavast võib tuleneda, et teatud
sertifikaadi võib välja anda üksnes avalik asutus. Sertifitseerimist teostava asutusena ehk
vastavushindamisasutusena tegutsemine eeldab akrediteerimist ja tegevusluba. Akrediteeringut
oleks vaja nii riikliku sertifitseerimisasutuse organil kui ka muul avalikul asutusel, mis
sertifitseerimisega tegeleks.
RIA on KüTS § 5 järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 8
lõikes 1 nimetatud pädev asutus ja lõikes 3 nimetatud ühtne kontaktpunkt ning artikli 9 lõikes 1
nimetatud küberturbe intsidentide lahendamise üksuse ülesannete täitja. Eelnõu koostamisel on
lähtutud eeldusest, mille kohaselt võiks sertifikaate väljastav avalik asutus olla RIA, millel on
ametitest kõige suurem kompetents küberturvalisuse valdkonnas. Sellega oleks järelevalvaja
roll (TTJA) ning sertifitseerija roll (RIA) omavahel eraldatud ja sõltumatud.
Samas eeldab RIA tegutsemine vastavushindamisasutusena tema eelnevat akrediteerimist.
Seaduse tasandil ei ole võimalik määratleda, et RIA on küberturvalisuse määruse kohane
vastavushindamisasutus, sest vastavushindamisasutuseks saamine eeldab
akrediteerimisprotsessi läbimist ning akrediteerimine on edukas, kui asutus vastab
küberturvalisuse määruse nõuetele.20 Eelnõu koostamisel lähtutakse eeldusest, et RIA läbib
vastava akrediteerimise.
Lisaks on ka võimalus, et vastavushindamisasutuse rolli saab mõni erasektori ettevõte – kuid
siin tuleb arvestada võimalusega, et Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas nähakse
ette, et nimetatud kavast tuleneva Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi võib välja anda üksnes
avaliku sektori asutus. Lisaks sellele on ka võimalik olukord, kus akrediteerimisasutus ei ole
üldse Eestis – määrusest ei tulene, et vastavushindamisasutused tuleb akrediteerida
17
Küberturvalisuse määruse art 58 lg 7.
18
Küberturvalisuse määruse art 58 lg 4.
19
Küberturvalisuse määruse lisa 1 (vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad nõuded) p 6.
20
Küberturvalisuse määruse art 60 ja lisa 1.
18
ilmtingimata Eestis. Sertifitseerimise temaatikaga on seotud ka riiklikud akrediteerimisasutused
(vt järgneva paragrahvi selgitusi).
Vastavushindamisasutus peab lisaks akrediteeringu läbimisele saama ka tegevusloa (vt ka
järgneva paragrahvi selgitusi).
Arvestades eeltoodut, toimuks eelnõu järgselt Eestis küberturvalisuse valdkonnas toimuv
sertifitseerimiskorraldus järgnevalt:
KütS §-ga 132 sisustatakse vastavushindamisasutusena tegutsemise ja talle tegevusloa andmise
korraldus.
Paragrahvi sisu: vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja vastavushindamisasutusele
tegevusloa andmisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) §-e 22–
31, 33 ning § 35 lõiget 1, arvestades küberturvalisuse määruse nr 2019/881 artiklites 60 ja 61
ning artikli 61 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ja sama määruse lisas
toodud erisusi. Viidatud TNVS-i sätted juba reguleerivad menetlusnorme, millest lähtuvalt
TTJA haldab (st väljastab ja vajadusel tunnistab kehtetuks) vastavushindamisasutusele antavat
tegevusluba. Kuna vastavushindamisasutusena tegutsemise ning talle tegevusloa menetlust
reguleerivad normid on juba loodud ning TTJA-l tuleb lähtuda küberturvalisuse valdkonna
vastavushindamisasutuste korral tegevusluba andes samadest nõuetest, siis puudub vajadus
KüTS-is eraldi seda temaatikat reguleerida. Tegevusluba väljastades kontrollib TTJA, kas
vastavushindamisasutus vastab küberturvalisuse määruses ja TNVS-is viidatud nõuetele.
Küberturvalisuse määruse artiklis 60 ning selle määruse lisas on sätestatud peamised nõuded
vastavushindamisasutusele, millega peab vastavushindamisasutus arvestama ning järgima.
Enamik küberturvalisuse määruse lisas olevatest nõuetest on samad või võrreldavad TNVS § 28
lõike 1 punktides olevate nõuetega.
Küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 3 on sätestatud, et kui „Euroopa küberturvalisuse
sertifitseerimise kavades on vastavalt [küberturvalisuse määruse] artikli 54 lõike 1 punktile f
sätestatud konkreetsed või täiendavad nõuded, annab riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise
asutus nende kavade kohaste ülesannete täitmiseks loa üksnes sellistele
19
vastavushindamisasutustele, kes vastavad nimetatud nõuetele“. Kavandatava § 132 lõige 1
annab aimu, et mainitud küberturvalisuse määruse säte kohaldub ka tegevusloa väljastamisel
ehk tegemist on tegevusloa ühe eeltingimusega. Kui varasemalt väljastatud tegevusloa
väljastamisel ei kontrollitud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades olevaid
nõudeid, siis tuleb vastavushindamisasutusel uuendada enda tegevusluba.
Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused teatavad vastu võetud Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise kava puhul Euroopa Komisjonile, millised akrediteeritud ja
asjakohasel juhul küberturvalisuse määruse artikli 60 lõike 3 kohaselt loa saanud
vastavushindamisasutused võivad anda välja sama määruse artiklis 52 osutatud usaldusväärsuse
tasemega sertifikaate.21 Euroopa Komisjonile teavitamisel lähtutakse küberturvalisuse määruse
artiklis 61 lõike 5 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktist, milles määratakse
kindlaks teavitamise asjaolud, vormingud ja menetlused. Sel põhjusel ei kohaldata TNVS § 34
sätestatud Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise protseduuri.
Kui TNVS-is vastavushindamisasutustega seotud nõuded on erinevad küberturvalisuse
määruses (sh määruse artiklite alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktis) olevatest
nõuetest, siis kohaldatakse küberturvalisuse määruse nõudeid.
Vastavushindamisasutuse akrediteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete
turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008,
lk 30–47), II peatüki nõuetele vastav akrediteerimisasutus.
Küberturvalisuse määruse artikli 2 (mõisted) punktides 15–18 olevate mõistete puhul on
viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 765/2008 olevatele mõistetele. Üks
neist mõistetest on ka riiklik akrediteerimisasutus. Küberturvalisuse määrus riikliku
akrediteerimisasutuse määramise osas kaalutlusruumi ei anna22 – see on seotud määrusega (EÜ)
nr 765/2008, konkreetsemalt selle artikli 2 punktiga 11, mille kohaselt akrediteerimisasutuseks
saab olla ainult üks akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks riigi poolt
volitatud.
Eestis on riiklikuks akrediteerimisasutuseks mittetulundusühing Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus, mis on volitatud seda ülesannet täitma TNVS § 37 lg 2 alusel antud
Vabariigi Valitsuse korraldusega23, konkreetsemalt selle struktuuriüksus Eesti
Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK). Muude EL-i liikmesriikide puhul on määratud riiklikuks
akrediteerimisasutuseks asutus, mis vastab samuti määruse nr 765/2008 nõuetele.
EAK-l puudub hetkel kompetents ja võimekus küberturvalisuse valdkonnas
vastavushindamisasutusi akrediteerida, mistõttu potentsiaalsetel akrediteerimisest huvitatutel
peab olema võimalus pöörduda mõne muu riigi akrediteerimisasutuse poole, kes
küberturvalisuse valdkonnas akrediteerimisteenust pakub. Riiklik akrediteerimisasutus lähtub
uute tehnilisi valdkondade välja arendamisel muuhulgas turunõudlusest ja teenuse
isetasuvusest. Tänase EAK võimekuse juures ei ole EAK võimeline oma tegevust
küberturvalisuse valdkonda laiendama. Seetõttu tuleb siin lähtuda küberturvalisuse määruses
21
Küberturvalisuse määruse art 61 lg .1
22
Küberturvalisuse määruse art 60 lg 1.
23
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise
otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“, RT III, 11.07.2020, 3.
20
sätestatud nõudest, et Eesti puhul võidakse kasutada ka mõne muu riigi riikliku
akrediteerimisasutuse teenuseid (kes vastab määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatüki nõuetele).
Eelnõu koostamise käigus ei uuritud teistelt riikidelt nende valmisolekut ja võimekust
vastavushindamise läbiviimiseks, siis tulevikus võib analüüsida, milliste riikidega sel teemal
koostööd teha. Seda saab teha ennekõike siis, kui hakkab selguma, milliseid EL-i üleseid
sertifitseerimiskavu koostatakse ning vastu võetakse. Samuti võib osutuda teenuse suure
turunõudluse korral EAK-l otstarbekaks teenus endal välja töötada.
Küberturvalisuse määrusega seotud akrediteerimine toimub TNVS 4. peatüki kohaselt,
arvestades küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 ning sama määruse lisas olevaid
nõudeid. Riikliku akrediteerimisasutuse regulatsioon tuleneb TNVS 4. peatükist ning selle § 36
järgi akrediteerimist korraldatakse ja tehakse määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükis sätestatu
kohaselt.
Kui vastavushindamisasutused vastavad küberturvalisuse määruses sätestatud nõuetele, peaks
riiklik akrediteerimisasutus need akrediteerima. Akrediteerida saab maksimaalselt viieks
aastaks ja akrediteerimise kehtivust võib pikendada samadel tingimustel seni, kuni
vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus peaks
vastavushindamisasutuse akrediteerimist piirama, selle peatama või kehtetuks tunnistama, kui
akrediteerimise andmise tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud või kui
vastavushindamisasutus rikub küberturvalisuse määrust.
Küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 on märgitud, et sama artikli lõikes 1 osutatud
vastavushindamisasutuste akrediteerimine kehtib maksimaalselt viis aastat ja selle kehtivust
võib pikendada samadel tingimustel, kui vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt samas artiklis
sätestatud nõuetele. Sama artikli lõike 1 sõnastust arvestades peab vastavushindamisasutus
jätkuvalt vastama ka küberturvalisuse määruse lisas olevatele nõuetele. Riiklik
akrediteerimisasutus võtab mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed, et piirata, peatada
või tunnistada lõike 1 kohane vastavushindamisasutuse akrediteerimine kehtetuks, kui
akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või kui
vastavushindamisasutus rikub küberturvalisuse määrust.
Mainitud artikli lõike 4 teises lauses nimetatud toimingute teostamine toimub TNVS 4. peatüki
kohaselt, arvestades küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 ning sama määruse lisas
olevaid nõudeid. Nendeks nõueteks on näiteks, et vastavushindamisasutuse akrediteering kehtib
viis aastat. Selles lauses olev „mõistlik aeg“ sõltub konkreetsest olukorrast ning on paljuski
seotud asjaoluga, millal akrediteerimise tingimus(t)e mittetäitmisest teada saadakse, ning kui
kaua läheb aega, et mingi asjakohase meetmeni jõutakse (nt antakse tähtaeg tingimuste uuesti
kooskõlla viimiseks või n-ö viimase meetmena võtta vastavushindamisasutuselt akrediteering
ära).
Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse KüTS § 14 lõige 3 kehtetuks. Muudatus on seotud eelnõu
§ 1 punktiga 2, millega KüTS-i ei kohaldata Kaitseministeeriumi valitsemisalas
rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike
süsteemide pidamisele. Muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktiga 12, millega tunnistatakse
KüTS § 9 kehtetuks. Kehtiv KüTS § 14 lõige 3 viitab KüTS § 9 lõikele 3, kuid kuna eelnõu
tulemusena ei kohaldata KüTS-i eelnevalt nimetatud süsteemide pidamisele, siis on
otstarbekam KüTS § 14 lõige 3 tunnistada kehtetuks.
21
Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse olemasolevale KüTS §-le 14 lõiked 4 ja 5.
KüTS § 14 lõikes 4 sätestatakse TTJA pädevus teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet
küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 7 sätestatud ulatuses.
Eespool on lisanduva KüTS §-ga 131 selgituste juures märgitud vastavad ülesanded. Nende
ülesannete ulatuses ongi TTJA-l võimalik teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet. Riiklikku
järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduse (KorS) alusel ning haldusjärelevalvet teostatakse
VVS 4. peatüki 6. jaos sätestatud korras.
Riikliku järelevalve teostamisel on TTJA-l võimalik kasutada KorS-is sätestatud riikliku
järelevalve üldmeetmeid (vt KorS §-e 23-29) ning KüTS § 15 lõike 1 järgi on tal ka võimalik
kasutada riiklikus järelevalvemenetluses samas lõikes nimetatud KorS-i riikliku järelevalve
erimeetmeid. TTJA-le kohaldub KüTS § 15 lg 1, kuna eelnõuga lisanduva § 15 lg 4 tõttu on ta
samuti korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses. TTJA-le ei kohaldu KüTS § 15 lg 2, kuna
TTJA ei teosta järelevalvet KüTS §-de 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete
täitmise üle riiklikku järelevalvet – seda teostab RIA.
KüTS § 14 lõikes 5 sätestatakse, et KüTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
julgeolekuasutuste süsteemidele sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet vastav
julgeolekuasutus.
Julgeolekuasutuse all on mõeldud julgeolekuasutuste seaduse24 §-s 5 sätestatud asutusi ehk
Kaitsepolitseiametit ning Välisluureametit. Eelnõu tulemusena teostab kumbki
julgeolekuasutus enda süsteemide üle järelevalvet.
Julgeolekuasutuste puhul on taolise erisuse tekitamine õigustatud, sest teave julgeolekuasutuse
juurdepääsupiiranguga teavet (edaspidi AK-teave) sisaldavate süsteemide ning nende tehniliste
andmete ja turvameetmete kohta on teave, mis moodustab riigi julgeoleku seisukohalt tundliku,
üldjuhul piiratud tasemel salastatud teabeks oleva kogumi. Kuna KüTS-i ei kohaldata
riigisaladuse töötlemisele (vt kehtiva KüTS § 1 lõiget 2; eelnõuga siin sisulisi muudatusi ei
tehta), siis on kohane, et ka olukorras, kus isegi AK-teavet käsitleva julgeolekuasutuse
süsteemide infoturbealane teave on salastatud, siis on kohasem sellega seotud järelevalve anda
vastavale julgeolekuasutusele.
Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KüTS §-i 16 lõikega 11, milles antakse TTJA-le pädevus
rakendada riiklikus järelevalvemenetluses küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 8
sätestatud meetmeid. Meetmete rakendamise eesmärgiks on tagada küberturvalisuse määruses
sätestatud nõuete järgimine. Nendeks meetmeteks on:
a) vastavushindamisasutustele, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikele ja
EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjatele teabe esitamise korralduse esitamine,
mis on vajalik TTJA kui küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesannete
täitmiseks;
b) vastavushindamisasutuste, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanike ja EL-i
vastavusdeklaratsiooni väljaandjate auditeerimine;
c) vastavalt Eesti õigusele asjakohaste meetmete võtmine tagamaks, et
vastavushindamisasutused, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja EL-i
24
Julgeolekuasutuste seadus, RT I, 26.05.2020, 10.
22
vastavusdeklaratsiooni väljaandjad järgivad küberturvalisuse määruse ja Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõudeid;
d) juurdepääsu saamine kõigile vastavushindamisasutuste ja Euroopa küberturvalisuse
sertifikaadi omanike ruumidele, et toimetada uurimisi kooskõlas EL-i või Eesti
menetlusõigusega;
e) Eesti õiguse kohaselt Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide kehtetuks
tunnistamine, mille on välja andnud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus
või vastavushindamisasutus, kui need sertifikaadid ei vasta küberturvalisuse
määrusele või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale;
f) Eesti õiguse kohaselt küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest
karistuste määramine ning küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste
rikkumise viivitamatu lõpetamise nõudmine.25
Kuna järelevalvatavad subjektid võivad olla nii riiklikud asutused kui ka erasektori ettevõtted,
siis nende üle teostatavale järelevalvele kohalduv õigus sõltub järelevalve subjektist.
Eelnõu järgi ei ole riigiasutuse (nt RIA kui vastavushindamisasutuse) üle järelevalve
teostamisel võimalik kasutada küberturvalisuse määruse art 58 lõikes 8 olevaid meetmeid, kuid
võrdväärsed järelevalvemeetmed tulenevad VVS §-st 752. Siiski esitatakse selguse huvides
siinses seletuskirjas selgitusi ka haldusjärelevalve kohta – et oleks selge, kas ning mil määral
on võimalik vastavaid meetmeid kasutada VVS-i alusel toimuvas haldusjärelevalves.
Punktis a mainitud korralduse all on mõeldud järelepärimist (toiming) kui ka ettekirjutust kui
haldusakti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) tähenduses; olenevalt järelevalve
subjektist võib see toimuda nii riiklikus kui ka haldusjärelevalve menetluses. Punktis b mainitud
auditeerimine võib toimuda nii riiklikus kui ka haldusjärelevalve menetluses. Punktis c
mainitud meetmete võtmine võib tähendada ettekirjutuste tegemist ning asjakohasel juhul ka
sunniraha määramist (vt riikliku järelevalve puhul ka KorS §-e 26–29 ning asjakohasel juhul
ka kasutatavaid riikliku järelevalve erimeetmeid; haldusjärelevalve osas vt VVS §-i 751 lõikeid
3 ja 4; sunniraha osas vt lisanduva KüTS § 171 selgitusi). Punktis d märgitud juurdepääsu
saamine toimub riiklikus järelevalves KorS §-de 49-51 kohaselt ning haldusjärelevalve puhul
VVS § 752 lg 1 punktide 3–5 kohaselt. Punktis e märgitud Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi
kehtetuks tunnistamine toimub haldusakti tegemise kaudu. Punktis f mainitud karistuste osas vt
lisanduva KüTS § 181 selgitusi; küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste rikkumise
viivitamatut lõpetamist saab teha nii teavitusega või soovitusega (vt nt KorS § 26 lg 1; tegemist
pole haldusaktiga) kui ka ettekirjutusega (vt ka siinses tekstilõigus märgitud punkti c selgitusi).
Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 171 (sätestab sunniraha määra) ja 172
(sätestab kaebuse läbivaatamise tähtaja).
KüTS § 171 määratleb sunniraha määra riikliku järelevalvemenetluse käigus antud ettekirjutuse
täitmata jätmise korral. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 2 järgi sätestab
sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus. Eelnõuga määratakse sunniraha 20 000
eurot.
Küberturvalisuse määruse art 58 lg 8 punkti c arvestades peab TTJA-l olema volitus „võtta
asjakohaseid meetmeid vastavalt liikmesriigi õigusele tagamaks, et vastavushindamisasutused,
Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjad
25
Küberturvalisuse määruse artikkel 58 lg 8.
23
järgivad käesoleva määruse ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõudeid“.
Vastavate nõuete tagamiseks saabki TTJA teha ettekirjutuse (korralduse) ning vajadusel teha
ettekirjutuses ka sunniraha määramise hoiatuse või määrata sunniraha, kui ettekirjutust ei
täideta.
Sunniraha suuruse ülemmäära (20 000 eurot) määratlemisel arvestati TTJA tagasisidet, mille
kohaselt peab ülemmäär olema piisav, mis vajadusel motiveeriks vastavushindamisasutust,
Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjat
lähtuma küberturvalisuse määruse ja tulevikus konkreetse valdkonna osas vastu võetava
Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete kohaselt.
Eelnõu algses versioonis sooviti määrata sunniraha ülemmääraks 100 000 eurot, sest see oleks
eeldatavasti olnud sobivaim võimalus motiveerida eelmises tekstilõigus mainitud isikuid
lähtuma küberturvalisuse määruse ja konkreetses Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise
kavas olevatest nõuetest. Kuna väärteo eest ettenähtud karistus ei saa olla leebem kui
haldusmenetluse raames kohaldatav meede, siis otsustati ühtlustada sunniraha ülemmäär
KüTS-i alusel oleva ning ka siinse eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu ülemmääraga
(juriidiliste isikute puhul). Seetõttu on sunniraha ülemmääraks 20 000 eurot.
Praegusel hetkel on RIA-l, Kaitseväel ning Kaitseministeeriumil võimalik sunniraha määrata
ettekirjutuse täitmata jätmise korral kuni 9600 eurot.26 Kui nimetatud asutusel on riikliku
järelevalvemenetluse teostamise õigus, siis sunniraha ülemmäär tuleneb korrakaitseseaduse
§ 23 lõikest 4 ning haldusjärelevalvemenetluse teostamise õiguse korral VVS § 751 lõikest 4.
Eelnõu tulemusena sunniraha ülemmäär suureneb 20 000 euroni – kuid seda ainult riikliku
järelevalvemenetluse korral. Sunniraha kui meetme rakendamist toetab kaudselt ka Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2016/1148, mis on üle võetud KüTS-i.27
Sunniraha ülemmäär võimaldab TTJA-l efektiivselt sekkuda küberturvalisuse
sertifitseerimisega seotud nõuete rikkumisel. Sama on ka eelnõu järgselt RIA puhul, kui RIA
kontrollib küberturvalisuse nõuete täitmist. Näiteks, kui TTJA teostatava riikliku järelevalve
eesmärk on ettekirjutusega nõuda küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste rikkumise
viivitamatut lõpetamist ning selle nõude täitmise tagamiseks tehakse samas ettekirjutuses ka
sunniraha määramise hoiatus – kui ettekirjutust kohaselt ei täideta, siis kohaldatakse sunniraha.
Sunniraha kasutamine ettekirjutuse osana (sunniraha hoiatusena) sõltub järelevalvatavast
isikust. Järelevalveasutusel on võimalik riiklikus järelevalves eelnõuga märgitud sunniraha
ülemmäära kasutada; haldusjärelevalvemenetluse korral on sunniraha võimalik kasutada ainult
teise haldusekandja suhtes, kuid mitte riigiasutuste (näiteks, kui TTJA teostab järelevalvet RIA;
sama on olukorras, kus Siseministeerium teostab haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiameti) suhtes
(vt VVS § 751 lõiget 4).
Järelevalveasutus peab sunniraha määramisel hindama, millises määras sunniraha rakendamine
on Eesti kontekstis proportsionaalne. Tuleb juhtumipõhiselt hinnata, kas ja milline tegevus võib
osutuda küberturvalisuse nõuete rikkumiseks. Näiteks E-ITS rakendamise üle järelevalve
teostamisel tuleb hinnata E-ITS rakendamist kui protsessi tervikuna, mitte ei saa pelgalt lähtuda
26
Eelnõuga tunnistatakse KüTS § 14 lõige 3 kehtetuks, mille tulemusena ei ole Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel
järelevalve teostamise õigust.
27
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. juuli 2016. a määrus nr 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu-
ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; vt viidatud määruse artikleid 15 ja 17.
24
mõne konkreetse etalonturbe meetme rakendamata jätmisest, mida näiteks E-ITS-i
kehtestamisele järgneval päeval üheltki subjektilt eeldada ei saaks. Konkreetseid juhtumeid
hindab järelevalveasutus sõltumatult oma pädevuste ja kaalutlusõiguse piires.
KüTS § 172 määratleb kaebuse läbivaatamise tähtaja. Paragrahv koosneb kahest lõikest –
esimene lõige määratleb üldise kaebuse läbivaatamise tähtaja ning teine lõige määratleb
olukorrad, mil kaebuse lahendamise tähtaega võidakse pikendada.
Küberturvalisuse määruse artikli 63 ja eelnõu järgi käsitleb TTJA füüsiliste või juriidiliste
isikute kaebusi seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on välja andnud
riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused või kooskõlas küberturvalisuse määruse
artikli 56 lõikega 6 vastavushindamisasutused, või seoses küberturvalisuse määruse artikli 53
kohaselt välja antud EL-i vastavusdeklaratsioonidega, ning uurib asjakohasel määral nende
kaebuste sisu ja teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest.
Küberturvalisuse määruses ei ole ette nähtud tähtaeg, mille jooksul tuleb esitatud kaebus läbi
vaadata (teostada järelevalvet) – seda tuleb teha mõistliku aja jooksul. Õigusselguse huvides
määratletakse, et TTJA peab esitatud kaebuse lahendama hiljemalt 90. päeval kaebuse
saamisest arvates (lõige 1).
90 kalendripäevane tähtaeg on piisav, mis võimaldaks TTJA-l uurida esitatud kaebusega seotud
asjaolusid. Tähtaja pikkus on seotud menetlustoimingutega: esmajärjekorras on vajadus küsida
Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi väljastanud asutuselt või isikult selgitusi esitatud kaebuse
sisu kohta, sh vajadusel esitada ka mitu järelepärimist, kui esmaste vastuste põhjal ei ole
võimalik kaebust lahendada; kõigi järelepärimiste korral tuleb anda järelepärimise adressaadile
ka piisav aeg vastuste koostamiseks ja edastamiseks TTJA-le; olenevalt kaebuse sisust, võib
tekkida ka vajadus küsida ka muu riigi riiklikult küberturvalisuse sertifitseerimise asutuselt
seisukohti või arvamust, millele tuleb samuti anda piisav vastamistähtaeg (vt ka lõike 2
selgitust). Lühemat tähtaega ei ole mõistlik määrata (nt 30 päeva), sest kui menetlus kestab, siis
tuleks perioodiliselt (nt iga 30 päeva möödumisel) esitada kaebuse esitajale teavitus menetluse
tähtaja pikendamise kohta, mis omakorda suurendaks TTJA halduskoormust. Kui esitatud
kaebus on puudustega, siis lähtutakse HMS §-st 15, sh on võimalik TTJA-l esimesel võimalusel
määrata tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
Lõikes 2 määratletakse lõikes 1 oleva tähtaja pikendamise võimalus. Kui kaebuse
lahendamiseks on vaja teha koostööd teise riigi riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise
asutusega, on TTJA-l õigus pikendada kaebuse läbivaatamise tähtaega aja võrra, mis on vajalik
asutuse arvamuse ärakuulamiseks. Kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamisest teavitatakse
kaebuse esitajat kirjalikult.
Kaebuse lahendamisel võib tekkida vajadus kaasata või teha koostööd teise liikmesriigi
riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusega. Kuna selle asutuse kaasamine ja tema
enda seisukohtade kujundamine võib võtta aega, siis võib menetlusele kuluv aeg olla pikem kui
on käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud 90 päeva. Seetõttu nähakse võimalus pikendada
kaebuse läbivaatamise tähtaega.
Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse seadusesse § 181, millega sätestatakse väärteokaristused.
Liikmesriigile on küberturvalisuse määruse 3. jaotises (küberturvalisuse sertifitseerimise
raamistik) antud kohustus kehtestada küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku ja Euroopa
25
küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning
võtta kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad
olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Määrus ei anna ette karistuse rahatrahvi
miinimum- või maksimumpiiri. Rahatrahvi suurus on seega liikmesriigi enda otsustada. Samuti
võib teha eri karistusnormid eri kohustuste rikkumise puhuks.28
Eelnõu järgi on nii füüsilisele kui juriidilisele isikule võimalik määrata rahatrahv
väärteomenetluse korras küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete mittetäitmise eest. Eelnõu
kohaselt on KüTS-i alusel väärteomenetluses võimalik rahatrahvi määrata:
- küberturvalisuse määruse artikli 53 lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava
vastavusdeklaratsiooni väljastamise eest; või
- küberturvalisuse määruse artikli 55 lõikes 1 nimetatud teabe korral sama artikli lõikes 2
sätestatud nõuete rikkumise.
Küberturvalisuse määruse artikli 53 lõike 2 sisu: „IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja
või pakkuja võib anda välja ELi vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et [Euroopa
küberturvalisuse sertifitseerimise] kavas esitatud nõuded on täidetud. ELi
vastavusdeklaratsiooni väljaandmisega võtab IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või
pakkuja vastutuse IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavuse eest kõnealuses kavas sätestatud
nõuetele“.
Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA valmistanud ette pilveandmetöötlusteenustega
seotud EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning ettevalmistamisel on eraldi EL-i
küberturvalisuse sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga
võrkudega jaoks.29
Küberturvalisuse määruse artikli 55 lõige 1 sisustab, mida „[s]ertifitseeritud või ELi
vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootja või pakkuja teeb
avalikkusele kättesaadavaks“. Selleks teabeks on:
a) suunised ja soovitused, mis aitavad lõppkasutajal IKT-tooteid või -teenuseid turvaliselt
konfigureerida, paigaldada, kasutusele võtta ning neid käitada ja hooldada;
b) ajavahemik, mille jooksul pakutakse lõppkasutajatele turvalisuse alast tuge, eelkõige
võimaldades saada küberturvalisuse alaseid uuendusi;
c) tootja või pakkuja kontaktandmed ja aktsepteeritavad viisid lõppkasutajatelt ja
küberturvalisusega tegelevatelt teadlastelt turvanõrkuste kohta teabe saamiseks;
d) viited internetis asuvatele andmebaasidele, kus on loetletud IKT-toote, -teenuse või -
protsessiga seotud avalikult teada antud turvanõrkused ja asjakohased küberturvalisuse alased
nõuanded.
Sama artikli lõike 2 kohaselt peab see teave „olema kättesaadav elektroonilisel kujul ning see
peab olema kättesaadav ja seda tuleb ajakohastada vajaduse korral vähemalt kuni vastava
Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi või EL-i vastavusdeklaratsiooni kehtivuse lõppemiseni“.
28
Küberturvalisuse määruse art 65.
29
Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations-
cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa-
news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification.
26
TTJA peab igal juhul hindama, kas väärteomenetluse läbiviimine ning trahvi määramine on
konkreetse rikkumise olemust ja iseloomu arvestades on vajalik ja proportsionaalne. Tegemist
on kaalutlusõigusega ehk TTJA kui järelevalveasutus peab tegema kaks erinevat
kaalutlusotsust. Esiteks, tuleb otsustada kas konkreetse rikkumise korral on väärteomenetluse
alustamine vajalik ning proportsionaalne või on teiste järelevalvemeetmete rakendamine
tõhusam. Siin tuleb väärteomenetluse algatamise otsustamisel lähtuda väärteomenetluse
seadustiku (VTMS) §-st 31, mis sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte. Teiseks,
juhul kui järelevalveasutus otsustab alustada väärteomenetlust, tuleb erinevaid tegureid arvesse
võttes otsustada määratava trahvi suurus.
Paragrahvis on seatud rahatrahvi ülempiir, milleks on füüsilise isiku puhul 200 trahviühikut ja
juriidilise isiku puhul 20 000 eurot. Ülemmäärade seadmisel on võetud eeskuju KüTS §-st 18,
mis omakorda lähtus hädaolukorra seaduse 8. peatükis sätestatud väärteokoosseisude
rahatrahvide ülemmäärast, konkreetsemalt kuni 22.05.2018 kehtinud §-s 50 sätestatud
ülemmäärast. Nagu ka KüTS-is kehtestatud küberturvalisuse tagamise ja kehtestatud nõuded
on suunatud kindlatele isikutele, siis ka küberturvalisuse sertifitseerimisnõuded puudutavad
vaid IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootjaid. Seetõttu on vaja kehtestada piisavalt kõrged
trahvimäärad, mis suudaksid tagada sertifitseerimisnõuete meetmete eesmärgi realiseerumist.30
Näiteks Slovakkias ulatuvad samad karistusmäärad 300 000 euroni.
Ka NIS direktiivi ülevõtmisel, mille Eesti võttis üle KüTS-iga, on liikmesriigid kehtestanud
erinevates suurustes trahvimäärasid. Iirimaal on väärteo eest trahvimäär 4000 kuni 5000 eurot,
seejuures kuriteo eest on karistusraam füüsilisele isikule maksimaalselt 50 000 ning juriidilisele
isikule 500 000 eurot.31 Poolas on karistusmäärad vastavalt kuni 50 000 või 230 000 eurot.32
Tulevikus on võimalik hinnata, kas KüTS § 18 ning eelnõuga lisanduva § 181
väärteokoosseisude rahatrahvide suurusi tuleks suurendada. Seda on võimalik teha uue
küberturvalisuse direktiivi ülevõtmise käigus (nn NIS 2 direktiiv; hetkel ettepaneku
staatuses).33 NIS 2 direktiivi ettepanekus on rahatrahvide suurused märgatavalt tõusnud –
direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb teatud isikutele määrata NIS 2 direktiivi nõuete rikkumise
korral määrata haldustrahv, mille maksimummäär on „vähemalt 10 000 000 eurot või kuni 2%
(olenevalt sellest, kumb summa on suurem) selle ettevõtja ülemaailmsest aastasest kogukäibest,
kellele oluline üksus eelneval majandusaastal kuulub” (vt ettepaneku artikkel 31 lõiget 4).
Seetõttu on sobilikum teostada KüTS-is olevate süüteokoosseisude eest ette nähtavate
väärteokaristuste määrade üle vaatamine, kas KüTS-i revisjoni või NIS 2 direktiivi ülevõtmise
käigus. Nimetatud muudatuste tegemine oleks ka seotud Eesti õigusesse haldustrahvi instituudi
loomisega.
Kuivõrd eelnõu järgi määratakse küberturvalisuse määruse nõuete rikkumisega ette nähtud
„karistusi“ väärteomenetluse raames, tuleb lähtuda väärteomenetluse üldreeglitest. VTMS § 3
lg 1 selgitab, et väärteomenetlusõigus kehtib füüsilise ja juriidilise isiku suhtes. Ainult
kirjalikku hoiatamismenetlust (VTMS § 541) kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja
30
Seletuskiri küberturvalisuse seaduse eelnõu juurde, 597 SE, lk 33.
31
Bird&Bird&, jaanuar 2020. Developments on NIS Directive in EU Member States, lk 28
https://www.twobirds.com/~/media/pdfs/developments-on-nis-directive-in-eu-member-states.pdf
32
Ibid, lk 37.
33
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse
ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148 – leitav: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0823.
27
avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes – kuid siinsete rikkumiste olukorras pole võimalik
kirjalikku hoiatamismenetlust kasutada. Seega eelnõuga ettenähtud väärteotrahve ei ole
võimalik kohaldada riigiasutuse (nt RIA) suhtes.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse KüTS §-i 19 lõikega 3, millega sätestatakse, et
paragrahvis 181 sätestatud väärteo kohtuvälise menetlejaks on TTJA. Selle sättega antakse
riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele pädevus määrata rahalisi karistusi vastavate
küberturvalisuse määruse nõuete rikkumise eest.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teabe seadust.
Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punkt 4 ehk ISKE määruse
volitusnorm.
Eesti infoturbealases õigusruumis on probleemiks üksnes andmekogudele fokusseeritud
infoturbeparadigma, mis vajab lahendamist. Kehtiv regulatsioon küll laiendas ISKE kohustust
andmekogudelt ka teistele võrgu- ja infosüsteemidele, mis ei ole andmekogud, kuid ISKE ise
on üles ehitatud andmekogude põhisele infoturbe tagamise süsteemile. ISKE-t rakendatakse
andmekogudes sisalduvate andmete töötlemiseks kasutatavatele infosüsteemidele ja seega
keskendub ISKE kitsalt andmekogudes sisalduvate andmete kaitsmisele. Rakendajatele on
jäänud 01.01.2020 KüTS § 9 jõustumisega kaasnenud kohustus seetõttu ka segaseks. See
lähenemine on loonud olukorra, kus turvameetmete rakendamisel on rakendaja perspektiiv
sageli ebaproportsionaalselt kitsas, jättes turvameetmed rakendamata paljude oluliste
infosüsteemide osas, mis ei kujuta AvTS-i tähenduses andmekogu.
Asutused on praktikas sageli jätnud ISKE rakendamata, kui võrgu- ja infosüsteemi
defineerimiseks oli võimalik leida mistahes muu definitsioon kui „andmekogu“ AvTS-i
tähenduses. KüTS-i süsteemide osas eriregulatsiooni kehtestamine õigusselguse saavutamiseks
AvTS-i alusel kehtestavatesse määrusesse ei ole täna võimalik. Õigusselguse ja infosüsteemide
turvalisuse tagamise huvides on siiski erisused andmekogude ning teiste süsteemide osas selgelt
välja tuua ja korrektselt reguleerida. Andmekogude pidamiseks kehtestatud turvameetmete
süsteemilt üleminek avalike ülesannete täitmiseks loodud äriprotsesside põhisele infoturbe
haldussüsteemile tuleb sätestada ka õigusaktides.
Kehtetuks tunnistatava punkti alusel on antud Vabariigi Valitsuse määrus „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“. See volitusnorm on AvTS-is andmekogudel põhinev, kuid reaalsuses
rakendatakse sama määrust kõigile riigi ja kohaliku omavalitsuse süsteemidele KüTS §-st 9
tulenevalt. ISKE-t pole 2017. aastast saadik täiendatud, mistõttu on tekkinud vajadus infoturbe
haldussüsteemi järele, mis pole ainult andmekogude, vaid võrgu- ja infosüsteemide (mille
hulgas on ka andmekogud) põhiseks. Seetõttu on mõistlik muuta KüTS-is olev norm, mis
praegu viitab AvTS-i andmekogude põhisele volitusnormile, ise volitusnormiks KüTS § 7 (vt
eelnõu § 1 punkti 10). Sellisel viisil on võimalik tulevikus Vabariigi Valitsuse määrust „Võrgu-
ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sisustada nii andmekogude kui ka võrgu- ja
infosüsteemide kaitse seisukohalt. Kuna eelnõuga luuakse KüTS-is võimalus kehtestada E-ITS,
siis tuleb ISKE määruse volitusnorm tunnistada kehtetuks. Üleminekuperioodi jooksul (kuni
31. detsembrini 2022 – vt eelnõu §-i 4 ja selle selgitusi) kehtivad ISKE ja E-ITS-i nõuded
samaaegselt, et oleks võimalik lihtsamini võimalik üle minna ISKE-lt E-ITS-le.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse AvTS § 439 lõike 3 teise lause sõnastust. Uus sõnastus on:
„Käesoleva seaduse § 433 lõikes 4 nimetatud andmekogu pidamisele on kohustuslikud
28
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud kindlustavad süsteemid“. Punktiga
kaotatakse viide kehtetuks tunnistatud süsteemile (vt eelnõu § 2 punkti 1) ehk AvTS § 439 lg 1
punktile 4. Kuna nimetatud kindlustava süsteemi ehk ISKE määruse volitusnorm tunnistatakse
kehtetuks, siis tuleb teha ka muudatus AvTS § 439 lõike 3 teises lauses.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse AvTS § 531 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus on: „Riigi
Infosüsteemi Amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet infosüsteemide andmevahetuskihiga
liitumise üle“.
Muudatuse tulemusena ei ole nimetatud lõikes edaspidiselt lauseosa „infosüsteemide
turvameetmete süsteemi rakendamise ning“, mille sisu on seotud ISKE-ga. Muudatus on
vajalik, kuna ISKE kui kindlustava süsteemi pidamist reguleeriva määruse volitusnorm
tunnistatakse kehtetuks (vt eelnõu § 2 punkti 1).
Eelnõu § 3 jäetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikest 21 välja sõnad „käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate“.
Eelnõu § 1 punkti 5 juures on selgitatud, miks eemaldatakse Eesti Rahvusringhääling KüTS § 3
lõike 1 loetelust. Nimetatud muudatuse tõttu tuleb ka Eesti Rahvusringhäälingu tegevust
reguleeriv eriseadus, kus on viited KüTS §-de 7 ja 8 kohaldumisele, viia kooskõlla kavandatava
KüTS § 3 lõikega 1 ning lõikega 4. Eesti Rahvusringhäälingu kui teenuse osutaja kohta käivas
eriseaduses tehakse muudatus, et valdkondlik seadus oleks ülejäänud eelnõuga kooskõlas.
Siinne muudatus jõustub samal ajal eelnõu § 1 punktiga 5 ehk 2027. aasta 1. jaanuaril.
Kuivõrd Eesti Rahvusringhääling on teenuse osutaja kehtiva KüTS § 3 lõike 1 punkti 10 alusel
kuni 2026. aasta 31. detsembrini (vt eelnõu § 1 punkti 5 ja § 4 lõike 2 selgitusi) ja eelnõu § 1
punkti 6 kohaselt oleks KüTS § 3 lõike 4 punkti 11 alusel alates 2027. aasta 1. jaanuarist (eelnõu
§ 4 lõike 2 tõttu), siis kohaldatakse samast kuupäevast Eesti Rahvusringhäälingule
küberturvalisuse nõudeid KüTS-i teenuse osutaja kohustusi reguleerivate sätete alusel.
Eelnõu § 4 sätestab seaduse jõustumise ning üldkorras jõustumisele tehakse kaks erandit.
Lõike 1 kohaselt jõustub seaduse § 2 ehk kavandatavad avaliku teabe seaduse muudatused
1. jaanuar 2023. Jõustumistähtaja pikendamine on seotud ISKE rakendajatele ülemineku
võimaldamiseks auditite läbiviimisel. Kuni 2022. aasta lõpuni on ISKE auditeerimiskohuslastel
võimalus viia läbi turvameetmete rakendamise auditeerimine ISKE reeglite järgi. Selleks, et
tagada küberturvalisuse nõuete järgimise püsiv kontroll, on eelnõu § 1 punkti 10 alusel
kavandatava Vabariigi Valitsuse määruse alusel E-ITS-i reeglite järgi auditeerimiskohustus
varasematel ISKE kohuslastel hiljemalt viimase läbiviidud ISKE auditi aegumisel ning eelnõu
§ 2 hilisem jõustumine võimaldab seega tellida 2022. aastal audit ISKE reeglite järgi, kui peaks
olema vajadus E-ITS-i esmakordse auditi tähtaega pikendada.
Perioodil seaduse jõustumine kuni 1. jaanuar 2023 on seetõttu kohaldatavad nii ISKE kui ka E-
ITS nõuded, aga kuivõrd E-ITS-i tingimuste järgimisel on sisuliselt tagatud ka ISKE nõuete
järgimine, siis ei ole eelnõu jõustumisskeem ISKE nõuete järgijate suhtes täiendavalt koormav.
Seaduse ning selle alusel kavandatavate määruste järgi oleks teenuse osutajale sätestatud
kohustuste täitmine nõutav seaduse jõustumisest. Olgu siinkohal mainitud, et E-ITS-i
kehtestamine näiteks 2022. aasta esimeses kvartalis tähendab küll kohustust alustada E-ITS
tingimuste järgimist (nt infoturbeprotsessi läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab
juba samal päeval olema rakendanud E-ITS tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed. E-
ITSi nõuete täitmine on protsess, mitte seisund. E-ITS-i kehtestava määruse jõustumise hetkeks
29
peab rakendaja tegema ennekõike otsuse E-ITS-i järgimise alustamiseks ning selleks ei ole
vajalik üleminekuaega sätestada.
Lõike 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 5 ning § 3 2027. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud
muudatusi tuleb koos edasi lükata, kuna muudatused on seotud ühe KüTS-i subjekti ehk Eesti
Rahvusringhäälinguga. Vastavate muudatuste jõustumise edasi lükkamine on vajalik selleks, et
Eesti Rahvusringhääling saaks viia kõikide tema ülesannete (vt Eesti Rahvusringhäälingu
seaduse § 5) täitmisega seotud süsteemid vastavusse KüTS-i nõuetega, sh võimaldab see
planeerida vastavate muudatuste tegemiseks vajalikud vahendid riigieelarve protsessis.
3.2. Muude riikide regulatsioonid
3.2.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine
ISKE uuendamine on juba aastaid peatunud, kui alusstandardiks olnud Saksa versiooni
uuendused lõpetati. Seetõttu tekkiski vajadus luua ja kehtestada E-ITS. Ka Saksamaa on välja
andnud uue infoturbe haldamise süsteemi (ISMS) nimetusega IT-Grundschutz, mis on
võrreldav standardiga ISO/IEC 27001.34 Eelnõu koostades ei analüüsitud muude riikide
regulatsioone.
3.2.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud
ülesannete korraldus
Eelnõu koostamise hetkel ei ole EL-i liikmesriigid enda riikides lõpule viinud riikliku
koordineerimiskeskuse määratlemisega seotud toiminguid, sh ka õigusloomeliselt. Hetkel on
teada, et mõni riik on otsustanud selle keskuse ülesanded anda ministeeriumile, mõnes riigis
kavatsetakse see anda mitmele asutusele (tehakse koostöölepe vms, kuid Euroopa Komisjonile
antakse üles ühe asutuse nimi). Seetõttu ei ole ka hetkel võimalik tuua selget ülevaadet teiste
riikide regulatsioonidest. Seda enam, et Euroopa Komisjon on alles koostamas suuniseid, mis
peaksid hõlbustama riikliku koordineerimiskeskuse määramist, kuid nende koostamisega
alustati 2021. aasta suvel ning konkreetsem selgus suuniste sõnastuste osas saabub alles 2021.
aasta sügisel.
3.2.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse
reguleerimine
Eelnõu koostamisel on lähtutud paljuski Soome eeskujust. Soome valitsus on küberturvalisuse
määruses sätestatud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse loomise kohustuse
täitmiseks teinud parlamendile elektroonilise side seaduse muutmise ettepaneku, mille kohaselt
pannakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse kohustused Soome Transpordi- ja
Sideametile. Seda seetõttu, et ameti all tegutsevas Soome küberturvalisuse keskuses juba
tegutsetakse küberturvalisuse alal.35 Samuti on Soome küberturvalisuse keskus (SKK) Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 8 lõikes 3 mõttes võrgu- ja
infosüsteemide turbe vallas Soome riiklik ühtne kontaktpunkt. Selles osas on SKK analoogne
Eesti RIA-ga. Soome hinnangul ei oma küberturvalisuse määrusest tulenev riikliku
küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine olulist mõju riigi rahandusele,
34
Lisainfo:
https://www.bsi.bund.de/EN/Topics/ITGrundschutz/itgrundschutz_node.html;jsessionid=1D6D810F4B804204B
0D9ED9AB4864E6B.internet082.
35
HE 98/2020 vp, lk 118.
30
majandusele, kodumajapidamistele ega ka ettevõttetele, sest sertifitseerimine on esialgu
vabatahtlik. Samas mõjutavad Soome tehnoloogiaettevõtete konkurentsivõimet Euroopa
sertifitseerimissüsteemi nõuded ja asjaolu, kui hästi vastavad Soome ettevõtete tooted Euroopa
sertifitseerimissüsteemi nõuetele.
Küpros planeerib riikliku sertifitseerimise asutuse rolli anda Digitaalse Turvalisuse Ametile
(Digital Security Authority, Αρχή Ψηφιακής Ασφάλειας).36
Slovakkia seaduseelnõu kohaselt saab riiklikuks sertifitseerimise asutuseks Riiklik Turvalisuse
Amet (Národný bezpečnostný urad, National Security Authority). Slovakkia seaduseelnõus on
karistuste puhul eristatud küberturvalisuse määruse paragrahvid:
- Kui toimub artiklis 53 sätestatud vastavushindamise deklaratsioon väljastatamine ning
see on toimunud küberturvalisuse määruse nõudeid rikkudes, karistatakse ettevõtjat
rahatrahviga 300 kuni 100 000 eurot.
- Kui vastavusdeklaratsiooni väljastanud ettevõtja jätab vastavusdeklaratsiooni
elektroonilises vormis avaldamata või ei uuenda määruse artiklis 51(1) punktides a-d
nimetatud teavet, karistatakse rahatrahviga 300 kuni 100 000 eurot.
- Vastavushindamisasutust, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i
vastavusdeklaratsiooni väljaandjat selle eest, kui a) ei anta riiklikule küberturvalisuse
sertifitseerimise asutusele artikkel 58(8)(a) kohast teavet; b) takistab riiklikul
küberturvalisuse sertifitseerimise asutusel auditi vormis uurimist vastavalt artiklile
58(8)(b), karistatakse 300 kuni 100 000 euroga.
- Vastavushindamisasutust, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i
vastavusdeklaratsiooni väljaandjat karistatakse 300 kuni 100 000 euroga, kui ta ei
võimalda riiklikule sertifitseerimise asutusele ligipääsu oma ruumidele vastavalt
määruse artiklile 58(8)(d).37
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisandub KüTS §-i 2 termin „turvameetmed“, mille sisu on:
„rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid
andmete ja süsteemide turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks“.
Eelnõus kasutatakse ka termineid, mida kasutatakse küberturvalisuse määruses. Eesti kontekstis
siiski võetakse eelnõuga kasutusele uus termin „riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise
asutus,“ mille definitsiooni saab tuletada küberturvalisuse määruse artiklist 58 (kuigi
küberturvalisuse määruses endas seda ei defineerita). Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise
asutus kujutab endast asutust, mis teeb koostööd EL tasandiga infovahetuseks ja teostab
küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste üle järelevalvet.
Eelnõus kasutatakse ka termineid, mida kasutatakse küberturvalisuse TTT määruses. Näiteks
on selles sätestatud, mis asutus on „küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus“ ning mis on selle valdkonnaga seotud „riiklik
koordineerimiskeskus“.38 Viimase mõistega seonduvalt määratakse eelnõus, et riikliku
36
Kättesaadav: https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-telecom/2019-eu-ia-0109.
37
Kättesaadav: https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy/SK/LP/2020/400
38
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/887 artiklid 1, 6 ja 12.
31
koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab „küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute koordineerimisüksus“ ehk „koordineerimisüksus“ – tegemist pole lihtsalt
riikliku koordineerimisüksusega, vaid see toimetab tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
valdkonnas.
Järgnevad terminid ei ole uued terminid (nad on juba liidu või Eesti õiguses juba kasutusel või
defineeritud), kuid eelnõust ja seletuskirjast parema arusaamise jaoks, on need selgitava infona
lisatud seletuskirja:
riiklik akrediteerimisasutus – ainus akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on
selleks riigi poolt volitatud39 ehk asutus, mis akrediteerib vastavushindamisasutusi;
vastavushindamisasutus – avalik asutus või eraettevõte, mis teostab vastavushindamist,
sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;
akrediteerimine – riikliku akrediteerimisasutuse läbiviidav vastavushindamisasutuse
atesteerimine, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande
täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis
tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud
nõuetele.40
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
E-ITS-i kehtestamise eesmärk ei ole seotud EL-i õigusega. Euroopas on standardimine
korraldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1025/2012. Selle
määruse kohaselt on riiklik standard – standard, mille on vastu võtnud riigi
standardiorganisatsioon (Eesti puhul Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus). Taoliste
standardite puhul kohaldub TNVS-i § 40. Samas pole E-ITS standard nimetatud EL-i määruse
ning TNVS-i tähenduses. E-ITS on pigem ühtsete nõuete kogum, mitte
standardiorganisatsiooni kinnitatud dokument. Eestis on ka täna juba standardiorganisatsiooni
väliseid standardeid, mis on analoogselt kehtestatud määrusega.41
Küberturvalisuse TTT määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peab iga EL-i liikmesriik määrama
29. detsembriks 2021 ühe sama artikli lõikes 5 sätestatud kriteeriume täitva asutuse sama
määruse kohaldamisel riiklikuks koordineerimiskeskuseks.42 Viidatud lõike 5 sisu: „Riiklik
koordineerimiskeskus on avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega asutus, kes
täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas delegeerimise kaudu,
ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis
3 sätestatud missiooni elluviimisel. Asutusel peavad olema teaduse ja tehnoloogia alased
eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele teadmistele. Asutus
peab suutma pidada tulemuslikku dialoogi ja koordineerida oma tegevust tööstuse, avaliku
sektori, akadeemilise ja teaduskogukonnaga ning kodanikega, sealhulgas direktiivi (EL)
2016/1148 kohaselt määratud asutustega“. Eelnõu ning selle lisaks oleva ministri määruse
kavandiga määratakse RIA riiklikuks koordineerimiskeskuses nimetatud küberturvalisuse TTT
39
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008 artikkel 2 lõige 11. Vastavushindamisasutuse
temaatikat reguleerib ka toote nõuetele vastavuse seadus.
40
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008 artikkel 2 lõige 10.
41
Vt nt haridus- ja teadusministri 28.11.2008. a määrust nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja
vormistamise kord“, 19.06.2015. a määrust nr 27 „Täienduskoolituse standard“, 21.03.2007. a määrust nr 27
„Huviharidusstandard“ ning rahandusministri 13.12.2011. a määrust nr 57 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite
kehtestamine“.
42
Vt ka: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cybersecurity-competence-centre.
32
määruse tähenduses. RIA vastab eelnevalt nimetatud lõike 5 tingimustele. Samuti on RIA KüTS
§-i 5 järgi direktiivi nr 2016/1148 artikli 8 lõikes 1 nimetatud pädev asutus ja lõikes 3 nimetatud
ühtne kontaktpunkt ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud küberturbe intsidentide lahendamise
üksuse ülesannete täitja. Seega on võimalik RIA vastavaks asutuseks määrata – seda ülesannet
täidetakse koordineerimisüksusena.
Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881
(küberturvalisuse määrus) ning selle otseseks eesmärgiks on küberturvalisuse määrusega
liikmesriikidele sätestatud kohustuste täitmine. Eelnõu regulatsioon jääb küberturvalisuse
määrusega liikmesriikidele antud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse
määratlemise ja küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistusmäärade
kehtestamise pädevuse piiridesse.
Seega on seaduseelnõu kooskõlas EL õigusega.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine
6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
6.1.1.1. Mõju ettevõtjale
Eelnõu ei tekita ettevõtjale sotsiaalset mõju. Teenuse osutajate vajadus tööturul sobiva
kvalifikatsiooniga küberturbe ekspertide järele küberturvalisuse tagamiseks jääb püsima.
Küberintsidendist teavitamise nõude täpsustamine ei tekita samuti ettevõtjale sotsiaalset mõju.
Sarnane nõue on ka isikuandmete kaitse valdkonnas, mistõttu tegemist ei ole oma olemuselt
uue nõudega.43
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.1.2. Mõju kodanikele
Eelnõu ei tekita kodanikele sotsiaalselt mõju. Eesmärk E-ITS-i kehtestamise kaudu tugevdada
küberturvalisuse taset parandab küll elutähtsate teenuste toimepidevust, kuid eelnõu koostamise
hetkel ei ole Eestis elutähtsate teenuste toimepidevus ohustatud, et eelnõu tekitaks sotsiaalsest
perspektiivist kodanikule erisust kehtiva seadusega võrreldes.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
6.1.2.1. Mõju ettevõtjatele
KüTS-i mõistes teenuse osutajad pakuvad ühiskonna toimimiseks vajalikke teenuseid. E-ITS-i
kehtestamise eesmärk on täpsustatud ja selgema infoturbe haldamissüsteemi rakendamisega
aidata edendada teenuse osutaja ning tema teenuste vastupanuvõimet küberintsidentidele, ning
43
Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
artikli 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõiget 2.
33
sellest tulenevalt on eelnõul positiivne mõju riigi julgeolekule. Sama eesmärk ja mõju on ka
küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel.
Eelnõu ei mõjuta otseselt ettevõtjate välissuhteid, kuivõrd teenuse osutajatel on ka edaspidi
võimalik E-ITS-i rakendamise asemel rakendada küberturbe tagamisel ka rahvusvahelisi ISO
standardeid. Kaudselt on eelnõul positiivne mõju välissuhete edendamisele tugevama
küberturvalisuse kuvandi tõttu.
Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.2.2. Mõju avalikule sektorile
Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule ka avaliku sektori kaudu. Selgema avaliku sektori
määratluse ning E-ITS-i kehtestamisega kehtiva ISKE asemel on avalikus sektoris ka suurem
selgus, et kes ja mida tegema peab. Samuti vähendab E-ITS-i organisatsioonipõhine lähenemine
küberturbe tagamisel ka avaliku sektori haavatavust küberintsidentidele ning nende mõjude
levimist avalike sektori jaoks olulisemate süsteemideni. Seda aitab saavutada ka
küberintsidendist teavitamise nõude täiendamine.
Välissuhete vaatepunktist aitab avaliku sektori küberturvalisuse nõuete uuendamine ka säilitada
ning arendada Eesti riigi kui küberturvalisuse eestvedaja kuvandit.
Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.2.3. Mõju järelvalveasutusele (RIA-le; julgeolekuasutustele)
Eelnõu aitab RIA-l läbi täpsemate küberturvalisuse tagamise nõuete tugineda küberintsidentide
ennetamisel, tuvastamisel ja lahendamisel ühtsematele eeldustele teenuse osutajate ja avaliku
sektori turvameetmete suhtes. Samuti aitab eelnõu läbi reguleeritud auditeerimistingimuste
tagada selgema ja kiiremini analüüsitava ülevaate küberturbe tasemest Eestis. Sellest tulenevalt
on eelnõul positiivne mõju RIA riigikaitse ja julgeolekuga seotud valmisolekule
küberintsidentide ennetamiseks, tõrjumiseks ja lahendamiseks.
Julgeolekuasutuste puhul puuduvad olulised mõjud riigi julgeoleku ja välissuhete osas.
Julgeolekuasutustele (enda süsteemide üle järelevalve teostamisel) avalduvad sarnased mõjud,
mis RIA-le (vt eelmist tekstilõiku).
Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.3. Mõju majandusele
6.1.3.1. Mõju ettevõtjatele
E-ITS-i kehtestamisest tulenevad muutused kujundavad formaalselt ümber teenuse osutajate
kohustusi, kuid ei muuda neid sisuliselt võrreldes varasemate kohustustega küberturvalisuse
tagamisel. Kehtiva KüTS § 7 lõike 1 alusel peavad teenuse osutajad juba praegu rakendama
turvameetmeid ning lõike 2 alusel koostama süsteemide riskianalüüse. Neid kohustusi sisustab
KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus.
Muudatusega ei lähtuks teenuse osutajad nende tegevuste läbiviimisel enam KüTS § 7 lõike 4
alusel kehtestatud määrusest, vaid KüTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest. E-ITS on
kindlasti mahukam dokument kui KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus, kuid selle
põhjuseks on nõuete põhjalikum kirjeldus, mitte nõuete oluline laiendamine. Sarnaselt praegu
34
KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sisustatud nõuetega, põhinevad ka E-ITS-i
nõuded organisatsiooni riskianalüüsile ja selle põhjal rakendatud turvameetmetele. Seega
eeldusel, et teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi küberturvalisuse tagamiseks KüTS
§ 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuete järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS-i
tingimuste järgimise kohustusest suurt majanduslikku mõju.
E-ITS-i kehtestamisega kaasneks ettevõtjatele kohustus läbi viia E-ITS-i vastavusaudit iga
kolme aasta järel. Sellega asendatakse KüTS § 7 lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel kehtiv kohustus
viia läbi ning dokumenteerida turvameetmete rakendamise piisavuse kontroll. Kehtivate nõuete
kohaselt on turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli üks meetoditest auditi läbiviimine
pädeva sõltumatu isiku poolt, kuid seda võib asendada ka nn enesehindamisega. E-ITS-i
kehtestamise järgselt kaoks võimalus asendada audit enesekontrolliga ning E-ITS sätestab
konkreetse raamistiku auditite läbiviimiseks eesmärgiga tagada selgem ja läbipaistvam
küberturvalisuse nõuete järgimine. Teenuse osutajatele, kes varasemalt teostasid
turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli nn enesehindamise kaudu, võib muudatus
avaldada majanduslikku mõju, kuid seda maksimaalselt ulatuses, mis oleks nn enesehindamise
läbiviimise ja auditi läbiviimise kulude vahe. Ei ole otseselt hinnatav, kas E-ITS-i vastavusaudit
on ettevõtjale soodsam või kulukam KüTS § 7 lõike 2 punkti 5 alusel läbiviidud kontrollidest.
Kui ettevõtjal on vastavushindamise läbiviimiseks endal sobivad spetsialistid, siis võib tekkiv
E-ITS-i auditite läbiviimise kohustus olla kulukam kui seni KüTS § 7 lõike 2 punkti 5 alusel
läbiviidud kontroll, mis oleks nn enesehindamisega läbi viidud. Siinkohal saab ettevõtja
täiendavaid kulusid minimeerida põhjaliku eeltööga E-ITS-i auditi tellimiseks ja läbiviimiseks.
Kui ettevõtja on aga KüTS § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustuste täitmiseks tellinud
vastavushindamisi teenusepakkujatelt, siis võib tekkiv E-ITS-i auditite läbiviimise kohustus
olla soodsa majandusliku mõjuga. Soodne majanduslik mõju võib tuleneda asjaoludest, et E-
ITS-i audit oleks rohkem standardiseeritud teenus, mis tugineb ka põhjalikuma täpsusastmega
standardiseeritud nõuete kogumi vastavuse hindamisel. Kuivõrd E-ITS-i läbiviimise audit ei
ole veel turul pakutav teenus, siis ei ole võimalik hindade täpset võrdlust käsitleda. Samas on
olemas teenuse osutajaid, kes auditeerimisteenust pakuvad.44
On võimalik, et auditeerimiskulud on majanduslikult koormavamad subjektidele, kelle IKT
korraldus on oluliselt väiksema mahuga, kuivõrd ühine lävend ja seega ka minimaalne kulu
auditi teenuse läbiviimises tuleneb protseduurist auditi läbiviimisel, kvalifikatsiooninõuetest
auditi läbiviijale ning auditi käigus koostatava dokumentatsiooni nõuetest. Seega on
majandusliku mõju tasakaalustamiseks auditikohustust kehtestava rakendusakti kavandis
ettenähtud ka erand mikroettevõtjatele (nt suurele osa tegutsevatele perearstidele). Erand on
kavandatud konkreetselt auditite läbiviimise kohustuse suhtes, mitte E-ITS-i järgimise
kohustuse suhtes.
Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline majanduslik mõju
ettevõtjatele, sest sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt seletuskirja
punkti 6.1.1.1.).
Täiendavalt toetab RIA ka E-ITS-le üleminekut ettevõtjatele koolituste läbiviimisega E-ITSi
rakendamiseks. Arvestamaks samaliigiliste ettevõtjate sarnast profiili IKT korraldamisel on
RIA-l ka kavas võimaluste piires E-ITS-i rakendamise profiilide loomine, mis võimaldab
44
Vt https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-tegelevate-ettevotete-loetelu.
35
konkreetset tüüpi ettevõtjatel (nt perearstidel ja teistel teenuse osutajatel) veel lihtsustatumas
korras RIA poolt pakutavate lahenduste ja kavandavate meetmete toel E-ITS-i rakendada.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.3.2. Mõju avalikule sektorile
E-ITS kehtestamisega asendatakse AvTS-i alusel kehtestatud ISKE järgimiskohustus. Eeldusel,
et avaliku sektori rakendaja on järginud ISKE nõudeid, puudub ISKE ja E-ITS-i nõuete
võrdluses E-ITS-i kehtestamisest tulenev majanduslik mõju avalikule sektorile nii
turvameetmete rakendamisel kui ka vastavusauditite läbiviimisel. Majanduslik mõju avalikule
sektorile, mis tuleneb täpsemalt raamistatud organisatsioonipõhisest lähenemisest küberturbe
tagamisel (sh kaardistustegevused ja riskianalüüsid) on minimaalne ning praktikas rakendatav
läbi E-ITS-i üleminekujuhendite kasutamise. Üleminekuperioodil võib arvestada ajutiselt
suurenenud ressursi vajadusega, et tutvuda uue standardiga. Samas on RIA üleminekut
toetamas juba alates 2020 aasta algusest: a) kaasates kõiki avaliku sektori infoturbejuhte E-ITS-
i väljatöötamisse; b) korraldades koolitusi45, mis tutvustavad E-ITS-i sisu ja selle rakendamist;
c) viies läbi pilootprojekti E-ITS-i rakendamiseks; d) koostades muuhulgas üleminekujuhendi.
Kõik need toetavad tegevused jätkuvad.
E-ITS-i kehtestamisega on mõju avalikule sektorile vaadeldav kolme stsenaariumi alusel
lähtuvalt subjektile varasemalt kehtinud nõuetest:
1) Stsenaarium 1: E-ITS asendab ISKE järgimise kohustuse kõikide süsteemide
suhtes (suurem osa kohaldamisalast).
E-ITS-i ülevõtmiseks rakendatakse selleks otstarbeks koostatud üleminekujuhendit.
ISKE nõuetekohase rakendamise korral E-ITS-i ülevõtmisega RIA hinnangul
täiendavaid rahalisi kulusid üldjuhul ei kaasne, aga kaasneb ajakulu senise
dokumentatsiooni vastavusse viimiseks. E-ITS-i juurutamise etapis tuleb arvestada, et
infoturbe rolli täitvatel inimestel kulub põhitöö kõrvalt täiendavalt aega E-ITS-i nõuete
ülevõtmiseks.
Kui subjektil on olnud ISKE järgimise kohustus kõikide süsteemide suhtes, kuid see ei
ole nõuetekohaselt täidetud, siis selle subjekti süsteemi turvalisuse tagamiseks vajalikud
kulutused E-ITS-iga vastavusse jõudmisel ei kuulu eelnõu majandusliku mõju analüüsi
alla. Eelnõu koostamine lähtub eeldusest, et kehtivaid seaduslikke nõuded täidetakse
ning käsitleb eelnõuga kehtestatavate nõuete mõju vastu varasemate nõuete mõju.
Avalik sektor peab oma eelarve planeerimisel seisma selle eest, et IT-lahenduste
arendamine ning kasutuselevõtt toimuks vaid nende süsteemide küberturvalisuse
tagamiseks vajalike ressursside olemasolul.
2) Stsenaarium 2: E-ITS-i ülevõtmise kohustusele ei eelnenud varasemalt
küberturvalisuse tagamise nõudeid (nt osad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning
Riigikogus esindatud erakonnad).
Sarnaselt esimese stsenaariumiga tuleb arvestada infoturbe rolli täitvate inimeste
ajakuluga E-ITS-i ülevõtmiseks vajalike dokumentatsioonide koostamisel. Ajakulu on
45
Vt https://eits.ria.ee/et/koolitus-ja-kkk/ ning https://www.ria.ee/et/kalender.html.
36
suurem selles osas, milles dokumentatsioon, sh vajalikud kaardistused, kuuluks
esmakordselt koostamisele.
Erinevalt esimesest stsenaariumist kaasneb üldjuhul ka rahaline kulu süsteemide
turvalisust tagavate meetmete rakendamisel. Majanduslik mõju selles stsenaariumis on
igale subjektile väga erinev ning ei oleks analüüsis mõistlikult hinnatav. Turvameetmete
rakendamiseks vajalik rahaline kulu sõltub subjekti kasutatavate süsteemide hulgast,
keerukusest ning nendele ka eelnevalt rakendatud turvameetmete olemasolust
(tulenevalt subjekti vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste kasutamisel või muudest
seaduslikest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemiseks rakendatud tehnilisi ja
korralduslikke meetmeid turvalisuse tagamiseks). Rakendamiseks vajaliku kulu
majanduslik mõju subjektile sõltub omakorda selle kulu osakaalust subjekti eelarves,
ennekõike IT-lahendustega seotud eelarves.
Selle stsenaariumi korral võib mõnele subjektile tekkida eelnõust tulenevalt oluline
majanduslik mõju, kui subjekt kasutab oma tegevuses ulatuslikult keerukaid süsteeme,
millele turvameetmeid varasemalt rakendatud ei ole ning mille eelarve ei ole lihtsasti
võimeline nende IT-lahenduste toimepidevuse tagamiseks vajalikke ressursse
teenindama. Küll aga ei mõjuta see olukord majandusliku mõju hinnangut avalikule
sektorile tervikuna, kuivõrd tegemist oleks ühe osaga väga piiratud subjektide ringist.
3) Stsenaarium 3: E-ITS asendab ISKE järgimise kohustuse, ning laiendab nõuete
kohaldamisala andmekogudelt kõikidele süsteemidele (andmekogude vastutavad või
volitatud töötlejad, kes ei olnud KüTS-i subjektid, sh mitmed avalik-õiguslikud
juriidilised isikud).
Sarnaselt eelnevatele stsenaariumitele kaasneb ka selle stsenaariumi puhul E-ITS-ist
järgimisest tulenev ajakulu infoturbe rolli täitvatel inimestel.
Sarnaselt teise stsenaariumiga kaasneb üldjuhul ka rahaline kulu süsteemide turvalisust
tagavate meetmete rakendamiseks, mille ulatus ning ulatusest tulenev majanduslik mõju
on igale subjektile erinev.
Stsenaariumis on aga vajalik ajaline kui ka rahaline kulu oluliselt piiratum teisest
stsenaariumist, kuivõrd subjekt on järginud ISKE nõudeid andmekogude turvalisuse
tagamiseks. Samuti on ka käesoleva subjektide ring väga piiratud KüTS § 9 lg 1
kohaldamisalaga võrreldes, ega mõjuta ka seega oluliselt eelnõust tulenevat
majandusliku mõju hinnangut avalikule sektorile.
Täiendavalt on majandusliku mõju hindamiseks oluline märkida, et isegi kui eelnõust tulenevalt
peab subjekt võtma rahalisi kohustusi süsteemide turvalisuse tagamiseks, siis võib nende
kulude mõju olla subjektile majanduslikult positiivne. Süsteemide turvalisuse tagamiseks
tehtavad kulutused vähendavad nii küberintsidendi tekkimise tõenäosust kui ka tekkinud
küberintsidendi kahjulikku majanduslikku mõju. Arvestades küberruumis aina sagedamini
esinevaid rünnakuid,46 suuresti ka avaliku sektori süsteemide vastu, ning nende laastavat mõju
ohvri süsteemide kasutatavusele, ei oleks õigustatud ka süsteemide turvalisuse tagamiseks
tehtavaid kulutusi vaadelda rangelt kahjuliku majandusliku mõjuna.
46
Vt nt RIA ööpäeva ülevaadet Eesti küberruumi kohta: https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/olukord-
kuberruumis/oopaeva-ulevaated.html.
37
Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline majanduslik mõju avalikule
sektorile, sest sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt GDPR artikli 28
lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõiget 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõiget 2).
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.3.3. Mõju kodanikele
E-ITS-i kehtestamise eesmärk on selgema raamistiku kaudu edendada võrgu- infosüsteemide
turvalisust. Sellel on vahetu mõju majanduskeskkonna toimimisele, kuivõrd Eesti
konkurentsieelis digilahenduste kasutuselevõtus ja arendamises on tugevalt seotud nende
digitaalsete lahenduste ja sealse andmetöötluse toimepidevuse, tervikluse ning
konfidentsiaalsuse tagamisega. Samuti mõjutab eelnõu kodanikke digitaalseid teenuseid
rohkem usaldama, tagades seega ka nende toimimise jätkusuutlikkuse suureneva kasutamise
kaudu.
Kodanike halduskoormust eelnõu ei mõjuta.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kaudselt võib eelnõu positiivset mõju
elu- ja looduskeskkonnale aga avaldada läbi vastupanuvõimekuse suurendamise
küberrünnakute suhtes, mis saaksid põhjustada elukeskkonnale või looduskeskkonnale
kahjulikke tagajärgi (nt veepuhastusprotsessi sekkumine ja kasutatavate kemikaalide koguste
muutmine). Nende võimalike kahjulike tagajärgede tekkimise võimalust vähendab
küberrünnakust ning selle põhjustatud küberintsidendist teada saamine, mistõttu on
küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel positiivne mõju.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.5. Mõju regionaalarengule
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule.
6.1.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
6.1.6.1. Mõju avalikule sektorile
Eelnõu ei mõjuta avaliku sektori töökorraldust, kuivõrd kehtiva seaduse alusel on avalik sektor
kohustatud kõikidele võrgu- ja infosüsteemide küberturbe tagamisel järgima ISKE nõudeid. E-
ITS-i kehtestamine ei too kaasa muudatusi, mille rakendamine vajaks asutuse töökorralduse või
selles osas töökoormuse olulist suurendamist.
Eelnõu võib kaudselt mõjutada avaliku sektori teenuste kvaliteeti, kuivõrd teenuste
kaardistamise ja riskipõhine lähenemine aitab asutusel tuvastada tehnoloogilisi mahajäämusi
või paremaid arendussuundi. Ühtlasi aitab E-ITS-i rakendamise eelduseks olev selge ülevaade
asutuse äriprotsessidest ja nendega seotud teenustest hinnata asutuse toimimiseks vajalike
38
ressursside kasutamist. Siinse kaardistuse puhul on abiks protsesside kaardistus, mis on
teostatud teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määruse alusel.47
Mõju avaliku sektori kuludele võib eelnõu kehtestamisel esineda vastavalt punktis 6.1.3.2
esitatud analüüsile neil juriidilistel isikutel ja asutustel, kes varasemalt ei ole olnud kõikide
süsteemide osas ISKE kohuslased, ning ühtlasi pole teinud pingutusi kasutatavate võrgu- ja
infosüsteemide turvalisuse tagamiseks. Sellisel juhul suurendab E-ITS-i kehtestamine kulutuste
tegemise vajadust pädeva personali palkamiseks, asjakohaste turvameetmete rakendamiseks
ning auditite läbiviimiseks, samas vähendades kulutuste tegemise vajadust küberintsidentidest
tuleneva kahju või muude tagajärgede likvideerimiseks.
Sellegipoolest oleks ka siis mõjude ulatus väike, kuivõrd kohustusi avalikule sektorile tehniliste
ja korralduslike turvameetmete rakendamiseks tuleneb ka mujalt. Ennekõike peab sõltumata
KüTS-is sätestatud kohustustest avalik sektor rakendama isikuandmete turvalisuse tagamiseks
asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid GDPR artikkel 32 lõike 1 alusel ning samuti
lähtuma selle kohustuse täitmisel riskide analüüsist GDPR artikkel 32 lõike 2 alusel.
Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline mõju avalikule sektorile, sest
sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt GDPR artikkel 28 lõike 3 punkti
f ning artikli 33 lõiget 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõiget 2).
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.6.2. Mõju järelvalveasutusele (RIA-le; julgeolekuasutustele)
E-ITS-i kehtestamise eesmärgi raames ei mõjuta eelnõu RIA töökorraldust. Varasem KüTS § 7
lõike 4 alusel kehtestatud nõuete ja ISKE nõuete järgimise kontroll asendub E-ITS nõuete
järgimise kontrolliga.
RIA töökoormust võib eelnõu suurendada suurema hulga auditite järeldusotsuste ülevaatamise
vajaduse tõttu, kuid samuti ka vähendada tänu küberturbe korralduste kui ka auditite
põhjalikumale standardiseeritusele.
Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline mõju RIA-le.
Julgeolekuasutuste puhul on eeldatavasti teatavad mõjud, kuid kuna auditid on
standardiseeritud, siis see mõju ei ole oluline.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju
Seaduseelnõu ei oma muud otsest või kaudset olulist mõju.
6.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud
ülesannete korraldus
47
Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“; RT I, 25.03.2021,
6.
39
Küberturvalisuse TTT määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka vastava EL-i määruse
mõjusid EL-i üleselt.48 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastuvõetavate sätete mõjud Eestis.
6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
6.2.1.1. Mõju ettevõtjale
Eelnõu sotsiaalne mõju ettevõtjatele võib olla positiivne. Riikliku koordineerimiskeskuse
määramine võimaldab ettevõtjatel läbi koordineerimiskeskuse hallatava kogukonna rääkida
kaasa EL-li tasandil küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
prioriteetide otsustamisel, osaleda korraldatavates arendusprojektides ja panustada ettevõtjate
kompetentsivõrkude loomisesse.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.2.1.2. Mõju kodanikele
Eelnõul on vähesel määral positiivne sotsiaalne mõju ka kodanikele. Määratava riikliku
koordineerimiskeskuse põhiülesannete hulka kuuluvad mh küberturvalisuse teemadel tehtud
arengute kajastamine avalikkuses ning küberturvalisuse haridusprogrammide toetamine. Nende
ülesannete edukal täitmisel võib suureneda Eestis küberturvalisusega seotud oskuste
omandamine ning tööhõive.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule, kuivõrd riikliku koordineerimiskeskuse
määramise eesmärk on ka kindlustada Eesti julgeolekuliste huvide esindamine EL-i tasandil
küberturvalisuse valdkonnas uute suundade ja arenduste otsustamisel.
Eelnõul on positiivne mõju riigi välissuhetele kuivõrd eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalus
küberturvalisuse TTT määruse alusel loodavates rahvusvahelistes võrgustikes.
Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.2.3. Mõju majandusele
Eelnõuga reguleeritakse küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute
riikliku koordineerimiskeskuse määramist ja sellega seotud ülesannete korraldust. Nimetatud
muudatused ei oma olulist mõju riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kaudselt võib
majandusele avalduda positiivne mõju koordineerimiskeskuse abil küberturvalisuse
valdkonnas EL-i arendusprojektides osalemine ning rahastuse saamine, kuid sel juhul ei ole
tegemist eelnõu mõjuga, vaid juba koordineerimiskeskuseks määratud asutuse tegevuste
tulemuslikkusega.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.2.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Eelnõu muudatusel puuduvad olulised mõjud elu- ja looduskeskkonnale.
48
Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/ALL/?qid=1610959968587&uri=CELEX%3A52018SC0403.
40
6.2.5. Mõju regionaalarengule
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule.
6.2.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust,
milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA.
Küberturvalisuse TTT määruse artiklis 6 lõikes 5 on sätestatud, mis nõuetele peab riiklik
koordineerimiskeskus vastama, ning artiklis 7 on sätestatud tema ülesanded.
Riiklikule koordineerimiskeskusele küberturvalisuse TTT määrusest tulenevate kohustuste
täitmisega kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile värvata täiendavat
personali (ca 6‒7 inimest). Värvatava personali tõttu ei mõjuta ülesande lisandumine RIA
muude ülesannete teostamist. Ülesande täitmise jaoks võidakse luua uus struktuuriüksus, mis
asub küberturvalisuse teenistuse koosseisus.
Ülesande lisandumine võib tähendada vähesel määral koolitusvajadust lisanduva ülesande
täitjatele, kuid koolituse vajadus ei ole suur, sest täiendava personali värbamisel on võimalik
võtta tööle valdkonnas pädevaid inimesi.
Lisaks RIA-le on eelnõul teatav mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
konkreetsemalt ministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonnale, kuid see mõju avaldub
kavandatava KüTS § 51 lõike 3 alusel kehtestava määrusega (vt lisatud määruse kavandit).
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.2.7. Muu otsene või kaudne mõju
Seaduseelnõu ei oma muud otsest või kaudset olulist mõju.
6.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse
reguleerimine
Eelnõuga sisustatakse teatavad sätted, mis on võimalik küberturvalisuse määruse alusel.
Küberturvalisuse määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka EL-i ülese sertifitseerimise
raamistiku loomise mõjusid EL-i üleselt.49 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastuvõetavate sätete
mõjud Eestis.
6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
Seaduseelnõu ei oma olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju. Kui eelnõu vastuvõtmise
järgselt mõni ettevõtja soovib enda IKT tooted, teenused ja protsessid Eestis sertifitseerida
vastuvõetud valdkondliku EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete vastu, siis selle
mõju on positiivne inimestele. Seeläbi saavad inimesed suurema kindluse, et IKT toode, teenus
või protsess, mida nad enda tegemistes kasutavad (tarbijana) või mida kasutatakse ettevõtja
juures, mille kliendiks ta on, vastab sertifitseerimise hetkel EL-i küberturvalisuse
sertifitseerimise kava nõuetele. Kuigi siinne sertifitseerimine on eraldiseisev GDPR-is
sätestatud sertifitseerimisest isikuandmete kaitse töötlemise valdkonnas, aitab ka siinse
49
Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/procedure/ET/2017_225.
41
eelnõuga seotud sertifitseerimine isikuandmete kaitse tagamist.50 Seetõttu on mõju inimestele
positiivne, sh ei suurene tema halduskoormus.
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sest sellega võimaldatakse
ettevõtjatel suurendada enda IKT-toote, -teenuse või -protsessi küberturvalisust, kui see on
sertifitseeritud EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete vastu. Seeläbi on selle toote
kasutajal (nt riigiasutusel) ka suurem kindlus, et vastava toote küberturvalisuse taset on
kontrollitud. Sertifitseeritud toote kasutamine pigem suurendab toote kasutaja võrgu- ja
infosüsteemide turvalisust.
Eelnõu edendab EL-i liikmesriikides olevate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste
ning ENISA-ga koostööd. Koostöö võib suureneda ka kolmandate riikidega, kui EL-i üleselt
tulevikus luuakse võimalus EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuetele vastava
sertifikaadi tunnustamiseks ka kolmandates riikides.51
Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.3.3. Mõju majandusele
Eelnõuga reguleeritakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine,
küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistuste määramine ning
karistuste määramise pädevuse kehtestamine. Nimetatud muudatused ei oma olulist mõju
riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kuigi eelnõu puudutab otseselt IKT valdkonna ettevõtjaid
ja nende tegevust, ei ole eelnõul teadaolevalt ettevõtetele olulist mõju, sest sertifitseerimine on
hetkeseisuga vabatahtlik ning tulevikus toimuvaid muudatusi (nt mõne EL-i küberturvalisuse
sertifitseerimise kava õigusaktiga EL-is kohustuslikuks tegemine) on raske prognoosida.
Eelnõu ei mõjuta uute ettevõtete pääsu EL-i ühtsele digitaalvaldkonna turule. Hetkel on ka
keeruline prognoosida (sh ka suurusjärguna), millisel määral on ettevõtjatel huvi sertifitseerida
enda IKT-tooted, -teenused ja -protsessid Eestis. Seega ei oma eelnõu olulist mõju majandusele.
Küll aga tuleb nentida, et sarnaselt Soome hinnangule, võib Eesti IKT-ettevõtete
konkurentsivõimet mõjutada Euroopa sertifitseerimissüsteemi nõuded ja see, kas/mis ulatuses
Eesti ettevõtjad nendele nõuetele vastavad. Eeldatavasti suurendab ning edendab EL-i
küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete suhtes sertifitseerimine ka innovatsiooni, sh
võivad sertifitseeritud IKT-tooted, -teenused või -protsessid edendada ettevõtjate
eksporditegevusi.
Kui erasektoris olev vastavushindamisasutus läbib riikliku akrediteerimisasutuse juures
akrediteerimise, siis kaasnevad sellega täiendavad kulud (taotluse läbivaatamise tasu,
akrediteerimise tasu, ning aastatasu akrediteeringu ja tunnistuse kehtivana hoidmise eest). Siin
vt TNVS §-e 381‒384, sama seaduse § 384 lõike 4 alusel antud määrust ning kinnitatud
hinnakirja52. Nende kohaselt on võimalikud kulutused (kui akrediteeringut soovitakse MTÜ-lt
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus):
50
Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 2016/679; vt ka küberturvalisuse määruse pp 15 ja 74.
51
Vt küberturvalisuse määruse pp 105.
52
Alates 1. jaanuarist 2021.a. kehtib MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse struktuuriüksuse Eesti
Akrediteerimiskeskus (EAK) teenuste hinnakiri – leitav: http://www.eak.ee/?pageId=59.
42
- esmase akrediteerimise taotluse läbivaatamistasu 300 eurot;
- akrediteerimisulatuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest 200 eurot;
- akrediteerimise tasu: tasu suurus sõltub hindamisele kulunud ajast, hindamise
keerukusest ja hindajate (edaspidi assessor) tasu suurusest ning hindamisega kaasnenud
otsestest kuludest, konkreetsemalt:
o assessori töötasu suurus sõltub temaga saavutatud tasu kokkuleppest; Eesti
akrediteerimisasutus tutvustab akrediteerimist taotlevale või akrediteeritud
asutusele eelnevalt akrediteerimise eeldatavat maksumust ja võimaldab esitada
seisukoha kaasatava assessori tasu kohta;
o hindamise eest vastutava hindaja (edaspidi peaassessor) tunnitasu suurus on
kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu
alammäär; Eesti akrediteerimisasutus kehtestab igal aastal peaassessori
tunnitasu konkreetse määra; aastatel 2021–2022 on peaassessori tunnitasu
suurus 50 eurot;
o akrediteerimise otsesed kulud on assessori lähetuskulud, tõlkekulud (kui
hindamine ei toimu eesti keeles) ja muud akrediteerimisega seonduvad kulud;
- krediteeritud asutus maksab akrediteeringu kehtivana hoidmise eest aastatasu. Aastatasu
suurus sõltub Eesti akrediteerimisasutuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikest
kuludest, mis jaotatakse akrediteeritud asutuste ja erialaselt pädevate mõõtjate vahel
proportsionaalselt akrediteeringu ulatust ja keerukust arvestades. Tasude suurused on
määratletud hinnakategooriate järgi (1‒10). Alates 1. jaanuarist 2021 kehtiva
hinnakirja53 kohaselt on aastatasu suurus järgnev (esimene arv on aastate 2021 ja 2022
kohta, teine arv on alates aastast 2023; summad on eurodes):
o Hinnakategooria 1 – 1050–1260;
o Hinnakategooria 2 – 1330–1595;
o Hinnakategooria 3 – 1680–2015;
o Hinnakategooria 4 – 2030–2435
o Hinnakategooria 5 – 2450–2940;
o Hinnakategooria 6 – 2870–3445;
o Hinnakategooria 7 – 3360–4030;
o Hinnakategooria 8 – 3920–4705;
o Hinnakategooria 9 – 4620–5545;
o Hinnakategooria 10 – 5320–6385.
Kui akrediteeringut soovitakse läbida mõne muu EL-i liikmesriigis olevas riiklikus
akrediteerimisasutuses, võivad akrediteerimisprotsessiga ja akrediteeringu hoidmisega seotud
kulutuste suurused erineda. Siin tuleb täpsemalt tutvuda vastava riikliku akrediteerimisasutuse
hinnakirjaga. Akrediteeringu saamiseks tekib vastavushindamisasutusel teatav halduskoormus,
et akrediteeringut saada – ennekõike peab vastavushindamisasutus viima enda tegevuse
küberturvalisuse määruses olevate vastavushindamisasutuse nõuetele vastavaks ning läbima
riiklikus akrediteerimisasutuse läbi viidava akrediteeringu.
Lisaks eeltoodule on vastavushindamisasutusel tegevusloa saamisega seoses ka teatavad kulud
ja halduskoormus. Nimetatud tegevus omab keskmist mõju. Vt siin ka lisanduva KüTS § 132
selgitusi.
53
Hinnakirja osas vt eelmist altviidet.
43
EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku üheks eesmärgiks on aidata vältida üksteisele
vastukäivate või kattuvate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade paljusust. Seeläbi
peaks vähendatama digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate kulusid ja halduskoormust.
Küberturvalisuse määruse ettepanekus54 on toodud näitena kaugloendurid (smart meter). Kui
kaugloenduri tootjad sooviksid mitmes liikmesriigis enda tooteid müüa, siis nad peavad
arvestama ning lähtuma mitme riigi sertifitseerimise kavast (nõuetest). Igas liikmesriigis võivad
sertifitseerimise summad olla erinevad; samuti tõstab see tootjate halduskoormust, sest tekib
vajadus läbida igas liikmesriigis sertifitseerimine (kui ei toimu teise liikmesriigi sertifikaadi
tunnustamist). Eeltoodu näitab, et mitmes liikmesriigis sama toote sertifitseerimine viib EL-i
üleste nõuete ja turu killustumiseni, sest selle kõige tulemusena võib tekkida igas EL-i
liikmesriigis eri nõuded samadele toodetele. Selle olukorra vältimiseks sätestatakse
küberturvalisuse määruses võimalus koostada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavu,
mille järgi väljastatud sertifikaadid kehtivad EL-i üleselt. Selle tulemusena vähenevad
digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtete kulud ja halduskoormus.
Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA valmistanud ette pilveandmetöötlusteenustega
seotud küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning ettevalmistamisel on eraldi küberturvalisuse
sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga võrkudega jaoks.55
Nimetatud teemadel tulevad esimesed Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad.
Ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.3.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale.
6.3.5. Mõju regionaalarengule
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule.
6.3.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Seaduseelnõu ei oma olulist mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ning muudele asutustele,
mis pole allpool nimetatud. Eelnõu võib suurendada muudatustega enim eelnõuga seotud
asutuste suhtlust, koostööd ja valdkondliku järelevalve teostamist.
TTJA hakkab teostama küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 7 sätestatud ülesandeid,
millest osa on seotud riikliku akrediteerimisasutusega (Eestis MTÜ Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus) või vastavushindamisasutusega (eelnõu kohaselt RIA, kes eeldatavasti
läbib vastava akrediteerimise). Samuti teostab TTJA juba praegu TNVS-i alusel tegevuslubade
väljastamisega. TTJA-le on juba eraldatud vastav kompetents, kes küberturvalisuse
valdkonnaga tegeleb, kuid tulevikus võib tekkida vajadus suurendada vastava kompetentsi
suurust. Eelnõuga lisandub KüTS-i ka uued väärteokoosseisud, millede puhul TTJA-le olulist
mõju ei avaldu, sest ka praegu on TTJA kohtuväline menetleja.
54
Leitav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0477, PDF- versioonis vt lk
92.
55
Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations-
cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa-
news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification.
44
RIA kui vastavushindamisasutus viib akrediteeringu läbimiseks oma tegevuse kooskõlla
küberturvalisuse määruse artikliga 60 ning sama määruse lisas olevate nõuetega. Seetõttu tuleb
akrediteerimisega seotud protsessis üle vaadata olemasolevad töökorraldused.
Küberturvalisuse määruse rakendamine mõjutab ka MTÜ Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskuse tegevust, kuigi see pole otseselt seotud käesoleva eelnõu
kaalutluskohtadega, sest MTÜ roll riikliku akrediteerimisasutusena tuleneb otse
küberturvalisuse määrusest. Küberturvalisuse määrus ei ütle, et keelatud oleks
akrediteerimiseks suunamine muu liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole, kui Eesti riiklik
akrediteerimiskeskus parasjagu kompetentsi ei oma. Ehk MTÜ-l on ka võimalik
akrediteerimistaotluse saamisel suunata vastavushindamisasutuse kandidaat teise liikmesriigi
riikliku akrediteerimisasutuse poole. Küberturvalisuse sertifitseerimise vastavushindamise
asutuste akrediteerimisvõimekuse loomine nõuab olulist ressurssi ning seda ei pruugi olla
mõistlik rakendada olukorras, kus on keeruline öelda, kas siseriiklikult üldse
vastavushindamisasutuseks saamise osas nõudlust on. Tavaliselt küsitakse akrediteerimise eest
tasu, kuid 1‒2 vastavushindamisasutusega ei pruugi olla võimalik akrediteerimise süsteemi
vaid küsitavatest tasudest ülal hoida. Kuniks selle teenuse vastu on nõudlus tekkinud, on
võimalik akrediteeringu taotleja suunata teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole.
Lisaks on ka võimalus, et küberturvalisuse valdkonnas sertifitseerimise läbimiseks kasutatakse
eelnevalt mainitud MTÜ asemel mõne muu liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse
teenuseid.
Lisandunud ülesanded võivad tähendada eelmainitud asutuste teenistujate koolitamist
akrediteerimise ja sertifitseerimise teemadel. Eeldatavasti hakkavad vastavaid koolitusi ja
töötube pakkuma EL-is olevad valdkondlikud asutused ning eeldatavasti saavad oma kogemusi
jagada ka Eestis olevad asutused, kes tegelevad muudes valdkondades eelnõu teemadega.
Ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike.
6.3.7. Muu otsene või kaudne mõju
Seaduseelnõu ei muud otsest või kaudset olulist mõju.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
7.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine
7.1.1. Küberturvalisuse tagamiseks vajalike kulutuste ja E-ITS-i kehtestamisest
tulenevate kulutuste eristamine
Kuigi eelnõu eesmärk on kehtestada uued infoturbe halduse nõuded, siis selle kehtestamisest
tuleneva majandusliku mõju analüüsil tuleb eristada E-ITS-i spetsiifikast tulenevaid kulutusi
küberturbe tagamiseks tehtavatest kulutustest üleüldiselt. Teenuse osutajad ning enamik
isikutest, kellele kohaldatakse teenuse osutajale sätestatud nõudeid, on pidanud
küberturvalisuse tagamiseks tegema vastavaid investeeringuid juba kehtiva õiguse (KüTS § 7)
alusel.
Mis eristab E-ITS-i varasemalt kehtinud nõuetest, on ennekõike terviklik ja struktureeritud
lähenemine küberturbe tagamisele organisatsioonis, ning see, et nende nõuete täitmist on
45
lihtsam kontrollida. E-ITS aga ei kujuta endast kannapööret küberturbe rakendamise
põhimõtetes ega parimas praktikas.
On tõenäoline, et E-ITS-i rakendaja hakkab tegema varasemast rohkem investeeringuid
küberturvalisusesse, et jõuda vastavusse kehtestatavatele nõuetele ning sealhulgas viia läbi
edukas audit. See aga ei tähenda, et majanduslik mõju E-ITS-i rakendajale tulenes E-ITS-i
kehtestamisest – pigem viitab selline olukord, et E-ITS-i rakendaja ei ole varem KüTS-i alusel
kehtestatud nõudeid piisavalt põhjalikult järginud.
Seega isegi kui teenuse osutajad ning need, kellele kohaldatakse teenuse osutajale sätestatud
nõudeid, peavad tegema olulisi investeeringuid E-ITS-i nõuetele vastamiseks, siis väitmaks, et
eelnõu majanduslik mõju on rakendajale suure ulatusega, ei pea rakendaja põhistama, kuidas
konkreetsed kulutused on vajalikud E-ITS-i nõuete täitmiseks, vaid just põhistama, kuidas
konkreetsed kulutused ei olnud vajalikud kehtiva seaduse nõuete täitmiseks. Küberturvalisuse
tagamiseks on vaja teha olulisi pingutusi ja investeeringuid esitatud eelnõust sõltumata.
7.1.2. Küberturvalisuse tagamiseks tehtavate kulutuste majanduslik mõju
Küberturvalisusega seotud kulutused võib jaotada kaheks liigiks – kulutused, mida tehakse
küberturvalisuse tagamiseks organisatsioonis (pädeva personali palkamine, teenuste ja
süsteemide kaardistamine, riskianalüüs, meetmete rakendamine), ning kulutused, mida tehakse
küberintsidendi tagajärgede likvideerimiseks (lunavara nõuded, andmebaaside taastamine,
riistvara väljavahetamine, info- ja võrgusüsteemide uuesti arendamine, teenuse osutamata
jätmisega tekkinud kahju kandmine (sh esitatud kahjunõuded ja leppetrahvid jne).
Alati on võimalik, et küberturvalisuse tagamisele olulisi kulutusi teinud organisatsioon ei suuda
vältida kahjulikke küberintsidente ega nendega kaasnevaid kulutusi, ning et küberturvalisuse
tagamisele kulutusi mitte teinud organisatsioon ei lange küberintsidendi ohvriks ega kanna ka
sellest tulenevaid kulutusi, kuid üldreeglina tähendab küberturvalisuse tagamiseks tehtavate
kulutuste suurendamine küberintsidendi juhtumise tõenäosuse vähenemist. Samas näitab RIA
statistika, millega on võimalik tutvuda iga kuu ilmuva „Olukord küberruumis“ ning kvartaalselt
ilmuva „Trendid ja tähelepanekud küberruumis“56 väljaande vahendusel, et küberintsidendi
ohvriks langemise puhul on küsimus pigem ajas, millal see juhtub, ning milline on toimunud
küberintsidendi mõju ulatus. Seega ei saa pidada mõistlikuks lähenemist, et küberturvalisuse
tagamiseks jäetakse kulutused tegemata põhjendusel, et loodetavasti organisatsioon ei lange
küberintsidendi ohvriks.
Kui eelnõu tulemusel on seetõttu oodatav E-ITS-i rakendajatel ühel või teisel põhjusel (nt
varasemalt nõuete ebapiisav täitmine või küberturvalisusega seotud kohustuste puudumine)
küberturvalisusele tehtavate kulutuste suurenemist, ei saa seda vaadelda vaid kulutuste
kandmise vaatenurgast, vaid tuleb arvestada ka teist liiki kulutuste vältimist. Küberintsidendid
on ebaregulaarsed sündmused, mille põhjustajaks on enamasti pahatahtlikud kolmandad isikud,
seega ei ole ka otseselt ennustatav suhe, kui palju konkreetne teenuse osutaja küberturvalisuse
meetmete rakendamisest majanduslikult võidab või kaotab.
7.1.3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud
Eelnõu rakendamisel kaasneb nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ajakulu senise
ISKE alusel koostatud dokumentatsiooni vastavusse viimisel E-ITS-iga. E-ITS-i juurutamise
56
Leitav: https://www.ria.ee/et/uudised.html?type-filter[0]=Olukord%20k%C3%BCberruumis.
46
etapis tuleb arvestada, et infoturbe rolli täitvatel inimestel kulub põhitöö kõrvalt täiendavalt
aega E-ITS-i nõuetega vastavusse viimiseks (aktiivses juurutamise etapis mõned tunnid
nädalas).
Eelnõust tulenevalt täiendavate kulutuste tegemise vajadust ei teki, kuivõrd üleminek ISKE-lt
E-ITS-i rakendamisele asendab vastavad auditeerimiskulud ning nõuab peamiselt ajalist panust
dokumentatsiooni koostamisele.57
Küberturvalisuse tagamiseks tehtavate kulutustega tuleb arvestada ka kehtiva seaduse alusel,
ning kui seni ei ole avalik sektor sellele piisavalt tähelepanu pööranud, siis tuleb avaliku sektori
asutusel või muul üksusel selle eest seista oma majandusaasta eelarvestamisel, sh võimaluse
korral riigieelarve läbirääkimistel. Asjaolu, et käesolev eelnõu ei too otseselt kaasa kulutuste
kasvu kehtiva seadusega võrreldes, ei tähenda, et juriidilisel isikul või asutusel oleks õigustatud
küberturvalisuse tagamiseks vajalike kulutuste jätkuv alahindamine.
7.1.4. Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisega seotud tegevused, eeldatavad
tulud ja kulud
Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamise tõttu peab teenuse osutaja (nii avalikus kui
erasektoris – vt kavandatava KüTS § 3 lõigete 1 ja 4 sõnastusi) kommunikeerima isikutele,
kellele on usaldatud võrgu- ja infosüsteemi haldamine või majutamine, et nad peavad teenuse
osutajat teatavatest küberintsidentidest teavitama. Selleks võidakse uuendada varasemaid
kokkuleppeid või lepinguid. Sellega seotud kulutused ei ole märkimisväärsed, kuna GDPR
artikli 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõike 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõikes 2 on
sarnased nõuded, mis on kehtinud aastaid.
7.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud
ülesannete korraldus
Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust,
milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA.
Riiklik koordineerimiskeskus võib igal ajal taotleda selle tunnustamist, et tal on vajalik
suutlikkus hallata vahendeid, et viia ellu küberturvalisuse TTT määruses sätestatud missiooni
ja eesmärke kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694. Kolme kuu jooksul
kõnealuse taotluse esitamisest hindab komisjon, kas riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik
suutlikkus olemas ja teeb otsuse. Nimetatud otsuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni antavat
positiivset arvamust, millega tunnustatakse asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku
suutlikkust käesoleva lõike kohaldamisel.58
Küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud RIA ülesanded. Sama artikli
lõikes 3 on märgitud, et määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud otsuse alusel võivad riiklikud
koordineerimiskeskused saada artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks EL-ilt toetust
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046
57
Siin on abiks vastavad abimaterjalid, mis on leitavad E-ITS-i portaalist: https://eits.ria.ee/.
58
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 6 lõige 6.
47
(finantsmäärus)59 artikli 195 esimese lõigu punktiga d.60 Olemasoleva teabe põhjal plaanib
Euroopa Komisjon aastate 2021‒2023 peale riiklikele koordinatsioonikeskustele toetuseks
eraldada 50 miljonit eurot, mis jaguneb 27 liikmesriigi peale võrdselt (ehk ca 2 miljonit eurot).
Komisjon on soovitanud liikmesriikidel sama summa lisada.
Finantsiline panus on oluline ka seetõttu, et lisaks riiklikele koordineerimiskeskustele loodi
küberturvalisuse TTT määrusega ka küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja
teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus), mille ühismeetmeid
rahastavad EL ja liikmesriigid vabatahtlike osalustega.61 Pädevuskeskuses osalemisel on
vajalik ka panustada, sest see on seotud pädevuskeskuses olevate ühismeetmetega.62
Liikmesriigid osalevad vabatahtlikult ühismeetmetes oma vabatahtliku rahalise ja/või
mitterahalise osalusega. Kui liikmesriik ühismeetmes osaleb, katab selle liikmesriigi rahaline
osalus halduskulud proportsionaalselt tema osalusega kõnealuses ühismeetmes. Osalus
ühismeetmete halduskulude katmises on rahaline. Osalus ühismeetmete tegevuskulude
katmises võib kooskõlas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ olla
rahaline või mitterahaline. Liikmesriigi osalus võib olla toetuse vormis, mida see liikmesriik
annab ühismeetme raames kõnealuses liikmesriigis asuvatele toetusesaajatele. Liikmesriikide
mitterahaline osalus koosneb riiklike koordineerimiskeskuste ja muude avaliku sektori asutuste
rahastamiskõlblikest kuludest küberturvalisuse TTT määruse alusel rahastatud projektides
osalemisel, millest arvatakse maha liidu toetus nende kulude katmiseks. Programmist „Euroopa
horisont“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt
määruse (EL) 2021/695 artiklile 36. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavate
projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt finantsmäärusele. Programmi
„Euroopa horisont“ kohasteks ühismeetmeteks kavandatud liikmesriikide vabatahtliku
koguosaluse summa, sealhulgas rahaline osalus halduskuludeks, määratakse kindlaks, et võtta
seda arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessis, mis viiakse
pädevuskeskuse nõukogu kaasabil läbi määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 alusel.
Olenemata määruse (EL) 2021/694 artiklist 15, võivad liikmesriigid programmi „Digitaalne
Euroopa“ kohaste meetmete puhul osaleda nimetatud programmist kaasrahastatavate
pädevuskeskuse kulude katmises summa ulatuses, mis on väiksem kui küberturvalisuse TTT
määruse artikli 21 lõike 3 punktis a sätestatud summad.63
59
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL)
nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja
(EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT
L 193, 30.7.2018, lk 1).
60
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 195 esimese lõigu punkt d: Toetusi
võib anda ilma konkursikutseta ainult järgmistel juhtudel: d) asutustele, kes on artiklis 58 osutatud alusaktis
kindlaks määratud toetusesaajatena, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kui kõnealused
liikmesriigid on alusaktiga kindlaks määratud toetusesaajatena.
61
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 1.
62
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 2, punkt 5: ühismeede – iga-aastases tööprogrammis sisalduv meede,
mis saab rahalist toetust programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või muudest EL-i
programmidest, samuti rahalist või mitterahalist toetust ühelt või mitmelt liikmesriigilt, ning mida rakendatakse
projektide kaudu, mis hõlmavad nimetatud liikmesriikides asuvaid ja neilt rahalist või mitterahalist toetust saavaid
toetusesaajaid.
63
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 7.
48
Kui mõni liikmesriik ei täida seoses ühismeetmetega oma rahalise või mitterahalise osalusega
seotud kohustusi, siis võivad sellel olla ka teatavad tagajärjed ehk liikmesriigi hääleõigus
pädevuskeskuse nõukogus võidakse tühistada või rakendatakse muid meetmeid, kuni
kõnealune liikmesriik on oma kohustused täitnud; samuti on võimalik, et Euroopa Komisjon
lõpetab ühismeetmetele EL-i rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või
selle andmise peatada.64
Osalevad liikmesriigid teatavad pädevuskeskuse nõukogule iga aasta 31. jaanuariks
küberturvalisuse TTT määruse lõikes 7 osutatud osaluse suuruse, mis on eelneval eelarveaastal
EL-iga läbiviidava ühismeetme puhul makstud.65
RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile
värvata täiendavat personali (ca 6–7 inimest). Värvatavate inimeste palgafond ja lisanduva
ülesandega seotud administratiivsed kulud on osaliselt võimalik katta eelnevalt mainitud EL-i
antavate finantsidega, kuid lisaks sellele peavad lisanduma ka täiendavad ressursid (sh
ühismeetmete läbiviimisel). Seetõttu omab eelnõu mõju Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele. Vastavad ressursid planeeritakse
riigieelarve protsessis.
7.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse
reguleerimine
Seaduseelnõu ei oma tegevusi kohaliku omavalitsuse tegevusele ning muudele asutustele, mis
pole allpool nimetatud. Sama on ka eeldatavate kulude ja tuludega.
Mõjud TTJA-le
Liikmesriigid peavad tagama, et riiklikel küberturvalisuse sertifitseerimise asutustel on
piisavad ressursid oma volituste rakendamiseks ning oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks
täitmiseks.66
Seaduseelnõu võib tulevikus omada mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala eelarvele. Eelnõuga sätestatakse TTJA riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise
asutusena. Et TTJA saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on vaja luua asutuses vastav
küberturvalisuse sertifitseerimiskompetents. TTJA-le on juba eraldatud ühe ametikohaga
seotud ressursid, mistõttu selles osas ei teki täiendavaid kulusid. Tuleviku perspektiive
arvestades võib tulevikus tekkida vajadus suurendada TTJA küberturvalisuse
sertifitseerimisülesandega seotud personali arvu. Sel juhul planeeritakse vastavad ressursid
riigieelarve protsessis. Võimalike infosüsteemide või muude IT kulude osas võib lisanduda
täiendavad kulud, kuid hetkel ei ole võimalik neid prognoosida. Nimetatud kulutusi ja nende
katmise allikaid analüüsitakse siis, kui on selge, kas ning millist laadi uus IKT-lahendus on vaja
luua, või tekib vajadus uuendada olemasolevaid lahendusi.
Mõjud RIA-le
Eelnõu ja seletuskirja kohaselt ei ole võimalik seaduse tasandil konkreetselt määratleda RIA-t
kui küberturvalisuse määruse kohase vastavushindamisasutusena. Seda seetõttu, et
64
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõiked 10 ja 11.
65
Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 12.
66
Küberturvalisuse määruse art 58 lõige 5.
49
vastavushindamisasutuseks saamine eeldab akrediteerimist. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel
on lähtutud eeldusest, et RIA läbib vastava akrediteerimise ja saab vastavushindamisasutuseks.
Akrediteerimisprotsessi läbimise ja akrediteeringu hoidmise kulutused on kirjeldatud
seletuskirja punktis 6.3.3. (erasektoris oleva vastavushindamisasutuse kulud), mis on üle
kantavad ka RIA-le. Samuti on vaja saada TTJA-lt tegevusluba (vt sama seletuskirja punkti).
Hetkel on keeruline prognoosida, millisel määral võib tekkida vajadus välja anda
kõrgetasemelisi sertifikaate või kui suures mahus võidakse sertifitseerimise kavas ette näha, et
sertifikaati võib väljastada üksnes avalik asutus. Samuti ei ole ka hetkel ette teada, kas mõni
ettevõtja soovib sertifikaati saada ehk eelduslikult ei pruugi olla selleks nõudlust.
Kuna sertifitseerimise kompetentsi loomine eeldab vastavate tehniliste teadmiste ja
kogemustega töötajate olemasolu ning muud ressurssi vastavushindamistoimingute
nõuetekohaseks teostamiseks, võib RIA vajada akrediteeringu läbimise korral täiendavat
ressurssi, mis nähakse ette riigieelarve protsessis kindlaksmääratud vahenditest. Akrediteeringu
läbimiseks peavad RIA teenistujatel olema heal tasemel tehniline ja kutsealane väljaõpe (mis
hõlmab kõiki vastavushindamistegevusi), piisavad teadmised nende tehtavate
vastavushindamistoimingute nõuetest, piisav pädevus nimetatud hindamistoimingute
läbiviimiseks, sobilikud teadmised ja arusaam kehtivatest nõuetest ning katsestandarditest ja
oskus koostada sertifikaate, protokolle ning aruandeid (mis tõendavad
67
vastavushindamistoimingute läbiviimist). Kompetentsi loomine eeldab seega rahastust, mille
abil kompetents luua. Vastavushindamisasutus saab sertifitseerimise eest ettevõtjatelt tasu
küsida, kuid see eeldab, et kompetents on juba loodud ning akrediteering olemas ning õiguslik
regulatsioon võimaldab tasu võtta.
Vajaliku riigieelarvelise rahastuse saamiseks, et kompetents luua, võib olla mõistlik lisada
sertifitseerimisvõimekuse olemasolu tagamine ülesandena näiteks RIA põhimäärusesse. Üks
võimalus nende kulude täiendavaks katmiseks on ka sertifitseerimise eest tasu võtmine.
Vastavad võimalikud ressursid planeeritakse riigieelarve protsessis. RIA kulud
vastavushindamisasutusena ei ole aga otseselt seotud selle eelnõuga, vaid tulenevad otse
küberturvalisuse määrusest (vt ka seletuskirja p 6.3. ning seal olevat altviidet EL-i ülese
sertifitseerimise raamistiku loomise mõjudest EL-i üleselt, sh sellega seotud kulude teemal).
Mõjud MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus
MTÜ on varasemalt eelnõule antud tagasisides märkinud, et EAK-l puudub paraku igasugune
kompetents ja võimekus küberturvalisuse valdkonnas vastavushindamisasutusi akrediteerida,
mistõttu potentsiaalsetel akrediteerimisest huvitatutel peab olema võimalus pöörduda mõne
muu riigi akrediteerimisasutuse poole, kes küberturvalisuse valdkonnas akrediteerimisteenust
pakub. Riiklik akrediteerimisasutus otsustab ise, milliseid tehnilisi valdkondi ta akrediteerib ja
milliseid mitte, ning see sõltub erinevatest asjaoludest. MTÜ tagasiside kohaselt pole MTÜ
võimeline oma tegevust küberturvalisuse valdkonda laiendama. Eelnõus ei ole eraldi sätestatud,
mis asutust on võimalik aktsepteerida riikliku akrediteerimisasutusena, sest vastav nõue tuleneb
otse küberturvalisuse määrusest ehk riikliku akrediteerimisasutuse ülesannet võib täita MTÜ
ise või suunata akrediteeringu taotleja muu riigi vastav asutuse poole (kes vastab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 765/2008 II peatüki nõuetele). Kui tekib soov
suurendada MTÜ võimekust ka küberturvalisuse valdkonnas, siis tuleb pädevuse tõstmise jaoks
67
Küberturvalisuse määruse lisa 1.
50
planeerida vastavaid ressursse, mis tuleks ette näha riigieelarve protsessis kindlaksmääratud
vahenditest.
Eeldatavad tulud
Võimalik eeldatav tulu riigieelarvele võib ilmneda muudetava ning lisanduva väärteokoosseisu
tõttu. Siiski, kuna hetkel on keeruline prognoosida, millisel määral on ettevõtjatel huvi
sertifitseerida enda IKT tooted, teenused ja protsessid Eestis, siis ei ole ka võimalik
prognoosida, kas ning kuivõrd määratakse rikkumiste korral väärteokaristusi.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga tekivad KüTS-i järgmised volitusnormid ning nende alusel kehtestatavad Vabariigi
Valitsuse ning ministrite määrused:
- KüTS § 7 lg 5: Vabariigi Valitsuse määrus „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse
nõuded“;
- KüTS § 7 lg 5 ning sama lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lõige 3:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti infoturbestandard“;
- KüTS § 51 lõige 3: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti küberturvalisuse
valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine
ja ülesannete täitmise kord“.
E-ITS-iga seotud muudatuste tegemiseks tehakse muudatusi järgmistes Vabariigi Valitsuse
ning ministrite määrustes:
- Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“, RT I,
19.06.2020, 27;
- Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee
haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja
kord“, RT I, 25.03.2021, 5;
- Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määrus nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“, RT
I, 19.03.2012, 4;
- Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määrus nr 58 „Riigi infosüsteemi
haldussüsteem“, RT I, 06.08.2019, 18;
- Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise
põhimäärus“, RT I, 28.08.2018, 9;
- Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine
ja põhimäärus“, RT I, 28.07.2020, 15;
- majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi
Infosüsteemi Ameti põhimäärus”, RT I, 28.09.2021, 3;
- majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015. a määrus nr 31 „Avalike teenuste
pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“, RT I, 09.06.2021, 9;
- majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määrus nr 21 „Nutika teenuste taristu
arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“, RT I,
09.06.2021, 10;
- rahandusministri 19. juuni 2012. a määrus nr 26 „Hasartmängukorraldaja elektroonilises
arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning
51
elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga
ühendamise kord“, RT I, 29.04.2015, 6;
- rahandusministri 7. aprilli 2004. a määrus nr 70 „Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule
võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord“, RT I, 19.05.2016, 23;
- Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 15 „Vee terviseohutuse infosüsteemi
põhimäärus“, RT I, 12.03.2019, 20.
Eeltoodud uued määrused ning olemasolevate määruste muudatused jõustuvad üldreeglina
seaduseelnõuga samal kuupäeval. Mõningate määruste eelnõudes on teatavate muudatuste
jõustumise tähtaeg 1. jaanuar 2023 – sel juhul on muudatus seotud AvTS-i muudatustega.
Määruste kavandid on lisatud eelnõule.
Volitusnormide vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud vastava volitusnormi
juures.
Eelnõu tulemusena muutub kehtetuks KüTS § 7 lõike 4 volitusnorm ning selle alusel antud
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a määrus nr 40 „Võrgu- ja infosüsteemide
riskianalüüsi nõuded ning turvameetmete kirjeldus“ (RT I, 10.07.2018, 6).68 Volitusnorm ja
seeläbi ka vastav määrus tunnistatakse kehtetuks, sest sama sisuga määrus asub KüTS § 7 lg 5
alusel vastu võetavas Vabariigi Valitsuse määruses ning E-ITS-is endas.
AvTS-i muutmisega tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punkt 4 ehk volitusnorm Vabariigi
Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemi turvameetmete süsteem“ (RT I,
15.09.2020, 15)69 kehtestamiseks, et asendada tänaseks aegunud ISKE uue E-ITS-iga.
Uuendatud volitusnorm võimaldaks kehtestada ISKE asemel avalike ülesannete täitmiseks
loodud äriprotsessidel (business process) põhineva turvameetmete süsteemi E-ITS.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Seaduse § 2 (avaliku teabe seaduse muudatused) jõustub 1.
jaanuaril 2023. a.
Erandina jõustub seaduse § 2, sest selle jõustumistähtaja pikendamine on seotud ISKE
rakendajatele ülemineku võimaldamiseks auditite läbiviimisel. Kuni 2022. aasta lõpuni on
ISKE auditeerimiskohuslastel võimalus viia läbi turvameetmete rakendamise auditeerimine
ISKE reeglite järgi. Selleks, et tagada küberturvalisuse nõuete järgimise püsiv kontroll, on
eelnõu § 1 punkti 10 alusel kavandatava Vabariigi Valitsuse määruse alusel E-ITS-i reeglite
järgi auditeerimiskohustus varasematel ISKE kohuslastel hiljemalt viimase läbiviidud ISKE
auditi aegumisel, ning eelnõu § 2 hilisem jõustumine võimaldab seega tellida 2022. aastal audit
ISKE reeglite järgi, kui peaks olema vajadus E-ITS-i esmakordse auditi tähtaega pikendada.
Perioodil seaduse jõustumine kuni 1. jaanuar 2023 on seetõttu kohaldatavad nii ISKE kui ka E-
ITS-i nõuded, aga kuivõrd E-ITS-i tingimuste järgimisel on sisuliselt tagatud ka ISKE nõuete
järgimine, siis ei ole käesoleva eelnõu jõustumisskeem ISKE nõuete järgijate suhtes täiendavalt
koormav.
Seaduse ning selle alusel kavandatavate määruste järgi oleks teenuse osutajale sätestatud
kohustuste täitmine nõutav alates seaduse jõustumisest. Olgu siinkohal mainitud, et E-ITS-i
kehtestamine tähendab küll kohustust alustada E-ITS-i tingimuste järgimist (nt
68
https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018006.
69
https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331?leiaKehtiv.
52
infoturbeprotsessi läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab juba samal päeval olema
rakendanud E-ITS-i tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed. E-ITS-i nõuete täitmine
on protsess, mitte seisund. E-ITS-i kehtestava määruse jõustumise hetkeks peab rakendaja
tegema ennekõike otsuse E-ITS-i järgimise alustamiseks ning selleks ei ole vajalik
üleminekuaega sätestada.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Küberturvalisuse seaduse muutmiseks on eelnõude infosüsteemis kaks toimikut (nr-d 21-0125
ja 21-0684; vastutajateks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), mille sisu viiakse
kokku käesolevasse eelnõusse ning ühe toimiku (nr 21-0125) alla.
Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
ministeeriumitele, Riigikantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskusele ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Eraldi
saadeti eelnõu kohta teavet ka kõigile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Eelnõu asub
eelnõude infosüsteemi toimikus nr 21-0125. Saabunud tagasiside on lisatud seletuskirja lisaks
olevasse kooskõlastustabelisse.
Algatab Vabariigi Valitsus
…2022. a
53