dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. veebruar 2022
Viit
24.1-1/2022/1227
Registreeritud
16. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.1-271712-1 15.02.2022 Väljaminev kiri.asice1807 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 29.11.2021 nr 2-5/21-02591 [email protected] Meie 15.02.2022 nr 1.1-27/1712-1 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid. 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde. 3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute ja Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Eesti Pank Finantsinspektsioon Kadri Martin 611 3156, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2022 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega, eelnõu (KOM(2021) 664);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning direktiivi 2014/59/EL, eelnõu (KOM (2021) 663). Rahvusvahelise Baseli Pangajärelevalve Komitee standardite rakendamine 1.1. Toetame pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete proportsionaalseks jätmist. Nii ei tooda reaalsektorile kaasa rahastamise kulu põhjendamatut kasvu ja piiranguid. Pankade ja äriühingute täiendava aruandluskohustuse rakendamisel tuleb võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid andmeid. 1.2. Toetame finantsgruppide, sealhulgas finantstehnoloogiaettevõtete juhitavate või kaudselt finantstegevusega tegelevaid üksuseid hõlmavate gruppide, määratluste ajakohastamist, et tugevdada lähenemiste arusaadavust ja ühtsust ning vältida õiguslikku arbitraaži. 1.3. Eesti jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks riskipõhine. Me ei toeta ettepanekuid, mis sillutaks teed üksnes või domineerivalt pangagrupi emapanga tasemel kapitali hoidmisele, mille tulemusena võivad nõrgeneda finantsstabiilsus ning selle kindlustamise võimalused tütarettevõtte asukohariigis. 1.4. Me ei toeta riskitundlike varade riskikaalu minimaalse väljundmäära lähenemist, mille kohaselt pangagrupi tütarettevõttele kohalduv kapitalinõue oleks sõltuv riskiteguritest ja riskianalüüsi mudelitest, mida kasutavad pangagrupi teistes liikmesriikides asuvad üksused. Leiame, et riskide katmiseks nõutav kapital peaks peegeldama pangagrupi vastaval tasandil tekkivaid riske ja tütarettevõttega seotud riskide katmiseks tuleb kapital tütarettevõtte tasemel hoida. 1.5. Toetame krediidiriski standardmeetodi kooskõlla viimist Baseli Pangajärelevalve Komitee standarditega, et muuta pankade krediidiriski mõõtmine ja omavahendite nõuete arvutamine asjakohasemaks. 1 1.6. Toetame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) tehingute puhul toetuskoefitsiendi säilitamist, mille tulemusel säilivad VKEde rahastamise ulatuses pankadele soodsamad kapitalinõuded. 1.7. Oleme arvamusel, et välise krediidireitinguta äriühingute tehingutega seotud sooduskohtlemist pankade kapitalinõuete määramisel tuleks kohaldada seni, kuni on kokku lepitud ELi ülene lahendus äriühingute välisreitingutega katmiseks. 1.8. Toetame pankade kapitalinõuete määramisel kinnisvaratehingute ja -laenude puhul sõltuvalt riskist erinevate riskikaalude kehtestamist, kuna potentsiaalsed riskid on muudatuste tulemusel kapitaliga paremini kaetud ja selle tulemusel tõuseb pangandus- ja kinnisvarasektori usaldusväärsus. 1.9. Toetame garantiide aktsepteerimise põhimõtete täpsustamist, mis võimaldavad riigi garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena ja muudavad riigigarantiide andmise riikide, pankade ja ettevõtjate jaoks selgemaks ja õiguskindlamaks. 1.10. Toetame võimalikult väikeste erisustega Baseli Pangajärelevalve Komitee tururiski standardite rakendamist ELis, et tagada üleilmsel turul võrdne konkurents ja riskipõhine lähenemine. Madalama riskikaaluga EL-spetsiifilise riskikategooria loomine heitkogustega kauplemise süsteemi väärtpaberite jaoks ei ole pigem õigustatud. 1.11. Eesti ei poolda oluliste põhimõtete nagu tururiski omavahendite nõuete arvutamise meetodite ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva määramist delegeeritud ja rakendusaktides. Delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastu võtmine peaks meie hinnangul olema ajastatud selliselt, et määruse rakendamise ajaks oleksid vastavad alamaktid vastu võetud. 1.12. Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete rakendamisel peame oluliseks, et ettevõtjate krediidivõime tõestamisel kasutataks juba kogutud andmeid. 1.13. Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute allahindamise alampiirid võiks kohalduda ainult süsteemselt olulistele pankadele, et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise riski väljaspool pangandussektorit, mitte väiksematele pankadele, kuna nõuded võivad tekitada neile turule sisenemispiiranguid. 1.14. Oleme seisukohal, et operatsiooniriski (näiteks infosüsteemide tõrke, küberriski, andmete ja süsteemide tervikluse puudumise) omavahendite nõuete arvutamisel ja selleks, et kapitalinõuded oleks tulevikku vaatavalt riskipõhised, on asjakohane varasemaid kahjusid mitte arvestada. Toetame varasemate kahjude arvestamisel järelevalve kaalutlusõigust. 1.15. Toetame järelevalveliste andmete tsentraalset kogumist ja pankadele proportsionaalsete avalikustamisnõuete kohaldamist nii, et pankade esitatud teave oleks võrreldav. Eelistame panga keerukusest ja suurusest sõltuvat keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise mahtu. 1.16. Toetame lähenemist, mille kohaselt ei ole vaja riigivõlakirjadest koosneva alusvaraga investeerimisfonde kohelda erinevalt otseinvesteeringutest liikmesriikide riigivõlakirjadesse. 1.17. Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut, et puudub vajadus anda järelevalveasutustele täiendavaid järelevalvevolitusi panga väljamaksetele erandlikel asjaoludel piirangute kehtestamiseks. 1.18. Toetame ülemaailmset lähenemist krüptovarade käsitlemisel. Kui krüptovarade maht peaks pankade bilanssides oluliselt kasvama või Baseli Pangajärelevalve Komitee jõuab lähenemises kokkuleppeni Euroopa Komisjoni ettepanekute läbirääkimiste ajal, siis toetame krüptovarade erikäsitluse lisamist pankade usaldatavusnõuetesse, et katta nende varadega seotud riske. 2 Pangandussektori keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes vastupidavuse suurendamine 1.19. Oleme arvamusel, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimine peab olema olukorrale vastav ja asjakohane, kuid nõudeid tuleb kohaldada proportsionaalselt arvestades riskide suurust ja potentsiaalset realiseerumise mõju. Toetame pankade keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide nõuete kooskõla valdkondade üleste olemasolevate kestlikkusega seotud nõuetega. Pankade järelevalve tõhustamine 1.20. Oleme arvamusel, et pankade oluliste varade või kohustuste üleandmise korral ja ühinemise või jagunemise puhul on nõuete ühtlustamine EL tasemel sobiv ja vajalik. 1.21. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks selgemate miinimumnõuete abil, mis aitavad personali ja juhtorganite huvikonflikte ära hoida. Samas ei pea me vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud isikutele panka tööle asumisel kahe aastast piirangut otstarbekaks ega proportsionaalseks meetmeks. Selle asemel pooldame põhimõtete kehtestamist, millest liikmesriigid ja järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel. 1.22. Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse praegused põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide kompetentsus. 1.23. Nõustume, et kolmanda riigi pankade ELis tegutsevatele filiaalidele tuleb läheneda riskipõhiselt ja nõuda tegevusluba. ELis tegutsevate filiaalide tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuded peavad olema EL finantsstabiilsust mõjutavaid riske arvestades proportsionaalsed. Euroopa Komisjoni ettepanekut kolmanda riigi panga ELis tegutseva filiaali tütarettevõtteks ümberkujundamiseks tuleks muuta nii, et EL liikmesriigid oleks kolmandate riikide pankade filiaalide või tütarettevõtete tegevuskohana võrdses seisus. 1.24. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra suhtes. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. Halduskaristuste kohaldamisel füüsilistele isikutele tuleb tagada nende põhiõiguste kaitse. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3 11.02.2022 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid 1. Sissejuhatus 1.1. Üldine sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) on algatanud järgnevad muudatused: - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega1 COM(2021) 664 (CRR muutmine); - Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning direktiivi 2014/59/EL2 COM(2021) 663 (CRD muutmine). Euroopa Liidu pangandussüsteemi kapitali üldist taset peetakse praegu keskmiselt rahuldavaks, sellest hoolimata ei ole 2008.-2009. aasta suure finantskriisi järel tuvastatud kõiki probleeme veel lahendatud. Rahvusvaheline Baseli Pangajärelevalve Komitee leppis 2017. aasta detsembris kokku rahvusvaheliste standardite viimastes reformides3, millega pangandusprobleemid lahendada (nn Basel III kokkulepe/standardid). Algselt pidi Komisjon rahvusvaheliste standardite Euroopa Liidus rakendamise ettepanekutega välja tulema 2020. a mais, kuid lükkas COVID-19 pandeemia tõttu õiguslike ettepanekute esitamise kuni 2021. aasta sügiseni edasi. Komisjon avalikustas ettepanekud 27. oktoobril 2021. a. Olulisemad eesmärgid, mida Komisjon ettepanekutega püüab saavutada, on: 1) tugevdada riskipõhist kapitaliraamistikku, ilma et kapitalinõuded märkimisväärselt suureneksid; 2) suurendada usaldatavusraamistikus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele keskendumist; 3) ühtlustada järelevalvevolitusi ja -vahendeid; 4) vähendada pankade teabe avalikustamise halduskulusid ning parandada juurdepääsu usaldatavusnõuetega seotud andmetele. Esiteks rakendatakse Komisjoni ettepanekutega Basel III standardid. See tähendab muudatusi näiteks krediidi- , turu- ja operatsiooniriski haldamisel ning miinimumnõuet pankade kasutatavate mudelite erinevuste silumiseks, kuid arvestades EL pangandussektori eripärasid. Näiteks on Komisjon ettepanekutes arvesse võtnud, et Euroopas tuginevad ettevõtted rahastamisel peamiselt pankadele ja suurel osal ettevõtetest puuduvad välised reitingud. Samuti on Komisjon arvestanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) turustabiilsusreservi, mis õigustab Komisjoni hinnangul spetsiifilise riskikategooria loomist HKSi lubatud heitkoguse väärtpaberite jaoks ja madalamat riskikaalu. Teiseks peavad pangad hakkama oma tegevuses veelgi enam keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske arvestama, need avalikustama ja neid riske juhtima (sh stressitestide toel). Sisuliselt tuleb pankadel nende riskidega tegelemiseks moodustada eraldi osakonnad, kuid pankade kapitalinõudeid otseselt veel ei muudeta (näiteks projekti „rohelisusest“ panga kapitalinõuded ei sõltu). Kolmandaks täiustatakse pankade juhtide ametisse määramise nõudeid, tugevdatakse finantstehnoloogiakontsernide järelevalvet, et vältida Saksamaa nn Wirecardi sarnaseid juhtumeid ning püütakse saada suurem kontroll kolmandatest riikidest pärit pankade ELis tegutsevate filiaalide üle (BREXITi järelmina). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Kadri Martin ([email protected]), Valner Lille ([email protected]) ja Helen Korju-Kuul (helen.korju- 1 EUR-Lex - 52021PC0664 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 2 EUR-Lex - 52021PC0663 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 https://www.bis.org/bcbs/basel3.htm 1 [email protected]), selle on kooskõlastanud sama osakonna asejuhataja Thomas Auväärt ning ministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross. 2. Basel III standardite rakendamise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad CRR ja CRD muutmisega rakendatakse Basel III kokkulepe, kuid arvestatakse ELi pangandussektori erisusi, näiteks on ELis hüpoteeklaenude (kinnisvara tagatisel laenude) tähtajad pikemad kui Ameerika Ühendriikides. Ettepanekuga soovib Komisjon tagada, et sisemudelit4 kasutavad pangad ei alahindaks oma kapitalinõuete arvutamiseks kasutatavates mudelites riske ja et nende riskide katmiseks nõutud kapital oleks piisav. See omakorda lihtsustab riskipõhiste kapitalisuhtarvude võrdlemist erinevaid hindamismeetodeid kasutavate pankade vahel. Ettepanekuga soovitakse pangandussektori vastupidavust suurendada ilma kapitalinõuete olulise kasvuta. ELi pangandussektori konkurentsivõime säilitamiseks püütakse kapitalinõuetele avalduv kogumõju võimalikult väikseks jätta. Seisukoht 1.1: Toetame pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete proportsionaalseks jätmist. Nii ei tooda reaalsektorile kaasa rahastamise kulu põhjendamatut kasvu ja piiranguid. Pankade ja äriühingute täiendava aruandluskohustuse rakendamisel tuleb võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid andmeid. Ettepanekutes sisalduvad meetmed muudavad ELi pangandust vastupidavamaks. Mõju Eestis tegutsevatele pankadele on õiguskindlust loov, kuid kapitalinõudeid pigem leevendav. 2.1. Konsolideerimisüksuste usaldatavusnõuete täpsustamine Seisukoht 1.2: Toetame finantsgruppide, sealhulgas finantstehnoloogiaettevõtete juhitavate või kaudselt finantstegevusega tegelevaid üksuseid hõlmavate gruppide, määratluste ajakohastamist, et tugevdada lähenemiste arusaadavust ja ühtsust ning vältida õiguslikku arbitraaži. Finantsgruppide puhul, mida juhivad finantstehnoloogiaettevõtted või mis hõlmavad lisaks pankadele ka muid otseselt või kaudselt finantstegevusega tegelevaid üksuseid, täpsustatakse „abiettevõtja“, „finantsvaldusettevõtja“ ja „finantseerimisasutus“ määratlusi. Abiettevõtjad loetakse finantseerimisasutusteks ja lisatakse usaldatavusnõuete alla. Ajakohastatakse raamatupidamisstandarditest tulenevalt „emaettevõtja“ ja „tütarettevõtja“ määratlusi, et vältida eeskirjade ebaühtlast kohaldamist ja õiguslikku arbitraaži. 2.2. Omavahendid Osaluse määratlus kõlblikes kohustustes ja vähemusosalused seoses kolmandate riikide tütarettevõtjatega Täpsustakse millised osalused tuleb globaalselt süsteemselt olulistel pankadel kriisilahenduspuhvri nõude täitmisel kõlblikest kohustustest maha arvata. Kapitaliinstrumentides olevatele osalustele lisaks tuleb ka osalused seotud kohustustes maha arvata ehk suureneb mahaarvamiste maht, kuid praktikas olulist muutust ei tohiks tekkida. Eesti turgu õiguslik täpsustus ei puuduta, kuna meie turul globaalselt süsteemselt olulisi panku ega nende üksusi ei tegutse. Muudatusega tagatakse, et kolmandas riigis asuvaid tütarettevõtjaid saaks vähemusosaluste kindlaksmääramisel teatud tingimustel arvesse võtta. Toetame pankade esimese taseme põhiomavahendite mahaarvamiste täpsustamist ja määratletud juhtudel kolmandate riikide tütarettevõtjate arvestamist vähemusosaluste kindlaksmääramisel, et ajakohastada mahaarvamiste põhimõtteid ja tagada nende vähemusosaluste ühtlane käsitlemine. 2.3. Riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär Seisukoht 1.3: Eesti jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks riskipõhine. Me ei toeta ettepanekuid, mis sillutaks teed üksnes või domineerivalt pangagrupi emapanga tasemel kapitali hoidmisele, mille tulemusena võivad nõrgeneda finantsstabiilsus ning selle kindlustamise võimalused tütarettevõtte asukohariigis. 4 Sisemudelite näol on tegu statistiliste mudelitega, mida pangad saavad kasutada oma kapitalivajaduse kindlaksmääramiseks. Mida suuremad on panga riskid ehk mida suurem on tema riskiga kaalutud positsioonide maht, seda rohkem kapitali ta vajab. Riskipositsioonide mahu ja sellest tuleneva kapitalinõude suuruse hindamisel võib pank kasutada:  ELi kapitalinõuete määrusega (CRR) kehtestatud standardmeetodit, või  enda sisemudeleid, mis peavad vastama finantsjärelevalveasutuste määratud tingimustele. Sisemudelite kasutamiseks peab pangal olema järelevalveasutuse luba. 2 Seisukoht 1.4: Me ei toeta riskitundlike varade riskikaalu minimaalse väljundmäära lähenemist, mille kohaselt pangagrupi tütarettevõttele kohalduv kapitalinõue oleks sõltuv riskiteguritest ja riskianalüüsi mudelitest, mida kasutavad pangagrupi teistes liikmesriikides asuvad üksused. Leiame, et riskide katmiseks nõutav kapital peaks peegeldama pangagrupi vastaval tasandil tekkivaid riske ja tütarettevõttega seotud riskide katmiseks tuleb kapital tütarettevõtte tasemel hoida. Nii CRRi kui ka CRD muudatustega kehtestatakse riskipõhistele kapitalinõuetele riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär (edaspidi: minimaalne väljundmäär või põrand, output floor). See on üks Basel III kokkuleppe põhimeetmeid ja selle eesmärk on vähendada panga sisemudelite alusel arvutatud omavahendite nõuete liigset varieeruvust ning seeläbi parandada kõikide (nii sisemudeleid kui standardmeetodit kasutatavate) pankade omavahendite suhtarvude võrreldavust. Allikas: Basel Committee on Banking Supervision December 2017, Finalising Basel III In brief 5 Panga sisemudelite alusel arvutatavate kapitalinõuete alampiiriks kehtestatakse 72,5% omavahendite nõuetest6, mis leitakse standardmeetodit kasutades. Otsus võtta kasutusele minimaalne väljundmäär põhineb analüüsil, millest ilmneb, et pangad kalduvad sisemudelite kasutamisel alahindama riske ja seega omavahendite nõudeid. CRRi muudatusettepanekus tuuakse välja, millised institutsioonid peavad kasutama omavahendite miinimumnõuete (nn 1. sammas7) arvutamiseks alampiiriga ja millised alampiirita koguriskipositsiooni. Alampiiriga koguriskipositsiooni kasutatakse pangagrupi omavahendite nõuete arvutamiseks ELi kõrgeimal konsolideerimistasemel ning seda arvestavad ainult liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev pank, finantsvaldusettevõtja või pangandusgrupi segafinantsvaldusettevõtja. Alampiirita koguriskipositsiooni kasutatakse jätkuvalt individuaalsel tasandil omavahendite nõuete arvutamiseks mis tahes konsolideerimisgrupi ettevõtjal puhul. Iga liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev pank, finantsvaldusettevõtja või pangandusgrupi segafinantsvaldusettevõtja (kelle asukoht on ELi emaettevõtja omast erinev) peab arvutama oma osa grupi tasandil leitud alampiiriga koguriskipositsioonist, arvestades seejuures nii selle üksuse kui tema samas liikmesriigis asuvate tütarettevõtete allkonsolideeritud tasandil arvutatud riskipositsiooni suurust. Grupi riskiga kaalutud vara, mis on omistatav üksusele/alamgrupile, arvutatakse nagu kohaldataks selle koguriskipositsioonile minimaalset väljundmäära. Samal ajal soovitakse omavahendite mis tahes võimalik kasv, mis on nõutud minimaalse väljundmäära kohaldamise tõttu konsolideeritud tasandil, jaotada nende allgruppide vahel, mis asuvad emaettevõtjast erinevas liikmesriigis. 5 https://www.bis.org/bcbs/publ/d424_inbrief.pdf 6 Pankadelt nõutakse, et nende hoitav kapital olema tasemel, mis kataks riske (baasmäär on vähemalt 8% riskiga kaalutud varast, kuid baasnõudele lisanduvad täiendavad mikro- või makrofinantsjärelevalve määratud pangapõhised nõuded täiendavate riskide katmiseks ja stressolukordadega toimetulekuks). Riskiga kaalutud või riskitundlik vara tähendab seda, et turvalisema vara puhul tuleb pangal hoida kapitali vähem, samas kui riskantsema vara suhtes kohaldatakse suuremat riskikaalu. Mida riskantsem on vara, seda enam kapitali peab pank kõrvale panema. Ühed kõige kõrgema riskikaaluga positsioonid on näiteks spekulatiivsed investeeringud, millele rakendatakse 400%list riskikaalu. Nende investeeringute puhul tuleb pangal hoida nende investeeringute riskide katmiseks 4 korda rohkem kapitali kui näiteks elamukinnisvaraga seotud arendusprojektide riskipositsioonidele, millele lubatakse rakendada 100%list riskikaalu, kui riskimaandamistingimused on täidetud. Viimaste positsioonide tulemusel panga kapitalinõue ei muutu (ehk 100% riskikaaluga läbi korrutades jääb kapitalinõue sama taseme peale). 7 1. samba nõuded on pankade miinimumkapitalinõuded. 2. samba nõuded on pangapõhised kapitalinõuded, mida kohaldatakse lisaks miinimumkapitalinõuetele (1. samba nõuetele), et katta riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Nii 1. kui ka 2. samba nõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed. Need nõuded määratakse kindlaks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus, millest tulenevad kapitalinõuded hõlmavad ka 2. samba soovituslikke nõudeid. Need annavad pankadele suunised küllaldase kapitalitaseme kohta, mis on vajalik, et tagada stressiolukordadega toimetulekuks piisav kapitalipuhver. Erinevalt 1. ja 2. samba nõuetest ei ole 2. samba soovituslikud nõuded õiguslikult siduvad. 3 Minimaalse väljundmäära kehtestamine koguriskipositsiooni (TREA) arvutamise jaoks mõjutab lisaks 1. samba raames seatud omavahendite miinimumnõuetele neid CRDs sätestatud omavahendinõudeid, mille arvutamisel kasutatakse TREAd. Sellised nõuded on kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, globaalsete süsteemselt oluliste ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrid, süsteemse riski puhver ning institutsioonispetsiifiline 2. samba nõue. Kuna neist kahe nõude puhul - 2. samba nõue ja süsteemse riski puhver - on oht, et mõnd riski (nt mudelirisk) võidakse pärast minimaalse väljundmäära kohaldamise algust arvesse võtta topelt, tuleb mikro- ja makrofinantsjärelevalve asutustel vajadusel kohaldada korrigeerivaid kaitsemeetmeid, mis aitaks ära hoida omavahendite nõude põhjendamatu suurenemise. Komisjoni ettepaneku aluseks on keeruline ümberjaotamise mehhanism, mis ei ole pangagruppide tütarpankade asukohariikide hinnangul pangandusliidu hetkearengu faasis sobiv, nihutab pangagruppide emapankade päritoluriikide ja tütarpankade asukohariikide (home-host) tasakaalu paigast, suurendab finantsstabiilsusriske tütarpankade asukohariikides ning paneb tütarpangad sõltuma pangagrupi teiste üksuste finantsseisundist, mis ei ole tütarettevõtte või ta järelevalve kontrolli all. See tähendab, et nõue ja lisakapital ei põhine selle tütarettevõtte finantsseisundil ja võib ohustada tütarettevõtte asukohariigi finantsstabiilsust. Lisaks ei ole andmeid, et tütarettevõtte asukohariigis konsolideeritud tasandil minimaalse väljundmäära kohaldamine tooks kaasa kapitalinõuete üldise põhjendamatu suurenemise. Seega oleme vastu minimaalse väljundmäära kehtestamisele üksnes grupi kõrgeimal konsolideerimistasandil. Neli suuremat Eestis tegutsevat panka hindavad, et Komisjoni ettepanek pakub nende pankade hinnangul hea lahenduse pangagruppide emapankade päritoluriikide ja tütarpankade asukohariikide (home-host) küsimusele, võttes kasutusele kapitali jaotamise mehhanismi, mis põhineb proportsionaalsel panusel kogu pangandusgrupi minimaalse väljundmäära nõudesse. See on eriti oluline Eestis asuvate pankade puhul, mille emaettevõte asub Põhjamaades. Allikas: Copenhagen Economics/ SWEDISH BANKERS’ ASSOCIATION 9 APRIL 2021, ECONOMIC IMPACT OF THE FINAL BASEL III OUTPUT FLOOR How the output floor can be implemented and what it entails for the Swedish economy Eesti Pank on makrofinantsjärelevalve raames kehtestanud alates 30. septembrist 2019 sisereitingute meetodit kasutavatele pankadele (Swedbankile ja SEB Pangale) hüpoteeklaenude riskikaalu alampiiri. Eesti Panga meetme eesmärk on ära hoida hüpoteeklaenude keskmise riskikaalu edasine langus ja kindlustada pankade vastupanuvõime eluasemelaenudega seotud riskidele. Eesti Panga nõue kohaldub ainult ühele osale panga riskipositsioonist (hüpoteeklaenud), samas minimaalne väljundmäär laieneb koguriskipositsioonile. Minimaalse väljundmäära rakendamine ei asenda makrofinantsjärelevalve raames täiendavalt rakendatavat riskikaalude alampiiri nõuet, kuna nende meetmete eesmärgid on erinevad. 2.4. Riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär Krediidiriski raamistik – standardmeetodi muutmine Seisukoht 1.5: Toetame krediidiriski standardmeetodi kooskõlla viimist Baseli Pangajärelevalve Komitee standarditega, et muuta pankade krediidiriski mõõtmine ja omavahendite nõuete arvutamine asjakohasemaks. Enamik ELi, sh Eesti, panku kasutab krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks krediidiriski standardmeetodit, mis peaks olema usaldusväärne alternatiiv sisemudelitel põhinevatele meetoditele. Krediidiriski standardmeetodi ebapiisav riskitundlikkus on teinud krediidiriski mõõtmise ja omavahendite 4 nõuete arvutamise ebatäpseks või sobimatuks. Krediidiriski standardmeetodi muutmise tulemusel suureneb meetodi riskitundlikkus. Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtus Seisukoht 1.6: Toetame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) tehingute puhul toetuskoefitsiendi säilitamist, mille tulemusel säilivad VKEde rahastamise ulatuses pankadele soodsamad kapitalinõuded. Bilansivälistele riskipositsioonidele kohaldatavate tehingute ümberhindamistegureid muudetakse (võetakse kasutusele kaks uut ümberhindamistegurit - 40% ja 10% - ning jäetakse välja 0% tegur). Pangad saavad kuni 31.12.2029 erandkorras jätkata 0% tehingute ümberhindamisteguri kohaldamist konkreetsetele lepingupõhistele kokkulepetele, mis kehtivad äriühingutele, sealhulgas VKEdele ning mida ei liigitata siduvateks kohustusteks. Pärast seda suurendatakse tehingute ümberhindamisteguri väärtust järgmise kolme aasta jooksul järk-järgult 10%ni. EBAle antakse mandaat hinnata ning anda sisendit Komisjonile, kas 10%lise tehingute ümberhindamisteguri mõju siduvatele kohustustele toob kaasa soovimatuid tagajärgi paindliku rahastamise allikale toetuvatele võlgnikele ja kas lähenemist on vaja muuta. Toetame VKE tehingute puhul toetuskoefitsiendi säilitamist, kuna nii tagatakse majanduses väga olulist rolli mängivatele äriühingutele parematel tingimustel ligipääs rahastamisele Nõuded panga vastu Muudetakse teise panga vastu olevate nõuete praegust käsitlust, võttes lisaks olemasolevale välisele krediidiriski hindamise meetodile kasutusele ka krediidiriski hindamise standardmeetod. Kui väline krediidiriski hindamise meetod tugineb kohaldatavate riskikaalude määramiseks aktsepteeritud välistele krediidiriski hinnangutele (st krediidireitingutele), siis krediidiriski hindamise standardmeetodi kohaselt peavad pangad liigitama oma panga vastu olevad nõuded ühte kolmest reitinguklassist. Alandatakse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga (astmel 2) nõuete riskikaalu. Lühiajaliste nõuete hulka lisatakse kaupade üle riigipiiride liikumisest tulenevad kuni kuue kuulise tähtajaga nõuded. Ilma krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguta nõuded tuleb liigitada mitme kvantitatiivse ja kvalitatiivse kriteeriumi alusel ühte kolmest reitinguklassist ja pankadel tuleb täita hoolsuskohustuse nõudeid. Nii kajastavad omavahendite nõuded asjakohasemalt ja konservatiivselt panga vastaspoolte krediidivõimelisust, olenemata sellest, kas riskipositsioonid on välisreitinguga või mitte. Jäetakse välja praegune panga vastu olevate nõuete riigireitingute alusel riskiga kaalumise võimalus, et kaotada seos panga ning nende riikide vahel. Nõuded äriühingute vastu Seisukoht 1.7: Oleme arvamusel, et välise krediidireitinguta äriühingute tehingutega seotud sooduskohtlemist pankade kapitalinõuete määramisel tuleks kohaldada seni, kuni on kokku lepitud ELi ülene lahendus äriühingute välisreitingutega katmiseks. Alandatakse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud kvaliteedi hinnanguga (astmel 3) nõuete riskikaalu. Sisemudeleid kasutavad pangad peavad minimaalse väljundmäära rakendamisel kohaldama krediidiriski standardmeetodit, mille puhul võetakse äriühingust laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaksmääramisel aluseks välisreitingud. Enamikul ELi äriühingutel ei ole väliseid krediidireitinguid. Kuna krediidiriski standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded on reitinguta äriühingute puhul keskmiselt konservatiivsemad kui reitinguga äriühingute puhul, võib minimaalse väljundmäära rakendamine põhjustada sisemudeleid kasutavate panga omavahendite nõuete olulist suurenemist. Reitinguta äriühingutele ebasoovitava mõju vältimiseks ja krediidireitingute ulatuse suurendamiseks lubatakse pankadel üleminekuperioodil kohaldada välisreitinguta äriühingute nõuetele 65% soodusriskikaalu, tingimusel, et nende makseviivituse tõenäosus on 0,5% või väiksem (see vastab investeerimisjärgu reitingule). EBAlt oodatakse arengute jälgimist ja aruannet muudatuste vajaduse kohta, sh äriühingutele välisreitingute kättesaadavuse parandamiseks. Eestis äriühingutel väliseid krediidireitinguid üldjuhul ei ole. Teisalt on Eestis võrdlemisi väike viivislaenude osakaal ning madalad ka makseviivituse tõenäosused, mistõttu praktikas Euroopa Komisjoni pakutud lahendus välisreitinguta äriühingute vastu olevatele nõuetele ei oma märkimisväärseid negatiivseid mõjusid. 5 Eriotstarbelised laenud ELi suurte pankade ja investeerimisühingute eriotstarbelised laenud on ELi majanduse iseloomulik tunnus võrreldes mõne teise jurisdiktsiooniga, kus taristu ja muid suuri projekte rahastatakse peamiselt kapitaliturgude kaudu. Eestis tegutsevad pangad ei oma eriotstarbelisi laene, kus investeering kajastatakse panga bilansis ning suurte projektide rahastamise tagasimaksmise peamine allikas on investeeringu tasuvus ja kasumlikkus. Muudatustega kehtestatakse krediidiriski eriotstarbeliste riskipositsioonide klass ja kaks üldmeetodit eriotstarbeliste riskipositsioonide riskikaalude kindlaksmääramiseks - üks välisreitinguga riskipositsioonide ja teine välisreitinguta riskipositsioonide jaoks. Reitinguta objektide rahastamise riskipositsioonidele võib finantsriskide konservatiivse juhtimise ja kõrge kvaliteediga riskiprofiili korral kohaldada soodsat kapitalikäsitlust, mille täpsema sisu töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standarditega. Eesti turul eriotstarbeliste laenude muudatused mõju ei oma, kuid peame ELis Basel III standardite kohaldamist asjakohaseks. Jaenõuded Jaenõuete liigitamist krediidiriski standardmeetodi ja sisereitingute meetodite alusel ühtlustatakse täiendavalt, et riskikaalude kohaldamine riskipositsioonide sama kogumi suhtes oleks erinevate meetodite kasutamisel ühtsem ja võrreldavam. Jaenõuetele, mille tagasimakse- või kasutamistingimused võivad vähendada nõuete riskiprofiili ja mis on Basel III standarditega kooskõlas, hakatakse kohaldama 45% riskikaalu sooduskohtlemist. Jaenõuetena ei tohi samas uue määratluse kohaselt käsitleda väärtpaberite positsioone, sh tuletisinstrumentidega ja allutatud nõuetega seotud positsioone. Füüsilise isikuga seotud riskipositsioonid, mis ei vasta jaenõuete tingimustele, peavad olema 100%lise riskikaaluga. Jaenõuetega seotud muudatused ei tohiks Eesti turule märkimisväärset mõju avaldada. Toetame ettepanekuid. Valuutade mittevastavusega riskipositsioonid Lisatakse riskikaalu kordaja nõue üksikisikute jae- ja elamukinnisvaraga seotud laenude maandamata riskipositsioonide puhul, kui laenu valuuta ei vasta võlgniku sissetulekuallika valuutale. Kordajaks on määratud 1,5 ja kohaldatakse 150%list riskikaalu ülempiiri. Kui riskipositsioonide valuuta erineb võlgniku asukohariigi valuutast, võivad pangad kasutada kõiki maandamata riskipositsioone asendajana. Eestis ei ole valuutade mittevastavus aktuaalne teema, kuna valdav enamus riskipositsioonidest ei erine võlgniku asukohariigi valuutast ning ongi peamiselt eurodes, seetõttu ei oma muudatus Eestis olulist mõju. Toetame ettepanekuid. Kinnisvaraga tagatud nõuded Seisukoht 1.8: Toetame pankade kapitalinõuete määramisel kinnisvaratehingute ja -laenude puhul sõltuvalt riskist erinevate riskikaalude kehtestamist, kuna potentsiaalsed riskid on muudatuste tulemusel kapitaliga paremini kaetud ja selle tulemusel tõuseb pangandus- ja kinnisvarasektori usaldusväärsus. Muudetakse kinnisvara riskipositsiooni klassi käsitlust, et arvestada kinnisvaratehingutest ja laenudest tulenevaid riske. Riskikaalude määramisel tehakse edaspidi vahet elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekide vahel ning eristatakse taolisi riskipositsioone sõltuvalt rahastamise liigist (tuluvoogudest) ja kinnisvara valmidusastmest (ehitus versus valmis kinnisvara). Edaspidi käsitletakse tulu eesmärgil soetatud kinnisasja riskantsemana. Lisatakse erinõuded riskikaalude määramiseks elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega tagatud riskipositsioonidele, sealhulgas tulu eesmärgil soetatud kinnisasjale seatud hüpoteekide puhul. Kohandatakse laenude riskikaalu arvestuse meetodit, mille kohaselt jagatakse hüpoteeklaenude riskipositsioonid tagatud ja tagamata osaks ning määratakse mõlemale osale vastav riskikaal. Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni tagatud osale, mis on kuni 55% kinnisvara väärtusest, määratakse 20% riskikaal. Samuti nähakse ette riskitundlikum lähenemine sõltuvalt elamukinnisvarale seatud hüpoteekide riskipositsiooni summa ja väärtuse suhtest, kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik (nt kuna see ei ole valmis). Sätestatakse ka sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus, mida kohaldatakse tulu eesmärgil soetatud elamukinnisvara riskipositsioonidele. 100% riskikaal lubatakse määrata elamukinnisvaraga seotud arendusprojektide riskipositsioonidele, kui on täidetud riskimaandamistingimused (seoses laenude väljastamise standardite, müügi- või liisingueelsete lepingute osakaalu ja riskile avatusega). 6 Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni tagatud osale, mis on kuni 55% kinnisvara väärtusest, määratakse 60% riskikaal. Samuti nähakse ette riskitundlikum käsitlus sõltuvalt ärikinnisvarale seatud hüpoteekide riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhtest, kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik. Kehtestatakse ka sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus tulu tekitava ärikinnisvara riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, mis asub vähema kahjumääraga turgudel. Äriühingutele või eriotstarbelistele ettevõtjatele antavatele laenudele, millega rahastatakse mis tahes elamu- või ärikinnisvaraga seotud maa omandamist, arendamist või ehitamist, kehtestatakse 150% riskikaal. Selleks, et vähendada tsüklilist mõju laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hoida hüpoteekide omavahendite nõuded stabiilsemad, seatakse usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil kinnisvara väärtuse ülemmääraks laenu väljastamisel hinnatud väärtus, välja arvatud juhul, kui parenduste tulemusel suurendatakse kinnisvara väärtust. Tsüklilise mõju vähendamiseks laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hüpoteekide omavahendite nõuete stabiilsemana hoidmiseks säilitatakse praegune kinnisvara väärtuse sagedase jälgimise nõue. See võimaldab laenu väljastamisel oleva väärtuse ülespoole korrigeerimist (erinev võrreldes Basel III standarditega), kuid ärikinnisvara puhul üksnes kuni viimase kolme aasta ja elamukinnisvara korral viimase kuue aasta keskmise väärtuseni. Pandikirju tagava kinnisvara puhul võivad järelevalveasutused lubada pankadel kasutada turuväärtust või hüpoteekimisväärtust, piiramata kinnisvara väärtuse kasvu vastavalt kolme või kuue viimase aasta keskmisega. Kinnisvaras tehtud muudatusi, millega parandatakse hoone või elamuüksuse energiatõhusust, käsitatakse selle väärtust suurendavatena. Pankadel on lubatud kinnisvara hinnata ja ümber hinnata meetodite abil, mis on välja töötatud laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatult, kui on täidetud EBA suuniste (EBA/GL/2020/06) tingimused ja järelevalveasutus on andnud heakskiidu. Minimaalse väljundmäära arvutamisel nähakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga riskipositsioonidele üleminekuperiood, mille jooksul võivad liikmesriigid lubada tingimuste täitmisel pankadel kohaldada riskipositsiooni tagatud osale kuni 55% ulatuses kinnisvara väärtusest 10% soodusriskikaalu ning ülejäänud osale kuni 80% ulatuses kinnisvara väärtusest 45% riskikaalu. EBA peab üleminekukorra kasutamise ja asjakohasuse kohta koostama aruande, mille alusel peab Komisjon otsustama, kas esitada seadusandlik ettepanek elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga riskipositsioonide kohta. Eestis tegutsevad suuremad pangad toetavad Komisjoni ettepanekut (mis erineb küll Basel III standarditest), mis võimaldab kinnisvara väärtuse ülespoole korrigeerimist ärikinnisvara puhul kuni viimase kolme aasta ja elamukinnisvara puhul viimase kuue aasta keskmise väärtuseni. Pankade hinnangul vähendab see korrigeerimise võimalus turuvolatiilsust võrreldes olukorraga, kus pangad saaksid refinantseerimiste kaudu tõsta kinnisvara tagatisväärtuseid. Väljapakutud tsüklilise mõju vähendamise meede vastab ELis väljakujunenud praktikale, kus pangad hoiavad eluasemelaene enda bilansis väärtpaberistamise asemel. Omakapitalinõuded, sealhulgas ettevõtete omakapitaliinvesteeringute rahastamisel pankade poolt Paljudel ELi pankadel on pikaajalised strateegilised omakapitaliinvesteeringud finantssektori ja finantssektorivälistes äriühingutes. Eestis pangad taolisi osalusi strateegilistes investeeringutes ei oma. Muudatusega rakendatakse Basel III standardite omakapitalinõuete käsitlus. Krediidiriski standardmeetodi riskitundlikkuse suurendamiseks kajastatakse omakapitali investeeringute riskikaalude puhul võlainstrumentidega võrreldes suuremat omakapitali kahjuriski, kasutades 250% riskikaalu. Samuti tehakse vahet pikaajalistel ja riskantsematel spekulatiivsetel investeeringutel, millele määratakse 400% riskikaal. Omakapitalinõuetele, mis pakuvad teatavate majandussektorite edendamiseks olulisi investeeringutoetusi ning millega kaasneb valitsussektori järelevalve, võib määrata 100% riskikaalu, tingimusel, et sellised omakapitalinõuded kokku ei ületa 10% panga omavahenditest ja järelevalveasutus annab heakskiidu. Sellised toetused võivad olla mitmepoolsete arengupankade, avaliku sektori arengupankade ja rahvusvaheliste organisatsioonide antavate üldiste tagatiste kujul. Keskpankadega seotud omakapitalinõuetele kohaldatakse 100% riskikaalu. Sätestatakse ka omakapitalinõuete alampiir võla omakapitaliks konverteerimisel, mis tehakse osana võla nõuetekohasest realiseerimisest või restruktureerimisest. Riskikaal ei tohi olla madalam riskikaalust, mida kohaldataks juhul, kui osalused jääksid võlaportfelli. Omakapitalinõuete riskikaalusid suurendatakse viieaastase üleminekuperioodi jooksul, välja arvatud strateegiliste omakapitali investeeringute puhul. Strateegiliste investeeringute puhul säilib praegune lähenemine, kuna Basel III standardite konservatiivsema lähenemisviisi kohaldamisel kõigile olemasolevatele 7 omakapitaliosalustele võidakse ohustada olemasolevate strateegiliste suhete majanduslikku elujõulisust. Seetõttu määratakse 100% riskikaal omakapitalinõuetele finantssektori ettevõtjate vastu, kes kuuluvad samasse pangagruppi või järelevalveasutuse heakskiidu korral nõuetele panga vastu, kes kuuluvad samasse panga kaitseskeemi. Samuti nähakse ette varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine selliste ajalooliste ja strateegiliste omakapitaliinvesteeringute käsitlemise suhtes, mida pank on viimase kümne aasta jooksul omanud üksustes, sealhulgas kindlustusandjates, mille üle tal on märkimisväärne mõju. Omakapitaliinvesteeringute rahastamine pankade poolt Eestis levinud ei ole, kuna Eestis ei ole õigusaktides märkimisväärseid toetusi ja riigigarantiisid pankadele taristu või muu majandussektori toetamiseks. Seega Eesti turgu omakapitaliinvesteeringute muudatused oluliselt ei mõjuta. Põhimõtteliselt võime muudatusi toetada. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine ja kaardistamine Euroopa järelevalveasutustele antakse volitus koostada aruanne äriühingute krediidikvaliteeti hindavate asutuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavusega seotud takistuste kohta. Aruanne peaks sisaldama ka võimalikke meetmeid takistuste kõrvaldamiseks. 2.5. Krediidiriski raamistik – sisereitingute meetodid Sisereitingupõhiste meetodite ulatuse vähendamine Panga sisemudelitel põhinevatel krediidiriski omavahendite nõuetel on olulised eelised riskitundlikkuse määramisel, sealhulgas nii pankade endi riskide mõistmisel kui ka pankade tingimuste võrdlemisel ELis. Samas on mitmed uuringud leidnud, et pankade kapitalinõuded erinevad lubamatult suurel määral (panga kahjum teatud juhtudel mudeli abil saadud prognoosidest märkimisväärselt suurem ja kapitali tase ebapiisav), mida ei saa seletada üksnes panga portfellide riskitaseme erinevustega. See takistab omavahendite suhtarvude võrreldavust ja mõjutab pankade tegutsemise tingimusi. Puuduste vähendamiseks piiratakse Komisjoni ettepanekus riskipositsiooni klasse, mille puhul saab sisemudeleid krediidiriski omavahendite nõuete arvutamiseks kasutada. Konkreetsemalt on täiustatud sisereitingute meetodi kasutamist, mis võimaldab modelleerida kõiki riskiparameetreid, ja lubatud ainult nende riskipositsiooni klasside puhul, mille puhul on võimalik usaldusväärne modelleerimine. Samas teised riskipositsiooni klassid viiakse üle vähem keerukatele meetoditele:  suurettevõtete, pankade ning muude finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul (sealhulgas need, mida käsitatakse äriühingutena) ei ole enam võimalik kasutada täiustatud sisereitingute meetodit – nende nõuete puhul võivad pangad kasutada sisereitingute põhimeetodit ja seega modelleerida üksnes makseviivituse tõenäosust;  omakapitalinõuete puhul ei tohi sisereitingute meetodit enam kasutada – nende riskipositsioonide puhul peavad pangad kasutama krediidiriski standardmeetodit. Eeldatakse, et täiustatud modelleerimismeetodite kasutamise piiramisega kõrvaldatakse riskiga kaalutud vara põhjendamatu varieeruvuse oluline allikas ja parandatakse seega omavahendite nõuete võrreldavust ja lihtsustatakse raamistikku. Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori asutuste uus riskipositsiooni klass Praegu võib avaliku sektori üksuste ning piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu olevaid nõudeid käsitleda nõuetena keskvalitsuste vastu või nõuetena panga vastu. Need, mida käsitletakse nõuetena panga vastu, tuleks Basel III standardite kohaselt viia üle sisereitingute põhimeetodile ja seega tuleks neile kohaldada modelleerimispiiranguid. Samas keskvalitsuse vastu käsitletavate nõuetega seda teha ei tuleks. Raamistiku liigse keerukuse vähendamiseks on Komisjon teinud ettepaneku luua uus riskipositsiooni klass „nõuded piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste vastu“, kuhu määratakse kõik nende üksustega seotud riskipositsioonid. Uuele riskipositsiooni klassile hakataks kohaldama samu eeskirju, mida kohaldatakse riskipositsiooni klassile „üldised nõuded äriühingute vastu“. Kehtestatakse panga sisereitingute miinimumväärtused, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel sisenditena (minimaalsed sisendmäärad), millega välditakse omavahendite nõuete langemist allapoole piisavalt mõistlikku taset. See maandab mudeliriski, mõõtmisvigu ja andmepiiranguid ning parandab omavahendite suhtarvude võrreldavust pankade vahel. Makseviivituse tõenäosuse riskiparameetri puhul suurendatakse veidi olemasolevaid minimaalseid sisendmäärasid (0,03%lt 0,05%le). Makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalne sisendmäär on äriühingute vastu olevate tagamata nõuete puhul 25% ja tagamata üldiste jaenõuete puhul 30%. Sisereitingute meetodile vastava tehingute ümberhindamisteguri minimaalseks sisendmääraks on kehtestatud 50% kohaldatavast standardmeetodil põhinevast tehingute ümberhindamistegurist. 8 Riiginõuete käsitlemine Täpsustakse, et uusi minimaalseid sisendmäärasid, mida kohaldatakse panga makseviivituse tõenäosuse, makseviivitusest tingitud kahjumäära ja tehingute ümberhindamisteguri sisehinnangutele, ei kohaldata riiginõuetele. Sisereitingute meetodite kasutuselevõtt ja alaline osaline kasutamine Kõikidele pankadele võrdsete tingimuste tagamiseks saavad pangad kasutada üleminekukorda, mis võimaldab pankadel pöörduda kolme aasta jooksul tagasi krediidiriski standardmeetodi juurde, kui järelevalveasutused on selle lihtsustatud menetluses heaks kiitnud. Läbivaadatud riskiparameeter sisereitingute põhimeetodi alusel Äriühingute vastu olevate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuete puhul saab rakendada uuesti kalibreeritud makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi (45% asemel 40%). Garantiid Garantiide tunnustamisel kasutatakse ettepanekute kohaselt täiustatud sisereitingute meetodi korral üht kolmest meetodist. 1. riskikaalu meetod, kus võlgniku riskikaal on asendatud garantiiandja riskikaaluga, kui garantiiandja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse krediidiriski standardmeetodi kohaselt. 2. riskiparameetrite meetod, kus võlgniku riskiparameetrid asendatakse selliste suurustega, mis on seotud garantii andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuetega, kui neid nõudeid käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt. 3. makseviivitusest tingitud kahjumäära või nii makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine. Täiustatud sisereitingute meetodi kohased eriotstarbelised laenunõuded Äriühingute vastu olevatele nõuetele kohaldatavaid uusi riskiparameetrite alammäärasid kohaldatakse ka eriotstarbelistele laenunõuetele, võtmata arvesse krediidiriski maandamiseks mõeldud tagatiskokkuleppeid. Seetõttu lisatakse uute alampiiridele järkjärguline üleminek, kusjuures diskontotegur suureneb viie aasta jooksul järk-järgult 50%lt 100%ni. Lisaks antakse EBAle volitus hinnata eriotstarbelistele laenunõuetele kohaldatava makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalsete sisendmäärade asjakohasust ning antakse Komisjonile õigus vaadata parameetrid läbi EBA hinnangul põhineva delegeeritud õigusaktiga. Liisinguga seotud riskipositsioone ja krediidikindlustust võimaldavad klauslid Kuna piisavate andmete puudumise tõttu ei ole selge, kas uued riskiparameetrid on asjakohaselt kalibreeritud, et kajastada liisingu tagatise riskimaandamismõju ja kas krediidikindlustuspoliisidel on piisavalt andmeid, et neid tunnustataks aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, antakse EBA-le volitus hinnata liisinguga seotud riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid parameetreid. Eelkõige tuleb EBAl hinnata Basel III standardite riski kalibreerimise asjakohasust, uusi tagatise volatiilsuskoefitsiente ja regulatiivseid tagatud makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi. Komisjonil on seejärel õigus muuta kalibreerimist vajaduse korral delegeeritud õigusaktiga. Seni võetakse täiustatud sisereitingute meetodi uued riskiparameetrid viie aasta jooksul järk-järgult kasutusele. Lisaks antakse EBAle volitus esitada Komisjonile aruanne krediidikindlustuse aktsepteeritavuse ja kasutamise kohta ning riskiparameetrite kohta krediidiriski standardmeetodi ja sisereitingute põhimeetodi alusel. EBA aruande põhjal peab Komisjon esitama vajaduse korral õigusliku ettepaneku krediidikindlustuse kui krediidiriski maandamise tehnika kasutamise kohta. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid pankade sisereitingute meetodite kasutamisel krediidiriski omavahendite nõuete arvutamisel. 2.6. Krediidiriski raamistik – krediidiriski maandamise tehnikad Seisukoht 1.9: Toetame garantiide aktsepteerimise põhimõtete täpsustamist, mis võimaldavad riigi garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena ja muudavad riigigarantiide andmise riikide, pankade ja ettevõtjate jaoks selgemaks ja õiguskindlamaks. Rakendatakse Basel III standardeid ja meetodeid tagatiste ja garantiide arvesse võtmiseks nii krediidiriski standardmeetodi kui ka sisereitingute põhimeetodi alusel. Eelkõige puudutavad muudatused sisereitingute põhimeetodi alusel käsitlevaid riskipositsioone. Täpsustatakse garantiide aktsepteeritavuse kriteeriume ja vastavalt garantiisid, mis on antud vastastikuste garantiiskeemide raames või mille on andnud mõni üksus või 9 millele selline üksus on andnud edasigarantii. Komisjon on ettepanekud teinud meile sobivas suunas. Eesti on juba varasemalt pööranud Komisjoni tähelepanu vajadusele riigigarantiide käsitlust muuta, sealhulgas edastanud võimalikud tõlgendused ning muudatusettepanekud. Need täpsustused võimaldavad COVID-19 kriisi tõttu loodud riigi garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena. 2.7. Tururiski raamistik Seisukoht 1.10: Toetame võimalikult väikeste erisustega Baseli Pangajärelevalve Komitee tururiski standardite rakendamist ELis, et tagada üleilmsel turul võrdne konkurents ja riskipõhine lähenemine. Madalama riskikaaluga EL-spetsiifilise riskikategooria loomine heitkogustega kauplemise süsteemi väärtpaberite jaoks ei ole pigem õigustatud. Omavahendid Lisatakse erand, mis võimaldab pankadel vähendada erakorralistel asjaoludel EBA esitatud arvamuse alusel täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat, et arvestada esimese taseme põhiomavahenditest maha arvatud korrigeerimiste protsüklilisust. Üldnõuded, hindamine ja aruandlus Omavahendite nõuete arvutamiseks võetakse kasutusele kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetodid. Uuendatakse kriteeriumeid ja kehtestatakse erand, mida kasutatakse positsioonide määramiseks kauplemisportfelli või muu tegevuse alla (st pangaportfelli). Täpsustatakse omavahendite suhtarvude valuutariski maandamise käsitlemist, mis võimaldab pankadel jätta teatavatel tingimustel positsioonid valuutariski omavahendite nõuete arvutamisest välja, ja riskide sisemise ülekandmise põhimõtteid. Kehtestatakse siduvad tururiski katvate omavahendite nõuded, mis põhinevad kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise meetoditel, ning nende kasutamise tingimused ja arvutamise sagedus. Kehtestatakse lihtsustatud standardmeetodi kasutamise kõlblikkuse kriteeriumid, täpsustakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist konsolideeritud alusel, lisatakse alternatiivse standardmeetodi valideerimise, dokumenteerimise ja juhtimisega seotud täiendavad kvalitatiivsed nõuded. Selgitatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise lõplike standardite elemente seoses investeerimisfondidesse (st ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse) tehtavate investeeringute käsitlemisega ning kohandatakse nende positsioonide omavahendite nõuete arvutamist, arvestades muuhulgas, et investeerimisfondidel on oluline roll isiklike säästude (suurte investeeringute või pensioni) kogumise hõlbustamisel. EBAlt oodatakse täpsustatud tehnilisi elemente, mida pangad peavad kasutama omavahendite nõuete arvutamisel kasutatava hüpoteetilise portfelli loomiseks. Omavahendite nõuete arvutamisel kasutatav tundlikkus viiakse kooskõlla pangas riskijuhtimisel kasutatava tundlikkusega. Täpsustatakse inflatsiooniriski teguri ja eri valuutade alusriski tegurite käsitlemist, nii välisreitinguga kui ka reitinguta pandikirjade riskikaalusid ning korrelatsiooniparameetrite väärtust. Kauba deltariski süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemisega seotud tegurile kehtestatakse madalam riskikaal. Komisjon peab Basel III standardite kohast lähenemist, kus võrdsustatakse lubatud heitkoguse väärtpaberid elektrilepingutega, liiga konservatiivseks. ELi lubatud heitkoguse väärtpaberite turu andmed õigustavad Komisjoni hinnangul alternatiivse standardmeetodi alusel spetsiifilise riskikategooria loomist HKSi lubatud heitkoguse väärtpaberitele riskikaaluga 40%. ELis on HKSis pankadel oluline roll likviidsuse tagamisel süsinikdioksiidi saastekvootide turul. Tavaliselt täidavad pangad oma klientide prognoositud nõudlust saastekvootide järele tuletisinstrumentide tehingute kaudu. Basel III standardites on süsinikdioksiidi saastekvootidega seotud positsioonid võrdsustatud elektrilepingutega (elektri ja süsinikdioksiidi saastekvoodi kauplemise riskikaal 70%), mis 2021. a sügisese seisuga ajaloolistele andmetele tuginedes on Komisjoni hinnangul liiga konservatiivne. Komisjonile mõjuanalüüsile tagasiside andjate hinnangul ei peegelda Basel III standardite riskikaal süsiniku saastekvootide hinna kõikumist, mis sarnaneb rohkem tooraine hinna kõikumisele kui elektrihinna omale. 