dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. veebruar 2022
Viit
2-2/17-0344/636
Registreeritud
12. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-1/S Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
2-1/2022
Vastutaja
Raavo Palu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Riikliku küberturvalisuse osakond)

Failid

  • 📎2-217-0344636 12.02.2022 Väljaminev kiri.asice3136 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei 12.02.2022 nr 2-2/17-0344/636 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Edastame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Käesolevale kirjale on lisatud eelnõu kokkuvõte, milles on välja toodud eelnõule tehtud muudatused võrreldes 17.01.2022 Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: eelnõu kokkuvõte; eelnõu; eelnõu seletuskiri; seletuskirja lisa 1 (kooskõlastustabel); seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid). Raavo Palu [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Eelnõu eesmärgiks on ajakohastada turvameetmete nõudeid ühiskonna toimimise seisukohast olulistes, sealhulgas avaliku sektori kasutatavates infosüsteemides. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2021/887 ja (EL) 2019/881. Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt Eesti on küberkaitstud riik ja selleks tehakse tihedat koostööd liitlastega. Eelnõu näeb küberturvalisuse kesksemaks tagamiseks ette uue volitusnormi võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse nõuete kehtestamiseks. Kui kehtiv turvameetmete regulatsioon on üles ehitatud kitsalt andmekogude põhisele infoturbe tagamisele (ISKE), siis eelnõu näeb ette infoturbe halduse nõuete (Eesti infoturbestandard), turvameetmete üldnõuete, süsteemide turvameetmete erinõuete ning nende kohaldamise ulatuse kehtestamise. Nimetatud nõuded kehtivad kõikidele küberturvalisuse seaduse mõistes teenuse osutaja ja teenuse osutajaga võrdsustatud isikute (avaliku sektori asutused jt isikud) süsteemidele. Eelnõu kohaselt antakse valdkonna eest vastutavale ministrile kohustus vastavalt Euroopa Liidu määrusele (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik, määrata Eesti koordineerimiskeskuse ülesannete täitja (planeeritud Riigi Infosüsteemi Amet). Euroopa Liidu pädevuskeskuse ülesandeks on koondada küberturvalisuse teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. Euroopa Liidu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb muuhulgas küberturvalisuse sertifitseerimist, järgseks riiklikuks küberturvalisuse sertifitseerimise asutuseks määratakse eelnõu järgi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus toetab akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet vastavushindamisasutuse tegevuse üle, lahendab kaebusi, on kohtuväline menetleja. Euroopa Liidu ülene sertifikaatide tunnustamise ja taotlemise süsteem aitab kaasa kesksetele IKT teenuste, toodete ja protsesside nõuetele vastavusele. Eelnõu ei too kaasa täiendavate lisavahendite vajadust. RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu kaasnevad personalikulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvest. TTJA-le võimaliku küberturvalisuse sertifitseerimiskompetentsi suurendamiseks vajaminevad vahendid selguvad riigieelarve läbirääkimistes. Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras, välja arvatud avaliku teabe seaduse muudatus, mis jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Kuni 2022. aasta lõpuni on andmekogude puhul kasutusel paralleelselt ka senine turvameetmete süsteem (ISKE). Võrreldes 17.01.2022 Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu versiooniga, on siinses eelnõus ja muudes failides tehtud järgmised muudatused: - Kaitseministeeriumi soovil tehtud muudatused: eelnõus tehti muudatusi eelnõu § 1 punktis 2 (kavandatava KüTS § 1 lg 2 p 2 sõnastuses) ning § 1 punktis 15 (kavandatava KüTS § 14 lg 5 sõnastuses). Sellest johtuvalt muudeti ka seletuskirja vastavate punktide selgitusi ning seletuskirja eelnõu § 1 punkti 14 (KüTS § 14 lg 3 kehtetuks tunnistamine) selgitust, seletuskirja punktide 6.1.2.3. ja 6.1.6.2. (seotud eelnõu mõjude analüüsiga) sisu ning kooskõlastustabelis Kaitseministeeriumi märkusele esitatud vastust (tabeli punktid 6 ja 7). Eelnõus tehtud muudatused on kooskõlastatud Siseministeeriumiga. Esimese muudatusega sooviti täpsustada sõnastust ning teise muudatusega sooviti tekitada erikord järelevalves julgeolekuasutuste võrgu- ja infosüsteemide kontekstis. - Sotsiaalministeeriumi soovil tehtud muudatused: täiendati eelnõu § 1 punkti 17 (kavandatava KüTS § 171) seletuskirja ning seletuskirja punkti 6.1.3.1. - Kultuuriministeeriumi soovil tehtud muudatused: eelnõusse lisandus § 4 lõige 2 (olemasolev säte muutus lõikeks 1). Seetõttu tehti muudatusi seletuskirjas eelnõu § 1 punkti 5, § 3 ja § 4 selgitustes ning kooskõlastustabelis Kultuuriministeeriumi märkusele esitatud vastuses (tabeli punkt 9). Muudatus on seotud erisuse tekitamisega Eesti Rahvusringhäälingu suhtes. - keelelised parandused: eelnõu § 1 punktis 4 (sõna „lõige“ asemel on sõna „lõike“), kavandatava KüTS § 3 lg 4 punktis 14 (eelnõu § 1 punkt 6; lause lõpus on sõna „omavalitsusüksuste“ asemel sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuste“) ning kavandatava KüTS §-is 171 (jäeti välja sõna „antud“). Eelnõu seletuskirjas muudeti § 4 selgituse esimest lauset ning samas oleva lõike 1 selgituse esimest lauset. EELNÕU 07.02.2022 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus § 1. Küberturvalisuse seaduse muutmine Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse“ sõnadega „, sealhulgas avaliku sektori“; 2) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise teabe töötlussüsteemide pidamisele; 2) Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike süsteemide pidamisele.“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) turvameetmed – rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid andmete ja süsteemide turvalisuse saavutamiseks ning säilitamiseks;“; 4) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) sadamateenuse osutaja, kes on sadamaseaduse tähenduses sadama pidaja või sadamarajatise valdaja, mis teenindab 500-se ja enama kogumahutavusega laevu või rahvusvahelises meresõidus sõitvaid reisilaevu sadama toimimise teenuse osutamisel;“; 5) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka: 1) andmekogu vastutavale töötlejale ning volitatud töötlejale; 2) Arenguseire Keskusele; 3) Eesti Pangale; 4) kohaliku omavalitsuse üksusele ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidule; 5) kohtuasutusele; 6) riigi valimisteenistusele; 7) Riigikogu Kantseleile; 8) Riigikogus esindatud erakonnale; 9) Riigikontrollile; 10) Riigimetsa Majandamise Keskusele; 1 11) seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikule juriidilisele isikule; 12) Vabariigi Presidendi Kantseleile; 13) valitsusasutusele ja valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele; 14) valla või linna ametiasutusele, valla või linna ametiasutuse hallatavale asutusele, osavallale ning linnaosale, osavalla või linnaosa ametiasutusele, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatavale asutusele, kohaliku omavalitsuse üksuste ühisametile ja -asutusele; 15) Õiguskantsleri Kantseleile.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklik koordineerimiskeskus (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1–31), artikli 12 tähenduses küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendusliikme nimetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 6 tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud koordineerimisüksuse määrab ning tema ülesannete täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 8) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad „organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi“; 9) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 5 ja 6 ning lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestab määrusega käesolevas paragrahvis sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks: 1) infoturbe halduse nõuded, üldnimetusega Eesti infoturbestandard; 2) turvameetmete üldnõuded; 3) süsteemide turvameetmete erinõuded ning nende kohaldamise ulatuse.“; 11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui teenuse osutaja volitab süsteemi haldamise teisele isikule või majutab süsteemi teise isiku juures, vastutab teenuse osutaja selle eest, et teine isik teavitab teenuse osutajat hiljemalt 24 tundi pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küberintsidendist teada saamist.“; 12) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 13) seadust täiendatakse 31. peatükiga järgmises sõnastuses: „31. peatükk 2 Küberturvalisuse sertifitseerimine § 131. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69), artikli 58 lõike 1 tähenduses riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 132. Küberturvalisuse valdkonna vastavushindamisasutus Vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse §-e 22–31, 33 ning § 35 lõiget 1, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artiklites 60 ning 61 ja artikli 61 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ning sama määruse lisas toodud erisusi.“; 14) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 58 lõikes 7 sätestatud ulatuses. (5) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides julgeolekuasutuse süsteemidele sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet vastav julgeolekuasutus.“; 16) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib riikliku järelevalve tegemiseks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 58 lõikes 8 sätestatud meetmeid.“; 17) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-dega 171 ja 172 järgmises sõnastuses: „§ 171. Sunniraha määr Riikliku järelevalvemenetluse käigus ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha kohaldamise igakordne ülemmäär 20 000 eurot. § 172. Kaebuse läbivaatamise tähtaeg (1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artiklis 63 sätestatud kaebuse hiljemalt 90. päeval kaebuse saamisest arvates. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teise riigi riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus pikendada kaebuse läbivaatamise tähtaega aja võrra, mis on vajalik 3 asutuse arvamuse ärakuulamiseks. Kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamisest teavitatakse kaebuse esitajat kirjalikult.“; 18) seadust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses: „§ 181. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 nõuete rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/881 artikli 53 lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava vastavusdeklaratsiooni väljastamise eest või artikli 55 lõikes 1 nimetatud teabe korral sama artikli lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 eurot.“; 19) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.“. § 2. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 439 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 439 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 433 lõikes 4 nimetatud andmekogu pidamiseks on kohustuslikud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud kindlustavad süsteemid.“; 3) paragrahvi 531 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise ning“. § 3. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikest 21 jäetakse välja sõnad „käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 5 ja § 3 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees ___ Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………. 2022. a. 4 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 KOOSKÕLASTUSTE JA MÄRKUSTE TABEL I Eelnõuga seotud muudatused Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 1. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega 1. Eelnõu § 1 punktis 15 on sunniraha ülemmäära tõstmine. Eelnõu Arvestatud. seletuskirjas puuduvad selgitused, miks tõstetakse sunniraha ülemmäära just summani 100 000 ja miks soovitakse sellist sunniraha ülemmäära Kavandatava sunniraha ülemmäära alandatakse ettepaneku ning siinse kohaldada ka haldusjärelevalvele. tagasiside järel toimunud arutelude tulemusena 20 000 euroni ning seda on võimalik määrata ainult riiklikus järelevalvemenetluses. /…/ Seletuskirja on täiendatud seoses sunniraha ülemmäära tõstmisega 20 000 Eelnõu ettevalmistajad peaksid selgitama sunniraha ülemmäära tõstmist euroni riiklikus järelevalvemenetluses. 100 000 euroni nii riikliku järelevalve kui ka haldusjärelevalve osas põhjalikumalt selgitama. Haldusjärelevalve osas on vägagi kaheldav, Jääme varasemalt esitatud seisukoha juurde juriidilise isiku karistusmäära kas on olemas põhjendusi, miks peaks sunniraha ülemmäär ületama ülempiiri piisavuse osas. Seda teemat analüüsime ka küberturvalisuse VVS-is sätestatud ülemmäära. Näiteks, kas varasemalt on 9600 eurot seaduse täiendava revisjoni projekti raames. olnud haldusjärelevalves ebapiisav? Kas on mingeid konkreetseid näiteid? Kui 9600-eurone ülemmäär haldusjärelevalves töötab, siis puudub ju põhjus seda tõsta. [Täiendavalt seoses juriidilise isiku karistusmääradega] /…/ 1 Jääme jätkuvalt seisukohale, et juhul, kui küberturvalisuse määrus tegelikult nõuab, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, siis reguleeritavas valdkonnas kavandatav juriidilise isiku karistusmäär kuni 20 000 eurot ei täida seda nõuet. Eriti arvestades asjaolu, et eelnõuga soovitakse kehtestada sunniraha suuruses kuni 100 000 eurot. /…/ KüTS-is ongi hetkel vaid üks vastutuse säte ehk § 18. Kui sunniraha määra kavandatakse eelnõus kuni 100 000 euro suuruseks, siis tuleb juriidilise isiku karistusmäär väärteo eest sätestada ka vähemalt sama suurena. Kui seda ei soovita teha, siis teeme ettepaneku alandada kavandatavat sunniraha määra samuti 20 000 euroni. Väärteo eest ettenähtud karistus ei saa olla leebem kui haldusmenetluse raames kohaldatav meede. Juhime taaskord tähelepanu sellele, et füüsilise isiku karistusmäär on KüTS-is kehtestatud kuni 200 trahviühikut, mis on maksimaalselt lubatud karistusmäärast (kuni 300 trahviühikut) vaid 100 trahviühikut madalam. Seda lähenemist ei ole järgitud juriidilise isiku osas. Kui füüsilise isiku keelatud tegevus on võimaliku rahatrahvimäära järgi tõsiselt karistatav, siis juriidilise isiku karistus jääb sellest väga kaugele. 2. Eelnõu § 1 punkt 3 ja punkt 4. Problemaatiline on teenuse osutaja mõiste Mittearvestatud - märkuses toodud probleem on kehtivas õiguses koosmõjus teenuse osutajatele määratud ülesannetega, tekitades juba lahendatud ning eelnõuga seda ei muudeta. dubleerimist, ressursside ebamõistlikku kasutust ja vastutuste hajusust. Selgitame, et ka kehtiva seaduse, KüTS § 3 lg 4, alusel kohaldatakse Eelnõu § 1 p 3 (KüTS § 3 lg 1 muutmine) ja p 4 (KüTS § 3 lg 4 teenuse osutaja kohta sätestatut riigile. KüTS § 9 lg 1 alusel tuleb riigi muutmine) kohaselt on teenuse osutajaks nii andmekogu vastutav süsteemide haldamisel järgida samuti KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevaid töötleja, volitatud töötleja, kohtuasutus, valitsusasutuse hallatav ülesandeid. Üks neist ülesannetest on ka märkuses mainitud riigiasutus kui ka avalik õiguslik-juriidiline isik. St iga teenuse osutaja küberintsidentidest teavitamine. 2 (kõik kohtud, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Justiitsministeerium, prokuratuur jt haldusala asutused ja avalik-õiguslikud kutsekojad) Kui erinevad asutused on oma süsteemide infoturbe konsolideerinud ühte peaksid täitma KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevaid ülesandeid. asutusse, siis sellistes olukordades ei takista kehtiv seadus ega ka eelnõu nende kohustuste koordineeritud täitmist. Kui süsteemide infoturvet See kaldub aga kõrvale praegusest Justiitsministeeriumi haldusalas konsolideerinud asutus teavitab näiteks küberintsidendist mitme asutuse olevast konsolideeritud infoturbe organisatsioonist, kus infoturbe juhi süsteemide osas, siis ei ole mingit põhjust eeldada, et süsteemide eest ülesanded on määratud RIK-i, eraldi on määratletud andmekogude vastutavad asutused oma kohustust täitnud ei oleks, eriti kui teavituses on vastutava töötleja roll ja asutuste infoturbe eest vastutavate isikute roll. need asutused konkreetselt välja toodud. Nt on infoturbe intsidentide registreerimise, uurimise ja Riigi Kui süsteemide infoturbe konsolideerimisel tekivad asutustele üksteist Infosüsteemi Ameti teavitamise roll määratletud kogu haldusalale dubleerivad kohustused, siis ei ole osapooled koordineerinud ega selgelt kohalduva IT-korraga infoturbe juhile, mis on tsentraliseeritud defineerinud vastastikkuseid kohustusi, sh küberintsidentidele Registrite ja Infosüsteemide Keskusesse. KüTS § 3 lg 1 p 8 ja lg 4 reageerimisel. punktide 4, 5 ja 13 kohaselt koosmõjus KüTS §-ga 8 peaks eelnõu jõustumisel Riigi Infosüsteemide Ametile tegema teavituse iga asutus, On oluline, et iga asutus vastutaks oma süsteemide eest ning et see kes on määratletud teenuse osutajaks eelnõu §-is 3 - Registrite ja vastutus ei oleks edasiantav, isegi kui süsteemide tehniline infoturbe Infosüsteemide Keskus, andmekogu vastutava töötlejana teostamine on edasiantav. Justiitsministeerium ning lisaks kõik andmekogu volitatud töötlejad (seega nii Justiitsministeeriumi haldusalas olevad andmekogu volitatud Esiteks on oluline tagada süsteemide turvalisus ka osas, mille infoturve ei töötlejad kui ka haldusala välised asutused, kes on määratletud ole konsolideeritud. Seadusliku vastutuse üldine üleandmise võimalus andmekogu volitatud töötlejaks). tekitaks riski süsteemide turvalisusele, kuivõrd vastutust üleandev asutus võib asuda seisukohale, et justkui on konsolideerinud kõikide süsteemide Kõikide asutuste poolt teenuse osutajatele pandud kohustuse täitmine infoturbe teostamise, kuigi tegelikkuses on jätnud enda haldusesse tekitab põhjendamatut halduskoormust Riigi Infosüsteemide Ametile mitmed süsteemid (nt lõppkasutaja poolsed osad) mille suhtes intsidentide üle arvestuse pidamisel (st teavitusi on vaja hakata kokku küberintsidentide tuvastamise võimalikkus võib konsolideerival asutusel viima, kas tegu ühe või mitme erineva intsidendiga), loob vajaduse puududa ning mistõttu siis ka küberintsidendile reageerimata jäetaks. määrata infoturbe juht igasse asutusse (st täiendav ressursivajadus) ning Veelkord, efektiivne infoturbe konsolideerimine dubleerivat kohustust ei pikemas perspektiivis võib kaasa tuua vastutuse hajususe (st suhtumist, tekita ning dubleerimiste vältimiseks seadusliku vastutuse üleandmise et küll tõenäoliselt teine asutus teavitab). Analoogne probleem tekib ka võimalus sellistele riskidele viitabki. konsolideeritud IT asutuse loomisel (st sellisel juhul teavituse tegijaid veelgi enam). Teiseks on oluline tagada süsteemide turvalisus olukordades, kus infoturve konsolideeritakse organisatsiooni, mis ei ole KüTS-i subjekt. 3 Seetõttu on oluline, et eelnõu võimaldaks toimida ka konsolideeritud Siinkohal on oluline säilitada ümberlükkamatu vastutus igal asutusel oma infoturbe organisatsioonil ja ei tooks kaasa dubleerivaid rolle (st iga hallatavate süsteemide osas, sõltumata kasutatavatest teenusepakkujatest teenuse osutaja ei pea täitma teavitamiskohustus, küll aga peab olema infoturbe teostamiseks. määratud asutus/isik, kes vastavat rolli täidab). Ühtlasi konsolideeritud infoturbe organisatsioonide puhul ei tohiks saada iga teenuse osutaja Kolmandaks peab sõltumata süsteemide infoturbe konsolideerimisest kehtestada oma kordasid, vaid see peab olema allutatud tsentraalse säilima igal asutusel selge ülevaade vastutatavatest süsteemidest. Kuivõrd juhtimise alla. infoturve on protsess, mitte seisund, siis ei ole lubatav, et asutus rakendab ning ka arendab süsteeme, jättes aga nende küberturvalisuse tähelepanuta infoturbe konsolideerimise ettekäändel. Neljandaks ei saa nõustuda, et asutustele vastutuse säilitamine oma hallavate süsteemide suhtes tekitaks vastutuse hajususust (st suhtumist, et küll tõenäoliselt teine asutus teavitab). Pigem vastupidi sunnib see asutusi küberintsidentidele reageerimisel dubleerimiste vältimiseks omavahel intsidendi lahendamist koordineerima. Just vastutuse äraandmise võimalus võib tekitada riske küberintsidentidele reageerimisel, kui vastutust on ära antud viisil, mis ei vasta reaalsele infoturbe konsolideerimise ulatusele. Reaalsuses ei ole KüTS § 8 mõte see, et iga asutus peab personaalselt küberintsidendist teavitama. Oluline on, et asutuse osas oleks teavitamiskohustuse olemasolul Riigi Infosüsteemi Ametit teavitatud teavitamisväärsest intsidendist. Kui asutus otsustab selleks kasutada "vahendajana" enda valitsemisala IT-maja (nt Justiitsministeeriumi puhul Registrite ja Infosüsteemide Keskust), siis see on lubatud. Põhiline on, et oluline teave jõuaks Riigi Infosüsteemi Ametisse. Kuivõrd märkuse põhirõhk on just küberintsidendist teavitamise kohustuse dubleerimise murel, siis analüüsime ettepanekut küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti raames, eesmärgiga sisustada küberintsidentidest teavitamise korda (vt KüTS § 8 lg 8), millest 4 tuleneks ka selge formaat erinevaid asutusi mõjutanud küberintsidentide teavitamise vormile, eelkõige kui asutused on infoturbe konsolideerinud. 3. Eelnõu § 1 punkt [11] (KüTS § 8 täiendamine lõikega 11) tekitab Mittearvestatud. analoogset problemaatikat teenuse osutaja mõiste ja rollide osas, mille kohaselt kui teenuse osutaja volitab süsteemi haldamise teisele isikule Selgitame, et eelnõu § 1 punkt [11] käsitleb olukordi, kus süsteemi või majutab süsteemi teise isiku juures, vastutab teenuse osutaja selle volitatud haldaja ei ole KüTS-i subjekt. KüTS-i subjektide vastavad eest, et teine isik teavitab teenuse osutajat küberintsidendist. kohustused on olemas juba kehtiva seaduse alusel. Tegemist on sättega, mille eesmärk on tugevdada süsteemide turvalisust tarneahela rünnakute Praegune sõnastus tekitab isikute kokkulangevust ja arusaamatust, kes vastu. lõppkokkuvõttes on vastutavaks asutuseks. Nt tulenevalt teenuse osutaja mõistest on Registrite ja Infosüsteemide Keskus nii teenuse osutajaks Vastutus kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest ei ole õiguses uus (muudetud KüTS § 3 lg 1 p 8 ja § 3 lg 4 p 5) kui ka haldajaks, kelle kontseptsioon. Ka infoturbes vastutavad näiteks õiguskaitseasutused juures andmekogu (sh süsteem) majutatakse (justiitsministri 18.04.2007 isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 29 määrus nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 7). lg 2 alusel, et nende volitatud töötlejad täidaksid isikuandmete töötlemise Samas on teenuse osutajaks ka Justiitsministeerium ja nõudeid. Justiitsministeeriumi haldusala teised asutused, mis tekitab küsimuse, kas Registrite ja Infosüsteemide Keskust käsitletakse siin teenuse Lisaks eelmainitule on eelnõuga kehtestatava nõude mõte ning olemus osutaja või kui volitatud asutusena või ei peaks IT-asutuste osas antud juba juurdunud isikuandmete kaitse valdkonnas, kuid taolist sätet ei ole säte üldse kohalduma. (Eesti) küberturvalisust puudutavates õigusaktides. Vt siin isikuandmete kaitse üldmääruse (määrus nr 2016/679) artikli 33 lõiget 2 ning IKS § 44 Ühtlasi, eelnõu teksti kohaselt vastutab teenuse osutaja selle eest, et lõiget 2. teine isik teavitab teenuse osutajat 24h jooksul intsidendist teada saamisest. Leiame, et vastutus kohustuse täitmise eest peab langema Kuivõrd tegemist on süsteemidega, mille küberturvalisuse tagamine on asutusele või isikule, kellele teavitamiskohustus on määratud (st teenuse ühiskondlikult oluline, siis on eesmärk vältida lihtsõnalisi ning rikkumise osutaja ei saa vastutada selle eest, et teine isik, kellel on vastav ülesanne tagajärgedeta lepingulisi kohustusi küberintsidentidest teavitamiseks määratud, ka oma ülesannet täidab). Teenuse osutaja saab teostada vaid süsteemide haldamise või majutamise edasivolitamisel. Asutus ei tohiks tagantjärgi kontrolli ülesande täitmise osas ja vastutada selle eest, et oma süsteeme majutada teenusepakkuja juures, kelle puhul on risk (kas teenuse tellimisel väljapoolt oleks piisavalt täpselt määratletud õigused teenusepakkujast või sõlmitud lepinguliste heidutuste vähesusest ja kohustused ning vastutus. tulenev), et teenusepakkuja jätab küberintsidendist teavitamise kohustuse täitmata. 5 Sarnaselt teavitamise kohustusele on iga asutuse (teenuse osutaja KüTS Kohustuste dubleerimise mure on käsitletud eelneva märkuse juures. § 3) ülesandeks teha süsteemidele riskianalüüsid, koostada eeskirjad, Käesoleva märkuse juures aga toome tähelepanu alla veel mõned seirata süsteemi (KüTS § 7 lg 2). Süsteem KüTS § 2 p 1 kohaselt on nii põhimõtted. võrgu kui infosüsteem - seega on ka andmekogud käsitletavad KüTS mõistes süsteemina. Andmekogude vastutava töötleja roll on Iga KüTS-i subjekt peab oma süsteeme ja sellega seonduvaid riske Justiitsministeeriumi haldusalas enamike andmekogude puhul kaardistama ka kehtiva seaduse alusel (KüTS § 7 lg 2) ning see nõue on tsentraliseeritud Justiitsministeeriumisse. Sellega seoses on oluline, et olemas alates KüTS-i vastu võtmisest. Riigi Infosüsteemi Amet on eelnõu toetaks lähenemist, mis ei kohustaks igal asutusel tegema korduvalt erinevaid kanaleid kasutades rõhutanud, et KüTS-i andmekogude (sh süsteemide) osas eraldiseisvad dokumentatsioone. riskianalüüsi koostamisel ei ole kohustuslikku vormi ning see võib olla ka Vastupidisel korral tekiks dubleerimist kui ka võib kaasa tuua olukorra, muud dokumendi osa. KüTS-st lähtuvalt on selle subjektidel võimalus kus tsentraliseeritud teenuse pakkumine muutub pea võimatuks ja oma parima äranägemise ja teadmise valguses kirjeldada oma süsteeme ebamõistlikuks seoses iga teenuse osutaja poolt edastatud erinõuetega. asutuse siseselt ning enda jaoks kõige loogilisemas võtmes koostada nende kohta riskianalüüsid. Kuna mitte keegi ei tea organisatsiooni süsteeme paremini kui asutus ise, on mõistlik, et asutustel on õigus otsustada kuidas nad oma süsteeme loogilisteks gruppideks jagavad. Kui on vajalik ning mõistlik, on võimalik riskianalüüsid koondada. Näiteks on tõenäoliselt enamikel baastaristu sama ja riskid üsna ühetaolised. Lisaks eeltoodule vastutab iga KüTS-i subjekt oma süsteemide turvalisuse eest. Kui mõne süsteemi (nt andmekogu) puhul on mitu subjekti seotud süsteemi ülevalhoidmise ja kasutamisega, siis vastutab iga asutus ka oma osa eest. Andmekogu turvalisel majutamisel kaob mõte, kui andmekogu volitatud töötleja seetõttu seda infovara oma kaardistustes ei käsitle ja seetõttu oma ligipääsu majutatavatele andmekogule turbeta jätab. Ei saa nõustuda, et infovarade dokumenteerimise kohustus teeb võimatuks tsentraliseeritud teenuse pakkumise. Ei ole aktsepteeritav selline tsentraliseeritud teenus, mis ei kaardista majutatavaid süsteeme ega ka selline tsentraliseeritud teenuse kasutaja (asutus), kes ei kaardista oma ligipääse majutatavatele süsteemidele, mille eest nad vastutavad. 6 Vaadates teenuse osutaja mõistet mh koosmõjus KüTS § 7 lg 5 alusel Võtame teatavaks täiendava ettepaneku auditite läbiviimise korra suhtes kehtestava Vabariigi Valitsuse määrusega, siis tekib igal teenuse kavandatava rakendusakti alusel. osutajal kohustus viia läbi ka audit iga kolme aasta järel. Meie ettepanek on, et muudatused toetaks tsentraliseeritud teenuste puhul auditi läbiviimist tsentraalselt ja välistaks dubleerimisi. 4. Eelnõu § 2 muudatused koosmõjus § 1 muudatustega ehk Infoturbe Mittearvestatud. standardi laiendamine andmekogudelt kõikidele võrgu ja infosüsteemidele. Selgitame, et KüTS § 9 lg 1 alusel kohaldatakse E-ITS-i poolt väljavahetatavat kolmeastmelist etalonturbe süsteemi ehk ISKE-t asutuste KüTS eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks AvTS sätted, mille kohaselt kõikidele võrgu- ja infosüsteemidele. See nõue on olemas alates KüTS-i kohaldati infosüsteemide turvameetmete süsteemi andmekogudele ning jõustumisest (maist 2018) ning lõplikult jõustus 01.01.2020 (vt KüTS § KüTS eelnõu jõustumisel tekib kohustus rakendada turvameetmete 29 lõiget 2). Seetõttu kohaldamise laiendamise väide ei ole tõene. süsteemi kõigile võrgu- ja infosüsteemidele. Võrgu- ja infosüsteemi mõiste (KüTS § 2 punkt 1) on üle võetud kehtivast Registrite ja Infosüsteemide Keskus juhib rakenduslikust vaatest NIS direktiivist (direktiiv nr 2016/1148). Termin on sätestatud direktiivi tähelepanu sellele, et puudub ühtne arusaam, mida käsitletakse võrgu ja artikli 4 punktis 1 järgmiselt: infosüsteemina. Seda eriti veel teenuse osutajate paljususe korral. Nt „võrgu- ja infosüsteem“– kohtute infosüsteemi osas on andmekogu vastutavaks töötlejaks a) elektrooniline sidevõrk direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punktis a Justiitsministeerium ning volitatud töötlejaid mitmeid teised asutused. sätestatud tähenduses; KüTS kohaselt on nad kõik teenuse osutajateks, seega tekibki tahes b) seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, millest tahtmata küsimus, mida iga teenuse osutaja lõikes saab käsitleda võrgu- vähemalt ühes toimub mõne programmi kohaselt digitaalsete andmete ja infosüsteemina, mille puhul siis konkreetse teenuse osutajale automaatne töötlemine, või rakendub KüTSist tulenev kohustus. Kui andmekogu mõiste käsitlus c) digitaalsed andmed, mida salvestatakse, töödeldakse, saadakse viitab konkreetsetele eeldustele, siis rakenduslikus vaatest tekitab päringutega või edastatakse punktidega a ja b hõlmatud komponentide võrgu- ja infosüsteemi käsitlus erinevaid tõlgendusi. poolt nende töö, kasutamise, kaitsmise või hooldamise jaoks. Sama sõnastus on ka NIS 2 direktiivi ettepanekus – vt art 4 punkti 1.1 Ühtlasi peab arvestama sellega, et lisaks võrgu- ja infosüsteemide käsitlusele jääb paralleelselt kehtima ka andmekogusid puudutav 1 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148; COM/2020/823 final; kättesaadav - https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020PC0823. 7 regulatsioon AvTS-is (nt RIHA-s registreeritakse ka edaspidi Rakenduslikust vaatest peame oluliseks, et iga asutus ja asutused koos andmekogusid, mitte võrgu- ja infosüsteeme). jõuaksid selgele arusaamale oma infovarade suhtes. Tehnilisest ülesehitusest sõltuvalt võib nt andmekogu olla üks süsteem või mitu Palun sellele teemale tähelepanu pöörata ja täiendada selgitusega süsteemi ning sellest tulenevalt ka kuuluda infovarade kaardistamisele seletuskirja ning vajadusel ka eelnõud. erinevatesse loogilistesse kogumitesse erinevates asutustes. Oluline on, et detsentraliseeritud süsteemi osad ei jääks nõrga lüliga seepärast, et süsteemi mõiste muutmise tulemusena justkui seda osa detsentraliseeritud süsteemist kaardistama ei pea ja turvameetmed jääksid rakendamata. Selgitame, et eelnõu koostamisel on arvestatud paralleelselt kehtima jäävate andmekogu regulatsioonidega. AvTS-i võimalikku muutmist analüüsime ka küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti raames. 5. Mõjude osas tuleb arvestada, et uue standardi kehtestamine vajab Arvestatud. esmakordsel rakendamisel oluliselt rohkem ressursse kui senine ISKE rakendamine – st toob asutustele kaasa kohustuse täiendava ressursi Eelnõu seletuskirja on mõjude hindamise osas täiendatud. planeerimiseks. Ühtlasi, kui eelnõus olevad muudatused võetakse vastu sellisel kujul, peab iga asutus võtma endale tööle infoturbe juhi (st konsolideeritud infoturbe juhtimise süsteem ei oleks võimalik seoses rollide paljususega). Mitte ainult esmane rakendamine ei nõua olulist ressursikulu, vaid ka ISKE pealt üleminek, arvestades, et (vt määruse § 10) kohustuse täitmiseks peab andmekogu vastutav või asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja Eesti Infoturbestandardi järgimisel lähtuma kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki andmekogu pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu pidamisega seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu turbeastmele vastava kaitsetarbe ning rakendama Eesti Infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi. St üleminek tähendab lisatööd kogu infoturbe halduse süsteemi üle vaatamisel ja 8 vajadusel ümberkaardistamisel (teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsid, süsteemidele rakendatavad turvameetmed). Seega ei ole võimalik nõustuda eelnõu seletuskirja punktis 7.3 tooduga, mille kohaselt omab eelnõu rakendamine ressursi poole pealt mõju vaid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele. Kindlasti võib omada eelnõu rakendamine eelarveliste vahendite osas mõju ka teistele valitsemisaladele. Palun täiendage seletuskirja. 2. Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel 6. Võrreldes esimese kooskõlastusringiga on eelnõu ulatuslikult muudetud Arvestatud. ning selles on tehtud muudatusi, mis omavad olulist mõju rahvusvahelisele sõjalisele koostööle ja riigi sõjalise kaitse Eelnõuga muudetakse KüTS § 1 lõiget 2, mille tulemusena ei kohaldata planeerimisele. KüTS-i Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike Seetõttu teeme ettepaneku täiendada KüTS §-i 1 sättega, mille kohaselt süsteemide pidamisele. Vastava sõnastus sai lõplikult paika 25.01.2022 KüTS-i ei kohaldata Kaitseministeeriumi valitsemisalas koostöös Kaitseministeeriumiga. rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse planeerimiseks vajalikele süsteemidele. Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud. 7. KüTS-i järgi on Riigi Infosüsteemi Ametil (RIA) järelevalvepädevus ka Arvestatud. julgeolekuasutuse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud (AK) teavet töötlevate võrgu- ja infosüsteemide üle. Eelnõu on täiendatud sättega, mille kohaselt julgeolekuasutuste KüTS-s sätestatud nõuete täitmise üle RIA haldusjärelevalvet ei tee - seda teeb Teeme ettepaneku julgeolekuasutuste süsteemid välistada RIA vastav julgeolekuasutus. järelevalve alt. Teave Välisluureameti (VL) AK süsteemide ning nende tehniliste andmete ja turvameetmete kohta on teave, mis moodustab riigi Eelnõu seletuskirja on vastavalt täiendatud. julgeoleku seisukohalt tundliku, üldjuhul piiratud tasemel salastatud teabeks oleva kogumi. Selle tutvustamine väljaspool VL-i loob põhjendamatuid riske isegi siis, kui järelevalvet tegev asutus rakendab võimalikult kindlaid 9 organisatsioonilisi ja tehnilisi meetmeid. Sarnaselt RIA-ga, kes teeb järelevalvet ka iseenda üle, s.t haldab ja menetleb oma süsteemides toimuvaid intsidente, peaks VL-l olema õigus teha järelevalvet oma süsteemide üle. Oskusteave ja erinevate pädevuste eraldi hoidmise võimekus on VL-l juba praegu olemas ning tuleneb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel täidetavast elektroonilise teabeturbe ülesandest. 8. Lisaks teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 1. Eelnõu punkti 1 järgi Arvestatud. loobutakse mõiste „riigi ja kohaliku omavalitsuse üksus“ kasutamisest ning see asendatakse mõistega „avalik sektor“. Eelnõu on muudetud viisil, mis kaotab ära ettepanekus mainitud sõnad, kuid sõnastuse muutmise tulemusena rõhutatakse eraldi ka avalikku Seletuskirja järgi on eesmärgiks laiendada seaduse kohaldamisala. sektorit. Seletuskirjas on selgitatud, mida mõeldakse avaliku sektori all. „Avalik sektor“ on väga lai mõiste, mida õigusaktides ei kasutata. Seletuskirja järgi on seaduse kohaldamisala täpsemalt avatud KüTS § 3 Siin ei piisa sellest, kui mainitakse ainult "ühiskonna toimimise lõigetes 1 ja 4. Märgime, et eelnõu järgi sätestavad KüTS § 3 lõiked 1 ja seisukohast olulisi süsteeme", kuna see võib tekitada asjatut segadust, sh 4, kes on „teenuse osutaja“ KüTS-i tähenduses, mitte ei ava avaliku ka tulevase NIS 2 direktiivi üle võtmise käigus. sektori mõistet ning seega jääb segaseks, keda soovitakse seaduse kohaldamisalaga hõlmata. 3. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega 9. Eelnõuga soovitakse muuta nii kehtiva küberturvalisuse seaduse Arvestatud. (edaspidi KüTS) § 3 lõike 1 punkti 10 kui ka 2022. aastal jõustuma pidanud Eesti Rahvusringhäälingu seadust (eelnõu § 1 punktid 4 ja 18). ERR-le antakse eelnõuga (vt eelnõu § 1 p 5, § 3 ja § 4 lõike 2 selgitusi) täiendav üleminekuaeg. Seletuskirja on ka eraldi täiendatud E-ITS nõuete Praegu kehtiva KüTS-i kohaselt rakenduks seadus alates 1. jaanuarist täitmise ajakava osas. 2022 Eesti Rahvusringhäälingule (edaspidi ERR) ühe konkreetse seaduses sätestatud tegevuse raames (ERR tagab adekvaatse Selgitame täiendavalt, et eelnõu kohaselt rakenduvad küberturvalisuse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust nõuded kõikidele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sh ka ERR-le. ohustavates olukordades). Kooskõlastamisele esitatud eelnõu Täpsemad selgitused selle muudatuse osas ning mõjude hindamine on jõustumisel seadusena rakenduks see aga kõigile ERR-i tegevustele leitav seletuskirjast. Sarnaselt asutustega täidavad ka avalik-õiguslikud (kogu programmide tootmine ja edastamine, arhiiv jne). juriidilised isikud avalikke ülesandeid, millest tuleneb ka vajadus sarnaselt asutustega tagada kasutatavate süsteemide küberturvalisus nii 10 ERR-ilt saadud info kohaselt puudub neil praegu organisatsiooniline ülesannete täitmise toimepidevuse tagamiseks kui ka ühendatud avaliku võimekus ja valmisolek küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuete võrgu süsteemide kaitseks. elluviimiseks kogu oma tegevuse lõikes 2022. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva ajani on KüTS-i raames saadud toetused olnud vaid ühe Seaduse jõustumise aeg tähendab ennekõike seda, et subjekt peab alates ülesande kesksed, kuid kavandatav seadusmuudatus eeldaks oluliselt sellest hetkest seaduslikke nõudeid täitma. Kavandatava rakendusaktiga rohkem tegevusi ja investeeringuid selleks, et seaduse nõudeid kogu sätestatakse küll E-ITS-i järgimise kohustus, kuid E-ITS-i järgimise tegevuses rakendada. Kuna seadusemuudatus hõlmab ERR-i kõiki kohustuse täitmine ei tähenda, et rakendaja on järgmiseks päevaks kõik tegevusi ilma erisusi tegemata, ei ole ERR-il finantsilisi vahendeid ega vastavad turvameetmed rakendanud. E-ITS-i järgimine on protsess, mitte ajalist võimekust nende eesmärkide elluviimiseks. Praegu hindab ERR seisund, ning see algab üldjuhul juhtkonna tasemel küberturvalisuse nende muudatuste rakendamise üleminekuajaks (koos täiendava tagamise pühendumuse tegemisest ning infovarade kaardistamisest. Sama finantsilise toetusega) vähemalt kolm aastat. rakendusakti kavandi eesmärgiks on ka määratleda üleminekuperiood, mille lõppemisest ei ole võimalik rakendada seni kehtiva KüTS § 7 lõike Aastal 2018 tegi ERR konsultatsioonifirmaga PWC analüüsi selle kohta, 4 alusel sätestatud nõudeid. milliseid tegevusi KüTS-i rakendamine eeldaks. Kavandatava seadusmuudatuse jaoks on analüüs aga vananenud – enne siinse eelnõu ERR-i hinnatav aeg muudatuse rakendamiseks oleks ka kooskõlas muudatust peab ERR vajalikuks koostada täiendav analüüs lisaks juba eeldatava esmase auditi läbimise kohustuse tähtajaga, mis kehtestatakse olemasolevale süsteemile. kavandatavas rakendusaktis. Märgime siinjuures, et ERR-i ei ole muudatuse väljatöötamisse kaasatud. Palume muudatust veel täiendavalt põhjendada või näha ette Täiendavalt märgime, et kuna eelnõu ei jõustu enne 01.01.2022. a, siis on üleminekuaeg selle rakendamiseks. vastav muudatus viidud eelnõu §-i 3, millega muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seadust. 4. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega arvestamisel 10. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4 laiendatakse küberturvalisuse seaduse Arvestatud osaliselt. (KüTS) isikulist kohaldamisala selliselt, et KütS-st tulenevad nõuded kohalduvad mitte ainult riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ja nende Seletuskirja on täiendatud majandusliku mõju kirjeldamise osas ISKE-lt asutuste, vaid kogu avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemidele. E-ITS-le üleminekul ning on täpsustatud, kuidas toetatakse E-ITS-le Seletuskirjas märgitakse, et muudatuse eesmärk on tagada kogu avaliku ülemineku rakendamist. sektori võrgu- ja infosüsteemide turvalisus. Seega on eelnõuga sätestatavate kohustuste saajateks kõik avalik-õiguslikud isikud, seal Selgitame, et valitsusasutustel ning nende hallatavatel riigiasutustel on hulgas valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused ning kehtiva seaduse alusel (KüTS § 9 lg 1 ja 2) kohustus rakendada ISKE-st seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ainuüksi tulenevaid turvameetmeid kõikide infosüsteemide suhtes. Avalik- Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tähendab see arvukaid asutusi, nt õiguslikel juriidilistel isikutel on see olnud kohustuslik andmekogude 11 Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, haiglad ja teised tervishoiuteenuse suhtes. See kohustus on olemas alates KüTS-i jõustumisest (mais 2018) osutajad (sh perearstid), kiirabiteenuse pakkujad jne. ning hakkas kehtima 01.01.2020 (vt KüTS § 29 lõiget 2). Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse KüTS §-i 7 lõikega 5. Uue Eelnõu majandusliku mõju hindamisel lähtusime eeldusest, et kehtivad lõikega volitatakse Vabariigi Valitsust määrusega kehtestama seaduslikud nõuded on täidetud. Kui majandusliku mõju hindamisel süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks tuleks kõigepealt hinnata, missugused ressursid kuluksid juba kehtiva osa on Eesti Infoturbestandard (E-ITS). Eelnõu § 2 punktiga 1 seaduse nõuete täitmiseks (kui on leitud, et nõuded pole täidetud) ning tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punktis 4 sätestatud Vabariigi sellele lisada kavandatava muudatuse majanduslikud mõjud, siis ei oleks Valitsuse volitusnorm muu hulgas infosüsteemide turvameetmete tulem enam käsitletav koostatud eelnõu majandusliku mõju analüüsiga. süsteemi kehtestamiseks. Sisuliselt asendatakse muudatusega kehtiv Teisisõnu, kui asutustel on olnud kohustus rakendada ISKE-t oma infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteem (ISKE) uue süsteemide suhtes ning hinnatavaks muutuseks on ISKE asendamine E- väljatöötatava E-ITS-iga. Kui ISKE oli koostatud andmekogude kui ITS-ga, siis tuleb majandusliku mõju hindamisel lähtuda ISKE-st E-ITS- infosüsteemide ühe liigi küberturbe vaatepunktist, siis E-ITS on le ülemineku mõjudest. koostatud organisatsiooni kui terviku küberturbe vaatepunktist. Erinevate asutuste toetamist E-ITS-le üleminekul on Riigi Infosüsteemi ISKE-lt E-ITS-ile ülemineku majanduslik mõju avalikule sektorile on Amet teinud juba 2019. aastast saadik, ennekõike koolituste ning seletuskirjas hinnatud väikeseks. Seletuskirja punktis 6.1.3.2 on pilootprojektide kaudu. Ka 2021. aastal on toimunud mitmeid E-ITS-iga märgitud, et avaliku sektori rakendajale, kes on järginud ISKE nõudeid, seotud koolitusi ning 2022. aastal on neid ka täiendavalt planeeritud. puudub ISKE ja E-ITS nõuete võrdluses E-ITS kehtestamisest tulenev Lisainfot leiab https://eits.ria.ee/et/koolitus-ja-kkk/ ning majanduslik mõju nii turvameetmete rakendamisel kui ka https://www.ria.ee/et/kalender.html. vastavusauditite läbiviimisel. Seletuskirjas puudub aga ülevaade tegelikust seisust avaliku sektori asutustes ISKE järgimise osas ehk sellest, kuidas reaalsuses on praeguseni ISKE nõudeid järgitud. Seega ei selgu eelnõu materjalidest, mille alusel on majanduslik mõju avalikule sektorile väikeseks hinnatud. Seletuskirjast ei ole välja loetav ka see, kuidas täpselt E-ITS rakendamine praktikas toimub, see ei selgu ka rakendusakti kavandist. Meie hinnangul tuleb infoturve ja selle meetmed E-ITS-ile üleminekul olulises osas uuesti rakendada, seal hulgas on uuesti vaja töötada läbi dokumentatsioon, olemasolev dokumentatsioon kaasajastada, auditid läbi viia jne. E-ITS-iga nähakse ette tööprotsessipõhine andmehaldus. 12 Andmekogupõhise lähenemisega võrreldes võib E-ITS-iga kaasnev inforiskide ohje keerukust juurde tuua ka tööprotsesside vaates. Palume täiendada seletuskirja analüüsiga, mis annaks ülevaate eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamiseks vajalikust ressursikulust. Samuti palume täpsustada, kuidas toetatakse valitsemisala asutuste, teenuseosutajate ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute nõustamist ja E- ITS-ile ülemineku rakendamist. 11. Eelnõu §-ga 8 muudetakse TTKS § 17 lõike 12 ja § 22 lõike 42 sõnastusi Teadmiseks võetud. selliselt, et KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevad turvanõuete rakendamise kohustused kohalduksid teenuseosutaja tegevusele tervikuna, mitte Eelnõu on muudetud seoses ITL-i ja Eesti Energia esitatud ettepaneku üksnes piiratud ulatuses. Seletuskirjas selgitatakse, et kohaldamisala arvestamisega, mis pöörab tagasi käesoleva märkuse aluseks oleva muudatuste tõttu tuleb ka teenuseosutaja tegevust reguleeriva muudatuse. Seetõttu on siinne märkus ka oma sisult arvestatud. eriseaduse, kus on viited KüTS §-de 7 ja 8 kohaldumisele, sõnastus viia eelnõuga kooskõlla. Muudatused soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2022. Eelnõu koostamisel ei ole eelnõu koostamisel konsulteeritud Seletuskirjas märgitakse, et muudetavad õigusnormid on rohkem töötervishoiuteenuse osutajatega, kuna eelnõu ei muuda neid KüTS-i teavitusliku kui regulatiivse iseloomuga. subjektideks. E-ITS-le üleminek ei toimu üleöö ehk seaduseelnõu ja selle alusel antava määruse jõustumisega, vaid see on kestev protsess. Vt siin Me ei nõustu, et tegemist on pelgalt teavitusliku iseloomuga ka Kultuuriministeeriumi märkusele esitatud vastust. õigusnormidega. Eelnõuga plaanitakse selgelt suurendada kiirabiteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutajate kohustusi. Kui praegu kohalduvad KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevad turvanõuete rakendamise kohustused kiirabibrigaadipidajale üksnes kiirabi osutamisel, siis eelnõuga laiendatakse kohustuste kohaldumist kiirabibrigaadipidaja tegevusele tervikuna. Sarnaselt on KüTS §-dest 7 ja 8 tulenevad kohustused haiglavõrgu piirkondliku haigla ja keskhaigla pidajale piiratud vaid statsionaarse eriarstiabi osutamise teenusega, kuid eelnõuga laiendatakse kohustusi tervele haiglavõrgu piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja tegevusele. Seega on tegemist siiski ka regulatiivse sisuga muudatusega. 13 Palume täiendada seletuskirja TTKS muutmisest tulenevate mõjude osas. Samuti palume täpsustada, kas muudatuste väljatöötamisel on konsulteeritud töötervishoiuteenuse osutajatega. Töötervishoiuteenuse osutajatega konsulteerimist peame iseäranis oluliseks, eriti arvestades käesoleva hetke COVID-19 kriisist tulenevaid väljakutseid ning suutlikkust etteantud ajaraamis muudatusi rakendada ning ka kulusid ette planeerida. Seega, kui seda ei ole tehtud, palume seda kindlasti teha. 12. Eelnõu §-ga 9 täiendatakse VVS § 63 lõiget 1 selliselt, et Majandus- ja Arvestatud. Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ülesannete hulka lisanduvad avaliku sektori digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse Seletuskirja on lisatud täpsustused, kuidas toetatakse ISKE-lt EITS-le tagamisega seotud teemad, nende hulgas avaliku sektori digiarengu ning üleminekut. Samal teemal vt ka kooskõlastustabeli punktis 10 olevat üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamine. selgitust. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas on planeeritud tagada ISKE-lt uuele Täiendavalt selgitame, et eelnõust ega ka kavandatavatest infoturbestandardile ülemineku sujuvus, sealhulgas kliendikeskne tugi rakendusaktidest ei tulene muudatusi andmekogude põhimäärustes, välja. (nõustamine, koolitused tervishoiuteenuse osutajatele, asutustele ja arvatud need muudatused, mis on märgitud eelnõu lisas nr 2 olevates avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele) ja muudatused andmekogude määruste kavandites. Samuti oleme välja võtnud VVS-i muudatused. põhimäärustes (muudatuste tegemise ulatus, ühetaoline lähenemine muudatuste tegemisel). Palume seletuskirja vastavalt täiendada. 13. Eelnõu §-ga 10 on seadus planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril. Arvestatud osaliselt. Samas on 2022. aasta lõpuni antud üleminekuaeg auditite läbiviimiseks ISKE alusel. Seega on 2022. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 1. Seletuskirja on täiendatud majandusliku mõju analüüsis stsenaariumite jaanuarini kohaldatavad korraga nii ISKE kui ka E-ITS nõuded. eristamisega, et kas subjekt on varasemalt kohustatud ISKE nõudeid andmekogude pidamisel järgima või mitte. Samuti on selgitatud Eelnõu materjalides ei ole toodud välja neid avalik-õiguslikke juriidilisi täiendavalt seaduse jõustumise sätete selgitustes eelnõu üleminekuaja isikuid, kellele praegu ISKE ei kohaldu, kuid kellele uue regulatsiooni vajaduse puudumist. järgi kohaldub E-ITS. Eelnõu materjalide kohaselt on taolistele isikutele kohustuste täitmine nõutav juba alates 2022. aasta 1. jaanuarist. Samuti 14 ei selgu seletuskirjast see, kui paljusid avalik-õiguslikke juriidilisi Selgitame täiendavalt, et ISKE nõuete kohaldamisalaks ei olnud avalik- isikuid puudutab eelnõu jõustumisel 2022. aasta 1. jaanuarist kehtima õiguslikud juriidilised isikud, vaid andmekogu pidajad. Käesoleva eelnõu hakkav üleminekuaegne nõuetelevastavuse kohustus (ISKE v E-ITS). kohaldamisalasse ei ole avalik-õiguslikud juriidiliselt isikud kaasatud Palume seletuskirja vastavalt täiendada. seoses andmekogude pidamisega, vaid tulenevalt avalik-õiguslike juriidiliste isikute seaduslikest ülesannetest ja nende toimepidevuse tagamise tähtsusest ühiskonnas. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on ühtlasi olnud andmekogu pidajad on aga pidanud tõesti ISKE nõudeid vähemalt nende süsteemide osas täitma juba varasemalt ning seetõttu võib neil olla ka majanduslikult lihtsam E-ITS nõudeid järgida. Vastav erisus on seletuskirja lisatud. Riigi infosüsteemi haldussüsteemi andmetel on vähemalt pooled avalik- õiguslikud juriidilised isikud ühtlasi ka andmekogude pidajad. Nendeks on Eesti Haigekassa, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Töötukassa, Kaitseliit, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Notarite Koda, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. 14. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud akrediteerimistasu määrade Arvestatud. kohaldumist, kuid ei ole käsitletud seda, kas on planeeritud ka auditeerimisteenuse osutaja tegevuse hinnastamine (piirhindade Seletuskirja on täiendatud auditeerimiskulude majandusliku mõju osas. seadmine). Seega ei ole võimalik sotsiaalministeeriumi haldusala asutustel ega tervishoiuteenuse osutajatel planeerida tulevikukulusid. Selgitame, et kuivõrd E-ITSi auditeerimine ei ole hetkel turul pakutav teenus (kuivõrd selle aluseks olevat E-ITSi pole kehtestatud), siis ei ole Seletuskirjas märgitakse, et kehtivate nõuetekohaselt on turvameetmete võimalik pakkuda hindade võrdlust täpsete kulude planeerimiseks. rakendamise piisavuse kontrolli üks meetoditest auditi läbiviimine Eelnõu koostaja saab vaid tugineda argumentidele, mis E-ITS-i auditi pädeva sõltumatu isiku poolt, kuid seda võib asendada ka nn hinda soodsamasse või kallimasse suunda mõjutada võiksid. enesehindamisega. E-ITS kehtestamise järgselt kaoks võimalus asendada audit enesekontrolliga ning E-ITS sätestab konkreetse Tuleb arvestada, et isegi standardiseeritud teenused, nagu seda oleks E- raamistiku auditite läbiviimiseks eesmärgiga tagada selgem ja ITS-i audit, varieeruvad hinnas lähtuvalt esiteks teenuse osutamiseks läbipaistvam küberturvalisuse nõuete järgimine. Teenuse osutajatele, kuluvast ressursist (ilmselgelt on keerukamate ning arvukamate kes varasemalt teostasid turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli süsteemidega asutuse auditeerimine kulukam) ning teiseks lähtuvalt 15 nn enesehindamise kaudu, võib muudatus avaldada majanduslikku nõudluse ja pakkumuse suhtest. Esimene kriteerium sõltub rakendajast, mõju, kuid seda maksimaalselt ulatuses, mis oleks nn enesehindamise mitte eelnõust, ning teine kriteerium ei ole hinnatav, kuivõrd hetkel nii läbiviimise ja auditi läbiviimise kulude vahe. Majanduslik mõju võib nõudlus kui ka pakkumus puudub. Samas on teada, et on juba olemas olla teenuse osutaja positsiooni soodustav, kui E-ITS auditeerimine audiitoreid, kes auditeerimise teenust pakuvad või hakkavad pakkuma – kujuneb odavamaks teenuseks kui KüTS § 7 lg 2 punkti 5 alusel auditi vt: https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega- või enesehindamise läbiviimine. Seletuskirjast ei selgu, millele toetudes tegelevate-ettevotete-loetelu. ja millisel määral saab eeldada, et E-ITS auditeerimine võib olla odavam teenus. Eelnõuga ei ole planeeritud auditeerimisteenustele piirhindade seadmist. Selline piirang võib tulla ühe alternatiivina arutelu alla, kui nõuete Sotsiaalministeeriumi haldusala asutustele ja tervishoiuteenuse rakendamisel tekib probleem, mida regulatiivsete meetmeteta lahendada osutajatele on kulude planeerimine äärmiselt oluline, et planeerida ei saaks. Lisaks eeltoodule oleme ka eelnõu alusel kehtestatava määruse suutlikkust nii teenuseid pakkuda kui ka nõuetele vastavalt infosüsteeme kavandis mõelnud võimalusele teatavad teenuse osutajad vabastada E- hallata. ITS-i auditi tegemisest (vt eelnõu lisa nr 2; määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded” § 4 lõiget 3); ning seda teemat Palume seletuskirja täiendada välise auditeerimise kulude osas sisulise analüüsime ka vastava määruse koostamise käigus. Vajadusel saame seda analüüsiga. teemat analüüsida ka küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti raames. 5. Riigikantselei kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega 15. Muudatustega kaasneb halduskoormuse kasv riigiasutustele, Teadmiseks võetud. kohaliketele omavalitsustele ja KüTS reguleerimisalas olevatele ettevõtetele. Eelkõige seetõttu, et edaspidi tuleb asutustel ja ettevõtetel Riigiasutuste ning kohalike omavalitsuse üksuste suhtes kehtib ka KüTS keskenduda organisatsiooni infosüsteemide küberturvalisusele § 9 lg 1 ja 2 alusel kohustus rakendada turvameetmeid kõikidele tervikuna, mitte ainuüksi seaduses nimetatud teenuse osutamisega süsteemidele. See kohustus on olemas alates KüTS-i jõustumisest (mais seotud infosüsteemide küberturvalisusele. Eelnõu seletuskirjas ei ole 2018) ning hakkas kehtima 01.01.2020 (vt KüTS § 29 lõiget 2). piisavalt aga hinnatud nimetatud muudatusega kaasnevaid mõjusid asutustele ja ettevõtetele. KüTS reguleerimisalas olevate ettevõtjate suhtes jääb kohustus kehtima teenuse osutamiseks kasutatavate süsteemide osas ITL-i ja Eesti Energia esitatud ettepaneku arvestamise tõttu. 16. Lisaks peame oluliseks, et Majandus- ja Teadmiseks võetud. Kommunikatsiooniministeerium kaasab Riigikantseleid võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete ning Eesti Infoturbestandardi Oleme valmis sellel teemal koostöö tegema koos Riigi Infosüsteemi väljatöötamisse. Seejuures on vajalik, et enne nimetatud rakendusaktide Ametiga. 16 kehtestamist ühtlustatakse infosüsteemide, elutähtsate teenuse osutajate ja asutuste koostatavate riskianalüüside riskide hindamise põhimõtteid. Uus infosüsteemide riskihaldusjuhend (https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/standardi- dokumendid/riskihaldusjuhend/) erineb paljus 2018. a juhendist, mh ei lähtuta uues juhendis enam elutähtsate teenuste toimepidevuse, riigikaitseobjektide ja hädaolukordade riskide hindamise põhimõtetest, sh on erinevad tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alused ning riskimaatriksid. Kuna eriseaduste alusel koostavad asutused erinevaid riskianalüüse on oluline tagada ühtne lähenemine, et vältida töö dubleerimist. Eriti oluline on leida ühtne lähenemine seoses tulevikus vastuvõetavate NIS2 ja CER direktiividega. 6. Välisministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta 7. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega 8. Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega 9. Maaeluministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega seoses kavandatavate rakendusaktidega 10. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole tähtajaks vastanud 11. Keskkonnaministeerium ei ole tähtajaks vastanud 12. Eesti Linnade ja Valdade Liit ei ole tähtajaks vastanud 13. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ei ole tähtajaks vastanud 14. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tegi järgneva ettepaneku 17. ITL teeb ettepaneku jätta eelnõust välja teenuse osutaja mõiste oluline Arvestatud. laiendamine. Eelnõud on muudetud teenuse osutajale rakendatavate nõuete erisuse Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse küberturvalisuse seaduse (KüTS) 3 säilitamisega. lõiget 1 tehes väga põhimõtteline muudatus teenuse osutaja mõistes. Nimelt kavandatakse muudatust, mille kohaselt hädaolukorra seaduse Seletuskirja on vastavalt muudetud. alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad ja teised KüTS § 3 lõikes 1 nimetatud isikud saavad olema KüTS-is sätestatud kohustuste subjektiks Selgitame, et KüTS-st tulenevate nõuete rakendamisel teenuse osutajatele kogu oma tegevuse ulatuses. on eesmärgiks olnud kaitsta ühiskondlikult oluliste teenuste 17 toimepidevust, mitte ei ole eesmärk teenuse osutaja süsteemide kaitse Kehtiva KüTS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutajad kohustatud iseenesest. Sellest tuleneb ka kitsendus, et teenuse osutaja on isik, kes järgima KüTS-i ainult süsteemide kasutamisel elutähtsate teenuste kasutab süsteemi [näiteks] elutähtsa teenuse osutamisel. osutamisel. Seega kaotatakse eelnõuga (teenuse osutajaks määratlemise ja seega KüTSi kohaldamise) kriteerium, et süsteemi kasutatakse Selle kitsenduse kaotamise eesmärk oli selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et eelnõu muudatuse Eesmärk tugines peamiselt kahele eeldusele. tulemusel piisab KüTS-i kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa teenuse osutaja. Esiteks, eelnõu koostajate ning RIA hinnangule, et teenuse osutaja kasutab enamjaolt omavahel ühendatud süsteeme. Arvestades, et edukate Teenuse osutaja mõiste selline laiendamine on: küberrünnakute sisenemispunkt on kõigest esimene faas, millele järgneb organisatsiooni teistesse süsteemidesse laienemine, on selgeks ohuks ka - väga oluline muudatus, kuna erasektori elutähtsa teenuse osutajatele oluliste teenuste toimepidevusele olukorrad, kus teenuse osutaja rakendab (ETO) plaanitakse kehtestada uued kohustuslikud nõuded. Tegelikult on küll asjakohaseid turvameetmeid olulise teenuse osutamisega seotud see komplekt nõudeid, sest lisaks kohustuslikule Eesti Infoturbe süsteemidele, kuid mitte ülejäänud taristule. Standardile (E-ITS) plaanitakse kehtestada KüTS § 7 lg 5 alusel ka turvameetmete üldnõuded ja süsteemide turvameetmete erinõuded. Teiseks, rakendatav E-ITS standard on koostatud organisatsioonipõhise Muudatus on väga suur ja põhimõtteline, sest KüTS kehtestatakse ETO- lähenemise alusel. Kuivõrd E-ITS on rakendatav KüTS-i subjektsuse de kogu tegevusele, mitte ainult elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele alusel, siis tekitaks selle rakendamise piirang teenuse osutajate suhtes süsteemidele. Samal ajal jääb alles ka KüTS § 6 sätestatud kohustus olulisi praktilisi probleeme E-ITS-i rakendamisel, alates efektiivse järgida küberturvalisuse tagamise põhimõtteid; järelevalve teostamise ning auditite läbiviimise võimalustest ning lõpetades tehniliste keerukuste ja potentsiaalselt ka majanduslike - muudatus, mida ei ole erasektori huvigruppidega üldse arutatud; lisakuludega, mis tulenevad vajadusest infoturvet organisatsioonis erinevate metoodikate alusel tagada, sh tulenevalt süsteemide ja - eelnõu seletuskirjas esile toomata ja põhjendamata. Seda ei nimetata turvameetmete kaardistamisel kunstlike piiride tõmbamisest. sisukokkuvõttes (eelnõu seletuskiri lk 1-2) ja see ei ole kirjas ka eelnõu eesmärgina (seletuskiri lk 4-8). Eelnõu § 1 punkti 3 selgituses Arvestades, et nii ITL kui ka Eesti Energia on esitanud sellele nimetatakse seda aga vaid seaduse kohaldamisala täpsustamiseks, kuigi lähenemisele selget vastuseisu samasisulistele argumentidele tuginedes, sisuliselt tähendab antud muudatus ETO puhul seda, et kui hetkel sealhulgas et oluliste teenuste osutamisega seotud süsteemid on muudest kohaldub KüTS konkreetse ETO ühele või kahele teenusele, siis pärast eraldatutud või on ühendustele rakendatud turvameetmed, on eelnõu muudatuse jõustumist ettevõtte muudele teenustele, mille hulk võib olla koostajad valmis ettepanekuga arvestama ning käsitlema teenuse sadades; osutajale rakendatud kitsenduse asjakohasust uuesti küberturvalisuse seaduse täiendava revisjoni projekti raames. 18 - ära unustatud eelnõu seletuskirja mõjude analüüsi peatükis. Nimelt on täielikult puudu selle muudatuse mõjude analüüs (eelkõige majanduslik mõju ettevõtetele). Näiteks on eelnõu seletuskirja lk 34 kirjas, et „E-ITS kehtestamisest tulenevad muutused kujundavad formaalselt ümber teenuse osutajate kohustusi, kuid ei muuda neid sisuliselt võrreldes varasemate kohustustega küberturvalisuse tagamisel.“ Samas väidetakse, et „kui teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi küberturvalisuse tagamiseks KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuete järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS tingimuste järgimise kohustusest suurt majanduslikku mõju“. Meie hinnangul jätavad need väited täielikult arvestamata eelnõu punktiga 3 tehtava muudatuse mõjud ettevõtetele. ITL teeb ettepaneku jätta teenuse osutaja mõiste laiendamine eelnõust välja. Seega tuleb välja jätta eelnõu § 1 p 3 ( KüTS § 3 lg 1 muutmine), § 3 (elektroonilise side seaduse muutmine) ja § 4 (hädaolukorra seaduse § 41 lg 1 muutmine). Sellega seonduvalt tuleb välja jätta ka eelnõu § 1 p 18 ja §§ 5-8. Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt: 1) ITL leiab, et niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine ei ole põhjendatud. Seni on KüTS-ist tulenevad kohustused kehtinud vaid süsteemide kasutamisel elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte tegevusele KüTSi kohaldamise laiendamine ei ole meie hinnangul vajalik, kuna ETO-d tegelevad ise küberturvalisusega. Ettevõtete tegevust ei pea kohustuslikus korras raamistama nõuetega, mis kehtivad ettevõtte kogu tegevusele. a. Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel. 19 Täitmaks eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus ühiskonna seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem läbipõimunud infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada võimalusi eirata üht osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste kaardistamisel, küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete rakendamisel.“ (lk 9). Meie hinnangul ei ole see selgitus veenev. b. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel, saab vältida sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste süsteemidega. Kui ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavaid meetmeid süsteemi turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, siis on põhjendamatu kohaldada KüTS-i nõudeid ettevõtte nendele süsteemidele, mida ei kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles esinevad intsidendid ei saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust. 2) Eelnõu üheks ajendiks on E-ITS kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse järgi kehtestati teenuse osutamiseks kasutatavate turvameetme kirjeldus ja riskianalüüsi koostamise nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega (KüTS § 7 lõige 4). See ei sisaldanud ETO-le auditeerimis- või sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (va ISKE kohuslased). Eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E-ITS´i ning tingimuste täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist standardit ISO/IEC 27001 ning tingimuste täitmist tõendada kehtiva vastavussertifikaadiga. Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTS-i kohaldamine kõigi ETO süsteemide osas, sõltumata kas need süsteemid mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidavust, on ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirav. 3) ITL-i seisukohta toetavad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja 20 infosüsteemide turvalisuse ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula punktid 22 ja 23, mille kohaselt tuleks elutähtsate teenuse osutajate suhtes tuleks kohaldada konkreetseid turvanõudeid üksnes seoses nende teenustega, mida peetakse olulisteks. Teenuse osutajate identifitseerimiseks peaksid liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks peetavate teenuste loetelu, mis peaks olema liikmesriikidele lähtealuseks, mis võimaldab teenuse osutajate identifitseerimist. Direktiiv nõuab selgelt, et oluliste teenuste liigid tuleb eristada mitteolulistest tegevustest, millega asjaomases sektoris tegutsev üksus võib tegeleda. Selle valguses jääb arusaamatuks, miks on Eestis otsustatud direktiivis sätestatud eirata ja ettevõtete kogu tegevust hakata reguleerima. 4) Teenuse osutaja mõiste laiendamine suurendaks ettevõtete finants- ja halduskoormust, mille peab kokkuvõttes kinni maksma tarbija. Ettevõtted ei saa nõustuda ülemäärase finants- ja halduskoormusega, mida põhjendatakse ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet teostada. 5) Niivõrd ulatuslik teenuse osutaja mõiste laiendamine diskrimineeriv võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega. Nimelt on see konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte pakub ka muid teenuseid, kuna elutähtsat teenust osutava ettevõtte kõigi süsteemide kulud suureneva eelnõuga kavandatud kõrgendatud nõuete tõttu. 15. Tartu Ülikooli õigusteaduskond esitas järgnevad märkused 18. Eelnõu eesmärk on laiendada küberturvalisuse nõudeid andmekogudelt Teadmiseks võetud. AvTS mõistes kõikide avaliku sektori asutuste süsteemidele ja seaduses teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldataks kõigi seaduse alusel Selgitame, et seletuskirja punkt 7 käsitleb riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Eelnõust tulenev majanduslik ülikoolidele. Seletuskirja punktis 7 ei ole arvestatud seaduse mõju seaduse alusel asutatud avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on jõustumisega avalik-õiguslikele asutustele lisanduvate kohustustega. käsitletud alapunktis 6.1.3.2. 21 Hetkel kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole avalik-õiguslikud asutused kohustatud kehtiva ISKE nõudeid täitma või täitma neid kogu asutuse Avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele küberturvalisuse nõuete ulatuses. Seetõttu tuleks käsitleda ka muudatuste rakendamisega rakendamine on selgitatud seletuskirja punktis 3 vastava muudatuse kaasnevaid kulutusi avalik-õiguslikele asutustele. Ülikoolide tegevus on juures. Lähtuvalt eelmainitud mõjude hinnangust on nõuete majanduslik finantseeritud läbi riigi poolse rahastuse ja arvestades kavandatavate mõju oluliselt väiksem neile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, muudatuste mastaapsust tuleks lähiaastatel vaadata üle ka kõrghariduse kellel on ISKE järgimise kohustus andmekogude pidamisest tulenevalt rahastusmudel. või kes on isikuandmete vastutavad või volitatud töötlejad. Seega igal Arvestades ülikooli suurust (3700+ töötajat, 14 500 üliõpilast mitmes juhul ei tohiks süsteemide turvameetmed olla uus kontseptsioon ühelegi kümnes struktuuriüksuses üle Eesti) ning ülikooli IT taristu mahtu /…/, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. ei ole tegemist kindlasti väikesemahulise muudatusega. Esimese auditini on aega küll antud 3 aastat, aga see ei pruugi Tartu Ülikooli suurust Küberturvalisuse nõuete järgimiseks tuleb teha kulutusi ning kui avalik- arvestades olla piisavalt pikk aeg. õiguslik juriidiline isik, sh ülikool, on võtnud kasutusele süsteeme ilma nende turvalisuse tagamiseks tehtavate kulude kandmisteta, siis peab avalik-õiguslik juriidiline isik ka oma rahastamisvajaduste kajastamisel süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke kulutuste eest seisma. Kõigest süsteemide funktsioonide arendamisele keskenduv rahastamisvajaduse kajastamine oleks vastutustundetu praktika. Kui süsteem ei ole avalik-õigusliku juriidilise isiku seaduslike ülesannete täitmiseks vajalik, siis saab sellest lähtuda ka süsteemi kaitsetarviduse määramisel E-ITS-i järgimise käigus, millest omakorda sõltuvad vajalikud turvameetmed. Leiame, et hiljemalt kolme aasta jooksul on E-ITS-i järgimise efektiivse järelevalve võimaldamiseks vajalik viia läbi esimene vastavusaudit. 19. Eelnõuga sätestatakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise Teadmiseks võetud. asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning tema järelevalvevolitused. Vastavate nõuete rikkumise korral on eelnõu Selgitame, et eelnõu seletuskirja on sunniraha määra osas muudetud (vt kohaselt ette nähtud väärteokaristused, millede kohtuväliseks Justiitsministeeriumiga seotud märkust nr 1). menetlejaks on samuti TTJA. Eelnõus ja selle seletuskirjas jääb mõnevõrra segaseks, milliste nõuete rikkumiste puhul võidakse määrata 22 sunniraha. Võib eeldada, et silmas on peetud Euroopa Parlamendi ja Eelnõu järgselt on TTJA-l võimalik sunniraha määrata, kui tema nõukogu määruse (EL) nr 2019/881 nõuete rikkumist, kuid samas on koostatud ettekirjutust ei ole täidetud. Ettekirjutuse tegemise võimalikud põhjendatud sunniraha ülemmäär suurenemist 100 000 euroni, et see põhjused (rikkumised) on seotud küberturvalisuse määruses (määrus nr motiveerib järelevalve subjekte lähtuma KüTS-i ning selle alusel antud 2019/881) ette nähtud nõuetega. õigusaktide nõuete kohaselt. Seega vajaks täpsustamist, milliste nõuete rikkumise puhul võidakse sunniraha määrata. 16. Eesti Energia AS esitas järgneva ettepaneku 20. Palume jätta eelnõust välja KüTS § 3 lg 1 p 1 ja HOS § 41 lg 1 Arvestatud. muudatused. Arvestades, et nii ITL kui ka Eesti Energia on esitanud märkuses mainitud Kehtiva KüTS § 3 lg p 1 kohaselt: lähenemisele selget vastuseisu samasisulistele argumentidele tuginedes, teenuse osutajaks loetakse isik, kes kasutab süsteemi hädaolukorra sealhulgas et oluliste teenuste osutamisega seotud süsteemid on muudest seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutajana elutähtsa teenuse eraldatutud või on ühendustele rakendatud turvameetmed, on eelnõu osutamisel. koostajad valmis ettepanekuga arvestama ning käsitlema teenuse osutajale rakendatud kitsenduse asjakohasust uuesti küberturvalisuse Eelnõu muudab seda punkti selliselt, et: seaduse täiendava revisjoni projekti raames. teenuse osutajaks loetakse hädaolukorra seaduse alusel määratud Vt ka ITL-iga seotud samasisulisele märkusele esitatud vastust (märkus elutähtsa teenuse osutaja. nr 17). Seega kaotatakse eelnõuga (teenuse osutajaks määratlemise ja seega KüTSi kohaldamise) kriteerium - et süsteemi kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks. Järelikult eelnõu muudatuse tulemusel piisab KüTSi kohaldamiseks vaid sellest, et isik on elutähtsa teenuse osutaja. Eesti Energia kontserni vaates peavad eelnõu jõustumisel jaotusvõrgu ettevõtja Elektrilevi ning elektri tarnimise ettevõtjad Enefit Power ja Enefit Green tervikuna hakkama vastama KüTSi nõuetele. Seni on see kohustus olnud vaid elutähtsa teenuse osutamisel. Terve ettevõtte tegevusele KüTSi kohaldamise laiendamine ei ole põhjendatud ega vajalik ning suurendab ettevõtete finants- ja halduskoormust, mille peab kokkuvõttes kinni maksma tarbija. 23 Seletuskirja lk-l 9 põhjendatakse seda muudatust järgmiselt: „Nii tagatakse parem kooskõla teenuse osutaja määratluse ning talle seadusest tulenevate kohustuste eesmärgipärase täitmise vahel. Täitmaks eesmärki tagada võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisus ühiskonna seisukohast oluliste teenuste osutamiseks, on aina rohkem läbipõimunud infotehnoloogia taristuid arvestades vajalik välistada võimalusi eirata üht osa kasutatava infotehnoloogia taristust teenuste kaardistamisel, küberriskide analüüsimisel ning turvameetmete rakendamisel.