Töö number 2021-0063
Tellija Transpordiamet
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12919 Tallinn
Telefon: +372 664 5808
e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 13.01.2022
RIIGITEE 3 (E264) JÕHVI-TARTU-
VALGA KM 138,4-152,0 TARTU-
NÕO LÕIGU EELPROJEKT
KMH PROGRAMM
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Versioon 3 (avalikustamisele)
Kuupäev 13.01.2022
Koostanud Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Moonika Lipping, Marko Lauri
Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto (08.06.2021)
Projekti nr 2021-0063
SKEPAST&PUHKIM OÜ
Laki põik 2
12919 Tallinn
Registrikood 11255795
tel +372 664 5808
e-mail
[email protected]
www.skpk.ee
www.skpk.ee
2 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7
3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 8
3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 9
3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 11
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12
4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 12
4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+........................................................................ 13
4.3. Üldplaneeringud ................................................................................................. 15
4.3.1. Kambja vald ...................................................................................................... 15
4.3.2. Nõo vald ........................................................................................................... 15
4.4. Detailplaneeringud ............................................................................................. 16
5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 19
5.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 19
5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 19
5.1.2. Maardlad ........................................................................................................... 19
5.1.3. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 20
5.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 25
5.1.5. Roheline võrgustik.............................................................................................. 28
5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 29
5.1.7. Natura 2000 alad ............................................................................................... 30
5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 31
5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad ............................................................................ 31
5.2.2. Müraolukord ...................................................................................................... 35
5.2.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 38
5.3. Kultuuripärand ................................................................................................... 38
5.3.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 38
5.3.2. Pärandkultuur .................................................................................................... 39
5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 42
5.4.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 42
5.4.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 43
5.4.3. Teed ................................................................................................................. 43
5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad ................................................... 45
5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 45
5.4.6. Maaparandussüsteemid....................................................................................... 47
6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 49
7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU...................................... 52
7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala......................................................................... 52
7.2. Mõjuallikad ........................................................................................................ 52
7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ..................... 53
7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ............................................................................ 53
7.3.2. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 54
7.3.3. Roheline võrgustik.............................................................................................. 54
7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 54
7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 54
3 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ........................................................ 55
7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad ......................................................................... 55
7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara.............................................................................. 55
7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus............................................................................ 56
8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 57
9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST
....................................................................................................................... 60
9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning
nende teavitamine ............................................................................................. 60
9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta ...................... 61
9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 66
10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 67
LISAD
Lisa 1. KMH algatamise otsus (Transpordiameti 13.08.2021 otsus nr 1.1-2/21/118)
Lisa 2. Kaitstavad loodusobjektid, v.a I ja II kat liigid (EELIS, dets 2021)
Lisa 3. Asjaomaste asutuste seisukohad
KASUTATUD LÜHENDEID
AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus
DP detailplaneering
EELIS Eesti Eluslooduse Infosüsteem
KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
LKS looduskaitseseadus
MuKA Muinsuskaitseamet
MuKS muinsuskaitseseadus
RMK Riigimetsa Majandamise Keskus
VeeS veeseadus
ÜP üldplaneering
4 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
1. Sissejuhatus
Transpordiamet algatas 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118 riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga
km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise
(KMH).
Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu
projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht ja
omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas
Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste
küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevusena nähakse ette üle 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 13
alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1
nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet kavandatava
tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või
vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.
KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:
1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning
mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave
keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju
hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja
põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.
KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel, enne ehitusloa menetlust. KMH läbiviimisel, sh programmi
koostamisel, lähtutakse mh KMH algatamise otsusest (vt Lisa 1). KMH algatamise otsuse kohaselt
tuleb eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi viia välisõhus
leviva müra uuring ja arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-Nõo lõigu ulukiuuringust
(2018, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi koostamise
käigus.
KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused
kajastatakse eraldi dokumendis ehk KMH aruandes. KMH aruande sisu nõuded ja maht on esitatud
KeHJS §-s 20.
Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust
ja soovib seda ellu viia) Transpordiamet. Eelprojekti koostaja ja KMH läbiviija on Skepast&Puhkim
OÜ.
5 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
KMH algatamise otsuse, KMH programmi ja selle menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda
Transpordiameti Tallinna esinduses (Teelise 4, 10916 Tallinn). Täiendavat teavet KMH koostamise
korraldamise kohta saab Transpordiametist, kontaktisik projekteerimise osakonna keskkonna
peaspetsialist Deve Andreson, tel 611 9414, e-post
[email protected].
6 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
2. KMH osapooled
KMH osapooled vt Tabel 1.
Tabel 1. KMH osapooled
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed
Villu Lükk Teelise 4, 10916 Tallinn
Otsustaja* Transpordiamet Projekteerimise osakond, tel 611 9368
keskkonnakorralduse juht
[email protected]
Tiit Vunk Veski 23, 51005 Tartu
Arendaja Transpordiamet Projekteerimise osakond, tel 740 8107
projektijuht
[email protected]
Ekspert Veronika Verš Laki põik 2, 12919 Tallinn
(KMH Skepast&Puhkim OÜ Keskkonnakorralduse tel 664 5808
läbiviija) üksus, vanemkonsultant
[email protected]
* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija
KMH juhtekspert on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026), valdkonnad –
mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, ohtlikud ettevõtted, kultuurimälestised, pärandkultuuri
objektid, väärtuslik maastik ja põllumajandusmaad.
Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende
pädevusele, varasemale töökogemusele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma
liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.
KMH eksperdirühma liikmed (Skepast&Puhkim OÜ-s) on:
Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju tervisele ja heaolule;
Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;
Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond;
Ingo Valgma – valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine, pinnas,
mõju elanike joogiveevarustusele;
Moonika Lipping – valdkond: välisõhu saaste, müra ja vibratsioon – mõju inimese tervisele,
heaolule ja varale, jäätmeteke ja käitlus;
Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: maakasutuse muutus, mõju
inimeste liikumisvõimalustele, mõju elanike varale (maa võõrandamine), valgusreostus;
Marko Lauri – GIS analüüs.
Lisaks on projekti kaasatud:
Arheoloogiakeskus MTÜ – arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva
arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks;
Akukon Eesti OÜ – mürauuring.
Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.
KMH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9.1).
7 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
3. Kavandatav tegevus
3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga on üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluv maantee, mis
kulgeb läbi Eesti ja Läti. Eestis ühendab nimetatud maantee Valgamaad ja lõuna Tartumaad Tartu
linnaga ning ka Tartu Lennuväljaga, mis jääb riigitee 22132 Ülenurme-Külitse tee äärde.
Lõigu algust, Tartu-Lemmatsi vahelist lõiku võib iseloomustada kiirelt areneva piirkonnana. Lähtudes
eelnevast, suureneb vajadus vasak- ja parempööretele ning jalakäijate teeületusele. Vajadus on ka
piirkonda täiendava bussipeatuse järele. Varasemalt on koostatud Tartu-Külitse vahele mitmeid
projekte, mille tulemusena on rajatud paremale poole maanteed jalg- ja jalgrattatee ning mitmeid
liiklussaari jalakäijate teeületuste tarbeks. Uuendatud on põhimaantee katet ja seda juba ka Tartu-
Nõo vahelisel lõigul. Kuna liiklussagedused suurenevad, olekski tõenäoliselt järgmiseks etapiks 2+2
rajalise maantee väljaehitamine Tartust Nõo poole.1
Eelprojekti tehnilise kirjelduse2 kohaselt on projekti eesmärk riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km
138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga täpsustatakse
teedevõrgu asukoht ja omand ning määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht
Projekteeritav teelõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi
küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla (Joonis 1 ja Joonis 2). Lõik piirneb
Tartu linna ja Nõo alevikuga ning kulgeb selles lõigus paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega.
Joonis 1. Tartu-Nõo teelõigu asukohaskeem. Allikas: Projekti tehniline kirjeldus, Lisa 1
1
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri.
Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018
2
Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti
koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
8 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 2. Projekteeritava teelõigu km 138,4-152,0 asukoht. Allikas: Tartu-Nõo ulukiuuring
(OÜ Rewild, 2018)
3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Vastavalt tehnilisele kirjeldusele projekteeritakse 2+2 sõidurajaga põhimaantee lähtudes 2018. a
koostatud eskiisprojektist (OÜ Toner-Projekt töö nr 13/2017). Kui koostatava eelprojektiga on
võimalik saavutada mõistlikum ja optimaalsem lahendus, tehakse ettepanek projektlahenduse
muutmiseks.
Põhimaanteele projekteeritakse võimalikult pikas ulatuses maanteede projekteerimisnormide kohane
6 m laiuse eraldusribaga I klassi maantee ristlõige. Kohtades, kus 6 m laiuse eraldusribaga ristlõiget
ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik projekteerida, lähtutakse eskiisprojekti ristlõikest.
Projekteeritakse teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalikud teed (sh kogujateed, bussipeatused ja
kergliiklusteede ühendused) eskiisprojektis näidatud mahus.
Eskiisprojektis näidatud perspektiivsetest teedest arvestatakse eelprojekti mahtu vaid riigiteede
22154 Aiamaa-Nõo ja 22132 Ülenurme-Külitse vahelise kogujatee projekteerimine.
Projekteerimise käigus selgitatakse välja kohalike teede parendamise vajadus (näiteks juhul kui
ristmiku sulgemise tulemusena kaob ühendus riigiteega tolmuvaba katet mööda). Eelprojektiga
tehakse ettepanek selliste teede parendamiseks, rekonstrueerimiseks või ehitamiseks ning
ettepanekut põhjendatakse.
Projekteerimisel arvestatakse eriveoste marsruutidega, liiklussõlmedes lahendatakse eriveoste
marsruudid ning vajadusel ümbersõidud.
I klassi maantee (põhimaantee) väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised
sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja
mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini. Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu
tagamiseks rajatakse kogujateed, jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad
kergliiklusteed. Maantee ületamine kergliiklejatele viiakse eri tasapindadesse.
9 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Järgnevalt on toodud teelõigu projekteerimise lähteandmed vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele:
projekteerimise lähtetase rahuldav
piirkiirus 110 km/h
sõiduradade arv 2+2
sõiduraja laius 3,5 m
kindlustatud peenra laius 2,5 m
tugipeenra laius 0,5 m
eraldusriba laius 6,0 m
viadukti kõrgusgabariit min 5,5 m sõidutee katte pinnast
Eelprojektiga nähakse ette:
põhimaantee lahendus, sh keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad,
kergliiklusteed ja ristmikud;
rajatiste lahendused;
tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;
sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus.
rajatavate kraavide asukohad;
juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;
bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;
kavandatavate müratõkkeseinte asukohad;
loomade liikumise ja rohevõrgustiku toimivusega seotud rajatiste asukohad
(sh loomatarastus).
Projekti raames projekteeritakse eskiisprojektid järgmistele rajatistele (näidatud ka eskiisprojektis):
Lemmatsi liiklussõlme viadukt PK 1400+88 (ristumine kõrvalmaanteedega 22128
Lemmatsi-Leilovi ja 22129 Tõrvandi-Lemmatsi);
Külitse liiklussõlme viadukt PK 1445+46 (ristumine kõrvalmaanteega 22195 Külitse-Haage
ja 22132 Ülenurme-Külitse);
Nõo liiklussõlme viadukt PK 1506+47 (ristumine kõrvalmaanteega 22155 Nõo-Tamsa ja
22191 Nõo-Meeri);
Suurulukitunnel 25x5 m PK 1458+00;
Suurulukitunnel 25x5 m PK 1488+85.
Ühtlasi projekteeritakse jalakäijate tunnelid järgmistes asukohtades: PK 1391+79, PK 1420+14,
PK 1434+49 ja PK 1473+94.
Lisaks suurulukitele on kavandatud Väänojale laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, kus keskel
oja ja kahel pool oja kallasrajad 2x(2x2,5 m) PK 1415+88.
Ilmatsalu jõele on kavandatud väikeulukite ja poolveeliste loomade läbipääsuks kuivad kallasrajad
mõlemal kaldal laiusega ≥1,0 m, PK 1440+21. Analoogne lahendus on kavandatud Ülenurme-Külitse
maanteele ristumisel Ilmatsalu jõega PK 3+30 piirkonda.
Kraavitruubid tuleb kohandada väikeulukitele läbitavaks. Rajada tuleb kuivad kallasrajad laiusega
≥1,0 m või kui valdavalt enamuse ajast on tegemist kuiva truubiga, siis truubid läbimõõduga 1,0-
1,5 m. Soovituslikult peaks väikeulukitele kavandatud läbipääsud olema horisontaalse põhjaga.
Eskiisprojektis on analoogsed lahendid kavandatud PK 1453+34, PK 1509+36.
Eskiisprojektiga on kavandatud rajada ulukitõkke tarad alates Lemmatsi eritasandilisest
liiklussõlmest kuni projekteeritava teelõigu lõpuni. Eritasandiliste liiklussõlmede piirkondades on
kavandatud ulukitõkke tarad pöörata põhimaanteest eemale kõrvalteele.
10 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Põhimaanteele on kavandatud 7 bussipeatust, Külitse-Haage teele üks bussipeatus ning Ülenurme-
Külitse teele kaks bussipeatust.
Eskiislahendiga on kavandatud sulgeda 6 riigitee ristmikku, mis suunatakse projektlahendi alusel
eritasandilistesse liiklussõlmedesse.
Kavandatud on sulgeda ka 8 mahasõitu kohalikele teedele. Mahasõidud suunatakse kogujateedele
või suletakse tupikteedeks.
Lõigu algusesse on projekteeritud müratõkkeseinad. Lõigu keskosas, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute
juures (enne km 144) arvestatakse lähiajal väljaehitatava müratõkkeseinaga.
Projekteeritava teelõigu talvehoolduse kohta on projekti tehnilises kirjelduses märgitud järgmist:
rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;
lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;
muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.
Prognoositud liiklussagedused (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) aastaks 2045 antud
teelõigul on 2018. a koostatud liiklusuuringu kohaselt 16 259 (lõigu algus) ja 11 563 (lõigu lõpp).
Kavandatavad kiiruspiirangud: lõigu algus 50 km/h, km 138,65-139,65 on 70 km/h, km 139,95-
140,65 on 90 km/h ja edasi peale Lemmatsi liiklussõlme kuni lõigu lõpuni 110 km/h.
3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused
Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel
lähtutakse järgmistest kriteeriumitest3 – alternatiiv:
vastab kavandatava tegevuse eesmärgile;
on vastavuses õigusaktidega;
on tehniliselt teostatav;
on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist
mõistlike vahenditega;
võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;
vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale;
ning arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.
Käesolevas KMH-s ei käsitleta põhimaantee lõigu alternatiivseid asukohti, kuna maantee asukoht
jääb samaks. Ristmike alternatiivseid lahendusi kaaluti ja hinnati Tartu-Elva teelõigu KMH4
läbiviimisel ning KMH eksperdi arvamus ristmike alternatiivide eelistamisel langes kokku
projekteerija ettepanekuga.
Kui käesoleva KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel vajadus
välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena.
Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui
maanteelõiku ei laiendata).
3
Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson.
Keskkonnaministeerium, 2007
4
Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009
11 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega
Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.
4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20355
Arengukava koostamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 12.09.2019 korraldusega nr 215 ning
heakskiidetud 10.06.2021.
Arengukava kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad,
ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu
õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.
Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk
säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050.
aastaks. Liikuvuspoliitika eesmärk on tuua ühistransport inimestele lähemale, muutes selle
kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Taristuarenduses lähtutakse terviklike
(transpordi)koridoride loogikast, taristut kavandatakse multimodaalselt ning arvestatakse riigikaitse
vajadusi ja siseturvalisuse kaalutlusi. Transpordisüsteemi arendatakse säästvalt, nutikalt,
kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest, ning muutes taristul liiklemise
kõigile liiklejatele ohutumaks, ligipääsetavaks ja säästlike liikumisviiside jaoks ligitõmbavamaks (s.o
lähtutakse sõidukita liiklejate vajadustest). Soov on vähendada 2035. aastaks liikluses hukkunute ja
raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena.
Arengukavas tuuakse välja transpordipoliitika üldeesmärgid ja indikaatorid, kirjeldatakse transpordi
riiklikku korraldust ja juhtimismudelit, taristu arendamise põhimõtteid, liikuvusteenuste korraldamise
eesmärke ning hinnatakse arengukava elluviimise maksumust. Arengukava jaguneb sisuliste
eesmärkide seadmisel kaheks osaks: transpordi konkurentsivõime ja liikuvus. Sellise liigenduse
eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike koos, ühtlustada planeerimispõhimõtteid ning suurendada
liikumisviiside sünergiat. Taristu peatükis kirjeldatakse, kuidas korraldada kvaliteetset, ohutut,
nutikat ja kestlikku taristut, et tagada mugavaid ja kulutõhusaid ühendusi nii Eesti siseselt kui ka
rahvusvaheliselt. Liikuvuse korraldamise peatükis seati eesmärgiks korraldada liikuvusteenust
paremini ja keskkonnahoidlikult. See tähendab teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamist
targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja ohutuma liikuvuse planeerimise,
transpordiliikide ühitamise ning nutikate lahenduste kasutamise abil.
Probleemide osas on arengukavas mh märgitud, et viimastel aastatel on läbisõit maanteedel
kasvanud u 4% aastas. Perioodil 2014-2017 suurenes läbisõit kokku 14%. See tähendab, et
transpordi arengukavaga 2014-2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud ehk
pole tehtud piisavalt edusamme autostumise pidurdamiseks. Suurimad proovikivid ühistranspordis
on endiselt seotud hajaasustusega ning äärealade teeninduskvaliteedi tagamise ja suurendamisega
kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu loomise abil. Sealhulgas tuleb
ühistranspordi korraldust käsitleda vajaduspõhiselt ja arendada nõudluspõhist transporti seal, kus
mõistlik. Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt väike ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik potentsiaal
on kasutamata (nt rattakasutuse ja rongi ühendusvõimaluste elluviimises). Eesti suurimates
linnakeskustes on ohutut rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik.
Suuremate teetaristuprojektide puhul tuleb võimalust mööda luua seosed olemasolevate
rattateedega või nende puudumise korral luua rattateed eraldiseisvalt.
5
https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf
12 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Arengukava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille aruandes6 on
märgitud kokkuvõtvalt järgmist: arengukava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on
tervikuna eeldatavalt pigem soodsad. Arengukava sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel on
võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise ja
vähendamise suunas. Arvestades ka Arengukava üldistustasandit ja vähest konkreetsust edasiste
tegevuste suunamisel, ei põhjusta Arengukava otseselt olulisi ebasoodsaid mõjusid. Sellest
tulenevalt ei määra käesolev KSH ka kohustuslikke leevendavaid meetmeid olulise ebasoodsa
keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Siiski esitati KSH käigus võimalusel (nii
vastavusanalüüsi kui välismõjude analüüsi tulemusena) ettepanekuid ja soovitusi Arengukava
täpsustamiseks, ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks.
4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+7
Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr
1.1-4/29. Maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud alljärgnevalt.
Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on järgmised:
Tartumaa ruumiline areng peab toimuma integreeritud terviklahendusena, arvestades
võrdtähtsalt ja tasakaalustatult kujundatavat tehis- ja mõjutatavat looduskeskkonda,
sotsiaalseid vajadusi, kultuuripärandi säilimist, liikuvusvajadust, säästlikkust ning majanduslikku
otstarbekust;
Tartu kesklinn vajab tugevdamist konkurentsis nii Lõunakeskuse kui ka teiste ostu- ja
vabaajakeskuste ning suure külastatavusega asutustega ääre- ja eeslinnas;
Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule kohast looduslähedast
hajaasustust;
Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise
keskuslinnana;
Tartu roll sõlmpunktina transpordis ja liikuvuses peab kasvama nii Läänemere regioonis, Eestis
kui maakonnas;
Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse:
o maastike, linna- ja maapiirkondade, viljeldava maa, puhke-, loodus- ja kultuuripärandi
väärtusi ning nende säilimiseks tarvilike piirangute seadmist;
o inimeste kaitset looduskeskkonnast ja inimtegevusest tulenevate ohtude eest;
o kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana.
Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse:
o riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega;
o maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamisega.
Maakonda läbivad järgmised olulised riigisisesed ja rahvusvahelised põhimaanteed:
nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa,
nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga,
nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme.
Maanteede osas on Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud järgmist: Riigi põhi- ja
tugimaanteede võrk on Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus
puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude
rekonstrueerimisega. Tartu olulisus regionaalse keskusena, hüppeliselt kasvanud pendelränne ning
6
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko OÜ, 2021
7
https://maakonnaplaneering.ee/tartu-maakonnaplaneering
13 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
sellega kaasnev autotranspordi koormus tingib Tartu ringtee arendamist täisringina ehk põhjas
Tiksoja-Vahi ja idas Räpina mnt – Kõrveküla lõigu väljaehitamist. Liiklusohutuse tagamiseks
kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede
laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja
tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga.
Joonis 3. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisest8 Tartu-Nõo teelõigu
piirkonnas
Jalg- ja jalgrattateede osas on märgitud järgmist:
Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja
jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus,
eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5-7 km) asuvate sihtkohtadeni.
Linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteed ühendatakse sujuvalt
Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega.
Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt
suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja).
Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse
riigiteest normidekohase eraldusribaga.
Tartu-Elva suunale rajatakse lisaks maanteeäärsele jalgratta- ja jalgteele valdavalt piki
raudteekoridori kulgev jalgrattatee (vt Joonis 3) kiireks sportlikuks jalgrattasõiduks, millel
muu kergliiklus liikluskorraldusvahenditega keelatakse. Jalgrattatee paigutamise võimalikkus
raudteemaale selgub edaspidiste planeerimis- ja projekteerimistööde käigus.
8
Tartu maakonnaplaneering 2030+. Põhijoonis. Tartu Maavalitsus (08.02.2019)
14 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
4.3. Üldplaneeringud
4.3.1. Kambja vald
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi9 osas kehtestati Kambja
Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51.
Üldplaneeringus on toodud põhimõtteline jalgratta- ja jalgteede paiknemine, perspektiivsed teed ja
liiklussõlmede võimalikud asukohad (Joonis 4), mida täpsustatakse projekteerimise etapis.
Üldplaneeringu koostamisel arvestati Tartu-Elva teelõigu eskiisprojekti lahendusega.
Joonis 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaarist projektala piirkonnas
Kambja Vallavolikogu 23.04.2019 otsusega nr 72 algatati tervet valla territooriumit hõlmav
üldplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine.10
4.3.2. Nõo vald
Nõo valla üldplaneering on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15.11
2017. a toimus üldplaneeringu järjekordne ülevaatus, mille tulemuste kokkuvõte on järgmine:
Nõo valla üldplaneering on jätkuvalt ajakohane dokument, mis on kooskõlas kõigi kehtivate
Nõo valla arengudokumentidega ning võimaldab realiseerida nendes kavandatud
arengueesmärke.
Nõo valla üldplaneering vastab planeerimisseaduse eesmärkidele, luua ruumilise
planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku,
pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud
9
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti,
2018
https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_13_11_18.pdf/2a4ba
fd9-3282-41c8-95a8-f21c6a6b33ec
10
https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering
11
Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering
15 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult,
kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
4 aasta jooksul võib siiski uuesti kaaluda üldplaneeringu algatamise vajadust, kui
esmatähtsad ruumilise arengu teemad või planeeringutest ja õigusaktidest tulenevad
muudatused vajavad täpsustamist.
Järgneval joonisel (Joonis 5) on toodud väljavõtte üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas.
Joonis 5. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas
4.4. Detailplaneeringud
Järgnevalt on toodud ülevaade projektalale jäävatest algatatud/kehtestatud detailplaneeringutest
(DP, Tabel 2). DP-de info pärineb Tartu-Nõo teelõigu eskiisprojekti seletuskirjast ja joonistelt, Maa-
ameti planeeringute kaardirakendusest ning Kambja ja Nõo valdade kodulehtedel avaldatud DP-de
infost ning e-vald keskkonnast.
16 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
Tabel 2. Detailplaneeringud projektalal
Jrk DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise Märkus ja seos käesoleva
nr kpv teeprojektiga
Kambja vald
1. Põllu kinnistu lõunapoolse Kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja 17.04.2007 Osaliselt kehtetuks tunnistatud.
osa DP tootmishoonete ehitamiseks, sihtotstarbe muutmine, tehnovõrkude DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
Räni alevik asukoha ja servituutide vajaduste määramine. 6,2 ha põhimaanteega.
2. Berry, Kastani, Saariku, Berry, Kastani, Saariku ja seni reformimata riigimaa kruntimine, 23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
Kristalli kinnistute ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ja põhimaantee ja nr 22128
lähiala DP maakasutustingimuste määramine. Lisaks varem planeeritud Lemmatsi-Leilovi
Räni alevik kruntide piiride korrigeerimine (Põllu põhjapoolse osa kõrvalmaanteega.
detailplaneering, kehtestatud 07.03.2006). 15,6 ha
3. Kõrtsi kinnistu ja lähiala DP Ala kruntideks jagamine äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete 23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
Lemmatsi küla ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutuse määramine, põhimaanteega. DP-s on
liiklusskeemi väljatöötamine. DP-ga muudetakse valla ÜP-ga arvestatud Tartu-Elva maantee
määratud maakasutuse juhtsihtotstarvet ca 4 ha võrra eelprojektiga.
elamumaast äri- ja tootmismaaks. 8,5 ha
4. Suitsu mü DP Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja ärihoonete Algatatud DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
Lemmatsi küla projekteerimiseks. 6 ha 17.01.2019 põhimaanteega. DP ala läbib
perspektiivne kogujatee.
5. Teeääre ja Lepalaane Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja 22.09.2009, DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
kinnistute ja lähiala DP tootmishoone projekteerimiseks. muudetud põhimaanteega.
Lemmatsi küla 21.09.2010
6. Lemmatsi tankla ja Tanklakompleksi rekonstrueerimine, uuele teenindushoonele 09.09.2008 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
lähiala DP ehitusõiguse määramine. 2 ha põhimaanteega.
Külitse alevik
7. Kraavi ja Lao kinnistute Jagada maaüksused kruntideks, määrata kruntidele sihtotstarbed 23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
ning lähiala DP ja ehitusõigus äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete põhimaanteega.
Külitse alevik, Lemmatsi küla projekteerimiseks ja ehitamiseks. DP-ga täpsustatakse valla ÜP-ga
määratud kogujatee asukohta. 10,5 ha
8. Välja ja Lesta MÜ DP Maa-alale äri ja tootmishoonete kavandamine, teede ja trasside 22.09.2009 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
Külitse alevik planeerimine. 20 ha põhimaanteega. DP ala läbib
perspektiivne kogujatee.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Jrk DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise Märkus ja seos käesoleva
nr kpv teeprojektiga
9. Puru, Pumba, Geelia, Järve Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, 15.03.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga
tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe põhimaantee ning nr 22194
Kiigemäe kinnistute ja täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja Külitse järve teega.
lähiala DP kujunenud ehituslaadiga. Ca 10 ha. Algatatud DP kogupindala oli
Külitse alevik ca 17 ha. Planeeringu II etapp, Kiigemäe ja Pillapalu kinnistute
osa, on lahendatud eraldiseisva DP-ga.
10. Pillapalu ja Kiigemäe Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, 23.08.2011 DP ala asub Ropka paisjärve ja
kinnistute ja lähiala DP kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee
Külitse alevik täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja vahelisel alal.
kujunenud ehituslaadiga. varustamisele. 2,9 ha
11. Aida/Lennuvälja tee 1, Ala jagamine 22 krundiks (16 üksikelamu krunti, 1 ärimaa, 2 Vastu võetud DP ala piirneb Ülenurme-Külitse
Roberti/Lennuvälja tee 9 ja üldmaa ja 3 transpordimaa krunti). 4,7 ha 31.08.2010 kõrvalmaanteega nr 22132.
Lennuvälja tee 13 kinnistute
ja lähiala DP
Külitse alevik
12. Vabadiku maaüksuse DP Jagada Vabadiku maaüksus viieks elamukrundiks, millele on 18.06.2020 DP ala piirneb nr 22195 Külitse-
Külitse alevik määratud ehitustingimused üksikelamute projekteerimiseks. 2 ha. Haage kõrvalmaanteega.
Nõo vald
13. Terkari ja Lalli kinnistute DP Maakasutuse sihtotstarbe muutmine, kruntidele ehitusõiguse DP menetlus -
Järiste küla määramine, hoonestusalade piiritlemine, liikluskorralduse ning lõpetatud
tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. 20,5 ha 06.04.2020
14. Tuuleveski elamurajooni Kinnistute ümberkruntimine ja ehitusõiguse määramine elamute ja 21.12.2020 DP ala asub Tartu-Valga raudtee
osa DP ärihoone ning abihoonete püstitamiseks. 9,5 ha ja Nõo Veskijärve vahelisel alal ja
Nõo alevik piirneb nr 22155 Nõo-Tamsa
kõrvalmaanteega. DP-s on
arvestatud Tartu-Nõo teelõigu
eskiisprojektiga.
18 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
5.1. Looduskeskkond
5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus
Geostruktuurselt liigestuselt jääb projektala Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava
loodepiirile Fennoskandia kilbile. Aluspõhjas eristuvad selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust:
alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord, mille pealispind on
Kaagvere-1 puuraugu andmetel 473,0 m sügavusel, ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv
settekivimite pealiskord.
Pealiskorra moodustavad Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid.
Noorimateks settekivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu ja vanimateks Ediacara
ladestu Gdovi kihistu liivakivid, aleuroliidid ja savid.
Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, Otepää kõrgustikust põhjas 60-76 m
kõrgusel 5-60 m paksuse pinnakattega kaetud alal. Ugandi lavamaad iseloomustab lainjas
moreentasandik, millesse on lõikunud Tartu-Aardla ja Tatra ürgorud. Tartust lääne pool voolab
Ilmatsalu jõgi, millele on rajatud Rahinge ja Ropka paisjärv.
Kaardilehe piires ulatub Devoni ladestu settekompleksi paksus 197, Siluri ladestu paksus 76,
Ordoviitsiumi ladestu paksus 162, Kambriumi ladestu paksus 78 ja Ediacara ladestu paksus 46
meetrini.
Pinnakate lasub trassil Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu liivakivil. Kuna trass lõikub mattunud
aluspõhja oruga, siis on osaliselt tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt,
keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Orus, trassi naabruses avanevad ka Narva lademe (D2nr) Kernave
(D2kr) kihistu kivimid.
Aruküla kihistu (D2ar) koosneb peamiselt peeneteralisest liivakivist, mille punakaspruunid, kohati
kollakas- või roosakashallid, kuni 8 m paksused kompleksid vahelduvad õhemate savi, aleuroliidi ja
domeriidi kirjuvärviliste kompleksidega. Aruküla kihistu paksus ulatub puuraugus 98,6 meetrini.
Kihistu paljandub Tartu linna piires Emajõe oru veerudel ning Haaslava vallas Age oja orus, kus
esinevad ka vaatamisväärsed Age koopad. Lähikonnas asuvad Aruküla koopad, mis on rajatud
Aruküla kihistu liivakivisse, on maailmakuulsate ürgkalade kivististe leiukoht.
5.1.2. Maardlad
Projektiala keskosas lõikub projekteeritav teelõik Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardlaga
(registrikaardi nr 607). Turbamaardlas on määratud kaasneva maavarana ka järvelubja varu.
Projektiala lõunaosas, Nõo aleviku ja Järiste küla piiril lõikub trass sama maardla turbavaruga (Joonis
6). Trass ei lõiku aktiivsete mäeeraldistega.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 6. Maardlad projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet (seisuga 15.09.2021)
Projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja
varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab
riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud KMH
või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad
keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv
ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest kaalutlustest.
5.1.3. Põhja- ja pinnavesi
Põhjavesi
Projektala paikneb Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Hüdrogeoloogiliselt kuulub ala Balti
arteesiabasseini, kus põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhja ning kristalse aluskorra kivimeis.
Kvaternaari (pinnakatte) setetes esinevad nii surveta vett sisaldavad ja vahetult meteoroloogilistele
mõjuritele alluvad poorsed kui ka survelised põhjaveekihid12. Mattunud orud on valdavalt täitunud
liivsavist moreeniga, kus vaid kohati esineb alla 10 m tüsedusega liustikujõesetteid, milles asuva
veekihi veekogum võib olla alternatiiviks aluspõhja veekomplekside veekogumitele. Pinnakattesse
tungib kogu infiltratsioon ja seda läbib suurem osa põhjavee äravoolust. Pinnakatte ülemine osa või
kohati kogu pinnakate kuulub aeratsioonivöösse, kus peale filtratsioonivoolude liigub hulk vett auruna
12
Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK, 2007
20 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
või kapillaarjõudude toimel. Suuremal osal alast esineb maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht
Kesk-Devoni poorsetes purdkivimites.
Staatiline veetase on Keskkonnaregistri puurkaevude info13 alusel 2-28 m sügavusel maapinnast.
Geoloogilise baaskaardi andmetel on Devoni põhjavesi 55-60 m absoluutkõrgusel, vähenedes kirde
(Tartu) suunas. Põhjavett võetakse Kesk- või Alam-Devoni põhjaveekogumist 43-176 m sügavusest
veekihist ja 2 puurkaevu võtavad vett 150-220 m sügavusest Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum
Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Kuna trass lõikub mattunud aluspõhja oruga, siis on osaliselt
tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt, keskmiselt või nõrgalt kaitstud (Joonis
7).
Joonis 7. Põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-amet (seisuga 16.12.2021)
Pinnaveekogud
Järgneva ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri14 andmeid.
Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus Väänojaga (VEE1039200) (Joonis 8). Väänoja on
tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt
korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2019. a kesine. Väänoja
veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja piiranguvööndi ulatus 50 m.
Tegemist on 15,3 km2 valgalaga veekoguga, mis ei ole avalikult kasutatav ja mille kaldal on 4 m
laiune kallasrada.
13
Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021)
14
Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021)
21 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 8. Väänoja oja paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus15
Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus ja piirneb Nõgiaru külas Ilmatsalu jõega (VEE1039000,
vt Joonis 9 ja Joonis 10). Ilmatsalu jõgi on tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste
lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli
2019. a kesine. Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja
piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on 133,8 km2 valgalalaga osaliselt avalikult kasutatava
veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.
Vastavalt LKS § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandus-
süsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne.
15
Veekogude kaitsevööndid on järgnevatel joonistel tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste
kaardirakendus (külastus 15.09.2021)
22 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 9. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus
Joonis 10. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Nõgiaru külas
23 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Puurkaevud
Projektalale või selle vahetusse lähedusse jäävad järgmised puurkaevud (Joonis 11)16:
PRK0001267, Tartu linn, Aardla tänav T125 kinnistu (KÜ 79301:001:0555);
PRK0007607, Kambja vald, Räni alevik, Riia mnt 215 kinnistu (KÜ 28301:001:0054);
PRK0008857, Kambja vald, Räni alevik, Kassisilma tn 26 kinnistu (KÜ 94901:005:1733);
PRK0019048, Kambja vald, Lemmatsi küla, Riia mnt 164 kinnistu (KÜ 94901:005:0643);
PRK0023713, Kambja vald, Lemmatsi küla, Nõlvaku tee 9 kinnistu (KÜ 94901:005:1244)
PRK0007169, Kambja vald, Lemmatsi küla, Kaarsilla kinnistu (KÜ 94901:001:0540);
PRK0021732, Kambja vald, Lemmatsi küla, Päikese kinnistu (KÜ 94901:001:0542);
PRK0051943, Kambja vald, Lemmatsi küla, Lepalaane tn 5a (KÜ 94901:005:1696);
PRK0008854, Kambja vald, Külitse alevik, Rei kinnistu (KÜ 94901:005:1433);
PRK0007468, Kambja vald, Külitse alevik, Kiigemäe tee 3 kinnistu (KÜ 94901:005:0138);
PRK0008089, Kambja vald, Külitse alevik, Pärna tee 8 (KÜ 94901:005:0526);
PRK0017714, Kambja vald, Külitse alevik, Külitse tee (KÜ 94901:005:1508);
PRK0007606, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 1 (KÜ 94901:005:0144);
PRK0006802, PRK0017179 ja PRK0019038, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 4
(KÜ 94901:005:0076);
PRK0062901, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vahtramäe kinnistu (KÜ 52801:001:0581);
PRK0006913, Nõo vald, Nõo alevik, Nõgiaru tn 1 kinnistu (KÜ 52801:010:0385).
Joonis 11. Projektala lähipiirkonnas asuvad puurkaevud. EELIS, sept 2021
Mõjualasse jäävate puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes projektlahenduse valmimisel.
16
Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus (külastus 10.09.2021)
24 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
5.1.4. Taimestik ja loomastik
Taimestik
Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, suhteliselt tasasel või kergelt lainja
reljeefiaga alal, mida liigendavad mõned orud. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 60-76 m.
Traditsiooniliselt on tegu intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, kus nüüdseks on valglinnastumise
tõttu asustus tihenenud. Seetõttu on metsi ja muid loodusliku või pool-loodusliku taimkattega alasid
projekteeritava maanteelõigu piirkonnas vähe. Teelõigu piirkonnas domineerivad põllumajandus-
maad ja elamualad. Põllumajandusmaadel domineerivad monokultuurid ning põllumajandusliku
avamaastiku taimkatte looduslik väärtus on madal. Vähemal määral leidub teelõigu piirkonnas siiski
ka metsi, poollooduslikke niite ja soid. Kuna piirkonnas valdavad kultuurmaastikud, siis on
projekteeritava maanteelõigu ning sellega seotud liiklussõlmede alal ja naabruses paikneva ning
potentsiaalselt mõjutatava taimkatte looduslik väärtus üldiselt madal.
Metsad
Metsad esinevad projekteeritava teelõigu piirkonnas avamaastikus paiknevate metsatukkade või
väiksemate metsamassiividega või piki orge kulgevate metsavöönditena. Ulatuslikke
metsamaastikke piirkonnas ei leidu.
Projekteeritav teelõik läbib suuremat metsaala Külitse aleviku ja Nõgiaru küla piiril (km 144,7–
145,8). Antud metsaala puhul on tegu jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kuuluva keskealise või
valmiva kaasikuga. Järiste küla ja Nõo aleviku piiril (km 148,5-149,2) läbib maantee Järiste oja orus
kulgevat metsavööndit, mille näol on samuti tegu soiste ja kuivendatud kase enamusega metsadega,
mis kuuluvad angervaksa, tarna angervaksa ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpidesse.
Väiksemaid metsatukki ja metsa definitsioonile vastavaid alasid (spontaanselt võsastunud-
metsastunud alad, noorendikud) leidub ka mujal teelõigu läheduses, kuid antud alade looduslik
väärtus on madal.17
Looduslikke metsakooslusi (Natura metsaelupaigatüüpe) ega metsa vääriselupaiku projekteeritava
maanteelõigu piirkonnas ei esine.
Niidud
Ainus projekteeritava teelõigu piirkonnas paiknev pool-looduslik niiduala on kaardistatud Lemmatsi
külas (km 139,4-139,5) maanteest kagus. Niiduala kuulub liigivaese soostunud niidu (tüübi kood
2411) kasvukohatüüpi. Niiduala pindalaga 2,5 ha inventeeriti 2000. aastal, praeguseks on ligikaudu
pool niidualast kadunud, kuna selle on rajatud elamu koos kõrvalhoonetega. Osa säilinud niidualast
on võsastunud.
Sood
Looduslikus seisundis soid pole projekteeritava maanteelõigu naabruses säilinud. Kunagised lagesood
on kuivenduse toimel metsastunud ja kujunenud kõdusoometsadeks või kuivendatud ja haritud
põllumajandusmaaks. Järiste külas teest 200 m kaugusel loodes paikneb väike raba, mis on turba
kaevandamise ja kuivendusega rikutud ning metsastunud. Järiste külas Ilmalatsalu jõe lammil (teest
100 m kagus) paikneb turba kaevandamisega rikutud ning metsastunud madalsoo. Järiste külas
paikneb teest 330 m kaugusel väikene säilinud lagesoo fragment, mis on inventeeritud Järiste
Kuusiku madalsoona. Aiamaa külas ca 450 m kaugusel maanteest kagus asub Ilmatsalu jõe Aiamaa-
Tärivere luhal paiknev madalsoo.
Invasiivseid võõrliike pole projekteeritava maanteelõigu läheduses kaardistatud. Lähim tõrjutavas
staadiumis olev Sosnovski karuputke koloonia paikneb Maa-ameti karuputke kaardirakenduse18
andmetel Külitse aleviku ja Lemmatsi küla piiril maanteest ca 1 km kaugusel. Tartu linnas teelõigu
algusest ca 100-200 m kaugusel asunud karuputke kolooniad on praeguseks hävinud.
17
Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/ (külastus 17.09.2021)
18
Maa-ameti karuputke levialade kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk
(külastus 17.09.2021)
25 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Loomastik
Projekteeritav maanteelõik läbib suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida
iseloomustab väikeste metsatukkade ja põllumajandusmaastiku ja elamualade vaheldumine. Teelõik
läbib piki Järiste oja orgu kulgevat metsavööndid ja ühte väiksemat metsamassiivi Külitse lähistel.
Seetõttu domineerib piirkonnas eelkõige mosaiikmaastikele iseloomuslik loomastik.
Maanteelõigu lähistel on 2018. a ulukiuuringu19 andmetel registreeritud järgmised kohalikud suur- ja
väikeimetajaliigid: põder, metssiga, metskits, ilves, rebane, kährik, mäger, metsnugis, tuhkur, kärp,
nirk, saarmas, halljänes, valgejänes, orav, kobras, ondatra, harilik siil ja kaelussiil. Kõige arvukamaks
suurulukiks on piirkonnas metskits, kes on arvukalt levinud kogu teelõigu piirkonnas.
Liiklusohutuse seisukohalt on kõige olulisemateks liikideks sõralised – põder, metskits ja metssiga.
Pruunkaru ja hunt on piirkondlikud liigid ning nende püsivaid elupaiku teelõigu lähistel tõenäoliselt ei
leidu. Väikeimetajatest on kõige arvukamad rebane ja kährik.
Suurulukeist hukkub maanteel enim metskitsi. Liiklusõnnetuste andmete järgi võib öelda, et metskits
ületab teed terve Tartu-Nõo teelõigu ulatuses, põder ja metssiga pigem metsaalade läheduses, mis
kattuvad rohevõrgustikuga. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-201820, mis
koondab loomaõnnetuste andmestikku, järgi on teelõigul kolm loomaõnnetuste koondumiskohta ehk
klastrit (Joonis 12). Neist tugevaim klaster paikneb teelõigu keskosas Külitsest edelas metsaala piiril,
kus on toimunud 13 õnnetust, neist 4 põtrade, 7 metskitsede ja 2 metssigadega.
Joonis 12. Loomaõnnetuste koondumiskohad projekteeritaval maanteelõigul Eesti
riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-2018 järgi
19
Tartu-Nõo ulukiuuring. OÜ Rewild, 2018
20
Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet, OÜ Hendrikson & Ko
https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/
26 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
2018. a tehtud ulukiuuringu andmetel eristub Tartu-Nõo teelõigul kolm suurulukite läbipääsu-
vajadusega kohta (B, E ja F, Joonis 13). Kaks läbipääsuvajadusega kohta (E ja F) kattuvad üldjoones
Tartu-Nõo maanteelõigul välja toodud kahe rohevõrgustikuga ristumise konfliktalaga (Joonis 14).
Läbipääsu vajaduse koht F (km 148,6-149,1, rohekoridor enne Nõod) on Tartu-Nõo lõigu kõige
olulisem suurulukite läbipääsukoht, mis ühendab loomade kagu-loode suunalist liikumiskoridori.
Suurim sihtliik antud kohas on põder. Läbipääs (tunnel või ökodukt) on soovitav rajada pigem
metsaala Tartu poolsesse serva või selle lähedusse kasutades ära maapinna tõusu.
Läbipääsu vajaduse koht E (km 145,0-146,0, rohekoridor ja metsaala pärast Külitset) on oluline
suurulukite läbipääsu piirkond, mis ühendab loomade ida-lääne ja põhja-lõuna suunalisi
liikumiskoridore ja kattub rohekoridoriga. Antud kohas on põdra ja metskitse läbipääsuvajadus,
kõrgema arvukuse ajal liigub selles kohas tõenäoliselt ka metssiga. Sobivaks lahenduseks oleks
eritasandiline läbipääs (ulukitunnel või ökodukt) koos suunavate aedadega.
Rohevõrgustikuga kattuvate ulukiläbipääsude puhul on väiksem oht, et peale läbipääsu rajamist
ümbritsevad alad täis ehitatakse. Seega on neis kohtades võrreldes naaberaladega suurem
tõenäosus, et ulukid võtavad läbipääsud omaks ja läbipääs toimib hästi. Seevastu elamu-, äri- ja
tootmisarenduste piirkondades on oht, et loomade liikumisteed saavad läbi lõigatud.
Kolmas suurulukite (peamiselt metskitse) teeületusala (koht B) Lemmatsis asub kiirelt arenevas
elamupiirkonnas Tartu linna lähistel. Seetõttu on läbipääsu rajamine antud piirkonnas raskendatud.
Vähemalt seni, kuni piirkonna kõik elamu-, äri- ja tootmisarenduste planeeringud ei ole teostunud,
on tõenäoline, et metskitsede aktiivsus piirkonnas püsib kõrgena. Seega on soovitav liiklusohutuse
tagamiseks metskitsele teeületusvõimalus siiski luua. Soodne koht selleks on Lemmatsis Väänoja
kaldal, kuhu on võimalik rajada laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, mis erandkorras toimiks
ka alamõõdulise metskitseläbipääsuna.
Joonis 13. Suurulukite (sinised nooled) ja väikeulukite (rohelised nooled) läbipääsu-
vajadus. Tumesinisega on maanteel märgitud suurulukiläbipääsude nihutamise ala.
Väljavõte 2018. a ulukiuuringust (OÜ Rewild)
Väikeulukid vajavad suurulukitega võrreldes tihedamalt asetsevaid teeületusvõimalusi ja seda kogu
teelõigu ulatuses. Tartu-Nõo lõigul saavad väikeulukid kasutada rajatavaid suurulukiläbipääse, kuid
27 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
ainult neist ei piisa. Teeületuste koondumiskohad on tihti seotud jõgede ja kraavidega. Seetõttu on
soovitav maanteega lõikuvate kraavide truubid ümber ehitada kallasradadega väikeulukitele ja
kahepaiksetele sobivateks tunneliteks või lisada veetruubi kõrvale kõrgemale kuiv tunnel.
Väikeulukitele sobilikud läbipääsukohad on eespool toodud joonisel (Joonis 13) tähistatud roheliste
nooltega.
Eelnimetatud ulukiuuringu andmeil on teelõigu piirkonnas registreeritud järgmised pisiimetajate
liigid: juttselg-hiir, kaelushiir, pisihiir, koduhiir, kodurott, rändrott, vesirott, leethiir, niidu-uruhiir,
põlduruhiir, kasetriibik, mutt, vesimutt, mets-karihiir ja väike-karihiir. Piirkonnas on registreeritud
11 käsitiivalise- ehk nahkhiireliiki. Külitse külas maantee läheduses (ca 60 m kaugusel põhjas)
paiknev Ropka järv ning seda ümbritsev roheala on nahkhiirtele olulisteks elupaikadeks.
Kahepaikseid on piirkonnas registreeritud 9 liiki: harilik kärnkonn, harilik mudakonn, rohukonn,
rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn, harivesilik, tähnikvesilik. Roomajatest on registreeritud
arusisalik ja rästik.
Projekteeritava teelõigu piirkonnas elutseb peamiselt mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik.
Piirkond pakub elu- ja toitumisalasid ka kaitstavatele linnuliikidele. Projekteeritava teelõigu ümbruses
on kohatud21 7 esimese kaitsekategooria linnuliiki: must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur-
konnakotkas, merikotkas, kalakotkas, väikepistrik ja tutkas; 18 teise kaitsekategooria linnuliiki, sh
kanakull; ja 50 kolmanda kaitsekategooria liiki, sh valge-toonekurg, laanepüü jt. Teelõigu piirkonna
maastikud ei paku neist küll enamusele pesituspaiku, kuid mosaiikmaastikud on paljudele
kaitstavatele liikidele headeks toitumisaladeks.
5.1.5. Roheline võrgustik
Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on roheline võrgustik ehk rohevõrgustik määratud Tartu
maakonnaplaneeringuga 2030+22. Rohevõrgustikku võidakse täpsustada kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutega, kuid need on haldusreformi järgselt alles koostamisel (vt ptk 4.3).
Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt
kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv sidus võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga
tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning
leevendada kliimamuutuste mõju. Rohevõrgustik koosneb suurematest loodusmaastike aladest ehk
tuumaladest, mis on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega.
Projekteeritav maanteelõik ristub rohevõrgustikuga kahes paigas: Külitse alevikust edelas lõikab
maantee piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tugiala loodenurka ning Nõo alevikust kirdes lõikab
maantee piirkondliku tasandi rohekoridoriga (Joonis 14). Maanteelõigu Tartu poolse osa piirkonnas
rohevõrgustiku alad puuduvad.
Maanteelõigu ristumised rohekoridoridega on kaardistatud rohevõrgustiku konfliktikohtadena, kuna
tiheda liiklusega maantee omab olulist barjääriefekti ja põhjustab loomade hukkumist ning
kokkuvõttes halvendab rohevõrgustiku toimimist. Külitse lähistel maantee tugialaga lõikumise
piirkonnas asub ka teelõigu olulisim loomaõnnetuste koondumiskoht, mis kinnitab, et piki
rohevõrgustiku alasid toimub intensiivsem ulukite liikumine. Praegu on maanteelõik tarastamata, mis
võimaldab ulukite liikumist, kuid puuduvad ka spetsiaalsed loomade ohutut läbipääsu võimaldavad
loomapääsud. 2018. a läbiviidud ulukiuuringuga on tehtud ettepanekud rohevõrgustiku toimimiseks
vajalike loomapääsude rajamiseks (vt ptk-id 3.3 ja 5.1.4 ning Joonis 13). Ettepanekuid arvestatakse
eelprojekti koostamisel.
Tartu-Nõo ulukiuuring. Rewild, 2018.
21
Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 (https://maakonnaplaneering.ee/tartu-
22
maakonnaplaneering)
28 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 14. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava maanteelõigu piirkonnas Tartu
maakonnaplaneeringu 2030+ järgi
5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid23 on näidatud KMH programmi lisas (Lisa 2) esitatud joonisel24.
5.1.6.1. Kaitstavad alad
Kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad) projekteeritava maanteelõigu lähipiirkonnas puuduvad. Lähim
kaitstav ala on Tartu linnas asuv Riia tn tammeallee, mis jääb projekteeritava lõigu algusest 1,8 km
kaugusele. Lähim kavandatav kaitstav ala on Tartu linnas asuv Sanatooriumi park, mis jääb
teelõigu algusest 0,8 km kaugusele.
Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on Nõo alevikus asuv Nõo keskkooli pärn, mis jääb
projekteeritavast maanteelõigust ca 0,8 km kaugusele kagusse. Kavandatav kaitstav looduse
üksikobjekt Nõo koguduse pärn jääb teelõigust samuti 0,8 km kaugusele.
Mõju kaitstavatele aladele puudub.
5.1.6.2. Kaitstavad liigid
Kaitstavad loomaliigid
Lähim I kaitsekategooria loomaliigi, väike-konnakotka (Aquila pomarina), elupaik asub teelõigu
keskosast 0,7 km kaugusel. Antud elupaiga kaitseks on moodustatud Täsvere väike-konnakotka
püsielupaik, mis jääb teest 0,9 km kaugusele.
23
Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 16.12.2021)
24
Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele
minevas versioonis I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1.
29 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Lähim II kaitsekategooria loomaliigi, veelendlase (Myotis daubentonii), elupaik jääb
projekteeritava maanteelõigu keskosa vahetusse naabrusesse asudes teest 60 m kaugusel. Samal
alal on registreeritud veel teinegi, täpsemalt määramata nahkhiireliik. Antud alal paiknev Ropka järv
koos seda ümbritseva haljasalaga on nahkhiirtele oluliseks elupaigaks ja toitumisalaks.
II kaitsekategooria linnuliikide lähimad registreeritud elupaigad jäävad projekteeritavast teelõigust
üle 3 km kaugusele.
Lähim III kaitsekategooria loomaliigi, rukkiräägu (Crex crex), elupaik jääb Lemmatsi külla
projekteeritava teelõigu algusosast 470 m kaugusele kagusse. III kaitsekategooria loomaliigi valge-
toonekure elupaik jääb teelõigu lõpuosast 630 m kaugusele loodesse Meeri külla. Ülejäänud
piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad jäävad maanteest rohkem kui
1 km kaugusele.
Kaitstavad taimeliigid
Lähim registreeritud I kaitsekategooria taimeliigi, püsiksannika (Swertia perennis), elupaik jääb
teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning selle kaitseks moodustatud Kolga püsiksannika
püsielupaik jääb teest 1,9 km kaugusele.
Lähim registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi, kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum-
carolinum), elupaik jääb teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning see asub Kolga püsiksannika
püsielupaiga alal.
Teelõigu vahetus naabruses on registreeritud mitmed III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad.
Räni alevikus (km 139,4) asuvad laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) elupaigad vahetult
olemasoleva tee ääres mõlemal pool teed, kagus jätkub sama elupaik Lemmatsi küla alal. Lemmatsi
külas (km 140,6) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 40 m kaugusele loodesse. Külitse
alevikus (km 144,7) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 220 m kaugusele kagusse.
III kaitsekategooria taimeliigi, balti sõrmkäpa (Dactylorhiza Baltica), elupaik on registreeritud
Külitse alevikus (km 144,75) olemasolevast maanteest 20 m kaugusel loodes. Balti sõrmkäpa
elupaik asub ka Lemmatsi külas (km 141,5) 330 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 20 m
kaugusele on kavandatud kogujatee.
Hariliku künnapuu (Ulmus laevis, III kaitsekategooria) elupaik asub Külitse alevikus (km 143,2)
100 m kaugusel maanteest loodes.
Roheka käokeele (Platanthera chlorantha, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km
141) maanteest 400 m kaugusel kagus ja seda läbib kavandatav kogujatee. Roheka käokeele
elupaik asub ka Külitse alevikus (km 142,6) 260 m kaugusel maanteest kagus.
Ahtalehise ängalheina (Thalictrum lucidum, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas
(km 141,5) 310 m kaugusel maanteest kagus ja selle piirile on kavandatud kogujatee.
Pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km
140,8) 410 m kaugusel maanteest kagus ja sellest ca 100 m kaugusele on kavandatud kogujatee.
Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas
(km 141,4) 390 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 40 m kaugusele on kavandatud kogujatee.
Ülejäänud teelõigu piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad jäävad
projekteeritavast maanteelõigust rohkem kui 300 m kaugusele.
Kaitstavate seene- ja samblikuliikide elupaiku pole projekteeritava teelõigu piirkonnas
registreeritud.
5.1.7. Natura 2000 alad
Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid ega linnualasid projekteeritava teelõigu alal ega
läheduses ei leidu.
30 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Lähim Natura ala on Elva loodusala (RAH0000151), mis asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 3
km kaugusel piirnedes ca 430 m ulatuses riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Loodusala kaitse-
eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud
(6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid,
mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio
crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra
lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu-
karukell (Pulsatilla patens).
Teine lähim Natura ala on Keeri-Karijärve loodusala (RAH0000503), mis asub projekteeritava
teelõigu lõpust ca 3 km kaugusel läänes. Loodusala kaitse-eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult
rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed
kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad
loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik
tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu-
karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas (Lutra lutra).
Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu võib igasugused otsesed või
kaudsed mõjud loodusaladele ja nende eesmärgiks olevatele liikidele välistada. Seetõttu Natura
hindamist läbi viia ei ole vajalik.
5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad
Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed.
Suurema liiklussagedusega25 teed projektalal on:
projekteeritav põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (keskmine liiklussagedus vahemikus ca
8300-14700 autot ööpäevas);
riigitee 22128 Lemmatsi-Leilovi (keskmine liiklussagedus ca 1100 autot ööpäevas);
riigitee 22132 Ülenurme-Külitse (keskmine liiklussagedus ca 1300 autot ööpäevas);
riigitee 22154 Aiamaa-Nõo (keskmine liiklussagedus ca 1200 autot ööpäevas);
riigitee 22155 Nõo-Tamsa (keskmine liiklussagedus ca 1400–2000 autot ööpäevas).
Ülejäänud piirkonna sõiduteede liiklussagedused jäävad alla 1000 auto ööpäevas.
Kavandatava maanteelõigu piirkonnas välisõhu kvaliteedi pidevseiret õhusaasteainete osas
teadaolevalt ei teostata. Lähim pidevseirejaam asub projektalast linnulennult ca 4 km Tartu linnas
Kalevi tänaval (Tartu seirejaam)26. Tartu seirejaama piirkonnas on seireandmete põhjal välisõhu
kvaliteet õhusaasteainete osas hea. Selle tulemusi aga kavandatava tegevuse piirkonda üle kanda ei
saa- Tartu seirejaam asub tihedalt asustatud linnakeskkonnas, millest nii projektala piirkonda läbiva
liikluse iseloom (liiklussagedused), maakasutus, piirkonnas toimuvad tegevused kui ka hajumis-
tingimused on erinevad.
Projekteeritava maanteelõigu mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud perspektiivsele olukorrale 2009.
aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames27. Hindamisel käsitleti olukorda aastal
25
Maa-ameti Transpordiameti kaardirakenduse andmetel (2019 ja 2020. aasta loendus)
26
Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee (külastus 09.09.2021)
27
Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH. Lõpparuanne. OÜ Hendrikson&Ko, 2019
31 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
2030 (liiklusprognoos 9600–16800 autot ööpäevas). Kuigi tegemist on hinnanguga perspektiivsele
olukorrale, kus aluseks mõnevõrra suurem liiklussagedus, kui olemasolevas olukorras, siis annavad
hindamise tulemused siiski hea ülevaate, millistes kontsentratsioonides õhusaasteaineid
projekteeritaval maanteel tekib, milline on nende leviku ulatus ning kas ja milliste saasteainetega
võib probleeme tekkida. Mõju hinnati õhusaasteainete leviku modelleerimise teel järgmiste
saasteainete osas: süsinikoksiid (CO), lämmastikdioksiid (NO2) ja peenosakesed (PM10). Tulemuste
kohaselt esinevad õhukvaliteedi piirväärtustega võrreldes kõrgemad kontsentratsioonid tahkete
osakeste (PM10) puhul. Tahkete osakeste osas on võimalik õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kuni
25 m kauguseni tee telgjoonest. Samas tuuakse KMH aruandes tuuakse välja, et kuna ületamine on
võimalik vaid varakevadise “tolmumaksimumi” ja halbade hajumistingimuste kokkulangemisel, siis
on tõenäoline piirväärtuse ületamine kuni paaril kolmel päeval aastas. Teiste saasteainete puhul on
saasteainete kontsentratsioonid madalad ning piirnormide ületamist nende osas näha ei ole.
Teiste piirkonna sõiduteede kohta andmed puuduvad, kuid arvestades nende liiklussagedusi ning
2009. aasta modelleerimise tulemusi, siis nende puhul piirnormide ületamist eeldada ei ole.
Paikseid heiteallikaid projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses registreeritud ei ole. Lähim
heiteallikas on sellest ca 130 m kaugusel asuv katlamaja (Nõo alevikus). Järgmised heiteallikad
jäävad ca 200 m ja enamale kaugusele. Neist kaheksa asub Tartu linnas (projekteeritavast
maanteelõigust ca 500-650 m kaugusel), üks Külitse alevikus (kaugus maanteest ca 300 m) ning
kolm Nõo alevikus (kaugus maanteest ca 130-250 m). Vt täpsemalt Joonis 15. Valdavalt on tegemist
katlamajade ja tanklatega.
Joonis 15. Projektalast 1 km raadiuses asuvad paiksed heiteallikad (projekteeritav teelõik
tähistatud punasega). Allikas: KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 08.09.2021
32 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või
koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi
väljaspool käitise tootmisterritooriumi28,29. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest/
registreeringutest30 nähtub, et saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete
tootmisterritooriume ei esine.
Lisaks sõiduteedele ja paiksetele heiteallikatele mõjutavad välisõhu kvaliteeti ka muud valdkonnad,
nt põllumajandus. Erinevate valdkondade koosmõju iseloomustamiseks saab kasutada aastateks
2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi
raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga
välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030
olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie
saasteaine (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus,
transport, lahustite kasutamine, jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed
heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste31. Prognoosis käsitletavad saasteaineid
tekib vähemal või rohkemal määral ka projekteeritava maanteelõigu ehitus- ja kasutusetapis.
Ülevaate 2020. aasta seisust projektala piirkonnas annavad Joonis 16 kuni Joonis 19.
Joonis 16. SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
28
Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud
saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise
korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse
kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või
keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga.
AÕKS § 10 (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv)
29
Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016
määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv)
30
KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem (külastus 09.09.2021)
31
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II.
Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel,
2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276
33 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 17. PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
Joonis 18. NH3 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
34 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 19. NOX 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020
(projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate
õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030
Joonistelt nähtub, et erinevate valdkondade koosmõjus jäävad kõikide hinnatud saasteainete
kontsentratsioonid projektala piirkonnas allapoole kehtestatud piirväärtusi.
5.2.2. Müraolukord
Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) alusel on välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemed.
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00)
ajavahemikust, müra allikast (tööstusmüra või liiklusmüra) ning mürakategooriast.32 Kuna
projekteeritavaks objektiks on sõidutee ning liiklus- ja tööstusmüra normeeritakse eraldi, siis on
kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased liiklusmüra allikad.
Olulisemateks liiklusmüra allikateks on suurema liiklussagedusega teed, milleks piirkonnas on
projekteeritav riigi põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Liiklussageduste kohta vt täpsemalt ptk
5.2.1.
AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse
juhtotstarbele. Kehtivate ÜP-de (Nõo valla ÜP33 ja Kambja valla ÜP endise Ülenurme valla osas34)
kohaselt on projektala piirkonnas valdavalt tegemist elamu maa-alade, äri- ja tootmismaade ning
juhtotstarbeta aladega. Vähemal määral leidub ka puhkealasid. Piirkonna maakasutuse kohta vt
täpsemalt ptk 4.3 Joonis 4 ja Joonis 5. Kambja valla ÜP-ga endise Ülenurme valla osas on
eelnimetatud maakasutuse juhtotstarbed määratud järgmistesse mürakategooriatesse: I –
puhkealad hoonete ehitamise õiguseta (projektala piirkonnas), II – elamu maa-alad ning V –
32
AÕKS § 55-56 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv)
33
Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering
34
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti,
2018
35 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
tootmisalad. Nõo valla ÜP-ga maakasutuse juhtotstarbeid mürakategooriasse jaotatud ei ole.
Juhtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. Kuigi tootmise maa-ala on määratud V kategooriasse,
siis kehtiva AÕKS kohaselt sellele müra normväärtust kehtestatud ei ole. Kokkuvõtvalt rakenduvad
olemasolevas olukorras projektala piirkonnas I ja II mürakategooria normtasemed (Tabel 3).
Tabel 3. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“35
Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB
Liiklusmüra Liiklusmüra
I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad 55 päeval 50 päeval
ehk vaiksed alad 50 öösel 40 öösel
II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja
55 päeval
sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- 60 ja 651 päeval
50 öösel
alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad 55 ja 601 öösel
65 ja 701 päeval 60 päeval
III kategooria - keskuse maa-alad
55 ja 601 öösel 50 öösel
IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa- 65 ja 701 päeval 60 päeval
alad 55 ja 601 öösel 50 öösel
1
müratundliku hoone teepoolsel küljel
Suures osas (kuni km 147,3) on projekteeritava maanteelõigu kohta koostatud strateegiline
mürakaart (vt Joonis 20)36. Võrreldes mürakaardil olevaid müratasemeid II mürakategooria
liiklusmüra piirnormidega (Tabel 3), siis nähtub, et maanteega piirnevatel elamualadel esineb
olemasolevas olukorras probleeme ülenormatiivse müraga:
päevasel ajal ulatub ülenormatiivne müra keskmiselt kuni 100 m kaugusele teest. Teest
keskmiselt kuni 50 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 50-100 m kaugusel
vahemikku 60-64 dB;
öisel ajal ulatub ülenormatiivne müratase keskmiselt kuni 50 m kaugusele teest. Teest
keskmiselt kuni 25 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 25-50 m kaugusel
vahemikku 55-59 dB.
Projekteeritava maantee osas on hinnatud ka perspektiivis maanteelt lähtuda võivat mürataset.
Sarnaselt õhusaastega, 2009. aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames ning
olukorrale aastal 2030 ja sellele koostatud liiklusprognoosi arvestades (9600–16800 autot
ööpäevas). Hindamine viidi läbi müra leviku modelleerimise teel ning tulemusi võrreldi II
mürakategooria normväärtusega (elamualad). Tulemustest nähtub, et ka perspektiivses olukorras
on ülenormatiivsest mürast mõjutatud teest keskmiselt kuni 100 m raadiusesse jäävad elamualad
(nii päeval kui öösel). Töös on ära näidatud ka kohad, kus on vajalik kasutada leevendusmeetmeid
mürahäiringu vähendamiseks (müraekraanid).
35
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv
36
Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 09.09.2021
36 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 20. Maanteeliikluse mürakaart põhimaanteede nr 3 kohta (aasta keskmine
müratase). Allikas: Maa-ameti mürakaardi kaardirakendus (külastus 09.09.2021)
Projekteeritava maantee lõigule km 141,52-141,62 (elamu Riia mnt 229 kinnistul Külitse alevikus)
ja km 143,85-143,97 (elamud Haaviku tee 1 ja 3 kinnistutel Külitse alevikus) on koostatud
müratõkkeseinte eelprojekt37. Eelprojekti raames on läbi viidud ka liiklusmüra hinnang38, mille
tulemused on samaväärsed varasematele uuringutele – teega vahetult piirnevatel aladel esineb
ülenormatiivset müra. Teest kuni ca 40 m kaugusel (Riia mnt 229 ja Haaviku tn 1 ja Haaviku tn 3
eluhoonete juures) jääb müratase päevasel ajal vahemikku 65-71 dB, öisel ajal vahemikku 55-61 dB.
Planeeringuala teiste sõiduteede kohta andmed puuduvad. Arvestades aga, nende liiklussagedused
on põhimaantee nr 3 omast oluliselt madalamad (maksimaalselt kuni 2000 auto/ööpäevas, vt
täpsemalt ptk 5.2.1), siis sellistel puhkudel üldjuhul ülenormatiivse müraga probleeme ei ole.
Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on haldusreformijärgse Kambja valla osas koostamisel
uus üldplaneering, mis tähendab, et perspektiivis võivad selle piirkonna maakasutuse juhtotstarbed,
mürakategooriad ja ümbruskonnale rakenduvad müranormid muutuda. Uue ÜP koostamine on eskiisi
koostamise staadiumis.
37
Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein. Eelprojekt.
Roadplan OÜ, 2021
38
Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85-143,97 Haaviku tee
1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021
37 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
5.2.3. Vibratsioon
Täpsed andmed piirkonnas tekkiva ja maapinna kaudu leviva vibratsiooni kohta puuduvad.
Vibratsiooni allikaks on autoliiklus ja ehitustegevus. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla
tajutav busside ja muu raskeliikluse puhul suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu
või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres ning kui teede olukord on halb
(augud, ebatasasused). Jõhvi-Tartu-Valga maantee seisukord on hea. Heas seisukorras teede korral
ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste39 lähedale
või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele.
Teisi selliseid tegevusi mis võiksid olemasolevas olukorras maapinna kaudu levivat vibratsiooni
põhjustada (ehitustegevust, millega kaasnevad lõhkamised, märkimisväärsed rammimised,
puurimised vms) käesoleva KMH programmi koostamise ajal projektala piirkonnas teada ei ole.
5.3. Kultuuripärand
5.3.1. Kultuurimälestised
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt asuvad projektalal või selle vahetus
läheduses Külitse alevikus järgmised kultuurimälestised (Joonis 21):
- Asulakoht (reg nr 13047). Asulakohta on arheoloogiliselt kaevatud 2002. a. Sealt on leitud
keraamikat, erinevate esemete katkeid ning loomaluid. Keraamika põhjal on asulakoht
dateeritud 9.-16. sajandisse. Asulakoha kultuurkihti iseloomustab ümbritsevast maastikust
tumedam pinnas, kus esineb keraamikat, kivipurdu ja savitihendeid. Asulakoha mõõtmed on
põhja-lõuna suunas ca 130-270 m ning ida-lääne suunas ca 240 m. Asulakoht ulatub
mõlemale poole Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist.
Mälestise seisukord on registri andmetel rahuldav (seisuga 29.08.2017);40
- Kalmistu ”Pähnimägi” (reg nr 13048). Kalmistut arheoloogiliselt kaevatud ei ole, kuid
kalmealalt saadud leidude põhjal on muistis dateeritud 11.-17. sajandisse. Kalmistult on
leitud savinõukilde, põlenud luid, münte, ehete katkeid, naelu ning raudesemeid. Kalmistu
paikneb küntud põllul ning maastikuliselt ei ole kalme täpseid piire võimalik eristada, kuna
puuduvad nähtavad kalmekonstruktsioonid. Kalme tuumikala peaks paiknema põllu
kõrgeimal nukil. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist. Mälestise seisukord on registri
andmetel rahuldav (seisuga 19.04.2012);41
- II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4303). Mälestis omab ajaloolist tähtsust
kui II maailmasõjas langenute ühine matmispaik. Ühishauda on maetud 196 Nõukogude
armee poolel võidelnut, kes hukkusid 1944. a Tartu ümbruses. 1969. a püstitati hauale
mälestussammas. Mälestise juurde viiv tee on kaetud betoonplaatidega. Mälestise seisukord
on registri andmetel hea (seisuga 07.01.2020).42
39
kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused,
pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele elamute, ühiselamute ja
hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni
piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. (https://www.riigiteataja.ee/akt/110061)
40
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13047 (külastus 27.08.2021)
41
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13048 (külastus 27.08.2021)
42
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4303 (külastus 27.08.2021)
38 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 21. Kultuurimälestised projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet kultuurimälestiste
kaardirakendus (külastus 27.08.2021)
Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva
arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1-
17.6/128-1 seatud tingimustele (vt ka ptk-d 6 ja 0). Uuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes.
Muinsuskaitseamet (MuKA) on 23.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.6/2398-1 riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga
km 143,9-147,4 asuvale Külitse-Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusprojekti
projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisel esitanud mh järgmise tingimuse: Jalgratta- ja
jalgtee ehituse kaevetöödel asulakoha reg-nr 13047 ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada
arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline
kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva
arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori
varustuses ka hammasteta kopp. Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik
ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Muinsuskaitseseadusest (§ 31 lg 1) tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
MuKA on oma 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4 kirjas viidanud, et ühishaua täpsed piirid on teadmata
ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada
arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega. MuKS § 95 alusel
on eelnimetatud mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist
arvates. Kaitsevööndi kattuvust projektalaga hinnatakse projektlahenduse valmimisel ja seda
kajastatakse koos nõuetega ehitustööde läbiviimiseks KMH aruandes.
5.3.2. Pärandkultuur
Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte
maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule
kogukonnale. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad
metsateed ja kohanimed. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt
maaomanike endi kätes. Pärandkultuuri objektide registri pidaja on Riigimetsa Majandamise Keskus
(RMK).43
43
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur (külastus 05.04.2021)
39 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse44 kohaselt asuvad projektala lähipiirkonnas järgmised
pärandkultuuri objektid (Tabel 4, Joonis 22):
Tabel 4. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas
Objekti Objekti Objekti paiknemine
nimetus ja Asukoht ulatus, projektala suhtes Seisund Märkused
reg nr m
Räni kõrts Kambja 40 Jõhvi-Tartu-Valga Objektist või Lubjatud, valge, hoone
949:KOR:002 vald, maantee ääres tema Tartu-Valga mnt ääres.
Räni alevik Riia mnt 219 esialgsest Seinad põletamata
(KÜ 94901:005:0021) funktsionaal savikividest. Seinu
ja Riia mnt 221 susest remonditud
(KÜ 94901:005:0020) säilinud 50- tuhaplokkide,
kinnistutel 90% silikaatkividega.
Tankitõrje- Kambja 20 Jõhvi-Tartu-Valga Objekt hästi Avatud 1964, autor
kraavi vald, maantee ääres või väga Elmar Rebane. Tartu
monument Räni alevik Leinapargi hästi koonduslaagris II
949:MAL:002 (KÜ 28301:001:0875) säilinud maailmasõja ajal,
kinnistul hukkasid sakslased linna
kaitseks rajatud
Lemmatsi tankitõrje-
kraavis erinevail andmeil
10-12 tuh inimest.
Arvatav Kambja 0 Jõhvi-Tartu-Valga Hävinud, Asukoht ja ulatus
Lemmatsi vald, maantee ääres objektist ligikaudsed. Asemele
kõrtsi koht Lemmatsi Riia mnt 184 pole ehitatud elumaja.
949:KON:008 küla (KÜ 94901:005:0549) maastikul 1970ndate algul olid veel
kinnistu jälgi säilinud varemed enne praeguse
uue elumaja ehitamist.
Tartu Liha- Kambja 40 Külitse järve tee Objekt hästi 1964. a loodud Raja
kombinaadi vald, nr 22194 ääres või väga nuumasovhoos. Endine
Raja Külitse Järve tee 2 hästi Puru talu elumaja
nuuma- alevik (KÜ 94901:005:0396 säilinud remonditi ja ehitati Raja
sovhoos kinnistul) nuumasovhoosi poolt
949:PNL:009 kontorihooneks. Lääne
pool endine parkla koht.
Kasutusel elumajana.
Külitse Kambja 20 Külitse-Haage tee Maastikul on Koolimaja põles sõja ajal
koolimaja vald, nr 22195 ääres säilinud 1944. a. Koolimaja
949:KOO:004 Külitse Haage tee 15 märgid, kuid asemele on ehitatud uus
alevik (KÜ 94901:005:0531) ei luba ühe- maja.
kinnistul selt määrata
tüüpi
Rein Kambja 60 Külitse-Haage tee Objektist või Rein Taagepera, Eesti
Taagepera vald, nr 22195 ääres tema päritolu Ameerika
kodukoht Külitse Haage tee 5 esialgsest politoloog ja Eesti poliitik
949:KOO:001 alevik (KÜ 94901:005:0852) funktsionaal põgenes Eestist 1944. a.
kinnistul susest Maja elaniketa. Maja ees
säilinud 50- kaev. Majast kirde
90% suunas 28 m laut. Õues
veskikivi.
Ropka Kambja 0 Ülenurme-Külitse tee nr Hävinud, -
vallamaja vald, 22132 ääres Lennuvälja objektist
283:VAL:002 Külitse tee 1 pole
alevik (KÜ 94901:001:0358) maastikul
kinnistul jälgi säilinud
Ropka Kambja 30 Haaviku tee ääres Objektist või Maja oli olemas
rahvamaja vald, Haaviku tee 2 tema 1800ndate lõpus. EV ajal
949:RAH:001 Külitse (KÜ 94901:001:0246) esialgsest ja hiljem tegutses kool
alevik kinnistul funktsionaal ja seltsimaja. Toimusid
44
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur (külastus 27.08.2021)
40 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Objekti Objekti Objekti paiknemine
nimetus ja Asukoht ulatus, projektala suhtes Seisund Märkused
reg nr m
susest peod. Külitse algkool
säilinud 50- tegutses veel umbes
90% 1970. aastatel. 30 m
pikk vana palkmaja.
Eraomanduses.
Teises Kambja 20 Haaviku tee ääres Objekt hästi Kui kool kadus peale
Maailma- vald, Haaviku tee 2 või väga 1965. a, jäi ka samba
sõjas Külitse (KÜ 94901:001:0246) hästi hooldamine unarusse.
langenute alevik kinnistul säilinud Ausambani viib
mälestus- betoonplaatidest tee.
märk Kahel pool tahvlid
949:MAL:001 langenute nimedega.
Külitse Kambja 20 Jõhvi-Tartu-Valga Hävinud, Külitse kõrts oli üks
kõrtsi koht vald, maantee ääres objektist esimesi, mis osteti
949:KON:010 Külitse Haaviku tee 1 pole siinkandis taludeks.
alevik (KÜ 94901:005:0144) maastikul Asukoht ja ulatus
kinnistul jälgi säilinud ligikaudsed.
Sild Kambja 10 Sild üle Ilmatsalu jõe Objekt hästi Sild pikkusega 9 m ja
949:KIS:002 vald, asub Külitse teel või väga laiusega 6 m on ehitatud
Külitse hästi arvatavasti 1930ndatel,
alevik säilinud sest enamusel selle
ajajärgu sildadel on
avaehitus valmistatud
raudbetoonist ja kande-
sambad raudkividest.
Sild kasutusel kohalikuks
liikluseks.
Valgeristi Nõo vald, 100 Jõhvi-Tartu-Valga Objekt hästi 1960. aastatel Soome
kõrtsi Järiste küla maantee ääres või väga presidendi Urho Kaleva
asukoht Valgeristi hästi Kekkoneni külastusele
528:KOR:001 (KÜ 52801:001:0416) säilinud eelneval perioodil
kinnistul Valgeristi kõrtsist
järelejäänud varemed
lammutati ja koht
tasandati.
Järiste Nõo vald, 100 Jõhvi-Tartu-Valga Objektist või -
karjamõis Järiste küla maantee ääres Järiste tema
528:MOA:005 (KÜ 52801:001:0396) esialgsest
kinnistul funktsionaal
susest
säilinud 20-
50%
41 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 22. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas. Allikas: EELIS, sept 2021
5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond
5.4.1. Asustus ja maakasutus
Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Tartu maakonnas
Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste
küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Projekteeritav maanteelõik ühendab Valgamaad ja Lõuna-Tartumaad Tartu linnaga ning Tartu
lennujaamaga, mis asub Ülenurme-Külitse tee ääres. Lähim linn sellel suunal (5647 elanikuga45 Elva)
asub ca 25 km Tartust. Samuti ühendab projekteeritav lõik Valga- ja Tartumaad Põhja-Eestiga.
Projekteeritav teelõik asub Tartu linna lähialal, mis on kiirelt arenev piirkond. Maanteelõik läbib
suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida iseloomustab väikeste metsatukkade ja
kultuurmaastiku vaheldumine.46
45
Elva linna koduleht https://www.elva.ee/uldinfo
46
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekti
koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018
42 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Kambja vallas elas 01.01.2020 seisuga 11 659 elanikku, kellest 810 elas Räni ja 766 Külitse alevikus
ning 282 Lemmatsi külas.47
Kambja valla keskuseks on Ülenurme alevik. Kambja vald on pigem nooreneva elanikkonnaga
piirkond, mille peamiseks põhjuseks on külgnemine Tartu linnaga ning jätkuvalt toimuv
valglinnastumise protsess. Samas on valla erinevad osad küllalt eriilmelised, olles Tartu Räni ja
Ülenurme kantides pigem linnalise iseloomu ning teenuste kättesaadavuse tasemega. Tartu linnast
kaugenedes muutub selgelt ka omavalitsuse iseloom ning kättesaadavate teenuste hulk pigem
maaliseks.48
Nõo vallas elas 01.01.2021 seisuga 4345 elanikku, kellest 1656 elas Nõo alevikus, 351 Meeri, 263
Nõgiaru ja 51 Järiste külas.49
Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt piirneb projekteeritav teelõik Räni ja Külitse
alevikes suures osas elamualaga ja Lemmatsi külas äri- ja tootmise alaga (vt ptk 4.3.1, Joonis 4).
Väärtuslikku põllumajandusmaad esineb valdade üldplaneeringute kohaselt Külitse aleviku piirkonnas
ning suures osas Nõo valda jääval alal, mis piirneb projekteeritava teelõiguga.
5.4.2. Ohtlikud ettevõtted
Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel ei jää projektalasse ohtlikke ettevõtteid.
5.4.3. Teed
Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Kambja ja Nõo vallas
läbides mitut küla (vt ptk 5.4.1). Maantee kulgeb projekteeritavas lõigus paralleelselt Tartu-Valga
suunalise raudteega. Tartu-Külitse lõigule on rajatud ka kergliiklustee jalakäijate ja jalgratturite
ohutuse taseme tõstmiseks.
Teelõigul kehtib Tartu linna piirist kuni 22128 Lemmatsi-Leilovi ristmikuni kiiruspiirang 60 km/h.
Teeregistri andmetel oli teelõigul liiklussagedus 2019. ja 2020. a järgmine (Tabel 5):
Tabel 5. Põhimaantee nr 3 liiklussagedused (AKÖL)* aastal 2019 ja 202050
Lõigu Lõigu Lõigu kirjeldus Raske- Raske-
2019 2020
algus (km) lõpp (km) liiklus liiklus
138,4 143,569 Lennuvälja teeni 14 707 4% 10 268 5%
Aiamaa
143,569 147,255 11 098 3% 10 052 6%
ristmikuni
Nõo-Tamsa
147,255 150,638 9 157 5% 9 002 6%
ristmikuni
Nõo-Tamsa
150,638 152 8 712 6% 8 293 8%
ristmikust edasi
*AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus
Projekteeritaval teelõigul T3 on Teeregistri andmetel kokku 8 bussipeatust: Lemmatsi, Näki, Külitse,
Kose, Soo, Valgeristi, Nõo tee ja Meeri tee.
47
Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika
48
Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks. SEI Tallinn, 2021
49
Nõo valla koduleht https://nvv.kovtp.ee/kulad
50
Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti
koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
43 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
2018. a koostatud eskiisprojekti51 kohaselt prognoositi teelõigule aastaks 2027 ööpäevased
intensiivsused ühistranspordi kasutamise, jalgsi ja jalgrattaga liikumise osas järgnevalt (Tabel 6):
Tabel 6. Prognoositud ööpäevased intensiivsused projekteeritaval teelõigul aastal 2027
Külitse-Tartu piirkonna lõik Nõo-Külitse lõik
Ühistranspordi kasutajad
Tööle (Täiskasvanud) 144 84
Kooli (lapsed) 82 31
Jalgsi liikujad
Tööle (Täiskasvanud) 91 7
Kooli (lapsed) 2 2
Jalgrattaga liikujad
Tööle (Täiskasvanud) 142 9
Kooli (lapsed) 2 2
Kokku 463 135
Transpordiameti Teeregistri52 andmetel on vaadeldaval Tartu-Nõo teelõigul km 138-152 viimase viie
aasta jooksul toimunud 6 liiklusõnnetust, millest 1 oli hukkunuga (Tabel 7). Teave õnnetuste kohta
loomadega vaadeldaval teelõigul on toodud KMH programmi ptk-s 5.1.4.
Tabel 7. Vaadeldaval teelõigul toimunud liiklusõnnetused aastatel 2016-2020
Õnnetuse tüüp KM Aeg Osalejate Vigastatute Hukkunute
arv arv arv
Sõiduki ümberpaiskumine 139,03 15.07.2016 3 2 0
teel
Sõidukite külgkokkupõrge 139,43 08.07.2016 3 2 0
Kokkupõrge jalakäijaga 144,33 06.10.2016 2 0 1
Sõiduki teelt väljasõit 147,03 10.01.2017 1 1 0
Kokkupõrge ees liikuva 148,03 02.12.2017 2 1 0
sõidukiga
Kokkupõrge ees seisva 151,03 28.11.2016 2 1 0
sõidukiga
Kokku: 13 7 1
51
Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri.
Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018
52
Transpordiameti Teeregister (mnt.ee) külastus 23.08.2021
44 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt ei jää projektalale väärtuslikke maastikke.
5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa
Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas on määratud väärtuslike põllumajandusmaade
üldised kasutustingimused järgmiselt:
Vääruslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringus koos nende kaitse- ja
kasutustingimuste seadmisega.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.
Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna.
Väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud
vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui
vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata
maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.
Kambja valla üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja53 kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaadena
üldplaneeringus toodud kõrge viljelusväärtusega põllumaad, mis on määratud mullastiku viljakuse ja
maaharimise sobivuse alusel. Hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahindepunktidele. Lähtudes
Tartu maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, on
Tartumaal viljakaks loetud 50 ja enama hindepunktiga viljakustsooniga põllumaad.
Üldplaneeringus sätestatud põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks hõlmavad mh
järgmist: väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus
riigitee ehitamiseks.
Kambja valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad on näidatud järgneval joonisel
(Joonis 23).
53
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti,
2018
45 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 23. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu54 joonisest „Väärtuslikud alad ja
piirangud“ projektala piirkonnas Kambja vallas
Nõo valla üldplaneeringu seletuskirja (kehtestatud 2006. a) kohaselt on valla üheks loodusrikkuseks
viljakas põllumaa. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele. Kõrge viljakusega
põllumaade määramisel tugineti Maa-ameti viljakustsoonide boniteedile, mille järgi Nõo valla
keskmiseks näitajaks oli 45 hindepunkti. Väärtuslikuks põllumaaks on Nõo vallas loetud 50 ja
suurema hindepunktiga viljakustsoonid. Väärtusliku põllumaa säilimist tagavad kasutus- ja
ehitustingimused on määratud järgmiselt:
väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele, st et seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses
ning sellel alal on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa;
tuleb hoida korras maaparandussüsteem;
tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning sellelt huumuskihi
koorimist müügi või muu tegevuse eesmärgil;
projekteerimistingimuste alusel võib lubada uushoonestust endistel talukohtadel ja juhul kui
lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks väljakujunenud
hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mittepõllumajanduslikke funktsioone
omavate hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Elamut ja sellega ühtsesse kompleksi
kuuluvaid ehitisi ning põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisi loetaks Maa-ameti
selgituse kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikeks ehitisteks;
ehitise projekt ja detailplaneering maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandus-
seadusele kooskõlastada kohaliku maaparandusjärelevalve asutusega.
Nõo valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumaad on näidatud järgmisel joonisel (Joonis 24).
54
Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Joonis “Väärtuslikud alad ja piirangud”.
(15.11.2018)
46 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 24. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu55 joonisest „Keskkonnatingimused“
projektala piirkonnas Nõo vallas
5.4.6. Maaparandussüsteemid
Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse56 kohaselt asuvad projektalal või piirnevad
sellega alljärgnevad maaparandussüsteemid ja maaparandusehitise eesvoolud (Joonis 25):
PIIRI ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 001;
KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 002;
KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 001;
KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 002;
KÜLITSE ehitis koodiga 2103900020260, ehitise kood 001;
RÄNI ehitis koodiga 2103900020200, ehitise kood 001;
HAAGEOJA ÄÄRNE ehitis koodiga 2103900020210, ehitise kood 001;
HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 002;
HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 001;
VÄÄNOJA eesvool koodiga 2103920020000, ehitise kood 001;
ILMATSALU JÕGI eesvool koodiga 2103900020000, ehitise kood 001;
JOOSIKE-ROPKA koodiga 2103900020250, ehitise kood 001;
KASAVERE ehitis ja eesvool koodiga 2103900020270, ehitise kood 001;
VALGERISTI metsakuivendus ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 004;
VALGERISTI ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 002;
AIAMAA I ehitis ja kollektoreesvool koodiga 2103900020290, ehitise kood 001;
AIAMAA I ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 001;
MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 003;
MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 002;
MARIKSOO III ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 003;
MEERI ehitis ja eesvool koodiga 2103830010030, ehitise kood 001.
55
Nõo valla üldplaneering. Joonis “Keskkonnatingimused”. AS K&H (19.05.2006)
56
Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (külastus 14.09.2021)
47 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Joonis 25. Projektalale jäävad maaparandussüsteemid. Allikas: Maa-ameti maaparandus-
süsteemide kaardirakendus (külastus 14.09.2021)
Vastavalt eelprojekti tehnilise kirjelduse57 punktile 9.8.2 selgitatakse projekteerimise käigus välja
teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ning Põllumajandus- ja Toiduametilt või
maaparandussüsteemi valdajalt taotletakse tehnilised tingimused maaparandussüsteemide
ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
57
Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti
koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
48 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
6. Hindamismetoodika kirjeldus
Uurimistööd
Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel,
järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel:
topo-geodeetilised uurimustööd teostatakse mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede,
jalg- ja jalgrattateede, kogujateede, rajatiste ja vete äravoolurajatiste projekteerimist;
geotehnilised uurimustööd teostakse asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee,
liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede ja rajatiste projekteerimist;
hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused üle 1,8 m truupide/sildade/rajatiste
projekteerimiseks;
mürauuring käsitleb müraolukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud tingimustele. Uuring toob välja müratõkete rajamise vajadusega kohad
ning rajatavate müratõkete parameetrid; mürauuring käitleb ka vibratsiooni alast hinnangut
lähtudes sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;
mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi uuringute I etapp sisaldab olemasolevate arhiivi-
allikate läbitöötamist ning maastikuanalüüsi.
KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest.
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende
puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20
sätestatud nõudeid.
KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel58 avaldatud asjakohaseid juhend-
materjale. Samuti võetakse arvesse KMH alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.
KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi,
sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik
jms), kultuurilise keskkonna (kultuurimälestised, väärtuslikud maastikud jms) ning sotsiaal-
majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müra, vibratsioon jms) tegureid
ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt
mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning
mõjude olulisusele.
Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka
kuuluvad:
teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;
varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;
kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine;
arheoloogiline uuring (I etapp);
ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;
konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;
konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.
Täiendavaid uuringuid ei ole kavas läbi viia.
58
Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)
49 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
KMH käigus:
kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;
hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku olulist keskkonnamõju (mõju
võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse
KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõju ulatus;
pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast
tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja
vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms;
hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;
analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid ja vastavust strateegiliste planeerimis-
dokumentidega;
antakse soovitused võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks.
Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast, KMH aruande koostamise
käigus:
1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, juhul kui projekteerimise või
mõju hindamise käigus tekib vajadus neid välja töötada;
2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale,
keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule
keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt
mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist.
KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline
negatiivne mõju. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise
negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.
Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse
nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii
soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.
Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See
võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.
Mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8).
Tabel 8. Mõju prognoosimeetodid mõju valdkonna kaupa
Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod
Müra ja Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, mis lähtub projekti
vibratsioon tehnilisest kirjeldusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ sätestatud tingimustest. Uuringu koostamisel lähtutakse
2018. a koostatud liiklusuuringust (liiklussagedused ja -prognoos) ning
projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusest. Hindamisel võetakse
arvesse ka teisi olulisi liiklusmüra allikad piirkonnas ning 2021. a koostatud
Riia mnt 229, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojekti ja
liiklusmüra hinnangut. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud
metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse mürauuringu aruandes.
Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale võimalikule
vibratsioonile vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“.
50 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod
Välisõhku Kavandatava tegevusega kaasnevate õhusaasteainete teket ja levikut
kvaliteet hinnatakse eksperthinnanguna, tuginedes liiklusuuringu tulemustele,
varasematele nii projektala piirkonna kui analoogsete objektide kohta
teostatud mõju hindamistele, eksperthinnangutele ja uuringutele. Hindamisel
võetakse arvesse ka teisi asjakohaseid piirkonnas asuvaid välisõhu
heiteallikaid. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse keskkonnaministri
27.12.2016 nr 75 määrusega „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,
õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud
õhukvaliteedi piirväärtustest.
Kaitstavad Hindamise aluseks on keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed ning
loodusobjektid projekteeritava teelõigu kohta 2018. a koostatud ulukiuuring. Vajaduse korral
kasutatakse ka varasemate inventuuride jm uuringute andmeid. Mõju ulatuse
ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja
eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat
ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.
Taimestik, Hindamisel tuginetakse 2018. a koostatud ulukiuuringule ning varem läbi
loomastik ja viidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele eksperthinnangutele
rohevõrgustik ja soovitustele. Lisaks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja
koostamisel olevaid planeeringuid ning andmebaase: metsaregister, Eesti
põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, eElurikkus, Eesti
märgalade inventuur jms.
Väärtuslikud Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse 2018. a eskiisprojekti seletuskirjas
põllumajandus- toodud detailplaneeringute ülevaatest, mida ajakohastatakse, samuti
maad ja olemasolevast teabest, Maa-ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms.
maakasutus Kasutatakse kaardianalüüsi.
Põhja- ja Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised,
pinnavesi, geotehnilised ja hüdroloogilised uurimustööd, keskkonnaregistri puurkaevude
elanike ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja veemajanduskava
veevarustus, andmed ning ekspertarvamus.
sademevesi
Inimese tervis, Hindamise aluseks on liiklusuuring, seonduvad üld- ja detailplaneeringud,
heaolu ja vara kergliiklusteede ja bussipeatuste asukohad jmt. Samuti lähtutakse uuringutest
(nt mürauuring) ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju
tervisele ja heaolule.
Kultuuripärand Hindamise aluseks on arheoloogilise uuringu I etapi tulemused, Maa-ameti
kultuurimälestiste kaardirakendus, Kultuurimälestiste register jm asjakohased
dokumendid, ekspertarvamus ning Muinsuskaitseameti seisukohad
(nt 11.03.2021 kirjas nr 5.1-17.6/128-1 seatud tingimused jt kirjad).
51 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju
keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:
- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,
- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.59
Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala
suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.
KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt
mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse
keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes.
7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala
Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste
liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine
mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev
elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata eraldi iga
mõjufaktori jaoks eraldi.
Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast
tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel
seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid, ehk millises ulatuses saab
keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes.
Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast (vt KMH
programmi ptk 3) ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne
mõju mõnele naaberriigile.
7.2. Mõjuallikad
Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest
(vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee ehituse ja
kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda maantee ümbruses.
Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
Ehitusaegsed mõjuallikad:
metsa raie – kaasneb teekoridori loomise ja laiendamisega; võimalik mõju taimestikule ja
loomastikule;
heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning
avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;
59
KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv
52 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised
ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju
inimese tervisele ja heaolule;
müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese
tervisele ja heaolule;
vibratsioon – kaasneb ehitusmasinate tegevusega ning teatud ehitustööde teostamisega
(nt rammimine); võimalik mõju inimese varale;
jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga;
piirkonna veerežiimi muutmine;
ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega;
avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga.
Kasutusaegsed mõjuallikad:
müra ja vibratsioon (raskeveokid) – kaasneb liiklusega maanteel; võimalik mõju inimese
tervisele, heaolule ja varale (vibratsioon);
heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning
avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;
valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub
projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule.
7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest
Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on
kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada
mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu.
7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi
Kavandatava tegevuse võimalik oluline tagajärg on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjali ja
pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Välistada ei saa
avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Projekteeritava maanteelõigu topo-geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud
teostatakse projekteerimise käigus (eelprojekti staadiumis). Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda
vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega
tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see
võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit.
KMH-s analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures selgitatakse:
- millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid
(nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada;
- kas sillad võivad põhjustada jõe hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja
teerajatiste uhtumist;
- kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge;
- kas sildade konstruktsioonid tagavad jõe kallastel takistamatud liikumisvõimalused
inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal.
Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise
lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib
53 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et
jõe vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks.
Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele
hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.
7.3.2. Taimestik ja loomastik
Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu
tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev metsa raadamine nähtavuskoridori alal.
Loomastikku mõjutab tee laiendamisega kaasnev barjääriefekt ning maanteel hukkumise võimalus
(otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud
(kaudne mõju). Maantee tarastamine põhjustab tugeva barjääri poolitades ulukite populatsioone ning
tõkestades rändeid. Ulukiuuringu alusel on projektis ettenähtud kaks suurulukitunnelit ja väikeulukite
läbipääsud.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH
käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.
7.3.3. Roheline võrgustik
Kuna projekteeritav maanteelõik ristub mitme rohekoridoriga võib maantee laiendamine ja selle
asukoha muutmine kaasa tuua barjääriefekti suurenemise ning põhjustada negatiivseid mõjusid
rohevõrgustiku toimimisele. Seetõttu on läbiviidud ulukiuuring, mille tulemusena nähakse projektis
ette suurulukitunnelid (ristumisel rohevõrgustikuga) ja väikeulukite läbipääsud.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele hinnatakse KMH
käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.
7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid
Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks
kasutataval maa-alal ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, ehitamiseks vajalikele tegevustele
ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide
kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel
kooskõlas.
Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui
on olemas vastav projektlahendus. Mõju kaitsealadele ja kaitstavatele looduse üksikobjektidele
puudub ja neid KMH aruandes ei käsitleta.
7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon
Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu
ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus rekonstrueeritud
maanteelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust ja liikluskoormuse
suurenemisest.
Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund,
õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.
Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete
püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad,
mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus
turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur
54 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad
kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Atmosfääriõhu kaitse
seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused sellised meteoroloogilised tingimused, mis
võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist
maapinnalähedases õhukihis.
Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale, kaasnevale müratasemele,
vibratsioonile ning vastavus õigusaktidega kehtestatud piirväärtustega antakse KMH aruandes.
7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid
Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva
arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1-
17.6/128-1 seatud tingimustele. KMH aruande koostamisel võetakse arvesse arheoloogilise uuringu
tulemusi (vt ptk 6) ja võimalikku mõju kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidele, mis jäävad
projekti mõjualasse (vt ptk 5.3). Hinnang antakse projektlahenduse alusel.
Kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja
kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle
põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,
säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.60
KMH aruande koostamise käigus tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga ja arvestatakse tehtud
ettepanekutega. Vajadusel tehakse koostööd pärandkultuuri objektide registri pidajaga (RMK).
Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku
korral ning soovitused pärandkultuuri objektide säilimiseks lisatakse KMH aruandesse.
7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad
KMH käigus selgitatakse välja võimalik oluline mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele lähtudes
Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud ja valdade üldplaneeringutega täpsustatud
kasutustingimustest. Mõju hinnang antakse projektlahenduse alusel KMH aruandes.
7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara
KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimese tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt
joogivee ja välisõhu, sh müra ja vibratsiooni, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste
varale (maa võõrandamine, vibratsiooni mõju elamutele). Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu
andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse
käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse, vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib
ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.
Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele
Mõju hindamisel lähtutakse eelkõige keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmetest
(eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud keskkonnaregistrisse) ja ehitisregistrisse kantud
kaevudest. Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad
selgitatakse välja projekteerimise ja KMH käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada,
kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise
mõju kohta salvkaevudele.
Arvestades veetaset ja põhjaveekihi sügavust, ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab
veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja
liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad.
60
Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1
55 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus.
Välisõhu seisund ja müraolukord
Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH
aruandes (vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju
ulatuse ja olulisuse kohta inimese heaolule ja tervisele.
Eeldatav mõju inimese varale
KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel
teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms).
Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest
vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.
Inimeste liikumisvõimaluste muutumine
KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade
muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse
tõmbekeskustesse liikuma. Lisaks antakse hinnang kiirabi ja päästetehnika juurdepääsude võimaluse
muutumise kohta.
7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus
Tee ehitamise käigus tekib suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms). Praktiliselt kogu
vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall-
ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordi-
alused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms).
Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt
kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti
jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb
olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed).
Olemasoleva tee ülesvõtmisega tekkiv ehitusmaterjal on võimalik ära kasutada uue tee ehitusel.
Täpsem materjalikasutus määratakse põhiprojekti faasis. Eelprojekti raames määratakse
hinnangulised mahud ja antakse soovitused materjali edasiseks kasutamiseks.
Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid.
Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Kambja valla61 ja Nõo valla62
jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada
asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus.
Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline
negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.
61
https://www.riigiteataja.ee/akt/402112016009 (külastus 27.08.2021)
62
https://www.riigiteataja.ee/akt/414032013034?leiaKehtiv kehtiv kuni 31.08.2021 (külastus 27.08.2021)
56 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava
KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette
nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg.
Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi.
Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH
menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud
töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete
ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea
töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide
läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita
KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse
põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike
arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole
võimalik täpselt ette prognoosida.
Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on toodud
alljärgnevas tabelis (Tabel 9). Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ga sätestatud tähtajad.
Tabel 9. KMH läbiviimise eeldatav ajakava
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
KMH algatamine 13.08.2021 Transpordiamet
KMH PROGRAMMI ETAPP
KMH eksperdirühm koos arendajaga (Transpordiamet) august-september 2021 Skepast&Puhkim,
koostavad KMH programmi eelnõu Transpordiamet
Arendaja (Transpordiamet) esitab KMH programmi aeg määramata Transpordiamet
eelnõu otsustajale (Transpordiamet)63 (oktoober 2021)
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 14 päeva jooksul KMH Transpordiamet
nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele programmi saamisest
seisukoha esitamiseks (oktoober 2021)
Asjaomane asutus64 esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul KMH Asjaomased
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi programmi saamisest asutused
kohta seisukoha (november 2021) (vt ptk 9.1)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul asjaomaste Transpordiamet
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asutuste seisukohtade
programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta saamisest (03.12.2021)
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim,
KMH programmis parandused ja täiendused ning (detsember 2022) Transpordiamet
selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab
arvestamata jätmist
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud 14 päeva jooksul programmi Transpordiamet
programmi65 saamisest
(jaanuar 2022)
Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul kontrolli Transpordiamet
väljapanekust ja avalikust arutelust tulemuste selgumisest
(jaanuar 2022)
63
Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks, edaspidi
sama tegevust enam tabelis ei kajastata
64
KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev
keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
65
sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
57 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku kestusega vähemalt Transpordiamet
väljapaneku 14 päeva
(jaanuar 2022)
Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade tööks vajalik aeg66 Skepast&Puhkim,
analüüs (jaanuar/veebruar 2021) Transpordiamet
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH esimesel võimalusel pärast Transpordiamet
programmi avaliku arutelu avaliku väljapaneku lõppu ja
seisukohtade analüüsimist
(jaanuar/veebruar 2022)
KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim,
laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning arutelu toimumisest Transpordiamet
kirjadele ja küsimustele vastamine (märts 2022)
Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 30 päeva jooksul KMH Transpordiamet
nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks programmi saamisest
tunnistamise otsuse (aprill 2022)
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi 14 päeva jooksul otsuse Transpordiamet
ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes tegemisest (aprill 2022)
KMH ARUANDE ETAPP
Alusuuringud (müra, arheoloogia), projektlahendus Valmis hiljemalt sept 2022 Uuringu läbiviija,
projekteerija
Eksperdirühm hindab mõju ja koostab KMH aruande tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim
(ja esitab selle arendajale) (sept-nov 2022)
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele 21 päeva jooksul KMH Transpordiamet
ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha aruande saamisest
esitamiseks (detsember 2022)
Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul KMH Asjaomased
pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande kohta aruande saamisest asutused
seisukoha (jaanuar 2023) (vt ptk 9.1)
Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 21 päeva jooksul asjaomaste Transpordiamet
arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asutuste seisukohtade
aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta saamisest (jaanuar 2023)
Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral tööks vajalik aeg67 Skepast&Puhkim,
KMH aruandes parandused ja täiendused ning selgitab (veebruar 2023) Transpordiamet
seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata
jätmist
Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud 21 päeva jooksul aruande Transpordiamet
aruannet68 saamisest
(märts 2023)
Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust 14 päeva jooksul kontrolli Transpordiamet
väljapanekust ja avalikust arutelust tulemuste selgumisest
(märts 2023)
Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestusega vähemalt Transpordiamet
30 päeva
(märts-aprill 2023)
Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim,
analüüs (aprill 2023) Transpordiamet
66
Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust
67
Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust
68
sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse
asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud
58 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Tegevus Periood, tähtaeg Täitja
Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande esimesel võimalusel pärast Transpordiamet
avaliku arutelu avaliku väljapaneku lõppu ja
seisukohtade analüüsimist
(aprill 2023)
KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim,
laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning arutelu toimumisest Transpordiamet
kirjadele ja küsimustele vastamine (mai 2023)
Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele aeg määramata Transpordiamet
asutustele kooskõlastamiseks (juuni 2023)
Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, 30 päeva jooksul aruande Asjaomased
kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande saamisest asutused
(juuli 2023) (vt ptk 9.1)
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele 30 päeva jooksul Transpordiamet
ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise kooskõlastuste saamisest
otsuse (august 2023)
Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi 14 päeva jooksul otsuse Transpordiamet
ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes tegemisest
(august 2023)
59 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi
avalikustamisest
9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused
ja isikud ning nende teavitamine
Alljärgnevalt on nimetatud ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (Tabel 10).
Tabel 10. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse
kaasamise põhjendusega
Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus
Asjaomased asutused
Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn KeHJS § 23 lg 2
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 3
Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa haldaja);
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 2
Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 23 lg 1
[email protected] (kultuurimälestiste kaitsja);
KeHJS § 16 lg 3 p 2
Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 6a, 75501 Saku, KeHJS § 23 lg 1
Harjumaa (maaparandussüsteemide haldaja);
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 2
Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (elanike tervise kaitse
[email protected] ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra
eest vastutav asutus);
KeHJS § 16 lg 3 p 2
Päästeamet Jaama 207, 50705 Tartu KeHJS § 23 lg 1
-- Lõuna Päästekeskus
[email protected] (päästetööde korraldaja)
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 2
Kambja Vallavalitsus Pargi 2, Ülenurme alevik, KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1
Kambja vald, 61714 Tartumaa
[email protected]
Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, 61601 KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1
Tartumaa
[email protected]
Majandus- ja Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 KeHJS § 23 lg 1
Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] (riigi majanduspoliitika ja majanduse
arengukavade väljatöötamine ning
elluviimine transpordi, liikluskorralduse
(liiklusohutuse suurendamise ja
liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse
vähendamise) valdkonnas
KeHJS § 16 lg 3 p 1
Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 KeHJS § 23 lg 1
[email protected] (riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika
kavandamine ja koordineerimine)
KeHJS § 16 lg 3 p 3
Tarbijakaitse ja Tehnilise Endla 10a, 10122 Tallinn KeHJS § 23 lg 1
Järelevalve Amet
[email protected] (raudteetranspordi ja taristu osas
järelevalve teostamine)
60 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus
Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja
Täpsustatakse projekteerimise - tehnovõrkude valdajad, ehitusprojekti
käigus kooskõlastajad
AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7
[email protected]
Riigimetsa Majandamise Toompuiestee 24, 10149 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1
Keskus (RMK)
[email protected] (riigimetsa haldaja)
KeHJS § 16 lg 3 p 7
Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus,
keskkonnaorganisatsioonid jms
Eesti Keskkonnaühenduste
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5
Koda (EKO)69
Keskkonnaagentuur
[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7
Kavandatud tegevuse asukoha Kontaktandmed puudutatud KeHJS § 16 lg 3 p 6;
kinnisasjaga piirneva kinnisasjade nimekirja alusel KeÜS § 46 lg 4
kinnisasja omanikud
Isikud, kelle valduses olevat Kontaktandmed puudutatud KeÜS § 46 lg 4;
kinnisasja kavandatud tegevus kinnisasjade nimekirja alusel HMS § 31 lg 1
mõjutab määral, mis ületab
oluliselt tavapärast mõju
Laiem avalikkus, asjast Külaseltsid, MTÜ Tartumaa KeHJS § 16 lg 3 p 7
huvitatud/mõjutatud isikud, Ühistranspordikeskus, (põhjendatud huvi oma piirkonna
nt piirkonna elanikud ja jahiseltsid, jm keskkonnaseisundi vastu)
ettevõtted
Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV-i üksusi, tehnilise
taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga
piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus
mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust
väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel
10).
Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi
ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:
- väljaandes Ametlikud Teadaanded;
- ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;
- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt kahes (Kambja ja Nõo vallas) üldkasutatavas
hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);70
- Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee.
9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta
Vastavalt KeHJS §-le 151 küsis Transpordiamet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt
asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 10). Oma seisukoha KMH programmi kohta esitasid Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet,
Keskkonnaamet, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
69
Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon
70
Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale
61 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Seisukohad on lisatud KMH programmile (Lisa 3). Seisukohta ei esitanud Maa-amet, Päästeamet,
Nõo Vallavalitsus ja Kambja Vallavalitsus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (16.11.2021 kiri nr 16-12/21-13902-002), Rahandus-
ministeerium (01.12.2021 kiri nr 14-13/7615-2) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(08.12.2021 e-kiri) pidasid KMH programmi asjakohaseks ja märkusi ei esitanud, seega neid allpool
nimetatud tabelis (Tabel 11) ei kajastata.
Sisulisi märkusi esitasid Keskkonnaamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet ning Põllumajandus- ja
Toiduamet. Ülevaade nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest on esitatud
alljärgnevas tabelis (Tabel 11).
62 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
Tabel 11. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest
Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nr kuupäev ja
number
1. Keskkonnaamet 1. Programmi ptk 5.1.1 kirjeldatakse ala geoloogilist ehitust ning Keskkonnaametiga on suheldud ja KMH programmi on
25.11.2021 nr märgitakse, et projekti alal lasub pinnakate Aruküla lademe liivakivil. täpsustatud.
6-3/21/22983-2 Märgime, et mattunud orus avanevad ka 1:400 000 geoloogilise kaardi
kohaselt ka Narva lademe (D2nr) kivimid. Geoloogilise baaskaardi 1:50
000 kohaselt avanevad Kernave (D2kr) kihistu kivimid. Palume täiendada
kirjeldust.
2. Joonis 7 kujutab põhjavee kaitstust projekti piirkonnas. Kasutatud on Selgituseks: KMH programmi koostamisel kasutati kaarti, mis
1:400 000 geoloogilist kaarti. Juhime tähelepanu, et ala kohta on katab kogu projektiala, kuna viidatud 1:50 000 kaart hõlmab vaid
koostatud oluliselt täpsem 1:50 000 geoloogiline baaskaart (millele on enamiku alast, nagu ka kirjas viidatud.
viidatud ka kasutatud materjalide loetelus), mis hõlmab enamikku KMH programmi täiendamisel koostati uus kombineeritud kaart ja
projekti alast. Palume kasutada võimalikult täpset saadaolevat infoallikat. Joonis 7 asendati.
3. Programmi ptk 5.1.3 on toodud projekti piirkonda jäävate puurkaevude Hindamise käigus täpsustatakse puurkaevude asukohti, mis
loetelu. Kogemuse kohaselt võib arvata, et mitmete puurkaevude jäävad topograafilise mõõdistuse alasse. Kui mõõdistuse käigus
asukohad ei ole tõenäoliselt õiged. Kui hindamise käigus on võimalik selgub, et registri andmed ei vasta tegelikkusele, saab vastava
selgitada kaevude õiged asukohad, siis tuleks need edastada teabe KAURile edastada.
Keskkonnaagentuurile (KAUR), kes korrastaks siis registri. Võib juhtuda, Kuna KMH programmis on märgitud, et mõjualasse jäävate
et praegu registri järgi ehitusalast kaugel olev kaev võib asuda tegelikult puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes
aga ka otseses ehitusest tulenevas mõjualas. projektlahenduse valmimisel, siis KMH programmi ei ole vajalik
täiendada.
4. Ptk 5.4.4 on viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule KMH programmi korrigeeriti vastavalt märkusele.
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Riigihalduse
ministri 27.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/29 otsuse punktiga 3 on nimetatud
planeering kehtetuks tunnistatud. Palume viidata kehtivatele
planeeringutele.
2. Terviseamet KMH programmi eelnõus puudub viide mõjust valgusreostusele. Tegemist KMH programmi ptk-is 7.2 on valgusreostuse aspekti nimetatud.
24.11.2021 nr on keskkonnaõiguses reguleerimata alaga, millel on siiski suur mõju Valgusreostuse teemat käsitletakse KMH aruandes vastavalt
5-7/21/7472-3 inimeste elukvaliteedile. Amet juhib tähelepanu, et projekteerimise käigus KeHJS-i § 20 lg 2 ja selle alusel 01.09.2017 vastu võetud
peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka maantee laiendamisega keskkonnaministri määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise
paratamatult kaasnevale valgusreostusele. aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ nõuetele.
KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nr kuupäev ja
number
3. Muinsuskaitse- Soovitame KMH programmis pöörata rohkem tähelepanu mälestise II Teemat täpsustati MuKAga.
amet (MuKA) maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. KMH programmi ptk-i 5.3.1 täiendati infoga, et ühishaua täpsed
19.11.2021 nr Seoses Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseina ehitusloa piirid on teadmata ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes
5.1-17.6/128-4 menetlusse kaasamisega oleme esitanud järgneva seisukoha olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada
(kiri 09.07.2021 nr 5.1-17.6/3124-8): /…/ Müratõkkesein on paigaldatud arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste
ka ajaloomälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) ilmsikstuleku võimalusega. 50 m kaitsevöödi kattuvust
kaitsevööndi alale. II maailmasõjas hukkunute ühishauda on projektialaga hinnatakse KMH aruande koostamisel, kui on
Muinsuskaitseameti andmetel maetud 196 langenut ja ühishaua täpsed selgunud täpne projektlahendus. Projekteerijale on info mälestise
piirid on teadmata. Seega tuleb selles piirkonnas kaevetöid tehes olla ja selle kaitsevööndi kohta edastatud.
tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
Lisaks märgime, et KMH programmi ptk-is 7.3.6 on juba välja
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega./…/ Rajatava tee osas tuleb antud
toodud, et kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja
piirkonnas samuti arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja
trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel
võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega.
avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse
Palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised
koosseisulist piisavust. Muinsuskaitseamet on arvamusel, et projekti ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama,
eksperdina kaasatud Arheoloogiakeskus MTÜ, tagab nõuetekohane säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest
arheoloogiapärandi uuringute läbiviimise. Muinsuskaitseametit.
4. Põllumajandus- 1. Peame oluliseks, et KMH käsitleks eelprojektiga kavandatavate 1. Kiri on edastatud projektijuhile ja projekteerijale, kuna
ja Toiduamet tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide (MPS) edaspidist maaparandus kuulub projekteerimise valdkonda.
(PTA) toimimist tagavaid meetmeid. Arvestada tuleb MPS-de reguleeriva võrgu KMH aruande koostamisel lähtutakse maantee eelprojekti
18.11.2021 nr (drenaažisüsteemide) rekonstrueerimise vajadusega, sest teerajatiste alla lahendusest, mille koostamisel tuleb eelprojekti tehnilise
6.2-1/10351-1 jäävad dreenid tuleb likvideerida, tee alt läbi kulgevate (transiit) kirjelduse punkti 9.8.2 kohaselt selgitada välja teetrassil
kollektorite torud aga asendada nõuetekohastega. Samuti tuleb hinnata olemasolevad toimivad MPS-d ning Põllumajandus- ja
MPS-i eesvooludesse juhitava koondatud sademevee hulga suurenemisest Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt taotleda
tulenevat eesvoolude ja truupide võimaliku rekonstrueerimise vajadust. tehnilised tingimused MPS-de ümberehituse projekti koostamiseks
tagamaks MPS-i funktsioneerimise.
KMH programmi ptk-is 5.4.6 korrigeeriti MPS-ide nimekirja ja
lisati viide tehnilise kirjelduse MPS-e käsitlevale punktile.
2. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kõik käsitletava riigitee lõigu ehitamisest 2. Ei ole KMH teema. Viidatud nõudega tuleb arvestada
tulenevad MPS-ide rekonstrueerimise ja/või ümberehitamise projektid ehitushanke ja ehitustööde korraldamisel. Projekti saab lisada
ning järgnevalt teostatavad tööd peavad valmima enne või samaaegselt vastavasisulise märke.
teerajatiste ning nende pinnavee ärajuhtimissüsteemide ehitamisega, et KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
64 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
Jrk Asutus, kirja Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta
nr kuupäev ja
number
vältida ehitusaegset lähialade pinnase kuivendusrežiimi halvenemist ja
ennetada valingveest tingitud avariiohtu.
3. Soovitame KMH eksperdirühma koosseisu lisada maaparanduse 3. Maaparanduse teema kuulub projekteerimise valdkonda ning
pädevusega ekspert. maaparanduse eksperdi kaasamise vajaduse otsustab
projekteerimismeeskond. KMH ei tegele projekteerimisega ja
seetõttu ei kuulu KMH töörühma maaparanduse ekspert nagu ka
nt maantee projekteerija, silla ekspert jne.
KMH programmi ei ole vajalik täiendada.
65 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest
Peatükk koostatakse pärast avalikustamise toimumist.
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
10. KMH lähtematerjalid
Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate
uuringute esialgne loetelu:
- Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad
- Asjakohased õigusaktid
- Eesti Eluslooduse Infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur
- Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet,
OÜ Hendrikson & Ko. https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/
- Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee
- Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK 2007
- Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo
lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet
- Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks.
SEI Tallinn, 2021
https://www.kambja.ee/documents/14614280/17918457/Liikuvusuuring_Kambja_v2_2704
2021_puhas.pdf/66d88fb3-5a5e-419a-8ca6-86faa3f71e55
- Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika
- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus,
OÜ Entec Eesti, 2018
- Keskkonnaministeeriumi koduleht (KMH juhendmaterjalid) Keskkonnamõju hindamine |
Keskkonnaministeerium (envir.ee)
- Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee
- Kohaliku omavalitsuse detailplaneeringute andmebaas (EVALD)
- KOTKAS heiteallikate register KOTKAS - AVE 2.5.50 (envir.ee)
- Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/
- Maa-ameti kaardirakendused (maainfo, planeeringud, kitsendused, maardlad, looduskaitse,
Natura 2000, karuputke levialad, kultuurimälestised, pärandkultuur, ohtlikud ettevõtted,
maaparandussüsteemid, teeregister jms)
- Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/
- Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid
- Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojekt. Liiklusuuringud. Töö nr 0917/52. Liikluslahendus OÜ, 2018
- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse
eskiisprojekti koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018
- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein.
Eelprojekt. Roadplan OÜ, 2021
67 / 68
Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt
KMH Programm
- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85-
143,97 Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang.
Akukon Eesti OÜ, 2021
- Tartu maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus, Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse osakonna Tartu talitlus. Tartu, 2019
- Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne.
OÜ Hendrikson & Ko, 2009
- Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-
2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ
Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019
käskkirjaga nr 1-2/19/276
- Tegevuse kavandamiseks läbi viidud muud alusuuringud ja analüüsid
- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a
4_web_small.pdf
- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko
OÜ, 2021
- Transpordiameti Teeregister (mnt.ee)
Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade
käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks
kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud
loetelu esitatakse KMH aruandes.
68 / 68
OTSUS
13.08.2021 nr 1.1-2/21/118
Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 3
(E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva
Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavatele
tegevustele
Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn), kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel
otsustaja, esitas asutuse siseselt projekteerimise osakonnale taotluse keskkonnamõju hindamise
(KMH) algatamiseks riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo
eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. KeHJS § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lõikes
1 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti
koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS § 261 sätestatud erisusi.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo
lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht
ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu
maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,
Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee
püstitamist, mis KeHJS§ 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus.
KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava
tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.
KeHJS § 12 lõike 1 alusel teavitab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamisest
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid
menetlusosalisi elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes 14 päeva jooksul asjakohase otsuse tegemisest. Kui kavandatava tegevuse asukoha
kinnisasjaga piirnevaid kinnisasja omanikke ja isikuid, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud
tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, on rohkem kui 100, siis tuginedes
KeÜS § 46 lõikele 4, ei kohaldu puudutatud isikute elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga teavitamise
kohustus. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 lõikele 1 avaldatakse dokumendi
resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule.
Võttes aluseks eeltoodu ja tuginedes KeHJS § 3 lõikele 1, § 6 lõike 1 punktile 13, § 11 lõigetele 3
ja 8 , § 12 lõikele 1, § 261, „Ehitusseadustiku” § 2 lõikele 6, KeÜS § 46 lõigetele 1 ja 4, HMS §
2
31 lõikele 1 ning Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori 22.07.2021 korralduse nr
1.1-3/21/322 „Volituse andmine“ punktile 1.1.
otsustan:
1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km
138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavatele tegevustele.
2. Viia eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi
välisõhus leviva müra uuring ning arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-
Nõo lõigu ulukiuuringust (2017, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus
selgitada KMH programmi koostamise käigus.
3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi.
4. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada KMH algatamisest ametlikus
väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning käesoleva otsuse resolutiivosa üleriigilise
levikuga ajalehes 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse
tegemisest arvates.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavaks tegemisest esitades
kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatudkorras või vaide
Transpordiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnakorralduse juht
Lugupeetud menetlusosaline
15.02.2022 nr 8-1/22-045/3455-1
Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km
138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu
eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH
programmi avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu teade
Transpordiamet teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
§ 16 alusel riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo eelprojektiga
kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja
avaliku arutelu toimumisest.
KMH algatati Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118.
Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo
lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht
ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu
maakonnas Kambja ja Nõo valdades ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,
Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.
Kavandatava tegevuse arendaja ja otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn).
Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti projekteerimise osakonna
projektijuht Tiit Vunk (e-post
[email protected], tel 5918 5199). Keskkonnamõju
hindamise menetlust puudutavates küsimustes on kontaktisikuks Transpordiameti projekteerimise
osakonna keskkonna peaspetsialist Deve Andreson (e-post
[email protected],
tel 5682 0377).
Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ (juhtekspert ja kontaktisik on Veronika Verš,
aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn, e-post
[email protected], tel 664 5808).
KMH programmiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 21.02-06.03.2022
Transpordiameti kodulehel: Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo
lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu teade | Maanteeamet (mnt.ee) (www.transpordiamet.ee - rubriik „Maanteed, veeteed,
õhuruum“ → „Keskkonnamõju“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“).
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Avaliku väljapaneku vältel saab KMH programmi kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi
ja vastuväiteid KMH eksperdile (Skepast&Puhkim OÜ,
[email protected]) ning
arendajale/otsustajale (Transpordiamet,
[email protected]).
KMH programmi avalik arutelu toimub 10.03.2022 kell 17.00 aadressil Ringtee 1, Tõrvandi,
61715 Tartu maakond (sisenemine Tõrvandi Raamatukogu uksest) ning samal ajal
ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku aruteluga saab liituda järgneval lingil: Liitu
avaliku aruteluga.
COVID-19 leviku tõttu palume ohutuse tagamiseks võimalusel ühineda avaliku aruteluga MS
Teams veebikeskkonna vahendusel. Vastavalt hetkel siseruumides toimuvatele avalikele üritustele
ja kogunemistele kehtestatud piirangutega tuleb arutelul kohapeal osaledes esitada kehtiv COVIDi
tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda
maski. Palume jälgida piirangute kohta infot jooksvalt www.kriis.ee lehel ning juhul, kui olukord
muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult
veebikeskkonnas MS Teams e-aruteluna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
keskkonnakorralduse juht
projekteerimise osakond
Lisa. Tartu-Nõo KMH programm
Deve Andreson
6119414,
[email protected]
2 (2)