2015. aastal on ELis loodud stabiilsuse loomise reservi, mille eesmärk on korrigeerida ELi ETSi kogunenud heitkoguseühikute suurt ülejääki ning muuta süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusele vastupanuvõimelisemaks. See meede (reserv) õigustakski Komisjoni hinnangul ETSi saastekvootidele konkreetse riskikategooria loomist elektrienergiast erinevalt, madalama riskikaaluga (40%), mis peaks paremini kajastama EL ETSi kui kauba tegelikku hinnakõikumist (ja seda ka võrreldes elektriga). 10 Kuigi HKSi turul on volatiilsus väga madal, siis plaanitud muudatused ELis (näiteks hinnakontrolli meetmed, turustabiilsusreservi muudatused) võivad olukorda muuta ja seega ei ole tulevikku vaadates spetsiifilise riskikategooria loomine Eesti hinnangul pigem õigustatud. Alternatiivne sisemudeli meetod Täpsustatakse tingimusi, mille alusel on pangal lubatud kasutada tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks alternatiivset sisemudeli meetodit ja võtta kasutusele alternatiivse meetodiga arvutatud omavahendite nõuete liitmise valem. EBAle antakse volitus määrata regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks kriteeriumid sisendandmete kasutamiseks riskimõõtmise mudelis. Täpsustatakse järelevalveasutuste uusi volitusi riskitegurite modelleeritavuse hindamiseks ja mudelite puuduste kõrvaldamiseks ning alternatiivset sisemudeli meetodit kasutavate pankade järeltestimise nõuetega seoses. Kehtestatakse siduvad nõuded panga kauplemisüksuse kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise kohta, milleks pangad kasutavad alternatiivset sisemudeli meetodit. Sarnaselt muudatustele investeerimisfondide käsitlemises alternatiivse standardmeetodi alusel, võimaldatakse pankadel kasutada teatavatel tingimustel asjaomaste kolmandate isikute esitatud andmeid omavahendite nõuete arvutamiseks aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alusel. Täpsustatakse riskikontrolli üksuse ja valideerimisüksuse kohustusi riskijuhtimisel. Omavahendite nõuete arvutamist hetkel käsitlevad põhimõtted asendatakse alternatiivse sisemudeli meetodiga. Eesti pankade kauplemisportfellid on mõõdukalt väikesemahulised, keeruliste instrumentidega oma nimel ei kaubelda ning seetõttu saadakse hüve eranditest ning välistustest. Seega ei ole Eesti pangad üldjuhul kohustatud tururiski keerulisi lähenemisi kohaldama. Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid Seisukoht 1.11: Eesti ei poolda oluliste põhimõtete nagu tururiski omavahendite nõuete arvutamise meetodite ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva määramist delegeeritud ja rakendusaktides. Delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastu võtmine peaks meie hinnangul olema ajastatud selliselt, et määruse rakendamise ajaks oleksid vastavad alamaktid vastu võetud. Hetkel on veel ebaselge, kas ja mil määral peamised jurisdiktsioonid kalduvad kauplemisportfelle käsitlevate nõuete rakendamisel Basel III standarditest kõrvale. Seetõttu sisaldab ettepanek volitusnormi, millega Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tururiski omavahendite nõuete arvutamise meetodeid ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva, et viia need kooskõlla rahvusvahelise konkurentsiolukorraga. Üldiselt oleme olnud arvamusel, et kõik fundamentaalselt oluline ning asjakohane võiks olla sätestatud esimese taseme õigusaktis ehk direktiivi ja määruse tasandil. 2.8. Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski raamistik Seisukoht 1.12: Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete rakendamisel peame oluliseks, et ettevõtjate krediidivõime tõestamisel kasutataks juba kogutud andmeid. Krediidiväärtuse korrigeerimine on raamatupidamislik tuletisinstrumendi hinna õiglase väärtuse korrigeerimine, mille eesmärk on teha provisjone tehingu vastaspoole krediidivõimelisuse vähenemisest tuleneva võimaliku kahjumi katteks. Kuna meetodid ei ole piisavalt aja- ja asjakohased, siis on lisatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski mõiste, et hõlmata pankade vastaspoole krediidimarginaali riski ja vastaspoolega kaubeldud tehingute portfelli tururiski. Täiendatakse, millistele väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutele kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid ja pankadele lisatakse uus nõue esitada need omavahendite nõuete arvutamise tulemused. EBAle antakse volitus koostada uued suunised, mis aitaksid järelevalveasutustel teha kindlaks ülemäärase krediidiväärtuse korrigeerimise riski ja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutest tulenevate krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonide olulisuse hindamise tingimusi. Üldiselt toetame krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete seadmist kooskõlas Basel III standarditega. Teisalt, kuna pakutud lahenduste kohaldamine on üsna keerukas, siis võib riskimaanduse kohaldamine tuletistehinguid teostavatele klientidele muutuda turul kallimaks, kuna lisandub täiendav aruandluskoormus krediidivõime tõestamisel. Lisaks võib laenude, mis on riskimaanduse aluseks, ja tuletisinstrumentide omavaheline seostamine olla tehniliselt keeruline. Ettevõtjatele tekkiv täiendav aruandluskohustus on alati koormav. Tuleks kaaluda, kas neid andmeid oleks võimalik juba eeltäidetult koguda ja/või kasutada olemasolevaid andmeid. 11 2.9. Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute väärtuse allahindamise alampiirid Seisukoht 1.13.: Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute allahindamise alampiirid võiks kohalduda ainult süsteemselt olulistele pankadele, et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise riski väljaspool pangandussektorit, mitte väiksematele pankadele, kuna nõuded võivad tekitada neile turule sisenemispiiranguid. Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingutel on ELi finantssüsteemis oluline roll, sest need võimaldavad pankadel juhtida oma likviidsuspositsiooni ja toetada turutegemist ning keskpankadel rahapoliitikat pankade kaudu reaalmajandusse suunata. Pangad saavad väärtpaberite kaudu rahastamise tehingutega aga oma riskipositsioone võimendada. Kuna Komisjoni hinnangul võib Baseli III standardite kohaldamine põhjustada pankade finantstegevusele soovimatuid tagajärgi, on lisatud ettepanek anda EBAle volitus esitada koostöös ESMAga Komisjonile aruanne, kas ELis on asjakohane rakendada väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute suhtes kohaldatavat väärtuse allahindamise alampiiride raamistikku. Selle aruande alusel esitab Komisjon vajaduse korral õigusliku ettepaneku. Nõustume mandaadi andmisega, et EBA ja ESMA saaks analüüsida, kas ELis on asjakohane rakendada väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute suhtes kohaldatavat väärtuse allahindamise raamistikku. 2.10. Operatsioonirisk Seisukoht 1.14: Oleme seisukohal, et operatsiooniriski (näiteks infosüsteemide tõrke, küberriski, andmete ja süsteemide tervikluse puudumise) omavahendite nõuete arvutamisel ja selleks, et kapitalinõuded oleks tulevikku vaatavalt riskipõhised, on asjakohane varasemaid kahjusid mitte arvestada. Toetame varasemate kahjude arvestamisel järelevalve kaalutlusõigust. Uus standardmeetod kõigi olemasolevate operatsiooniriski meetodite asendamiseks Komisjon on asendanud kõikidel pankadel olemasolevad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamise meetodid ühe mittemudelipõhise meetodiga 8. Kuigi uue raamistiku alusel ei ole enam võimalik kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit on pankadel siiski kaalutlusõigus kasutada neid mudeleid sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi eesmärgil. EBAle antakse volitus esitada Komisjonile aruanne kindlustuse kasutamise kohta operatsiooniriski raamistikus, et mõista, kas operatsiooniriski uus standardmeetod võib võimaldada kindlustuse kasutamise kaudu õiguslikku arbitraaži. Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamine Basel III standardite kohaselt võivad jurisdiktsioonid jätta panga operatsiooniriski kapitali arvutamisel varasemad kahjud arvesse võtmata või võtta need täiendavalt arvesse teatud mahust väiksemate pankade puhul. Komisjoni ettepaneku kohaselt kasutataks ELis operatsiooniriski kapitali arvutamise lihtsustamiseks kaalutlusõigusi omavahendite miinimumnõuete arvutamiseks ühtlustatud viisil, jättes välja panga varasemad tegevuskahjumi andmed. Operatsiooniriski puudutavate andmete kogumise ja haldamise eeskirjad on proportsionaalsuse huvides jaotatud kaheks. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhimõtteid kohaldatakse kõikidele pankadele. Teised on asjakohased aga vaid üle 750 miljoni euro majandusnäitajaga pankade puhul, kes peavad avalikustama ja ka säilitama varasemate kahjude andmeid. Uue raamistiku proportsionaalsuse tagamiseks võivad järelevalveasutused teha sellest nõudest põhjendatud juhtudel erandi. Brutokahju ja puhaskahju künnised on seatud vastavalt 20 000 eurole ja 100 000 eurole. Teatavaid erakorralisi operatsiooniriski juhtumeid, mis ei ole enam panga riskiprofiili seisukohast olulised, võib arvesse võtmata jätta, tingimusel et kõik sellega seotud tingimused on täidetud ja panga järelevalveasutus on andnud selleks loa. Samamoodi võib pangal tekkida vajadus lisada omandatud või ühinenud üksustega seotud täiendavat kahjumit. Kuna panga kahjuandmete täpsus ja terviklikkus on väga olulised peavad järelevalveasutused kontrollima korrapäraselt andmete kvaliteeti. Oleme olnud arvamusel, et konservatiivne ning usaldusväärne oleks operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel alati arvesse võtta varasemad kahjud ehk me oleme soovinud Euroopa Komisjoni ettepanekut varasemate kahjude arvestamiseks täiendada. Eesti pankades on operatsiooniriski kahjud aga väga väikesed, samas operatsiooniriskide tase kõrge. Seega varasemate kahjude arvestamise mõjul langeksid kapitalinõuded, mis ei vasta tulevikku vaates riskidele. 8 Kehtiva CRR alusel kasutavad EL pangad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamisel kas järelevalve heakskiidetud sisemudelit või ühte kolmest erineva keerukusastmega standardmeetodit. 12 2.11. Finantsvõimenduse määra kliendipõhiste tasaarvestatavate (kliiritavate) tuletisinstrumentide käsitlus ja bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse arvutamine Finantsvõimenduse määra kliendipõhiste tasaarvestatavate (kliiritavate) tuletisinstrumentide käsitlemine viiakse kooskõlla rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega. Bilansiväliste kirjete puhul ei ole enam vaja kehtestada minimaalset ümberhindlustegurit 10%, mistõttu jäetakse see erand välja. Tavapärastel tingimustel toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingutega seotud sätteid kohaldatakse finantsvarale, mitte üksnes väärtpaberitele. Finantsvõimenduse määra muudatused märkimisväärset mõju Eesti turule kaasa ei too. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid. 2.12. Basel III standardite rakendamisega kaudselt seotud ettepanekud Integreeritud järelevalveline aruandlussüsteem ja kogutud andmete kasutamise laiendamine - järelevalvelise teabe avalikustamise nõuete läbipaistvuse ja proportsionaalsuse suurendamine Seisukoht 1.15: Toetame järelevalveliste andmete tsentraalset kogumist ja pankadele proportsionaalsete avalikustamisnõuete kohaldamist nii, et pankade esitatud teave oleks võrreldav. Eelistame panga keerukusest ja suurusest sõltuvat keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise mahtu. Alates 2018. aastast on EBA koostöös Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide järelevalveasutustega teinud tööd Euroopa järelevalveandmete keskse taristu (EUCLID) loomiseks, et koondada tsentraliseeritud integreeritud süsteemi aruandlusteave, mida järelevalveasutused jagavad ELis asutatud suurimate pankade kohta. Jätkuna juba tehtud tööle antakse EBAle volitus viia läbi teostatavusuuring, et töötada välja süsteem statistiliste ning kriisilahenduse ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumiseks. EBA teostatavusuuringu põhjal hindab Komisjon, kas CRRi aruandlusnõuetes on vaja teha muudatusi. Basel III standardite rakendamiseks, avalikustamise halduskulude vähendamiseks ja panga avaldatud teabele juurdepääsu lihtsustamiseks antakse EBAle õigus tsentraliseerida teabe avalikustamine panga usaldatavusnõuete kohta kord aastas, kord poolaastas ja kord kvartalis. See peaks kõrvaldama praeguse killustatuse ning suurendama kõigi turuosaliste huvides avalikustatava teabe läbipaistvust ja võrreldavust. EBA avaldaks keskselt teavet samal ajal või esimesel võimalusel pärast seda, kui pangad avaldavad oma finantsaruanded. Samas vähendatakse väikeste ja mittekeerukate pankade avalikustamisega seotud halduskoormust. Sisuliselt peavad need pangad aru andma üksnes oma järelevalveasutustele ega pea asjakohast teavet avaldama. Väikesed ja mittekeerukad pangad ning muud börsil noteerimata pangad on tulevikus kohustatud avalikustama igal aastal teavet nõuetekohaselt teenindatavate nõuete, viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete summa ja kvaliteedi kohta laenude, võlaväärtpaberite ja bilansiväliste riskipositsioonide lõikes ning teavet tähtajaks tasumata nõuete kohta. Neile pankadele ei tekita need nõuded lisakoormust, kuna nad juba avaldavad viivislaenudega seotud teavet EBAle ja selle veebiplatvormi kaudu on tsentraliseeritud avalikustamise korral teave järelevalvelise aruandluse põhjal olemas. Pankadele kehtestatakse tururiski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete ja operatsiooniriskiga seotud uued avalikustamisnõuded. Börsil emissioone teinud suured pangad peavad hakkama alates 2022. aasta juunist esitama teavet keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta. Teiste pankade puhul rakendatakse keskkonna- , sotsiaalsete ja juhtimisriskide teabe avalikustamise nõudmisel proportsionaalsuse põhimõtet. Kuigi Eesti turuosalised ei ole kurtnud halduskoormuse üle järelevalvele aruannete esitamisel või regulatiivsete avalikustamisnõuete täitmisel, siis võime toetada Euroopa Komisjoni eesmärki liikuda tsentraalse aruandluse ja avalikustamise platvormi loomise suunas. Järelevalveliste andmete tsentraalse kogumise tulemusena meie hinnangul turuosaliste halduskoormus oluliselt ei muutu. Arusaamatu on samas Euroopa Komisjoni hinnang, et avalikustamise kohustustest jäävad enamus pankasid kõrvale, samas kui keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamisega seotud nõudeid kohaldatakse kõigile pankadele. EBA volitused Ettepanekuga laiendatakse EBA volituste ulatust, et EBA kehtestaks põhimõtted teabe uuesti esitamisele ja avalikustamise tsentraliseerimiseks vajalikele IT-lahendustele. 13 Väikese ja mittekeeruka panga määratlus Laiendatakse „väikese ja mittekeeruka panga“ määratlust viisil, mis lubab sellistel pankadel jätta välja finantssektoriväliste klientidega sõlmitud tuletistehingud ja nende tehingute maandamiseks kasutatavad tuletistehingud, kui väljajäetud positsioonide koguväärtus ei ületa 10% panga bilansiliste ja bilansiväliste varade kogusummat. Võime toetada muudatust väikese ja mittekeeruka panga määratlemisel. Eestis väikese ja mittekeerukate pankade määratlus muudatuse tulemusel ei muutu. Euroala riigivõlakirjade alusportfelliga investeerimisfondid Seisukoht 1.16: Toetame lähenemist, mille kohaselt ei ole vaja riigivõlakirjadest koosneva alusvaraga investeerimisfonde kohelda erinevalt otseinvesteeringutest liikmesriikide riigivõlakirjadesse. Komisjon pidi 31. detsembriks 2021. a hindama, kas õigusraamistikku on vaja muuta, et edendada selliste investeerimisfondide aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide turgu, mille alusportfell koosneb eranditult euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, ja nende riskipositsioonide pangapoolset ostmist, kui iga liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal investeerimisfondi koguportfellis on võrdne liikmesriigi sissemakse suhtelise kaaluga EKP kapitali. CRR võimaldab investoritest finantsinstitutsioonidel kohaldada investeerimisfondi osakutele või aktsiatele samu riskikaalusid, mida kohaldataks otseinvesteeringule liikmesriikide riigivõlakirjadesse. Kuna sellistele nõuetele kohaldatakse juba soodsat regulatiivset kapitalikäsitlust ja programmi „NextGenerationEU“ raames emiteeritakse võlakirju, leiab Komisjon, et enam ei ole vahetut vajadust täiendava struktuuri loomiseks. Nõustume Euroopa Komisjoni hinnanguga, et kuivõrd riiginõuetele kohaldatakse juba soodsat regulatiivset kapitalikäsitlust, ei ole vajadust muuta usaldatavusraamistikku ja luua täiendavat struktuuri, et edendada euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest koosneva alusvaraga investeerimisfondide turgu. Täiendavad järelevalvevolitused siduvate piirangute kehtestamiseks panga väljamaksetele Seisukoht 1.17: Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut, et puudub vajadus anda järelevalveasutustele täiendavaid järelevalvevolitusi panga väljamaksetele erandlikel asjaoludel piirangute kehtestamiseks. Komisjon pidi 31. detsembriks 2021. a esitama aruande selle kohta, kas erakorralised asjaolud, mis põhjustavad tõsiseid majandushäireid finantsturgude toimimises ja terviklikkuses, õigustavad sellistel perioodidel järelevalveasutustele antavaid täiendavaid volitusi kehtestada panga tehtavatele väljamaksetele siduvaid piiranguid. COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja finantsprobleemidele reageerimiseks soovitasid Komisjon, EBA, EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja enamik liikmesriikide järelevalveasutusi tungivalt, et pangad hoiduksid dividendide jaotamisest või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid muutuvtasude suhtes konservatiivset lähenemisviisi. Kuna ametiasutuste soovitused on EKP hiljutise analüüsi ja EBA ülevaate põhjal andnud soovitud tulemusi ja suunanud kapitaliressursse viisil, mis aitab pangandussüsteemil toetada reaalmajandust, siis on praegused volitused piisavad ja Komisjon ei näe vajadust anda järelevalveasutustele täiendavaid järelevalvevolitusi, et kehtestada piiranguid pankade väljamaksetele erandlikel asjaoludel. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja selliste piirangute erandlikel asjaoludel kooskõlastamise küsimust võetakse arvesse makrotasandi usaldatavusraamistiku eelseisval läbivaatamisel. Krüptovarade usaldatavusnõuded Seisukoht 1.18: Toetame ülemaailmset lähenemist krüptovarade käsitlemisel. Kui krüptovarade maht peaks pankade bilanssides oluliselt kasvama või Baseli Pangajärelevalve Komitee jõuab lähenemises kokkuleppeni Euroopa Komisjoni ettepanekute läbirääkimiste ajal, siis toetame krüptovarade erikäsitluse lisamist pankade usaldatavusnõuetesse, et katta nende varadega seotud riske. Krüptovaradega seotud tegevus kasvab kiirelt ning pangad on tegevusse kaasatud üha enam. Samas ei ole selge, kas olemasolevad usaldatavusnõuded kataksid piisavalt nende varadega seotud riske. Hetkel eraldi krüptovarade riskipositsiooni klassi CRRis ei ole ja krüptovarasid tuleb pankadel käsitleda muude varadena 1250%lise riskikaaluga. Kuna Baseli Pangajärelevalve Komitee alles analüüsib, kuidas krüptovarasid tuleks usaldatavusnõuetes kohelda, on Komisjonile antud volitus 31. detsembriks 2025. a hinnata ning võimalus teha õiguslik muudatusettepanek, et arvestada Baseli Pangajärelevalve Komitee töö tulemust. Eesti turuosalised on 14 juba klientidele vahendamas krüptovaradega kauplemise platvorme. Samas ei ole krüptovarasid hetkel pankade bilanssides. Seega ei ole CRRis ajakriitiline kohe muudatusi teha. 3. Pangandussektori keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes vastupidavust suurendavate ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad Seisukoht 1.19: Oleme arvamusel, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimine peab olema olukorrale vastav ja asjakohane, kuid nõudeid tuleb kohaldada proportsionaalselt arvestades riskide suurust ja potentsiaalset realiseerumise mõju. Toetame pankade keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide nõuete kooskõla valdkondade üleste olemasolevate kestlikkusega seotud nõuetega. Komisjoni kestliku rahanduse strateegia9 üks põhieesmärkidest on suurendada pangandussektori vastupidavust keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide (ESG riskide) suhtes. On tähtis, et pangad hindaksid ja juhiksid ESG riske paremini ning et investoritel ja klientidel oleks nende tegevusest parem ülevaade. Pangandussektori ESG riskide suhtes vastupidavuse suurendamisel on keskne koht usaldatavusnõuetel. Komisjoni ettepanekute kohaselt tuleb pankadel riskijuhtimise käigus süstemaatiliselt teha kindlaks ESG riskid, need avalikustada ja neid juhtida. Selle raames peavad nii järelevalveasutused kui ka pangad korraldama korrapäraselt ESG riske käsitlevaid stressiteste ning järelevalveasutustel tuleb korrapäraselt hinnata ESG riske järelevalvealase läbivaatamise käigus. Samuti tuleb kõigil pankadel avalikustada, mil määral neid ESG riskid mõjutavad. Selleks, et väikepankade halduskoormus ei oleks liiga suur, lähtutakse avalikustamisnõuete kehtestamisel ühtlasi proportsionaalsuse põhimõttest ehk arvestatakse pankade suurust. Süsteemse riski puhvri raamistikus võivad makrofinantsjärelevalve asutused (Eestis Eesti Pank) nõuda pankadelt süsteemse riski puhvrit muuhulgas kliimamuutustega seotud riskide maandamiseks. Pankade sisemise kapitali vajaduste ja piisava sisemise juhtimissüsteemi hindamise strateegiad ja protsessid peavad muudatuste tulemusel sisaldama ESG riskide puhul lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi. Panga juhtkonnalt nõutakse konkreetsete plaanide koostamist, mille raames käsitletakse ESG riskide mõjudega tegelemist. Usaldatavusraamistikku lisatakse kestlikkusmõõde, et ESG riskid oleks paremini juhitud ning et oleks stiimul jaotada pankade pakutav rahastus kestlike projektide vahel paremini. EBAle antakse volitused koostada suunised, kuidas kaasata ESG riskid sellesse protsessi ühesuguselt. ESG riskide hindamiseks tulevikku vaatavate stressitestide olulisust arvestades antakse EBAle volitus koos teiste ELi järelevalveasutustega koostada põhimõtteühtsed ESG riskide stressitestimise metoodika standardid. Järelevalveasutustele lisatakse ESG riskidega seotud järelevalvevolitused. Üldplaanis võib Eesti nõustuda Komisjoni hinnanguga, et kavandatavad meetmed muudavad pangandussektorit vastupidavamaks, kui pangad võtavad arvesse kestlikkuse eesmärke. Kuid täpsemalt tuleks analüüsida kestlikkuse teemal juba kokku lepitud nõuetele vastavust ning vähendada nõuete dubleerimist. On oluline, et kehtivad nõuded ei tekitaks turuosalistele õiguslikku ebakindlust ning kohaldamisel ebamõistlikke kulusid ja koormust, vaid oleks pigem motivaatoriks kestlikkuse eesmärkide täitmisel. 4. Pankade järelevalve tõhustamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad 4.1. Järelevalvevolitused Seisukoht 1.20: Oleme arvamusel, et pankade oluliste varade või kohustuste üleandmise korral ja ühinemise või jagunemise puhul on nõuete ühtlustamine EL tasemel sobiv ja vajalik. Kuigi ELi õigusaktidega on tagatud järelevalvete volituste ühtlustamise miinimumtase, on järelevalve tööriistad ja kord liikmesriigiti väga erinevad, mis teeb Euroopa Keskpanga keskse pangandusjärelevalve töö vähem efektiivseks. Et pangandusliit oleks tõhus, peavad selles järelevalvetavad sarnasemaks muutuma ja lõpuks peaksid riiklikud järelevalvealased õigusnormid olema piisavalt sarnased. Hetkel ei lase see mõnel järelevalveasutusel järelevalvatava üksuse teatavate tehingute korral sekkuda, kui tekib suuri usaldatavuse, rahapesu ja/või terrorismi rahastamisega seotud kahtlusi. Sellise olukorra parandamiseks laiendab Komisjon oma ettepanekuga CRDis sätestatud järelevalvevolituste loetelu, et järelevalveasutused saaksid teha järelevalvet ka selliste tehingute üle nagu finantssektorisse kuuluvas või finantssektorivälises üksuses olulise osaluse omandamine panga poolt, oluliste varade või kohustuste üleandmine ja ühinemine või jagunemine. Direktiivis (EL) 2017/1132 on sätestatud ühinemise ja jagunemise ühtsed reeglid ja kord, eelkõige piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise ja jagunemise jaoks. Täiendavad järelevalvevolitused tagavad selle, et 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390 15 järelevalveasutustele antakse nimetatud suurtest tehingutest enne teada, neil on nende tehingute usaldatavushindamise, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste nõuete seisukohast, vajalik teave täielikult olemas ning nad saavad tehingu lõpuleviimise keelata, kui tehing kahjustab nende järelevalve all olevate üksuste usaldatavust. Järelevalveasutused saavad edaspidi nn Wirecardi skandaali arvestades paremad vahendid finantstehnoloogiakontsernide, sealhulgas pankade tütarettevõtjate, tegevuse kontrollimiseks. Tugevdatud järelevalvevahendite abil tagatakse ELi pankade kindel ja usaldusväärne juhtimine. 4.2. Järelevalveasutuste sõltumatus Seisukoht 1.21: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks selgemate miinimumnõuete abil, mis aitavad personali ja juhtorganite huvikonflikte ära hoida. Samas ei pea me vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud isikutele panka tööle asumisel kahe aastast piirangut otstarbekaks ega proportsionaalseks meetmeks. Selle asemel pooldame põhimõtete kehtestamist, millest liikmesriigid ja järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel. Praktilised kaasused on näidanud, et järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks on selgemad ja toimivamad põhimõtted vajalikud, mistõttu on ettepanekus sätestatud, kuidas peaksid liikmesriigid tagama järelevalveasutuste (sh nende personali ja juhtorganite) volituste kasutamise sõltumatuse. Kehtestatakse järelevalveasutuste, nende personali ja juhtorganite huvikonfliktide ärahoidmise miinimumnõuded ning EBAle tehakse ülesandeks koostada rahvusvaheliste parimate tavade alusel suunised. Kuna Eesti on toetanud järelevalveasutuste sõltumatuse tagamist, siis toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks selgemate ja toimivamate põhimõtete toel. Samas on väikses riigis nagu Eesti keeruline kohaldada kaheaastast perioodi järelevalve alla kuulunud turuosalise juures töötamise keelamiseks. Tegemist on inimese põhiõiguse olulise riivega (Põhiseaduse § 29) ja kahe aastane töötamise keeld ei pruugi olla proportsionaalne. Avaliku teenistuse seaduse 60 lõike 5 kohaselt ei tohi teenistusest vabastatud ametnik ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet. Kuid Eestis puuduvad seadusandlikud piirangud tööle asumise suhtes turuosalistesse pärast Finantsinspektsioonis töötamist ning Finantsinspektsiooni töötajate suhtes avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. Euroopa Komisjoni pakutud detailne raamistik võib hakata oluliselt ja põhjendamatult mõjutama siseriiklikke tööhõive küsimusi. Liikmesriikidele peaks jääma suurem diskretsioon ja võimalus huvide konfliktidega seonduvaid küsimusi lahendada kaalutlusõiguse põhisemalt. Seetõttu ei toeta me konkreetse tähtaja seadmist. 4.3. Pankade juhtide sobivus ja nõuetele vastavus Seisukoht 1.22: Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse praegused põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide kompetentsus. Pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse raamistik on ELi pangandusjärelevalve õiguses üks vähim ühtlustatud valdkondi, mis tugineb riiklikele CRD rakendamise õigusaktidele. Samas ongi just riiklik tasand see, mis tunnetab kõige enam siseriiklikku vajadust juhtidele nõudeid seada ning kvaliteeti tagada. Praktikas taanduvad esilekerkinud küsimused olemasoleva raamistiku rakendamisele. Euroopa Keskpank on oma menetluste kaudu oluliste pankade sobivusmenetlustega vastavat protsessi juba oluliselt ühtlustanud. Komisjon on täpsustanud pankade rolli juhatuse liikmete nõuetele vastavuse kontrollimisel ja järelevalveasutuste läbiviidava menetluse nõudeid (sh sellise hindamise aega). Lisatud on võtmeisikute (isikute, kellel on pangas märkimisväärne mõju) juhtimisele seotud miinimumnõuded. Kiireloomulistel juhtudel, kui pädev või kriisilahendusasutus juhtorgani või kõrgema juhtkonna liikmed varajase sekkumise või kriisilahenduse korral kõrvaldab või välja vahetab, tuleks finantsstabiilsuse tagamiseks hinnata uute liikmete sobivust ja nõuetele vastavust pärast nende ametisse asumist. Järelevalve peaks vaid suurte pankade juhtide sobivust ja nõuetele vastavuse hindama enne juhi ametisse määramist. Kuna praegune raamistik täidab oma eesmärki, ei näe me vajadust ulatuslike muudatuste tegemiseks ja pooldame eelkõige praktikate selgitamist juhendmaterjalide kaudu. Suurem õigusaktides ette nähtud ühtlustamine võib pigem põhjendamatult suurendada nii halduslikke kui ka majanduslikke kulusid ja vähendada vastavate personaalsete menetlustega seotud oluliste kultuuriliste ja ühingujuhtimise printsiipide arvesse võtmist. Samuti leiame, et EL tasemel vajab täiendavat analüüsi, milles seisneb probleem, millises ulatuses on vaja ühtlustada siseriiklikke pankade sobivuse ja nõuetele vastavuse menetlusi ning milliseid õigusakte see puudutab. 16 4.4. Raskustes olevaks või tõenäoliselt raskustesse sattuvaks tunnistamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise seoste täpsustamine Täpsustatakse, et kui järelevalve- või kriisilahendusasutus tunnistab panga raskustes olevaks või tõenäoliselt raskustesse sattuvaks, on järelevalveasutusel õigus tema pangandusega tegelemise luba kehtetuks tunnistada, mis on finantssüsteemis tekitanud ebastabiilsust. Eestil ei ole olnud siseriiklikult probleeme ning Finantsinspektsioonil on piisavad õigused tegevusloa ära võtmiseks, kuid mitmetel teistel ELi liikmesriikide järelevalvetel taolised õigused puuduvad, mistõttu vajab lähenemine ühtlustamist. Toetame raskustes oleva või tõenäoliselt raskustesse sattuva panga tuvastamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise seoste täpsustamist. 4.5. Kolmanda riigi ettevõtjate pangandusteenuste vahetu pakkumine ELis Seisukoht 1.23: Nõustume, et kolmanda riigi pankade ELis tegutsevatele filiaalidele tuleb läheneda riskipõhiselt ja nõuda tegevusluba. ELis tegutsevate filiaalide tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuded peavad olema EL finantsstabiilsust mõjutavaid riske arvestades proportsionaalsed. Euroopa Komisjoni ettepanekut kolmanda riigi panga ELis tegutseva filiaali tütarettevõtteks ümberkujundamiseks tuleks muuta nii, et EL liikmesriigid oleks kolmandate riikide pankade filiaalide või tütarettevõtete tegevuskohana võrdses seisus. Paketiga ühtlustatakse ELi eeskirju, mis võimaldab järelevalveasutustel kolmanda riigi pankade filiaalidega seotud riske paremini juhtida. Sätestatakse ühised miinimumnõuded tegevusloa andmise, usaldatavuse, regulatiivse kapitali, sisemise juhtimissüsteemi, riskikontrolli, järelevalve ja aruandluse jaoks. Proportsionaalsuse tagamiseks ja tarbetu lisahalduskoormuse vältimiseks on siiski väikeste filiaalide puhul usaldatavusnõuete kohaldamisala ja rangus väiksem. Kolmanda riigi pangad peavad asutama EL liikmesriigis filiaali ja hankima tegevusloa, kui tahavad selles liikmesriigis pangandusteenuseid pakkuma hakata. See nõue ei kehti juhul, kui kolmanda riigi ettevõtja osutab pangandusteenuseid liikmesriigis asuvatele klientidele ja vastaspooltele, sest sellisel juhul on klient või vastaspool see, kes pöördub kolmanda riigi ettevõtja poole sooviga saada talt teenust. Seisuga 31.12.2020 oli ELis 106 kolmanda riigi ettevõtja filiaali, kes tegutsesid 17 liikmesriigis. Neil oli tollel ajal varasid kokku veidi üle 510 miljardi euro10, millest 86% asusid vaid neljas liikmesriigis (Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa). Nende varade kasv on tõusutrendis ja kasvas 2020. aasta jooksul 120,5 miljardi euro võrra. Eestis ühtegi kolmanda riigi panga filiaali hetkeseisuga ei tegutse. Liiga rangete nõuete kehtestamisega võib EL hirmutada oma turult eemale kolmandate riikide pankade filiaalid, kes on pakkunud ELi klientidele mõistlikke ja asjakohaseid pangandusteenuseid. Seetõttu tuleks veel ettepanekut täpsemalt tehniliselt muuta ja analüüsida, milliseid nõudeid on riskide seisukohalt asjakohane ja proportsionaalne kolmandate riikide filiaalidele ELis seada. Kuigi Eestis tuleb kolmandate riikide pankade filiaalidel täita karmimaid nõudeid kui mujal ELis asutatud filiaalidel ning sisuliselt nõuda tegevusluba, siis nõustume, et kolmanda riigi pankade filiaalidega seotud riskidele tuleb tähelepanu pöörata ja vajadusel ühtseid põhimõtteid muuta. Kuivõrd kolmandaks riigiks võivad olla ka off-shore piirkonda jäävad riigid ning filiaali juhitakse sisuliselt emapangast, on kohaliku järelevalve teostatav täiemahuline järelevalve raskendatud ja riskide katmiseks ei saa täiendavaid nõudeid kehtestada. On põhjendatud, et kolmandate riikide pankade filiaalidele nõuete kehtestamisele lähenetakse riskipõhiselt ja proportsionaalselt. 4.6. Halduskaristuste kohaldamise korra muudatused Seisukoht 1.24: Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra suhtes. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. Halduskaristuste kohaldamisel füüsilistele isikutele tuleb tagada nende põhiõiguste kaitse. Halduskaristuste muudatustena täpsustatakse praktilistest kaasustest tulenevalt sunniraha ja muude administratiivsete karistuste koosseise. Sunniraha puhul täpsustatakse järelevalve võimalusi kohaldada seda korduvalt juhul, kui pank jätkab nõuete mitte täitmist. Ühtlasi täpsustatakse aastase kogunetokäibe määratlust selgemaks viidates CRR määratletud majandusnäitajale. Kriminaalmenetlusi läbiviivate organite ja finantsjärelevalve koostöö edendamiseks tuleks liikmesriigil ette näha koostööeeskirjad. Ühtlasi sätestatakse isikutele topeltkaristamise kaitse ehk sama teo eest ei saaks erinevad asutused isikutele karistusi kohaldada. 10 EL pankade koguvarad olid 2020. aasta lõpus 29,43 triljonit eurot. 17 Eesti on juba senised halduskaristused suuresti üle võtnud sunniraha kaudu ning seetõttu suuri muudatusi siseriiklikus õiguses ei ole vajadust teha. Korduva sunniraha kohaldamise võimalus on Eestis siseriiklikult võimalik kehtiva õiguse kohaselt. Koostöö Finantsinspektsiooni ja kriminaalasjade menetlejate vahel on seni toiminud sujuvalt. Sunnirahameetmete täpsustamist saab Eesti toetada, kuid problemaatiline on halduskaristuste teema. Eesti leiab, et karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse “administrative” penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigile peab jääma maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Ulatuslik „haldus“karistuste harmoneerimine väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab üldse küsimuse alla, mis on ELTL art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte. Viide sõnale "administrative" tuleks välja jätta. Sanktsioonid tuleks vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, üksnes juriidiliste isikute suhtes ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osa. Eelnõus on murettekitav ka see, et „without prejudice“ sõnad viitavad justkui kohustusele sätestada kriminaalkaristuste kõrval ka administrative karistused. Mis saab siis, kui liikmesriigi õigus võimaldab karistust kohaldada haldusorganil, kuid liigitab selle süüteokaristuste hulka? Seetõttu ongi terminina ebamäärase administrative kasutamine ebasoovitav. Mõistlik oleks pigem sätestada nõuded, mida karistuselt eeldatakse (nt et seda saab kohaldada haldusorgan, lisaks karistusmäärad). Võimaliku madalama põhiõiguste kaitse taseme tõttu ei ole me nõus, et neid halduskaristusi tuleb kohaldada ka füüsilistele isikutele. 5. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud Pangandusregulatsioon on siseriiklikult sätestatud krediidiasutuste seaduses ja finantsinspektsiooni seaduses. Ettepanekus olevad nõuded võivad koosmõjus mõjutada ka nõudeid Eesti finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses, võlaõigusseaduses ja väärtpaberituruseaduses. EL tasandi õigusaktide vastu võtmisel tuleb Eesti vastavaid seadusi tõenäoliselt muuta. 6. Sihtrühm ja üldised mõjud Panganduspaketi eelnõude sihtrühm on pangad ja pangandusgrupid, pankade kliendid (tarbijad ja ettevõtjad), kaudselt investeerimisühingud ja investorid. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üheksa panka Eestis väljastatud tegevusloa alusel ja üksteist välisriigi panga filiaali. Eestis ei tegutse hetkeseisuga ühtegi kolmanda riigi panga filiaali. Ühtse järelevalvemehhanismi raames on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala olulised pangad, Eestist SEB Pank, Swedbank ning Luminor Bank. Siseriiklikult süsteemselt olulisena käsitletakse lisaks LHV panka. Eestis tegutseb seitse investeerimisühingut, kuid mitte ühelegi nendest ei kohaldata enam CRR või CRD tulenevaid nõudeid. Klientide ja investoritena saab käsitleda kõiki pankade kliente, kes ostavad Eesti pankadelt teenuseid või on investeerinud nendega seotud instrumentidesse. Sisuliselt Eesti täisealised inimesed, kuid ka alaealised, kellele saab alates seitsmendast eluaastast konto avada. Näitena võib tuua, et kehtivate nõudmiseni ja üleöö hoiuselepingute arv 2021. aasta juuni lõpu seisuga11 oli 2 528 061, sh eraisikute omi 2 230 605. Pankade poolt väljastatud laenudes on eraisikutest kliente võimalik määratleda kehtivate lepingute põhjal. 2021. aasta juuni lõpu seisuga oli 753 953 kehtivat laenulepingut. Sealhulgas eluasemelaenu lepingute arv oli 189 976. EL õiguse täiendamine ja täpsustamine suurendab klientide ning investorite usaldusväärsust finantssektori suhtes tõstes õiguskindlust. Halduskoormus kodanikele võib, kuid ei pruugi muutuda - see oleneb sellest, kas pangad võivad oma muutunud kulusid katta teenuse hinna muutmisega klientidele. Pangandussektor on enim avatud riskidele, mis tulenevad majanduskeskkonnast ja kinnisvaraturu sündmustest. 11 https://www.fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est_korr_2.pdf 18 Rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate, eelkõige pankade konkurentsivõimet. Ühtsed rahvusvahelised EL eripäradega proportsionaalsed nõuded mõjutavad finantsturge ja majandust tervikuna soodsalt. Samas on ettepanekute mõju majandusele praktiliselt siiski väike. Eesti pankadele peaksid uued omavahendite ja usaldatavusnormatiivide nõuded muutma nõuete täitmise selgemaks ja vähem koormavamaks. Samuti peaksid nõuded ise teatud osas pigem vähenema. Suuremate pankade puhul võib eelnõu esmane rakendamine tekitada teatavat halduskoormuse kasvu. Kuid kuna puudub informatsioon õiguse muudatuste rakendamisega seotud ettevõtjate ühekordse töökoormuse kohta, siis ei ole kahjuks võimalik täpsemalt hinnata töökoormuse suurenemist, sh suhtena olemasolevasse töökoormusesse. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate sisemiste juhtimise süsteemide ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole võimalik anda. Üksikasjalik informatsioon annaks kindlasti parema ettekujutuse õiguse rakendamisega kaasnevast mõjust, kuid turuosalised on õiguse rakendamisega seotud tegevuste mõjude hindamisel piirdunud pigem tegevuste kaardistamisega ja hinnanud kaasnevaid mõjusid üldiselt (ettevõtjate konkreetsete arvuliste väärtuste andmisega kaasneks neil omakorda märkimisväärne aja- ja ressursikulu ega annaks ilmselt teistsugust tulemit, kui praegune üldine hinnang). Kuluefektiivsuse saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid teemasid, mida ei olda valmis avalikustama. Lihtsustatud lähenemiste välja pakkumine EL õiguses näiteks operatsiooniriski jm puhul, peaks tervikuna vähendama pankade halduskoormust. Teisalt riskitundlikumate meetodite kasutamine peaks majanduslikult pankadele soodsam olema. Proportsionaalsete nõuete kohaldamine peaks vähendama väike ja keskmise suurusega pankade halduskoormust. Otseselt riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse korraldust proportsionaalsusest tulenevate pankade nõuete muutmine ei mõjuta. Kui hinnata mõju finantsinspektsioonile kui riikliku finantsjärelevalve teostajale, siis proportsionaalsuse nõuded ei tohiks vähendada võimalusi teostada subjektide üle finantsjärelevalvet tervikuna. Samas võib andmete vähene kättesaadavus finantsjärelevalve teostamist piirata. Ettepanekute sotsiaalne mõju on pigem kaudne, eelkõige keskkonnaga seotud algatuste kohaldamisest. Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. Komisjon kogus sidusrühmade arvamusi konkreetsetel teemadel seoses krediidiriski, operatsiooniriski, tururiski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja riskitundlike varade riskikaalu minimaalse väljundmääraga viies läbi ulatusliku küsitluse (call for evidence) ehk avaliku konsultatsiooni erinevate finantssektori õigusaktide mõjudest12. Komisjon kasutas EBA asjatundlikkust, paludes tal koostada Basel III reformi seni rakendamata osade mõjuanalüüsi13. Lisaks arvestas Komisjon EKP makromajandusliku analüüsiga. EBA hindas EL 189 erineva panga kogutud andmete põhjal mõju eelkõige suurpankadele. Hinnanguliselt peaksid eelistatud lahenduste kohaldamine ELs suurendama pankade miinimumkapitalinõuete kaalutud keskmist pärast kavandatud üleminekuperioodi pikas perspektiivis (2030. aastaks) +6,4%lt +8,4 %ni. Keskmises perspektiivis (2025. aastal) peaks kasv jääma prognooside kohaselt vahemikku +0,7...+2,7%. Kapitalinõuete kasv peaks jääma 135,1 miljardi euro juurde, kuid eelkõige tuleb kasv globaalselt aktiivsetele pankadele. 7. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Liikmesriikide suutlikkus võtta vastu riiklikke meetmeid on piiratud ning riiklikul tasandil tehtavad muudatused võivad olla vastuolus praegu kehtiva EL õigusega. Kavandatud muudatustega edendataks veelgi usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist ja järelevalvetavade lähenemist ning tagataks pangandusteenuste puhul võrdsed tingimused kogu ühtsel turul. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada. Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et käsitleda ELi pankadele suunatud usaldatavusraamistikus valitud sätteid, mis on suunatud üksnes meetmetele, mille eesmärk on tagada nõuete sujuv toimimine. Oleme arvamusel, et miinimumnõuete kehtestamine ELi õigusaktidega on põhjendatud ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev. 12 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12015-Alignment-EU-rules-on-capital-requirements-to-international- standards-prudential-requirements-and-market-discipline-/public-consultation_et 13 EBA Basel III rakendamise mõjude analüüs ja võtmesoovitused: https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/Basel%20III%20reforms%20-%20Impact%20study%20and%20key%20reccomendations.pdf 19 8. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös järelevalve, keskpanga ja turuosalistega. Ettevõtjatele tekkiva täiendava aruandluskohustuse kohta on arvamuse esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle arvamust on seletuskirjas arvestatud. Seletuskiri ja seisukohad esitati mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ja Pangaliidule, kelle ettepanekuid on seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas). 20 Lisa 1. Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid, ning Eesti seisukohti selgitava seletuskirja kohta Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/ selgitatud 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.12.2021: Arvestatud Meie ministeerium tegeleb peamiselt ettevõtluse toetamisega läbi rahastamisvahendite ja ei arenda ega tee järelevalvet pangandusturu õigusruumi suhtes. Siiski on määruses ettevõtjatele tekkinud täiendav aruandluskohustus, mis on alati koormav. Soovitame kaaluda, kas neid andmeid oleks võimalik juba eeltäidetult koguda ja/või kasutada olemasolevaid andmeid. 17.12.2021: Arvestatud Soovime hilisemas faasis tutvuda ka seletuskirja eelnõuga ja vajadusel esitada täpsustatud kommentaarid. 27.01.2022: Arvestatud Hetkeseisuga saame materjalidega nõus olla! 2 Justiitsministeerium 26.01.2022: Selgitatud. Pangad oma klientide, Kui ettepanek on pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete kohta, sh äriühingute, laenuvõimekuse kuidas see saab siis üldiselt äriühingutele täiendavat aruandluskohustust hindamisel kasutavad andmeid ja kaasa tuua? reitinguid, millest sõltuvad Ettepanekutes sisalduvad meetmed muudavad ELi pangandust äriühingute nõuete riskikaalud ja vastupidavamaks. Mõju Eestis tegutsevatele pankadele on sisuliselt ka laenu hind. õiguskindlust loov ja kapitalinõudeid pigem leevendav. Oleme Äriühingute andmeid puudutav huvitatud, et nõuded jäävad proportsionaalseks ja ei tooks reaalsektorile konkreetne ettepanek tuli meile kaasa põhjendamatult rahastamise kulu kasvu ja piiranguid ning MKMist ja põhimõtteliselt võib pankade ja äriühingute täiendava aruandluskohustuse rakendamisel seda pidada laiemas plaanis kasutataks võimalikult suures ulatuses olemasolevaid andmeid. mõistlikuks ja seda suunda on Eesti ka muudes teemades toetanud/soovinud. 27.01.2022: Arvestatud Meil ei ole mõistagi midagi selle vastu, et äriühingute aruandluskohustus oleks kontrolli all ega suureneks tarbetult, kuid jääb arusaamatuks, kuidas saaks spetsiifilise valdkonna õigusakt seda üldse teha. Pankadele kliendisuhte raames esitatavad andmed (sh perioodilised) ei ole aruandluskohustus selles tähenduses, nagu me seda üldiselt käsitleme – näiteks majandusaasta aruande esitamise kohustus, statistiline aruandlus jms. Kui siin on peetud silmas ainult pangale kliendisuhte raames esitatavaid andmeid, siis tuleks seda selgemalt väljendada mh mujal samas dokumendis. 3 Finantsinspektsioon 26.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud Kuna Eesti on toetanud järelevalveasutuste sõltumatuse tagamist, siis toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks selgemate ja toimivamate põhimõtete toel. Samas ei pea me pangas töötamise alustamisel kahe aasta piirangut pärast vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud isikutele otstarbekaks ega proportsionaalseks meetmeks. Vastavates küsimustes peaks jääma liikmesriikidele suurem diskretsioon ja võimalus huvide konfliktidega seonduvaid küsimusi lahendada kaalutlusõiguse põhisemalt. Seetõttu ei toeta õigusakti tasandil niivõrd konkreetse tähtaja seadmist ja pooldame eelkõige printsiipide kehtestamist, millistel alustel liikmesriigid ja järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel. Vastupidisel juhul võib selline raamistik hakata oluliselt ja põhjendamatult mõjutama siseriiklikke tööhõive küsimusi. 26.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse praegused põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide asjakohasus ja kvaliteetsus, ehk praktikas taanduvad küsimused hoopis olemasoleva raamistiku rakendamisele. Seetõttu me ei näe vajadust ulatuslike muudatuste tegemiseks sobivuse ja vastavuse nõuetes, pooldades eelkõige praktikate selgitamist vajadusel juhendmaterjalide kaudu. Mõistame, et Euroopa Keskpank nagunii oma menetluste kaudu oluliste krediidiasutuste sobivusmenetlustega on oluliselt ühtlustanud vastavat protsessi. Oleme arvamusel, et suurem õigusaktides ette nähtud ühtlustamine võib pigem põhjendamatult suurendada nii halduslikke kui ka majanduslikke kulusid ja vähendada vastavate personaalsete menetlusega seotud oluliste kultuuriliste ja ühingujuhtimise printsiipide arvesse võtmist. Leiame, et vajab täiendavat analüüsi (mh milles seisneb probleem), millises ulatuses on vaja ühtlustada siseriiklikke pankade sobivuse ja nõuetele vastavuse menetlusi ning milliseid õigusakte see puudutab. 27.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud Operatsiooniriski uute nõuete kohaldamine toob pankadele, eelkõige väiksematele pankadele, kaasa oluliselt väiksemad kapitalinõuded. Oleme olnud arvamusel, et konservatiivne ning usaldusväärne oleks operatsiooniriski kapitali arvutamisel alati arvesse võtta varasemad kahjud ehk me oleme soovinud Euroopa Komisjoni ettepanekut varasemate kahjude arvestamiseks täiendada. Eesti pankades on operatsiooniriski kahjud aga väga väikesed, samas operatsiooniriskide tase kõrge. Seega varasemate kahjude arvestamise mõju põhjustaks madalamaid kapitalinõudeid. Seetõttu võib olla kompromissi huvides asjakohane, sealhulgas pankadele mõju vähendamiseks, varasemaid kahjusid mitte arvestada. 27.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud Kuigi Eestis tuleb kolmandate riikide filiaalidel täita karmimaid nõudeid kui ELis asutatud filiaalidel ning sisuliselt nõuda tegevusluba ja nõustume, et pärast UK EList lahkumist tuleb kolmanda riigi pankade filiaalidega seotud riskidele tähelepanu pöörata ja vajadusel põhimõtteid muuta. Kuivõrd kolmas riik ei ole ainult UK, vaid ka näiteks off-shore piirkonda jäävad riigid ning filiaali juhitakse sisuliselt emapangast, mistõttu on kohaliku järelevalve poolt teostatav täiemahuline järelevalve tihtipeale raskendatud (nt riskide vaatest ei saa täiendavaid nõudeid vms kehtestada), siis on põhjendatud, et kolmandate riikide filiaalidele nõuete kehtestamisel tuleks läheneda riskipõhiselt ja proportsionaalselt. 4 Eesti Pank 27.01.2022: Arvestatud Sõnastuslikud ettepanekud seletuskirja osade kohta, millel on suurem kokkupuude EP makrofinantsjärelevalvega (output floor ja hüpoteeklaenude riskiarvestus).
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →