Riigikantselei Teie 29.11.2021 nr 2-5/21-02591
[email protected] Meie 15.02.2022 nr 1.1-27/1712-1
Eesti seisukohad Euroopa
Komisjoni ettepanekute kohta,
millega muudetakse pankade
tegevus-, kapitali- ja
juhtimisnõudeid
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile ettepaneku Eesti seisukohtadeks Euroopa Komisjoni
ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. Protokollilise otsuse eelnõu Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta,
millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid.
2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde.
3. Seletuskirja lisa: Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute ja Eesti seisukohti
selgitava seletuskirja kohta
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Kadri Martin 611 3156,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja veebruar 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade
tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni
ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) nr
575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski,
operatsiooniriski, tururiski ja minimaalse väljundmäära nõuetega, eelnõu
(KOM(2021) 664);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi
2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja
filiaalide ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning direktiivi
2014/59/EL, eelnõu (KOM (2021) 663).
Rahvusvahelise Baseli Pangajärelevalve Komitee standardite rakendamine
1.1. Toetame pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete proportsionaalseks jätmist. Nii
ei tooda reaalsektorile kaasa rahastamise kulu põhjendamatut kasvu ja piiranguid.
Pankade ja äriühingute täiendava aruandluskohustuse rakendamisel tuleb võimalikult
suures ulatuses kasutada olemasolevaid andmeid.
1.2. Toetame finantsgruppide, sealhulgas finantstehnoloogiaettevõtete juhitavate või
kaudselt finantstegevusega tegelevaid üksuseid hõlmavate gruppide, määratluste
ajakohastamist, et tugevdada lähenemiste arusaadavust ja ühtsust ning vältida
õiguslikku arbitraaži.
1.3. Eesti jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja
kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel
oleks riskipõhine. Me ei toeta ettepanekuid, mis sillutaks teed üksnes või domineerivalt
pangagrupi emapanga tasemel kapitali hoidmisele, mille tulemusena võivad nõrgeneda
finantsstabiilsus ning selle kindlustamise võimalused tütarettevõtte asukohariigis.
1.4. Me ei toeta riskitundlike varade riskikaalu minimaalse väljundmäära lähenemist, mille
kohaselt pangagrupi tütarettevõttele kohalduv kapitalinõue oleks sõltuv riskiteguritest
ja riskianalüüsi mudelitest, mida kasutavad pangagrupi teistes liikmesriikides asuvad
üksused. Leiame, et riskide katmiseks nõutav kapital peaks peegeldama pangagrupi
vastaval tasandil tekkivaid riske ja tütarettevõttega seotud riskide katmiseks tuleb
kapital tütarettevõtte tasemel hoida.
1.5. Toetame krediidiriski standardmeetodi kooskõlla viimist Baseli Pangajärelevalve
Komitee standarditega, et muuta pankade krediidiriski mõõtmine ja omavahendite
nõuete arvutamine asjakohasemaks.
1
1.6. Toetame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) tehingute puhul
toetuskoefitsiendi säilitamist, mille tulemusel säilivad VKEde rahastamise ulatuses
pankadele soodsamad kapitalinõuded.
1.7. Oleme arvamusel, et välise krediidireitinguta äriühingute tehingutega seotud
sooduskohtlemist pankade kapitalinõuete määramisel tuleks kohaldada seni, kuni on
kokku lepitud ELi ülene lahendus äriühingute välisreitingutega katmiseks.
1.8. Toetame pankade kapitalinõuete määramisel kinnisvaratehingute ja -laenude puhul
sõltuvalt riskist erinevate riskikaalude kehtestamist, kuna potentsiaalsed riskid on
muudatuste tulemusel kapitaliga paremini kaetud ja selle tulemusel tõuseb pangandus-
ja kinnisvarasektori usaldusväärsus.
1.9. Toetame garantiide aktsepteerimise põhimõtete täpsustamist, mis võimaldavad riigi
garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena ja muudavad
riigigarantiide andmise riikide, pankade ja ettevõtjate jaoks selgemaks ja
õiguskindlamaks.
1.10. Toetame võimalikult väikeste erisustega Baseli Pangajärelevalve Komitee
tururiski standardite rakendamist ELis, et tagada üleilmsel turul võrdne konkurents ja
riskipõhine lähenemine. Madalama riskikaaluga EL-spetsiifilise riskikategooria
loomine heitkogustega kauplemise süsteemi väärtpaberite jaoks ei ole pigem
õigustatud.
1.11. Eesti ei poolda oluliste põhimõtete nagu tururiski omavahendite nõuete
arvutamise meetodite ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva määramist
delegeeritud ja rakendusaktides. Delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastu võtmine
peaks meie hinnangul olema ajastatud selliselt, et määruse rakendamise ajaks oleksid
vastavad alamaktid vastu võetud.
1.12. Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete rakendamisel peame
oluliseks, et ettevõtjate krediidivõime tõestamisel kasutataks juba kogutud andmeid.
1.13. Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute allahindamise alampiirid võiks
kohalduda ainult süsteemselt olulistele pankadele, et vähendada ülemäärase
finantsvõimenduse kuhjumise riski väljaspool pangandussektorit, mitte väiksematele
pankadele, kuna nõuded võivad tekitada neile turule sisenemispiiranguid.
1.14. Oleme seisukohal, et operatsiooniriski (näiteks infosüsteemide tõrke, küberriski,
andmete ja süsteemide tervikluse puudumise) omavahendite nõuete arvutamisel ja
selleks, et kapitalinõuded oleks tulevikku vaatavalt riskipõhised, on asjakohane
varasemaid kahjusid mitte arvestada. Toetame varasemate kahjude arvestamisel
järelevalve kaalutlusõigust.
1.15. Toetame järelevalveliste andmete tsentraalset kogumist ja pankadele
proportsionaalsete avalikustamisnõuete kohaldamist nii, et pankade esitatud teave
oleks võrreldav. Eelistame panga keerukusest ja suurusest sõltuvat keskkonna-,
sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise mahtu.
1.16. Toetame lähenemist, mille kohaselt ei ole vaja riigivõlakirjadest koosneva
alusvaraga investeerimisfonde kohelda erinevalt otseinvesteeringutest liikmesriikide
riigivõlakirjadesse.
1.17. Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut, et puudub vajadus anda
järelevalveasutustele täiendavaid järelevalvevolitusi panga väljamaksetele erandlikel
asjaoludel piirangute kehtestamiseks.
1.18. Toetame ülemaailmset lähenemist krüptovarade käsitlemisel. Kui krüptovarade
maht peaks pankade bilanssides oluliselt kasvama või Baseli Pangajärelevalve Komitee
jõuab lähenemises kokkuleppeni Euroopa Komisjoni ettepanekute läbirääkimiste ajal,
siis toetame krüptovarade erikäsitluse lisamist pankade usaldatavusnõuetesse, et katta
nende varadega seotud riske.
2
Pangandussektori keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes vastupidavuse
suurendamine
1.19. Oleme arvamusel, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimine peab
olema olukorrale vastav ja asjakohane, kuid nõudeid tuleb kohaldada proportsionaalselt
arvestades riskide suurust ja potentsiaalset realiseerumise mõju. Toetame pankade
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide nõuete kooskõla valdkondade üleste
olemasolevate kestlikkusega seotud nõuetega.
Pankade järelevalve tõhustamine
1.20. Oleme arvamusel, et pankade oluliste varade või kohustuste üleandmise korral
ja ühinemise või jagunemise puhul on nõuete ühtlustamine EL tasemel sobiv ja vajalik.
1.21. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse
suurendamiseks selgemate miinimumnõuete abil, mis aitavad personali ja juhtorganite
huvikonflikte ära hoida. Samas ei pea me vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud
isikutele panka tööle asumisel kahe aastast piirangut otstarbekaks ega
proportsionaalseks meetmeks. Selle asemel pooldame põhimõtete kehtestamist, millest
liikmesriigid ja järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel.
1.22. Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse praegused
põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide
kompetentsus.
1.23. Nõustume, et kolmanda riigi pankade ELis tegutsevatele filiaalidele tuleb
läheneda riskipõhiselt ja nõuda tegevusluba. ELis tegutsevate filiaalide tegevus-,
kapitali- ja juhtimisnõuded peavad olema EL finantsstabiilsust mõjutavaid riske
arvestades proportsionaalsed. Euroopa Komisjoni ettepanekut kolmanda riigi panga
ELis tegutseva filiaali tütarettevõtteks ümberkujundamiseks tuleks muuta nii, et EL
liikmesriigid oleks kolmandate riikide pankade filiaalide või tütarettevõtete
tegevuskohana võrdses seisus.
1.24. Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele
pädevuse jätmist karistuste liigi ja määra suhtes. Karistused peavad olema
proportsionaalsed rikkumise ulatuse, aga ka rikkuja isikuga. Halduskaristuste
kohaldamisel füüsilistele isikutele tuleb tagada nende põhiõiguste kaitse.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud
Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
3
11.02.2022
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse pankade tegevus-,
kapitali- ja juhtimisnõudeid
1. Sissejuhatus
1.1. Üldine sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) on algatanud järgnevad muudatused:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL)
nr 575/2013 seoses krediidiriski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, operatsiooniriski, tururiski ja
minimaalse väljundmäära nõuetega1 COM(2021) 664 (CRR muutmine);
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi
2013/36/EL seoses järelevalvevolituste, sanktsioonide, kolmanda riigi ettevõtja filiaalide ning
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning direktiivi 2014/59/EL2 COM(2021) 663 (CRD
muutmine).
Euroopa Liidu pangandussüsteemi kapitali üldist taset peetakse praegu keskmiselt rahuldavaks, sellest
hoolimata ei ole 2008.-2009. aasta suure finantskriisi järel tuvastatud kõiki probleeme veel lahendatud.
Rahvusvaheline Baseli Pangajärelevalve Komitee leppis 2017. aasta detsembris kokku rahvusvaheliste
standardite viimastes reformides3, millega pangandusprobleemid lahendada (nn Basel III
kokkulepe/standardid). Algselt pidi Komisjon rahvusvaheliste standardite Euroopa Liidus rakendamise
ettepanekutega välja tulema 2020. a mais, kuid lükkas COVID-19 pandeemia tõttu õiguslike ettepanekute
esitamise kuni 2021. aasta sügiseni edasi. Komisjon avalikustas ettepanekud 27. oktoobril 2021. a.
Olulisemad eesmärgid, mida Komisjon ettepanekutega püüab saavutada, on:
1) tugevdada riskipõhist kapitaliraamistikku, ilma et kapitalinõuded märkimisväärselt suureneksid;
2) suurendada usaldatavusraamistikus keskkonna-, sotsiaalsetele ja juhtimisriskidele keskendumist;
3) ühtlustada järelevalvevolitusi ja -vahendeid;
4) vähendada pankade teabe avalikustamise halduskulusid ning parandada juurdepääsu usaldatavusnõuetega
seotud andmetele.
Esiteks rakendatakse Komisjoni ettepanekutega Basel III standardid. See tähendab muudatusi näiteks krediidi-
, turu- ja operatsiooniriski haldamisel ning miinimumnõuet pankade kasutatavate mudelite erinevuste
silumiseks, kuid arvestades EL pangandussektori eripärasid. Näiteks on Komisjon ettepanekutes arvesse
võtnud, et Euroopas tuginevad ettevõtted rahastamisel peamiselt pankadele ja suurel osal ettevõtetest puuduvad
välised reitingud. Samuti on Komisjon arvestanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS)
turustabiilsusreservi, mis õigustab Komisjoni hinnangul spetsiifilise riskikategooria loomist HKSi lubatud
heitkoguse väärtpaberite jaoks ja madalamat riskikaalu.
Teiseks peavad pangad hakkama oma tegevuses veelgi enam keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisriske
arvestama, need avalikustama ja neid riske juhtima (sh stressitestide toel). Sisuliselt tuleb pankadel nende
riskidega tegelemiseks moodustada eraldi osakonnad, kuid pankade kapitalinõudeid otseselt veel ei muudeta
(näiteks projekti „rohelisusest“ panga kapitalinõuded ei sõltu). Kolmandaks täiustatakse pankade juhtide
ametisse määramise nõudeid, tugevdatakse finantstehnoloogiakontsernide järelevalvet, et vältida Saksamaa nn
Wirecardi sarnaseid juhtumeid ning püütakse saada suurem kontroll kolmandatest riikidest pärit pankade ELis
tegutsevate filiaalide üle (BREXITi järelmina).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna nõunikud Kadri
Martin (
[email protected]), Valner Lille (
[email protected]) ja Helen Korju-Kuul (helen.korju-
1
EUR-Lex - 52021PC0664 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
2
EUR-Lex - 52021PC0663 - EN - EUR-Lex (europa.eu)
3
https://www.bis.org/bcbs/basel3.htm
1
[email protected]), selle on kooskõlastanud sama osakonna asejuhataja Thomas Auväärt ning ministeeriumi
välissuhete nõunik Märten Ross.
2. Basel III standardite rakendamise sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
CRR ja CRD muutmisega rakendatakse Basel III kokkulepe, kuid arvestatakse ELi pangandussektori erisusi,
näiteks on ELis hüpoteeklaenude (kinnisvara tagatisel laenude) tähtajad pikemad kui Ameerika Ühendriikides.
Ettepanekuga soovib Komisjon tagada, et sisemudelit4 kasutavad pangad ei alahindaks oma kapitalinõuete
arvutamiseks kasutatavates mudelites riske ja et nende riskide katmiseks nõutud kapital oleks piisav. See
omakorda lihtsustab riskipõhiste kapitalisuhtarvude võrdlemist erinevaid hindamismeetodeid kasutavate
pankade vahel. Ettepanekuga soovitakse pangandussektori vastupidavust suurendada ilma kapitalinõuete olulise
kasvuta. ELi pangandussektori konkurentsivõime säilitamiseks püütakse kapitalinõuetele avalduv kogumõju
võimalikult väikseks jätta.
Seisukoht 1.1: Toetame pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete proportsionaalseks jätmist. Nii ei
tooda reaalsektorile kaasa rahastamise kulu põhjendamatut kasvu ja piiranguid. Pankade ja äriühingute
täiendava aruandluskohustuse rakendamisel tuleb võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid
andmeid.
Ettepanekutes sisalduvad meetmed muudavad ELi pangandust vastupidavamaks. Mõju Eestis tegutsevatele
pankadele on õiguskindlust loov, kuid kapitalinõudeid pigem leevendav.
2.1. Konsolideerimisüksuste usaldatavusnõuete täpsustamine
Seisukoht 1.2: Toetame finantsgruppide, sealhulgas finantstehnoloogiaettevõtete juhitavate või kaudselt
finantstegevusega tegelevaid üksuseid hõlmavate gruppide, määratluste ajakohastamist, et tugevdada
lähenemiste arusaadavust ja ühtsust ning vältida õiguslikku arbitraaži.
Finantsgruppide puhul, mida juhivad finantstehnoloogiaettevõtted või mis hõlmavad lisaks pankadele ka muid
otseselt või kaudselt finantstegevusega tegelevaid üksuseid, täpsustatakse „abiettevõtja“,
„finantsvaldusettevõtja“ ja „finantseerimisasutus“ määratlusi. Abiettevõtjad loetakse finantseerimisasutusteks
ja lisatakse usaldatavusnõuete alla. Ajakohastatakse raamatupidamisstandarditest tulenevalt „emaettevõtja“ ja
„tütarettevõtja“ määratlusi, et vältida eeskirjade ebaühtlast kohaldamist ja õiguslikku arbitraaži.
2.2. Omavahendid
Osaluse määratlus kõlblikes kohustustes ja vähemusosalused seoses kolmandate riikide tütarettevõtjatega
Täpsustakse millised osalused tuleb globaalselt süsteemselt olulistel pankadel kriisilahenduspuhvri nõude
täitmisel kõlblikest kohustustest maha arvata. Kapitaliinstrumentides olevatele osalustele lisaks tuleb ka
osalused seotud kohustustes maha arvata ehk suureneb mahaarvamiste maht, kuid praktikas olulist muutust ei
tohiks tekkida. Eesti turgu õiguslik täpsustus ei puuduta, kuna meie turul globaalselt süsteemselt olulisi panku
ega nende üksusi ei tegutse. Muudatusega tagatakse, et kolmandas riigis asuvaid tütarettevõtjaid saaks
vähemusosaluste kindlaksmääramisel teatud tingimustel arvesse võtta. Toetame pankade esimese taseme
põhiomavahendite mahaarvamiste täpsustamist ja määratletud juhtudel kolmandate riikide tütarettevõtjate
arvestamist vähemusosaluste kindlaksmääramisel, et ajakohastada mahaarvamiste põhimõtteid ja tagada nende
vähemusosaluste ühtlane käsitlemine.
2.3. Riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär
Seisukoht 1.3: Eesti jaoks on oluline, et usaldatavusnormatiividel põhinevate kapitali- ja
kriisilahendusnõuete rakendamine pangagrupi erinevatel konsolideerimistasanditel oleks riskipõhine.
Me ei toeta ettepanekuid, mis sillutaks teed üksnes või domineerivalt pangagrupi emapanga tasemel
kapitali hoidmisele, mille tulemusena võivad nõrgeneda finantsstabiilsus ning selle kindlustamise
võimalused tütarettevõtte asukohariigis.
4
Sisemudelite näol on tegu statistiliste mudelitega, mida pangad saavad kasutada oma kapitalivajaduse kindlaksmääramiseks. Mida suuremad on panga
riskid ehk mida suurem on tema riskiga kaalutud positsioonide maht, seda rohkem kapitali ta vajab. Riskipositsioonide mahu ja sellest tuleneva
kapitalinõude suuruse hindamisel võib pank kasutada:
ELi kapitalinõuete määrusega (CRR) kehtestatud standardmeetodit, või
enda sisemudeleid, mis peavad vastama finantsjärelevalveasutuste määratud tingimustele.
Sisemudelite kasutamiseks peab pangal olema järelevalveasutuse luba.
2
Seisukoht 1.4: Me ei toeta riskitundlike varade riskikaalu minimaalse väljundmäära lähenemist, mille
kohaselt pangagrupi tütarettevõttele kohalduv kapitalinõue oleks sõltuv riskiteguritest ja riskianalüüsi
mudelitest, mida kasutavad pangagrupi teistes liikmesriikides asuvad üksused. Leiame, et riskide
katmiseks nõutav kapital peaks peegeldama pangagrupi vastaval tasandil tekkivaid riske ja
tütarettevõttega seotud riskide katmiseks tuleb kapital tütarettevõtte tasemel hoida.
Nii CRRi kui ka CRD muudatustega kehtestatakse riskipõhistele kapitalinõuetele riskitundlike varade
riskikaalu minimaalne väljundmäär (edaspidi: minimaalne väljundmäär või põrand, output floor). See on üks
Basel III kokkuleppe põhimeetmeid ja selle eesmärk on vähendada panga sisemudelite alusel arvutatud
omavahendite nõuete liigset varieeruvust ning seeläbi parandada kõikide (nii sisemudeleid kui standardmeetodit
kasutatavate) pankade omavahendite suhtarvude võrreldavust.
Allikas: Basel Committee on Banking Supervision December 2017, Finalising Basel III In brief 5
Panga sisemudelite alusel arvutatavate kapitalinõuete alampiiriks kehtestatakse 72,5% omavahendite nõuetest6,
mis leitakse standardmeetodit kasutades. Otsus võtta kasutusele minimaalne väljundmäär põhineb analüüsil,
millest ilmneb, et pangad kalduvad sisemudelite kasutamisel alahindama riske ja seega omavahendite nõudeid.
CRRi muudatusettepanekus tuuakse välja, millised institutsioonid peavad kasutama omavahendite
miinimumnõuete (nn 1. sammas7) arvutamiseks alampiiriga ja millised alampiirita koguriskipositsiooni.
Alampiiriga koguriskipositsiooni kasutatakse pangagrupi omavahendite nõuete arvutamiseks ELi kõrgeimal
konsolideerimistasemel ning seda arvestavad ainult liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev pank,
finantsvaldusettevõtja või pangandusgrupi segafinantsvaldusettevõtja. Alampiirita koguriskipositsiooni
kasutatakse jätkuvalt individuaalsel tasandil omavahendite nõuete arvutamiseks mis tahes konsolideerimisgrupi
ettevõtjal puhul. Iga liikmesriigis emaettevõtjana tegutsev pank, finantsvaldusettevõtja või pangandusgrupi
segafinantsvaldusettevõtja (kelle asukoht on ELi emaettevõtja omast erinev) peab arvutama oma osa grupi
tasandil leitud alampiiriga koguriskipositsioonist, arvestades seejuures nii selle üksuse kui tema samas
liikmesriigis asuvate tütarettevõtete allkonsolideeritud tasandil arvutatud riskipositsiooni suurust. Grupi riskiga
kaalutud vara, mis on omistatav üksusele/alamgrupile, arvutatakse nagu kohaldataks selle
koguriskipositsioonile minimaalset väljundmäära. Samal ajal soovitakse omavahendite mis tahes võimalik kasv,
mis on nõutud minimaalse väljundmäära kohaldamise tõttu konsolideeritud tasandil, jaotada nende allgruppide
vahel, mis asuvad emaettevõtjast erinevas liikmesriigis.
5
https://www.bis.org/bcbs/publ/d424_inbrief.pdf
6
Pankadelt nõutakse, et nende hoitav kapital olema tasemel, mis kataks riske (baasmäär on vähemalt 8% riskiga kaalutud varast, kuid baasnõudele
lisanduvad täiendavad mikro- või makrofinantsjärelevalve määratud pangapõhised nõuded täiendavate riskide katmiseks ja stressolukordadega
toimetulekuks). Riskiga kaalutud või riskitundlik vara tähendab seda, et turvalisema vara puhul tuleb pangal hoida kapitali vähem, samas kui
riskantsema vara suhtes kohaldatakse suuremat riskikaalu. Mida riskantsem on vara, seda enam kapitali peab pank kõrvale panema. Ühed kõige
kõrgema riskikaaluga positsioonid on näiteks spekulatiivsed investeeringud, millele rakendatakse 400%list riskikaalu. Nende investeeringute puhul
tuleb pangal hoida nende investeeringute riskide katmiseks 4 korda rohkem kapitali kui näiteks elamukinnisvaraga seotud arendusprojektide
riskipositsioonidele, millele lubatakse rakendada 100%list riskikaalu, kui riskimaandamistingimused on täidetud. Viimaste positsioonide tulemusel
panga kapitalinõue ei muutu (ehk 100% riskikaaluga läbi korrutades jääb kapitalinõue sama taseme peale).
7
1. samba nõuded on pankade miinimumkapitalinõuded. 2. samba nõuded on pangapõhised kapitalinõuded, mida kohaldatakse lisaks
miinimumkapitalinõuetele (1. samba nõuetele), et katta riske, mis ei ole täielikult või piisavas ulatuses kaetud 1. samba nõuetega. Nii 1. kui ka 2. samba
nõuded on siduvad ja nende rikkumine võib pankade jaoks kaasa tuua otsesed õiguslikud tagajärjed.
Need nõuded määratakse kindlaks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus, millest tulenevad kapitalinõuded hõlmavad ka 2. samba
soovituslikke nõudeid. Need annavad pankadele suunised küllaldase kapitalitaseme kohta, mis on vajalik, et tagada stressiolukordadega toimetulekuks
piisav kapitalipuhver. Erinevalt 1. ja 2. samba nõuetest ei ole 2. samba soovituslikud nõuded õiguslikult siduvad.
3
Minimaalse väljundmäära kehtestamine koguriskipositsiooni (TREA) arvutamise jaoks mõjutab lisaks 1. samba
raames seatud omavahendite miinimumnõuetele neid CRDs sätestatud omavahendinõudeid, mille arvutamisel
kasutatakse TREAd. Sellised nõuded on kapitali säilitamise puhver, vastutsükliline kapitalipuhver, globaalsete
süsteemselt oluliste ja muude süsteemselt oluliste ettevõtjate puhvrid, süsteemse riski puhver ning
institutsioonispetsiifiline 2. samba nõue. Kuna neist kahe nõude puhul - 2. samba nõue ja süsteemse riski puhver
- on oht, et mõnd riski (nt mudelirisk) võidakse pärast minimaalse väljundmäära kohaldamise algust arvesse
võtta topelt, tuleb mikro- ja makrofinantsjärelevalve asutustel vajadusel kohaldada korrigeerivaid
kaitsemeetmeid, mis aitaks ära hoida omavahendite nõude põhjendamatu suurenemise.
Komisjoni ettepaneku aluseks on keeruline ümberjaotamise mehhanism, mis ei ole pangagruppide tütarpankade
asukohariikide hinnangul pangandusliidu hetkearengu faasis sobiv, nihutab pangagruppide emapankade
päritoluriikide ja tütarpankade asukohariikide (home-host) tasakaalu paigast, suurendab finantsstabiilsusriske
tütarpankade asukohariikides ning paneb tütarpangad sõltuma pangagrupi teiste üksuste finantsseisundist, mis
ei ole tütarettevõtte või ta järelevalve kontrolli all. See tähendab, et nõue ja lisakapital ei põhine selle
tütarettevõtte finantsseisundil ja võib ohustada tütarettevõtte asukohariigi finantsstabiilsust. Lisaks ei ole
andmeid, et tütarettevõtte asukohariigis konsolideeritud tasandil minimaalse väljundmäära kohaldamine tooks
kaasa kapitalinõuete üldise põhjendamatu suurenemise. Seega oleme vastu minimaalse väljundmäära
kehtestamisele üksnes grupi kõrgeimal konsolideerimistasandil.
Neli suuremat Eestis tegutsevat panka hindavad, et Komisjoni ettepanek pakub nende pankade hinnangul hea
lahenduse pangagruppide emapankade päritoluriikide ja tütarpankade asukohariikide (home-host) küsimusele,
võttes kasutusele kapitali jaotamise mehhanismi, mis põhineb proportsionaalsel panusel kogu pangandusgrupi
minimaalse väljundmäära nõudesse. See on eriti oluline Eestis asuvate pankade puhul, mille emaettevõte asub
Põhjamaades.
Allikas: Copenhagen Economics/ SWEDISH BANKERS’ ASSOCIATION 9 APRIL 2021, ECONOMIC IMPACT OF
THE FINAL BASEL III OUTPUT FLOOR How the output floor can be implemented and what it entails for the Swedish
economy
Eesti Pank on makrofinantsjärelevalve raames kehtestanud alates 30. septembrist 2019 sisereitingute meetodit
kasutavatele pankadele (Swedbankile ja SEB Pangale) hüpoteeklaenude riskikaalu alampiiri. Eesti Panga
meetme eesmärk on ära hoida hüpoteeklaenude keskmise riskikaalu edasine langus ja kindlustada pankade
vastupanuvõime eluasemelaenudega seotud riskidele. Eesti Panga nõue kohaldub ainult ühele osale panga
riskipositsioonist (hüpoteeklaenud), samas minimaalne väljundmäär laieneb koguriskipositsioonile.
Minimaalse väljundmäära rakendamine ei asenda makrofinantsjärelevalve raames täiendavalt rakendatavat
riskikaalude alampiiri nõuet, kuna nende meetmete eesmärgid on erinevad.
2.4. Riskitundlike varade riskikaalu minimaalne väljundmäär
Krediidiriski raamistik – standardmeetodi muutmine
Seisukoht 1.5: Toetame krediidiriski standardmeetodi kooskõlla viimist Baseli Pangajärelevalve Komitee
standarditega, et muuta pankade krediidiriski mõõtmine ja omavahendite nõuete arvutamine
asjakohasemaks.
Enamik ELi, sh Eesti, panku kasutab krediidiriski positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks krediidiriski
standardmeetodit, mis peaks olema usaldusväärne alternatiiv sisemudelitel põhinevatele meetoditele.
Krediidiriski standardmeetodi ebapiisav riskitundlikkus on teinud krediidiriski mõõtmise ja omavahendite
4
nõuete arvutamise ebatäpseks või sobimatuks. Krediidiriski standardmeetodi muutmise tulemusel suureneb
meetodi riskitundlikkus.
Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtus
Seisukoht 1.6: Toetame väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) tehingute puhul
toetuskoefitsiendi säilitamist, mille tulemusel säilivad VKEde rahastamise ulatuses pankadele soodsamad
kapitalinõuded.
Bilansivälistele riskipositsioonidele kohaldatavate tehingute ümberhindamistegureid muudetakse (võetakse
kasutusele kaks uut ümberhindamistegurit - 40% ja 10% - ning jäetakse välja 0% tegur). Pangad saavad kuni
31.12.2029 erandkorras jätkata 0% tehingute ümberhindamisteguri kohaldamist konkreetsetele lepingupõhistele
kokkulepetele, mis kehtivad äriühingutele, sealhulgas VKEdele ning mida ei liigitata siduvateks kohustusteks.
Pärast seda suurendatakse tehingute ümberhindamisteguri väärtust järgmise kolme aasta jooksul järk-järgult
10%ni. EBAle antakse mandaat hinnata ning anda sisendit Komisjonile, kas 10%lise tehingute
ümberhindamisteguri mõju siduvatele kohustustele toob kaasa soovimatuid tagajärgi paindliku rahastamise
allikale toetuvatele võlgnikele ja kas lähenemist on vaja muuta. Toetame VKE tehingute puhul
toetuskoefitsiendi säilitamist, kuna nii tagatakse majanduses väga olulist rolli mängivatele äriühingutele
parematel tingimustel ligipääs rahastamisele
Nõuded panga vastu
Muudetakse teise panga vastu olevate nõuete praegust käsitlust, võttes lisaks olemasolevale välisele
krediidiriski hindamise meetodile kasutusele ka krediidiriski hindamise standardmeetod. Kui väline
krediidiriski hindamise meetod tugineb kohaldatavate riskikaalude määramiseks aktsepteeritud välistele
krediidiriski hinnangutele (st krediidireitingutele), siis krediidiriski hindamise standardmeetodi kohaselt peavad
pangad liigitama oma panga vastu olevad nõuded ühte kolmest reitinguklassist. Alandatakse krediidikvaliteeti
hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga (astmel 2) nõuete riskikaalu. Lühiajaliste nõuete hulka
lisatakse kaupade üle riigipiiride liikumisest tulenevad kuni kuue kuulise tähtajaga nõuded. Ilma
krediidikvaliteeti hindava asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguta nõuded tuleb liigitada mitme
kvantitatiivse ja kvalitatiivse kriteeriumi alusel ühte kolmest reitinguklassist ja pankadel tuleb täita
hoolsuskohustuse nõudeid. Nii kajastavad omavahendite nõuded asjakohasemalt ja konservatiivselt panga
vastaspoolte krediidivõimelisust, olenemata sellest, kas riskipositsioonid on välisreitinguga või mitte. Jäetakse
välja praegune panga vastu olevate nõuete riigireitingute alusel riskiga kaalumise võimalus, et kaotada seos
panga ning nende riikide vahel.
Nõuded äriühingute vastu
Seisukoht 1.7: Oleme arvamusel, et välise krediidireitinguta äriühingute tehingutega seotud
sooduskohtlemist pankade kapitalinõuete määramisel tuleks kohaldada seni, kuni on kokku lepitud ELi
ülene lahendus äriühingute välisreitingutega katmiseks.
Alandatakse krediidikvaliteeti hindava asutuse antud kvaliteedi hinnanguga (astmel 3) nõuete riskikaalu.
Sisemudeleid kasutavad pangad peavad minimaalse väljundmäära rakendamisel kohaldama krediidiriski
standardmeetodit, mille puhul võetakse äriühingust laenuvõtja krediidikvaliteedi kindlaksmääramisel aluseks
välisreitingud. Enamikul ELi äriühingutel ei ole väliseid krediidireitinguid. Kuna krediidiriski standardmeetodi
kohaselt arvutatud omavahendite nõuded on reitinguta äriühingute puhul keskmiselt konservatiivsemad kui
reitinguga äriühingute puhul, võib minimaalse väljundmäära rakendamine põhjustada sisemudeleid kasutavate
panga omavahendite nõuete olulist suurenemist. Reitinguta äriühingutele ebasoovitava mõju vältimiseks ja
krediidireitingute ulatuse suurendamiseks lubatakse pankadel üleminekuperioodil kohaldada välisreitinguta
äriühingute nõuetele 65% soodusriskikaalu, tingimusel, et nende makseviivituse tõenäosus on 0,5% või väiksem
(see vastab investeerimisjärgu reitingule). EBAlt oodatakse arengute jälgimist ja aruannet muudatuste vajaduse
kohta, sh äriühingutele välisreitingute kättesaadavuse parandamiseks.
Eestis äriühingutel väliseid krediidireitinguid üldjuhul ei ole. Teisalt on Eestis võrdlemisi väike viivislaenude
osakaal ning madalad ka makseviivituse tõenäosused, mistõttu praktikas Euroopa Komisjoni pakutud lahendus
välisreitinguta äriühingute vastu olevatele nõuetele ei oma märkimisväärseid negatiivseid mõjusid.
5
Eriotstarbelised laenud
ELi suurte pankade ja investeerimisühingute eriotstarbelised laenud on ELi majanduse iseloomulik tunnus
võrreldes mõne teise jurisdiktsiooniga, kus taristu ja muid suuri projekte rahastatakse peamiselt kapitaliturgude
kaudu. Eestis tegutsevad pangad ei oma eriotstarbelisi laene, kus investeering kajastatakse panga bilansis ning
suurte projektide rahastamise tagasimaksmise peamine allikas on investeeringu tasuvus ja kasumlikkus.
Muudatustega kehtestatakse krediidiriski eriotstarbeliste riskipositsioonide klass ja kaks üldmeetodit
eriotstarbeliste riskipositsioonide riskikaalude kindlaksmääramiseks - üks välisreitinguga riskipositsioonide ja
teine välisreitinguta riskipositsioonide jaoks. Reitinguta objektide rahastamise riskipositsioonidele võib
finantsriskide konservatiivse juhtimise ja kõrge kvaliteediga riskiprofiili korral kohaldada soodsat
kapitalikäsitlust, mille täpsema sisu töötab EBA välja regulatiivsete tehniliste standarditega.
Eesti turul eriotstarbeliste laenude muudatused mõju ei oma, kuid peame ELis Basel III standardite kohaldamist
asjakohaseks.
Jaenõuded
Jaenõuete liigitamist krediidiriski standardmeetodi ja sisereitingute meetodite alusel ühtlustatakse täiendavalt,
et riskikaalude kohaldamine riskipositsioonide sama kogumi suhtes oleks erinevate meetodite kasutamisel
ühtsem ja võrreldavam. Jaenõuetele, mille tagasimakse- või kasutamistingimused võivad vähendada nõuete
riskiprofiili ja mis on Basel III standarditega kooskõlas, hakatakse kohaldama 45% riskikaalu sooduskohtlemist.
Jaenõuetena ei tohi samas uue määratluse kohaselt käsitleda väärtpaberite positsioone, sh tuletisinstrumentidega
ja allutatud nõuetega seotud positsioone. Füüsilise isikuga seotud riskipositsioonid, mis ei vasta jaenõuete
tingimustele, peavad olema 100%lise riskikaaluga.
Jaenõuetega seotud muudatused ei tohiks Eesti turule märkimisväärset mõju avaldada. Toetame ettepanekuid.
Valuutade mittevastavusega riskipositsioonid
Lisatakse riskikaalu kordaja nõue üksikisikute jae- ja elamukinnisvaraga seotud laenude maandamata
riskipositsioonide puhul, kui laenu valuuta ei vasta võlgniku sissetulekuallika valuutale. Kordajaks on määratud
1,5 ja kohaldatakse 150%list riskikaalu ülempiiri. Kui riskipositsioonide valuuta erineb võlgniku asukohariigi
valuutast, võivad pangad kasutada kõiki maandamata riskipositsioone asendajana.
Eestis ei ole valuutade mittevastavus aktuaalne teema, kuna valdav enamus riskipositsioonidest ei erine
võlgniku asukohariigi valuutast ning ongi peamiselt eurodes, seetõttu ei oma muudatus Eestis olulist mõju.
Toetame ettepanekuid.
Kinnisvaraga tagatud nõuded
Seisukoht 1.8: Toetame pankade kapitalinõuete määramisel kinnisvaratehingute ja -laenude puhul
sõltuvalt riskist erinevate riskikaalude kehtestamist, kuna potentsiaalsed riskid on muudatuste tulemusel
kapitaliga paremini kaetud ja selle tulemusel tõuseb pangandus- ja kinnisvarasektori usaldusväärsus.
Muudetakse kinnisvara riskipositsiooni klassi käsitlust, et arvestada kinnisvaratehingutest ja laenudest
tulenevaid riske. Riskikaalude määramisel tehakse edaspidi vahet elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekide
vahel ning eristatakse taolisi riskipositsioone sõltuvalt rahastamise liigist (tuluvoogudest) ja kinnisvara
valmidusastmest (ehitus versus valmis kinnisvara). Edaspidi käsitletakse tulu eesmärgil soetatud kinnisasja
riskantsemana. Lisatakse erinõuded riskikaalude määramiseks elamu- ja ärikinnisvarale seatud hüpoteekidega
tagatud riskipositsioonidele, sealhulgas tulu eesmärgil soetatud kinnisasjale seatud hüpoteekide puhul.
Kohandatakse laenude riskikaalu arvestuse meetodit, mille kohaselt jagatakse hüpoteeklaenude
riskipositsioonid tagatud ja tagamata osaks ning määratakse mõlemale osale vastav riskikaal. Elamukinnisvarale
seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni tagatud osale, mis on kuni 55% kinnisvara väärtusest, määratakse
20% riskikaal. Samuti nähakse ette riskitundlikum lähenemine sõltuvalt elamukinnisvarale seatud hüpoteekide
riskipositsiooni summa ja väärtuse suhtest, kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik (nt kuna see ei ole
valmis). Sätestatakse ka sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus, mida kohaldatakse tulu eesmärgil
soetatud elamukinnisvara riskipositsioonidele. 100% riskikaal lubatakse määrata elamukinnisvaraga seotud
arendusprojektide riskipositsioonidele, kui on täidetud riskimaandamistingimused (seoses laenude väljastamise
standardite, müügi- või liisingueelsete lepingute osakaalu ja riskile avatusega).
6
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni tagatud osale, mis on kuni 55% kinnisvara
väärtusest, määratakse 60% riskikaal. Samuti nähakse ette riskitundlikum käsitlus sõltuvalt ärikinnisvarale
seatud hüpoteekide riskipositsiooni nõude ja väärtuse suhtest, kui kinnisvara ei ole laenu jagamiseks kõlblik.
Kehtestatakse ka sihtotstarbeline ja üksikasjalikum riskikaalu käsitlus tulu tekitava ärikinnisvara
riskipositsioonide puhul, mis on tagatud kinnisvaraga, mis asub vähema kahjumääraga turgudel. Äriühingutele
või eriotstarbelistele ettevõtjatele antavatele laenudele, millega rahastatakse mis tahes elamu- või
ärikinnisvaraga seotud maa omandamist, arendamist või ehitamist, kehtestatakse 150% riskikaal.
Selleks, et vähendada tsüklilist mõju laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hoida hüpoteekide omavahendite
nõuded stabiilsemad, seatakse usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil kinnisvara väärtuse ülemmääraks laenu
väljastamisel hinnatud väärtus, välja arvatud juhul, kui parenduste tulemusel suurendatakse kinnisvara väärtust.
Tsüklilise mõju vähendamiseks laenu tagava kinnisvara hindamisele ja hüpoteekide omavahendite nõuete
stabiilsemana hoidmiseks säilitatakse praegune kinnisvara väärtuse sagedase jälgimise nõue. See võimaldab
laenu väljastamisel oleva väärtuse ülespoole korrigeerimist (erinev võrreldes Basel III standarditega), kuid
ärikinnisvara puhul üksnes kuni viimase kolme aasta ja elamukinnisvara korral viimase kuue aasta keskmise
väärtuseni.
Pandikirju tagava kinnisvara puhul võivad järelevalveasutused lubada pankadel kasutada turuväärtust või
hüpoteekimisväärtust, piiramata kinnisvara väärtuse kasvu vastavalt kolme või kuue viimase aasta keskmisega.
Kinnisvaras tehtud muudatusi, millega parandatakse hoone või elamuüksuse energiatõhusust, käsitatakse selle
väärtust suurendavatena. Pankadel on lubatud kinnisvara hinnata ja ümber hinnata meetodite abil, mis on välja
töötatud laenuandmise otsustusprotsessist sõltumatult, kui on täidetud EBA suuniste (EBA/GL/2020/06)
tingimused ja järelevalveasutus on andnud heakskiidu.
Minimaalse väljundmäära arvutamisel nähakse elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga
riskipositsioonidele üleminekuperiood, mille jooksul võivad liikmesriigid lubada tingimuste täitmisel pankadel
kohaldada riskipositsiooni tagatud osale kuni 55% ulatuses kinnisvara väärtusest 10% soodusriskikaalu ning
ülejäänud osale kuni 80% ulatuses kinnisvara väärtusest 45% riskikaalu. EBA peab üleminekukorra kasutamise
ja asjakohasuse kohta koostama aruande, mille alusel peab Komisjon otsustama, kas esitada seadusandlik
ettepanek elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud madala riskiga riskipositsioonide kohta.
Eestis tegutsevad suuremad pangad toetavad Komisjoni ettepanekut (mis erineb küll Basel III standarditest),
mis võimaldab kinnisvara väärtuse ülespoole korrigeerimist ärikinnisvara puhul kuni viimase kolme aasta ja
elamukinnisvara puhul viimase kuue aasta keskmise väärtuseni. Pankade hinnangul vähendab see
korrigeerimise võimalus turuvolatiilsust võrreldes olukorraga, kus pangad saaksid refinantseerimiste kaudu
tõsta kinnisvara tagatisväärtuseid. Väljapakutud tsüklilise mõju vähendamise meede vastab ELis
väljakujunenud praktikale, kus pangad hoiavad eluasemelaene enda bilansis väärtpaberistamise asemel.
Omakapitalinõuded, sealhulgas ettevõtete omakapitaliinvesteeringute rahastamisel pankade poolt
Paljudel ELi pankadel on pikaajalised strateegilised omakapitaliinvesteeringud finantssektori ja
finantssektorivälistes äriühingutes. Eestis pangad taolisi osalusi strateegilistes investeeringutes ei oma.
Muudatusega rakendatakse Basel III standardite omakapitalinõuete käsitlus. Krediidiriski standardmeetodi
riskitundlikkuse suurendamiseks kajastatakse omakapitali investeeringute riskikaalude puhul
võlainstrumentidega võrreldes suuremat omakapitali kahjuriski, kasutades 250% riskikaalu. Samuti tehakse
vahet pikaajalistel ja riskantsematel spekulatiivsetel investeeringutel, millele määratakse 400% riskikaal.
Omakapitalinõuetele, mis pakuvad teatavate majandussektorite edendamiseks olulisi investeeringutoetusi ning
millega kaasneb valitsussektori järelevalve, võib määrata 100% riskikaalu, tingimusel, et sellised
omakapitalinõuded kokku ei ületa 10% panga omavahenditest ja järelevalveasutus annab heakskiidu. Sellised
toetused võivad olla mitmepoolsete arengupankade, avaliku sektori arengupankade ja rahvusvaheliste
organisatsioonide antavate üldiste tagatiste kujul. Keskpankadega seotud omakapitalinõuetele kohaldatakse
100% riskikaalu. Sätestatakse ka omakapitalinõuete alampiir võla omakapitaliks konverteerimisel, mis tehakse
osana võla nõuetekohasest realiseerimisest või restruktureerimisest. Riskikaal ei tohi olla madalam riskikaalust,
mida kohaldataks juhul, kui osalused jääksid võlaportfelli.
Omakapitalinõuete riskikaalusid suurendatakse viieaastase üleminekuperioodi jooksul, välja arvatud
strateegiliste omakapitali investeeringute puhul. Strateegiliste investeeringute puhul säilib praegune
lähenemine, kuna Basel III standardite konservatiivsema lähenemisviisi kohaldamisel kõigile olemasolevatele
7
omakapitaliosalustele võidakse ohustada olemasolevate strateegiliste suhete majanduslikku elujõulisust.
Seetõttu määratakse 100% riskikaal omakapitalinõuetele finantssektori ettevõtjate vastu, kes kuuluvad samasse
pangagruppi või järelevalveasutuse heakskiidu korral nõuetele panga vastu, kes kuuluvad samasse panga
kaitseskeemi. Samuti nähakse ette varasemalt kehtinud nõuete ajutine kohaldamine selliste ajalooliste ja
strateegiliste omakapitaliinvesteeringute käsitlemise suhtes, mida pank on viimase kümne aasta jooksul omanud
üksustes, sealhulgas kindlustusandjates, mille üle tal on märkimisväärne mõju.
Omakapitaliinvesteeringute rahastamine pankade poolt Eestis levinud ei ole, kuna Eestis ei ole õigusaktides
märkimisväärseid toetusi ja riigigarantiisid pankadele taristu või muu majandussektori toetamiseks. Seega Eesti
turgu omakapitaliinvesteeringute muudatused oluliselt ei mõjuta. Põhimõtteliselt võime muudatusi toetada.
Krediidikvaliteeti hindavate asutuste antud krediidikvaliteedi hinnangute kasutamine ja kaardistamine
Euroopa järelevalveasutustele antakse volitus koostada aruanne äriühingute krediidikvaliteeti hindavate
asutuste väliste krediidikvaliteedi hinnangute kättesaadavusega seotud takistuste kohta. Aruanne peaks
sisaldama ka võimalikke meetmeid takistuste kõrvaldamiseks.
2.5. Krediidiriski raamistik – sisereitingute meetodid
Sisereitingupõhiste meetodite ulatuse vähendamine
Panga sisemudelitel põhinevatel krediidiriski omavahendite nõuetel on olulised eelised riskitundlikkuse
määramisel, sealhulgas nii pankade endi riskide mõistmisel kui ka pankade tingimuste võrdlemisel ELis. Samas
on mitmed uuringud leidnud, et pankade kapitalinõuded erinevad lubamatult suurel määral (panga kahjum
teatud juhtudel mudeli abil saadud prognoosidest märkimisväärselt suurem ja kapitali tase ebapiisav), mida ei
saa seletada üksnes panga portfellide riskitaseme erinevustega. See takistab omavahendite suhtarvude
võrreldavust ja mõjutab pankade tegutsemise tingimusi. Puuduste vähendamiseks piiratakse Komisjoni
ettepanekus riskipositsiooni klasse, mille puhul saab sisemudeleid krediidiriski omavahendite nõuete
arvutamiseks kasutada. Konkreetsemalt on täiustatud sisereitingute meetodi kasutamist, mis võimaldab
modelleerida kõiki riskiparameetreid, ja lubatud ainult nende riskipositsiooni klasside puhul, mille puhul on
võimalik usaldusväärne modelleerimine. Samas teised riskipositsiooni klassid viiakse üle vähem keerukatele
meetoditele:
suurettevõtete, pankade ning muude finantssektori ettevõtjate vastu olevate nõuete puhul (sealhulgas need,
mida käsitatakse äriühingutena) ei ole enam võimalik kasutada täiustatud sisereitingute meetodit – nende nõuete
puhul võivad pangad kasutada sisereitingute põhimeetodit ja seega modelleerida üksnes makseviivituse
tõenäosust;
omakapitalinõuete puhul ei tohi sisereitingute meetodit enam kasutada – nende riskipositsioonide puhul
peavad pangad kasutama krediidiriski standardmeetodit. Eeldatakse, et täiustatud modelleerimismeetodite
kasutamise piiramisega kõrvaldatakse riskiga kaalutud vara põhjendamatu varieeruvuse oluline allikas ja
parandatakse seega omavahendite nõuete võrreldavust ja lihtsustatakse raamistikku.
Piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori asutuste uus riskipositsiooni klass
Praegu võib avaliku sektori üksuste ning piirkondlike valitsuste ja kohalike omavalitsuste vastu olevaid nõudeid
käsitleda nõuetena keskvalitsuste vastu või nõuetena panga vastu. Need, mida käsitletakse nõuetena panga
vastu, tuleks Basel III standardite kohaselt viia üle sisereitingute põhimeetodile ja seega tuleks neile kohaldada
modelleerimispiiranguid. Samas keskvalitsuse vastu käsitletavate nõuetega seda teha ei tuleks. Raamistiku
liigse keerukuse vähendamiseks on Komisjon teinud ettepaneku luua uus riskipositsiooni klass „nõuded
piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning avaliku sektori üksuste vastu“, kuhu määratakse kõik nende
üksustega seotud riskipositsioonid. Uuele riskipositsiooni klassile hakataks kohaldama samu eeskirju, mida
kohaldatakse riskipositsiooni klassile „üldised nõuded äriühingute vastu“. Kehtestatakse panga sisereitingute
miinimumväärtused, mida kasutatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel sisenditena (minimaalsed
sisendmäärad), millega välditakse omavahendite nõuete langemist allapoole piisavalt mõistlikku taset. See
maandab mudeliriski, mõõtmisvigu ja andmepiiranguid ning parandab omavahendite suhtarvude võrreldavust
pankade vahel. Makseviivituse tõenäosuse riskiparameetri puhul suurendatakse veidi olemasolevaid
minimaalseid sisendmäärasid (0,03%lt 0,05%le). Makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalne sisendmäär
on äriühingute vastu olevate tagamata nõuete puhul 25% ja tagamata üldiste jaenõuete puhul 30%. Sisereitingute
meetodile vastava tehingute ümberhindamisteguri minimaalseks sisendmääraks on kehtestatud 50%
kohaldatavast standardmeetodil põhinevast tehingute ümberhindamistegurist.
8
Riiginõuete käsitlemine
Täpsustakse, et uusi minimaalseid sisendmäärasid, mida kohaldatakse panga makseviivituse tõenäosuse,
makseviivitusest tingitud kahjumäära ja tehingute ümberhindamisteguri sisehinnangutele, ei kohaldata
riiginõuetele.
Sisereitingute meetodite kasutuselevõtt ja alaline osaline kasutamine
Kõikidele pankadele võrdsete tingimuste tagamiseks saavad pangad kasutada üleminekukorda, mis võimaldab
pankadel pöörduda kolme aasta jooksul tagasi krediidiriski standardmeetodi juurde, kui järelevalveasutused on
selle lihtsustatud menetluses heaks kiitnud.
Läbivaadatud riskiparameeter sisereitingute põhimeetodi alusel
Äriühingute vastu olevate kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata nõuete puhul saab rakendada uuesti
kalibreeritud makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi (45% asemel 40%).
Garantiid
Garantiide tunnustamisel kasutatakse ettepanekute kohaselt täiustatud sisereitingute meetodi korral üht kolmest
meetodist. 1. riskikaalu meetod, kus võlgniku riskikaal on asendatud garantiiandja riskikaaluga, kui
garantiiandja vastu olevaid võrreldavaid otseseid nõudeid käsitletakse krediidiriski standardmeetodi kohaselt.
2. riskiparameetrite meetod, kus võlgniku riskiparameetrid asendatakse selliste suurustega, mis on seotud
garantii andja vastu olevate võrreldavate otseste nõuetega, kui neid nõudeid käsitletakse sisereitingute meetodi
kohaselt. 3. makseviivitusest tingitud kahjumäära või nii makseviivituse tõenäosuse kui ka makseviivitusest
tingitud kahjumäära hinnangute korrigeerimine.
Täiustatud sisereitingute meetodi kohased eriotstarbelised laenunõuded
Äriühingute vastu olevatele nõuetele kohaldatavaid uusi riskiparameetrite alammäärasid kohaldatakse ka
eriotstarbelistele laenunõuetele, võtmata arvesse krediidiriski maandamiseks mõeldud tagatiskokkuleppeid.
Seetõttu lisatakse uute alampiiridele järkjärguline üleminek, kusjuures diskontotegur suureneb viie aasta jooksul
järk-järgult 50%lt 100%ni. Lisaks antakse EBAle volitus hinnata eriotstarbelistele laenunõuetele kohaldatava
makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära minimaalsete sisendmäärade asjakohasust
ning antakse Komisjonile õigus vaadata parameetrid läbi EBA hinnangul põhineva delegeeritud õigusaktiga.
Liisinguga seotud riskipositsioone ja krediidikindlustust võimaldavad klauslid
Kuna piisavate andmete puudumise tõttu ei ole selge, kas uued riskiparameetrid on asjakohaselt kalibreeritud,
et kajastada liisingu tagatise riskimaandamismõju ja kas krediidikindlustuspoliisidel on piisavalt andmeid, et
neid tunnustataks aktsepteeritud krediidiriski kaitsena, antakse EBA-le volitus hinnata liisinguga seotud
riskipositsioonide suhtes kohaldatavaid parameetreid. Eelkõige tuleb EBAl hinnata Basel III standardite riski
kalibreerimise asjakohasust, uusi tagatise volatiilsuskoefitsiente ja regulatiivseid tagatud makseviivitusest
tingitud kahjumäära väärtusi. Komisjonil on seejärel õigus muuta kalibreerimist vajaduse korral delegeeritud
õigusaktiga. Seni võetakse täiustatud sisereitingute meetodi uued riskiparameetrid viie aasta jooksul järk-järgult
kasutusele. Lisaks antakse EBAle volitus esitada Komisjonile aruanne krediidikindlustuse aktsepteeritavuse ja
kasutamise kohta ning riskiparameetrite kohta krediidiriski standardmeetodi ja sisereitingute põhimeetodi
alusel. EBA aruande põhjal peab Komisjon esitama vajaduse korral õigusliku ettepaneku krediidikindlustuse
kui krediidiriski maandamise tehnika kasutamise kohta.
Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid pankade sisereitingute meetodite kasutamisel krediidiriski
omavahendite nõuete arvutamisel.
2.6. Krediidiriski raamistik – krediidiriski maandamise tehnikad
Seisukoht 1.9: Toetame garantiide aktsepteerimise põhimõtete täpsustamist, mis võimaldavad riigi
garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena ja muudavad riigigarantiide
andmise riikide, pankade ja ettevõtjate jaoks selgemaks ja õiguskindlamaks.
Rakendatakse Basel III standardeid ja meetodeid tagatiste ja garantiide arvesse võtmiseks nii krediidiriski
standardmeetodi kui ka sisereitingute põhimeetodi alusel. Eelkõige puudutavad muudatused sisereitingute
põhimeetodi alusel käsitlevaid riskipositsioone. Täpsustatakse garantiide aktsepteeritavuse kriteeriume ja
vastavalt garantiisid, mis on antud vastastikuste garantiiskeemide raames või mille on andnud mõni üksus või
9
millele selline üksus on andnud edasigarantii. Komisjon on ettepanekud teinud meile sobivas suunas. Eesti on
juba varasemalt pööranud Komisjoni tähelepanu vajadusele riigigarantiide käsitlust muuta, sealhulgas
edastanud võimalikud tõlgendused ning muudatusettepanekud. Need täpsustused võimaldavad COVID-19 kriisi
tõttu loodud riigi garantiiskeeme aktsepteerida krediidiriski maandamise tehnikatena.
2.7. Tururiski raamistik
Seisukoht 1.10: Toetame võimalikult väikeste erisustega Baseli Pangajärelevalve Komitee tururiski
standardite rakendamist ELis, et tagada üleilmsel turul võrdne konkurents ja riskipõhine lähenemine.
Madalama riskikaaluga EL-spetsiifilise riskikategooria loomine heitkogustega kauplemise süsteemi
väärtpaberite jaoks ei ole pigem õigustatud.
Omavahendid
Lisatakse erand, mis võimaldab pankadel vähendada erakorralistel asjaoludel EBA esitatud arvamuse alusel
täiendavate väärtuse korrigeerimiste kogusummat, et arvestada esimese taseme põhiomavahenditest maha
arvatud korrigeerimiste protsüklilisust.
Üldnõuded, hindamine ja aruandlus
Omavahendite nõuete arvutamiseks võetakse kasutusele kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku läbivaatamise
meetodid. Uuendatakse kriteeriumeid ja kehtestatakse erand, mida kasutatakse positsioonide määramiseks
kauplemisportfelli või muu tegevuse alla (st pangaportfelli). Täpsustatakse omavahendite suhtarvude
valuutariski maandamise käsitlemist, mis võimaldab pankadel jätta teatavatel tingimustel positsioonid
valuutariski omavahendite nõuete arvutamisest välja, ja riskide sisemise ülekandmise põhimõtteid.
Kehtestatakse siduvad tururiski katvate omavahendite nõuded, mis põhinevad kauplemisportfelle käsitleva
põhjaliku läbivaatamise meetoditel, ning nende kasutamise tingimused ja arvutamise sagedus. Kehtestatakse
lihtsustatud standardmeetodi kasutamise kõlblikkuse kriteeriumid, täpsustakse tururiski omavahendite nõuete
arvutamist konsolideeritud alusel, lisatakse alternatiivse standardmeetodi valideerimise, dokumenteerimise ja
juhtimisega seotud täiendavad kvalitatiivsed nõuded. Selgitatakse kauplemisportfelle käsitleva põhjaliku
läbivaatamise lõplike standardite elemente seoses investeerimisfondidesse (st ühiseks investeerimiseks loodud
ettevõtjatesse) tehtavate investeeringute käsitlemisega ning kohandatakse nende positsioonide omavahendite
nõuete arvutamist, arvestades muuhulgas, et investeerimisfondidel on oluline roll isiklike säästude (suurte
investeeringute või pensioni) kogumise hõlbustamisel. EBAlt oodatakse täpsustatud tehnilisi elemente, mida
pangad peavad kasutama omavahendite nõuete arvutamisel kasutatava hüpoteetilise portfelli loomiseks.
Omavahendite nõuete arvutamisel kasutatav tundlikkus viiakse kooskõlla pangas riskijuhtimisel kasutatava
tundlikkusega. Täpsustatakse inflatsiooniriski teguri ja eri valuutade alusriski tegurite käsitlemist, nii
välisreitinguga kui ka reitinguta pandikirjade riskikaalusid ning korrelatsiooniparameetrite väärtust. Kauba
deltariski süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemisega seotud tegurile kehtestatakse madalam riskikaal.
Komisjon peab Basel III standardite kohast lähenemist, kus võrdsustatakse lubatud heitkoguse väärtpaberid
elektrilepingutega, liiga konservatiivseks. ELi lubatud heitkoguse väärtpaberite turu andmed õigustavad
Komisjoni hinnangul alternatiivse standardmeetodi alusel spetsiifilise riskikategooria loomist HKSi lubatud
heitkoguse väärtpaberitele riskikaaluga 40%.
ELis on HKSis pankadel oluline roll likviidsuse tagamisel süsinikdioksiidi saastekvootide turul. Tavaliselt
täidavad pangad oma klientide prognoositud nõudlust saastekvootide järele tuletisinstrumentide tehingute
kaudu. Basel III standardites on süsinikdioksiidi saastekvootidega seotud positsioonid võrdsustatud
elektrilepingutega (elektri ja süsinikdioksiidi saastekvoodi kauplemise riskikaal 70%), mis 2021. a sügisese
seisuga ajaloolistele andmetele tuginedes on Komisjoni hinnangul liiga konservatiivne. Komisjonile
mõjuanalüüsile tagasiside andjate hinnangul ei peegelda Basel III standardite riskikaal süsiniku saastekvootide
hinna kõikumist, mis sarnaneb rohkem tooraine hinna kõikumisele kui elektrihinna omale. 2015. aastal on ELis
loodud stabiilsuse loomise reservi, mille eesmärk on korrigeerida ELi ETSi kogunenud heitkoguseühikute suurt
ülejääki ning muuta süsteem pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatusele vastupanuvõimelisemaks. See meede
(reserv) õigustakski Komisjoni hinnangul ETSi saastekvootidele konkreetse riskikategooria loomist
elektrienergiast erinevalt, madalama riskikaaluga (40%), mis peaks paremini kajastama EL ETSi kui kauba
tegelikku hinnakõikumist (ja seda ka võrreldes elektriga).
10
Kuigi HKSi turul on volatiilsus väga madal, siis plaanitud muudatused ELis (näiteks hinnakontrolli meetmed,
turustabiilsusreservi muudatused) võivad olukorda muuta ja seega ei ole tulevikku vaadates spetsiifilise
riskikategooria loomine Eesti hinnangul pigem õigustatud.
Alternatiivne sisemudeli meetod
Täpsustatakse tingimusi, mille alusel on pangal lubatud kasutada tururiski omavahendite nõuete arvutamiseks
alternatiivset sisemudeli meetodit ja võtta kasutusele alternatiivse meetodiga arvutatud omavahendite nõuete
liitmise valem. EBAle antakse volitus määrata regulatiivsete tehniliste standarditega kindlaks kriteeriumid
sisendandmete kasutamiseks riskimõõtmise mudelis. Täpsustatakse järelevalveasutuste uusi volitusi
riskitegurite modelleeritavuse hindamiseks ja mudelite puuduste kõrvaldamiseks ning alternatiivset sisemudeli
meetodit kasutavate pankade järeltestimise nõuetega seoses. Kehtestatakse siduvad nõuded panga
kauplemisüksuse kasumi ja kahjumi tekkeallikate määramise kohta, milleks pangad kasutavad alternatiivset
sisemudeli meetodit. Sarnaselt muudatustele investeerimisfondide käsitlemises alternatiivse standardmeetodi
alusel, võimaldatakse pankadel kasutada teatavatel tingimustel asjaomaste kolmandate isikute esitatud andmeid
omavahendite nõuete arvutamiseks aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alusel. Täpsustatakse
riskikontrolli üksuse ja valideerimisüksuse kohustusi riskijuhtimisel. Omavahendite nõuete arvutamist hetkel
käsitlevad põhimõtted asendatakse alternatiivse sisemudeli meetodiga.
Eesti pankade kauplemisportfellid on mõõdukalt väikesemahulised, keeruliste instrumentidega oma nimel ei
kaubelda ning seetõttu saadakse hüve eranditest ning välistustest. Seega ei ole Eesti pangad üldjuhul kohustatud
tururiski keerulisi lähenemisi kohaldama.
Delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid
Seisukoht 1.11: Eesti ei poolda oluliste põhimõtete nagu tururiski omavahendite nõuete arvutamise
meetodite ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva määramist delegeeritud ja
rakendusaktides. Delegeeritud aktide ja rakendusaktide vastu võtmine peaks meie hinnangul olema
ajastatud selliselt, et määruse rakendamise ajaks oleksid vastavad alamaktid vastu võetud.
Hetkel on veel ebaselge, kas ja mil määral peamised jurisdiktsioonid kalduvad kauplemisportfelle käsitlevate
nõuete rakendamisel Basel III standarditest kõrvale. Seetõttu sisaldab ettepanek volitusnormi, millega
Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta tururiski omavahendite nõuete arvutamise
meetodeid ning nende meetodite kohaldamise alguskuupäeva, et viia need kooskõlla rahvusvahelise
konkurentsiolukorraga. Üldiselt oleme olnud arvamusel, et kõik fundamentaalselt oluline ning asjakohane võiks
olla sätestatud esimese taseme õigusaktis ehk direktiivi ja määruse tasandil.
2.8. Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise riski raamistik
Seisukoht 1.12: Tuletistehingute krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete rakendamisel peame oluliseks,
et ettevõtjate krediidivõime tõestamisel kasutataks juba kogutud andmeid.
Krediidiväärtuse korrigeerimine on raamatupidamislik tuletisinstrumendi hinna õiglase väärtuse
korrigeerimine, mille eesmärk on teha provisjone tehingu vastaspoole krediidivõimelisuse vähenemisest
tuleneva võimaliku kahjumi katteks. Kuna meetodid ei ole piisavalt aja- ja asjakohased, siis on lisatud
krediidiväärtuse korrigeerimise riski mõiste, et hõlmata pankade vastaspoole krediidimarginaali riski ja
vastaspoolega kaubeldud tehingute portfelli tururiski. Täiendatakse, millistele väärtpaberite kaudu
finantseerimise tehingutele kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõudeid ja
pankadele lisatakse uus nõue esitada need omavahendite nõuete arvutamise tulemused. EBAle antakse volitus
koostada uued suunised, mis aitaksid järelevalveasutustel teha kindlaks ülemäärase krediidiväärtuse
korrigeerimise riski ja töötada välja regulatiivsed tehnilised standardid, et täpsustada väärtpaberite kaudu
finantseerimise tehingutest tulenevate krediidiväärtuse korrigeerimise riskipositsioonide olulisuse hindamise
tingimusi.
Üldiselt toetame krediidiväärtuse korrigeerimise nõuete seadmist kooskõlas Basel III standarditega. Teisalt,
kuna pakutud lahenduste kohaldamine on üsna keerukas, siis võib riskimaanduse kohaldamine tuletistehinguid
teostavatele klientidele muutuda turul kallimaks, kuna lisandub täiendav aruandluskoormus krediidivõime
tõestamisel. Lisaks võib laenude, mis on riskimaanduse aluseks, ja tuletisinstrumentide omavaheline seostamine
olla tehniliselt keeruline. Ettevõtjatele tekkiv täiendav aruandluskohustus on alati koormav. Tuleks kaaluda, kas
neid andmeid oleks võimalik juba eeltäidetult koguda ja/või kasutada olemasolevaid andmeid.
11
2.9. Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute väärtuse allahindamise alampiirid
Seisukoht 1.13.: Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute allahindamise alampiirid võiks kohalduda
ainult süsteemselt olulistele pankadele, et vähendada ülemäärase finantsvõimenduse kuhjumise riski
väljaspool pangandussektorit, mitte väiksematele pankadele, kuna nõuded võivad tekitada neile turule
sisenemispiiranguid.
Väärtpaberite kaudu rahastamise tehingutel on ELi finantssüsteemis oluline roll, sest need võimaldavad
pankadel juhtida oma likviidsuspositsiooni ja toetada turutegemist ning keskpankadel rahapoliitikat pankade
kaudu reaalmajandusse suunata. Pangad saavad väärtpaberite kaudu rahastamise tehingutega aga oma
riskipositsioone võimendada. Kuna Komisjoni hinnangul võib Baseli III standardite kohaldamine põhjustada
pankade finantstegevusele soovimatuid tagajärgi, on lisatud ettepanek anda EBAle volitus esitada koostöös
ESMAga Komisjonile aruanne, kas ELis on asjakohane rakendada väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute
suhtes kohaldatavat väärtuse allahindamise alampiiride raamistikku. Selle aruande alusel esitab Komisjon
vajaduse korral õigusliku ettepaneku. Nõustume mandaadi andmisega, et EBA ja ESMA saaks analüüsida, kas
ELis on asjakohane rakendada väärtpaberite kaudu rahastamise tehingute suhtes kohaldatavat väärtuse
allahindamise raamistikku.
2.10. Operatsioonirisk
Seisukoht 1.14: Oleme seisukohal, et operatsiooniriski (näiteks infosüsteemide tõrke, küberriski, andmete
ja süsteemide tervikluse puudumise) omavahendite nõuete arvutamisel ja selleks, et kapitalinõuded oleks
tulevikku vaatavalt riskipõhised, on asjakohane varasemaid kahjusid mitte arvestada. Toetame
varasemate kahjude arvestamisel järelevalve kaalutlusõigust.
Uus standardmeetod kõigi olemasolevate operatsiooniriski meetodite asendamiseks
Komisjon on asendanud kõikidel pankadel olemasolevad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete
arvutamise meetodid ühe mittemudelipõhise meetodiga 8. Kuigi uue raamistiku alusel ei ole enam võimalik
kasutada täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit on pankadel siiski kaalutlusõigus kasutada neid
mudeleid sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi eesmärgil. EBAle antakse volitus esitada
Komisjonile aruanne kindlustuse kasutamise kohta operatsiooniriski raamistikus, et mõista, kas
operatsiooniriski uus standardmeetod võib võimaldada kindlustuse kasutamise kaudu õiguslikku arbitraaži.
Operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamine
Basel III standardite kohaselt võivad jurisdiktsioonid jätta panga operatsiooniriski kapitali arvutamisel
varasemad kahjud arvesse võtmata või võtta need täiendavalt arvesse teatud mahust väiksemate pankade puhul.
Komisjoni ettepaneku kohaselt kasutataks ELis operatsiooniriski kapitali arvutamise lihtsustamiseks
kaalutlusõigusi omavahendite miinimumnõuete arvutamiseks ühtlustatud viisil, jättes välja panga varasemad
tegevuskahjumi andmed. Operatsiooniriski puudutavate andmete kogumise ja haldamise eeskirjad on
proportsionaalsuse huvides jaotatud kaheks. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhimõtteid kohaldatakse
kõikidele pankadele. Teised on asjakohased aga vaid üle 750 miljoni euro majandusnäitajaga pankade puhul,
kes peavad avalikustama ja ka säilitama varasemate kahjude andmeid. Uue raamistiku proportsionaalsuse
tagamiseks võivad järelevalveasutused teha sellest nõudest põhjendatud juhtudel erandi. Brutokahju ja
puhaskahju künnised on seatud vastavalt 20 000 eurole ja 100 000 eurole. Teatavaid erakorralisi
operatsiooniriski juhtumeid, mis ei ole enam panga riskiprofiili seisukohast olulised, võib arvesse võtmata jätta,
tingimusel et kõik sellega seotud tingimused on täidetud ja panga järelevalveasutus on andnud selleks loa.
Samamoodi võib pangal tekkida vajadus lisada omandatud või ühinenud üksustega seotud täiendavat kahjumit.
Kuna panga kahjuandmete täpsus ja terviklikkus on väga olulised peavad järelevalveasutused kontrollima
korrapäraselt andmete kvaliteeti. Oleme olnud arvamusel, et konservatiivne ning usaldusväärne oleks
operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel alati arvesse võtta varasemad kahjud ehk me oleme
soovinud Euroopa Komisjoni ettepanekut varasemate kahjude arvestamiseks täiendada. Eesti pankades on
operatsiooniriski kahjud aga väga väikesed, samas operatsiooniriskide tase kõrge. Seega varasemate kahjude
arvestamise mõjul langeksid kapitalinõuded, mis ei vasta tulevikku vaates riskidele.
8
Kehtiva CRR alusel kasutavad EL pangad operatsiooniriskiga seotud omavahendite nõuete arvutamisel kas järelevalve heakskiidetud sisemudelit või
ühte kolmest erineva keerukusastmega standardmeetodit.
12
2.11. Finantsvõimenduse määra kliendipõhiste tasaarvestatavate (kliiritavate) tuletisinstrumentide
käsitlus ja bilansiväliste kirjete riskipositsiooni väärtuse arvutamine
Finantsvõimenduse määra kliendipõhiste tasaarvestatavate (kliiritavate) tuletisinstrumentide käsitlemine
viiakse kooskõlla rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega. Bilansiväliste kirjete puhul ei ole enam vaja
kehtestada minimaalset ümberhindlustegurit 10%, mistõttu jäetakse see erand välja. Tavapärastel tingimustel
toimuvate arveldusootel ostu- ja müügitehingutega seotud sätteid kohaldatakse finantsvarale, mitte üksnes
väärtpaberitele.
Finantsvõimenduse määra muudatused märkimisväärset mõju Eesti turule kaasa ei too. Toetame Euroopa
Komisjoni ettepanekuid.
2.12. Basel III standardite rakendamisega kaudselt seotud ettepanekud
Integreeritud järelevalveline aruandlussüsteem ja kogutud andmete kasutamise laiendamine - järelevalvelise
teabe avalikustamise nõuete läbipaistvuse ja proportsionaalsuse suurendamine
Seisukoht 1.15: Toetame järelevalveliste andmete tsentraalset kogumist ja pankadele proportsionaalsete
avalikustamisnõuete kohaldamist nii, et pankade esitatud teave oleks võrreldav. Eelistame panga
keerukusest ja suurusest sõltuvat keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide avalikustamise mahtu.
Alates 2018. aastast on EBA koostöös Euroopa Keskpanga (EKP) ja liikmesriikide järelevalveasutustega teinud
tööd Euroopa järelevalveandmete keskse taristu (EUCLID) loomiseks, et koondada tsentraliseeritud
integreeritud süsteemi aruandlusteave, mida järelevalveasutused jagavad ELis asutatud suurimate pankade
kohta. Jätkuna juba tehtud tööle antakse EBAle volitus viia läbi teostatavusuuring, et töötada välja süsteem
statistiliste ning kriisilahenduse ja usaldatavusnõuetega seotud andmete kogumiseks. EBA teostatavusuuringu
põhjal hindab Komisjon, kas CRRi aruandlusnõuetes on vaja teha muudatusi.
Basel III standardite rakendamiseks, avalikustamise halduskulude vähendamiseks ja panga avaldatud teabele
juurdepääsu lihtsustamiseks antakse EBAle õigus tsentraliseerida teabe avalikustamine panga
usaldatavusnõuete kohta kord aastas, kord poolaastas ja kord kvartalis. See peaks kõrvaldama praeguse
killustatuse ning suurendama kõigi turuosaliste huvides avalikustatava teabe läbipaistvust ja võrreldavust. EBA
avaldaks keskselt teavet samal ajal või esimesel võimalusel pärast seda, kui pangad avaldavad oma
finantsaruanded. Samas vähendatakse väikeste ja mittekeerukate pankade avalikustamisega seotud
halduskoormust. Sisuliselt peavad need pangad aru andma üksnes oma järelevalveasutustele ega pea asjakohast
teavet avaldama. Väikesed ja mittekeerukad pangad ning muud börsil noteerimata pangad on tulevikus
kohustatud avalikustama igal aastal teavet nõuetekohaselt teenindatavate nõuete, viivisnõuete ja makseraskuste
tõttu restruktureeritud nõuete summa ja kvaliteedi kohta laenude, võlaväärtpaberite ja bilansiväliste
riskipositsioonide lõikes ning teavet tähtajaks tasumata nõuete kohta. Neile pankadele ei tekita need nõuded
lisakoormust, kuna nad juba avaldavad viivislaenudega seotud teavet EBAle ja selle veebiplatvormi kaudu on
tsentraliseeritud avalikustamise korral teave järelevalvelise aruandluse põhjal olemas. Pankadele kehtestatakse
tururiski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete ja operatsiooniriskiga seotud uued
avalikustamisnõuded. Börsil emissioone teinud suured pangad peavad hakkama alates 2022. aasta juunist
esitama teavet keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide kohta. Teiste pankade puhul rakendatakse keskkonna-
, sotsiaalsete ja juhtimisriskide teabe avalikustamise nõudmisel proportsionaalsuse põhimõtet.
Kuigi Eesti turuosalised ei ole kurtnud halduskoormuse üle järelevalvele aruannete esitamisel või regulatiivsete
avalikustamisnõuete täitmisel, siis võime toetada Euroopa Komisjoni eesmärki liikuda tsentraalse aruandluse ja
avalikustamise platvormi loomise suunas. Järelevalveliste andmete tsentraalse kogumise tulemusena meie
hinnangul turuosaliste halduskoormus oluliselt ei muutu. Arusaamatu on samas Euroopa Komisjoni hinnang, et
avalikustamise kohustustest jäävad enamus pankasid kõrvale, samas kui keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskide avalikustamisega seotud nõudeid kohaldatakse kõigile pankadele.
EBA volitused
Ettepanekuga laiendatakse EBA volituste ulatust, et EBA kehtestaks põhimõtted teabe uuesti esitamisele ja
avalikustamise tsentraliseerimiseks vajalikele IT-lahendustele.
13
Väikese ja mittekeeruka panga määratlus
Laiendatakse „väikese ja mittekeeruka panga“ määratlust viisil, mis lubab sellistel pankadel jätta välja
finantssektoriväliste klientidega sõlmitud tuletistehingud ja nende tehingute maandamiseks kasutatavad
tuletistehingud, kui väljajäetud positsioonide koguväärtus ei ületa 10% panga bilansiliste ja bilansiväliste varade
kogusummat.
Võime toetada muudatust väikese ja mittekeeruka panga määratlemisel. Eestis väikese ja mittekeerukate
pankade määratlus muudatuse tulemusel ei muutu.
Euroala riigivõlakirjade alusportfelliga investeerimisfondid
Seisukoht 1.16: Toetame lähenemist, mille kohaselt ei ole vaja riigivõlakirjadest koosneva alusvaraga
investeerimisfonde kohelda erinevalt otseinvesteeringutest liikmesriikide riigivõlakirjadesse.
Komisjon pidi 31. detsembriks 2021. a hindama, kas õigusraamistikku on vaja muuta, et edendada selliste
investeerimisfondide aktsiatest või osakutest tulenevate riskipositsioonide turgu, mille alusportfell koosneb
eranditult euroala liikmesriikide riigivõlakirjadest, ja nende riskipositsioonide pangapoolset ostmist, kui iga
liikmesriigi võlakirjade suhteline kaal investeerimisfondi koguportfellis on võrdne liikmesriigi sissemakse
suhtelise kaaluga EKP kapitali. CRR võimaldab investoritest finantsinstitutsioonidel kohaldada
investeerimisfondi osakutele või aktsiatele samu riskikaalusid, mida kohaldataks otseinvesteeringule
liikmesriikide riigivõlakirjadesse. Kuna sellistele nõuetele kohaldatakse juba soodsat regulatiivset
kapitalikäsitlust ja programmi „NextGenerationEU“ raames emiteeritakse võlakirju, leiab Komisjon, et enam ei
ole vahetut vajadust täiendava struktuuri loomiseks.
Nõustume Euroopa Komisjoni hinnanguga, et kuivõrd riiginõuetele kohaldatakse juba soodsat regulatiivset
kapitalikäsitlust, ei ole vajadust muuta usaldatavusraamistikku ja luua täiendavat struktuuri, et edendada euroala
liikmesriikide riigivõlakirjadest koosneva alusvaraga investeerimisfondide turgu.
Täiendavad järelevalvevolitused siduvate piirangute kehtestamiseks panga väljamaksetele
Seisukoht 1.17: Toetame Euroopa Komisjoni hinnangut, et puudub vajadus anda järelevalveasutustele
täiendavaid järelevalvevolitusi panga väljamaksetele erandlikel asjaoludel piirangute kehtestamiseks.
Komisjon pidi 31. detsembriks 2021. a esitama aruande selle kohta, kas erakorralised asjaolud, mis põhjustavad
tõsiseid majandushäireid finantsturgude toimimises ja terviklikkuses, õigustavad sellistel perioodidel
järelevalveasutustele antavaid täiendavaid volitusi kehtestada panga tehtavatele väljamaksetele siduvaid
piiranguid. COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja finantsprobleemidele reageerimiseks soovitasid
Komisjon, EBA, EKP, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja enamik liikmesriikide järelevalveasutusi
tungivalt, et pangad hoiduksid dividendide jaotamisest või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid
muutuvtasude suhtes konservatiivset lähenemisviisi. Kuna ametiasutuste soovitused on EKP hiljutise analüüsi
ja EBA ülevaate põhjal andnud soovitud tulemusi ja suunanud kapitaliressursse viisil, mis aitab
pangandussüsteemil toetada reaalmajandust, siis on praegused volitused piisavad ja Komisjon ei näe vajadust
anda järelevalveasutustele täiendavaid järelevalvevolitusi, et kehtestada piiranguid pankade väljamaksetele
erandlikel asjaoludel. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja selliste piirangute erandlikel asjaoludel
kooskõlastamise küsimust võetakse arvesse makrotasandi usaldatavusraamistiku eelseisval läbivaatamisel.
Krüptovarade usaldatavusnõuded
Seisukoht 1.18: Toetame ülemaailmset lähenemist krüptovarade käsitlemisel. Kui krüptovarade maht
peaks pankade bilanssides oluliselt kasvama või Baseli Pangajärelevalve Komitee jõuab lähenemises
kokkuleppeni Euroopa Komisjoni ettepanekute läbirääkimiste ajal, siis toetame krüptovarade
erikäsitluse lisamist pankade usaldatavusnõuetesse, et katta nende varadega seotud riske.
Krüptovaradega seotud tegevus kasvab kiirelt ning pangad on tegevusse kaasatud üha enam. Samas ei ole selge,
kas olemasolevad usaldatavusnõuded kataksid piisavalt nende varadega seotud riske. Hetkel eraldi krüptovarade
riskipositsiooni klassi CRRis ei ole ja krüptovarasid tuleb pankadel käsitleda muude varadena 1250%lise
riskikaaluga. Kuna Baseli Pangajärelevalve Komitee alles analüüsib, kuidas krüptovarasid tuleks
usaldatavusnõuetes kohelda, on Komisjonile antud volitus 31. detsembriks 2025. a hinnata ning võimalus teha
õiguslik muudatusettepanek, et arvestada Baseli Pangajärelevalve Komitee töö tulemust. Eesti turuosalised on
14
juba klientidele vahendamas krüptovaradega kauplemise platvorme. Samas ei ole krüptovarasid hetkel pankade
bilanssides. Seega ei ole CRRis ajakriitiline kohe muudatusi teha.
3. Pangandussektori keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide suhtes vastupidavust suurendavate
ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
Seisukoht 1.19: Oleme arvamusel, et keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide juhtimine peab olema
olukorrale vastav ja asjakohane, kuid nõudeid tuleb kohaldada proportsionaalselt arvestades riskide
suurust ja potentsiaalset realiseerumise mõju. Toetame pankade keskkonna-, sotsiaalsete ja
juhtimisriskide nõuete kooskõla valdkondade üleste olemasolevate kestlikkusega seotud nõuetega.
Komisjoni kestliku rahanduse strateegia9 üks põhieesmärkidest on suurendada pangandussektori vastupidavust
keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide (ESG riskide) suhtes. On tähtis, et pangad hindaksid ja juhiksid ESG
riske paremini ning et investoritel ja klientidel oleks nende tegevusest parem ülevaade.
Pangandussektori ESG riskide suhtes vastupidavuse suurendamisel on keskne koht usaldatavusnõuetel.
Komisjoni ettepanekute kohaselt tuleb pankadel riskijuhtimise käigus süstemaatiliselt teha kindlaks ESG riskid,
need avalikustada ja neid juhtida. Selle raames peavad nii järelevalveasutused kui ka pangad korraldama
korrapäraselt ESG riske käsitlevaid stressiteste ning järelevalveasutustel tuleb korrapäraselt hinnata ESG riske
järelevalvealase läbivaatamise käigus. Samuti tuleb kõigil pankadel avalikustada, mil määral neid ESG riskid
mõjutavad. Selleks, et väikepankade halduskoormus ei oleks liiga suur, lähtutakse avalikustamisnõuete
kehtestamisel ühtlasi proportsionaalsuse põhimõttest ehk arvestatakse pankade suurust. Süsteemse riski puhvri
raamistikus võivad makrofinantsjärelevalve asutused (Eestis Eesti Pank) nõuda pankadelt süsteemse riski
puhvrit muuhulgas kliimamuutustega seotud riskide maandamiseks. Pankade sisemise kapitali vajaduste ja
piisava sisemise juhtimissüsteemi hindamise strateegiad ja protsessid peavad muudatuste tulemusel sisaldama
ESG riskide puhul lühikest, keskmist ja pikka perspektiivi. Panga juhtkonnalt nõutakse konkreetsete plaanide
koostamist, mille raames käsitletakse ESG riskide mõjudega tegelemist. Usaldatavusraamistikku lisatakse
kestlikkusmõõde, et ESG riskid oleks paremini juhitud ning et oleks stiimul jaotada pankade pakutav rahastus
kestlike projektide vahel paremini. EBAle antakse volitused koostada suunised, kuidas kaasata ESG riskid
sellesse protsessi ühesuguselt. ESG riskide hindamiseks tulevikku vaatavate stressitestide olulisust arvestades
antakse EBAle volitus koos teiste ELi järelevalveasutustega koostada põhimõtteühtsed ESG riskide
stressitestimise metoodika standardid. Järelevalveasutustele lisatakse ESG riskidega seotud
järelevalvevolitused.
Üldplaanis võib Eesti nõustuda Komisjoni hinnanguga, et kavandatavad meetmed muudavad pangandussektorit
vastupidavamaks, kui pangad võtavad arvesse kestlikkuse eesmärke. Kuid täpsemalt tuleks analüüsida
kestlikkuse teemal juba kokku lepitud nõuetele vastavust ning vähendada nõuete dubleerimist. On oluline, et
kehtivad nõuded ei tekitaks turuosalistele õiguslikku ebakindlust ning kohaldamisel ebamõistlikke kulusid ja
koormust, vaid oleks pigem motivaatoriks kestlikkuse eesmärkide täitmisel.
4. Pankade järelevalve tõhustamise ettepanekute sisu, võrdlev analüüs ja seisukohad
4.1. Järelevalvevolitused
Seisukoht 1.20: Oleme arvamusel, et pankade oluliste varade või kohustuste üleandmise korral ja
ühinemise või jagunemise puhul on nõuete ühtlustamine EL tasemel sobiv ja vajalik.
Kuigi ELi õigusaktidega on tagatud järelevalvete volituste ühtlustamise miinimumtase, on järelevalve tööriistad
ja kord liikmesriigiti väga erinevad, mis teeb Euroopa Keskpanga keskse pangandusjärelevalve töö vähem
efektiivseks. Et pangandusliit oleks tõhus, peavad selles järelevalvetavad sarnasemaks muutuma ja lõpuks
peaksid riiklikud järelevalvealased õigusnormid olema piisavalt sarnased. Hetkel ei lase see mõnel
järelevalveasutusel järelevalvatava üksuse teatavate tehingute korral sekkuda, kui tekib suuri usaldatavuse,
rahapesu ja/või terrorismi rahastamisega seotud kahtlusi. Sellise olukorra parandamiseks laiendab Komisjon
oma ettepanekuga CRDis sätestatud järelevalvevolituste loetelu, et järelevalveasutused saaksid teha järelevalvet
ka selliste tehingute üle nagu finantssektorisse kuuluvas või finantssektorivälises üksuses olulise osaluse
omandamine panga poolt, oluliste varade või kohustuste üleandmine ja ühinemine või jagunemine. Direktiivis
(EL) 2017/1132 on sätestatud ühinemise ja jagunemise ühtsed reeglid ja kord, eelkõige piiratud vastutusega
äriühingute piiriülese ühinemise ja jagunemise jaoks. Täiendavad järelevalvevolitused tagavad selle, et
9
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021DC0390
15
järelevalveasutustele antakse nimetatud suurtest tehingutest enne teada, neil on nende tehingute
usaldatavushindamise, sh rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste nõuete seisukohast, vajalik teave täielikult
olemas ning nad saavad tehingu lõpuleviimise keelata, kui tehing kahjustab nende järelevalve all olevate üksuste
usaldatavust. Järelevalveasutused saavad edaspidi nn Wirecardi skandaali arvestades paremad vahendid
finantstehnoloogiakontsernide, sealhulgas pankade tütarettevõtjate, tegevuse kontrollimiseks. Tugevdatud
järelevalvevahendite abil tagatakse ELi pankade kindel ja usaldusväärne juhtimine.
4.2. Järelevalveasutuste sõltumatus
Seisukoht 1.21: Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste sõltumatuse
suurendamiseks selgemate miinimumnõuete abil, mis aitavad personali ja juhtorganite huvikonflikte ära
hoida. Samas ei pea me vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud isikutele panka tööle asumisel kahe
aastast piirangut otstarbekaks ega proportsionaalseks meetmeks. Selle asemel pooldame põhimõtete
kehtestamist, millest liikmesriigid ja järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel.
Praktilised kaasused on näidanud, et järelevalveasutuste sõltumatuse suurendamiseks on selgemad ja
toimivamad põhimõtted vajalikud, mistõttu on ettepanekus sätestatud, kuidas peaksid liikmesriigid tagama
järelevalveasutuste (sh nende personali ja juhtorganite) volituste kasutamise sõltumatuse. Kehtestatakse
järelevalveasutuste, nende personali ja juhtorganite huvikonfliktide ärahoidmise miinimumnõuded ning EBAle
tehakse ülesandeks koostada rahvusvaheliste parimate tavade alusel suunised. Kuna Eesti on toetanud
järelevalveasutuste sõltumatuse tagamist, siis toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste
sõltumatuse suurendamiseks selgemate ja toimivamate põhimõtete toel. Samas on väikses riigis nagu Eesti
keeruline kohaldada kaheaastast perioodi järelevalve alla kuulunud turuosalise juures töötamise keelamiseks.
Tegemist on inimese põhiõiguse olulise riivega (Põhiseaduse § 29) ja kahe aastane töötamise keeld ei pruugi
olla proportsionaalne. Avaliku teenistuse seaduse 60 lõike 5 kohaselt ei tohi teenistusest vabastatud ametnik
ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3
tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud
vahetult või püsivalt järelevalvet. Kuid Eestis puuduvad seadusandlikud piirangud tööle asumise suhtes
turuosalistesse pärast Finantsinspektsioonis töötamist ning Finantsinspektsiooni töötajate suhtes avaliku
teenistuse seadust ei kohaldata. Euroopa Komisjoni pakutud detailne raamistik võib hakata oluliselt ja
põhjendamatult mõjutama siseriiklikke tööhõive küsimusi. Liikmesriikidele peaks jääma suurem diskretsioon
ja võimalus huvide konfliktidega seonduvaid küsimusi lahendada kaalutlusõiguse põhisemalt. Seetõttu ei toeta
me konkreetse tähtaja seadmist.
4.3. Pankade juhtide sobivus ja nõuetele vastavus
Seisukoht 1.22: Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse praegused
põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks, et tagada juhtide kompetentsus.
Pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse raamistik on ELi pangandusjärelevalve õiguses üks vähim
ühtlustatud valdkondi, mis tugineb riiklikele CRD rakendamise õigusaktidele. Samas ongi just riiklik tasand
see, mis tunnetab kõige enam siseriiklikku vajadust juhtidele nõudeid seada ning kvaliteeti tagada. Praktikas
taanduvad esilekerkinud küsimused olemasoleva raamistiku rakendamisele. Euroopa Keskpank on oma
menetluste kaudu oluliste pankade sobivusmenetlustega vastavat protsessi juba oluliselt ühtlustanud. Komisjon
on täpsustanud pankade rolli juhatuse liikmete nõuetele vastavuse kontrollimisel ja järelevalveasutuste
läbiviidava menetluse nõudeid (sh sellise hindamise aega). Lisatud on võtmeisikute (isikute, kellel on pangas
märkimisväärne mõju) juhtimisele seotud miinimumnõuded. Kiireloomulistel juhtudel, kui pädev või
kriisilahendusasutus juhtorgani või kõrgema juhtkonna liikmed varajase sekkumise või kriisilahenduse korral
kõrvaldab või välja vahetab, tuleks finantsstabiilsuse tagamiseks hinnata uute liikmete sobivust ja nõuetele
vastavust pärast nende ametisse asumist. Järelevalve peaks vaid suurte pankade juhtide sobivust ja nõuetele
vastavuse hindama enne juhi ametisse määramist. Kuna praegune raamistik täidab oma eesmärki, ei näe me
vajadust ulatuslike muudatuste tegemiseks ja pooldame eelkõige praktikate selgitamist juhendmaterjalide
kaudu. Suurem õigusaktides ette nähtud ühtlustamine võib pigem põhjendamatult suurendada nii halduslikke
kui ka majanduslikke kulusid ja vähendada vastavate personaalsete menetlustega seotud oluliste kultuuriliste ja
ühingujuhtimise printsiipide arvesse võtmist. Samuti leiame, et EL tasemel vajab täiendavat analüüsi, milles
seisneb probleem, millises ulatuses on vaja ühtlustada siseriiklikke pankade sobivuse ja nõuetele vastavuse
menetlusi ning milliseid õigusakte see puudutab.
16
4.4. Raskustes olevaks või tõenäoliselt raskustesse sattuvaks tunnistamise ja tegevusloa kehtetuks
tunnistamise seoste täpsustamine
Täpsustatakse, et kui järelevalve- või kriisilahendusasutus tunnistab panga raskustes olevaks või tõenäoliselt
raskustesse sattuvaks, on järelevalveasutusel õigus tema pangandusega tegelemise luba kehtetuks tunnistada,
mis on finantssüsteemis tekitanud ebastabiilsust. Eestil ei ole olnud siseriiklikult probleeme ning
Finantsinspektsioonil on piisavad õigused tegevusloa ära võtmiseks, kuid mitmetel teistel ELi liikmesriikide
järelevalvetel taolised õigused puuduvad, mistõttu vajab lähenemine ühtlustamist. Toetame raskustes oleva või
tõenäoliselt raskustesse sattuva panga tuvastamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise seoste täpsustamist.
4.5. Kolmanda riigi ettevõtjate pangandusteenuste vahetu pakkumine ELis
Seisukoht 1.23: Nõustume, et kolmanda riigi pankade ELis tegutsevatele filiaalidele tuleb läheneda
riskipõhiselt ja nõuda tegevusluba. ELis tegutsevate filiaalide tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuded
peavad olema EL finantsstabiilsust mõjutavaid riske arvestades proportsionaalsed. Euroopa Komisjoni
ettepanekut kolmanda riigi panga ELis tegutseva filiaali tütarettevõtteks ümberkujundamiseks tuleks
muuta nii, et EL liikmesriigid oleks kolmandate riikide pankade filiaalide või tütarettevõtete
tegevuskohana võrdses seisus.
Paketiga ühtlustatakse ELi eeskirju, mis võimaldab järelevalveasutustel kolmanda riigi pankade filiaalidega
seotud riske paremini juhtida. Sätestatakse ühised miinimumnõuded tegevusloa andmise, usaldatavuse,
regulatiivse kapitali, sisemise juhtimissüsteemi, riskikontrolli, järelevalve ja aruandluse jaoks.
Proportsionaalsuse tagamiseks ja tarbetu lisahalduskoormuse vältimiseks on siiski väikeste filiaalide puhul
usaldatavusnõuete kohaldamisala ja rangus väiksem. Kolmanda riigi pangad peavad asutama EL liikmesriigis
filiaali ja hankima tegevusloa, kui tahavad selles liikmesriigis pangandusteenuseid pakkuma hakata. See nõue
ei kehti juhul, kui kolmanda riigi ettevõtja osutab pangandusteenuseid liikmesriigis asuvatele klientidele ja
vastaspooltele, sest sellisel juhul on klient või vastaspool see, kes pöördub kolmanda riigi ettevõtja poole
sooviga saada talt teenust. Seisuga 31.12.2020 oli ELis 106 kolmanda riigi ettevõtja filiaali, kes tegutsesid 17
liikmesriigis. Neil oli tollel ajal varasid kokku veidi üle 510 miljardi euro10, millest 86% asusid vaid neljas
liikmesriigis (Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa). Nende varade kasv on tõusutrendis ja kasvas
2020. aasta jooksul 120,5 miljardi euro võrra.
Eestis ühtegi kolmanda riigi panga filiaali hetkeseisuga ei tegutse. Liiga rangete nõuete kehtestamisega võib EL
hirmutada oma turult eemale kolmandate riikide pankade filiaalid, kes on pakkunud ELi klientidele mõistlikke
ja asjakohaseid pangandusteenuseid. Seetõttu tuleks veel ettepanekut täpsemalt tehniliselt muuta ja analüüsida,
milliseid nõudeid on riskide seisukohalt asjakohane ja proportsionaalne kolmandate riikide filiaalidele ELis
seada. Kuigi Eestis tuleb kolmandate riikide pankade filiaalidel täita karmimaid nõudeid kui mujal ELis asutatud
filiaalidel ning sisuliselt nõuda tegevusluba, siis nõustume, et kolmanda riigi pankade filiaalidega seotud
riskidele tuleb tähelepanu pöörata ja vajadusel ühtseid põhimõtteid muuta. Kuivõrd kolmandaks riigiks võivad
olla ka off-shore piirkonda jäävad riigid ning filiaali juhitakse sisuliselt emapangast, on kohaliku järelevalve
teostatav täiemahuline järelevalve raskendatud ja riskide katmiseks ei saa täiendavaid nõudeid kehtestada. On
põhjendatud, et kolmandate riikide pankade filiaalidele nõuete kehtestamisele lähenetakse riskipõhiselt ja
proportsionaalselt.
4.6. Halduskaristuste kohaldamise korra muudatused
Seisukoht 1.24: Toetame tõhusaid karistusi, kuid võimalikult suures ulatuses liikmesriikidele pädevuse
jätmist karistuste liigi ja määra suhtes. Karistused peavad olema proportsionaalsed rikkumise ulatuse,
aga ka rikkuja isikuga. Halduskaristuste kohaldamisel füüsilistele isikutele tuleb tagada nende
põhiõiguste kaitse.
Halduskaristuste muudatustena täpsustatakse praktilistest kaasustest tulenevalt sunniraha ja muude
administratiivsete karistuste koosseise. Sunniraha puhul täpsustatakse järelevalve võimalusi kohaldada seda
korduvalt juhul, kui pank jätkab nõuete mitte täitmist. Ühtlasi täpsustatakse aastase kogunetokäibe määratlust
selgemaks viidates CRR määratletud majandusnäitajale. Kriminaalmenetlusi läbiviivate organite ja
finantsjärelevalve koostöö edendamiseks tuleks liikmesriigil ette näha koostööeeskirjad. Ühtlasi sätestatakse
isikutele topeltkaristamise kaitse ehk sama teo eest ei saaks erinevad asutused isikutele karistusi kohaldada.
10
EL pankade koguvarad olid 2020. aasta lõpus 29,43 triljonit eurot.
17
Eesti on juba senised halduskaristused suuresti üle võtnud sunniraha kaudu ning seetõttu suuri muudatusi
siseriiklikus õiguses ei ole vajadust teha. Korduva sunniraha kohaldamise võimalus on Eestis siseriiklikult
võimalik kehtiva õiguse kohaselt. Koostöö Finantsinspektsiooni ja kriminaalasjade menetlejate vahel on seni
toiminud sujuvalt. Sunnirahameetmete täpsustamist saab Eesti toetada, kuid problemaatiline on halduskaristuste
teema.
Eesti leiab, et karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. EL õiguses ei ole kunagi
halduskaristuste mõistet sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud
karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need
mistahes menetluses kohaldada (where European Union legislation does not specifically provide any penalty
for an infringement or refers for that purpose to national legislation, the choice of penalty remains within the
discretion of the Member States - European Court of Justice 7.10.2010, case 382/09 (Stils Met SIA v Valsts
ieņēmumu dienests), [2010] ECR I-09315, margin no 44.). Seega oleme vastu, et viidatakse “administrative”
penalties mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Liikmesriigile peab jääma
maksimaalne paindlikkus, et kasutada enda õigussüsteemis kõige sobivamat sanktsioonisüsteemi ja liiki. Samuti
peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus sanktsioneerida vaid teatud raskemaid rikkumisi (ultima ratio
põhimõte), s.t et iga rikkumine ei pea olema kohustuslikus korras karistatav. Ulatuslik „haldus“karistuste
harmoneerimine väljaspool ELTL artiklis 83 sätestatud õiguslikku alust seab üldse küsimuse alla, mis on ELTL
art 83 (ning seal sisalduva karistusõigussüsteeme kaitsva lg 3) mõte. Viide sõnale "administrative" tuleks välja
jätta. Sanktsioonid tuleks vajadusel ette näha üksnes raskematele rikkumistele, üksnes juriidiliste isikute suhtes
ning tagades maksimaalse paindlikkuse sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osa.
Eelnõus on murettekitav ka see, et „without prejudice“ sõnad viitavad justkui kohustusele sätestada
kriminaalkaristuste kõrval ka administrative karistused. Mis saab siis, kui liikmesriigi õigus võimaldab karistust
kohaldada haldusorganil, kuid liigitab selle süüteokaristuste hulka? Seetõttu ongi terminina ebamäärase
administrative kasutamine ebasoovitav. Mõistlik oleks pigem sätestada nõuded, mida karistuselt eeldatakse (nt
et seda saab kohaldada haldusorgan, lisaks karistusmäärad). Võimaliku madalama põhiõiguste kaitse taseme
tõttu ei ole me nõus, et neid halduskaristusi tuleb kohaldada ka füüsilistele isikutele.
5. Kehtiv regulatsioon ja õiguslikud mõjud
Pangandusregulatsioon on siseriiklikult sätestatud krediidiasutuste seaduses ja finantsinspektsiooni seaduses.
Ettepanekus olevad nõuded võivad koosmõjus mõjutada ka nõudeid Eesti finantskriisi ennetamise ja
lahendamise seaduses, võlaõigusseaduses ja väärtpaberituruseaduses. EL tasandi õigusaktide vastu võtmisel
tuleb Eesti vastavaid seadusi tõenäoliselt muuta.
6. Sihtrühm ja üldised mõjud
Panganduspaketi eelnõude sihtrühm on pangad ja pangandusgrupid, pankade kliendid (tarbijad ja ettevõtjad),
kaudselt investeerimisühingud ja investorid. Finantsinspektsiooni andmetel tegutseb Eestis üheksa panka Eestis
väljastatud tegevusloa alusel ja üksteist välisriigi panga filiaali. Eestis ei tegutse hetkeseisuga ühtegi kolmanda
riigi panga filiaali. Ühtse järelevalvemehhanismi raames on Euroopa Keskpanga otsese järelevalve all euroala
olulised pangad, Eestist SEB Pank, Swedbank ning Luminor Bank. Siseriiklikult süsteemselt olulisena
käsitletakse lisaks LHV panka. Eestis tegutseb seitse investeerimisühingut, kuid mitte ühelegi nendest ei
kohaldata enam CRR või CRD tulenevaid nõudeid. Klientide ja investoritena saab käsitleda kõiki pankade
kliente, kes ostavad Eesti pankadelt teenuseid või on investeerinud nendega seotud instrumentidesse. Sisuliselt
Eesti täisealised inimesed, kuid ka alaealised, kellele saab alates seitsmendast eluaastast konto avada. Näitena
võib tuua, et kehtivate nõudmiseni ja üleöö hoiuselepingute arv 2021. aasta juuni lõpu seisuga11 oli 2 528 061,
sh eraisikute omi 2 230 605. Pankade poolt väljastatud laenudes on eraisikutest kliente võimalik määratleda
kehtivate lepingute põhjal. 2021. aasta juuni lõpu seisuga oli 753 953 kehtivat laenulepingut. Sealhulgas
eluasemelaenu lepingute arv oli 189 976. EL õiguse täiendamine ja täpsustamine suurendab klientide ning
investorite usaldusväärsust finantssektori suhtes tõstes õiguskindlust. Halduskoormus kodanikele võib, kuid ei
pruugi muutuda - see oleneb sellest, kas pangad võivad oma muutunud kulusid katta teenuse hinna muutmisega
klientidele. Pangandussektor on enim avatud riskidele, mis tulenevad majanduskeskkonnast ja kinnisvaraturu
sündmustest.
11
https://www.fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est_korr_2.pdf
18
Rahvusvaheliste standardite üle võtmine tõstab finantsettevõtjate, eelkõige pankade konkurentsivõimet. Ühtsed
rahvusvahelised EL eripäradega proportsionaalsed nõuded mõjutavad finantsturge ja majandust tervikuna
soodsalt. Samas on ettepanekute mõju majandusele praktiliselt siiski väike. Eesti pankadele peaksid uued
omavahendite ja usaldatavusnormatiivide nõuded muutma nõuete täitmise selgemaks ja vähem koormavamaks.
Samuti peaksid nõuded ise teatud osas pigem vähenema. Suuremate pankade puhul võib eelnõu esmane
rakendamine tekitada teatavat halduskoormuse kasvu. Kuid kuna puudub informatsioon õiguse muudatuste
rakendamisega seotud ettevõtjate ühekordse töökoormuse kohta, siis ei ole kahjuks võimalik täpsemalt hinnata
töökoormuse suurenemist, sh suhtena olemasolevasse töökoormusesse. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate
sisemiste juhtimise süsteemide ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole võimalik
anda. Üksikasjalik informatsioon annaks kindlasti parema ettekujutuse õiguse rakendamisega kaasnevast
mõjust, kuid turuosalised on õiguse rakendamisega seotud tegevuste mõjude hindamisel piirdunud pigem
tegevuste kaardistamisega ja hinnanud kaasnevaid mõjusid üldiselt (ettevõtjate konkreetsete arvuliste väärtuste
andmisega kaasneks neil omakorda märkimisväärne aja- ja ressursikulu ega annaks ilmselt teistsugust tulemit,
kui praegune üldine hinnang). Kuluefektiivsuse saavutamine pankade poolt on üks ärisaladuse alla kuuluvaid
teemasid, mida ei olda valmis avalikustama.
Lihtsustatud lähenemiste välja pakkumine EL õiguses näiteks operatsiooniriski jm puhul, peaks tervikuna
vähendama pankade halduskoormust. Teisalt riskitundlikumate meetodite kasutamine peaks majanduslikult
pankadele soodsam olema. Proportsionaalsete nõuete kohaldamine peaks vähendama väike ja keskmise
suurusega pankade halduskoormust. Otseselt riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse korraldust
proportsionaalsusest tulenevate pankade nõuete muutmine ei mõjuta. Kui hinnata mõju finantsinspektsioonile
kui riikliku finantsjärelevalve teostajale, siis proportsionaalsuse nõuded ei tohiks vähendada võimalusi teostada
subjektide üle finantsjärelevalvet tervikuna. Samas võib andmete vähene kättesaadavus finantsjärelevalve
teostamist piirata.
Ettepanekute sotsiaalne mõju on pigem kaudne, eelkõige keskkonnaga seotud algatuste kohaldamisest.
Ettepanekute rakendamisel otsene eelarveline mõju puudub. Kavandatavatel meetmetel ei ole otsest mõju Eesti
regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale.
Komisjon kogus sidusrühmade arvamusi konkreetsetel teemadel seoses krediidiriski, operatsiooniriski,
tururiski, krediidiväärtuse korrigeerimise riski, väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja riskitundlike
varade riskikaalu minimaalse väljundmääraga viies läbi ulatusliku küsitluse (call for evidence) ehk avaliku
konsultatsiooni erinevate finantssektori õigusaktide mõjudest12.
Komisjon kasutas EBA asjatundlikkust, paludes tal koostada Basel III reformi seni rakendamata osade
mõjuanalüüsi13. Lisaks arvestas Komisjon EKP makromajandusliku analüüsiga. EBA hindas EL 189 erineva
panga kogutud andmete põhjal mõju eelkõige suurpankadele. Hinnanguliselt peaksid eelistatud lahenduste
kohaldamine ELs suurendama pankade miinimumkapitalinõuete kaalutud keskmist pärast kavandatud
üleminekuperioodi pikas perspektiivis (2030. aastaks) +6,4%lt +8,4 %ni. Keskmises perspektiivis (2025. aastal)
peaks kasv jääma prognooside kohaselt vahemikku +0,7...+2,7%. Kapitalinõuete kasv peaks jääma 135,1
miljardi euro juurde, kuid eelkõige tuleb kasv globaalselt aktiivsetele pankadele.
7. Hinnang subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Liikmesriikide suutlikkus võtta vastu riiklikke meetmeid on piiratud ning riiklikul tasandil tehtavad muudatused
võivad olla vastuolus praegu kehtiva EL õigusega. Kavandatud muudatustega edendataks veelgi
usaldatavusnõuete ühetaolist kohaldamist ja järelevalvetavade lähenemist ning tagataks pangandusteenuste
puhul võrdsed tingimused kogu ühtsel turul. Neid eesmärke ei suuda liikmesriigid üksinda piisavalt saavutada.
Kavandatud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja, et käsitleda ELi pankadele suunatud
usaldatavusraamistikus valitud sätteid, mis on suunatud üksnes meetmetele, mille eesmärk on tagada nõuete
sujuv toimimine. Oleme arvamusel, et miinimumnõuete kehtestamine ELi õigusaktidega on põhjendatud
ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega kooskõlas olev.
12
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12015-Alignment-EU-rules-on-capital-requirements-to-international-
standards-prudential-requirements-and-market-discipline-/public-consultation_et
13
EBA Basel III rakendamise mõjude analüüs ja võtmesoovitused:
https://www.eba.europa.eu/sites/default/documents/files/Basel%20III%20reforms%20-%20Impact%20study%20and%20key%20reccomendations.pdf
19
8. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Eesti seisukohtade, seletuskirja sisu ja seal olevad mõjud on kaardistatud koostöös järelevalve, keskpanga ja
turuosalistega. Ettevõtjatele tekkiva täiendava aruandluskohustuse kohta on arvamuse esitanud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, kelle arvamust on seletuskirjas arvestatud. Seletuskiri ja seisukohad esitati
mitteametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Justiitsministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale ja Pangaliidule, kelle ettepanekuid on
seisukohtade ja seletuskirja viimistlemisel arvestatud (täpsemalt Lisas).
20
Lisa 1. Arvamused Euroopa Komisjoni ettepanekute kohta, millega muudetakse
pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõudeid, ning Eesti seisukohti selgitava
seletuskirja kohta
Nr Sisu Arvestatud/ mittearvestatud/
selgitatud
1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
17.12.2021: Arvestatud
Meie ministeerium tegeleb peamiselt ettevõtluse toetamisega läbi
rahastamisvahendite ja ei arenda ega tee järelevalvet pangandusturu
õigusruumi suhtes. Siiski on määruses ettevõtjatele tekkinud täiendav
aruandluskohustus, mis on alati koormav. Soovitame kaaluda, kas neid
andmeid oleks võimalik juba eeltäidetult koguda ja/või kasutada
olemasolevaid andmeid.
17.12.2021: Arvestatud
Soovime hilisemas faasis tutvuda ka seletuskirja eelnõuga ja vajadusel
esitada täpsustatud kommentaarid.
27.01.2022: Arvestatud
Hetkeseisuga saame materjalidega nõus olla!
2 Justiitsministeerium
26.01.2022: Selgitatud. Pangad oma klientide,
Kui ettepanek on pankade tegevus-, kapitali- ja juhtimisnõuete kohta, sh äriühingute, laenuvõimekuse
kuidas see saab siis üldiselt äriühingutele täiendavat aruandluskohustust hindamisel kasutavad andmeid ja
kaasa tuua? reitinguid, millest sõltuvad
Ettepanekutes sisalduvad meetmed muudavad ELi pangandust äriühingute nõuete riskikaalud ja
vastupidavamaks. Mõju Eestis tegutsevatele pankadele on sisuliselt ka laenu hind.
õiguskindlust loov ja kapitalinõudeid pigem leevendav. Oleme Äriühingute andmeid puudutav
huvitatud, et nõuded jäävad proportsionaalseks ja ei tooks reaalsektorile konkreetne ettepanek tuli meile
kaasa põhjendamatult rahastamise kulu kasvu ja piiranguid ning MKMist ja põhimõtteliselt võib
pankade ja äriühingute täiendava aruandluskohustuse rakendamisel seda pidada laiemas plaanis
kasutataks võimalikult suures ulatuses olemasolevaid andmeid. mõistlikuks ja seda suunda on
Eesti ka muudes teemades
toetanud/soovinud.
27.01.2022: Arvestatud
Meil ei ole mõistagi midagi selle vastu, et äriühingute
aruandluskohustus oleks kontrolli all ega suureneks tarbetult, kuid jääb
arusaamatuks, kuidas saaks spetsiifilise valdkonna õigusakt seda üldse
teha.
Pankadele kliendisuhte raames esitatavad andmed (sh perioodilised) ei
ole aruandluskohustus selles tähenduses, nagu me seda üldiselt
käsitleme – näiteks majandusaasta aruande esitamise kohustus,
statistiline aruandlus jms.
Kui siin on peetud silmas ainult pangale kliendisuhte raames esitatavaid
andmeid, siis tuleks seda selgemalt väljendada mh mujal samas
dokumendis.
3 Finantsinspektsioon
26.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud
Kuna Eesti on toetanud järelevalveasutuste sõltumatuse tagamist, siis
toetame Euroopa Komisjoni ettepanekuid järelevalveasutuste
sõltumatuse suurendamiseks selgemate ja toimivamate põhimõtete toel.
Samas ei pea me pangas töötamise alustamisel kahe aasta piirangut
pärast vahetult või püsivalt järelevalvet teostanud isikutele otstarbekaks
ega proportsionaalseks meetmeks. Vastavates küsimustes peaks jääma
liikmesriikidele suurem diskretsioon ja võimalus huvide konfliktidega
seonduvaid küsimusi lahendada kaalutlusõiguse põhisemalt. Seetõttu ei
toeta õigusakti tasandil niivõrd konkreetse tähtaja seadmist ja pooldame
eelkõige printsiipide kehtestamist, millistel alustel liikmesriigid ja
järelevalveasutused saavad lähtuda töösuhete kujundamisel.
Vastupidisel juhul võib selline raamistik hakata oluliselt ja
põhjendamatult mõjutama siseriiklikke tööhõive küsimusi.
26.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud
Oleme arvamusel, et pankade juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse
praegused põhimõtted täidavad oma eesmärki ning on piisavad selleks,
et tagada juhtide asjakohasus ja kvaliteetsus, ehk praktikas taanduvad
küsimused hoopis olemasoleva raamistiku rakendamisele. Seetõttu me
ei näe vajadust ulatuslike muudatuste tegemiseks sobivuse ja vastavuse
nõuetes, pooldades eelkõige praktikate selgitamist vajadusel
juhendmaterjalide kaudu. Mõistame, et Euroopa Keskpank nagunii oma
menetluste kaudu oluliste krediidiasutuste sobivusmenetlustega on
oluliselt ühtlustanud vastavat protsessi. Oleme arvamusel, et suurem
õigusaktides ette nähtud ühtlustamine võib pigem põhjendamatult
suurendada nii halduslikke kui ka majanduslikke kulusid ja vähendada
vastavate personaalsete menetlusega seotud oluliste kultuuriliste ja
ühingujuhtimise printsiipide arvesse võtmist. Leiame, et vajab
täiendavat analüüsi (mh milles seisneb probleem), millises ulatuses on
vaja ühtlustada siseriiklikke pankade sobivuse ja nõuetele vastavuse
menetlusi ning milliseid õigusakte see puudutab.
27.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud
Operatsiooniriski uute nõuete kohaldamine toob pankadele, eelkõige
väiksematele pankadele, kaasa oluliselt väiksemad kapitalinõuded.
Oleme olnud arvamusel, et konservatiivne ning usaldusväärne oleks
operatsiooniriski kapitali arvutamisel alati arvesse võtta varasemad
kahjud ehk me oleme soovinud Euroopa Komisjoni ettepanekut
varasemate kahjude arvestamiseks täiendada. Eesti pankades on
operatsiooniriski kahjud aga väga väikesed, samas operatsiooniriskide
tase kõrge. Seega varasemate kahjude arvestamise mõju põhjustaks
madalamaid kapitalinõudeid. Seetõttu võib olla kompromissi huvides
asjakohane, sealhulgas pankadele mõju vähendamiseks, varasemaid
kahjusid mitte arvestada.
27.01.2022 sõnastusettepanekud (punasega): Arvestatud
Kuigi Eestis tuleb kolmandate riikide filiaalidel täita karmimaid
nõudeid kui ELis asutatud filiaalidel ning sisuliselt nõuda tegevusluba
ja nõustume, et pärast UK EList lahkumist tuleb kolmanda riigi pankade
filiaalidega seotud riskidele tähelepanu pöörata ja vajadusel
põhimõtteid muuta. Kuivõrd kolmas riik ei ole ainult UK, vaid ka
näiteks off-shore piirkonda jäävad riigid ning filiaali juhitakse sisuliselt
emapangast, mistõttu on kohaliku järelevalve poolt teostatav
täiemahuline järelevalve tihtipeale raskendatud (nt riskide vaatest ei saa
täiendavaid nõudeid vms kehtestada), siis on põhjendatud, et
kolmandate riikide filiaalidele nõuete kehtestamisel tuleks läheneda
riskipõhiselt ja proportsionaalselt.
4 Eesti Pank
27.01.2022: Arvestatud
Sõnastuslikud ettepanekud seletuskirja osade kohta, millel on suurem
kokkupuude EP makrofinantsjärelevalvega (output floor ja
hüpoteeklaenude riskiarvestus).