“. Ohtu, et mõnda süsteemi osa eiratakse kaardistamisel, saab vältida sellega, et hinnatakse, kas ja kuidas elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatav süsteem on ühendatud ettevõtte teiste süsteemidega. Kui ühendus üldse puudub või on rakendatud piisavad meetmeid süsteemi turvalisuse tagamiseks ühendusest hoolimata, on põhjendamatu kohaldada KüTSi nõudeid ettevõtte nendele süsteemidele, mida ei kasutata elutähtsa teenuse osutamisel ja milles esinevad intsidendid ei saa ohustada elutähtsa teenuse toimepidavust. Ülemäärast finants- ja halduskoormust ettevõtetele ei saa põhjendada ainuüksi sellega, et nii on lihtsam järelevalvet teostada. Meie seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 (meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtselt kõrge tase kogu liidus) preambula punktid 22 ja 23: „… Oluliste teenuste operaatorite suhtes tuleks kohaldada konkreetseid turvanõudeid üksnes seoses nende teenustega, mida peetakse olulisteks. Operaatorite identifitseerimiseks peaksid liikmesriigid seetõttu kehtestama oluliseks peetavate teenuste loetelu. … Teenuste loetelu peaks olema liikmesriikidele lähtealuseks, mis võimaldab oluliste teenuste operaatorite identifitseerimist. Selle eesmärk on teha kindlaks oluliste teenuste liigid käesolevas määruses 24 osutatud sektorites, eristades neid mitteolulistest tegevustest, millega asjaomases sektoris tegutsev üksus võib tegeleda.“ KüTSi ühe muutmise ajendiks on Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) kasutuselevõtt. Kui kehtiva seaduse järgi kehtestati teenuse osutamiseks kasutatavate turvameetme kirjeldus ja riskianalüüsi koostamise nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega (KüTS § 7 lõige 4), mis ei sisaldanud elutähtsa teenuse osutajale auditeerimis- või sertifitseerimiskohustust, vaid põhines suuresti enesehindamisel (v.a. ISKE kohuslased). Siis eelnõu ja uue VV määrusega tuleb järgida E- ITSi ning tingimuste täitmist auditeerida või järgida rahvusvahelist standardit ISO/IEC 27001 ning tingimuste täitmist tõendada kehtiva vastavussertifikaadiga. Sertifitseeritakse või auditeeritakse toodet, teenust, süsteemi või ettevõtet. Seega tuleb Eesti Energia kontserni vaates vähemalt kolmel ettevõttel läbida auditeerimise või sertifitseerimise protsess. Kogu ettevõtte skoobiga sertifitseerimine on väga mahukas protsess. Seega ühelt poolt toob teenuse osutaja termini muudatus kaasa täiendava halduskoormuse E-ITSi või ISO tingimustele täitmise osas, kuna nii põhjalik kaetus on hetkel piiratud teenustel. Teiselt poolt auditeerimine või sertifitseerimine on kulu ettevõttele, mis kajastub lõpuks kliendi teenuse hinnas. Selline kõike hõlmav ja vajaduspõhiselt piiritlemata KüTSi kohaldamine kõigi elutähtsa teenuse osutaja süsteemide osas, sõltumata kas need süsteemid mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidavust, on ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piirav. Lisaks on see diskrimineeriv võrreldes teistele ettevõtetele kohalduvate nõuetega ning seega konkurentsi moonutav, kui elutähtsat teenust osutav ettevõte peaks pakkuma ka muid kui elutähtsaid teenuseid, kuna elutähtsat 25 teenust osutava ettevõtte kõigi süsteemide kulud suureneva eelnõuga kõrgendatud nõuete tõttu. Eeltoodud põhjendustel palume eelnõust välja jätta ka HOS § 41 lg 1 muutmine. 26 II Kavandatavate rakendusaktidega seotud tagasiside Seoses kõikide selle peatüki alla kuuluvate märkustega selgitame, et käesoleva eelnõu seletuskirja lisas on esitatud erinevate määruste eelnõu kavandid, mitte määruste eelnõud. Kooskõlastamisele on esitatud seaduseelnõu, mitte määruse eelnõu. Määruste kavandid ei ole esitatud lõpliku täpsusega ning samuti ei ole esitatud määruste seletuskirju. Sellest tulenevalt ei ole ka käesoleva peatüki alla kuuluvad märkused koos ettepanekutega käsitletavad seaduseelnõu kooskõlastamise märkuste või ettepanekutena. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud seaduseelnõule oleksid märkused seaduseelnõus, kui need käsitleksid seaduseelnõus esitatud volitusnorme. Määruste kavanditest tulenevad märkused või ettepanekud on ennekõike oodatud vastava määruse eelnõu kooskõlastamisel, kus tagasiside andja on saanud ka tutvuda eelnõu seletuskirjaga. Võtame kõik siinsel kooskõlastusel esitatud märkused ja ettepanekud teadmiseks määruste eelnõude lõpliku täpsuse paika panemisel ning koostamisel, kuid kui mõni ettepanek ei väljendu määruse tulevikus kooskõlastamisele saadetavas eelnõus või esinevad selle määruse eelnõu seletuskirjas puudused, siis arvestamiseks või mittearvestamiseks tuleb ka ettepanek vastava määruse eelnõu kooskõlastusel esitada. 1. Justiitsministeerium esitas järgnevad märkused seoses eelnõu § 7 lõike 5 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandiga 21. Määruse eelnõu § 3 lg 3 kohaselt kehtestab Eesti Infoturbestandardi Teadmiseks võetud. valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna tegu on üleriigilise standardiga, mis loob kohustusi kõikidele teenuse osutajatele, teeme ettepaneku vastav standard kehtestada Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. 22. Määruse eelnõu § 4 lg 1 kohaselt viiakse auditeerimine läbi vastavalt Teadmiseks võetud. KüTS § 7 lg-le 5 ning määruse § 3 lg 3 kohaselt. Tõenäoliselt on siin kogemata tekkinud viide valele sättele, sest KüTS § 7 lg 5 sisaldab Selgitame, et siin pole eksimust – tolles sättes on märgitud, et volitusnorme määruste kehtestamiseks, kuid ei reguleeri auditeerimise auditeerimist viiakse läbi vastavalt kommentaaris mainitud õigusnormide korraldust. Palun vaadake viide üle. „alusel kehtestatud“ E-ITS’i auditeerimisjuhendile. Siin palume tutvuda ka eelnõu lisas nr 2 (rakendusaktide kavandid) oleva määrusega „Eesti infoturbestandard“, mis sisustab E-ITS’i dokumendid, sh auditeerimisjuhendi. 27 23. Määruse eelnõu § 4 lg 2 seab teenuse osutajale (kelleks on sisuliselt kõik Teadmiseks võetud. Justiitsministeeriumi haldusala asutused) kohustuse auditi järeldusotsuse edastamiseks. Piisavaks tuleks pidada, kui vasta otsuse Selgitame, et eesmärk on võimaldada ühisauditite tellimist ning edastab auditi tellija (st KütS EN sõnastuse vaatest üks teenuse läbiviimist ning arutelu all on võimalikud muudatused määruse eelnõus osutajatest). ning auditeerimisjuhendites selle tagamiseks. 24. Määruse eelnõu § 4 lg 3 p 2 kohaselt loetakse auditi läbiviimise kohustus Teadmiseks võetud, sh vt järgmist kommentaari. täidetuks, kui tegu on perearstiga. Juhime tähelepanu, et perearstid töötlevad mh eriliigilisi isikuandmeid, mistõttu kontroll teabeturbe osas võib osutuda olulisemaks kui mõne muu asutuse väiksema andmekogu puhul. 25. Määruse eelnõu § 4 lg 3 p 3 kohaselt loetakse auditi läbiviimise kohustus Teadmiseks võetud. täidetuks valitsusasutuse hallatava riigiasutusega ning sellele isikule kohaldatakse KüTS §-s 7 sätestatud kohustusi ainult sama seaduse § 3 Selgitame täiendavalt, et oleme auditi läbiviimise kohustuse võimalike lõike 4 alusel. Sellest tulenevalt väheneks isegi IT-asutuste kohustused erandite loetelu ümber kavandamas. Eesmärk on võimaldada väiksematel ning nii Registrite ja Infosüsteemide Keskus kui ka teised IT-majad ei ning piiratud tegevustega ettevõtjatel ning asutustel E-ITS-i rakendada ole kohustatud enam auditeid tellima. Kas see on aga olnud ikka ilma regulaarse auditi läbiviimise kohustuseta. Nn IT-asutuste kohustusi eesmärk võttes arvesse teabe töötluse ulatust IT-majades? määruse eelnõus ei vähendata. 26. Määruse eelnõu 3-nda peatüki 1. jagu ületab määruse kehtestamise Teadmiseks võetud. aluseks oleva seaduse (KüTS §-is 1 sätestatud) reguleerimis- ja kohaldamisala. Nimelt KüTS § 1 kohaselt kohaldub seadus ühiskonna Selgitame täiendavalt, et KüTS reguleerimis- ja kohaldamisalaks ei ole toimimise seisukohast oluliste ning avaliku sektori võrgu ja süsteemid, vaid süsteemide pidamine. infosüsteemidele. Määruse eelnõu § 5 sõnastus hõlmab aga kõiki teenuseid (st mitte üksnes võrgu- ja infosüsteeme), ületades reguleerimisala. Sellega seoses tuleks muuta § 5 sõnastust. KüTS §-is 1 sätestatud reguleerimis- ja kohaldamisala ei tohiks laiendada kõikidele teenustele. Ühtlasi tekitab segadust EITS (Eesti infoturbe standard) juhis, mis räägib omakorda hoopis äriprotsessidest, mitte võrgu- ja infosüsteemidest. Palun vaadake need sätted üle ja parandage vastavalt. 28 27. Vaadates määruse eelnõu § 4 ja § 6 sõnastust, siis kas mõistame õigesti, Teadmiseks võetud. et auditid tuleb läbi viia mitte üksnes andmekogude osas, vaid kõikide võrgu- ja infosüsteemide osas, kuid turvaklass määratakse üksnes Selgitame täiendavalt, et turvaklassi määramine säilitatakse andmekogudele? Ühtlasi on hetkel rakenduslikust vaatest arusaamatu, andmekogude suhtes ning selle praktiline väljund rakendatavate mida mõeldud turvalisuse puudumisest tuleneva kahju hindamise all. turvameetmete osas tuleneb turvaklassi teisendamisest kaitsetarbeks, mis Palun selgitage. on osa E-ITS-i metoodikast. Teiste infosüsteemide puhul ei ole teisendamine vajalik, kuivõrd turvaklassi asemel määratletakse kaitsetarve E-ITS-i metoodika alusel. Andmete turvalisuse puudumisest tulenev kahju hindamine on protsess, mis koos andmete tähtsuse hindamise protsessiga moodustab andmekogu andmete turvaanalüüsi ning sellest tulenevalt määratakse andmekogu turvaklass. Täpsemad selgitused esitatakse määruse eelnõu seletuskirjas. 28. Määruse eelnõu § 9 lõikes 3 kehtestatud käideldavuse turvaosaklassi K1 Teadmiseks võetud. ja K2 vahel on võrdlemisi suur (K1 lubatud seisak nädalas ööpäev, K2 seisak 2 h, K3 seisak 10 min), mis võib tekitada olukorra, kus Selgitame, et samalaadsed sõnastused on ka kehtivas ISKE määruses, mis andmekogu vastutav töötleja määrab kõrgema osaklassi vaid seetõttu, et kehtib kuni 31.12.2022. a. Seega vähemalt seni ajani ei ole võimalik K1 osaklass võimaldab liiga pikka seisakut. Sellega seoses teeme määruse eelnõus vastavaid muudatusi teha. Samas on võimalik siinne ettepaneku vähendada osaklasside vahet. ettepanek läbi analüüsida küberturvalisuse seaduse tulevase revisjoni käigus. 29. Määruse eelnõu § 11 kehtestab süsteemid, millel on oluline mõju riigi ja Teadmiseks võetud. kohaliku omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid. Ühtlasi on ka teisi võrgu- ja infosüsteeme, mis omavad olulist mõju avalike Märgime, et täpsemad selgitused nimekirjas loetletud süsteemide ülesannete täitmisele. Näiteks puudub nimekirjas mh riigi andmeside määratlemisel esitatakse määruse eelnõu seletuskirjas. võrk (ASO võrk), allkirjastamise ja autentimise süsteemid, millest sõltuvad väga paljud teised võrgu- ja infosüsteemid (sh avalike ülesannete täitmine). Loetletud andmekogude ja infosüsteemide nimetused vajavad täpsustamist, palun vaadake loetelu üle. 29 30. Määruse eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt ei ole võimalik IT-asutustel Teadmiseks võetud. rakendada ISO standardit määruse eelnõu §-is 11 toodud infosüsteemide osas. Hetkel ei ole arusaadav, miks selline erisus on tehtud. Kui asutus Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk otsustaks rakendada ISO standardit, siis EITS rakendamine üksnes tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on osadele süsteemidele toob kaasa täiendava ressursi kulu. Teeme sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus. ettepanku, et regulatsioon toetaks laiemalt turbestandardi valikut asutuste poolt. 2. Siseministeerium esitas järgnevad märkused 31. Seletuskirjas on toodud lause: "Eelnõu koostamise hetkel kavandatav Teadmiseks võetud. Vabariigi Valitsuse määrus sätestab kohustuse järgida E-ITS-i ning rakendada selle järgimisest tulenevaid turvameetmeid, kusjuures E-ITS- Selgitame, et E-ITS-i asemel võib tõesti rakendada ISO standardit ning i järgimine seisneb E-ITS tingimuste täitmises infoturbe halduse vastav kavand on ka määruse eelnõu kavandis esitatud. käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja E-ITS- i tingimuste täitmise auditeerimises." Selle lause kohaselt võib aru saada, et E-ITS-i rakendamine on kohustuslik ja ainuke valik. Samas on erinevatel EITS-iga seotud kohtumistel ja koolitustel toodud välja, et võib rakendada ka ISO standardit. 32. Juhime tähelepanu olukorrale, mis tekib kui Vabariigi Valitsuse määruse Teadmiseks võetud. eelnõu kavand „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ pakutud sõnastuses jõustub. Antud määruse eelnõu kavandi § 3 lõige 1 Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk ja 4 kohaselt lubatakse teenuse osutajal rakendada turvameetmeid, mis tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on vastavad rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele. sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus. Samas aga piirab § 12 lõige 3 ISO/IEC 27001 standardis kehtestatud nõuete kasutamist juhul, kui tegu on § 11 nimetatud süsteemiga. Antud juhul siis on § 11 punktis 11 nimetatud rahvastikuregister. Selline piirang viib olukorrani, kus Siseministeerium ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus peavad hakkama juurutama paralleelselt Eesti Infoturbestandardi tingimusi ainult 30 rahvastikuregistri jaoks, aga teiste infosüsteemide jaoks saab kasutada ISO/IEC 27001 kehtestatud nõudeid. 33. Eelnõus on käsitlemata, kuidas täpsemalt määratletakse andmekogude Teadmiseks võetud. ja äriprotsesside kaitsetarvet (vana nimega turvaosaklassid). Ära on määratud, mis tase vastab endisele kõrgkäideldavusele või kõrg- Tulevikus esitatava määruse eelnõu seletuskirjas esitatakse täpsem terviklikkuse turvaosaklassile, kuid pole täpselt välja toodud, kuidas selgitus seoses turvaosaklasside ja kaitsetarbe teisendusega. selleni jõutakse. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 34. Riigi Infosüsteemi Amet peaks välja töötame E-ITS-i tööriista, mis Teadmiseks võetud. aitaks kiirendada ja viia efektiivsemalt praktikasse uut infoturbe standardit. Antud vajadus ilmnes juba eelmise infoturbe standardi ISKE- ga, kus see puudus mitmeid aastaid ja paljud tegid seda oma äranägemise järgi. Mõistlik oleks seda üle riigi ühtlustada või vähemalt osa sellest. 3. Rahandusministeerium esitas järgnevad märkused 35. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõikega Teadmiseks võetud. 5, mis sisaldab volitusnormi süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalike nõuete, sh Eesti Infoturbestandardi kehtestamiseks. Selgitame täiendavalt, et määruse eelnõu koostamisel on arutelu all kavandatava minimaalse turbeastme (H) nõude eemaldamine ning Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks avaliku teabe seaduse § 439 lõike krüptovõtmete hoidmiste võimaluste laiendamine. 1 punkt 4 volitusnorm infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse ning viiakse infoturbe tagamine andmekogude põhiselt lähenemiselt võrgu- ja infosüsteemide lähenemisele. Seega võimaldab muudatus aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi asendada uue Eesti Infoturbestandardiga (E-ITS). Eelnõu seletuskirja lisa 2 (rakendusaktide kavandid) sisaldab Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandit (edaspidi kavand). Kavandi § 10 lõike 2 kohaselt on turbeastmele kõrge (H) vastav Eesti Infoturbestandardi kaitsetarve väga 31 suur (VS), turbeastmele keskmine (M) vastav kaitsetarve suur (S) ning turbeastmele madal (L) vastav kaitsetarve normaalne (N). Kavandi §-s 11 on loetelu avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutatavate süsteemidest. Nõustume, et on asjakohane loetleda avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavad süsteemid ja maksukohustuslaste register ning e-riigikassa on olulised süsteemid. Kuivõrd nende andmeid varundatakse välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse, on vastava volitusnormi loomine igati asjakohane. Lisaks soovitame kaaluda ka normi lisamist, mis laiendaks krüptovõtmete hoidmise võimalusi, et vähendada võimalikke riske. Kavandi § 12 lõike 2 kohaselt on §-s 11 nimetatud süsteemide (sh riigikassa infosüsteem ja maksukohustuslaste register) kaitsetarve Eesti Infoturbestandardi tähenduses on väga suur (VS), mis tähendab, et täitmaks tulevikus määrust, peab nii maksukohustuslaste registrile kui riigikassa infosüsteemile rakendama kõrgmeetmeid, mis praegu vastavad turbeastmele kõrge (H).2 Märgime, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 74 lõikele 3 on infosüsteemi turbeaste keskmine (M). Määrates maksukohustuslaste registrile infosüsteemi turbeaste keskmine (M) asemel turbeastmeks kõrge (H), mis edaspidi Eesti Infoturbestandardi kohaselt tähendab, et kaitsetarve on väga suur (VS), see aga toob kaasa märkimisväärsed kulud H taseme kohustuslike meetmete, edaspidi kõrgmeetmete rakendamiseks. Muutus mõjutab samuti Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse töökorraldust ja 2 Lisainformatsioon täiendavalt rakendatavatest kõrgmeetmetest on kirjeldatud vastavustabelis ISKE meetmetele, kus näidatud E-ITS etalonturbe mooduli meetmete ja ISKE 8.06 meetmete omavahelisi seoseid (https://eits.ria.ee/et/versioon/2020vers1/standardi-dokumendid/vastavustabelid/#vastavustabeliskemeetmetele2 ). 32 nõudeid andmete töötlemisele. Muutus mõjutab ka e-riigikassa süsteemi, mille turbeastmeks on hetkel määratud samuti (M). Määruse seletuskirjast ei selgu, millistele andmetele või analüüsile tugineb maksukohustuslaste registri ja e-riigikassa infosüsteemi kaitsetarve muutmine seniselt väga suurele (VS). Vastavalt standardile väljendab kaitsetarve äriprotsessi infoturbe vajadust. Hinnang äriprotsessi kaitsetarbele tuleneb eelkõige äriprotsessi poolt töödeldava teabe kaitsetarbest, sh andmekogu turvaklassist. Kaitsetarbe määramine võib toimuda näiteks äritoime analüüsi tulemuste põhjal. Kui sellekohane analüüs on läbi viidud, siis palume vastav analüüs Rahandusministeeriumile edastada. Arvestades eeltoodut ei saa Rahandusministeerium kavandit kooskõlastada enne, kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teostanud analüüsi ja leidnud rahastuse kavandi § 11 punktides 9 ja 10 nimetatud süsteemide nõuetele vastavaks viimise ja ülalhoiu kuludeks tingimuses, kus tekib kohustus rakendada kõrgmeetmeid lähtudes väga suurest kaitsetarbest (VS). Samuti palume selles osas täiendada seletuskirja mõju osa, nii rahalises vaates kui ka E-ITS kehtestamise tingimuste osas. 36. Määruse § 12 lõiked 2 ja 3 välistavad Rahandusministeeriumi Teadmiseks võetud. valitsemisalas ülemineku Eesti siseriiklikult, küll uuenevalt, aga rahvusvaheliselt tunnustamata infoturbe raamistikult, üldtunnustatud Täiendavalt selgitame, et loetletud süsteemide osas on olnud eesmärk ISO/IEC 27001 infoturbestandardile kui kõik Eesti infoturbestandardi tagada riiklike turvameetmete nõuete rakendumine, kuid arutelu all on kohustuslikud meetmed on täidetud. Peame vajalikuks jätta sellest nõudest loobumine lõplikult esitatavas määruse eelnõus. otsustuspädevus ministeeriumide valitsemisalasse ja hõlbustada toimivate sidusate lahenduste juurutamist ühtses tollialas, nii Euroopa Liidu üleselt, kui ka vastavalt riikide vahelisele koostööle ja kehtivatele koostöölepetele sh ühine võitlus terrorismi rahastamise ja rahapesuga. Seega peame vajalikuks, et E-ITS kohustuslike meetmete rakendamisel 33 §-s 11 nimetatud süsteemide puhul ei välistataks ISO/IEC 27001 infoturbestandardi rakendamist. 37. Palume eelnõus kontrollida eelnõu ja seotud rakendusaktide Teadmiseks võetud. kavandatavad jõustumise ajad. Näiteks kavandi § 12 lõige 2 jõustub § 15 lõike 1 kohaselt juba 2022.a, mille tulemusena peaks §-s 11 Selgitame täiendavalt, et kavandatava määrusega sätestatakse küll E-ITS- nimetatud süsteemid vastama turbeastmele (VS) ehk tänases mõistes i järgimise kohustus, kuid E-ITS-i järgimise kohustuse täitmine ei astmele (H) juba 2022. aasta algusest. Selgitame veelkord, et tähenda, et rakendaja on järgmiseks päevaks kõik vastavad turvameetmed süsteemidele kõrgema turbeastme nõuete rakendamine eeldab nii aja- rakendanud. E-ITS-i järgimine on protsess, mitte seisund, ning see algab kui finantsressursse ning protseduuriliste jm reeglite muutmist ning üldjuhul juhtkonna tasemel küberturvalisuse tagamise pühendumuse Rahandusministeerium ei saa kavandi kohast määruse eelnõu tegemisest ning infovarade kaardistamisest. kooskõlastada enne käesoleva kirja punktis 1 nimetatud analüüsi teostamist ning lisarahastuse tagamist. 38. Ühtlasi palume selgitada, kas kavandi § 11 punktides 4 ja 5 nimetatud Teadmiseks võetud. riigi- ja kohaliku omavalitsuse register ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on käsitletavad eraldi süsteemidena või on tegemist Selgitame, et kuigi eesmärk on tagada e-äriregistri keskkonna e-äriregistri keskkonna osaga. toimepidevus, siis tuleb süsteemide loetelus lähtuda nende süsteemide juriidilistest nimetustest. Seetõttu on määruses nimetatud registri ametlikud nimetused, mis kogumina moodustavad e-äriregistri keskkonna. 4. Maaeluministeerium esitas järgneva märkuse 39. Seaduseelnõu seletuskirja lisa 2 Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja Teadmiseks võetud. infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandi 3. peatüki 2. jao 1. alljaotises Selgitame, et kommenteeritud määruse kavandi vastava osa eesmärk on kasutatakse mõisteid „turvaklass“ ja „turbeaste“, need mõisted on siiani kehtestada küberturvalisuse nõuete erisused andmekogude pidamisel. tulnud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. Andmekogu on AvTS-s reguleeritud süsteemi eriliik, millele rakenduvad ka eelmainitud seaduse alusel mitmed nõuded. Andmekogude Eelnõuga tunnistatakse nimetatud määruse volitusnorm kehtetuks ja küberturvalisuse tagamiseks rakendati varasemalt ISKE nõudeid, mis kehtima hakkav Eesti Infoturbestandard (edaspidi E-ITS) selliseid omakorda olid koostatud andmekogu kui süsteemi vaatepunktist. E-ITSi mõisteid ei kasuta, kuid samad mõisted esitatakse seletuskirja lisas kehtestamisel ISKE asemele uueneb mõnevõrra ka küberturvalisuse 34 rakendusakti kavandis uuesti. E-ITS annab kasutuseks võrdväärse tagamiseks rakendatavate nõuete loogika, seda ennekõike süsteemipõhise mõiste „kaitsetarve“ ja sisustab selle võrdväärsete tasemetega, mille lähenemise asendamisel organisatsiooni ja selle protsesside põhiste võrdlus turbeastmega on ka rakendusakti kavandis toodud. lähenemisega. Samuti nimetab E-ITS turvaosaklasside tähise K-T-S ümber Arvestades aga vajadust säilitada andmekogude kui eriliigiliste ingliskeelseks C-I-A (Confidentiality, Integrity, Availability). Leiame, süsteemide turbeastme määramine ennekõike andmekogu andmete et kahe võrdväärse mõiste turbeastme või kaitsetarbe määramise tähtsusest lähtuvalt (erinevalt E-ITSi riskipõhisest kaitsetarviduse metoodika kehtestamine lisab keerukust. Sellise lähenemise otstarve aga määramisest infovarade olulisuse kaudu protsessi eesmärgi täitmisel) jääb arusaamatuks. ning säilitada riigi infosüsteemi haldussüsteemi ja seekaudu ka andmekogude põhimääruste regulatiivne sisu turvaosaklasside ja nendest Teeme ettepaneku ühtlustada metoodikad rakendusakti ja E-ITS vahel. tulenevate turbetasemete osas, on alljaotise eesmärk võtta üle kehtetuks tunnistatavast infosüsteemide turvameetmete süsteemist andmekogude turbeastmete regulatsioon ning ühildada see E-ITSi rakendamisega organisatsioonis, mis on andmekogu vastutav või andmekogu majutav volitatud töötleja. Kavandatava määruse kooskõlastamisel esitatav seletuskiri käsitleb ka iga konkreetse sätte eesmärki ja vajalikkust täiendavalt. 5. Sotsiaalministeerium esitas järgneva märkuse 40. Eelnõu seletuskirja lisast 2 (rakendusaktide kavandid) nähtub, et Teadmiseks võetud. üleminekusätteid on plaanitud sätestada ka KüTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatava määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse Selgitame, et auditeerimise kohustus on üks osa E-ITS-i järgimise nõuded“ §-s 14. kohustusest määruse kavandi alusel. Sellest tulenevalt peab ka mainitud kohustuse täitmise tähtaeg olema reguleeritud samas õigusaktis. Sarnaselt Palume kaaluda auditeerimise kohustuse ülemineku tähtaegade kehtestati ISKE järgimise, sh auditeerimise, kohustused Vabariigi sätestamist seaduse tasemel ning vastavalt täiendada eelnõu ja Valitsuse määrusega, mis samuti sätestas esimese auditi läbiviimise seletuskirja rakendussätete osa. tähtajad. Nimetatud rakendusakti kavandi §-s 14 sätestatud üleminekusätetest ei Olukorras, kus hiljemalt 2022. aastal läbiviidud ISKE audit võimaldaks selgu üleminekuperioodi kestus. Nimetatud paragrahvis sätestatu järgmise E-ITS-i auditi läbiviimise tähtaega viia kaugemale kui 2025. kohaselt on teenuseosutaja kohustatud E-ITS nõuetele vastava aasta 1. jaanuar, rakendatakse E-ITS auditi läbiviimise tähtajaks 2025. auditeerimise viima läbi nelja aasta jooksul pärast viimast ISKE järgi aasta 1. jaanuari. ISKE auditi läbiviimine ei tähenda, et nõuded on 35 tehtud turvameetmete süsteemi auditeerimist. Samas on märgitud, et E- täidetud järgnevaks neljaks („L“ turbeastmega andmekogude suhtes) ITS nõuetele vastava esimene auditeerimine peab teenuseosutajal olema aastaks. See tähendab, et auditi läbiviimise hetkel on teada läbi viidud mitte hiljem kui 2025. aasta 1. jaanuariks. küberturvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed. Ei eeldata, et õigusakti jõustumisele järgneval päeval on E-ITS-i järgimisega jõutud auditeeritava Kuivõrd ajavahemik 2023. aasta 1. jaanuarist kuni 2025. aasta 1. tasemeni, kuid E-ITS-i järgimise kontrollimise viimaseks tähtajaks jääb jaanuarini ei ole neli aastat, palume üleminekuperioodi täpsustada ja kolm aastat pärast nõuete järgimise kohustuse tekkimist. seletuskirjas vastavalt lahti selgitada. 6. Eesti Energia AS esitas järgneva märkuse 41. Lisaks ei saa nõustuda eelnõus oleva Vabariigi Valitsuse määruse Teadmiseks võetud. „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 5 lõikega 3, mis kohustab säilitada dokumentatsiooni 7 aastat selle koostamisest ja see tuleb teha RIA-le kättesaadavaks vastava taotluse korral. Hetkel kehtiva seaduse § 7 lõike 2 punkti 6 järgi tuleb dokumente säilitada 3 aastat (see punkt tunnistatakse eelnõuga kehtetuks). 7 aastat on infotehnoloogias väga pikk aeg ja on raske mõista, mis väärtust pakuvad RIA-le 7 aasta tagused riskianalüüsid või sel hetkel rakendatud turvameetmete info. Eriti arvestades veel nõuet, et sõltumatu audit või sertifitseerimine tuleb läbi viia iga 3 aasta järel. 36 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse küberturvalisuse seaduse §-s 7 sätestatud kohustuste täitmise ja süsteemide küberturvalisuse tagamiseks: 1) infoturbe halduse nõuded ja juhised, üldnimetusega Eesti infoturbestandard; 2) turvameetmete üldnõuded; ning 3) süsteemide turvameetmete erinõuded ja nende kohaldamise ulatus. § 2. Terminid (1) Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) Andmekogu on andmekogu avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1 tähenduses. 2) Infoturve on võrgu- ja infosüsteemile turvameetmete loomise, valimise ja rakendamise protsesside kogum. (2) Määruses kasutatakse termineid küberturvalisuse seaduse §-s 2 määratud tähenduses. 2. peatükk Eesti infoturbestandard § 3. Eesti infoturbestandardi sisu (1) Teenuse osutaja peab järgima Eesti infoturbestandardit ning rakendama selle järgimisest tulenevaid turvameetmeid. (2) Eesti infoturbestandardi järgimine seisneb Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmises infoturbe halduse käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditeerimises. (3) Eesti infoturbestandardi kehtestab üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamise eest vastutav minister määrusega ning selle sisu avaldatakse Eesti infoturbestandardi portaalis. (4) Lõikes 1 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1 1) teenuse osutaja rakendatud turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 27001 kehtestatud nõuetele; 2) teenuse osutaja on punktis 1 nimetatud tingimuse täitmise kinnitamiseks esitanud Riigi Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. (5) Kui teenuse osutaja haldab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi, siis lõikes 1 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui teenuse osutaja kohaldab nimetatud süsteemi turvalisuse tagamisele avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid. (6) Kui teenuse osutaja ei halda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse süsteemi, siis lõikes 1 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui teenuse osutaja rakendab, seirab ja ajakohastab turvameetmeid, millega nähakse ette vähemalt: 1) süsteemide juurdepääsuõiguste haldamine, süsteemi kasutajate identifitseerimine ja autoriseerimine; 2) teenuse osutamiseks vajalikest andmetest regulaarsete varukoopiate tegemine ja protseduurid andmete varukoopiatest taastamiseks; 3) süsteeme käitava ja süsteemides käideldava tarkvara ajakohasus; 4) süsteemides läbiviidavate toimingute logid toimingu teostaja, toimingu liigi ja toimingu teostamise ajaga; 5) tarkvaralised ja riistvaralised lahendused süsteemide turvalisust ohustava tegevuse ja tarkvara tuvastamiseks ning tõrjumiseks; ning 6) protseduurid süsteemide turvalisuse või teenuse toimepidevuse taastamiseks. § 4. Eesti infoturbestandardi auditeerimine (1) Teenuse osutaja peab läbi viima Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi iga kolme aasta järel. Auditeerimine viiakse läbi vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning määruse § 3 lõike 3 alusel kehtestatud Eesti infoturbestandardi auditeerimisjuhendile. (2) Lõike 1 alusel läbiviidud auditi järeldusotsus edastatakse Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata: 1) teenuse osutajale, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 10 töötaja ja kelle aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot, arvestades mikroettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41); 2) haridusasutusele, muuseumile, rahvaraamatukogule, etendusasutusele, valla või linna ametiasutuse hallatavale asutusele ja osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatavale asutusele, kui tegemist ei ole andmekogu vastutava töötlejaga või volitatud töötlejaga ega avalik-õigusliku juriidilise isikuga. 3. peatükk Turvameetmete nõuded 1. jagu Turvameetmete üldnõuded § 5. Teenuste kaardistuse ja turvameetmete dokumentatsioon (1) Teenuse osutaja dokumenteerib enda teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsi ja süsteemidele rakendatavad turvameetmed. (2) Teenuse osutaja ajakohastab riskianalüüsi: 2 1) viivitamatult pärast olulise mõjuga küberintsidendi toimumist; 2) viivitamatult pärast teenuse osutamiseks kasutatava süsteemi sellist muutust, mis mõjutab süsteemi turvalisust; või 3) hiljemalt kolme aasta möödumisel viimasest ajakohastamisest. (3) Teenuse osutaja peab lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni säilitama 7 aastat alates selle koostamisest ning tegema vastava taotluse korral selle Riigi Infosüsteemi Ametile kättesaadavaks. (4) Teenuse osutaja võib lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni koostada muu õigusakti alusel koostatava dokumendi osana. 2. jagu Turvameetmete erinõuded 1. jaotis Andmekogu § 6. Turvameetmete nõuete erisused andmekogu pidamisel (1) Andmekogu vastutav töötleja korraldab andmekogu turbeastme määramise, andmekogu andmete turvaklassi määramise ja andmekogu andmete turvaklassi määramiseks andmete tähtsuse hindamise ning andmete turvalisuse puudumisest tuleneva kahjude hindamise. (2) Andmekogu andmetele määratud turvaklass ja andmekogu turbeaste kooskõlastatakse koos andmekogu registreerimiseks või andmekogu andmete ajakohastamiseks ettevalmistatava tehnilise dokumentatsiooniga avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. (3) Andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja peab rakendama turvameetmed andmekogu kasutusele võtmise ajaks. (4) Andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja rakendab andmekogu pidamisega seotud süsteemide turvameetmeid andmekogu turbeastmest lähtuvalt. § 7. Andmekogu turbeastme määramine (1) Turbeaste võib olla kõrge (H), keskmine (M) või madal (L). (2) Andmekogu turbeaste määratakse lähtuvalt andmete turvaklassist. Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 3, siis on andmekogu turbeaste kõrge (H). Kui andmete turvaklassi vähemalt üks osaklass vastab tasemele 2, siis on andmekogu turbeaste vähemalt keskmine (M). Muul juhul on andmekogu turbeaste vähemalt madal (L). § 8. Andmete turvaklassi määramine (1) Andmete turvaklass määratakse vastavalt infoturbe eesmärkidele tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse parameetrite kaudu. (2) Andmete turvaklass on kombinatsioon andmete käideldavuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) turvaosaklasside tasemetest. Andmete turvaklassi tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses KTS (näiteks K2T3S1). (3) Andmete käideldavus on eelnevalt kokku lepitud vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul ja nõutaval ajahetkel ja vajaliku ning nõutava aja jooksul) selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. (4) Andmete terviklus on andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse tagatus ning päritolu autentsus ja volitamatute muutuste puudumine. 3 (5) Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. § 9. Andmete turvaosaklasside määramine (1) Andmete turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase. (2) Andmekogu vastutav töötleja määrab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse turvaosaklasside tasemed vastavalt käesolevas paragrahvis sätestatud skaalale. Turvaosaklasside taseme määramisel lähtub andmekogu vastutav töötleja järgnevast: 1) andmetega seotud nõuded õigusaktidest ja lepingulistest kohustustest tulenevalt; 2) andmetega seotud nõuded pakutavate teenuste iseloomust tulenevalt; 3) küberintsidentidest tekkivate kahjude olulisus. (3) Andmete käideldavuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast: 1) K0 – töökindlus – pole oluline; jõudlus – pole oluline; 2) K1 – töökindlus – 90% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ ööpäev); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – tunnid (1÷10); 3) K2 – töökindlus – 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); 4) K3 – töökindlus – 99,9% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 10 minutit); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – sekundid (1÷10). (4) Andmete tervikluse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast: 1) T0 – info allikas, muutmise ega hävitamise tuvastatavus ei ole olulised; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll pole vajalik; 2) T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; 3) T2 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse perioodiline kontroll; 4) T3 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise faktil peab olema tõestusväärtus; vajalik on info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll reaalajas. (5) Andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast: 1) S0 – avalik info: juurdepääsu teabele ei piirata (st lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on määratud tervikluse nõuetega); 2) S1 – info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral; 3) S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral; 4) S3 – ülisalajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku teadmisvajaduse korral. (6) Turvaosaklassi määramisel lähtutakse andmestiku enim kaitset vajavate andmete infoturbe tasemest. § 10. Turvameetmete rakendamine andmekogu turbeastmest lähtuvalt 4 (1) Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud kohustuse täitmiseks peab andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja Eesti infoturbestandardi järgimisel lähtuma kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki andmekogu pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu pidamisega seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu turbeastmele vastava kaitsetarbe ning rakendama Eesti infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi. (2) Turbeastmele kõrge (H) vastav Eesti infoturbestandardi kaitsetarve on väga suur (VS), turbeastmele keskmine (M) vastav Eesti infoturbestandardi kaitsetarve on suur (S) ning turbeastmele madal (L) vastav Eesti infoturbestandardi kaitsetarve on normaalne (N). (3) Paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud kohustus loetakse täidetuks, kui andmekogu vastutav töötleja ja asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja on täitnud kõik § 3 lõikes 4 või lõikes 5 sätestatud tingimused. 2. jaotis Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavad süsteemid § 11. Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu Süsteemid, millel on oluline mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid, on: 1) e-toimiku süsteem; 2) elektrooniline kinnistusraamat; 3) äriregister; 4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register; 5) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register; 6) kommertspandiregister; 7) Riigi Teataja infosüsteem; 8) elektrooniline kataster; 9) riigikassa infosüsteem; 10) maksukohustuslaste register; 11) rahvastikuregister; 12) sotsiaalkaitse infosüsteem. § 12. Avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide pidamise nõuded Paragrahvis 11 nimetatud süsteemide andmekoosseis, vajadusel koos andmekoosseisu kasutamiseks vajaliku toimiva rakenduskihiga, varundatakse välisriigiga sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel regulaarselt välisriigis asuvasse turvalisse andmekeskusesse. Varundamise üksikasjad lepitakse kokku Eesti Vabariigi ja välisriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppega. 4. peatükk Rakendussätted § 13. Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise tähtajad (1) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 1 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima kahe aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 1 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist. 5 (2) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 2 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima kolme aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 2 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist. (3) Teenuse osutaja, kes on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 3 alusel kohustatud läbi viima turvameetmete süsteemi rakendamise auditeerimist, on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima nelja aasta jooksul pärast viimast Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 91 lõike 3 alusel läbi viidud turvameetmete süsteemi auditeerimist, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuar 2025.a. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetamata teenuse osutaja on kohustatud esmakordse Eesti infoturbestandardi järgimise auditeerimise läbi viima hiljemalt 1. jaanuar 2025. a. § 14. Paragrahv 10 muutmine Määruse paragrahv 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või lõikes 5“. § 15. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras]. (2) Käesoleva määruse § 3 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks 1. jaanuaril 2023. a. (3) Käesoleva määruse §-id 6-10 ning § 14 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. 6 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga Määrus kehtestatakse arhiiviseaduse § 13, avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5, § 433 lõike 5, § 437 lõike 1 ning § 439 lõike 1 punkti 6, kodakondsuse seaduse § 9 lõike 6, keeleseaduse § 27 lõike 3, perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 9 lõike 6, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 4 lõike 3, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 37 lõike 4, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32 lõigete 1 ning 2, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ muutmine Määruse § 28 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Digitaalarhivaalide säilitamisel tuleb juhinduda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri xxx 2021. a määrusega nr yyy „Eesti infoturbestandard” sätestatud Eesti infoturbestandardi rakendamisjuhendi tüüpmoodulite turvameetmetest vastavalt digitaalarhivaalide säilitamisel kasutatavatele infrastruktuuri, IT- süsteemide, võrkude ja rakenduste komponentidele ning infovarade kaitsetarbele.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ muutmine 1) määruse § 13 lõike 1 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „turbeaste“ sõnadega „või teenuse kaitsetarve Eesti infoturbestandardi tähenduses; 2) määruse § 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) teenuse kaitsetarve Eesti infoturbestandardi tähenduses;“; § 3. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ muutmine 1) määruse § 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Asutuse juht ja infoturbejuht juhinduvad oma tööülesannete täitmisel küberturvalisuse seadusest, käesolevast määrusest, Vabariigi Valitsuse xxx 2021. a määrusest nr yyy “Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ ning nimetatud määruse alusel vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri xxx 2021. a määruse nr yyy „Eesti infoturbestandard“ alusel kehtestatud Eesti infoturbestandardist, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”, rahvusvahelistest infoturbe halduse standarditest ja parimast praktikast.“; 2) määruse § 1 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem”,“; 3) määruse § 4 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“; 4) määruse § 4 lõike 4 punktis 3 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi“; 5) määruse § 4 lõike 4 punktis 6 jäetakse välja sõnad „nende nõuete järgi, mis on toodud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” alusel kinnitatud rakendamisjuhendis“. 7 § 4. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ muutmine 1) määruse § 18 lõike 2 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“; 2) määruse § 18 lõike 2 punktis 18 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide turvameetmete süsteemi või“. § 5. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määruse § 12 lõige 2 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Registri turvaklass on K2T2S1.“. § 6. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“ muutmine Määruse § 16 lõikes 4 jäetakse välja sõna „ISKE“. § 7. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].. (2) Määruse § 2 punkt 2, § 3 punktid 2, 4 ja 5 ning § 4 punkt 2 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a. 8 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Eesti infoturbestandard Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse xxx määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 4 lõike 3 alusel. § 1. Eesti infoturbestandardi kehtestamine (1) Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) dokumentatsioon on lisatud käesolevale määrusele. (2) E-ITS-i dokumentatsiooni versioonis 1.00 on: 1) standardi dokumendid (sh alusohtude kataloog, auditeerimisjuhend, organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi (ISMS) nõuded ja juhised, E-ITS-i rakendusjuhend, riskihaldusjuhend, üleminekujuhend infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemilt (ISKE) E-ITS-le ning muud juhendid); 2) etalonturbe kataloog; 3) seletav sõnaraamat. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].. Lisa : Eesti infoturbestandardi (E-ITS) versioon 1.00. [kättesaadav E-ITS portaalist: https://eits.ria.ee/] 9 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 3 alusel. § 1. Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus (edaspidi TTT koordineerimisüksus) küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses on Riigi Infosüsteemi Amet. § 2. Ülesannete täitmise kord (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1-31) artiklis 7 nimetatud ülesannete täitmisel järgib TTT koordineerimisüksus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna (edaspidi RKO) esitatud suuniseid. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 1 punkti b alusel küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskusele esitatava teabe kooskõlastab TTT koordineerimisüksus mõistliku aja jooksul RKO-ga. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887 artikli 7 lõike 3 alusel saadud toetust kasutab TTT koordineerimisüksus eelnevalt RKO poolt kinnitatud eelarve alusel. Eelarve kinnitamiseks esitab TTT koordineerimisüksus eelarve ettepaneku RKO-le. (4) TTT koordineerimisüksuse ülesannete täitmise korda koordineerib ja koostööd RKO-ga korraldab RKO osakonnajuhataja. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].. 10 ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri määruste ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 ja § 15 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015. a määruse nr 31 „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ muutmine 1) määruse § 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses „31) Eesti infoturbestandard (edaspidi E-ITS) on infoturbe halduse süsteem vastavalt küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 ning Vabariigi Valitsuse xxx 2021. a määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele, arvestades viidatud Vabariigi Valitsuse määruse 2. peatükki;“; 2) määruse § 6 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „süsteem““ sõnadega „või E-ITS-i“; 3) määruse § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“; 4) määruse § 12 lõike 1 punktis 10 täiendatakse pärast sõna „moodulid“ sõnadega „või E-ITS-i moodulid“; 5) määruse § 27 lõike 4 punktis 3 täiendatakse pärast sõnu „et ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“ ning pärast sõnu „alustatud ISKE“ sõnadega „või E-ITS-i“. § 2. Majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määruse nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“ muutmine 1) määruse § 6 lõike 1 punktis 11 täiendatakse pärast sõna „süsteem““ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“; 2) määruse § 7 lõike 2 punktis 1 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“ sõnadega „või Eesti infoturbestandardi“. § 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus” muutmine 1) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) täidab küberturvalisuse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse ülesandeid sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 13 lõike 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) küberturvalisuse alase teadus- ja arendustegevuse korraldamine ja koordineerimine ning valdkonna teadus- ja uurimisasutustega koostöö tegemine teenistuse pädevuse piires.“. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras]. 11 RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri määruste muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga Määrus kehtestatakse hasartmänguseaduse § 36 lõike 5 ja § 58 lõike 10 alusel. § 1. Rahandusministri 19. juuni 2012. a määruse nr 26 „Hasartmängukorraldaja elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise kord“ muutmine Määruse § 2 lõikes 2 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE)“. § 2. Rahandusministri 7. aprilli 2004. a määruse nr 70 „Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord“ muutmine 1) määruse § 2 lõike 31 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „tasemel“ sõnadega „või kaitsetarbele suur (S) Eesti infoturbestandardi tähenduses ning sellest lähtuvatele turvameetmetele“; 2) määruse § 2 lõike 31 punktis 3 jäetakse välja sõnad „infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteemi (ISKE) nõuetele vähemalt keskmisel (M) tasemel või“. § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub [tulevane kuupäev on seotud küberturvalisuse seaduse eelnõu jõustumise kuupäevaga, mis jõustub üldises korras].. (2) Määruse § 2 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 12 TERVISE- JA TÖÖMINISTER MÄÄRUS Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 15 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine seoses Eesti infoturbestandardiga Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 146 lõike 4 alusel. § 1. Määruse muudatused 1) määruse § 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Infosüsteemi turvaklass ja turbeaste“; 2) määruse § 5 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 13 07.02.2022 Küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga korrastatakse teenuse osutajate ja avaliku sektori võrgu- ja infosüsteemide turvalisust reguleerivat õigusruumi ning rakendatakse kahte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt (Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus) (ELT L 151, 07.06.2019, lk 15–69; edaspidi küberturvalisuse määrus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/887, millega luuakse küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus) ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk 1-31; edaspidi küberturvalisuse TTT määrus). 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamiseks volitusnormi loomine Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS), avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) volitatakse Vabariigi Valitsust määrusega kehtestama süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalikke nõudeid, millest üks osa on uus Eesti infoturbestandard (edaspidi E-ITS). Muudatuste käigus tunnistatakse kehtetuks ka Vabariigi Valitsuse määruse volitusnorm AvTS-is infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamiseks. Muudatustega kaasajastatakse infoturbe õigusraamistik ning rõhutatakse juba varasemalt KüTS-iga sisse toodud lähenemist rakendada infoturvet terviklikult ning asutuse üleselt, hõlmates kõiki võrgu- ja infosüsteeme (edaspidi süsteem). Muudatus võimaldab aegunud infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) asendada uue E-ITS-iga. ISKE aluspõhimõtted, rakendamise loogika ning auditeerimise skeemid ei ole selle esmasest avaldamisest 2003. aastast alates ehk vähemalt 18 aasta jooksul muutunud. E-ITS-i volitusnorm on laiem kui andmekogude põhise ISKE oma – see lähtub võrgu- ja infosüsteemidest ning kohaldub kõikidele süsteemidele, sealhulgas andmekogudele AvTS-i tähenduses. E-ITS-i määrus plaanitakse vastu võtta 2022. aasta alguses, mistõttu on sellele eelnevalt vajalik volitusnormi uuendamine. E-ITS-i määruse volitusnormi paiknemine KüTS-is ja selle rakendusaktides on avaliku teabe töötlemist ja küberturvalisust reguleerivaid õigusakte, nende omavahelisi seoseid ning struktuuri arvesse võttes mõistlik. Just KüTS-i eesmärk on ühiskonna toimimise seisukohast oluliste süsteemide turvalisuse tagamine ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise koordineerimine (KüTS § 1 lg 1 kehtiv sõnastus). 1.1.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus 1 Eelnõuga rakendatakse küberturvalisuse TTT määrust. Eelnõuga sätestatakse volitusnorm, mille tulemusena on võimalik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määrata pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendajaliige. Eelnõuga määratakse ka, kes täidab sama määruse tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid. Eelnõuga sätestatakse KüTS-is, et riikliku koordinatsioonikeskuse ülesandeid täidab Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuseks (edaspidi TTT üksus) määratud isik. Eelnõu ning selle lisaks oleva määruse kavandi järgselt määratakse TTT üksuseks RIA. 1.1.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine Eelnõuga rakendatakse ka küberturvalisuse määrust. Tegemist on otsekohalduva õigusaktiga, mis sisaldab sätteid, mille osas on liikmesriikidel kaalutlusõigus, ning mis vajavad liikmesriigi õiguses reguleerimist. KüTS-is ega muudes seadustes ei ole reguleeritud sertifitseerimist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) toodete, teenuste ja protsesside valdkonnas. Seetõttu on KüTS-i muutmise eesmärk täita küberturvalisuse määruse artiklis 58 ja 65 liikmesriigi ülesannetena sätestatud kohustused, milleks on vastavalt riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine ning küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral karistusnormide kehtestamine. Eelnõuga sätestatakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusena Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ning tema järelevalvevolitused. TTJA täidab tulevikus eelnõu kohaselt riikliku ja haldusjärelevalve ülesandeid küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete täitmiseks. Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus toetab akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet vastavushindamisasutuse tegevuse üle ning riikliku vastavushindamisasutuse üle, kes annab vajadusel välja kõrgema taseme sertifikaate. Vastavate nõuete rikkumise korral on eelnõu kohaselt ette nähtud väärteokaristused, mille kohtuväliseks menetlejaks on samuti TTJA. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunikud Raavo Palu ([email protected]) ja Oliver Grauberg ([email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juhataja Kristiina Laanest ([email protected]) ja õigusnõunik Silver Lusti ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osas tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt OÜ-st TJ Keeletoimetus Triin Jõemets ([email protected]). 1.3. Märkused Süsteemide turvameetmete, sh E-ITS-i kehtestamiseks seotud muudatused ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse rakendamisega. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/887. Nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt määrab iga liikmesriik 29. detsembriks 2021. ühe sama artikli lõike 5 nõudeid täitva asutuse, kes hakkab nimetatud määrust kohaldama riikliku koordinatsioonikeskusena. 2 Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881. Nimetatud määruse artikli 69 lõike 2 kohaselt kohaldatakse alates 28. juunist 2021. sama määruse artikleid 58, 60, 61, 63, 64 ja 65. Eelnõu on seotud osade mainitud artiklite rakendamisega. Määruse 2019/881 tõttu on eelnõul seos toote nõuetele vastavuse seaduse ning seal viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega muu EL õiguse rakendamisega. Eelnõul on teatav seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ühe alaeesmärgiga, konkreetsemalt tegevusprogrammi alapunktiga nr 6.24: tagame, et Eesti on küberkaitstud riik ja teeme selleks tihedat koostööd liitlastega. Eelnõuga muudetakse: - küberturvalisuse seadust redaktsiooniga RT I, 22.05.2018; - avaliku teabe seadust redaktsiooniga RT I, 30.11.2021, 17; - Eesti Rahvusringhäälingu seadust redaktsiooniga RT I. 22.12.2020, 52. Eelnevalt loetletud seaduste osas on Riigikogus menetluses või eelnõude infosüsteemis kooskõlastusel järgnevad seadused, mille sisu ei mõjuta käesolevat eelnõud: - küberturvalisuse seaduse muutmiseks on eelnõude infosüsteemis kaks toimikut (nr-d 21- 0125 ja 21-0684, mille mõlema vastutajaks on MKM), mille sisu viiakse kokku käesolevasse eelnõusse ning ühe toimiku (nr 21-0125) alla; - avaliku teabe seaduse puhul on Riigikogus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus 410 SE, samuti ka riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE; eelnõude infosüsteemis (toimik nr 21-1386) on avaliku teabe seaduse, keskkonnaseire seaduse ja ruumiandmete seaduse muutmise seadus; - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse puhul on Riigikogus meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 327 SE. Eelnõule ei eelnenud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse ja kontseptsiooni koostamist, kuivõrd eelnõu käsitleb EL-i õiguse rakendamist ning ISKE aegumisest tulenevalt on E-ITS-i kehtestamise vajadus kiireloomuline. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eelnõul on kolm peamist eesmärki: 1. ajakohastada küberturvalisuse seadust, et oleks võimalik kehtestada E-ITS ja muud ajakohastatud süsteemide küberturvalisuse nõuded ning seeläbi suurendada nende küberturvalisust; 2. reguleerida küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riiklik koordineerimiskeskuse määramine ning selle ülesannete korraldus; 3. määratleda riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, selle asutuse järelevalvevolitused ning sertifitseerimisnõuete rikkumisega seotud vastutus. 2.1. Küberturvalisuse seaduse ajakohastamine Eesti infoturbestandardi kehtestamiseks 3 Seaduse eesmärk on uuendada infosüsteemide turvameetmete volitusnormi, et võimaldada vananenud andmekogudele keskendunud turvameetmete süsteemi ajakohastamine. Olukord, mida soovitakse saavutada, võimaldaks ühtsetel põhimõtetel paindlikult ja rakendajatele arusaadavalt rakendada tänapäevastele vajadustele vastavat turvameetmete süsteemi avalike ülesannete täitmiseks või oluliste teenuste osutamiseks loodud äriprotsessidele. Eesti infoturbealases õigusruumis on probleemiks üksnes andmekogudele fokusseeritud infoturbeparadigma, mis vajab lahendamist. Kehtiv regulatsioon on üles ehitatud andmekogude põhisele infoturbe tagamise süsteemile. ISKE-t rakendatakse andmekogudes sisalduvate andmete töötlemiseks kasutatavatele infosüsteemidele ja seega keskendub ISKE kitsalt andmekogudes sisalduvate andmete kaitsmisele. See lähenemine on loonud olukorra, kus turvameetmete rakendamisel on rakendaja perspektiiv sageli ebaproportsionaalselt kitsas, jättes turvameetmed rakendamata paljude oluliste infosüsteemide osas, mis ei kujuta AvTS-i tähenduses andmekogu. Asutused on praktikas sageli jätnud ISKE rakendamata, kui võrgu- ja infosüsteemi defineerimiseks oli võimalik leida mistahes muu definitsioon kui „andmekogu“ AvTS-i tähenduses. KüTS-i jõustumine küll leevendas olukorda, tuues Eesti õigusesse oluliselt laiema „võrgu- ja infosüsteemi (süsteemi)“ termini koos sellega kaasneva riskianalüüsi nõudega. Paraku ei ole praktikas rakendajatele kohale jõudnud vajadus rakendada ISKE-t kõikidele võrgu- ja infosüsteemidele (sh ka nendele, mis ei ole „andmekogud“), kuid KüTS-i süsteemide osas eriregulatsiooni kehtestamine AvTS-i määrusesse ei ole täna võimalik, et selliselt õigusselgust tagada ja kohustuste olemust paremini lahti kirjutada. Õigusselguse ja infosüsteemide turvalisuse tagamise huvides on siiski erisused andmekogude ning teiste süsteemide osas selgelt välja tuua ja korrektselt reguleerida. Infoturbe rakendamata jätmine ei ole tänases küberturbe reaalsuses teenuse osutajate ning avaliku sektori süsteemide puhul aktsepteeritav. E-ITS-i loomisega soovitakse tänast olukorda muuta, tõstes andmeid töötleva süsteemi asemel turvameetmete rakendamise fookusesse olulist, sh avalikku ülesannet täitev organisatsioon, mille eesmärk on pakkuda otseseid avalikke teenuseid ja tugiteenuseid. Andmekogude pidamiseks kehtestatud turvameetmete süsteemilt üleminek organisatsiooni ja tema süsteemide põhisele infoturbe haldussüsteemile tuleb sätestada õigusaktides selgemalt. Eelnevale tuginedes on vältimatult vajalik luua uus regulatsioon, mis mh asendaks tänast AvTS § 439 lõike 1 punktis 4 olevat volitusnormi. Eelnõuga täiendatakse KüTS-i ning muudetakse AvTS-i, mis loob eeldused ühtse ja ühetaolise süsteemide infoturbe haldussüsteemi rakendamiseks. Sama volitusnormiga on ka võimalik sätestada muid üldiseid nõudeid, mis kehtivad kõikidele KüTS-i mõistes teenuse osutaja süsteemidele. 2.2. Küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus EL-is on rohkesti eksperditeadmisi ja kogemusi küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ning tööstusarengu alal, kuid tööstus- ja teaduskogukondade jõupingutused on killustatud ning neil puudub ühine missioon, mis piirab konkurentsivõimet ja võrkude ning süsteemide tõhusat kaitsmist selles valdkonnas. Need jõupingutused ja eksperditeadmised tuleb koondada ning 4 neid tuleb kasutada tõhusalt, et tugevdada olemasolevat teaduslikku, tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust ning oskusi liidu ning liikmesriikide tasandil.1 Sellise pädevuskeskuse ja võrgustiku loomine, millel on volitused võtta meetmeid tööstustehnoloogia toetamiseks ning teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, on kõige sobivam viis küberturvalisuse TTT määruse eesmärkide saavutamiseks, pakkudes ühtlasi suurimat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ning kaitstes seejuures liidu huve.2 Pädevuskeskus peaks olema liidu peamine vahend, et koondada küberturvalisuse teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja tööstusarengusse tehtavad investeeringud ning rakendada asjakohaseid projekte ja algatusi koos võrgustikuga. Pädevuskeskus peaks haldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/695 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Euroopa horisont“ (edaspidi programm „Euroopa horisont“) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/694 loodud programmist „Digitaalne Euroopa“ antavat küberturvalisusega seotud rahalist toetust ning olema asjakohasel juhul avatud muudele programmidele. See käsitusviis peaks aitama luua koostoimet ja koordineerida rahalist toetust, mis on seotud liidu algatustega küberturvalisusega seotud teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstusarengu valdkonnas, ning peaks hoidma ära põhjendamatu dubleerimise. Pädevuskeskus peaks edendama ja koordineerima võrgustiku tööd. Võrgustikku peaks kuuluma üks riiklik koordineerimiskeskus igast liikmesriigist.3 Selleks, et küberturvalisuse TTT määruse eesmärke ja sisu täita, tuleb riigisiseselt määrata, milline asutus või juriidiline isik asub täitma Eestis riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid. Seetõttu reguleeritakse eelnõuga küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramise ning selle isiku ülesannete täitmise korraldusega seotud asjaolud. Selle käigus reguleeritakse ka tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute teemadega seotud Euroopa pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendajaliikme määramise korraldus. Selleks antakse ministri määruse ja käskkirja kehtestamiseks volitusnormid. 2.3. Küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine Digiteerimisel ning võrgu- ja infosüsteemidel on ühiskonnas väga tähtis roll. Nii füüsilised isikud, ettevõtted kui ka muud organisatsioonid kasutavad laialdaselt digilahendusi oma tegevuste alustalana, samuti kasutatakse IKT tooteid, teenuseid ja protsesse ka elutähtsate teenuste pakkumisel. Sellised teenused on seotud näiteks tervishoiu, energeetika, transpordi ja julgeoleku valdkondadega ning nende teenuste toimimine sõltub üha suuremal määral IKT lahendustest. Sealjuures on tähtis võrgu- ja infosüsteemide võimalikult suur turvalisus ja kaitse küberohtude eest.4 Küberturvalisuse määrusega kehtestatava EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku üheks eesmärgiks on samuti usalduse suurendamine Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade kohaselt sertifitseeritud IKT toodete, teenuste ja protsesside vastu. Teiseks peaks see aitama vältida üksteisele vastukäivate või kattuvate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade paljusust ja seeläbi vähendama digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate kulusid.5 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp 7. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp 13. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/887, pp-id 14 ja 25. 4 Küberturvalisuse määrus, pp-d 1-4. 5 Küberturvalisuse määrus, pp 69. 5 Luuakse liiduüleselt ühtne sertifikaatide tunnustamise süsteem ning ettevõtjatele võimalus taotleda küberturvalisuse sertifitseerimist. EL-i ülene küberturvalisuse sertifitseerimise kava aitab suurendada internetipõhiste teenuste ja tarbijaseadmete küberturvalisust ning lihtsustab seeläbi ka ettevõtete tegevust, sest ühtne sertifitseerimise süsteem võimaldaks sertifikaatide tunnustamist teistes liikmesriikides. Küberturvalisuse sertifitseerimise objektideks saavad olla IKT teenused, tooted ja protsessid. Sertifitseerimine toimub Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade alusel. Sertifitseerimise aluseks olevate küberturvalisuse sertifitseerimise kavasid hindab Euroopa Komisjon (edaspidi EK) regulaarselt, sealjuures viiakse esmane hindamine läbi hiljemalt 31. detsembriks 2023. aastal ning pärast seda iga kahe aasta järel. Sertifitseerimine on vabatahtlik, kuid hindamise käigus võib EK õigusaktiga kehtestada küberturvalisuse sertifitseerimise kavade järgimiskohustuse, et tagada EL-is IKT toodete, teenuste ja protsesside küberturvalisuse piisav tase ning parandada siseturu toimimist.6 Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA ette valmistanud pilveandmetöötlusteenustega seotud küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning ettevalmistamisel on eraldi küberturvalisuse sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga võrkudega jaoks.7 Küberturvalisuse sertifitseerimise korraldus on sätestatud küberturvalisuse määruse III jaotises ja lisas (lisa sisustab vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad nõuded). EL-i üleselt ja Eesti siseselt toimub sertifitseerimise korraldus järgnevalt: 6 Küberturvalisuse määruse artikkel 53 ning 56 lg-d 2 ja 3. 7 Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations- cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa- news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification. 6 ECCG ehk European Cybersecurity Certification Group on töörühm, mis aitab tagada küberturvalisuse määruse ühtlast ülevõtmist ja rakendamist.8 Skeem ilmestab, kuidas peaks toimuma sertifitseerimise kava koostamine, vastavushindamisasutuse akrediteerimine, vastavushindamisasutuse teostatav sertifitseerimine, vastav infovahetus, ning kuidas toimub järelevalve. Skeem eristab ka erinevaid sertifitseerimise tasemeid – nendeks on madal, keskmine ja kõrge. Siiski ei ole seda kõike võimalik teostada ainult küberturvalisuse määruse alusel – teatavad täiendused tuleb teha ka siseriiklikus õiguses. EL-i määrused on liikmesriikidele otsekohalduvad, mistõttu on määruste ülevõtmine liikmesriigi õigusesse üleliigne ja ka Euroopa Kohtu tõlgenduse alusel vastuolus EL-i õigusega.9 Kuivõrd küberturvalisuse määruses on liikmesriigile teatud küsimustes antud kaalutlusruum, siis nende aspektide osas, mida küberturvalisuse määrus ei reguleeri, on vaja liikmesriigil oma õigusesse sisse viia kaalutlusruumi tulemusel tehtud otsused. Praegusel juhul ei saa pidada mitteregulatiivsete meetmete kasutamist võimalikuks, sest karistusi reguleerivad normid ning erinevatele asutustele kohustuste ja ülesannete määramine tuleb kehtestada õiguslike muudatustega. Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla EL-i õigusega ning küberturvalisuse määruses sätestatud eesmärkide ja nõuetega liikmesriikidele. KüTS-i muutmise tulemusena on võimalik täita küberturvalisuse määruse artiklites 58 ja 65 liikmesriigi ülesannetena sätestatud kohustused, milleks on vastavalt riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine ning küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral karistusnormide kehtestamine. Selleks tehakse vastavad täiendused KüTS-is. Eelnõus pakutud sätted annavad selguse, mis asutus täidab riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ehk järelevalve rolli ning millised on karistusnormid. Sellisel juhul ei tekiks olukorda, kus tuleb omavahel kõrvutada nii Eesti õigusesse toodud sätteid kui ka küberturvalisuse määrust. Eelnõuga tehtav muudatus võimaldab TTJA-l täita riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesandeid, mis asuvad küberturvalisuse määruse artiklis 58. KüTS-is muudatusi tegemata ei ole võimalik TTJA-l neid ülesandeid täita. Eelnõule eelnevalt pole Eestis küberturvalisuse valdkonnas sertifitseerimist reguleeritud, mistõttu ei ole võimalik anda ülevaadet kehtivast õiguslikust regulatsioonist ning rakendamise praktikast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu Seaduseelnõu koosneb neljast paragrahvist. Esimeses paragrahvis muudetakse KüTS-i, teises paragrahvis muudetakse AvTS-i ning kolmandas Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Neljas paragrahv on seaduse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse küberturvalisuse seadust. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KüTS § 1 lõike 1 sõnastust. 8 Lisainfot ECCG, sh tema ülesannete kohta leiab siit: https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/cybersecurity-certification-group. 9 Euroopa Kohtu 07.02.1973 otsus, Euroopa Komisjon vs Itaalia, C-39/72, ECLI:EU:C:1973:13 ja Euroopa Kohtu 02.02.1997 otsus, Amsterdam Bulb BV vs. Produktschap voor Siergewassen, C-50/76, ECLI:EU:C:1977:13. 7 Muudatuse sisuks on reguleerimisala täpsustamine. Jätkuvalt kohaldatakse seadust oluliste võrgu- ja infosüsteemide (edaspidi süsteem) pidamisele ning olulisus defineeritakse läbi selle teenuse olemuse, mida isik osutab (vt KüTS § 3 lg 1). Seaduse kohaldamisala sõnastust täpsustatakse ning selle tulemusena on ka avaliku sektori süsteemid üks osa olulistest süsteemidest, mille pidamisele KüTS-i nõuded kehtivad. Seaduse eesmärk on tagada suure osa avaliku sektori süsteemide turvalisus ning selleks otstarbeks ei ole riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse määratlus piisavalt selge. Muudatuses ei hakata avalikku sektorit kui sellist seaduses defineerima. Täpsemalt on KüTS-i kohaldamisala määratletud loetelude alusel, mis on toodud edaspidi KüTS § 3 lõigetes 1 ja 4, sh kehtivas õiguslikus raamistikus jaguneb suur osa avalikust sektorist ka erinevateks asutusteks ja muudeks üksusteks. Reguleerimisala defineerimine aga „riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide“ kaudu saab tekitada tarbetuid vaidlusi, et kas ühe või teise asutuse süsteemid on konkreetselt riigi süsteemid. Terminit „avalik sektor“ eelnõus täiendavalt ei kasutata, kuivõrd sellekohane subjektide ring on täpsema loetelu kaudu määratletud (vt eelnõu § 1 punkti 6 ehk kavandatavat KüTS § 3 lõiget 4). Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KüTS § 1 lõike 2 sõnastust. Uue sõnastuse puhul on KüTS § 1 lg 2 punkt 1 sisu ja ulatus sama, mis on kehtivas KüTS § 1 lõikes 2. Vastavalt kehtiva KüTS § 1 lõikele 2 ei kohaldata KüTS-i riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ning sellise teabe töötlussüsteemide pidamisele. Antud eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Eelnõuga lisandub KüTS-i kohaldamisala välistusse KüTS § 1 lg 2 punkti 2 sisu. Muudatuse tulemusena ei kohaldata KüTS-i Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike süsteemide pidamisele. Eelnõuga tehtava erisuse tekitamine on õigustatud, sest rahvusvahelisele sõjalisele koostööle ning nendega seotud süsteemidele on ette nähtud rahvusvaheliste lepingutega erinõuded. Nende süsteemide arv on juurdepääsupiiranguga teave, mistõttu siinses seletuskirjas ei ole võimalik nende arvu ega nende sisu täpsemalt märkida. Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimub muuhulgas riigi sõjalise kaitse korraldamine ning samu süsteeme võidakse kasutada nii rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks kui ka riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks. Seega ei ole võimalik neid süsteeme lahutada ja eraldiseisvatena käsitleda. Kehtiva KüTS § 9 lõige 3 sätestab rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks vajalikele süsteemidele sisulise erisuse nõutavate turvameetmete osas. Nende süsteemide lisamine kohaldamisala välistusse koosmõjus eelmainitud sätte kehtetuks tunnistamisega tagab Kaitseministeeriumi valitsemisala reguleerivate seaduste kohaldamise nimetatud sõjalistele süsteemidele. Muude Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate süsteemide osas, mida ei kasutata rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks, teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet RIA. Järelikult saab RIA järelevalvet teha üksnes süsteemide osas, mis ei töötle riigisaladust ja salastatud välisteavet, ei ole julgeolekuasutuse süsteem, ega ole Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks või ettevalmistamiseks vajalik süsteemide nimekirjas. Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KüTS § 2 punktiga 21 seaduses kasutatava termini „turvameetmed“ definitsioon. Ei määratleta konkreetseid turvameetmeid kitsalt, vaid pigem vastupidi esitatakse lai määratlus, et turvameetmed võivad olla nii organisatsioonilised, füüsilised kui ka infotehnilised toimingud või vahendid, mis täidavad andmete ja süsteemide 8 turvalisuse saavutamise ning säilitamise eesmärke. Turvameetmed on üldjuhul kogum toimingutest ja vahenditest, mille täpne jaotus sõltub süsteemi turvalisuse saavutamiseks ning säilitamiseks vajalikust ja turvameetmete rakendaja kaalutlustest nende rakendamisel. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse KüTS § 3 lõike 1 punkti 4. Vähendatakse sadamateenuse osutajate ringi, keda muudetava punkti alusel teenuse osutajana käsitletakse. Täpsemalt on seotud muudatus teenindavate laevade loetelu muutmisega, kuivõrd kehtivas sadamaseaduses on viimase revisjoni käigus võetud turvanõuete kohaldamisalast välja kohalikke rannasõite sõitvad üle 250 reisijaga (kuid alla 500-se kogumahutavusega) laevu teenindavad sadamad ehk nn väiksemad siseriiklike liinide sadamad. KüTS on tuginenud selle kohaldamisala määramisel sadamaseaduse määratlusele ning käesolev eelnõu kaasajastab ka seega küberturvalisuse nõuete kohaldamisala vastavalt. Siinne muudatus on seega KüTS-is oleva sadamateenuse osutaja ringi täpsem määratlemine KüTS-i teenuse osutajana, sh ei toimu praktikas sadamateenuse osutajate ringis muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks KüTS § 3 lg 1 punkt 10. Eelnõu § 4 lõike 2 alusel jõustub siinne ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehtavad muudatused (vt eelnõu § 3) 2027. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 4 lõiget 2). Nende kahe muudatuse jõustumise edasilükkamise tulemusena on KüTS § 3 lg 1 punkt 10 erinorm eelnõuga lisanduva KüTS § 3 lg 4 punkti 11 suhtes kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Selle kuupäevani kohaldatakse Eesti Rahvusringhäälingule teenuse osutaja kohta sätestatut KüTS § 3 lg 1 punkti 10 alusel vaid Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate süsteemide pidamisele. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist kohaldatakse Eesti Rahvusringhäälingule kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule teenuse osutaja kohta sätestatut kõigi tema süsteemide pidamisele eelnõuga lisanduva KüTS § 3 lg 4 punkti 11 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse KüTS § 3 lõiget 4 ja täpsustatakse KüTS-i nõuete kohaldamisala avalikule sektorile. Siinne lõige sisustab, mida edaspidiselt mõeldakse „avaliku sektori“ all kavandatava KüTS § 1 lõikes 1 (vt eelnõu § 1 punktiga 1 tehtavat muudatust). Siinse muudatuse tulemusena eemaldatakse nõue, et loetelule kohaldatakse teenuse osutaja kohta sätestatut KüTS § 9 sätestatud erisusega. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse nimetatud paragrahv kehtetuks, mida seletuskirjas selle punkti all ka täpsemalt selgitatakse. Eelnõu punktiga täpsustatakse kohaldamisala loetelu. Kehtiva KüTS-i järgi kohaldatakse teenuse osutaja kohta sätestatut riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele (vald või linn). Arvestades aga, et riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutused ei ole juriidilised isikud ning tegutsevad kas riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse esindajana, tekitas senine loetelu tarbetuid vaidlusi, kas KüTS-i nõudeid kohaldatakse konkreetsele asutusele või mitte. Küberturvalisuse nõuete sätestamine laialdasemalt avaliku sektori süsteemidele kannab endas eesmärki tagada avalike teenuste osutamiseks kasutatavate süsteemide ning nendes olevate andmete turvalisus. Ka kehtiva KüTS-i eelnõu seletuskirja10 kohaselt oli eesmärk ennekõike laiendada küberturvalisuse nõudeid AvTS-i mõistes andmekogudelt avaliku sektori asutuste süsteemidele. Seepärast on loetelust kaotatud riik kui eraldi subjekt ning loodud oluliselt täpsem ja paremat õigusselgust tagav loetelu. Ka kehtiva KüTS § 9 lõike 2 järgi peavad riigi ja kohaliku 10 Küberturvalisuse seadus 597 SE seletuskiri lk 19 jj, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/61815f7a-1025-4aea-9b0e- d9cf97337e59/K%C3%BCberturvalisuse%20seadus. 9 omavalitsuse üksused (lihtsustatult öeldes enamik asutusi, mis on loeteletud kavandatava § 3 lõikes 4) enda süsteemide turbe tagamiseks rakendama ISKE-t. Loetelu esimene punkt on AvTS-i tähenduses andmekogu vastutav ja volitatud töötleja. AvTS § 431 lõikes 1 olevat andmekogu definitsioonis olev lauseosa „mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks“ viitab, et andmekogusid asutatakse ja kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks. Seetõttu on kohane hõlmata avalikus sektoris oleva teenuse osutaja nimekirja ka andmekogude vastutavad ja volitatud töötlejad; sh enamik neist on hõlmatud ka muude kavandatava § 3 lõikes 4 olevate punktide sõnastuste tõttu, kuid mitte kõik. Näiteks ei ole muude punktidega hõlmatud Liikluskindlustuse Fond, mis on AvTS-i mõistes andmekogu vastutav töötleja. Andmekogude vastutavate ja volitatud töötleja hõlmamine avaliku sektori loetelu alla on vajalik ka põhjusel, et eelnõu asendab AvTS-i alusel kehtestatud ISKE KüTS-i alusel kehtestava E-ITS-iga ning selleks, et tagada andmekogude küberturvalisus, tuleb seega ka täpsustada KüTS-i kohaldamisala. Ka juba kehtiva õiguse kohaselt oli volitatud töötlejatel kohustus AvTS-ist tulenevalt täita vastutava töötleja juhiseid andmekogu turvalisuse tagamisel. Olenemata sellest, et vastutav töötleja vastutab tema andmekoguga toimuva osas isiklikult, sest vastutust ei ole võimalik edasi anda, ei ole vastutavad töötlejad olnud aktiivsed vastavasisulisi juhiseid jagama. Sellele vaatamata tuleb volitatud töötlejal tagada endast lähtuvalt turvalisus vähemalt samaväärsel tasemel vastutava töötlejaga. Loetelu teine punkt on Arenguseire Keskus, mis on küll Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, kuid arenguseire seaduse11 § 3 lõike 2 alusel on Keskus oma ülesannete täitmisel iseseisev. Keskuse ülesandeks on ühiskonna pikaajaliste (üle 10-aastase ajahorisondi ulatuvate) arengute tuvastamine, analüüs ja nende põhjal erinevate arengustsenaariumite koostamine koos Eesti ühiskonnale avanevate võimaluste ja ohtude eristamisega, arengustsenaariumite realiseerimise jälgimine ning vajadusel arengustsenaariumite ja nende järelmite korrigeerimine.12 Eelnõu eesmärk on tagada ka Keskuse tegevuses kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus, mistõttu on õigusselguse huvides eraldi välja toodud ka Arenguseire Keskus kui Riigikogu Kantselei struktuuriüksus. Eelduslikult kohaldatakse küberturvalisuse nõudeid kõikide subjektide kõikidele struktuuriüksustele, kuid see punkt loetelus on loodud õigusselguse tagamise eesmärgil, sest Arenguseire Keskus on oma ülesannete täitmisel iseseisev. Loetelu kolmas punkt on Eesti Pank ja üheksas punkt on Riigikontroll. Tegemist on põhiseadusliku institutsiooni süsteemide ja andmete turvalisuse tagamise eesmärgiga, kuivõrd institutsioon ise ei koosne ühest isikust, siis on otstarbekam kohaldada nõudeid institutsioonidele otse. Loetelu neljas punkt on kohaliku omavalitsuse üksuste liit, nt Harjumaa Omavalitsuste Liit, ning kohaliku omavalitsuse üksus ehk vallad ja linnad. Selle ning loetelu neljateistkümnenda punkti eesmärk on täpsustada kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuse kontekstis, kus sarnaselt riigiasutustega on õigusselguse huvides vajalik määratleda avalik sektor täpsemalt kui juriidilise isiku tasandil. 11 Arenguseire seadus, RT I, 28.12.2017, 15. 12 Arenguseire Keskuse tutvustus: https://www.riigikogu.ee/riigikogu/riigikogu-kantselei/juhtkond-ja- osakonnad/. 10 Loetelu viies punkt on kohtuasutus kohtute seaduse tähenduses. Kohtute seaduse § 7 lõike 1 alusel on kohtuasutused maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja Riigikohus. Eesmärk on tagada riigi kohtuvõimu rakendamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus. Loetelu kuues punkt on riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistus on küll Riigikogu Kantselei struktuuriüksus, kuid Riigikogu valimise seaduse § 14 lõike 1 alusel on riigi valimisteenistus oma ülesannete täitmisel iseseisev. Eelnõu eesmärk on tagada ka valimiste korraldamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus, mistõttu on õigusselguse huvides eraldi välja toodud ka riigi valimisteenistus kui Riigikogu Kantselei struktuuriüksus. Eelduslikult kohaldatakse küberturvalisuse nõudeid kõikide subjektide kõikidele struktuuriüksustele, kuid see punkt loetelus on loodud õigusselguse tagamise eesmärgil, sest riigi valimisteenistus on oma ülesannete täitmisel iseseisev. Loetelu seitsmes punkt on Riigikogu Kantselei. Eesmärk on tagada riigi seadusandliku võimu rakendamisel kasutatavate süsteemide ja selles olevate andmete turvalisus. Seetõttu kohaldatakse teenuse osutaja kohta sätestatut ka Riigikogu teenindavale Riigikogu Kantseleile. Loetelu kaheksas punkt on Riigikogus esindatud erakond erakonnaseaduse tähenduses. Erakonnad kui mittetulundusühingud on eraõiguslikud juriidilised isikud, kuid Riigikogus esindatud erakondadele makstakse riigieelarvest eraldisi ning nad kannavad avalikus sektoris olulist funktsiooni seadusloomes, mh ka fraktsioonide tegevuse kaudu. Seega kui Riigikogus esindatud erakond kasutab võrgu- ja infosüsteeme, on nendele süsteemidele ka avaliku sektori toimimise tagamise seisukohalt kõrgendatud kaitsevajadus. Loetelu kümnes punkt on Riigimetsa Majandamise Keskus. Eelnõu koostamise hetkel on Riigimetsa Majandamise Keskus ainus riigitulundusasutus Eestis. Kahjuks aga ei ole eelnõu koostamise hetkel kehtivas õiguses riigitulundusasutuse tähendust määratletud ning puudub ka võimalus Riigimetsa Majandamise Keskust muud moodi määratleda. Kuni 01.01.2010 kehtinud riigivaraseaduse § 6 lõike 1 alusel on riigitulundusasutus riigiasutus, mis võib osutada tasulisi teenuseid ja saada selle eest tulu. Ka eelnõu koostamise hetkel kehtivas riigivaraseaduses on korduvalt riigitulundusasutuse terminit kasutatud, kuid puudub eraldi säte termini määratlemiseks. Kehtiva riigivaraseaduse eelnõu seletuskirja13 kohaselt ei peetud õigeks sätestada asutuse vorm riigivaraseaduses ning soovitati seda teha Vabariigi Valitsuse seaduses (edaspidi VVS) või näiteks sellest asutuse vormist loobuda. Eelnõu koostamise hetkeks kumbagi aga tehtud ei ole. Sellest hoolimata on aga vajalik tagada Riigimetsa Majandamise Keskuse süsteemide turvalisus, kuivõrd tema teenused ning selleks kasutatavad andmed on ühiskonna toimimise seisukohast olulised. Loetelu üheteistkümnes punkt on seaduse alusel loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, nt Eesti Haigekassa, Notarite Koda või erinevad ülikoolid.14 Eranditult kannavad kõik avalik- õiguslikud juriidilised isikud olulist osa avaliku sektori toimimisel, olgu tegemist ühenduse, asutuse või fondiga. Küberturvalisuse nõuded kohaldusid mitmele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ka varasemalt kui andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. Kuivõrd avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel on reeglina arvestatav ligipääs erinevatele andmekogudele ning nende osutatavad reguleeritud teenused on ühiskondlikult tähtsad, siis on ka selle eelnõu 13 Riigivaraseadus 437 SE seletuskiri lk 14, kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/bd686b3c-a592-2d90-dc53-12d484999745/Riigivaraseadus. 14 Osa avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest on leitav siit: https://www.eesti.ee/est/kontaktid/avalik_oiguslikud_juriidilised_isikud_1. 11 punkti eesmärk avalikule sektorile mõeldud kohaldamisala täpsustada avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes. Siinse punkti suhtes on üks erinorm seotud Eesti Rahvusringhäälinguga (vt kehtiva KüTS § 3 lg 1 punkti 10 ning sellega seonduvalt ka siinse eelnõu § 1 punkti 5 ning § 3 selgitust). Vastav erinorm kehtib kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Loetelu kaheteistkümnes punkt on Vabariigi Presidendi Kantselei ning viieteistkümnes punkt Õiguskantsleri Kantselei. Nimetatud kantseleid teenindavad põhiseaduslikke institutsioone oma ülesannete täitmisel, mistõttu on vajalik tagada nende kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus. Loetelu kolmeteistkümnes punkt on valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Valitsusasutused on määratletud VVS § 39 ning valitsusasutuse hallatav riigiasutus VVS § 43. Eesmärk on tagada riigi täidesaatva võimu rakendamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus. Tegemist on sisult laia loeteluga, kuivõrd valitsusasutusena käsitletakse ministeeriume, kaitseväge, Riigikantseleid, riigiameteid ja inspektsioone, ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena käsitletakse erinevate valitsusasutuste valitsemisalas olevaid asutusi, nagu näiteks erinevad riigikoolid, instituudid ja vanglad. Valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused on ka praegu kehtiva KüTS § 9 alusel KüTS-i nõuete kohuslased. Loetelu neljateistkümnes punkt on valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, osavald ning linnaosa, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus, omavalitsusüksuste ühisamet ja -asutus. Sarnaselt ka loetelu eelmisele punktile on siinkohal tegemist sisult laia loeteluga, kuivõrd punkti eesmärk on tagada kogu kohaliku elu korraldamisega seotud ülesannete täitmisel ning avalike teenuste osutamisel kasutatavate süsteemide ja andmete turvalisus. Eelnõu § 1 punktiga 7 lisatakse seadusesse § 51. Nimetatud paragrahviga sätestatakse küberturvalisuse TTT määruse tähenduses küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse nõukogu esindaja ja asendajaliikme nimetamine ning riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja ülesannete korraldus. Küberturvalisuse TTT määrus sätestab artikli 6 lõikes 1 liikmesriikidele 29. detsembriks 2021 kohustuse määrata määruse tingimustele vastava asutuse riiklikuks koordineerimiskeskuseks ning artiklis 12 kohustuse nimetada liikmesriigi esindaja ja asendusliige Euroopa pädevuskeskuse nõukogusse. Eelnõu punkti eesmärk on nende kohustuste täitmine. Paragrahvi esimese lõike alusel volitatakse valdkonna eest vastatuvat ministrit (kelleks eelnõu koostamise hetkel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) nimetama käskkirjaga Euroopa pädevuskeskuse nõukogusse Eesti Vabariigi esindaja ja asendusliikme. Küberturvalisuse TTT määruse artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaselt kuuluvad küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse (edaspidi pädevuskeskus) nõukogusse üks esindaja igast liikmesriigist ja komisjonist kaks esindajat, kes tegutsevad liidu nimel; ning igal pädevuskeskuse nõukogu liikmel on asendusliige. Sama artikli lõike 3 kohaselt peavad pädevuskeskuse nõukogu liikmed ja asendusliikmed olema „liikmesriigi avaliku sektori töötajad, kes nimetatakse ametisse lähtuvalt nende teadmistest küberturvalisuse teadusuuringute, tehnoloogia ja tööstuse valdkonnas, võimest tagada meetmete ja seisukohtade koordineerimine vastava riikliku koordineerimiskeskusega või nende asjakohastest juhtimis-, haldus- ja eelarvealastest oskustest“. 12 Paragrahvi teine lõige sätestab, et küberturvalisuse TTT määruse tähenduses riikliku koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab koordineerimisüksus. Riikliku koordineerimiskeskuse ülesanded on sätestatud küberturvalisuse TTT määruses. Nimetatud artikli lõike 5 kohaselt on riiklik koordineerimiskeskus avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega asutus, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende sama määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. Asutusel peavad olema teaduse ja tehnoloogia alased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele teadmistele. Asutus peab suutma pidada tulemuslikku dialoogi ja koordineerida oma tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonnaga ning kodanikega, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt määratud asutustega. Paragrahvi kolmanda lõike alusel volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit (kelleks eelnõu koostamise hetkel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) määrama koordineerimisüksuse ning kehtestama tema ülesannete täitmise korra määrusega. Arvestades eelmises lõigus kirjeldatud koordineerimiskeskuse ülesandeid, saab koordineerimisüksuses olla valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või riigi enamusosalusega äriühing. Eelnõu koostamise hetkel kavandatakse määrata koordineerimisüksuseks RIA. Nimetatud asutuse määramine on sobilik teha määruse tasandil, sest ka samas määruses sätestatakse koordineerimisüksuse ülesannete korraldus. Volitusnormi sisu ja ulatus on vastavuses kavandatava määrusega. Üleüldiselt on koordineerimisüksusel kohustus oma ülesannete täitmisel lähtuda küberturvalisuse TTT määrusest, KüTS-ist, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Nende alusel kehtestatud õigusaktide all on mõeldud ka KüTS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud ministri määrust. Kehtestatava ministri määruse kavand on lisatud seletuskirjale. Eelnõu § 1 punktiga 8 eemaldatakse KüTS § 7 lõikest 1 sõnad „organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi“, kuivõrd eelnõuga lisatav turvameetmete definitsioon hõlmab muuhulgas ka sellist liigitust. Tegemist on vormistusliku muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks KüTS § 7 lõike 2 punktid 5 ja 6 ning lõige 4. KüTS § 7 lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud kohustused ei omaks eelnõu vastuvõtmise korral sisulist mõju, kuivõrd turvameetmete rakendamise piisavuse kontroll on olemuslikult kohustuslikuks osaks E-ITS tingimuste järgimisel (auditeerimiskohustus). Punktid tunnistatakse kehtetuks, et vältida olukordi, kus teenuse osutaja peaks sama tegevust läbi viima eraldi sätete alusel ja võib vääralt mõista, et tegemist on eraldiseisvate kohustustega. KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuded kattuvad olemuslikult E-ITS-i nõuetega, mistõttu KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus asendatakse eelnõu § 1 punkti 10 alusel kavandatava Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse KüTS §-le 7 lõige 5. Tegemist on volitusnormiga KüTS § 7 sätestatud kohustuste sisu ehk kohustuse täitmiseks koostatavate riskianalüüside, rakendatavate turvameetmete täpsustamiseks ning infoturbe halduse nõuete ja juhendite kehtestamiseks. Määruse kavand on seletuskirja lisas. Kehtestatava(te) määrus(t)e alusel sätestatavate nõuete eesmärk on tagada KüTS § 7 alusel sätestatud kohustatud subjekti kohustuste täitmine ning süsteemi (ja selles käideldavate 13 andmete) küberturvalisus. Volitusnormi sisulised piirid sätestab KüTS § 7, kuivõrd nõuded on kohaldatavad turvameetmete rakendamisel ning rakendamisega kaasnevate kohustuste täitmisel. Siinses punktis oleva volitusnormi sisu ja ulatus on vastavuses kavandatavate Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrustega. Eelnõu punktiga sätestatud volitusnorm jaotub kolmeks. Kehtestatava lõike esimene volitus kohaldub E-ITS-i kehtestamisele. Eelnõu koostamise hetkel kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab kohustuse järgida E-ITS-i ning rakendada selle järgimisest tulenevaid turvameetmeid, kusjuures E-ITS-i järgimine seisneb E-ITS-i tingimuste täitmises infoturbe halduse käivitamisel, rakendamisel, käigushoidmisel ning täiustamisel ja E- ITS-i tingimuste täitmise auditeerimises. Eelnõu lisaks olev kavandatav Vabariigi Valituse määrus annab üleriigilise küberturvalisuse tagamise korraldamise eest vastutavale ministrile (kelleks eelnõu koostamise hetkel on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) volituse kehtestada E-ITS (kui dokument ise) määrusega. Selleks sätestatakse eelnõu punktiga ka edasivolituse võimalus. E-ITS-i kehtestamine on otstarbekam läbi viia edasivolituse alusel ministri määrusega, sest praktikas võimaldab ministri määruse kehtestamine vastavalt vajadusele dokumenti ajakohastada tulenevalt pidevalt muutuvast IKT raamistikust. See siiski ei tähenda, et teised osapooled (sh ministeeriumid jt asutused) ei saaks osaleda ning kaasa rääkida E-ITS-i sisu uuendamisel ja sisustamisel. Seaduseelnõus ei kasutata sõnastust „valdkonna eest vastutav minister“, sest tulevikus võib tekkida vajadus kavandatavas Vabariigi Valitsuse määruses sätestada edasivolitust võimaldav norm erinevate valitsusalade ministritele, ning sellises olukorras valdkonna täpsustamata jätmine seaduseelnõus võib tekitada õigusselgusetust, et milline minister millise valdkonna eest vastutab. E-ITS kehtestamine käskkirjaga ei ole võimalik, kuivõrd E-ITS-i kehtestamine ei ole käsitletav üksikjuhtumi reguleerimisena. Kehtestatava lõike teine volitus kohaldub turvameetmete üldnõuete kehtestamisele (vt ka eelnõu lisaks olevate määruste kavandites Vabariigi Valitusse määrust „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, konkreetsemalt selle 3. peatüki 1. jagu). Tegemist on üldnõuetega turvameetmete rakendamisel, mida teenuse osutaja peab järgima sõltumata valitud turvameetmetest, erinevate standardite järgimisest või kaitstavate süsteemide iseloomust. Eelnõu koostamise hetkel kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus hõlmab selle peatüki all kohustust dokumenteerida teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsi ja süsteemidele rakendatavad turvameetmed, ning võib tulevikus näiteks reguleerida ka konkreetsete andmekoosseisude suhtes pilveteenuste kasutamise nõudeid. Kehtestatava lõike kolmas volitus kohaldub eriliigiliste süsteemide turvameetmete erinõuete kehtestamisele (vt ka eelnõu lisaks olevate määruste kavandites Vabariigi Valitusse määrust „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“, konkreetsemalt selle 3. peatüki 2. jagu). Siinkohal on mitmuse „süsteemid“ kasutamine taotluslik, kuivõrd selle volituse alusel kehtestatavad nõuded kohalduvad vaid vastavas peatükis kirjeldatud süsteemidele. Kavandatav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab esiteks erinõuded andmekogudele, mis seisnevad eelkõige ISKE-st pärit ja AvTS-i tähenduses andmekogude põhimäärustes sätestatud turvaklasside säilitamises ning nende kasutamises E-ITS-i järgimisel. Kui andmekogude osa ei säilitata, siis see tähendaks kiiremas korras kõikide andmekogude pidamist reguleerivate õigusaktide (st üldjuhul põhimääruste, kuid osadel juhtudel ka seaduste) muutmist nii, et need 14 jõustuksid hiljemalt 2023. aasta 1. jaanuaril. Siinse eelnõuga seda ei tehta, vaid seda analüüsitakse KüTS-i täiendava revisjoni raames. Teiseks sätestab kavandatav määrus ka avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavate süsteemide loetelu ning nende pidamise nõuded, ennekõike kohustus varundada loetletud süsteemide andmekoosseis välisriigi andmekeskusesse (andmesaatkonda). Siin on mõeldud süsteemide alla AvTS-i mõistes andmekogusid, sh on määruse kavandi loetelus toodud vastavate andmekogude ametlikud nimetused. Vabariigi Valitsusele on ette nähtud võimalus määruse andmist edasi volitada kogu volitusnormi ulatuses. Jääb Vabariigi Valitsuse otsustada kas volitatakse, ning kui jah, siis mis ulatuses käesolevas volitusnormis sätestatud nõuete kehtestamist ministrile edasi volitatakse. Edasivolituse eesmärk on ministeeriumi valitsemisalade valdkondade korraldamise võimaldamine. Volitusnormi esimeses kahes lõikes tähendab see avaliku sektori digiarengu ja üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimise, korraldamise ja järelevalve võimaldamist ning kolmandas lõikes ka iga valitsusala korraldamise võimaldamist, kui reguleerimisobjektiks on konkreetsele valitsusalale iseloomulike süsteemide pidamine. Edasivolituse ulatuse samastamine volitusnormiga on vajalik seetõttu, et iga volitus võib hõlmata eriliigilisi regulatsioone, mis lähtuvalt oma eripärast peaksid olema reguleeritud Vabariigi Valituse tasandil või ministri määrusega. Näiteks, kui Vabariigi Valitsus kehtestaks määrusega turvameetmete üldnõude, siis tehnilisemad nõuded selle sisustamisel tuleks välja töötada ning koostada küberturvalisuse tagamise korraldamise valitsemisalas. Täiendavalt tuleneb selline edasivolituse ulatuse vajadus ka tehnoloogilise arenguga järjepidamise vajadusest. Täpsem edasivolituse defineerimine näiteks konkreetsete süsteemide või tehnoloogiate osas võib kiiresti infotehnilisel maastikul aeguda. Eelnõu § 1 punktiga 11 lisatakse KüTS § 8 lõige 11 sätestamaks teenuse osutajale kohustus tagada küberintsidendist teavitamine ka juhul, kui süsteemi haldamine või majutamine volitatakse teisele isikule. KüTS § 7 lõike 3 alusel on teenuse osutajal kohustus tagada süsteemi turvameetmete rakendamine ka juhul, kui süsteemi haldamine või majutamine volitatakse teisele isikule, ning selle punkti eesmärk on tagada samasuguses olukorras ka küberintsidendist teavitamine teenuse osutajale. Olemuslikult vastutab teenuse osutaja RIA ees teavitamiskohustuse täitmise osas ka siis, kui ta ise ei ole teinud kõike selleks, et tema volitatud isik ei ole teenuse osutajale küberintsidendist teada andnud ehk teenuse osutaja ise ei ole intsidendist teadlik. Seda seetõttu, et olenemata süsteemi haldamise või majutamise ülesande delegeerimisest, ei ole võimalik edasi anda vastutust seadusest tulenevate kohustuste täitmisel. Õigusselguse ja laialdasemalt ka vastutuse rõhutamise eesmärgil on kohustus eelnõusse sisse toodud. Ka turvameetmete rakendamise korral on küberintsidendi tekkimine võimalik, ning teenuse osutaja peab seega tagama, et ta oleks teadlik süsteemi küberintsidendist sõltumata sellest, kas süsteemi majutab või haldab tema või kolmas isik. Kui küberrünnaku läbiviija otsustab võtta sihtmärgiks süsteemi haldamiseks volitatud isiku, siis KüTS-i muutmata ei pruugi teenuse osutaja ega seega ka RIA taolisest küberintsidendist üldse teada saada, sest KüTS-is puudub vastav teavitamiskohustus. Eelnõu punkt sätestab teenuse osutajale kohustuse tagada süsteemi haldaja või majutaja teenuste kasutamisel küberintsidentidest teavitamine. Küberintsidendist teavitamine aitab kiirendada selle lahendamist ning vähendab võimaliku kahju (nii varalise kui 15 mittevaralise) tekkimist või suurenemist. Näiteks aitab vastav teavitamine kasutusele võtta meetmed, mis välistavad või piiravad küberintsiendi mõju avaldumist teenuse osutaja teistes süsteemides; või nende mõju kandumist oma partnerasutuste ja -ettevõtete süsteemidesse. Kui teenuse osutajat on KüTS § 7 lõike 3 tähenduses teise isiku poolt teavitatud küberintsidendist hiljemalt 24 tunni jooksul pärast selle isiku poolt küberintsidendist teada saamist, on teenuse osutaja täitnud oma kohustuse KüTS § 8 lõike 11 alusel. Ajahetk, mil nimetatud teine isik teenuse osutajat küberintsidendist teavitab, loetakse teenuse osutaja teadasaamiseks küberintsidendist KüTS § 8 lõike 1 tähenduses. Antud säte ei piira teenuse osutaja volitatud isikul (näiteks süsteemi haldaja) täita RIA teavitamise kohustust teenuse osutaja eest, kuid oluline on, et teenuse osutaja on ise samuti teadlik küberintsidendist. Teenuse osutaja eest teavitamine võib ilmneda näiteks olukorras, kus infoturbe tagamine on konsolideeritud. Vastutus kolmanda isiku tegevuse või tegevusetuse eest ei ole õiguses uus kontseptsioon. Ka infoturbes vastutavad näiteks õiguskaitseasutused isikuandmete töötlemisel isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 29 lg 2 alusel, et nende volitatud töötlejad täidaksid isikuandmete töötlemise nõudeid. Lisaks eelmainitule on eelnõuga kehtestatava nõude mõte ning olemus juba juurdunud isikuandmete kaitse valdkonnas, kuid taolist sätet ei ole (Eesti) küberturvalisust puudutavates õigusaktides. Vt siin isikuandmete kaitse üldmääruse (määrus nr 2016/679; edaspidi GDPR) artikli 33 lõiget 2 ning IKS § 44 lõiget 2. Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse KüTS § 9 kehtetuks. Paragrahv tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd eelnõu teiste punktide jõustumisel kaotab nimetatud paragrahv regulatiivse mõju. KüTS § 9 lõige 1 vabastas avaliku sektori KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete järgimisest ning KüTS § 9 lõige 2 lisas täiendava nõudena ISKE järgimise kohustuse (kuigi üleminekuperioodil on AvTS-i nõuete tõttu ISKE jätkuvalt kohustuslik andmekogude korral kuni 31. detsembrini 2022. Eelnõu asendab ISKE E-ITS-iga ning E-ITS-i tingimuste järgimine on ühetaoliselt kohustuslik nii teenuse osutajatele kui ka eelnõusse toodud loetletud avaliku sektori üksustele. KüTS § 9 lõige 3 sätestas volitusnormi kaitseministrile sõjaliseks koostööks vajalike süsteemide loetelu ja nende turvanõuete kehtestamiseks. Eelnõu näeb ette nende süsteemide osas välistuse KüTS-i kohaldamisalast (vt eelnõu § 1 punkti 2), mistõttu puudub vajadus selle lõike säilitamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 13 lisatakse seadusesse peatükk 31 „Küberturvalisuse sertifitseerimine“. Peatükki lisatakse paragrahvid 131 ja 132 . Lisanduse eesmärk on eelnõuga KüTS-is luua eraldi peatükk, mis täpsustab küberturvalisuse määruses sätestatud küberturvalisuse IKT toodete, teenuste või protsesside sertifitseerimise temaatikat. KüTS §-ga 131 sätestatakse, et TTJA on riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus küberturvalisuse määruse art 58 lõike 1 tähenduses. Liikmesriigile on küberturvalisuse määruse 3. jaotises antud kaalutlusruum osas, kas määrata üks või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust või vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigiga ühe või mitu riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutust, mis asub 16 nimetatud teises liikmesriigis ja mis vastutab järelevalveülesannete eest määravas liikmesriigis.15 Eelnõu koostamise käigus ei ole peetud teiste liikmesriikidega läbirääkimisi, et taolist kokkulepet sõlmida. Küberturvalisuse määruses on selgitatud, et riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus peaks ennekõike: 1. jälgima tema riigi territooriumil asuvate IKT toodete, teenuste või protsesside tootjate ja pakkujate kohustusi seoses EL-i vastavusdeklaratsiooniga ning tagama nimetatud kohustuste täitmise; 2. abistama riiklikke akrediteerimisasutusi vastavushindamisasutuste tegevuse seire ja järelevalve osas, pakkudes neile oskusteavet ja asjakohast teavet; 3. volitama vastavushindamisasutusi täitma nende ülesandeid, kui nad vastavad Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas sätestatud täiendavatele nõuetele; 4. jälgima asjakohast arengut küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonnas; 5. käsitlema füüsiliste või juriidiliste isikute esitatud kaebusi seoses nende või vastavushindamisasutuste väljaantud kõrge usaldusväärsuse tasemega Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, uurima asjakohasel määral kaebuse sisu ja teavitama kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest; 6. tegema koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste ja muude avaliku sektori asutustega, sealhulgas jagades teavet IKT toodete, teenuste ja protsesside võimaliku mittevastavuse kohta küberturvalisuse määruse või konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele. Komisjon peaks hõlbustama seda teabevahetust, tehes kättesaadavaks üldise elektroonilise teabe tugisüsteemi, nagu turujärelevalve info- ja teavitussüsteem (ICSMS) ja kiire teabevahetuse süsteem toimuks mittekasutatavate toodete kohta (RAPEX), mida turujärelevalveasutused juba kasutavad vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008.16 Küberturvalisuse määruse kohaselt on riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ehk TTJA ülesanded järgmised (lihtsustatult): a) teha koostöös teiste asjaomaste turujärelevalveasutustega järelevalvet Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade täitmise üle; b) jälgida oma liikmesriigi territooriumil asuvate ja vastavuse enesehindamist tegevate tootjate või pakkujate kohustuste täitmist ning tagada nende kohustuste täitmine; c) toetada ja aidata aktiivselt riiklikke akrediteerimisasutusi; d) kontrollida avaliku sektori asutuste tegevust, kui nad annavad välja kõrgetasemelisi sertifikaate; e) kui EL-i sertifitseerimise kavast tuleb vastavushindamisasutusele lisatingimusi, anda neile luba, lube piirata või ära võtta; f) käsitleda kaebusi seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on väljastanud selleks pädevad asutused või mis seonduvad EL-i vastavusdeklaratsioonidega ning uurida asjakohasel määral kaebuste sisu ja teavitada kaebuse esitajat uurimises käigust ja tulemusest; g) esitada iga-aastane kokkuvõtlik aruanne oma tegevuste kohta ENISA-le ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise rühmale; 15 Küberturvalisuse määruse art 58 lg 1. 16 Küberturvalisuse määrus, pp 102. 17 h) teha koostööd teiste riiklike küberturvalisuse sertifitseerimisasutustega, sealhulgas jagada teavet IKT toodete, teenuste ja protsesside võimaliku mittevastavuse kohta selle määruse või konkreetsete Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavade nõuetele; i) jälgida küberturvalisuse sertifitseerimise valdkonna asjakohast arengut.17 Liikmesriigid peavad tagama, et riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste tegevus on Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide väljaandmisega rangelt lahus järelevalvetegevustest, ning et nimetatud tegevusi viiakse ellu üksteisest sõltumatult.18 Sertifitseerimise kavad võivad ette näha nõude, et kõrgetasemelisi sertifikaate tohib väljastada vaid avalik asutus. See avalik asutus võib olla riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus ise või muu avalik asutus, mis on akrediteeritud vastavushindamisasutusena. Seega võib põhimõtteliselt olla riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus nii järelevalvaja kui ka sertifitseerija rollis, kuid need ülesanded peavad olema üksteisest rangelt eraldatud, sealhulgas ei tohi neid ülesandeid täita samad inimesed. Tagada tuleb riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse rolli ja vastavushindamisasutuse rolli vahelise huvide konflikti puudumine ning see dokumenteerida.19 Arvestades eeltoodut, määratakse eelnõuga riikliku sertifitseerimise asutuseks TTJA, kes peaks ühendust EL-i tasandiga ja teostaks järelevalvet. Kui tegu on kõrge taseme sertifikaadiga, võib sertifikaadi välja anda ainult riiklik sertifitseerimise asutus või muu avalik asutus, mis on vastavushindamisasutusena akrediteeritud. Ka sertifitseerimise kavast võib tuleneda, et teatud sertifikaadi võib välja anda üksnes avalik asutus. Sertifitseerimist teostava asutusena ehk vastavushindamisasutusena tegutsemine eeldab akrediteerimist ja tegevusluba. Akrediteeringut oleks vaja nii riikliku sertifitseerimisasutuse organil kui ka muul avalikul asutusel, mis sertifitseerimisega tegeleks. RIA on KüTS § 5 järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 8 lõikes 1 nimetatud pädev asutus ja lõikes 3 nimetatud ühtne kontaktpunkt ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud küberturbe intsidentide lahendamise üksuse ülesannete täitja. Eelnõu koostamisel on lähtutud eeldusest, mille kohaselt võiks sertifikaate väljastav avalik asutus olla RIA, millel on ametitest kõige suurem kompetents küberturvalisuse valdkonnas. Sellega oleks järelevalvaja roll (TTJA) ning sertifitseerija roll (RIA) omavahel eraldatud ja sõltumatud. Samas eeldab RIA tegutsemine vastavushindamisasutusena tema eelnevat akrediteerimist. Seaduse tasandil ei ole võimalik määratleda, et RIA on küberturvalisuse määruse kohane vastavushindamisasutus, sest vastavushindamisasutuseks saamine eeldab akrediteerimisprotsessi läbimist ning akrediteerimine on edukas, kui asutus vastab küberturvalisuse määruse nõuetele.20 Eelnõu koostamisel lähtutakse eeldusest, et RIA läbib vastava akrediteerimise. Lisaks on ka võimalus, et vastavushindamisasutuse rolli saab mõni erasektori ettevõte – kuid siin tuleb arvestada võimalusega, et Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas nähakse ette, et nimetatud kavast tuleneva Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi võib välja anda üksnes avaliku sektori asutus. Lisaks sellele on ka võimalik olukord, kus akrediteerimisasutus ei ole üldse Eestis – määrusest ei tulene, et vastavushindamisasutused tuleb akrediteerida 17 Küberturvalisuse määruse art 58 lg 7. 18 Küberturvalisuse määruse art 58 lg 4. 19 Küberturvalisuse määruse lisa 1 (vastavushindamisasutuste suhtes kehtivad nõuded) p 6. 20 Küberturvalisuse määruse art 60 ja lisa 1. 18 ilmtingimata Eestis. Sertifitseerimise temaatikaga on seotud ka riiklikud akrediteerimisasutused (vt järgneva paragrahvi selgitusi). Vastavushindamisasutus peab lisaks akrediteeringu läbimisele saama ka tegevusloa (vt ka järgneva paragrahvi selgitusi). Arvestades eeltoodut, toimuks eelnõu järgselt Eestis küberturvalisuse valdkonnas toimuv sertifitseerimiskorraldus järgnevalt: KütS §-ga 132 sisustatakse vastavushindamisasutusena tegutsemise ja talle tegevusloa andmise korraldus. Paragrahvi sisu: vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja vastavushindamisasutusele tegevusloa andmisel kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) §-e 22– 31, 33 ning § 35 lõiget 1, arvestades küberturvalisuse määruse nr 2019/881 artiklites 60 ja 61 ning artikli 61 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktis ja sama määruse lisas toodud erisusi. Viidatud TNVS-i sätted juba reguleerivad menetlusnorme, millest lähtuvalt TTJA haldab (st väljastab ja vajadusel tunnistab kehtetuks) vastavushindamisasutusele antavat tegevusluba. Kuna vastavushindamisasutusena tegutsemise ning talle tegevusloa menetlust reguleerivad normid on juba loodud ning TTJA-l tuleb lähtuda küberturvalisuse valdkonna vastavushindamisasutuste korral tegevusluba andes samadest nõuetest, siis puudub vajadus KüTS-is eraldi seda temaatikat reguleerida. Tegevusluba väljastades kontrollib TTJA, kas vastavushindamisasutus vastab küberturvalisuse määruses ja TNVS-is viidatud nõuetele. Küberturvalisuse määruse artiklis 60 ning selle määruse lisas on sätestatud peamised nõuded vastavushindamisasutusele, millega peab vastavushindamisasutus arvestama ning järgima. Enamik küberturvalisuse määruse lisas olevatest nõuetest on samad või võrreldavad TNVS § 28 lõike 1 punktides olevate nõuetega. Küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 3 on sätestatud, et kui „Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades on vastavalt [küberturvalisuse määruse] artikli 54 lõike 1 punktile f sätestatud konkreetsed või täiendavad nõuded, annab riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus nende kavade kohaste ülesannete täitmiseks loa üksnes sellistele 19 vastavushindamisasutustele, kes vastavad nimetatud nõuetele“. Kavandatava § 132 lõige 1 annab aimu, et mainitud küberturvalisuse määruse säte kohaldub ka tegevusloa väljastamisel ehk tegemist on tegevusloa ühe eeltingimusega. Kui varasemalt väljastatud tegevusloa väljastamisel ei kontrollitud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavades olevaid nõudeid, siis tuleb vastavushindamisasutusel uuendada enda tegevusluba. Riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused teatavad vastu võetud Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava puhul Euroopa Komisjonile, millised akrediteeritud ja asjakohasel juhul küberturvalisuse määruse artikli 60 lõike 3 kohaselt loa saanud vastavushindamisasutused võivad anda välja sama määruse artiklis 52 osutatud usaldusväärsuse tasemega sertifikaate.21 Euroopa Komisjonile teavitamisel lähtutakse küberturvalisuse määruse artiklis 61 lõike 5 alusel vastu võetud Euroopa Komisjoni rakendusaktist, milles määratakse kindlaks teavitamise asjaolud, vormingud ja menetlused. Sel põhjusel ei kohaldata TNVS § 34 sätestatud Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamise protseduuri. Kui TNVS-is vastavushindamisasutustega seotud nõuded on erinevad küberturvalisuse määruses (sh määruse artiklite alusel kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktis) olevatest nõuetest, siis kohaldatakse küberturvalisuse määruse nõudeid. Vastavushindamisasutuse akrediteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47), II peatüki nõuetele vastav akrediteerimisasutus. Küberturvalisuse määruse artikli 2 (mõisted) punktides 15–18 olevate mõistete puhul on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 765/2008 olevatele mõistetele. Üks neist mõistetest on ka riiklik akrediteerimisasutus. Küberturvalisuse määrus riikliku akrediteerimisasutuse määramise osas kaalutlusruumi ei anna22 – see on seotud määrusega (EÜ) nr 765/2008, konkreetsemalt selle artikli 2 punktiga 11, mille kohaselt akrediteerimisasutuseks saab olla ainult üks akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks riigi poolt volitatud. Eestis on riiklikuks akrediteerimisasutuseks mittetulundusühing Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, mis on volitatud seda ülesannet täitma TNVS § 37 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega23, konkreetsemalt selle struktuuriüksus Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK). Muude EL-i liikmesriikide puhul on määratud riiklikuks akrediteerimisasutuseks asutus, mis vastab samuti määruse nr 765/2008 nõuetele. EAK-l puudub hetkel kompetents ja võimekus küberturvalisuse valdkonnas vastavushindamisasutusi akrediteerida, mistõttu potentsiaalsetel akrediteerimisest huvitatutel peab olema võimalus pöörduda mõne muu riigi akrediteerimisasutuse poole, kes küberturvalisuse valdkonnas akrediteerimisteenust pakub. Riiklik akrediteerimisasutus lähtub uute tehnilisi valdkondade välja arendamisel muuhulgas turunõudlusest ja teenuse isetasuvusest. Tänase EAK võimekuse juures ei ole EAK võimeline oma tegevust küberturvalisuse valdkonda laiendama. Seetõttu tuleb siin lähtuda küberturvalisuse määruses 21 Küberturvalisuse määruse art 61 lg .1 22 Küberturvalisuse määruse art 60 lg 1. 23 Vabariigi Valitsuse 09.07.2020 korraldus nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“, RT III, 11.07.2020, 3. 20 sätestatud nõudest, et Eesti puhul võidakse kasutada ka mõne muu riigi riikliku akrediteerimisasutuse teenuseid (kes vastab määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatüki nõuetele). Eelnõu koostamise käigus ei uuritud teistelt riikidelt nende valmisolekut ja võimekust vastavushindamise läbiviimiseks, siis tulevikus võib analüüsida, milliste riikidega sel teemal koostööd teha. Seda saab teha ennekõike siis, kui hakkab selguma, milliseid EL-i üleseid sertifitseerimiskavu koostatakse ning vastu võetakse. Samuti võib osutuda teenuse suure turunõudluse korral EAK-l otstarbekaks teenus endal välja töötada. Küberturvalisuse määrusega seotud akrediteerimine toimub TNVS 4. peatüki kohaselt, arvestades küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 ning sama määruse lisas olevaid nõudeid. Riikliku akrediteerimisasutuse regulatsioon tuleneb TNVS 4. peatükist ning selle § 36 järgi akrediteerimist korraldatakse ja tehakse määruse (EÜ) nr 765/2008 II peatükis sätestatu kohaselt. Kui vastavushindamisasutused vastavad küberturvalisuse määruses sätestatud nõuetele, peaks riiklik akrediteerimisasutus need akrediteerima. Akrediteerida saab maksimaalselt viieks aastaks ja akrediteerimise kehtivust võib pikendada samadel tingimustel seni, kuni vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus peaks vastavushindamisasutuse akrediteerimist piirama, selle peatama või kehtetuks tunnistama, kui akrediteerimise andmise tingimused ei olnud täidetud või ei ole enam täidetud või kui vastavushindamisasutus rikub küberturvalisuse määrust. Küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 on märgitud, et sama artikli lõikes 1 osutatud vastavushindamisasutuste akrediteerimine kehtib maksimaalselt viis aastat ja selle kehtivust võib pikendada samadel tingimustel, kui vastavushindamisasutus vastab jätkuvalt samas artiklis sätestatud nõuetele. Sama artikli lõike 1 sõnastust arvestades peab vastavushindamisasutus jätkuvalt vastama ka küberturvalisuse määruse lisas olevatele nõuetele. Riiklik akrediteerimisasutus võtab mõistliku aja jooksul kõik asjakohased meetmed, et piirata, peatada või tunnistada lõike 1 kohane vastavushindamisasutuse akrediteerimine kehtetuks, kui akrediteerimise tingimused ei ole täidetud või ei ole enam täidetud või kui vastavushindamisasutus rikub küberturvalisuse määrust. Mainitud artikli lõike 4 teises lauses nimetatud toimingute teostamine toimub TNVS 4. peatüki kohaselt, arvestades küberturvalisuse määruse artikli 60 lõikes 4 ning sama määruse lisas olevaid nõudeid. Nendeks nõueteks on näiteks, et vastavushindamisasutuse akrediteering kehtib viis aastat. Selles lauses olev „mõistlik aeg“ sõltub konkreetsest olukorrast ning on paljuski seotud asjaoluga, millal akrediteerimise tingimus(t)e mittetäitmisest teada saadakse, ning kui kaua läheb aega, et mingi asjakohase meetmeni jõutakse (nt antakse tähtaeg tingimuste uuesti kooskõlla viimiseks või n-ö viimase meetmena võtta vastavushindamisasutuselt akrediteering ära). Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse KüTS § 14 lõige 3 kehtetuks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 2, millega KüTS-i ei kohaldata Kaitseministeeriumi valitsemisalas rahvusvaheliseks sõjaliseks koostööks ning riigi sõjalise kaitse ettevalmistamiseks vajalike süsteemide pidamisele. Muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktiga 12, millega tunnistatakse KüTS § 9 kehtetuks. Kehtiv KüTS § 14 lõige 3 viitab KüTS § 9 lõikele 3, kuid kuna eelnõu tulemusena ei kohaldata KüTS-i eelnevalt nimetatud süsteemide pidamisele, siis on otstarbekam KüTS § 14 lõige 3 tunnistada kehtetuks. 21 Eelnõu § 1 punktiga 15 lisatakse olemasolevale KüTS §-le 14 lõiked 4 ja 5. KüTS § 14 lõikes 4 sätestatakse TTJA pädevus teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 7 sätestatud ulatuses. Eespool on lisanduva KüTS §-ga 131 selgituste juures märgitud vastavad ülesanded. Nende ülesannete ulatuses ongi TTJA-l võimalik teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet. Riiklikku järelevalvet teostatakse korrakaitseseaduse (KorS) alusel ning haldusjärelevalvet teostatakse VVS 4. peatüki 6. jaos sätestatud korras. Riikliku järelevalve teostamisel on TTJA-l võimalik kasutada KorS-is sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid (vt KorS §-e 23-29) ning KüTS § 15 lõike 1 järgi on tal ka võimalik kasutada riiklikus järelevalvemenetluses samas lõikes nimetatud KorS-i riikliku järelevalve erimeetmeid. TTJA-le kohaldub KüTS § 15 lg 1, kuna eelnõuga lisanduva § 15 lg 4 tõttu on ta samuti korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses. TTJA-le ei kohaldu KüTS § 15 lg 2, kuna TTJA ei teosta järelevalvet KüTS §-de 7 ja 8 ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet – seda teostab RIA. KüTS § 14 lõikes 5 sätestatakse, et KüTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides julgeolekuasutuste süsteemidele sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet vastav julgeolekuasutus. Julgeolekuasutuse all on mõeldud julgeolekuasutuste seaduse24 §-s 5 sätestatud asutusi ehk Kaitsepolitseiametit ning Välisluureametit. Eelnõu tulemusena teostab kumbki julgeolekuasutus enda süsteemide üle järelevalvet. Julgeolekuasutuste puhul on taolise erisuse tekitamine õigustatud, sest teave julgeolekuasutuse juurdepääsupiiranguga teavet (edaspidi AK-teave) sisaldavate süsteemide ning nende tehniliste andmete ja turvameetmete kohta on teave, mis moodustab riigi julgeoleku seisukohalt tundliku, üldjuhul piiratud tasemel salastatud teabeks oleva kogumi. Kuna KüTS-i ei kohaldata riigisaladuse töötlemisele (vt kehtiva KüTS § 1 lõiget 2; eelnõuga siin sisulisi muudatusi ei tehta), siis on kohane, et ka olukorras, kus isegi AK-teavet käsitleva julgeolekuasutuse süsteemide infoturbealane teave on salastatud, siis on kohasem sellega seotud järelevalve anda vastavale julgeolekuasutusele. Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse KüTS §-i 16 lõikega 11, milles antakse TTJA-le pädevus rakendada riiklikus järelevalvemenetluses küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 8 sätestatud meetmeid. Meetmete rakendamise eesmärgiks on tagada küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete järgimine. Nendeks meetmeteks on: a) vastavushindamisasutustele, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikele ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjatele teabe esitamise korralduse esitamine, mis on vajalik TTJA kui küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse ülesannete täitmiseks; b) vastavushindamisasutuste, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanike ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjate auditeerimine; c) vastavalt Eesti õigusele asjakohaste meetmete võtmine tagamaks, et vastavushindamisasutused, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja EL-i 24 Julgeolekuasutuste seadus, RT I, 26.05.2020, 10. 22 vastavusdeklaratsiooni väljaandjad järgivad küberturvalisuse määruse ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõudeid; d) juurdepääsu saamine kõigile vastavushindamisasutuste ja Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanike ruumidele, et toimetada uurimisi kooskõlas EL-i või Eesti menetlusõigusega; e) Eesti õiguse kohaselt Euroopa küberturvalisuse sertifikaatide kehtetuks tunnistamine, mille on välja andnud riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus või vastavushindamisasutus, kui need sertifikaadid ei vasta küberturvalisuse määrusele või Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavale; f) Eesti õiguse kohaselt küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistuste määramine ning küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatu lõpetamise nõudmine.25 Kuna järelevalvatavad subjektid võivad olla nii riiklikud asutused kui ka erasektori ettevõtted, siis nende üle teostatavale järelevalvele kohalduv õigus sõltub järelevalve subjektist. Eelnõu järgi ei ole riigiasutuse (nt RIA kui vastavushindamisasutuse) üle järelevalve teostamisel võimalik kasutada küberturvalisuse määruse art 58 lõikes 8 olevaid meetmeid, kuid võrdväärsed järelevalvemeetmed tulenevad VVS §-st 752. Siiski esitatakse selguse huvides siinses seletuskirjas selgitusi ka haldusjärelevalve kohta – et oleks selge, kas ning mil määral on võimalik vastavaid meetmeid kasutada VVS-i alusel toimuvas haldusjärelevalves. Punktis a mainitud korralduse all on mõeldud järelepärimist (toiming) kui ka ettekirjutust kui haldusakti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) tähenduses; olenevalt järelevalve subjektist võib see toimuda nii riiklikus kui ka haldusjärelevalve menetluses. Punktis b mainitud auditeerimine võib toimuda nii riiklikus kui ka haldusjärelevalve menetluses. Punktis c mainitud meetmete võtmine võib tähendada ettekirjutuste tegemist ning asjakohasel juhul ka sunniraha määramist (vt riikliku järelevalve puhul ka KorS §-e 26–29 ning asjakohasel juhul ka kasutatavaid riikliku järelevalve erimeetmeid; haldusjärelevalve osas vt VVS §-i 751 lõikeid 3 ja 4; sunniraha osas vt lisanduva KüTS § 171 selgitusi). Punktis d märgitud juurdepääsu saamine toimub riiklikus järelevalves KorS §-de 49-51 kohaselt ning haldusjärelevalve puhul VVS § 752 lg 1 punktide 3–5 kohaselt. Punktis e märgitud Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi kehtetuks tunnistamine toimub haldusakti tegemise kaudu. Punktis f mainitud karistuste osas vt lisanduva KüTS § 181 selgitusi; küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist saab teha nii teavitusega või soovitusega (vt nt KorS § 26 lg 1; tegemist pole haldusaktiga) kui ka ettekirjutusega (vt ka siinses tekstilõigus märgitud punkti c selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 171 (sätestab sunniraha määra) ja 172 (sätestab kaebuse läbivaatamise tähtaja). KüTS § 171 määratleb sunniraha määra riikliku järelevalvemenetluse käigus antud ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lõike 2 järgi sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus. Eelnõuga määratakse sunniraha 20 000 eurot. Küberturvalisuse määruse art 58 lg 8 punkti c arvestades peab TTJA-l olema volitus „võtta asjakohaseid meetmeid vastavalt liikmesriigi õigusele tagamaks, et vastavushindamisasutused, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikud ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjad 25 Küberturvalisuse määruse artikkel 58 lg 8. 23 järgivad käesoleva määruse ja Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõudeid“. Vastavate nõuete tagamiseks saabki TTJA teha ettekirjutuse (korralduse) ning vajadusel teha ettekirjutuses ka sunniraha määramise hoiatuse või määrata sunniraha, kui ettekirjutust ei täideta. Sunniraha suuruse ülemmäära (20 000 eurot) määratlemisel arvestati TTJA tagasisidet, mille kohaselt peab ülemmäär olema piisav, mis vajadusel motiveeriks vastavushindamisasutust, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjat lähtuma küberturvalisuse määruse ja tulevikus konkreetse valdkonna osas vastu võetava Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete kohaselt. Eelnõu algses versioonis sooviti määrata sunniraha ülemmääraks 100 000 eurot, sest see oleks eeldatavasti olnud sobivaim võimalus motiveerida eelmises tekstilõigus mainitud isikuid lähtuma küberturvalisuse määruse ja konkreetses Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavas olevatest nõuetest. Kuna väärteo eest ettenähtud karistus ei saa olla leebem kui haldusmenetluse raames kohaldatav meede, siis otsustati ühtlustada sunniraha ülemmäär KüTS-i alusel oleva ning ka siinse eelnõuga lisanduva väärteokoosseisu ülemmääraga (juriidiliste isikute puhul). Seetõttu on sunniraha ülemmääraks 20 000 eurot. Praegusel hetkel on RIA-l, Kaitseväel ning Kaitseministeeriumil võimalik sunniraha määrata ettekirjutuse täitmata jätmise korral kuni 9600 eurot.26 Kui nimetatud asutusel on riikliku järelevalvemenetluse teostamise õigus, siis sunniraha ülemmäär tuleneb korrakaitseseaduse § 23 lõikest 4 ning haldusjärelevalvemenetluse teostamise õiguse korral VVS § 751 lõikest 4. Eelnõu tulemusena sunniraha ülemmäär suureneb 20 000 euroni – kuid seda ainult riikliku järelevalvemenetluse korral. Sunniraha kui meetme rakendamist toetab kaudselt ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2016/1148, mis on üle võetud KüTS-i.27 Sunniraha ülemmäär võimaldab TTJA-l efektiivselt sekkuda küberturvalisuse sertifitseerimisega seotud nõuete rikkumisel. Sama on ka eelnõu järgselt RIA puhul, kui RIA kontrollib küberturvalisuse nõuete täitmist. Näiteks, kui TTJA teostatava riikliku järelevalve eesmärk on ettekirjutusega nõuda küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste rikkumise viivitamatut lõpetamist ning selle nõude täitmise tagamiseks tehakse samas ettekirjutuses ka sunniraha määramise hoiatus – kui ettekirjutust kohaselt ei täideta, siis kohaldatakse sunniraha. Sunniraha kasutamine ettekirjutuse osana (sunniraha hoiatusena) sõltub järelevalvatavast isikust. Järelevalveasutusel on võimalik riiklikus järelevalves eelnõuga märgitud sunniraha ülemmäära kasutada; haldusjärelevalvemenetluse korral on sunniraha võimalik kasutada ainult teise haldusekandja suhtes, kuid mitte riigiasutuste (näiteks, kui TTJA teostab järelevalvet RIA; sama on olukorras, kus Siseministeerium teostab haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiameti) suhtes (vt VVS § 751 lõiget 4). Järelevalveasutus peab sunniraha määramisel hindama, millises määras sunniraha rakendamine on Eesti kontekstis proportsionaalne. Tuleb juhtumipõhiselt hinnata, kas ja milline tegevus võib osutuda küberturvalisuse nõuete rikkumiseks. Näiteks E-ITS rakendamise üle järelevalve teostamisel tuleb hinnata E-ITS rakendamist kui protsessi tervikuna, mitte ei saa pelgalt lähtuda 26 Eelnõuga tunnistatakse KüTS § 14 lõige 3 kehtetuks, mille tulemusena ei ole Kaitseministeeriumil ja Kaitseväel järelevalve teostamise õigust. 27 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 6. juuli 2016. a määrus nr 2016/1148 meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus; vt viidatud määruse artikleid 15 ja 17. 24 mõne konkreetse etalonturbe meetme rakendamata jätmisest, mida näiteks E-ITS-i kehtestamisele järgneval päeval üheltki subjektilt eeldada ei saaks. Konkreetseid juhtumeid hindab järelevalveasutus sõltumatult oma pädevuste ja kaalutlusõiguse piires. KüTS § 172 määratleb kaebuse läbivaatamise tähtaja. Paragrahv koosneb kahest lõikest – esimene lõige määratleb üldise kaebuse läbivaatamise tähtaja ning teine lõige määratleb olukorrad, mil kaebuse lahendamise tähtaega võidakse pikendada. Küberturvalisuse määruse artikli 63 ja eelnõu järgi käsitleb TTJA füüsiliste või juriidiliste isikute kaebusi seoses Euroopa küberturvalisuse sertifikaatidega, mille on välja andnud riiklikud küberturvalisuse sertifitseerimise asutused või kooskõlas küberturvalisuse määruse artikli 56 lõikega 6 vastavushindamisasutused, või seoses küberturvalisuse määruse artikli 53 kohaselt välja antud EL-i vastavusdeklaratsioonidega, ning uurib asjakohasel määral nende kaebuste sisu ja teavitab kaebuse esitajat mõistliku aja jooksul uurimise käigust ja tulemusest. Küberturvalisuse määruses ei ole ette nähtud tähtaeg, mille jooksul tuleb esitatud kaebus läbi vaadata (teostada järelevalvet) – seda tuleb teha mõistliku aja jooksul. Õigusselguse huvides määratletakse, et TTJA peab esitatud kaebuse lahendama hiljemalt 90. päeval kaebuse saamisest arvates (lõige 1). 90 kalendripäevane tähtaeg on piisav, mis võimaldaks TTJA-l uurida esitatud kaebusega seotud asjaolusid. Tähtaja pikkus on seotud menetlustoimingutega: esmajärjekorras on vajadus küsida Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi väljastanud asutuselt või isikult selgitusi esitatud kaebuse sisu kohta, sh vajadusel esitada ka mitu järelepärimist, kui esmaste vastuste põhjal ei ole võimalik kaebust lahendada; kõigi järelepärimiste korral tuleb anda järelepärimise adressaadile ka piisav aeg vastuste koostamiseks ja edastamiseks TTJA-le; olenevalt kaebuse sisust, võib tekkida ka vajadus küsida ka muu riigi riiklikult küberturvalisuse sertifitseerimise asutuselt seisukohti või arvamust, millele tuleb samuti anda piisav vastamistähtaeg (vt ka lõike 2 selgitust). Lühemat tähtaega ei ole mõistlik määrata (nt 30 päeva), sest kui menetlus kestab, siis tuleks perioodiliselt (nt iga 30 päeva möödumisel) esitada kaebuse esitajale teavitus menetluse tähtaja pikendamise kohta, mis omakorda suurendaks TTJA halduskoormust. Kui esitatud kaebus on puudustega, siis lähtutakse HMS §-st 15, sh on võimalik TTJA-l esimesel võimalusel määrata tähtaeg kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Lõikes 2 määratletakse lõikes 1 oleva tähtaja pikendamise võimalus. Kui kaebuse lahendamiseks on vaja teha koostööd teise riigi riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusega, on TTJA-l õigus pikendada kaebuse läbivaatamise tähtaega aja võrra, mis on vajalik asutuse arvamuse ärakuulamiseks. Kaebuse läbivaatamise tähtaja pikendamisest teavitatakse kaebuse esitajat kirjalikult. Kaebuse lahendamisel võib tekkida vajadus kaasata või teha koostööd teise liikmesriigi riiklikku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusega. Kuna selle asutuse kaasamine ja tema enda seisukohtade kujundamine võib võtta aega, siis võib menetlusele kuluv aeg olla pikem kui on käesoleva paragrahvi lõikes 1 ette nähtud 90 päeva. Seetõttu nähakse võimalus pikendada kaebuse läbivaatamise tähtaega. Eelnõu § 1 punktiga 18 lisatakse seadusesse § 181, millega sätestatakse väärteokaristused. Liikmesriigile on küberturvalisuse määruse 3. jaotises (küberturvalisuse sertifitseerimise raamistik) antud kohustus kehtestada küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku ja Euroopa 25 küberturvalisuse sertifitseerimise kavade rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ning võtta kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Määrus ei anna ette karistuse rahatrahvi miinimum- või maksimumpiiri. Rahatrahvi suurus on seega liikmesriigi enda otsustada. Samuti võib teha eri karistusnormid eri kohustuste rikkumise puhuks.28 Eelnõu järgi on nii füüsilisele kui juriidilisele isikule võimalik määrata rahatrahv väärteomenetluse korras küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete mittetäitmise eest. Eelnõu kohaselt on KüTS-i alusel väärteomenetluses võimalik rahatrahvi määrata: - küberturvalisuse määruse artikli 53 lõikes 2 sätestatud tingimustele mittevastava vastavusdeklaratsiooni väljastamise eest; või - küberturvalisuse määruse artikli 55 lõikes 1 nimetatud teabe korral sama artikli lõikes 2 sätestatud nõuete rikkumise. Küberturvalisuse määruse artikli 53 lõike 2 sisu: „IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja võib anda välja ELi vastavusdeklaratsiooni, milles kinnitatakse, et [Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise] kavas esitatud nõuded on täidetud. ELi vastavusdeklaratsiooni väljaandmisega võtab IKT-toodete, -teenuste või -protsesside tootja või pakkuja vastutuse IKT-toote, -teenuse või -protsessi vastavuse eest kõnealuses kavas sätestatud nõuetele“. Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA valmistanud ette pilveandmetöötlusteenustega seotud EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning ettevalmistamisel on eraldi EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga võrkudega jaoks.29 Küberturvalisuse määruse artikli 55 lõige 1 sisustab, mida „[s]ertifitseeritud või ELi vastavusdeklaratsiooni saanud IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootja või pakkuja teeb avalikkusele kättesaadavaks“. Selleks teabeks on: a) suunised ja soovitused, mis aitavad lõppkasutajal IKT-tooteid või -teenuseid turvaliselt konfigureerida, paigaldada, kasutusele võtta ning neid käitada ja hooldada; b) ajavahemik, mille jooksul pakutakse lõppkasutajatele turvalisuse alast tuge, eelkõige võimaldades saada küberturvalisuse alaseid uuendusi; c) tootja või pakkuja kontaktandmed ja aktsepteeritavad viisid lõppkasutajatelt ja küberturvalisusega tegelevatelt teadlastelt turvanõrkuste kohta teabe saamiseks; d) viited internetis asuvatele andmebaasidele, kus on loetletud IKT-toote, -teenuse või - protsessiga seotud avalikult teada antud turvanõrkused ja asjakohased küberturvalisuse alased nõuanded. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab see teave „olema kättesaadav elektroonilisel kujul ning see peab olema kättesaadav ja seda tuleb ajakohastada vajaduse korral vähemalt kuni vastava Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi või EL-i vastavusdeklaratsiooni kehtivuse lõppemiseni“. 28 Küberturvalisuse määruse art 65. 29 Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations- cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa- news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification. 26 TTJA peab igal juhul hindama, kas väärteomenetluse läbiviimine ning trahvi määramine on konkreetse rikkumise olemust ja iseloomu arvestades on vajalik ja proportsionaalne. Tegemist on kaalutlusõigusega ehk TTJA kui järelevalveasutus peab tegema kaks erinevat kaalutlusotsust. Esiteks, tuleb otsustada kas konkreetse rikkumise korral on väärteomenetluse alustamine vajalik ning proportsionaalne või on teiste järelevalvemeetmete rakendamine tõhusam. Siin tuleb väärteomenetluse algatamise otsustamisel lähtuda väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 31, mis sätestab väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõtte. Teiseks, juhul kui järelevalveasutus otsustab alustada väärteomenetlust, tuleb erinevaid tegureid arvesse võttes otsustada määratava trahvi suurus. Paragrahvis on seatud rahatrahvi ülempiir, milleks on füüsilise isiku puhul 200 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul 20 000 eurot. Ülemmäärade seadmisel on võetud eeskuju KüTS §-st 18, mis omakorda lähtus hädaolukorra seaduse 8. peatükis sätestatud väärteokoosseisude rahatrahvide ülemmäärast, konkreetsemalt kuni 22.05.2018 kehtinud §-s 50 sätestatud ülemmäärast. Nagu ka KüTS-is kehtestatud küberturvalisuse tagamise ja kehtestatud nõuded on suunatud kindlatele isikutele, siis ka küberturvalisuse sertifitseerimisnõuded puudutavad vaid IKT-toodete, -teenuste ja -protsesside tootjaid. Seetõttu on vaja kehtestada piisavalt kõrged trahvimäärad, mis suudaksid tagada sertifitseerimisnõuete meetmete eesmärgi realiseerumist.30 Näiteks Slovakkias ulatuvad samad karistusmäärad 300 000 euroni. Ka NIS direktiivi ülevõtmisel, mille Eesti võttis üle KüTS-iga, on liikmesriigid kehtestanud erinevates suurustes trahvimäärasid. Iirimaal on väärteo eest trahvimäär 4000 kuni 5000 eurot, seejuures kuriteo eest on karistusraam füüsilisele isikule maksimaalselt 50 000 ning juriidilisele isikule 500 000 eurot.31 Poolas on karistusmäärad vastavalt kuni 50 000 või 230 000 eurot.32 Tulevikus on võimalik hinnata, kas KüTS § 18 ning eelnõuga lisanduva § 181 väärteokoosseisude rahatrahvide suurusi tuleks suurendada. Seda on võimalik teha uue küberturvalisuse direktiivi ülevõtmise käigus (nn NIS 2 direktiiv; hetkel ettepaneku staatuses).33 NIS 2 direktiivi ettepanekus on rahatrahvide suurused märgatavalt tõusnud – direktiivi ettepaneku kohaselt tuleb teatud isikutele määrata NIS 2 direktiivi nõuete rikkumise korral määrata haldustrahv, mille maksimummäär on „vähemalt 10 000 000 eurot või kuni 2% (olenevalt sellest, kumb summa on suurem) selle ettevõtja ülemaailmsest aastasest kogukäibest, kellele oluline üksus eelneval majandusaastal kuulub” (vt ettepaneku artikkel 31 lõiget 4). Seetõttu on sobilikum teostada KüTS-is olevate süüteokoosseisude eest ette nähtavate väärteokaristuste määrade üle vaatamine, kas KüTS-i revisjoni või NIS 2 direktiivi ülevõtmise käigus. Nimetatud muudatuste tegemine oleks ka seotud Eesti õigusesse haldustrahvi instituudi loomisega. Kuivõrd eelnõu järgi määratakse küberturvalisuse määruse nõuete rikkumisega ette nähtud „karistusi“ väärteomenetluse raames, tuleb lähtuda väärteomenetluse üldreeglitest. VTMS § 3 lg 1 selgitab, et väärteomenetlusõigus kehtib füüsilise ja juriidilise isiku suhtes. Ainult kirjalikku hoiatamismenetlust (VTMS § 541) kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja 30 Seletuskiri küberturvalisuse seaduse eelnõu juurde, 597 SE, lk 33. 31 Bird&Bird&, jaanuar 2020. Developments on NIS Directive in EU Member States, lk 28 https://www.twobirds.com/~/media/pdfs/developments-on-nis-directive-in-eu-member-states.pdf 32 Ibid, lk 37. 33 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2016/1148 – leitav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020PC0823. 27 avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes – kuid siinsete rikkumiste olukorras pole võimalik kirjalikku hoiatamismenetlust kasutada. Seega eelnõuga ettenähtud väärteotrahve ei ole võimalik kohaldada riigiasutuse (nt RIA) suhtes. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse KüTS §-i 19 lõikega 3, millega sätestatakse, et paragrahvis 181 sätestatud väärteo kohtuvälise menetlejaks on TTJA. Selle sättega antakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele pädevus määrata rahalisi karistusi vastavate küberturvalisuse määruse nõuete rikkumise eest. Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teabe seadust. Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punkt 4 ehk ISKE määruse volitusnorm. Eesti infoturbealases õigusruumis on probleemiks üksnes andmekogudele fokusseeritud infoturbeparadigma, mis vajab lahendamist. Kehtiv regulatsioon küll laiendas ISKE kohustust andmekogudelt ka teistele võrgu- ja infosüsteemidele, mis ei ole andmekogud, kuid ISKE ise on üles ehitatud andmekogude põhisele infoturbe tagamise süsteemile. ISKE-t rakendatakse andmekogudes sisalduvate andmete töötlemiseks kasutatavatele infosüsteemidele ja seega keskendub ISKE kitsalt andmekogudes sisalduvate andmete kaitsmisele. Rakendajatele on jäänud 01.01.2020 KüTS § 9 jõustumisega kaasnenud kohustus seetõttu ka segaseks. See lähenemine on loonud olukorra, kus turvameetmete rakendamisel on rakendaja perspektiiv sageli ebaproportsionaalselt kitsas, jättes turvameetmed rakendamata paljude oluliste infosüsteemide osas, mis ei kujuta AvTS-i tähenduses andmekogu. Asutused on praktikas sageli jätnud ISKE rakendamata, kui võrgu- ja infosüsteemi defineerimiseks oli võimalik leida mistahes muu definitsioon kui „andmekogu“ AvTS-i tähenduses. KüTS-i süsteemide osas eriregulatsiooni kehtestamine õigusselguse saavutamiseks AvTS-i alusel kehtestavatesse määrusesse ei ole täna võimalik. Õigusselguse ja infosüsteemide turvalisuse tagamise huvides on siiski erisused andmekogude ning teiste süsteemide osas selgelt välja tuua ja korrektselt reguleerida. Andmekogude pidamiseks kehtestatud turvameetmete süsteemilt üleminek avalike ülesannete täitmiseks loodud äriprotsesside põhisele infoturbe haldussüsteemile tuleb sätestada ka õigusaktides. Kehtetuks tunnistatava punkti alusel on antud Vabariigi Valitsuse määrus „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“. See volitusnorm on AvTS-is andmekogudel põhinev, kuid reaalsuses rakendatakse sama määrust kõigile riigi ja kohaliku omavalitsuse süsteemidele KüTS §-st 9 tulenevalt. ISKE-t pole 2017. aastast saadik täiendatud, mistõttu on tekkinud vajadus infoturbe haldussüsteemi järele, mis pole ainult andmekogude, vaid võrgu- ja infosüsteemide (mille hulgas on ka andmekogud) põhiseks. Seetõttu on mõistlik muuta KüTS-is olev norm, mis praegu viitab AvTS-i andmekogude põhisele volitusnormile, ise volitusnormiks KüTS § 7 (vt eelnõu § 1 punkti 10). Sellisel viisil on võimalik tulevikus Vabariigi Valitsuse määrust „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ sisustada nii andmekogude kui ka võrgu- ja infosüsteemide kaitse seisukohalt. Kuna eelnõuga luuakse KüTS-is võimalus kehtestada E-ITS, siis tuleb ISKE määruse volitusnorm tunnistada kehtetuks. Üleminekuperioodi jooksul (kuni 31. detsembrini 2022 – vt eelnõu §-i 4 ja selle selgitusi) kehtivad ISKE ja E-ITS-i nõuded samaaegselt, et oleks võimalik lihtsamini võimalik üle minna ISKE-lt E-ITS-le. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse AvTS § 439 lõike 3 teise lause sõnastust. Uus sõnastus on: „Käesoleva seaduse § 433 lõikes 4 nimetatud andmekogu pidamisele on kohustuslikud 28 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 nimetatud kindlustavad süsteemid“. Punktiga kaotatakse viide kehtetuks tunnistatud süsteemile (vt eelnõu § 2 punkti 1) ehk AvTS § 439 lg 1 punktile 4. Kuna nimetatud kindlustava süsteemi ehk ISKE määruse volitusnorm tunnistatakse kehtetuks, siis tuleb teha ka muudatus AvTS § 439 lõike 3 teises lauses. Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse AvTS § 531 lõike 1 sõnastust. Uus sõnastus on: „Riigi Infosüsteemi Amet teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet infosüsteemide andmevahetuskihiga liitumise üle“. Muudatuse tulemusena ei ole nimetatud lõikes edaspidiselt lauseosa „infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise ning“, mille sisu on seotud ISKE-ga. Muudatus on vajalik, kuna ISKE kui kindlustava süsteemi pidamist reguleeriva määruse volitusnorm tunnistatakse kehtetuks (vt eelnõu § 2 punkti 1). Eelnõu § 3 jäetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikest 21 välja sõnad „käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande täitmiseks kasutatavate“. Eelnõu § 1 punkti 5 juures on selgitatud, miks eemaldatakse Eesti Rahvusringhääling KüTS § 3 lõike 1 loetelust. Nimetatud muudatuse tõttu tuleb ka Eesti Rahvusringhäälingu tegevust reguleeriv eriseadus, kus on viited KüTS §-de 7 ja 8 kohaldumisele, viia kooskõlla kavandatava KüTS § 3 lõikega 1 ning lõikega 4. Eesti Rahvusringhäälingu kui teenuse osutaja kohta käivas eriseaduses tehakse muudatus, et valdkondlik seadus oleks ülejäänud eelnõuga kooskõlas. Siinne muudatus jõustub samal ajal eelnõu § 1 punktiga 5 ehk 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuivõrd Eesti Rahvusringhääling on teenuse osutaja kehtiva KüTS § 3 lõike 1 punkti 10 alusel kuni 2026. aasta 31. detsembrini (vt eelnõu § 1 punkti 5 ja § 4 lõike 2 selgitusi) ja eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt oleks KüTS § 3 lõike 4 punkti 11 alusel alates 2027. aasta 1. jaanuarist (eelnõu § 4 lõike 2 tõttu), siis kohaldatakse samast kuupäevast Eesti Rahvusringhäälingule küberturvalisuse nõudeid KüTS-i teenuse osutaja kohustusi reguleerivate sätete alusel. Eelnõu § 4 sätestab seaduse jõustumise ning üldkorras jõustumisele tehakse kaks erandit. Lõike 1 kohaselt jõustub seaduse § 2 ehk kavandatavad avaliku teabe seaduse muudatused 1. jaanuar 2023. Jõustumistähtaja pikendamine on seotud ISKE rakendajatele ülemineku võimaldamiseks auditite läbiviimisel. Kuni 2022. aasta lõpuni on ISKE auditeerimiskohuslastel võimalus viia läbi turvameetmete rakendamise auditeerimine ISKE reeglite järgi. Selleks, et tagada küberturvalisuse nõuete järgimise püsiv kontroll, on eelnõu § 1 punkti 10 alusel kavandatava Vabariigi Valitsuse määruse alusel E-ITS-i reeglite järgi auditeerimiskohustus varasematel ISKE kohuslastel hiljemalt viimase läbiviidud ISKE auditi aegumisel ning eelnõu § 2 hilisem jõustumine võimaldab seega tellida 2022. aastal audit ISKE reeglite järgi, kui peaks olema vajadus E-ITS-i esmakordse auditi tähtaega pikendada. Perioodil seaduse jõustumine kuni 1. jaanuar 2023 on seetõttu kohaldatavad nii ISKE kui ka E- ITS nõuded, aga kuivõrd E-ITS-i tingimuste järgimisel on sisuliselt tagatud ka ISKE nõuete järgimine, siis ei ole eelnõu jõustumisskeem ISKE nõuete järgijate suhtes täiendavalt koormav. Seaduse ning selle alusel kavandatavate määruste järgi oleks teenuse osutajale sätestatud kohustuste täitmine nõutav seaduse jõustumisest. Olgu siinkohal mainitud, et E-ITS-i kehtestamine näiteks 2022. aasta esimeses kvartalis tähendab küll kohustust alustada E-ITS tingimuste järgimist (nt infoturbeprotsessi läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab juba samal päeval olema rakendanud E-ITS tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed. E- ITSi nõuete täitmine on protsess, mitte seisund. E-ITS-i kehtestava määruse jõustumise hetkeks 29 peab rakendaja tegema ennekõike otsuse E-ITS-i järgimise alustamiseks ning selleks ei ole vajalik üleminekuaega sätestada. Lõike 2 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 5 ning § 3 2027. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud muudatusi tuleb koos edasi lükata, kuna muudatused on seotud ühe KüTS-i subjekti ehk Eesti Rahvusringhäälinguga. Vastavate muudatuste jõustumise edasi lükkamine on vajalik selleks, et Eesti Rahvusringhääling saaks viia kõikide tema ülesannete (vt Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5) täitmisega seotud süsteemid vastavusse KüTS-i nõuetega, sh võimaldab see planeerida vastavate muudatuste tegemiseks vajalikud vahendid riigieelarve protsessis. 3.2. Muude riikide regulatsioonid 3.2.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine ISKE uuendamine on juba aastaid peatunud, kui alusstandardiks olnud Saksa versiooni uuendused lõpetati. Seetõttu tekkiski vajadus luua ja kehtestada E-ITS. Ka Saksamaa on välja andnud uue infoturbe haldamise süsteemi (ISMS) nimetusega IT-Grundschutz, mis on võrreldav standardiga ISO/IEC 27001.34 Eelnõu koostades ei analüüsitud muude riikide regulatsioone. 3.2.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus Eelnõu koostamise hetkel ei ole EL-i liikmesriigid enda riikides lõpule viinud riikliku koordineerimiskeskuse määratlemisega seotud toiminguid, sh ka õigusloomeliselt. Hetkel on teada, et mõni riik on otsustanud selle keskuse ülesanded anda ministeeriumile, mõnes riigis kavatsetakse see anda mitmele asutusele (tehakse koostöölepe vms, kuid Euroopa Komisjonile antakse üles ühe asutuse nimi). Seetõttu ei ole ka hetkel võimalik tuua selget ülevaadet teiste riikide regulatsioonidest. Seda enam, et Euroopa Komisjon on alles koostamas suuniseid, mis peaksid hõlbustama riikliku koordineerimiskeskuse määramist, kuid nende koostamisega alustati 2021. aasta suvel ning konkreetsem selgus suuniste sõnastuste osas saabub alles 2021. aasta sügisel. 3.2.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine Eelnõu koostamisel on lähtutud paljuski Soome eeskujust. Soome valitsus on küberturvalisuse määruses sätestatud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse loomise kohustuse täitmiseks teinud parlamendile elektroonilise side seaduse muutmise ettepaneku, mille kohaselt pannakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse kohustused Soome Transpordi- ja Sideametile. Seda seetõttu, et ameti all tegutsevas Soome küberturvalisuse keskuses juba tegutsetakse küberturvalisuse alal.35 Samuti on Soome küberturvalisuse keskus (SKK) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 artikli 8 lõikes 3 mõttes võrgu- ja infosüsteemide turbe vallas Soome riiklik ühtne kontaktpunkt. Selles osas on SKK analoogne Eesti RIA-ga. Soome hinnangul ei oma küberturvalisuse määrusest tulenev riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine olulist mõju riigi rahandusele, 34 Lisainfo: https://www.bsi.bund.de/EN/Topics/ITGrundschutz/itgrundschutz_node.html;jsessionid=1D6D810F4B804204B 0D9ED9AB4864E6B.internet082. 35 HE 98/2020 vp, lk 118. 30 majandusele, kodumajapidamistele ega ka ettevõttetele, sest sertifitseerimine on esialgu vabatahtlik. Samas mõjutavad Soome tehnoloogiaettevõtete konkurentsivõimet Euroopa sertifitseerimissüsteemi nõuded ja asjaolu, kui hästi vastavad Soome ettevõtete tooted Euroopa sertifitseerimissüsteemi nõuetele. Küpros planeerib riikliku sertifitseerimise asutuse rolli anda Digitaalse Turvalisuse Ametile (Digital Security Authority, Αρχή Ψηφιακής Ασφάλειας).36 Slovakkia seaduseelnõu kohaselt saab riiklikuks sertifitseerimise asutuseks Riiklik Turvalisuse Amet (Národný bezpečnostný urad, National Security Authority). Slovakkia seaduseelnõus on karistuste puhul eristatud küberturvalisuse määruse paragrahvid: - Kui toimub artiklis 53 sätestatud vastavushindamise deklaratsioon väljastatamine ning see on toimunud küberturvalisuse määruse nõudeid rikkudes, karistatakse ettevõtjat rahatrahviga 300 kuni 100 000 eurot. - Kui vastavusdeklaratsiooni väljastanud ettevõtja jätab vastavusdeklaratsiooni elektroonilises vormis avaldamata või ei uuenda määruse artiklis 51(1) punktides a-d nimetatud teavet, karistatakse rahatrahviga 300 kuni 100 000 eurot. - Vastavushindamisasutust, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjat selle eest, kui a) ei anta riiklikule küberturvalisuse sertifitseerimise asutusele artikkel 58(8)(a) kohast teavet; b) takistab riiklikul küberturvalisuse sertifitseerimise asutusel auditi vormis uurimist vastavalt artiklile 58(8)(b), karistatakse 300 kuni 100 000 euroga. - Vastavushindamisasutust, Euroopa küberturvalisuse sertifikaadi omanikku ja EL-i vastavusdeklaratsiooni väljaandjat karistatakse 300 kuni 100 000 euroga, kui ta ei võimalda riiklikule sertifitseerimise asutusele ligipääsu oma ruumidele vastavalt määruse artiklile 58(8)(d).37 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu § 1 punktiga 3 lisandub KüTS §-i 2 termin „turvameetmed“, mille sisu on: „rakendatavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised toimingud või vahendid andmete ja süsteemide turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks“. Eelnõus kasutatakse ka termineid, mida kasutatakse küberturvalisuse määruses. Eesti kontekstis siiski võetakse eelnõuga kasutusele uus termin „riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus,“ mille definitsiooni saab tuletada küberturvalisuse määruse artiklist 58 (kuigi küberturvalisuse määruses endas seda ei defineerita). Riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus kujutab endast asutust, mis teeb koostööd EL tasandiga infovahetuseks ja teostab küberturvalisuse määruses sätestatud kohustuste üle järelevalvet. Eelnõus kasutatakse ka termineid, mida kasutatakse küberturvalisuse TTT määruses. Näiteks on selles sätestatud, mis asutus on „küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus“ ning mis on selle valdkonnaga seotud „riiklik koordineerimiskeskus“.38 Viimase mõistega seonduvalt määratakse eelnõus, et riikliku 36 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/inea/en/connecting-europe-facility/cef-telecom/2019-eu-ia-0109. 37 Kättesaadav: https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy/SK/LP/2020/400 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/887 artiklid 1, 6 ja 12. 31 koordineerimiskeskuse ülesandeid täidab „küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksus“ ehk „koordineerimisüksus“ – tegemist pole lihtsalt riikliku koordineerimisüksusega, vaid see toimetab tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute valdkonnas. Järgnevad terminid ei ole uued terminid (nad on juba liidu või Eesti õiguses juba kasutusel või defineeritud), kuid eelnõust ja seletuskirjast parema arusaamise jaoks, on need selgitava infona lisatud seletuskirja:  riiklik akrediteerimisasutus – ainus akrediteerimist teostav asutus liikmesriigis, kes on selleks riigi poolt volitatud39 ehk asutus, mis akrediteerib vastavushindamisasutusi;  vastavushindamisasutus – avalik asutus või eraettevõte, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;  akrediteerimine – riikliku akrediteerimisasutuse läbiviidav vastavushindamisasutuse atesteerimine, mis tõendab tema vastavust kindlaksmääratud vastavushindamisülesande täitmiseks harmoneeritud standardi põhjal kehtestatud nõuetele ja vajaduse korral mis tahes lisanõuetele, sealhulgas asjaomaste valdkondlike normide alusel kehtestatud nõuetele.40 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele E-ITS-i kehtestamise eesmärk ei ole seotud EL-i õigusega. Euroopas on standardimine korraldatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1025/2012. Selle määruse kohaselt on riiklik standard – standard, mille on vastu võtnud riigi standardiorganisatsioon (Eesti puhul Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus). Taoliste standardite puhul kohaldub TNVS-i § 40. Samas pole E-ITS standard nimetatud EL-i määruse ning TNVS-i tähenduses. E-ITS on pigem ühtsete nõuete kogum, mitte standardiorganisatsiooni kinnitatud dokument. Eestis on ka täna juba standardiorganisatsiooni väliseid standardeid, mis on analoogselt kehtestatud määrusega.41 Küberturvalisuse TTT määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peab iga EL-i liikmesriik määrama 29. detsembriks 2021 ühe sama artikli lõikes 5 sätestatud kriteeriume täitva asutuse sama määruse kohaldamisel riiklikuks koordineerimiskeskuseks.42 Viidatud lõike 5 sisu: „Riiklik koordineerimiskeskus on avaliku sektori asutus või liikmesriigi enamusosalusega asutus, kes täidab liikmesriigi õiguse alusel avaliku halduse ülesandeid, sealhulgas delegeerimise kaudu, ja kellel on suutlikkus toetada pädevuskeskust ja võrgustikku nende käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud missiooni elluviimisel. Asutusel peavad olema teaduse ja tehnoloogia alased eksperditeadmised küberturvalisuse valdkonnas või juurdepääs sellistele teadmistele. Asutus peab suutma pidada tulemuslikku dialoogi ja koordineerida oma tegevust tööstuse, avaliku sektori, akadeemilise ja teaduskogukonnaga ning kodanikega, sealhulgas direktiivi (EL) 2016/1148 kohaselt määratud asutustega“. Eelnõu ning selle lisaks oleva ministri määruse kavandiga määratakse RIA riiklikuks koordineerimiskeskuses nimetatud küberturvalisuse TTT 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008 artikkel 2 lõige 11. Vastavushindamisasutuse temaatikat reguleerib ka toote nõuetele vastavuse seadus. 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008 artikkel 2 lõige 10. 41 Vt nt haridus- ja teadusministri 28.11.2008. a määrust nr 69 „Kutsestandardite koostamise, muutmise ja vormistamise kord“, 19.06.2015. a määrust nr 27 „Täienduskoolituse standard“, 21.03.2007. a määrust nr 27 „Huviharidusstandard“ ning rahandusministri 13.12.2011. a määrust nr 57 „Siseaudiitori kutsetegevuse standardite kehtestamine“. 42 Vt ka: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cybersecurity-competence-centre. 32 määruse tähenduses. RIA vastab eelnevalt nimetatud lõike 5 tingimustele. Samuti on RIA KüTS §-i 5 järgi direktiivi nr 2016/1148 artikli 8 lõikes 1 nimetatud pädev asutus ja lõikes 3 nimetatud ühtne kontaktpunkt ning artikli 9 lõikes 1 nimetatud küberturbe intsidentide lahendamise üksuse ülesannete täitja. Seega on võimalik RIA vastavaks asutuseks määrata – seda ülesannet täidetakse koordineerimisüksusena. Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881 (küberturvalisuse määrus) ning selle otseseks eesmärgiks on küberturvalisuse määrusega liikmesriikidele sätestatud kohustuste täitmine. Eelnõu regulatsioon jääb küberturvalisuse määrusega liikmesriikidele antud riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määratlemise ja küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistusmäärade kehtestamise pädevuse piiridesse. Seega on seaduseelnõu kooskõlas EL õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine 6.1.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.1.1.1. Mõju ettevõtjale Eelnõu ei tekita ettevõtjale sotsiaalset mõju. Teenuse osutajate vajadus tööturul sobiva kvalifikatsiooniga küberturbe ekspertide järele küberturvalisuse tagamiseks jääb püsima. Küberintsidendist teavitamise nõude täpsustamine ei tekita samuti ettevõtjale sotsiaalset mõju. Sarnane nõue on ka isikuandmete kaitse valdkonnas, mistõttu tegemist ei ole oma olemuselt uue nõudega.43 Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.1.2. Mõju kodanikele Eelnõu ei tekita kodanikele sotsiaalselt mõju. Eesmärk E-ITS-i kehtestamise kaudu tugevdada küberturvalisuse taset parandab küll elutähtsate teenuste toimepidevust, kuid eelnõu koostamise hetkel ei ole Eestis elutähtsate teenuste toimepidevus ohustatud, et eelnõu tekitaks sotsiaalsest perspektiivist kodanikule erisust kehtiva seadusega võrreldes. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 6.1.2.1. Mõju ettevõtjatele KüTS-i mõistes teenuse osutajad pakuvad ühiskonna toimimiseks vajalikke teenuseid. E-ITS-i kehtestamise eesmärk on täpsustatud ja selgema infoturbe haldamissüsteemi rakendamisega aidata edendada teenuse osutaja ning tema teenuste vastupanuvõimet küberintsidentidele, ning 43 Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta artikli 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõiget 2. 33 sellest tulenevalt on eelnõul positiivne mõju riigi julgeolekule. Sama eesmärk ja mõju on ka küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel. Eelnõu ei mõjuta otseselt ettevõtjate välissuhteid, kuivõrd teenuse osutajatel on ka edaspidi võimalik E-ITS-i rakendamise asemel rakendada küberturbe tagamisel ka rahvusvahelisi ISO standardeid. Kaudselt on eelnõul positiivne mõju välissuhete edendamisele tugevama küberturvalisuse kuvandi tõttu. Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.2.2. Mõju avalikule sektorile Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule ka avaliku sektori kaudu. Selgema avaliku sektori määratluse ning E-ITS-i kehtestamisega kehtiva ISKE asemel on avalikus sektoris ka suurem selgus, et kes ja mida tegema peab. Samuti vähendab E-ITS-i organisatsioonipõhine lähenemine küberturbe tagamisel ka avaliku sektori haavatavust küberintsidentidele ning nende mõjude levimist avalike sektori jaoks olulisemate süsteemideni. Seda aitab saavutada ka küberintsidendist teavitamise nõude täiendamine. Välissuhete vaatepunktist aitab avaliku sektori küberturvalisuse nõuete uuendamine ka säilitada ning arendada Eesti riigi kui küberturvalisuse eestvedaja kuvandit. Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.2.3. Mõju järelvalveasutusele (RIA-le; julgeolekuasutustele) Eelnõu aitab RIA-l läbi täpsemate küberturvalisuse tagamise nõuete tugineda küberintsidentide ennetamisel, tuvastamisel ja lahendamisel ühtsematele eeldustele teenuse osutajate ja avaliku sektori turvameetmete suhtes. Samuti aitab eelnõu läbi reguleeritud auditeerimistingimuste tagada selgema ja kiiremini analüüsitava ülevaate küberturbe tasemest Eestis. Sellest tulenevalt on eelnõul positiivne mõju RIA riigikaitse ja julgeolekuga seotud valmisolekule küberintsidentide ennetamiseks, tõrjumiseks ja lahendamiseks. Julgeolekuasutuste puhul puuduvad olulised mõjud riigi julgeoleku ja välissuhete osas. Julgeolekuasutustele (enda süsteemide üle järelevalve teostamisel) avalduvad sarnased mõjud, mis RIA-le (vt eelmist tekstilõiku). Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.3. Mõju majandusele 6.1.3.1. Mõju ettevõtjatele E-ITS-i kehtestamisest tulenevad muutused kujundavad formaalselt ümber teenuse osutajate kohustusi, kuid ei muuda neid sisuliselt võrreldes varasemate kohustustega küberturvalisuse tagamisel. Kehtiva KüTS § 7 lõike 1 alusel peavad teenuse osutajad juba praegu rakendama turvameetmeid ning lõike 2 alusel koostama süsteemide riskianalüüse. Neid kohustusi sisustab KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus. Muudatusega ei lähtuks teenuse osutajad nende tegevuste läbiviimisel enam KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrusest, vaid KüTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud määrusest. E-ITS on kindlasti mahukam dokument kui KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määrus, kuid selle põhjuseks on nõuete põhjalikum kirjeldus, mitte nõuete oluline laiendamine. Sarnaselt praegu 34 KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sisustatud nõuetega, põhinevad ka E-ITS-i nõuded organisatsiooni riskianalüüsile ja selle põhjal rakendatud turvameetmetele. Seega eeldusel, et teenuse osutaja on varasemalt teinud pingutusi küberturvalisuse tagamiseks KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nõuete järgimisega, ei tulene teenuse osutajale E-ITS-i tingimuste järgimise kohustusest suurt majanduslikku mõju. E-ITS-i kehtestamisega kaasneks ettevõtjatele kohustus läbi viia E-ITS-i vastavusaudit iga kolme aasta järel. Sellega asendatakse KüTS § 7 lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel kehtiv kohustus viia läbi ning dokumenteerida turvameetmete rakendamise piisavuse kontroll. Kehtivate nõuete kohaselt on turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli üks meetoditest auditi läbiviimine pädeva sõltumatu isiku poolt, kuid seda võib asendada ka nn enesehindamisega. E-ITS-i kehtestamise järgselt kaoks võimalus asendada audit enesekontrolliga ning E-ITS sätestab konkreetse raamistiku auditite läbiviimiseks eesmärgiga tagada selgem ja läbipaistvam küberturvalisuse nõuete järgimine. Teenuse osutajatele, kes varasemalt teostasid turvameetmete rakendamise piisavuse kontrolli nn enesehindamise kaudu, võib muudatus avaldada majanduslikku mõju, kuid seda maksimaalselt ulatuses, mis oleks nn enesehindamise läbiviimise ja auditi läbiviimise kulude vahe. Ei ole otseselt hinnatav, kas E-ITS-i vastavusaudit on ettevõtjale soodsam või kulukam KüTS § 7 lõike 2 punkti 5 alusel läbiviidud kontrollidest. Kui ettevõtjal on vastavushindamise läbiviimiseks endal sobivad spetsialistid, siis võib tekkiv E-ITS-i auditite läbiviimise kohustus olla kulukam kui seni KüTS § 7 lõike 2 punkti 5 alusel läbiviidud kontroll, mis oleks nn enesehindamisega läbi viidud. Siinkohal saab ettevõtja täiendavaid kulusid minimeerida põhjaliku eeltööga E-ITS-i auditi tellimiseks ja läbiviimiseks. Kui ettevõtja on aga KüTS § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustuste täitmiseks tellinud vastavushindamisi teenusepakkujatelt, siis võib tekkiv E-ITS-i auditite läbiviimise kohustus olla soodsa majandusliku mõjuga. Soodne majanduslik mõju võib tuleneda asjaoludest, et E- ITS-i audit oleks rohkem standardiseeritud teenus, mis tugineb ka põhjalikuma täpsusastmega standardiseeritud nõuete kogumi vastavuse hindamisel. Kuivõrd E-ITS-i läbiviimise audit ei ole veel turul pakutav teenus, siis ei ole võimalik hindade täpset võrdlust käsitleda. Samas on olemas teenuse osutajaid, kes auditeerimisteenust pakuvad.44 On võimalik, et auditeerimiskulud on majanduslikult koormavamad subjektidele, kelle IKT korraldus on oluliselt väiksema mahuga, kuivõrd ühine lävend ja seega ka minimaalne kulu auditi teenuse läbiviimises tuleneb protseduurist auditi läbiviimisel, kvalifikatsiooninõuetest auditi läbiviijale ning auditi käigus koostatava dokumentatsiooni nõuetest. Seega on majandusliku mõju tasakaalustamiseks auditikohustust kehtestava rakendusakti kavandis ettenähtud ka erand mikroettevõtjatele (nt suurele osa tegutsevatele perearstidele). Erand on kavandatud konkreetselt auditite läbiviimise kohustuse suhtes, mitte E-ITS-i järgimise kohustuse suhtes. Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline majanduslik mõju ettevõtjatele, sest sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt seletuskirja punkti 6.1.1.1.). Täiendavalt toetab RIA ka E-ITS-le üleminekut ettevõtjatele koolituste läbiviimisega E-ITSi rakendamiseks. Arvestamaks samaliigiliste ettevõtjate sarnast profiili IKT korraldamisel on RIA-l ka kavas võimaluste piires E-ITS-i rakendamise profiilide loomine, mis võimaldab 44 Vt https://www.eisay.ee/iske-e-its-ja-iso-27001-alaste-teenustega-tegelevate-ettevotete-loetelu. 35 konkreetset tüüpi ettevõtjatel (nt perearstidel ja teistel teenuse osutajatel) veel lihtsustatumas korras RIA poolt pakutavate lahenduste ja kavandavate meetmete toel E-ITS-i rakendada. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.3.2. Mõju avalikule sektorile E-ITS kehtestamisega asendatakse AvTS-i alusel kehtestatud ISKE järgimiskohustus. Eeldusel, et avaliku sektori rakendaja on järginud ISKE nõudeid, puudub ISKE ja E-ITS-i nõuete võrdluses E-ITS-i kehtestamisest tulenev majanduslik mõju avalikule sektorile nii turvameetmete rakendamisel kui ka vastavusauditite läbiviimisel. Majanduslik mõju avalikule sektorile, mis tuleneb täpsemalt raamistatud organisatsioonipõhisest lähenemisest küberturbe tagamisel (sh kaardistustegevused ja riskianalüüsid) on minimaalne ning praktikas rakendatav läbi E-ITS-i üleminekujuhendite kasutamise. Üleminekuperioodil võib arvestada ajutiselt suurenenud ressursi vajadusega, et tutvuda uue standardiga. Samas on RIA üleminekut toetamas juba alates 2020 aasta algusest: a) kaasates kõiki avaliku sektori infoturbejuhte E-ITS- i väljatöötamisse; b) korraldades koolitusi45, mis tutvustavad E-ITS-i sisu ja selle rakendamist; c) viies läbi pilootprojekti E-ITS-i rakendamiseks; d) koostades muuhulgas üleminekujuhendi. Kõik need toetavad tegevused jätkuvad. E-ITS-i kehtestamisega on mõju avalikule sektorile vaadeldav kolme stsenaariumi alusel lähtuvalt subjektile varasemalt kehtinud nõuetest: 1) Stsenaarium 1: E-ITS asendab ISKE järgimise kohustuse kõikide süsteemide suhtes (suurem osa kohaldamisalast). E-ITS-i ülevõtmiseks rakendatakse selleks otstarbeks koostatud üleminekujuhendit. ISKE nõuetekohase rakendamise korral E-ITS-i ülevõtmisega RIA hinnangul täiendavaid rahalisi kulusid üldjuhul ei kaasne, aga kaasneb ajakulu senise dokumentatsiooni vastavusse viimiseks. E-ITS-i juurutamise etapis tuleb arvestada, et infoturbe rolli täitvatel inimestel kulub põhitöö kõrvalt täiendavalt aega E-ITS-i nõuete ülevõtmiseks. Kui subjektil on olnud ISKE järgimise kohustus kõikide süsteemide suhtes, kuid see ei ole nõuetekohaselt täidetud, siis selle subjekti süsteemi turvalisuse tagamiseks vajalikud kulutused E-ITS-iga vastavusse jõudmisel ei kuulu eelnõu majandusliku mõju analüüsi alla. Eelnõu koostamine lähtub eeldusest, et kehtivaid seaduslikke nõuded täidetakse ning käsitleb eelnõuga kehtestatavate nõuete mõju vastu varasemate nõuete mõju. Avalik sektor peab oma eelarve planeerimisel seisma selle eest, et IT-lahenduste arendamine ning kasutuselevõtt toimuks vaid nende süsteemide küberturvalisuse tagamiseks vajalike ressursside olemasolul. 2) Stsenaarium 2: E-ITS-i ülevõtmise kohustusele ei eelnenud varasemalt küberturvalisuse tagamise nõudeid (nt osad avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning Riigikogus esindatud erakonnad). Sarnaselt esimese stsenaariumiga tuleb arvestada infoturbe rolli täitvate inimeste ajakuluga E-ITS-i ülevõtmiseks vajalike dokumentatsioonide koostamisel. Ajakulu on 45 Vt https://eits.ria.ee/et/koolitus-ja-kkk/ ning https://www.ria.ee/et/kalender.html. 36 suurem selles osas, milles dokumentatsioon, sh vajalikud kaardistused, kuuluks esmakordselt koostamisele. Erinevalt esimesest stsenaariumist kaasneb üldjuhul ka rahaline kulu süsteemide turvalisust tagavate meetmete rakendamisel. Majanduslik mõju selles stsenaariumis on igale subjektile väga erinev ning ei oleks analüüsis mõistlikult hinnatav. Turvameetmete rakendamiseks vajalik rahaline kulu sõltub subjekti kasutatavate süsteemide hulgast, keerukusest ning nendele ka eelnevalt rakendatud turvameetmete olemasolust (tulenevalt subjekti vastutustundlikkusest oma IT-lahenduste kasutamisel või muudest seaduslikest nõuetest, näiteks isikuandmete töötlemiseks rakendatud tehnilisi ja korralduslikke meetmeid turvalisuse tagamiseks). Rakendamiseks vajaliku kulu majanduslik mõju subjektile sõltub omakorda selle kulu osakaalust subjekti eelarves, ennekõike IT-lahendustega seotud eelarves. Selle stsenaariumi korral võib mõnele subjektile tekkida eelnõust tulenevalt oluline majanduslik mõju, kui subjekt kasutab oma tegevuses ulatuslikult keerukaid süsteeme, millele turvameetmeid varasemalt rakendatud ei ole ning mille eelarve ei ole lihtsasti võimeline nende IT-lahenduste toimepidevuse tagamiseks vajalikke ressursse teenindama. Küll aga ei mõjuta see olukord majandusliku mõju hinnangut avalikule sektorile tervikuna, kuivõrd tegemist oleks ühe osaga väga piiratud subjektide ringist. 3) Stsenaarium 3: E-ITS asendab ISKE järgimise kohustuse, ning laiendab nõuete kohaldamisala andmekogudelt kõikidele süsteemidele (andmekogude vastutavad või volitatud töötlejad, kes ei olnud KüTS-i subjektid, sh mitmed avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Sarnaselt eelnevatele stsenaariumitele kaasneb ka selle stsenaariumi puhul E-ITS-ist järgimisest tulenev ajakulu infoturbe rolli täitvatel inimestel. Sarnaselt teise stsenaariumiga kaasneb üldjuhul ka rahaline kulu süsteemide turvalisust tagavate meetmete rakendamiseks, mille ulatus ning ulatusest tulenev majanduslik mõju on igale subjektile erinev. Stsenaariumis on aga vajalik ajaline kui ka rahaline kulu oluliselt piiratum teisest stsenaariumist, kuivõrd subjekt on järginud ISKE nõudeid andmekogude turvalisuse tagamiseks. Samuti on ka käesoleva subjektide ring väga piiratud KüTS § 9 lg 1 kohaldamisalaga võrreldes, ega mõjuta ka seega oluliselt eelnõust tulenevat majandusliku mõju hinnangut avalikule sektorile. Täiendavalt on majandusliku mõju hindamiseks oluline märkida, et isegi kui eelnõust tulenevalt peab subjekt võtma rahalisi kohustusi süsteemide turvalisuse tagamiseks, siis võib nende kulude mõju olla subjektile majanduslikult positiivne. Süsteemide turvalisuse tagamiseks tehtavad kulutused vähendavad nii küberintsidendi tekkimise tõenäosust kui ka tekkinud küberintsidendi kahjulikku majanduslikku mõju. Arvestades küberruumis aina sagedamini esinevaid rünnakuid,46 suuresti ka avaliku sektori süsteemide vastu, ning nende laastavat mõju ohvri süsteemide kasutatavusele, ei oleks õigustatud ka süsteemide turvalisuse tagamiseks tehtavaid kulutusi vaadelda rangelt kahjuliku majandusliku mõjuna. 46 Vt nt RIA ööpäeva ülevaadet Eesti küberruumi kohta: https://www.ria.ee/et/kuberturvalisus/olukord- kuberruumis/oopaeva-ulevaated.html. 37 Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline majanduslik mõju avalikule sektorile, sest sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt GDPR artikli 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõiget 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõiget 2). Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.3.3. Mõju kodanikele E-ITS-i kehtestamise eesmärk on selgema raamistiku kaudu edendada võrgu- infosüsteemide turvalisust. Sellel on vahetu mõju majanduskeskkonna toimimisele, kuivõrd Eesti konkurentsieelis digilahenduste kasutuselevõtus ja arendamises on tugevalt seotud nende digitaalsete lahenduste ja sealse andmetöötluse toimepidevuse, tervikluse ning konfidentsiaalsuse tagamisega. Samuti mõjutab eelnõu kodanikke digitaalseid teenuseid rohkem usaldama, tagades seega ka nende toimimise jätkusuutlikkuse suureneva kasutamise kaudu. Kodanike halduskoormust eelnõu ei mõjuta. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu ei avalda otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale. Kaudselt võib eelnõu positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale aga avaldada läbi vastupanuvõimekuse suurendamise küberrünnakute suhtes, mis saaksid põhjustada elukeskkonnale või looduskeskkonnale kahjulikke tagajärgi (nt veepuhastusprotsessi sekkumine ja kasutatavate kemikaalide koguste muutmine). Nende võimalike kahjulike tagajärgede tekkimise võimalust vähendab küberrünnakust ning selle põhjustatud küberintsidendist teada saamine, mistõttu on küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel positiivne mõju. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.5. Mõju regionaalarengule Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule. 6.1.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele 6.1.6.1. Mõju avalikule sektorile Eelnõu ei mõjuta avaliku sektori töökorraldust, kuivõrd kehtiva seaduse alusel on avalik sektor kohustatud kõikidele võrgu- ja infosüsteemide küberturbe tagamisel järgima ISKE nõudeid. E- ITS-i kehtestamine ei too kaasa muudatusi, mille rakendamine vajaks asutuse töökorralduse või selles osas töökoormuse olulist suurendamist. Eelnõu võib kaudselt mõjutada avaliku sektori teenuste kvaliteeti, kuivõrd teenuste kaardistamise ja riskipõhine lähenemine aitab asutusel tuvastada tehnoloogilisi mahajäämusi või paremaid arendussuundi. Ühtlasi aitab E-ITS-i rakendamise eelduseks olev selge ülevaade asutuse äriprotsessidest ja nendega seotud teenustest hinnata asutuse toimimiseks vajalike 38 ressursside kasutamist. Siinse kaardistuse puhul on abiks protsesside kaardistus, mis on teostatud teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määruse alusel.47 Mõju avaliku sektori kuludele võib eelnõu kehtestamisel esineda vastavalt punktis 6.1.3.2 esitatud analüüsile neil juriidilistel isikutel ja asutustel, kes varasemalt ei ole olnud kõikide süsteemide osas ISKE kohuslased, ning ühtlasi pole teinud pingutusi kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamiseks. Sellisel juhul suurendab E-ITS-i kehtestamine kulutuste tegemise vajadust pädeva personali palkamiseks, asjakohaste turvameetmete rakendamiseks ning auditite läbiviimiseks, samas vähendades kulutuste tegemise vajadust küberintsidentidest tuleneva kahju või muude tagajärgede likvideerimiseks. Sellegipoolest oleks ka siis mõjude ulatus väike, kuivõrd kohustusi avalikule sektorile tehniliste ja korralduslike turvameetmete rakendamiseks tuleneb ka mujalt. Ennekõike peab sõltumata KüTS-is sätestatud kohustustest avalik sektor rakendama isikuandmete turvalisuse tagamiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid GDPR artikkel 32 lõike 1 alusel ning samuti lähtuma selle kohustuse täitmisel riskide analüüsist GDPR artikkel 32 lõike 2 alusel. Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline mõju avalikule sektorile, sest sarnane nõue on kehtiv ka isikuandmete kaitse valdkonnas (vt GDPR artikkel 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõiget 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõiget 2). Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.6.2. Mõju järelvalveasutusele (RIA-le; julgeolekuasutustele) E-ITS-i kehtestamise eesmärgi raames ei mõjuta eelnõu RIA töökorraldust. Varasem KüTS § 7 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete ja ISKE nõuete järgimise kontroll asendub E-ITS nõuete järgimise kontrolliga. RIA töökoormust võib eelnõu suurendada suurema hulga auditite järeldusotsuste ülevaatamise vajaduse tõttu, kuid samuti ka vähendada tänu küberturbe korralduste kui ka auditite põhjalikumale standardiseeritusele. Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisel puudub oluline mõju RIA-le. Julgeolekuasutuste puhul on eeldatavasti teatavad mõjud, kuid kuna auditid on standardiseeritud, siis see mõju ei ole oluline. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.1.7. Muu otsene või kaudne mõju Seaduseelnõu ei oma muud otsest või kaudset olulist mõju. 6.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus 47 Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“; RT I, 25.03.2021, 6. 39 Küberturvalisuse TTT määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka vastava EL-i määruse mõjusid EL-i üleselt.48 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastuvõetavate sätete mõjud Eestis. 6.2.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.2.1.1. Mõju ettevõtjale Eelnõu sotsiaalne mõju ettevõtjatele võib olla positiivne. Riikliku koordineerimiskeskuse määramine võimaldab ettevõtjatel läbi koordineerimiskeskuse hallatava kogukonna rääkida kaasa EL-li tasandil küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute prioriteetide otsustamisel, osaleda korraldatavates arendusprojektides ja panustada ettevõtjate kompetentsivõrkude loomisesse. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.2.1.2. Mõju kodanikele Eelnõul on vähesel määral positiivne sotsiaalne mõju ka kodanikele. Määratava riikliku koordineerimiskeskuse põhiülesannete hulka kuuluvad mh küberturvalisuse teemadel tehtud arengute kajastamine avalikkuses ning küberturvalisuse haridusprogrammide toetamine. Nende ülesannete edukal täitmisel võib suureneda Eestis küberturvalisusega seotud oskuste omandamine ning tööhõive. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule, kuivõrd riikliku koordineerimiskeskuse määramise eesmärk on ka kindlustada Eesti julgeolekuliste huvide esindamine EL-i tasandil küberturvalisuse valdkonnas uute suundade ja arenduste otsustamisel. Eelnõul on positiivne mõju riigi välissuhetele kuivõrd eelnõu eesmärk on tagada Eesti osalus küberturvalisuse TTT määruse alusel loodavates rahvusvahelistes võrgustikes. Ulatus keskmine, sagedus keskmine, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.2.3. Mõju majandusele Eelnõuga reguleeritakse küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramist ja sellega seotud ülesannete korraldust. Nimetatud muudatused ei oma olulist mõju riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kaudselt võib majandusele avalduda positiivne mõju koordineerimiskeskuse abil küberturvalisuse valdkonnas EL-i arendusprojektides osalemine ning rahastuse saamine, kuid sel juhul ei ole tegemist eelnõu mõjuga, vaid juba koordineerimiskeskuseks määratud asutuse tegevuste tulemuslikkusega. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.2.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõu muudatusel puuduvad olulised mõjud elu- ja looduskeskkonnale. 48 Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?qid=1610959968587&uri=CELEX%3A52018SC0403. 40 6.2.5. Mõju regionaalarengule Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule. 6.2.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust, milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA. Küberturvalisuse TTT määruse artiklis 6 lõikes 5 on sätestatud, mis nõuetele peab riiklik koordineerimiskeskus vastama, ning artiklis 7 on sätestatud tema ülesanded. Riiklikule koordineerimiskeskusele küberturvalisuse TTT määrusest tulenevate kohustuste täitmisega kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile värvata täiendavat personali (ca 6‒7 inimest). Värvatava personali tõttu ei mõjuta ülesande lisandumine RIA muude ülesannete teostamist. Ülesande täitmise jaoks võidakse luua uus struktuuriüksus, mis asub küberturvalisuse teenistuse koosseisus. Ülesande lisandumine võib tähendada vähesel määral koolitusvajadust lisanduva ülesande täitjatele, kuid koolituse vajadus ei ole suur, sest täiendava personali värbamisel on võimalik võtta tööle valdkonnas pädevaid inimesi. Lisaks RIA-le on eelnõul teatav mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, konkreetsemalt ministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonnale, kuid see mõju avaldub kavandatava KüTS § 51 lõike 3 alusel kehtestava määrusega (vt lisatud määruse kavandit). Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.2.7. Muu otsene või kaudne mõju Seaduseelnõu ei oma muud otsest või kaudset olulist mõju. 6.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine Eelnõuga sisustatakse teatavad sätted, mis on võimalik küberturvalisuse määruse alusel. Küberturvalisuse määruse ettevalmistamisel hinnati eraldi ka EL-i ülese sertifitseerimise raamistiku loomise mõjusid EL-i üleselt.49 Järgnevalt esitatakse eelnõuga vastuvõetavate sätete mõjud Eestis. 6.3.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Seaduseelnõu ei oma olulist sotsiaalset ega demograafilist mõju. Kui eelnõu vastuvõtmise järgselt mõni ettevõtja soovib enda IKT tooted, teenused ja protsessid Eestis sertifitseerida vastuvõetud valdkondliku EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete vastu, siis selle mõju on positiivne inimestele. Seeläbi saavad inimesed suurema kindluse, et IKT toode, teenus või protsess, mida nad enda tegemistes kasutavad (tarbijana) või mida kasutatakse ettevõtja juures, mille kliendiks ta on, vastab sertifitseerimise hetkel EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuetele. Kuigi siinne sertifitseerimine on eraldiseisev GDPR-is sätestatud sertifitseerimisest isikuandmete kaitse töötlemise valdkonnas, aitab ka siinse 49 Leitavad siit: https://eur-lex.europa.eu/procedure/ET/2017_225. 41 eelnõuga seotud sertifitseerimine isikuandmete kaitse tagamist.50 Seetõttu on mõju inimestele positiivne, sh ei suurene tema halduskoormus. Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul on pigem positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sest sellega võimaldatakse ettevõtjatel suurendada enda IKT-toote, -teenuse või -protsessi küberturvalisust, kui see on sertifitseeritud EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete vastu. Seeläbi on selle toote kasutajal (nt riigiasutusel) ka suurem kindlus, et vastava toote küberturvalisuse taset on kontrollitud. Sertifitseeritud toote kasutamine pigem suurendab toote kasutaja võrgu- ja infosüsteemide turvalisust. Eelnõu edendab EL-i liikmesriikides olevate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise asutuste ning ENISA-ga koostööd. Koostöö võib suureneda ka kolmandate riikidega, kui EL-i üleselt tulevikus luuakse võimalus EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuetele vastava sertifikaadi tunnustamiseks ka kolmandates riikides.51 Ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.3.3. Mõju majandusele Eelnõuga reguleeritakse riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse määramine, küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete rikkumise eest karistuste määramine ning karistuste määramise pädevuse kehtestamine. Nimetatud muudatused ei oma olulist mõju riigieelarvele ega Eesti majandusele. Kuigi eelnõu puudutab otseselt IKT valdkonna ettevõtjaid ja nende tegevust, ei ole eelnõul teadaolevalt ettevõtetele olulist mõju, sest sertifitseerimine on hetkeseisuga vabatahtlik ning tulevikus toimuvaid muudatusi (nt mõne EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava õigusaktiga EL-is kohustuslikuks tegemine) on raske prognoosida. Eelnõu ei mõjuta uute ettevõtete pääsu EL-i ühtsele digitaalvaldkonna turule. Hetkel on ka keeruline prognoosida (sh ka suurusjärguna), millisel määral on ettevõtjatel huvi sertifitseerida enda IKT-tooted, -teenused ja -protsessid Eestis. Seega ei oma eelnõu olulist mõju majandusele. Küll aga tuleb nentida, et sarnaselt Soome hinnangule, võib Eesti IKT-ettevõtete konkurentsivõimet mõjutada Euroopa sertifitseerimissüsteemi nõuded ja see, kas/mis ulatuses Eesti ettevõtjad nendele nõuetele vastavad. Eeldatavasti suurendab ning edendab EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise kava nõuete suhtes sertifitseerimine ka innovatsiooni, sh võivad sertifitseeritud IKT-tooted, -teenused või -protsessid edendada ettevõtjate eksporditegevusi. Kui erasektoris olev vastavushindamisasutus läbib riikliku akrediteerimisasutuse juures akrediteerimise, siis kaasnevad sellega täiendavad kulud (taotluse läbivaatamise tasu, akrediteerimise tasu, ning aastatasu akrediteeringu ja tunnistuse kehtivana hoidmise eest). Siin vt TNVS §-e 381‒384, sama seaduse § 384 lõike 4 alusel antud määrust ning kinnitatud hinnakirja52. Nende kohaselt on võimalikud kulutused (kui akrediteeringut soovitakse MTÜ-lt Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus): 50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määrus nr 2016/679; vt ka küberturvalisuse määruse pp 15 ja 74. 51 Vt küberturvalisuse määruse pp 105. 52 Alates 1. jaanuarist 2021.a. kehtib MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse struktuuriüksuse Eesti Akrediteerimiskeskus (EAK) teenuste hinnakiri – leitav: http://www.eak.ee/?pageId=59. 42 - esmase akrediteerimise taotluse läbivaatamistasu 300 eurot; - akrediteerimisulatuse laiendamise taotluse läbivaatamise eest 200 eurot; - akrediteerimise tasu: tasu suurus sõltub hindamisele kulunud ajast, hindamise keerukusest ja hindajate (edaspidi assessor) tasu suurusest ning hindamisega kaasnenud otsestest kuludest, konkreetsemalt: o assessori töötasu suurus sõltub temaga saavutatud tasu kokkuleppest; Eesti akrediteerimisasutus tutvustab akrediteerimist taotlevale või akrediteeritud asutusele eelnevalt akrediteerimise eeldatavat maksumust ja võimaldab esitada seisukoha kaasatava assessori tasu kohta; o hindamise eest vastutava hindaja (edaspidi peaassessor) tunnitasu suurus on kuni 20-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud tunnitasu alammäär; Eesti akrediteerimisasutus kehtestab igal aastal peaassessori tunnitasu konkreetse määra; aastatel 2021–2022 on peaassessori tunnitasu suurus 50 eurot; o akrediteerimise otsesed kulud on assessori lähetuskulud, tõlkekulud (kui hindamine ei toimu eesti keeles) ja muud akrediteerimisega seonduvad kulud; - krediteeritud asutus maksab akrediteeringu kehtivana hoidmise eest aastatasu. Aastatasu suurus sõltub Eesti akrediteerimisasutuse jätkusuutlikuks toimimiseks vajalikest kuludest, mis jaotatakse akrediteeritud asutuste ja erialaselt pädevate mõõtjate vahel proportsionaalselt akrediteeringu ulatust ja keerukust arvestades. Tasude suurused on määratletud hinnakategooriate järgi (1‒10). Alates 1. jaanuarist 2021 kehtiva hinnakirja53 kohaselt on aastatasu suurus järgnev (esimene arv on aastate 2021 ja 2022 kohta, teine arv on alates aastast 2023; summad on eurodes): o Hinnakategooria 1 – 1050–1260; o Hinnakategooria 2 – 1330–1595; o Hinnakategooria 3 – 1680–2015; o Hinnakategooria 4 – 2030–2435 o Hinnakategooria 5 – 2450–2940; o Hinnakategooria 6 – 2870–3445; o Hinnakategooria 7 – 3360–4030; o Hinnakategooria 8 – 3920–4705; o Hinnakategooria 9 – 4620–5545; o Hinnakategooria 10 – 5320–6385. Kui akrediteeringut soovitakse läbida mõne muu EL-i liikmesriigis olevas riiklikus akrediteerimisasutuses, võivad akrediteerimisprotsessiga ja akrediteeringu hoidmisega seotud kulutuste suurused erineda. Siin tuleb täpsemalt tutvuda vastava riikliku akrediteerimisasutuse hinnakirjaga. Akrediteeringu saamiseks tekib vastavushindamisasutusel teatav halduskoormus, et akrediteeringut saada – ennekõike peab vastavushindamisasutus viima enda tegevuse küberturvalisuse määruses olevate vastavushindamisasutuse nõuetele vastavaks ning läbima riiklikus akrediteerimisasutuse läbi viidava akrediteeringu. Lisaks eeltoodule on vastavushindamisasutusel tegevusloa saamisega seoses ka teatavad kulud ja halduskoormus. Nimetatud tegevus omab keskmist mõju. Vt siin ka lisanduva KüTS § 132 selgitusi. 53 Hinnakirja osas vt eelmist altviidet. 43 EL-i küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku üheks eesmärgiks on aidata vältida üksteisele vastukäivate või kattuvate riiklike küberturvalisuse sertifitseerimise kavade paljusust. Seeläbi peaks vähendatama digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtjate kulusid ja halduskoormust. Küberturvalisuse määruse ettepanekus54 on toodud näitena kaugloendurid (smart meter). Kui kaugloenduri tootjad sooviksid mitmes liikmesriigis enda tooteid müüa, siis nad peavad arvestama ning lähtuma mitme riigi sertifitseerimise kavast (nõuetest). Igas liikmesriigis võivad sertifitseerimise summad olla erinevad; samuti tõstab see tootjate halduskoormust, sest tekib vajadus läbida igas liikmesriigis sertifitseerimine (kui ei toimu teise liikmesriigi sertifikaadi tunnustamist). Eeltoodu näitab, et mitmes liikmesriigis sama toote sertifitseerimine viib EL-i üleste nõuete ja turu killustumiseni, sest selle kõige tulemusena võib tekkida igas EL-i liikmesriigis eri nõuded samadele toodetele. Selle olukorra vältimiseks sätestatakse küberturvalisuse määruses võimalus koostada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavu, mille järgi väljastatud sertifikaadid kehtivad EL-i üleselt. Selle tulemusena vähenevad digitaalsel ühtsel turul tegutsevate ettevõtete kulud ja halduskoormus. Seletuskirja koostamise seisuga on ENISA valmistanud ette pilveandmetöötlusteenustega seotud küberturvalisuse sertifitseerimise kava ning ettevalmistamisel on eraldi küberturvalisuse sertifitseerimise kava ka 5G mobiilsidevõrgu standardi funktsiooniga võrkudega jaoks.55 Nimetatud teemadel tulevad esimesed Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kavad. Ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.3.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Seaduseelnõu ei oma olulist mõju elu- ja looduskeskkonnale. 6.3.5. Mõju regionaalarengule Seaduseelnõu ei oma olulist mõju regionaalarengule. 6.3.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Seaduseelnõu ei oma olulist mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ning muudele asutustele, mis pole allpool nimetatud. Eelnõu võib suurendada muudatustega enim eelnõuga seotud asutuste suhtlust, koostööd ja valdkondliku järelevalve teostamist. TTJA hakkab teostama küberturvalisuse määruse artikli 58 lõikes 7 sätestatud ülesandeid, millest osa on seotud riikliku akrediteerimisasutusega (Eestis MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) või vastavushindamisasutusega (eelnõu kohaselt RIA, kes eeldatavasti läbib vastava akrediteerimise). Samuti teostab TTJA juba praegu TNVS-i alusel tegevuslubade väljastamisega. TTJA-le on juba eraldatud vastav kompetents, kes küberturvalisuse valdkonnaga tegeleb, kuid tulevikus võib tekkida vajadus suurendada vastava kompetentsi suurust. Eelnõuga lisandub KüTS-i ka uued väärteokoosseisud, millede puhul TTJA-le olulist mõju ei avaldu, sest ka praegu on TTJA kohtuväline menetleja. 54 Leitav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0477, PDF- versioonis vt lk 92. 55 Leitavad vastavalt: https://www.enisa.europa.eu/topics/standards/Public-Consultations/public-consultations- cybersecurity-schemes/ ning https://www.enisa.europa.eu/news/enisa- news/securing_eu_vision_on_5g_cybersecurity_certification. 44 RIA kui vastavushindamisasutus viib akrediteeringu läbimiseks oma tegevuse kooskõlla küberturvalisuse määruse artikliga 60 ning sama määruse lisas olevate nõuetega. Seetõttu tuleb akrediteerimisega seotud protsessis üle vaadata olemasolevad töökorraldused. Küberturvalisuse määruse rakendamine mõjutab ka MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tegevust, kuigi see pole otseselt seotud käesoleva eelnõu kaalutluskohtadega, sest MTÜ roll riikliku akrediteerimisasutusena tuleneb otse küberturvalisuse määrusest. Küberturvalisuse määrus ei ütle, et keelatud oleks akrediteerimiseks suunamine muu liikmesriigi akrediteerimisasutuse poole, kui Eesti riiklik akrediteerimiskeskus parasjagu kompetentsi ei oma. Ehk MTÜ-l on ka võimalik akrediteerimistaotluse saamisel suunata vastavushindamisasutuse kandidaat teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole. Küberturvalisuse sertifitseerimise vastavushindamise asutuste akrediteerimisvõimekuse loomine nõuab olulist ressurssi ning seda ei pruugi olla mõistlik rakendada olukorras, kus on keeruline öelda, kas siseriiklikult üldse vastavushindamisasutuseks saamise osas nõudlust on. Tavaliselt küsitakse akrediteerimise eest tasu, kuid 1‒2 vastavushindamisasutusega ei pruugi olla võimalik akrediteerimise süsteemi vaid küsitavatest tasudest ülal hoida. Kuniks selle teenuse vastu on nõudlus tekkinud, on võimalik akrediteeringu taotleja suunata teise liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse poole. Lisaks on ka võimalus, et küberturvalisuse valdkonnas sertifitseerimise läbimiseks kasutatakse eelnevalt mainitud MTÜ asemel mõne muu liikmesriigi riikliku akrediteerimisasutuse teenuseid. Lisandunud ülesanded võivad tähendada eelmainitud asutuste teenistujate koolitamist akrediteerimise ja sertifitseerimise teemadel. Eeldatavasti hakkavad vastavaid koolitusi ja töötube pakkuma EL-is olevad valdkondlikud asutused ning eeldatavasti saavad oma kogemusi jagada ka Eestis olevad asutused, kes tegelevad muudes valdkondades eelnõu teemadega. Ulatus keskmine, sagedus väike, ebasoovitavate mõjude risk väike. 6.3.7. Muu otsene või kaudne mõju Seaduseelnõu ei muud otsest või kaudset olulist mõju. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Kavandatav muudatus: E-ITS-i kehtestamine 7.1.1. Küberturvalisuse tagamiseks vajalike kulutuste ja E-ITS-i kehtestamisest tulenevate kulutuste eristamine Kuigi eelnõu eesmärk on kehtestada uued infoturbe halduse nõuded, siis selle kehtestamisest tuleneva majandusliku mõju analüüsil tuleb eristada E-ITS-i spetsiifikast tulenevaid kulutusi küberturbe tagamiseks tehtavatest kulutustest üleüldiselt. Teenuse osutajad ning enamik isikutest, kellele kohaldatakse teenuse osutajale sätestatud nõudeid, on pidanud küberturvalisuse tagamiseks tegema vastavaid investeeringuid juba kehtiva õiguse (KüTS § 7) alusel. Mis eristab E-ITS-i varasemalt kehtinud nõuetest, on ennekõike terviklik ja struktureeritud lähenemine küberturbe tagamisele organisatsioonis, ning see, et nende nõuete täitmist on 45 lihtsam kontrollida. E-ITS aga ei kujuta endast kannapööret küberturbe rakendamise põhimõtetes ega parimas praktikas. On tõenäoline, et E-ITS-i rakendaja hakkab tegema varasemast rohkem investeeringuid küberturvalisusesse, et jõuda vastavusse kehtestatavatele nõuetele ning sealhulgas viia läbi edukas audit. See aga ei tähenda, et majanduslik mõju E-ITS-i rakendajale tulenes E-ITS-i kehtestamisest – pigem viitab selline olukord, et E-ITS-i rakendaja ei ole varem KüTS-i alusel kehtestatud nõudeid piisavalt põhjalikult järginud. Seega isegi kui teenuse osutajad ning need, kellele kohaldatakse teenuse osutajale sätestatud nõudeid, peavad tegema olulisi investeeringuid E-ITS-i nõuetele vastamiseks, siis väitmaks, et eelnõu majanduslik mõju on rakendajale suure ulatusega, ei pea rakendaja põhistama, kuidas konkreetsed kulutused on vajalikud E-ITS-i nõuete täitmiseks, vaid just põhistama, kuidas konkreetsed kulutused ei olnud vajalikud kehtiva seaduse nõuete täitmiseks. Küberturvalisuse tagamiseks on vaja teha olulisi pingutusi ja investeeringuid esitatud eelnõust sõltumata. 7.1.2. Küberturvalisuse tagamiseks tehtavate kulutuste majanduslik mõju Küberturvalisusega seotud kulutused võib jaotada kaheks liigiks – kulutused, mida tehakse küberturvalisuse tagamiseks organisatsioonis (pädeva personali palkamine, teenuste ja süsteemide kaardistamine, riskianalüüs, meetmete rakendamine), ning kulutused, mida tehakse küberintsidendi tagajärgede likvideerimiseks (lunavara nõuded, andmebaaside taastamine, riistvara väljavahetamine, info- ja võrgusüsteemide uuesti arendamine, teenuse osutamata jätmisega tekkinud kahju kandmine (sh esitatud kahjunõuded ja leppetrahvid jne). Alati on võimalik, et küberturvalisuse tagamisele olulisi kulutusi teinud organisatsioon ei suuda vältida kahjulikke küberintsidente ega nendega kaasnevaid kulutusi, ning et küberturvalisuse tagamisele kulutusi mitte teinud organisatsioon ei lange küberintsidendi ohvriks ega kanna ka sellest tulenevaid kulutusi, kuid üldreeglina tähendab küberturvalisuse tagamiseks tehtavate kulutuste suurendamine küberintsidendi juhtumise tõenäosuse vähenemist. Samas näitab RIA statistika, millega on võimalik tutvuda iga kuu ilmuva „Olukord küberruumis“ ning kvartaalselt ilmuva „Trendid ja tähelepanekud küberruumis“56 väljaande vahendusel, et küberintsidendi ohvriks langemise puhul on küsimus pigem ajas, millal see juhtub, ning milline on toimunud küberintsidendi mõju ulatus. Seega ei saa pidada mõistlikuks lähenemist, et küberturvalisuse tagamiseks jäetakse kulutused tegemata põhjendusel, et loodetavasti organisatsioon ei lange küberintsidendi ohvriks. Kui eelnõu tulemusel on seetõttu oodatav E-ITS-i rakendajatel ühel või teisel põhjusel (nt varasemalt nõuete ebapiisav täitmine või küberturvalisusega seotud kohustuste puudumine) küberturvalisusele tehtavate kulutuste suurenemist, ei saa seda vaadelda vaid kulutuste kandmise vaatenurgast, vaid tuleb arvestada ka teist liiki kulutuste vältimist. Küberintsidendid on ebaregulaarsed sündmused, mille põhjustajaks on enamasti pahatahtlikud kolmandad isikud, seega ei ole ka otseselt ennustatav suhe, kui palju konkreetne teenuse osutaja küberturvalisuse meetmete rakendamisest majanduslikult võidab või kaotab. 7.1.3. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Eelnõu rakendamisel kaasneb nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ajakulu senise ISKE alusel koostatud dokumentatsiooni vastavusse viimisel E-ITS-iga. E-ITS-i juurutamise 56 Leitav: https://www.ria.ee/et/uudised.html?type-filter[0]=Olukord%20k%C3%BCberruumis. 46 etapis tuleb arvestada, et infoturbe rolli täitvatel inimestel kulub põhitöö kõrvalt täiendavalt aega E-ITS-i nõuetega vastavusse viimiseks (aktiivses juurutamise etapis mõned tunnid nädalas). Eelnõust tulenevalt täiendavate kulutuste tegemise vajadust ei teki, kuivõrd üleminek ISKE-lt E-ITS-i rakendamisele asendab vastavad auditeerimiskulud ning nõuab peamiselt ajalist panust dokumentatsiooni koostamisele.57 Küberturvalisuse tagamiseks tehtavate kulutustega tuleb arvestada ka kehtiva seaduse alusel, ning kui seni ei ole avalik sektor sellele piisavalt tähelepanu pööranud, siis tuleb avaliku sektori asutusel või muul üksusel selle eest seista oma majandusaasta eelarvestamisel, sh võimaluse korral riigieelarve läbirääkimistel. Asjaolu, et käesolev eelnõu ei too otseselt kaasa kulutuste kasvu kehtiva seadusega võrreldes, ei tähenda, et juriidilisel isikul või asutusel oleks õigustatud küberturvalisuse tagamiseks vajalike kulutuste jätkuv alahindamine. 7.1.4. Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamisega seotud tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Küberintsidendist teavitamise nõude täiendamise tõttu peab teenuse osutaja (nii avalikus kui erasektoris – vt kavandatava KüTS § 3 lõigete 1 ja 4 sõnastusi) kommunikeerima isikutele, kellele on usaldatud võrgu- ja infosüsteemi haldamine või majutamine, et nad peavad teenuse osutajat teatavatest küberintsidentidest teavitama. Selleks võidakse uuendada varasemaid kokkuleppeid või lepinguid. Sellega seotud kulutused ei ole märkimisväärsed, kuna GDPR artikli 28 lõike 3 punkti f ning artikli 33 lõike 2 ja isikuandmete kaitse seaduse § 44 lõikes 2 on sarnased nõuded, mis on kehtinud aastaid. 7.2. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse valdkonnas tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute riikliku koordineerimiskeskuse määramine ja sellega seotud ülesannete korraldus Eelnõu mõjutab ennekõike riiklikuks koordineerimiskeskuseks määratud asutuse töökorraldust, milleks kavandatava ministri määruse alusel on RIA. Riiklik koordineerimiskeskus võib igal ajal taotleda selle tunnustamist, et tal on vajalik suutlikkus hallata vahendeid, et viia ellu küberturvalisuse TTT määruses sätestatud missiooni ja eesmärke kooskõlas määrustega (EL) 2021/695 ja (EL) 2021/694. Kolme kuu jooksul kõnealuse taotluse esitamisest hindab komisjon, kas riiklikul koordineerimiskeskusel on vajalik suutlikkus olemas ja teeb otsuse. Nimetatud otsuse all on mõeldud Euroopa Komisjoni antavat positiivset arvamust, millega tunnustatakse asjaomase riikliku koordineerimiskeskuse vajalikku suutlikkust käesoleva lõike kohaldamisel.58 Küberturvalisuse TTT määruse artikli 7 lõikes 1 on sätestatud RIA ülesanded. Sama artikli lõikes 3 on märgitud, et määruse artikli 6 lõikes 6 osutatud otsuse alusel võivad riiklikud koordineerimiskeskused saada artiklis 7 sätestatud ülesannete täitmiseks EL-ilt toetust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 57 Siin on abiks vastavad abimaterjalid, mis on leitavad E-ITS-i portaalist: https://eits.ria.ee/. 58 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 6 lõige 6. 47 (finantsmäärus)59 artikli 195 esimese lõigu punktiga d.60 Olemasoleva teabe põhjal plaanib Euroopa Komisjon aastate 2021‒2023 peale riiklikele koordinatsioonikeskustele toetuseks eraldada 50 miljonit eurot, mis jaguneb 27 liikmesriigi peale võrdselt (ehk ca 2 miljonit eurot). Komisjon on soovitanud liikmesriikidel sama summa lisada. Finantsiline panus on oluline ka seetõttu, et lisaks riiklikele koordineerimiskeskustele loodi küberturvalisuse TTT määrusega ka küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskus (edaspidi pädevuskeskus), mille ühismeetmeid rahastavad EL ja liikmesriigid vabatahtlike osalustega.61 Pädevuskeskuses osalemisel on vajalik ka panustada, sest see on seotud pädevuskeskuses olevate ühismeetmetega.62 Liikmesriigid osalevad vabatahtlikult ühismeetmetes oma vabatahtliku rahalise ja/või mitterahalise osalusega. Kui liikmesriik ühismeetmes osaleb, katab selle liikmesriigi rahaline osalus halduskulud proportsionaalselt tema osalusega kõnealuses ühismeetmes. Osalus ühismeetmete halduskulude katmises on rahaline. Osalus ühismeetmete tegevuskulude katmises võib kooskõlas programmidega „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ olla rahaline või mitterahaline. Liikmesriigi osalus võib olla toetuse vormis, mida see liikmesriik annab ühismeetme raames kõnealuses liikmesriigis asuvatele toetusesaajatele. Liikmesriikide mitterahaline osalus koosneb riiklike koordineerimiskeskuste ja muude avaliku sektori asutuste rahastamiskõlblikest kuludest küberturvalisuse TTT määruse alusel rahastatud projektides osalemisel, millest arvatakse maha liidu toetus nende kulude katmiseks. Programmist „Euroopa horisont“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt määruse (EL) 2021/695 artiklile 36. Programmist „Digitaalne Euroopa“ rahastatavate projektide puhul arvutatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt finantsmäärusele. Programmi „Euroopa horisont“ kohasteks ühismeetmeteks kavandatud liikmesriikide vabatahtliku koguosaluse summa, sealhulgas rahaline osalus halduskuludeks, määratakse kindlaks, et võtta seda arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise protsessis, mis viiakse pädevuskeskuse nõukogu kaasabil läbi määruse (EL) 2021/695 artikli 6 lõike 6 alusel. Olenemata määruse (EL) 2021/694 artiklist 15, võivad liikmesriigid programmi „Digitaalne Euroopa“ kohaste meetmete puhul osaleda nimetatud programmist kaasrahastatavate pädevuskeskuse kulude katmises summa ulatuses, mis on väiksem kui küberturvalisuse TTT määruse artikli 21 lõike 3 punktis a sätestatud summad.63 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1). 60 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 195 esimese lõigu punkt d: Toetusi võib anda ilma konkursikutseta ainult järgmistel juhtudel: d) asutustele, kes on artiklis 58 osutatud alusaktis kindlaks määratud toetusesaajatena, või asutustele, kelle on oma vastutusel määranud liikmesriigid, kui kõnealused liikmesriigid on alusaktiga kindlaks määratud toetusesaajatena. 61 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 1. 62 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 2, punkt 5: ühismeede – iga-aastases tööprogrammis sisalduv meede, mis saab rahalist toetust programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ või muudest EL-i programmidest, samuti rahalist või mitterahalist toetust ühelt või mitmelt liikmesriigilt, ning mida rakendatakse projektide kaudu, mis hõlmavad nimetatud liikmesriikides asuvaid ja neilt rahalist või mitterahalist toetust saavaid toetusesaajaid. 63 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 7. 48 Kui mõni liikmesriik ei täida seoses ühismeetmetega oma rahalise või mitterahalise osalusega seotud kohustusi, siis võivad sellel olla ka teatavad tagajärjed ehk liikmesriigi hääleõigus pädevuskeskuse nõukogus võidakse tühistada või rakendatakse muid meetmeid, kuni kõnealune liikmesriik on oma kohustused täitnud; samuti on võimalik, et Euroopa Komisjon lõpetab ühismeetmetele EL-i rahalise toetuse andmise, seda proportsionaalselt vähendada või selle andmise peatada.64 Osalevad liikmesriigid teatavad pädevuskeskuse nõukogule iga aasta 31. jaanuariks küberturvalisuse TTT määruse lõikes 7 osutatud osaluse suuruse, mis on eelneval eelarveaastal EL-iga läbiviidava ühismeetme puhul makstud.65 RIA-le lisanduvate ülesannete tõttu kaasneb RIA-le vajadus lisaks olemasolevale personalile värvata täiendavat personali (ca 6–7 inimest). Värvatavate inimeste palgafond ja lisanduva ülesandega seotud administratiivsed kulud on osaliselt võimalik katta eelnevalt mainitud EL-i antavate finantsidega, kuid lisaks sellele peavad lisanduma ka täiendavad ressursid (sh ühismeetmete läbiviimisel). Seetõttu omab eelnõu mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele. Vastavad ressursid planeeritakse riigieelarve protsessis. 7.3. Kavandatav muudatus: küberturvalisuse sertifitseerimise korralduse reguleerimine Seaduseelnõu ei oma tegevusi kohaliku omavalitsuse tegevusele ning muudele asutustele, mis pole allpool nimetatud. Sama on ka eeldatavate kulude ja tuludega. Mõjud TTJA-le Liikmesriigid peavad tagama, et riiklikel küberturvalisuse sertifitseerimise asutustel on piisavad ressursid oma volituste rakendamiseks ning oma ülesannete tulemuslikuks ja tõhusaks täitmiseks.66 Seaduseelnõu võib tulevikus omada mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele. Eelnõuga sätestatakse TTJA riikliku küberturvalisuse sertifitseerimise asutusena. Et TTJA saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on vaja luua asutuses vastav küberturvalisuse sertifitseerimiskompetents. TTJA-le on juba eraldatud ühe ametikohaga seotud ressursid, mistõttu selles osas ei teki täiendavaid kulusid. Tuleviku perspektiive arvestades võib tulevikus tekkida vajadus suurendada TTJA küberturvalisuse sertifitseerimisülesandega seotud personali arvu. Sel juhul planeeritakse vastavad ressursid riigieelarve protsessis. Võimalike infosüsteemide või muude IT kulude osas võib lisanduda täiendavad kulud, kuid hetkel ei ole võimalik neid prognoosida. Nimetatud kulutusi ja nende katmise allikaid analüüsitakse siis, kui on selge, kas ning millist laadi uus IKT-lahendus on vaja luua, või tekib vajadus uuendada olemasolevaid lahendusi. Mõjud RIA-le Eelnõu ja seletuskirja kohaselt ei ole võimalik seaduse tasandil konkreetselt määratleda RIA-t kui küberturvalisuse määruse kohase vastavushindamisasutusena. Seda seetõttu, et 64 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõiked 10 ja 11. 65 Küberturvalisuse TTT määrus, artikkel 21 lõige 12. 66 Küberturvalisuse määruse art 58 lõige 5. 49 vastavushindamisasutuseks saamine eeldab akrediteerimist. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on lähtutud eeldusest, et RIA läbib vastava akrediteerimise ja saab vastavushindamisasutuseks. Akrediteerimisprotsessi läbimise ja akrediteeringu hoidmise kulutused on kirjeldatud seletuskirja punktis 6.3.3. (erasektoris oleva vastavushindamisasutuse kulud), mis on üle kantavad ka RIA-le. Samuti on vaja saada TTJA-lt tegevusluba (vt sama seletuskirja punkti). Hetkel on keeruline prognoosida, millisel määral võib tekkida vajadus välja anda kõrgetasemelisi sertifikaate või kui suures mahus võidakse sertifitseerimise kavas ette näha, et sertifikaati võib väljastada üksnes avalik asutus. Samuti ei ole ka hetkel ette teada, kas mõni ettevõtja soovib sertifikaati saada ehk eelduslikult ei pruugi olla selleks nõudlust. Kuna sertifitseerimise kompetentsi loomine eeldab vastavate tehniliste teadmiste ja kogemustega töötajate olemasolu ning muud ressurssi vastavushindamistoimingute nõuetekohaseks teostamiseks, võib RIA vajada akrediteeringu läbimise korral täiendavat ressurssi, mis nähakse ette riigieelarve protsessis kindlaksmääratud vahenditest. Akrediteeringu läbimiseks peavad RIA teenistujatel olema heal tasemel tehniline ja kutsealane väljaõpe (mis hõlmab kõiki vastavushindamistegevusi), piisavad teadmised nende tehtavate vastavushindamistoimingute nõuetest, piisav pädevus nimetatud hindamistoimingute läbiviimiseks, sobilikud teadmised ja arusaam kehtivatest nõuetest ning katsestandarditest ja oskus koostada sertifikaate, protokolle ning aruandeid (mis tõendavad 67 vastavushindamistoimingute läbiviimist). Kompetentsi loomine eeldab seega rahastust, mille abil kompetents luua. Vastavushindamisasutus saab sertifitseerimise eest ettevõtjatelt tasu küsida, kuid see eeldab, et kompetents on juba loodud ning akrediteering olemas ning õiguslik regulatsioon võimaldab tasu võtta. Vajaliku riigieelarvelise rahastuse saamiseks, et kompetents luua, võib olla mõistlik lisada sertifitseerimisvõimekuse olemasolu tagamine ülesandena näiteks RIA põhimäärusesse. Üks võimalus nende kulude täiendavaks katmiseks on ka sertifitseerimise eest tasu võtmine. Vastavad võimalikud ressursid planeeritakse riigieelarve protsessis. RIA kulud vastavushindamisasutusena ei ole aga otseselt seotud selle eelnõuga, vaid tulenevad otse küberturvalisuse määrusest (vt ka seletuskirja p 6.3. ning seal olevat altviidet EL-i ülese sertifitseerimise raamistiku loomise mõjudest EL-i üleselt, sh sellega seotud kulude teemal). Mõjud MTÜ-le Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus MTÜ on varasemalt eelnõule antud tagasisides märkinud, et EAK-l puudub paraku igasugune kompetents ja võimekus küberturvalisuse valdkonnas vastavushindamisasutusi akrediteerida, mistõttu potentsiaalsetel akrediteerimisest huvitatutel peab olema võimalus pöörduda mõne muu riigi akrediteerimisasutuse poole, kes küberturvalisuse valdkonnas akrediteerimisteenust pakub. Riiklik akrediteerimisasutus otsustab ise, milliseid tehnilisi valdkondi ta akrediteerib ja milliseid mitte, ning see sõltub erinevatest asjaoludest. MTÜ tagasiside kohaselt pole MTÜ võimeline oma tegevust küberturvalisuse valdkonda laiendama. Eelnõus ei ole eraldi sätestatud, mis asutust on võimalik aktsepteerida riikliku akrediteerimisasutusena, sest vastav nõue tuleneb otse küberturvalisuse määrusest ehk riikliku akrediteerimisasutuse ülesannet võib täita MTÜ ise või suunata akrediteeringu taotleja muu riigi vastav asutuse poole (kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 765/2008 II peatüki nõuetele). Kui tekib soov suurendada MTÜ võimekust ka küberturvalisuse valdkonnas, siis tuleb pädevuse tõstmise jaoks 67 Küberturvalisuse määruse lisa 1. 50 planeerida vastavaid ressursse, mis tuleks ette näha riigieelarve protsessis kindlaksmääratud vahenditest. Eeldatavad tulud Võimalik eeldatav tulu riigieelarvele võib ilmneda muudetava ning lisanduva väärteokoosseisu tõttu. Siiski, kuna hetkel on keeruline prognoosida, millisel määral on ettevõtjatel huvi sertifitseerida enda IKT tooted, teenused ja protsessid Eestis, siis ei ole ka võimalik prognoosida, kas ning kuivõrd määratakse rikkumiste korral väärteokaristusi. 8. Rakendusaktid Eelnõuga tekivad KüTS-i järgmised volitusnormid ning nende alusel kehtestatavad Vabariigi Valitsuse ning ministrite määrused: - KüTS § 7 lg 5: Vabariigi Valitsuse määrus „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“; - KüTS § 7 lg 5 ning sama lõike alusel antud Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lõige 3: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti infoturbestandard“; - KüTS § 51 lõige 3: ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord“. E-ITS-iga seotud muudatuste tegemiseks tehakse muudatusi järgmistes Vabariigi Valitsuse ning ministrite määrustes: - Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“, RT I, 19.06.2020, 27; - Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“, RT I, 25.03.2021, 5; - Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määrus nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“, RT I, 19.03.2012, 4; - Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määrus nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“, RT I, 06.08.2019, 18; - Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“, RT I, 28.08.2018, 9; - Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja põhimäärus“, RT I, 28.07.2020, 15; - majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määrus nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus”, RT I, 28.09.2021, 3; - majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015. a määrus nr 31 „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“, RT I, 09.06.2021, 9; - majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määrus nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“, RT I, 09.06.2021, 10; - rahandusministri 19. juuni 2012. a määrus nr 26 „Hasartmängukorraldaja elektroonilises arvestus- ja kontrollisüsteemis registreeritavate andmete loetelu ja sisestamise kord ning 51 elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga ühendamise kord“, RT I, 29.04.2015, 6; - rahandusministri 7. aprilli 2004. a määrus nr 70 „Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule võõrandatava kauba ekspordina käsitamise kord“, RT I, 19.05.2016, 23; - Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määrus nr 15 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“, RT I, 12.03.2019, 20. Eeltoodud uued määrused ning olemasolevate määruste muudatused jõustuvad üldreeglina seaduseelnõuga samal kuupäeval. Mõningate määruste eelnõudes on teatavate muudatuste jõustumise tähtaeg 1. jaanuar 2023 – sel juhul on muudatus seotud AvTS-i muudatustega. Määruste kavandid on lisatud eelnõule. Volitusnormide vajalikkust, selle eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud vastava volitusnormi juures. Eelnõu tulemusena muutub kehtetuks KüTS § 7 lõike 4 volitusnorm ning selle alusel antud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5. juuli 2018. a määrus nr 40 „Võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüsi nõuded ning turvameetmete kirjeldus“ (RT I, 10.07.2018, 6).68 Volitusnorm ja seeläbi ka vastav määrus tunnistatakse kehtetuks, sest sama sisuga määrus asub KüTS § 7 lg 5 alusel vastu võetavas Vabariigi Valitsuse määruses ning E-ITS-is endas. AvTS-i muutmisega tunnistatakse kehtetuks AvTS § 439 lg 1 punkt 4 ehk volitusnorm Vabariigi Valitsuse 20.12.2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemi turvameetmete süsteem“ (RT I, 15.09.2020, 15)69 kehtestamiseks, et asendada tänaseks aegunud ISKE uue E-ITS-iga. Uuendatud volitusnorm võimaldaks kehtestada ISKE asemel avalike ülesannete täitmiseks loodud äriprotsessidel (business process) põhineva turvameetmete süsteemi E-ITS. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Seaduse § 2 (avaliku teabe seaduse muudatused) jõustub 1. jaanuaril 2023. a. Erandina jõustub seaduse § 2, sest selle jõustumistähtaja pikendamine on seotud ISKE rakendajatele ülemineku võimaldamiseks auditite läbiviimisel. Kuni 2022. aasta lõpuni on ISKE auditeerimiskohuslastel võimalus viia läbi turvameetmete rakendamise auditeerimine ISKE reeglite järgi. Selleks, et tagada küberturvalisuse nõuete järgimise püsiv kontroll, on eelnõu § 1 punkti 10 alusel kavandatava Vabariigi Valitsuse määruse alusel E-ITS-i reeglite järgi auditeerimiskohustus varasematel ISKE kohuslastel hiljemalt viimase läbiviidud ISKE auditi aegumisel, ning eelnõu § 2 hilisem jõustumine võimaldab seega tellida 2022. aastal audit ISKE reeglite järgi, kui peaks olema vajadus E-ITS-i esmakordse auditi tähtaega pikendada. Perioodil seaduse jõustumine kuni 1. jaanuar 2023 on seetõttu kohaldatavad nii ISKE kui ka E- ITS-i nõuded, aga kuivõrd E-ITS-i tingimuste järgimisel on sisuliselt tagatud ka ISKE nõuete järgimine, siis ei ole käesoleva eelnõu jõustumisskeem ISKE nõuete järgijate suhtes täiendavalt koormav. Seaduse ning selle alusel kavandatavate määruste järgi oleks teenuse osutajale sätestatud kohustuste täitmine nõutav alates seaduse jõustumisest. Olgu siinkohal mainitud, et E-ITS-i kehtestamine tähendab küll kohustust alustada E-ITS-i tingimuste järgimist (nt 68 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072018006. 69 https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331?leiaKehtiv. 52 infoturbeprotsessi läbiviimist), kuid ei tähenda, et teenuse osutaja peab juba samal päeval olema rakendanud E-ITS-i tingimuste järgimisest tulenevad turvameetmed. E-ITS-i nõuete täitmine on protsess, mitte seisund. E-ITS-i kehtestava määruse jõustumise hetkeks peab rakendaja tegema ennekõike otsuse E-ITS-i järgimise alustamiseks ning selleks ei ole vajalik üleminekuaega sätestada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Küberturvalisuse seaduse muutmiseks on eelnõude infosüsteemis kaks toimikut (nr-d 21-0125 ja 21-0684; vastutajateks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), mille sisu viiakse kokku käesolevasse eelnõusse ning ühe toimiku (nr 21-0125) alla. Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. Eraldi saadeti eelnõu kohta teavet ka kõigile avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Eelnõu asub eelnõude infosüsteemi toimikus nr 21-0125. Saabunud tagasiside on lisatud seletuskirja lisaks olevasse kooskõlastustabelisse. Algatab Vabariigi Valitsus …2022. a 53
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel