Rahandusministeerium
Riigikantselei 15.02.2022 nr 2-1/20-0314/1195
Haridus- ja Teadusministeerium
Ettevõtja rakendusuuringute toetusmeede
Esitame kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate
rakendusuuringute toetamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Kaie Nurmik
639 7651
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
27.01.2022
ETTEVÕTLUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER
MÄÄRUS
Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus sätestab:
1) ettevõtja rakendusuuringu ja rakendusuuringule järgneva tootearenduse toetamise
tingimused ja korra;
2) teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) teenuseid pakkuva ettevõtja TA
tegevuse taristu toetamise tingimused ja korra;
3) üleeuroopalist huvi pakkuva projekti TA tegevuse toetamise tingimused ja korra.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi
tagasimaksmiseks on täitmata;
2) vähese tähtsusega abi saajale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013,
milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese
tähtsusega abi määrus) artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
3) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks
(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) alusel toetuse
saajale määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel;
4) Euroopa Komisjoni teatise „Kriteeriumid, mis võimaldavad analüüsida
üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise toetamiseks antava
riigiabi kokkusobivust siseturuga” (ELT C 528, 30.12.2021, lk 10–18) (edaspidi
IPCEI teatis) punktis 10 sätestatud juhtudel.
§ 2. Riigiabi reeglite kohaldamine
(1) Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi
konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi
konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.
(2) Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi
puudutavatest õigusaktidest:
1) paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevusteks antav toetus on TA
tegevuse projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning
sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut;
2) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väike- ja
keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise
grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi vähese
tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
3) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on
teadusuuringute taristule investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse
artikli 26 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele
kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
4) paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi IPCEI
teatise tähenduses.
§ 3. Toetuse eesmärk ja oodatavad tulemused
(1) Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse
mahtu ja suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast,
tootest või teenusest saadavat müügitulu.
(2) IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute üleeuroopalise
strateegilise tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate väljaarendamisega seotud
TA tegevuse mahtu ning seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.
(3) Toetuse andmise tulemusena:
1) kasvab erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse
protsendina sisemajanduse kogutoodangust;
2) kasvab TA tegevusega tegelevate ettevõtjate arv;
3) suureneb ettevõtjate TA tegevuse töötajate arv;
4) arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud
tehnoloogia, protsess, toode või teenus;
5) edeneb ettevõtjate ja teadus-ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline
teadmussiire;
6) kasvab ettevõtjate immateriaalne põhivara ja selle väärtus intellektuaalomandi
kaudu;
7) kasvab Eesti teadus- ja arendusasutuste tulu rakendusuuringute ja
eksperimentaalarenduse teenuste müügist;
8) osalevad Eesti ettevõtjad IPCEI projektidega seotud väärtusahelates.
§ 4. Terminid
Käesoleva määruse tähenduses:
1) eelnõustamine on toetuse taotlemisele eelnev tegevus, mille käigus Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu
kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb
ettepanekuid nende kõrvaldamiseks;
2) IPCEI projekt on projekt, mis vastab IPCEI teatises sätestatule ja mille puhul riigiabi
andmiseks on vaja Euroopa Komisjoni lubavat otsust;
3) IPCEI projekti rahastamispuudujääk on Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel
tehtud lubavas otsuses määratud projekti eelarve osa, millele võib IPCEI teatise alusel
anda riigiabi;
4) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse
lisas I sätestatud kriteeriumitele;
5) partner on taotluses nimetatud juriidiline isik, kes osaleb projektis toetatava
tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud;
6) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või
seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse
või kasutatakse;
7) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti läbiviidavaid tegevusi ja nende
oodatavaid tulemusi, uudsust ja innovatiivsust, turuanalüüsi, turundus- ja
tegevusplaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning
ettevõtja majandusnäitajate prognoosi;
8) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses
esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline
rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil;
9) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2
sätestatud kriteeriumitele;
10) TA asutus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 83 ülikool või
uurimisinstituut, tehnoloogiasiirde agentuur, innovatsioonivahendaja,
teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus, mille peamine
eesmärk, olenemata tema õiguslikust staatusest, kas avalik-õiguslik või eraõiguslik,
või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid või
tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt
sellise tegevuse tulemusi;
11) TAIE fookusvaldkonnad on Eesti TA tegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava 2021–2035 fookusvaldkonnad, milleks on digilahendused igas
eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja –teenused, kohalike ressursside väärindamine,
nutikad ja kestlikud energialahendused;
12) TA taristu on vastavalt üldisele grupierandi määrusele artikli 2 punktile 2
teadusseadmed, uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, teaduslik teave ning info-
ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, infotöötlus, tarkvara ja
kommunikatsioonivahendid, mida kasutavad TA teenuseid pakkuvad organisatsioonid
TA tegevuste läbiviimiseks;
13) TA tegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille
eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja
ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine;
14) teostatavusuuring on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 87
projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise
protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad
küljed, võimalused ja ohud ning samuti selgitades välja projekti elluviimiseks
vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated;
15) tootearendus on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 86 uute või
täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine üldise grupierandi määruse
tähenduses;
16) turutingimused on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 89
pooltevahelise tehingu tingimused, mis ei erine nendest, mis oleksid kehtinud
sõltumatute ettevõtjate vahel, ja puudub kokkulepe;
17) tõhus koostöö on vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 90 koostöö
vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või
ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil, kus koostööd tegevad pooled
määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad
koostöö riske ja tulemusi;
18) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud
kriteeriumitele.
§ 5. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus.
§ 6. Teabe edastamine
Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teabe ja dokumentide edastamine
taotleja või toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vahel toimub
struktuuriteotuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.
§ 7. Koostööprojektide riigiabi tingimused, leping ja intellektuaalomandi
õiguste jagamise põhimõtted
(1) Koostöö raames projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste
jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava
intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine sätestatakse pooltevahelises
koostöölepingus.
(2) Lõikes 1 nimetatud koostöölepingus sätestatakse partnerile makstava tasu
tingimused. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud
intellektuaalomandi õiguste turutingimustega.
(3) Kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse
saaja koostöö tingimustest tulenevalt TA asutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on
täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014. a teatise „Teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198,
27.06.2014, lk 1–29) (edaspidi TAI raamistik) punktis 28 sätestatud tingimus.
(4) TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest
makstav tasu vastab turutingimustele, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel
kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on
täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 29 toodud tingimus.
(5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge teadustöö tulemusel tekkiv
intellektuaalomandi õigus või selle turutingimustele vastav hind, tagab toetuse saaja,
et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Lõikes 1 nimetatud
koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö teostamise järgselt on
võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud
intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
§ 8. Toetatavad tegevused
(1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke ja tulemusi saavutada aitavaid
tegevusi:
1) rakendusuuringu läbiviimine;
2) tootearenduse läbiviimine;
3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;
4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi
esmakaitse taotlemine;
5) ettevõtjale TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine;
6) IPCEI projekti elluviimine.
(2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse ainult koos rakendusuuringu
või tootearenduse tegevuse läbiviimisega.
(3) Toetatakse rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist ka tõhusa
koostöö raames, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd:
1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on VKE, või projekt
viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu
liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski
ettevõtja ei kanna üle 70 protsenti abikõlblikest kuludest või
2) ettevõtja ja vähemalt ühe TA asutuse vahel, mis kannab vähemalt kümme protsenti
abikõlblikest kuludest, ning kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused.
(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud
tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele.
(5) Taotleja ei tohi alustada IPCEI projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi
nimetatud tegevuste elluviimiseks enne Euroopa Komisjonilt riigiabi lubava otsuse
saamist.
(6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel järgitakse üldise
grupierandi määruse artiklis 26 sätestatud tingimusi.
§ 9. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblik kulu on määruse tingimustele vastavad taotluse rahuldamise otsuses
toodud kulud, mis on põhjendatud, dokumentaalselt tõendatavad ja projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus tekkinud ning mille on
tasunud toetuse saaja või partner.
(2) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktides 1−3 nimetatud tegevuste
läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse
rahuldamise otsusele:
1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate lähetuskulu vastavalt Vabariigi
Valitsuse 25. juuni 2009. a määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise
kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud
tingimustele;
2) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate töötasu ja sellega seotud seadusest
tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida
maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
3) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute,
teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste
ja muude sarnaste teenuste kulud;
4) vahendite ja seadmete rentimise ja omandamise kulud sel määral ja sellise
ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
5) materjali ja tarvikute kulud.
(3) Abikõlblikud on § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse läbiviimiseks vajalikud
patentide ja muude immateriaalsete varade, välja arvatud kaubamärgi, omandamise,
valideerimise ja kaitsmise kulud.
(4) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse läbiviimiseks
vajalikud:
1) vahendite ja seadmete soetamise kulud;
2) immateriaalse vara omandamise kulud.
(5) Abikõlblikud on järgmised § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse läbiviimiseks
vajalikud kulud vastavalt IPCEI teatise lisa punktidele a–g, välja arvatud haldus- ja
maa soetamiskulud.
(6) Kui lõike 2 punktis 4 nimetatud vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu
nende kasutusea vältel, on abikõlblikud vaid projekti kestusele vastavad hea
raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulud.
(7) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.
(8) Abikõlblikuks kuluks on üksnes pangaülekandega tasutud kulud, välja arvatud
amortisatsioonikulud.
(9) Abikõlblik ei ole kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud:
1) isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud, välja
arvatud, kui nimetatud tehingud on projekti eesmärkide saavutamiseks vältimatud ja
ei kahjusta teiste projekti partnerite huvisid;
2) projekti partnerite vahel.
(10) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta
vähemalt 100 eurot.
(11) Käibemaks on mitteabikõlblik kulu.
§ 10. Toetuse suurus ja osakaal
(1) Rakendusuuringu või tootearenduse projekti läbiviimiseks taotletava toetuse
minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot
ühe projekti kohta.
(2) TA taristu investeeringute teostamise projekti läbiviimiseks taotletava toetuse
minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on kaks miljonit eurot
ühe projekti kohta.
(3) IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti
kohta on üks kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust.
(4) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punkti 1 nimetatud rakendusuuringu
projekti läbiviimiseks toetuse taotlemisel on:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(5) Toetuse maksimaalne osakaal rakendusuuringu projekti läbiviimiseks toetuse
taotlemisel, mis hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat koostööd
on:
1) 80 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 75 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 65 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(6) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 2 nimetatud tootearenduse
projekti läbiviimiseks toetuse taotlemiseks on:
1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(7) Toetuse maksimaalne osakaal tootearenduse projekti läbiviimiseks toetuse
taotlemiseks, mis hõlmab § 8 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavat tõhusat
koostööd on:
1) 60 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(8) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 3 rakendusuuringu või
tootearenduse projekti läbiviimise teostatavusuuringuks toetuse taotlemisel on:
1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest väikeettevõtja korral;
2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest suurettevõtja korral.
(9) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 4 nimetatud intellektuaalomandi
esmakaitse taotlemisel on 50 protsenti.
(10) Toetuse maksimaalne osakaal § 8 lõike 1 punktis 5 nimetatud TA taristu
investeeringute teostamise toetuse taotlemisel on 50 protsenti.
(11) Toetuse maksimaalne osakaal IPCEI projekti elluviimiseks toetuse taotlemisel on
IPCEI projekti kogueelarve osana esitatud rahastamispuudujäägi osakaal.
(12) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei
kata.
(13) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid ja tagastamatuid
toetusi.
§ 11. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud
ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks
vajalikud kulud tekivad.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.
(4) Toetuse saaja võib abikõlblikkuse perioodil taotleda projekti abikõlblikkuse
perioodi pikendamist, maksimaalselt kuue kuu võrra, mõjuval põhjusel ja tingimusel,
et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses
märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud.
(6) Toetuse saaja peab taotlema projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses
märgitud kuupäeva, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist.
(7) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks
kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru
eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.
(3) Voorupõhise taotlemise korral teavitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma kodulehel vähemalt 20
kalendripäeva enne taotlusvooru algust.
(4) Jooksva taotlemise korral informeerib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
taotluste rahastamise eelarve jäägist oma veebilehel ning eelarve vahendite lõppemisel
kooskõlastab taotluste vastuvõtmise lõpetamise eelnevalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teavitab sellest oma veebilehel.
(5) IPCEI projekti elluviimiseks toetuse taotlemine toimub jooksvalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud sihtotstarbelise eelarve ulatuses.
§ 13. Eelnõustamine
(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena
antakse projektiplaanile eelhinnang.
(2) Projektiplaani positiivne eelhinnang ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutusele taotluse rahuldamisel siduv.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab eelnõustamise käigus
projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab § 3 lõikes 1 või 2
nimetatud eesmärgile ja panustab vähemalt kolme § 3 lõikes 3 nimetatud tulemuse
saavutamisesse.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib eelhinnangu andmisel kaasata
eksperte.
§ 14. Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
(2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatutele
võivad olla ka muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA asutus.
(3) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla suurem kui 100 eurot
või peab selle tasumine olema ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab
maksuvõlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks
olema täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud
maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ning esitanud äriregistrile majandusaasta
aruanded, mille esitamise tähtaeg on saabunud.
(4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad
tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tasutud.
(5) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud
likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
(6) Taotleja ja partneri käesoleva määruse raames taotletav vähese tähtsusega abi koos
muu, käesolevas määruses nimetamata Euroopa Komisjoni vähese tähtsusega abi
määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe
eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Vähese tähtsusega abi
suuruse arvutamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2
lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.
(7) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)
nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta
üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud
määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel jooksva majandusaasta ja kahe
eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse
alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.
§ 15. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja vormis;
2) taotlus vastab määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidele ja tulemustele;
3) toetust taotletakse §-s 8 nimetatud tegevustele ja §-s 9 toodud abikõlblikele
kuludele;
4) taotletav toetus vastab §-s 10 sätestatud toetuse suurusele ja osakaalule;
5) projekti tegevused lõpetatakse projekti abikõlblikkuse perioodil;
6) projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi või dokumente:
1) toetuse taotleja ja ettevõtjatest partneri
TA investeeringute maht, müügitulu uutest või oluliselt muudetud tehnoloogiatest,
toodetest või teenustest ning ettevõtja TA töötajate arv taotluse esitamisele eelnenud
majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti
rakendamise lõppu;
2) projekti läbiviimise koht;
3) positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;
4) inglisekeelne projektiplaan koos lisadega, kui eelnõustamise käigus selgub vajadus
kaasata taotluse hindamisse väliseksperte;
5) partneri kaasamisel partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm;
6) taotleja ja partneri rahalise panuse kirjalik kinnitus;
7) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9) teave selle kohta, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud
toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või
muudest välisabi vahenditest;
10) taotleja ja ettevõtjast partneri bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele
eelnenud kvartali lõpu seisuga;
11) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate
dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse,
kättetoimetamiseks elektrooniliselt.
(3) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus
sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid:
1) loodava TA taristu majanduslike ja mittemajanduslike tegevuste osakaal ja jaotus;
2) taristu toimimise või kasutamise tasustamise põhimõtted ja vastavus turuhindadele;
3) taristu ligipääsetavus ja kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele.
(4) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 6 toodud tegevusele toetuse taotlemisel peab taotlus
sisaldama:
1) lõike 2 punktides 2, 3 ja 5–9 nimetatud andmeid, kinnitusi või dokumente;
2) kinnitust, et § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks on Euroopa
Komisjonile esitatud riigiabi loa taotlus saanud Euroopa Komisjoni heakskiidu;
3) nõusolekut Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ligipääsuks riigiabi loa taotluse
esitanud riigiasutuse riigiabi loaga seotud andmetele ja dokumentidele.
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) registreerimisest;
2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
3) taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollist;
4) vajadusel selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste
küsimisest;
5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
6) hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse kohta;
7) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, sealhulgas taotluse
osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest.
(2) Jooksva taotlemise korral hetkest, mil registreeritud taotlustega, mille kohta ei ole
tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab
vähemalt võrdseks toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi
nende registreerimise järjekorras.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on:
1) jooksva taotlemise korral 40 tööpäeva taotluse registreerimisest arvates;
2) voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.
(4) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni
kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(5) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse
sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni
kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse
taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul
puudusi kõrvaldanud.
§ 17. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele
vastavaks, kui on täidetud §-s 14 taotlejale esitatud nõuded.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 15 taotlusele
esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta §-s 15 sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 16 lõikes 5
sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab
õigusvastaselt otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse
taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse
nõuetele.
§ 18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja kord
(1) Taotluste hindamiseks moodustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
hindamiskomisjoni.
(2) Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuseveebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.
(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste hindamisel eksperte.
(5) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on:
1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega
rahastamiseks või rahastamata jätmiseks;
2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide,
tegevuskava, eelarve muutmiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks.
(6) Paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1−3 toodud tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse
järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille
raames hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele,
projekti seotust ja mõju Eesti majandusele tervikuna, projekti mõju ja olulisus
üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule,
projekti mõju valdkondade-ülesele koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele,
projekti mõju TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse − 25 protsenti
koondhindest;
2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi
majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust
ja põhjendatust taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat
majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku
tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia
ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja taotleja
võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist – 40 protsenti koondhindest;
3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse toote,
teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes
samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate
tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti läbiviimse metoodikat ja
teostatavust, uuringu läbiviiva meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse
elluviimise teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks vajaliku
taristu olemasolu – 35 protsenti koondhindest;
4) projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse
projekti mõju jätkusuutliku energia, säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste
vastaste lahenduste väljaarendamisesse – 10 protsenti koondhindest.
(7) Paragrahvi 8 lõike 1 punktis 5 toodud tegevuste toetuse taotlusi hinnatakse
järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele, mille
raame hinnatakse loodava TA taristu mõju Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil
läbiviidava TA tegevuse mahu kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele,
loodava TA taristu mõju valdkonna ja valkondadeülesele tehnoloogilisele arengule –
45 protsenti koondhindest;
2) projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime projekti tulemusi
majanduslikult rakendada, mille raames hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku
jätkusuutlikust, pakutavate TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja
hinnastamismudelit ning TA taristu ligipääsetavust ja avatust erinevatele kasutajatele
– 25 protsenti koondhindest;
3) projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille raames hinnatakse loodava
TA taristu tehnoloogilist taset ja uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva
meeskonna tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust – 30 protsenti.
(8) Taotlusi hinnatakse lõikes 6 või 7 nimetatud valikukriteeriumite alusel skaalal null
kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane.
(9) Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni poolt antud hinnete kaalutud
keskmisest, arvestades lõikes 6 või 7 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud
hindeid.
(10) Kui taotluse hindamisse kaasatud ekspertide vähemalt ühe lõike 6 punktides 1–3
või lõikes 7 nimetatud hindamiskriteeriumi kaalutud keskmine hinne on alla 2,0
punkti, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse
hindamiskomisjoni kaasamata.
(11) Kui vähemalt ühe lõike 6 punktides 1–3 või lõikes 7 nimetatud
hindamiskriteeriumi hinne on alla 2,0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50
punkti, teeb hindamiskomisjon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse
mitterahuldamise ettepaneku.
(12) Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud
koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse
koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha väiksema taotletava
toetuse summaga projekt.
(13) Hindamise läbiviimise protsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse koostatavas hindamismetoodikas.
(14) Enne taotlemise avamist kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
hindamismetoodika Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb
hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel.
§ 19. IPCEI projekti hindamine
(1) IPCEI projekti toetuse taotlus loetakse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgile
ja vähemalt kolmele tulemusele suunatud projektid toetuse saamise tingimustele
vastavaks, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud riigiabi lubava otsuse
tingimustele ja aitab ellu viia taotleja äriplaani;
2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia
ellu Euroopa Komisjonilt IPCEI teatise alusel riigiabi lubava otsuse saanud tegevusi;
3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised,
oskused ja kogemused.
(2) Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud kriteeriumite alusel, andes hinnangu, kas
kriteerium on täidetud või täitmata.
(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kaasata taotluse hindamisel
eksperte.
§ 20. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Hindamiskomisjoni ettepaneku või hindamistulemuste põhjal teeb Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus otsuse:
1) rahuldada taotlus taotletud mahus;
2) rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimustega;
3) jätta taotlus rahuldamata.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:
1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr;
3) projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti elluviimise tingimused;
5) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) toetuse väljamaksmise tingimused;
7) toetuse saaja õigused ja kohustused;
8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi.
(3) Jooksva taotlemise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus menetluses
olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab toetuste rahastamise eelarve vaba
jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud tingimustele osaliselt
rahuldada.
(4) Voorupõhise taotlemise korra tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus
menetluses olevate taotluste kohta, mis § 18 lõikes 12 nimetatud pingrea alusel ei mahu
taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik vastavalt §-s 21 sätestatud
tingimustele osaliselt rahuldada.
(5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme
tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise
seisukohast olulised või põhjendatud;
2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või
projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise
rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise
korral saavutatav. Kui taotleja ei ole nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
ettepanekuga, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata
jätmise otsuse.
(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses
kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama täiendavaid dokumente või tegema
täiendavaid toiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse
rahuldamise otsuse juurde.
(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust
toetuse maksmisele. Õigus toetuse maksmisele tekib toetuse saajal pärast seda, kui
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kõrvaltingimuse nõuetekohase täitmise
tuvastanud.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal
algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud kirjaliku
taotluse alusel.
(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja ilma lõikes 1
nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on kokku väiksem kui 20 000 eurot,
muudatused on seotud eelarveridade vaheliste tõstetega, erinevate riigiabi liikide
summad ega abi osakaalud ei muutu, ning toetuse saaja kooskõlastab vastava
muudatuse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.
(3) Toetuse suurust võib suurendada, kui:
1) projekti elluviimise käigus tekib vajadus täiendavateks tegevusteks;
2) projekti kulude suurenemine on põhjendatud;
3) toetuse summa suurendamine on kooskõlas §-s 10 toodud piirmääradega ja §-s 2
sätestatud riigiabi reeglitega ning
4) toetuse rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.
(4) Juhul kui toetuse saaja omafinantseering väheneb alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus vähendada toetuse
suurust proportsionaalselt omafinantseeringu vähenemisega.
(5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on
vajalik, hindab muudatuste mõju § 18 lõikes 6 või 7 sätestatud valikukriteeriumide
alusel, kaasates vajadusel eksperte või hindamiskomisjoni.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise
otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste
kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste
saavutamisesse või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates.
(8) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus kolme tööpäeva jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates.
(9) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates
muudatustaotluse esitamise kuupäevast, kui see aitab kaasa projekti tulemuste
saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.
(10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse
täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või
mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral toetuse saaja ei täida
kõrvaltingimust;
4) toetuse saaja taotlust toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata
ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(11) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või
täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.
(12) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud
nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik
rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt
rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.
§ 23. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine
(1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse osalist rahuldamist;
2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses
esitatud andmetel või puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.
(2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne:
1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud
juhul, kui toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus rahuldatakse
täielikult;
2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist.
4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
§ 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatult
järgmised aruanded:
1) vahearuanne;
2) lõpparuanne.
(2) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale
kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
(3) Vahe- ja lõpparuande esitamise kuupäevad ja vahearuande esitamise periood
sätestatakse taotluste rahuldamise otsuses.
(4) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust võrrelduna projekti
taotlusega koos saavutatud tulemustega. Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti
aruandeperioodi kohta.
(5) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Lõpparuanne sisaldab muu hulgas
informatsiooni intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide
kohta.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu
andmiseks kaasata hindamiskomisjoni või eksperte.
(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või
lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses
registreerimisest.
(8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on väiksem või projekti kestvus
on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne.
§ 25. Toetuse maksmine
(1) Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustele tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide
alusel.
(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste
elluviimine, abikõlblike kulude tegemine ja maksmine ning vahe- või lõpparuande
esitamine ja selle kinnitamine.
(3) Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel võib toetuse välja
maksta juhul, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses
makstud. Kui toetuse makse tehakse omafinantseeringu ulatuses tasutud
kuludokumentide alusel, on toetuse saajal kohustus esitada Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele kulu tasumata osa maksmist tõendavad dokumendid
kümne kalendripäeva jooksul toetuse makse saamisest arvates.
(4) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus
esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.
(5) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist,
projekti kulude abikõlblikkuse ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.
(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva
jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.
(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumentide kontrolli teostada
ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.
(8) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus,
mida on võimalik kõrvalda, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse
kõrvaldamiseks tähtaja.
(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või
täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokumendid ei vasta taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele,
abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;
2) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei
ole tõendatud;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või
lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või toetuse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine
või tegevuskava elluviimine on ohustatud.
(10) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse
saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni.
5. peatükk
Toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja
kohustused ning toetuse tagastamine
§ 26. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt
teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning
partneri kohustustega.
(2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud:
1) viima projekti ellu, tagama selle juhtimise ja kasutama toetust vastavalt taotluses
toodud teabele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust, lähtuma
riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ning kui tehingu summa ilma
käibemaksuta on 30 000 eurot või enam esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm
võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise
lähteülesande kirjelduse või kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik
esitada või kui odavaimat pakkumist ei valitud, lisama maksetaotlusele sellekohase
põhjenduse;
3) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja
maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt
eristatavad;
4) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kolme tööpäeva
jooksul nõude saamisest arvates;
5) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse
saaja oluliste otsuste tegemise õigust omav osanik või aktsionär või juhtorgani liige,
seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;
6) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele teadusasutusega ja partneritega
sõlmitud lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused,
sealhulgas toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva
intellektuaalomandi ning projekti raames soetatavate või loodavate materiaalsete ja
immateriaalsete varade kuuluvus ja jaotus;
7) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega
seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja kasutab;
8) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
9) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja
kooskõlastuste olemasolu;
10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest
tulenevaid kohustusi ja nõudeid;
11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni
vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;
12) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust
kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või
võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, seatud tulemuste saavutamist ning
projekti tegevuste elluviimisega jätkamist;
13) toetuse saaja, kes saab toetust § 8 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, tagama,
et toetuse taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu
teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida § 8 lõike 1 punktis 6
nimetatud tegevuse elluviimiseks ei toetata, ei ületa eri eelarveallikatest saadav toetus
kokku toetuse saaja Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi
pakkuva projekti rahastamispuudujääki.
§ 27. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused
(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja
kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
2) teostada toetuse saaja ja partneri juures kuludokumentide ja projekti tegevuste
elluviimise kontrolli, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning
territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja
muid materjale.
(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale
kättesaadavaks;
2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates
dokumentides tehtud muudatustest;
3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja
nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti
eesmärgi ja kestuse;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja
arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) kontrollima projekti elluviimist;
6) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe
ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest
arvates;
7) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile andmeid ja
teavet toetusmeetme jooksvast rakendamisest ning toetusmeetme lõppemisel osalema
mõjuanalüüsi läbiviimises;
8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit määruse rakendamisega
seotud takistustest.
§ 28. Toetuse tagastamine
(1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) kulu, mille alusel on toetuse makse tehtud, ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses või
toetuse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu,
mille alusel toetuse makse on tehtud, abikõlblikkust;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.
(2) Toetuse saaja peab maksma tagasi tagasinõude otsuses nimetatud summa 60
kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
maksmisele kuuluva toetusega.
(4) Kui toetuse saaja tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksa, maksab
toetuse saaja viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud päeva eest.
Viivise arvestamine peatub, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva
tagasinõutava toetuse suuruse.
(5) Toetuse tagasimaksmist võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus toetuse saaja
taotlusel ajatada. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6.
(6) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt
kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates
taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise
ajatamiskava. Toetuse saaja esitab toetuse andja nõudmisel enda majanduslikku
olukorda tõendavad dokumendid.
(7) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja
otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud
juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest
toetuse saajat.
(8) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse
rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastatult Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata pikema tagasimaksmise aja.
(9) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos
toetuse tagasinõudmise otsusega.
(10) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse
kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul
ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.
(11) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.
(12) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja
viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates.
(13) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi, sealhulgas
vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne
aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
21.01.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Ettevõtjate rakendusuuringute toetamine“ (edaspidi
toetus) kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Eelnõu on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava
2021–2035 (edaspidi TAIE strateegia) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja
ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes
konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja TAIE strateegia
alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” täitmisele.
TAIE strateegia üldeesmärgi täitmise hindamiseks on välja valitud 11 mõõdikut koos sihttasemetega.
Nimetatud 11st mõõdikust 6 mõõdiku sihttaseme saavutamine eeldab ettevõtjate teadus- ja
arendustegevuse (edaspidi TA tegevus), peamiselt rakendusuuringute ja tootearenduse, mahu ning
selle kaudu teenitava tulu kasvu.
Tabel 1. TAIE strateegia mõõdikud, mille täitmisesse panustab või on otseselt ettevõtjate
rakendusuuringute ja tootearenduse mahu ja selle kaudu teenitava tulu kasvu.
TAIE mõõdik Sihttase aastal 2035 Viimane teada olev tase ja aasta
Erasektori TA kulutuste tase 2% 0,98% (2020)
SKP-st
Eesti tööjõu tootlikkus EL 110% 78,7% (2019)
keskmisest
Euroopa innovatsiooni Innovatsiooniliider Tugev innovaator, 11. koht
tulemustabelis (2020)
Ettevõtete investeeringud 6% 2,7% (760 mln) (2019)
mittemateriaalsesse
põhivarasse osakaaluna SKP-st
Teadlaste ja inseneride arv 4,53 1,47 (2019)
ettevõtlussektoris ja
kasumitaotluseta erasektoris
Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 19 mld eurot (2020)
Allikas: TAIE strateegia
Tabelis 1 toodud mõõdikutele seatud eesmärkide täitmine eeldab ettevõtjate TA tegevuste, sealhulgas
rakendusuuringute mahu kasvu.
Eesti ettevõtjate TA tegevuse maht
Joonis 1. Eesti ja võrdlusriikide, sealhulgas lähiriikide TA kulude dünaamika 2009-2020 (% SKP-st)
Ettevõtlussektori TA investeeringute
osakaal SKP-s (%)
3,00
2,50 2,55 2,56
2,53
2,34 2,4 2,36 2,43
2,34
2,2 2,19 2,25 2,24 2,26
2,00 2,13
2,08 2,01 2,05
1,96 1,95 1,88 1,86 1,94
1,91 1,87
1,86 1,87 1,97
1,79
1,73 1,78 1,81 1,84 1,84
1,59 1,62 1,66 1,7
1,50 1,49
1,46
1,22
1,00 0,98
0,82 0,87
0,62 0,68 0,64 0,6 0,6 0,56
0,50 0,39 0,43
0,24 0,24 0,24 0,32
0,24 0,29 0,29 0,33 0,21
0,19 0,15 0,17 0,15 0,11 0,14 0,16 0,17
0,00
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Belgia Taani Eesti Läti Leedu Soome Rootsi
Allikas: EUROSTAT
Eesti ettevõtjate TA investeeringud on pärast viie aastast madal seisu taas kasvama hakanud, ulatudes
aastal 2020 0,98%ni sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP). Samas on saavutatud tulemus
poole väiksem seatud eesmärgist ja jääb veel üle kahe korra alla Euroopa Liidu eesrindlikele
innovatsiooni riikidele.
Ettevõtjate TA investeeringute kasvu eeltingimus on ettevõtjate huvi ja võimekus TA tegevusi läbi
viia ja äriliselt rakendada. Ettevõtjate huvi ja võimekus sõltuvad esmajoones sellest, kas ettevõtjad
näevad rakendusuuringutes viisi või vahendit kuidas oma ettevõtja tulu ja äri kasvatada ning sellest,
kas tal rakendusuuringute läbiviimiseks piisavalt ressurssi, sealhulgas teadmised, oskused, inimesed,
aparatuur, raha või oskusi ressurssi kaasata.
Käesoleva meetmega välja töötatava rakendusuuringute toetusskeem katab ära erinevad ettevõtjate
TA tegevuse kitsaskohad, toetades ettevõtjate TA tegevusi, rahastades ettevõtjate vajadustele vastava
TA teenuse taristu loomist ja aidates ettevõtjatel ellu viia üleeuroopalist tähtsust omavaid
arendusprojekte (edaspidi IPCEI projekt). Rakendusuuringute toetusega aidatakse ettevõtjatel
rakendusuuringuid ja nendega seotud tootearendust ette valmistada, läbi viia ja projektiga loodud
intellektuaalomandile esmakaitset saada. Lisaks toetatakse ettevõtjatele TA tegevuse teenuste
pakkumiseks vajamineva taristu loomist ja IPCEI projektid on projektid, millel on Euroopa Komisjon
andnud IPCEI teatise alusel heakskiidu.
Rakendusuuringute toetusi rakendatakse rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP programm)
kaasaabil. RUP programm pakub ettevõtjatele tuge rakendusuuringute projektide initsieerimisel,
ettevalmistamisel ja läbiviimisel, sealhulgas rakendusuuringute Eesti ja rahvusvaheliste partnerite
leidmisel, intellektuaalomandi küsimustes, tehnoloogilistes küsimustes.
Eelnõu otsene sihtgrupp on Eesti äriregistrisse kantud ettevõtjad, kelle äriline edukus sõltub sellest,
et nende tooted, teenused ja tehnoloogiad oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kes
vajavad tuge, sealhulgas teenuseid ja rahalist toetust rakendusuuringute ja tootearenduse projektide
elluviimisel.
Tegevuse kaudseks sihtgrupiks on ettevõtjatele TA teenuste pakkujad, kelleks on TA asutused ja
ettevõtted, ülikoolid, eriti ülikoolides tegutsevad tehnosiirde grupid, tehnoloogia arenduskeskused,
inseneribürood ja muud tehnoloogiaalast arendusteenust pakkuvad organisatsioonid.
Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, partneri ja toetuse
saaja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused.
Tegevusi rahastatakse nii jooksva avatud taotlemise kui ka taotlusvoorude raames. Toetuse andmist
on kavandatud ellu viia üle-eestilisena ning tõhusa koostöö raames on võimalikud ka TA projektid
kahe liikmesriigi ettevõtjate või liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osaleva riigi
ettevõtjate vahel.
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus koostöös.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu
osakonna ekspert Kaie Nurmik (e-post:
[email protected], telefon: 639 7651) ja nõunik Andres
Kikas (e-post:
[email protected], telefon: 715 3402), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
toetuste keskuse tiimijuht Alice Liblik (e-post:
[email protected], telefon 5569 6862). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi teostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak ning Ettevõtluse ja innovatsiooni Sihtasutuse vanemjurist Terje
Kleemann (e-post:
[email protected], telefon: 627 9340), jurist Kadri Kuus (e-post:
[email protected], telefon 627 9543).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 28 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1) üldsätted;
2) toetuse andmise tingimused;
3) toetuse taotlemine ning taotluste menetlemine;
4) aruannete esitamine, toetuse maksmine;
5) toetuse saaja, partneri, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine.
1. peatükk
Üldsätted
Eelnõu § 1 kehtestab määruse eelnõu kohaldamisala. Eelnõu sätetsatakse ettevõtjate
rakendusuuringute ja nendega seotud tegevuste, ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu ning
IPCEI projektide toetuse andmise tingimused ja korra.
Toetatavad tegevused loovad läbi lisaressursside ettevõtjatele eelduse ise rakendusuuringuid ellu viia
ja teiselt poolt muudab ettevõtjatele huvidele vastav TA taristu TA teenuse ettevõtjatele paremini
kättesaadavaks ja oma ärilistest huvidest lähtuvate projektide elluviimiseks kasutatavamaks. IPCEI
projektid aitavad ettevõtjaid üleeuroopalistesse väärtusahelatesse, muutes kättesaadavaks
kõrgtasemelise tehnoloogialase teadmise ja avades uusi ärililisi kontakte.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse riigiabi reeglid, mida toetuse andmisel järgitakse, sealhulgas riigiabi
andmisel järgitavad õiguslikud alused ja neid sätestavad dokumendid. Määrusega antav toetus võib
olla kas riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus)
mõistes, vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (edaspidi vähese
tähtsusega abi määrus) mõistes või riigiabi Euroopa Komisjoni 19. juuni 2014 teatise „Kriteeriumid,
mis võimaldavad analüüsida üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide elluviimise
toetamiseks antava riigiabi kokkusobivust” (edaspidi IPCEI teatis) mõistes.
Lisaks sätestatakse selle paragrahviga riigiabi regulatsioonist lähtuvad tingimused, millal määrust ei
kohaldata.
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on eelnõu § 8 lõike 1 punktides 1−5 nimetatud tegevustele antav toetus
kas riigiabi üldise grupierandi määruse artiklite 25, 26 või 28 alusel või vähese tähtsusega abi. Ja § 8
lõike 1 punktis 5 antav toetus riigiabi IPCEI teatise alusel. Eelnõu §-s 9 sätestatud abikõlblikud kulud
on jaotatud plokkideks ning iga plokk vastab kindlale § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusele. Abikõlblike
kulude kirjeldamisel on aluseks võetud üldise grupierandi määruses sätestatud abikõlblikud kulud
tegevuste lõikes.
Eelnõu § 3 määratleb ära toetuse andmise eesmärgi ja tulemused.
Toetuse eesmärk on kasvatada ettevõtjate uute ärivõimalustega seotud TA tegevuse mahtu ja
suurendada seeläbi ettevõtjate uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest
saadavat müügitulu.
Eelnõuga toetatakse ka IPCEI projektide elluviimist. IPCEI projektide toetuse eesmärk on kasvatada
ettevõtjate uute üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste või tehnoloogiate
väljaarendamisega seotud TA tegevuse mahtu ning seeläbi tõsta ettevõtjate rahvusvahelise
konkurentsivõimet.
Eelnõus sätestatakse kaheksa oodatavat tulemust, mis kaasnevad toetuse andmisega. Oodatavad
tulemused on: erasektori rahastatud TA tegevuse kulutuste osakaalu kasv, TA tegevusega tegelevate
ettevõtjate arvu tõus, ettevõtjate TA tegevusega tegelevate töötajate arvu kasv, ettevõtjate ja teadus-
ja arendusasutuste (edaspidi TA asutus) vaheline teadmussiire suurenemine, Eesti TA asutuste
rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse teenuste müügist saadava tulu kasv, ettevõtjate
immateriaalne põhivara ja intellektuaalomandi väärtuse kaudu suurenemine. Toetuse andmise
oodatav tulemusena arendatakse välja ka rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised uued või oluliselt
muudetud tehnoloogiad, protsessid, tooted või teenused ning Eesti ettevõtjad osalevad IPCEI
projektides TA tegevusi läbiviivate partneritena.
Kuna rahastatakse erinevate valdkondade erinevaid tegevusi, sellest lähtudes saavutavad projektid ka
erinevaid tulemusi. Näiteks erinevad ettevõtja rakendusuuringu projekti mõju ja tulemused TA
teenuse pakkumiseks loodava taristu projekti mõjust ja tulemustest. Esimesel puhul on TA tegevuse
tulemuse rakendaja ja sellest ärilise tulu saaja projekti elluviiv ettevõtja. Teisel puhul, kus eesmärk
on luua ettevõtjatele võimalusi nende vajadustele vastavaid TA teenuseid sisse osta, rakendab TA
tegevuse tulemusi ja saab majanduslikku kasu ettevõtja, kes kasutab TA taristu teenuseid. Eelnevast
lähtudes on eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatud, et eelnõustamisel, mis toetuse taotlemise eelduseks, saab
positiivse eelhinnangu projekt, mis panustab vähemalt kolme eelnõuga sätestatud oodatava tulemuse
saavutamisesse ja projektiplaan aitab saavutada § 3 lõigetes 1 või 2 toodud eesmärke.
Eelnõu § 4 sõnastab määruses läbivalt kasutatavad mõisted.
Määruses on lahti seletatud kaheksateist mõistet, mis on vajalikud määruse rakendamiseks.
Esitatud mõistete defineerimisel on lähtutud üldise grupierandi määrusest, IPCEI teatisest ning
Frascatti käsiraamatust. Samas on termineid täpsustatud ja kitsendatud. Näiteks sõnastab üldine
grupierand rakendusuuringute mõiste järgmiselt – rakendusuuring on kavandatud uuringud või
kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete,
protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid,
protsesse või teenuseid. Rakendusuuring hõlmab vajalike komplekssete süsteemide komponentide
loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme
simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine; Antud sõnastus defineerib ainult
rakendusuuringu tehnoloogilise sisu. Eelnõu on suunatud ettevõtjatele ja nende rakendusuuringute
abil majandustulemuste paranemisele. Seetõttu on rakendusuuringute terminit kitsendatud.
Määrusega toetatakse neid rakendusuuringu projekte, mis vastavad eelpool toodud tehnoloogilistele
parameetritele ja millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab
saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil.
Lisaks on mõistena lahti seletatud taotluse esitamisele eelnev eelnõustamine. Eelnõustamise eesmärk
on aidata taotlejal projekti taotlemiseks ette valmistada. Eelnõustamise käigus tutvustatakse toetuse
saamise aluseid, juhitakse tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning
antakse soovitusi ja tehakse ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine muudab toetuse
taotlemise lihtsamaks ja toob kaasa vähem bürokraatiat nii ettevõtjale kui ka Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele.
Eraldi mõistena on eelnõus toodud IPCEI projekti selgitav tähendus. Euroopa Komisjon annab
liikmesriikidele loa IPCEI projektide rahastamiseks IPCEI riigiabi tingimuste alusel, tuues oma
lubavas otsuses välja muu hulgas rahastavad tegevused, rahastamispuudujäägi. Projektid, mida
Euroopa komisjon käsitleb IPCEI projektidena, on kuuluvad üleeuroopaliselt olulistes
valdkondadesse. Sellest lähtudes lubab Euroopa Komisjon rahastada liikmesriikidel neid projekte
eelistingimustel. Euroopa Komisjoni IPCEI projektile antud lubav otsus on individuaalne ja kirjeldab
ära tingimused, mille ulatuse liikmesriik võib IPCEI projekte rahastada. Liikmesriigid töötavad välja
erinevaid ettevõtjatele suunatud abiskeeme, mille kaudu saab IPCEI projekte rahastada maksimaalselt
Euroopa Komisjoni määratud rahastamispuudujäägi ulatuses. Eelnõus on selgitatud muu hulgas
rahastamispuudujäägi mõiste. Rahastamispuudujääk on osa IPCEI projektist, mida tohib Euroopa
Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse korral avaliku sektori vahenditest rahastada.
Rahastamispuudujäägi suuruse määrab Euroopa Komisjon oma riigiabi lubavas otsuses. Käesolev
meede on suunatud IPCEI projektide TA tegevuste rahastamispuudujäägi rahastamiseks
maksimaalselt 3 miljoni euro ulatuses. Kuna antud meetmega ei rahastata kogu IPCEI projekti
rahastamispuudujääki, siis IPCEI projekti hindamisel antakse hinnang, kas tegevused, millele toetust
taotletakse vastavad Euroopa Komisjoni otsuses lubatud tingimustele ja taotlejal on tegevusplaan ja
vajalikud eelarvelised eeldused, et IPCEI projekt täismahus ellu viia ning kas projekti meeskonnal on
projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused.
IPCEI projektidel rahastatakse lisaks teistele TA tegevustele ka esmakordse tööstusliku
kasutuselevõtu etappi. Eelnõu §-s 4 on esmakordne tööstuslik kasutuselevõtt defineeritud mõistena.
Eelnõu §-id 5 ja 6 näevad ette, et toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Ühtlasi sätestatakse, et toetusega seotud teabe ja
dokumentide edastamine toimub struktuuriteotuse registri e-toetuse keskkonna kaudu.
Eelnõu § 7 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused
lähtuvad „Euroopa Komisjoni 27. juuni 2014 teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–29)“ (edaspidi teadus- ja
arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa
ettevõtja kaudset riigiabi.
Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad
nende panusele projektis, jagavad erinevad partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on
oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus-
ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. Vastav nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel
ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti:
a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mis puhul
järgitakse raamistiku punkti 2.2.1. ning kolme pakkumuse küsimise nõuet;
b) või koostöö kaudu, mis puhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2. ning teadus- ja arendusasutuse
kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel.
Juhul kui toetuse saaja ja TA asutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest
koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) osalev toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud;
2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada,
või kui TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA asutusele
täielikult üle;
3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud
kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende poolt läbiviidavaid
tegevusi, sissemakseid ja huve;
4) TA asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest
turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või
võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. TA
asutusele mastavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt
teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või
mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma.
Lisaks tuleb välja tuua, et TA asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi
õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA asutusel kõnealustest
intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks
järgmistest tingimustest:
1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja
mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena;
2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga;
3) TA asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu
sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma
põhikirjalisi eesmärke;
4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile
koostööprojektis osaleva TA asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste
suhtes eesõiguse, on TA asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis
osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamisel makstava tasu
suurust vastavalt suurendama.
Kuna TA tegevus on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne TA
tegevuse algust lõpulikult ära määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust või
turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne TA algust sõlmitud koostööleping sisaldama
punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu üle
vaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast.
2. peatükk
Toetuse andmise tingimused
Eelnõu § 8 sõnastab määruse raames toetatavad tegevused.
Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 3 toodud eesmärke ja tulemusi.
Toetatavateks tegevusteks on:
1) rakendusuuringu läbiviimine;
2) tootearenduse läbiviimine;
3) rakendusuuringu või tootearenduse tegevusele teostatavusuuringu läbiviimine;
4) rakendusuuringu või tootearenduse tegevuste tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse
taotlemine;
5) ettevõtjatele TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute teostamine;
6) IPCEI projekti elluviimine.
Eelnõus on rakendusuuringute mõiste defineeritud vastavalt teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme
hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete (edaspidi TRL) skaalat.1 Siinkohal tuleb
välja tuua, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö alati, millegi uue
või uutmoodi tegemine, siis projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme määrab ära valdkondlik
ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutavad TRL skaalal vahemikku TRL3 –
TRL8.
TRL 3 – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus. Selgitus: Alustatakse aktiivsete
analüütiliste ja laboratoorsete uuringutega. Näidatakse tehnoloogia üksikute komponentide tehnilist
teostatavust piisavate andmete põhjal.
TRL 4 – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris. Selgitus: Viiakse läbi tehnoloogia
oluliste komponentide projekteerimine, arendamine ja nende laboris testimine. Tehnoloogia põhilised
komponendid suudavad koos toimida. Viiakse läbi katsed täiemahuliste probleemide või
andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.
TRL 5 – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogiat testitakse
põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised komponendid on
omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes eeldatava lõpptootega.
TRL 6 – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas. Selgitus: Tehnoloogia edasine
arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on osaliselt integreeritud
olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus
on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas.
TRL 7 – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud. Selgitus: Tehnoloogia
demonstreerimine töökeskkonnas. Tehnoloogia on täielikult toimiv või peaaegu toimiv, selle enamik
komponente on kättesaadavad demonstreerimiseks ja testimiseks ning on hästi integreeritud
lisateenustega. Olemas on piiratud mahus dokumentatsioon.
TRL 8 – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud. Selgitus: Tehnoloogia arendamine on lõpetatud, see
on täielikult tööks valmis ja integreeritud vajaliku riist- ja tarkvarasüsteemidega. Enamus kasutaja,
koolituse ja hooldusdokumentatsioonist on valmis. Tehnoloogia kogu funktsionaalsus on testitud nii
1
European Commission Decision C (2014) 4995 of 22 July 2014. Horizon 2020 Work Programme 2018-2020:
19. General Annexes: Annex G.
simuleeritud kui töökeskkonnas. Tehnoloogia vastab kõigile eeldatud nõuetele ja
spetsifikatsioonidele ning täidab oma otstarvet.
Teostatavusuuring on planeeritava rakendusuuringu või sellega seotud tootearenduse projekti
potentsiaali hindamine ja analüüs. Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav TA
tegevus on tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu
käigus tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused
ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated.
Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallihinnalised tegevused. Seetõttu on oluline,
et neid ellu viivad projektid oleks tehnoloogiliselt hästi ettevalmistatud. Lisaks vajab ettevõtja enne
projekti algust teadmist, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess
või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal
otsustada, kas rakendusuuringu või tootearenduse projekt läbiviimine on põhjendatud või mitte.
Teisisõnu kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projekti
tulemusel puudub äriline väljund, siis selle teadmise alusel jääb saab otsustada, et projekti ja sellega
seotud investeeringud tuleb jätta tegemata.
Intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekti hõlmab ka
kas rakendusuuringu või tootearenduse läbiviimist. Eraldiseisvana intellektuaalomandi esmakaitse
taotlemisega seotud tegevusi määruse raames ei rahastata. VKEde puhul on intellektuaalomandi
esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi
määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtete puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud
tegevusi vaid vähese tähtsusega abina.
TA teenuseid pakkuva TA taristu investeeringute toetusega saab luua või edasi arendada ettevõtjate
vajadusest lähtuvat taristut. Toetusega loodav taristu peab TA teenuseid pakkuma ja olema avatud ja
kättesaadav erinevatele ettevõtjatele. Ainult taotleja TA tegevuse elluviimiseks vajaminevaid taristu
investeeringuid määrusega ei toetada. Lisaks on ettevõtjatele kättesaadavusele on TA taristu
investeeringu toetamisel oluline loodava taristu tehnoloogiline tase ja majanduslik tasuvus.
Määrusega toetatakse üksnes ettevõtjatele rakendusuuringute ja tootearenduse teenuste läbiviimiseks
vajalikku TA taristut – TRL tasemed 3-8. Välja arendatud uue toote, teenuse või tehnoloogia
vastavuskatsete, sertifitseerimise, piloteerimise ja muu sedalaadi tegevuste taristu investeeringuid ei
toetada. TA taristu investeeringute toetamisel järgitakse üldises grupierandi määruse artiklis 26
sätestatud tingimusi. Loodava või edasi arendatava TA taristu puhul on oluline ka TA teenuste
majanduslik tasuvus. Teisisõnu peab loodaval taristul olema piisavalt suur hulk ettevõtjatest kliente,
kes pakutavat TA teenust kasutavad, majanduslikult tasuv äriplaan ning seda toetav TA teenuse
hinnastamismudel ja –põhimõtted.
IPCEI projekti elluviimiseks saab toetust taotleda Euroopa Komisjoni eelnevalt IPCEI teatise alusel
lubava otsuse saanud projektidele. Euroopa Komisjon annab oma otsusega loa liikmesriigil rahastada
üleeuroopaliselt olulisi ja IPCEI mõistes otseste partneritena elluviidavaid projekte eelistingimustega.
Euroopa Komisjoni lubav otsus toob välja igale projektile ja taotlejale individuaalsed
rahastamistingimused, sealhulgas rahastamispuudujäägi, mille ulatus tohivad liikmesriigid toetust
anda. Käesoleva määrusega rahastatakse IPCEI projekti TA tegevusi ja esmase piloottaritus loomist
kui sellega kaasneb jätkuv TA tegevuste elluviimine. Kuna määrusest taotletav toetus ei pruugi katta
kogu Euroopa Komisjoni lubatud rahastamispuudujäägi osa ja teisi ette nähtud tingimusi, siis toetuse
taotlemisel tuleb taotlejal esitada vastav teave ja kinnitus.
Eelnõu §-s 8 tuuakse välja, et vastavalt üldise grupierandi määruse ja IPCEi teatise tingimustele ei
tohi taotleja projektiga seotud võtta kohustusi ja alustada tegevusi enne taotluse esitamist ja Euroopa
Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saamist.
Eelnõu § 8 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusa
koostöö raames, tuues välja tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on
üks koostööprojektide elluviimise võimalus ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel järgida
§-is 8 sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste rakendamises
osaleb rohkem partnereid, sealhulgas VKEd ja tehakse võrdväärsete partneritena, kas piiriülest või
teadusasutustega koostööd, on läbi erinevate projekti tulemusi rakendavate partnerite projekti mõju
suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldise grupierandi
määrusest.
Eelnõu § 9 määratleb määruse abikõlblikud kulud ja nendega seonduvad tingimused. Eelnõus igale
määrusega toetatavale tegevusele on sätestatud eraldiseisev abikõlblike kulude nimekiri. Abikõlblike
kulude valimisel on lähtutud üldise grupierandi määruse ja IPCEI teatise tingimustest, kitsendades ja
täpsustades tingimusi.
Eelnõuga on sätestatud kõik määruse abikõlblikud kulud. Kulud, mida pole määruses nimetatud, on
mitteabikõlblikud. Sellest põhimõttest lähtudes pole määruses eraldi sättena mitteabikõlblike kulusid
välja toodud, välja arvatud lõikes 10 mitteabikõlbliku kuluna nimetatud käibemaks.
Lisaks toob eelnõu välja, et abikõlblikuks saab lugeda kulusid, mis on sätestatud taotluse rahuldamise
otsuses, mis on põhjendatud ja dokumentaalselt tõendatavad ning mis on tekkinud projekti
abikõlblikkuse perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus. Abikõlbliku kulu eest peab olema
tasunud kas toetuse saaja või partner, tehes seda, kas projekti abikõlblikkuse perioodil või 45
kalendripäeva jooksul peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Lõikes 9 nähakse ette, et projekti partnerite vaheliste tehingute ja seotud isikutega tehtud tehingute
kulud ei ole abikõlblikud. Seotud isikute võib teha tehinguid üksnes siis see on projekti eesmärkide
saavutamiseks vältimatu ja see ei kahjusta projekti teisi osapooli.
Läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks peavad kõik
abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Viimati nimetatud nõue ei kehti
amortisatsioonikulude kohta. Amortisatsioonikulude puhul tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses
sätestatud tingimustest ja raamatupidamise heast tavast.
Eelnõule on lisatud sätted, mille kohaselt kuludokumentide alusel kulude hüvitamisel on abikõlbliku
kuludokumendi miinimumsumma 100 eurot. Kõikide eelpool nimetatud sätete eesmärk on tagada
rakendamise läbipaistvus ja kuluefektiivsus nii toetuse saajate kui ka teiste rakendussüsteemi
osapoolte jaoks.
Kuludokumentide miinimumsumma kehtestamisel lähtuti varasemast kogemusest ettevõtjate
rakendusuuringute projektide toetamisel ning sarnaste meetmete kulude struktuurist.
Tabel 2. Struktuurivahendite perioodi 2014-2020 ettevõtjate TA tegevusega seotud toetusmeetmete
kulude struktuur 2014-2021. a.
Skeem Projektid Kulu- Kuludoku- Alla 100 Alla 100 Osa-
e arv doku- mentide euroste euroste kaal
mentide kogusumma kuludoku- kuludoku- (sum-
arv mentide mentide ma)
arv summa
Tehnoloogia
arendus-
keskuste
toetamine 6 26 617 51 456 524 9 990 383 696 0,7%
Klastrite
toetamine 12 5 505 9 444 668 1 583 42 698 0,5%
Ettevõtjate
rakendusuuri
ngute ja toote-
arenduse
toetamine
(RUP)
16 646 3 279 961 50 3 326 0,1%
Ettevõtte
arengu-
programm 257 18 341 103 171 423 3 241 103 538 0,1%
Ettevõtja
toote-
arenduse
toetus
(SF+COVID) 62 2 391 15 845 393 484 24 210 0,2%
Arendusosak 259 957 6 708 699 90 1 981 0,0%
Innovatsiooni
osak 579 795 2 887 076 21 52 0,0%
Allikas: SFOS
Eelnõu § 10 kehtestab toetatavate tegevuste toetuse suuruse ja osakaalu projekti maksumusest ning
sellega seotud tingimused.
Rakendusuuringu, tootearenduse ja TA taristu investeeringu projekti taotletava toetuse minimaalne
summa on 100 000 eurot ja maksimaalne summa on 2 miljonit eurot.
IPCEI projekti elluviimiseks taotletava toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on üks
kolmandik IPCEI taotlusvooru eelarve mahust.
Eelnõu § 10 lõigetes 4-10 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad lähtuvalt toetuse saaja
ja partneri tüübist ning suurusest ja projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud
riigiabi tingimustest.
Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö raames elluviidava projektile, kus
väikeettevõtja toetuse osakaal on 80%.
Intellektuaalomandi esmakaitse ja TA taristu investeeringute projektide toetuse maksimaalne osakaal
on 50%.
IPCEI projektide toetuse osakaal sõltub Euroopa Komisjoni lubavas otsusest ja seal toodud
tingimustest. Euroopa Komisjoni otsuses on näidatud muu hulga kogu IPCEI projekti eelarve,
projekti rahastamispuudujääk. Rahastamispuudujääk on projekt eelarve osa, mida projekti elluviiv
ettevõtja ise katta ei suuda ja/või mille riigipoolne toetamine on põhjendatud ja ei tekita
põhjendamatuid konkurentsieeliseid teiste turutingimustel tegutsevate ettevõtjate ees. Eelnõuga
sätestatakse, et IPCEI toetuse osakaal ei saa olla suurem kui IPCEI projekti rahastamispuudujäägi
osakaal kogu IPCEI projektis.
Eelnõu § 11 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse.
Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad
projekti tegevused algama ja lõppema ning millal tehakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.
Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud, mida saab mõjuval põhjusel pikendada
maksimaalselt 6 kuu võrra. Projekti pikendamisel peab taotleja saavutama projekti taotluse
rahuldamise otsuses toodud eesmärgid.
3. peatükk
Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
Eelnõu § 12 toob välja toetuse taotlemise tingimused.
Antud paragrahvis määratletakse, et toetust saab taotleda, kas jooksavalt või voorupõhiselt. Toetuse
taotlemise viis sõltub rahastatavast tegevusest, ettevõtete prognoositavast huvist ja sellega seotud
nõudlusest, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eraldatud eelarve mahust ja sellele seatud
tingimustest. Juhul kui prognoositav ettevõtjate huvi ja võimekus mingit tegevust ellu viia ületab
eelarvelisi võimalusi, viiakse kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomiseks taotlemine läbi
taotlusvoorudena. Samas kui ettevõtjate huvi ja võimekus ei eelda, et jooksva taotlemise korral
taotlusvoorude eelarved täituvad ajaliselt kiiresti, siis toimub taotlemine jooksvalt. Jooksev
taotlemine võimaldab ettevõtjatel oma tegevusi planeerida ja ellu viia vastavalt nende äriliste ja
strateegilistele vajadustele. Samuti aitab jooksev taotlemine parimine tööd juhtida ja planeerida
Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutusel.
Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev
avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse oma veebilehel. Voorupõhise taotlemise korral
peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast
teavitama vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamisel
teavitab Ettevõtlus ja Innovatsioon Sihtasutus, milliste tegevustele antud taotlusvoorus toetust saab
taotleda. Eelnõus toodud tegevustele saab korraldada eraldi taotlusvoore, mis võivad ka ajaliselt
kattuda. Näiteks samaaegselt võib toimuda ettevõtjate rakendusuuringute ja sellega seotud
tootearenduse ja IPCEI projektide toetusvoor. Taotlusvoorude väljakuulutamine sõltub Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi sihtotstarbelisest eraldisest.
Lisaks toob eelnõu eraldiseisvalt välja, et IPCEI projektide rahastamiseks eraldab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium sihtotstarbelise eelarve. Juhul kui sihtotstarbeline eelarve on
ammendunud või muudel põhjustel, saab IPCEI projekt osaleda ettevõtjate rakendusuuringute ja
sellega seotud tootearenduse taotlusvoorudes ja taotleda toetust tavapärases korras, järgides vastavaid
määruse tingimusi.
Eelnõu §-is 13 sõnastatakse eelnõustamise tingimused.
Eelnõuga nähakse ette, ett taotleja peab enne taotluse esitamist läbima eelnõustamise. Eelnõustamise
käigus vaadatakse, kas plaanitavad tegevused on hinnanguliselt teostatavad ja tulemused
saavutatavad. Sealjuures on oluline rõhutada, et eelnõustamine ei tähenda taotlejale hinnangu, vaid
soovituste andmist. Eelnõustamise läbimine per se ei anna taotlejale eelist taotluste hindamisel ning
eelnõustamisel antud seisukohad, arvamused ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele
hilisemas menetluses siduvad. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus annab projektiplaanile
positiivse eelhinnangu, siis kui projektiplaan aitab kaasa meetme eesmärgi täitmisele, milleks on
ettevõtjate ärilise väljundiga TA tegevuse mahu suurendamine, et selle kaudu teenida senisest
suuremat müügitulu. IPCEI projektid peavad positiivse eelhinnangu saamiseks olema suunatud
üleeuroopalise strateegilise tähtsusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljaarendamisega seotud
TA mahu kasvatamisele. Teise tingimusena peab projekt panustama vähemalt kolme määruses
sätestatud oodatava tulemuse saavutamisesse.
Eelhinnangu andmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasata eksperte, kes annavad
projektile tehnoloogilise hinnangu.
Eelnõu §-s 14 esitatakse nõuded taotlejale ja partnerile.
Vastavalt eelnõu tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.
Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, kelleks saavad olla äriühingud, muud
eraõiguslikud juriidilised isikud või teadusorganisatsioonid ja teadmisi levitavad organisatsioonid või
teadusasutused.
Eelnõu § 14 sätestab samuti vähese tähtsusega abi ning üldise grupierandi määrusest tulenevad
piirangud taotlejale ning partnerile. Üldise grupierandi määruse kohaselt ei anta abi taotlejale, kes on
raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes või kelle suhtes on
Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga
kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus ja see otsus on tähtaegselt täitmata.
Vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale, partneritele
kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama §-s 15 sätestatud
tingimustele. Sealjuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele
vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral.
Eelnõu §-s 15 sätestatakse nõuded taotlusele.
Taotlus peab vastama kõikidele määruse tingimustele ja olema esitatud ettenähtud korras ja vormis.
Taotlus peab muu hulgas sisaldama kirjeldust selle kohta, kuidas planeeritavad tegevused panustavad
käesolevas määruses toodud eesmärkide ja tulemuste saavutamisesse. Taotluse osa on ka taotleja
projektiplaan, milles esitatakse ülevaade tellitavate/läbiviidavate rakendusuuringute ja/või
tootearenduse või TA taristu mahust ja sisust. Projektiplaan sisaldab tegevuskava, kus on kirjeldatud
rakendusuuringu või tootearenduse põhieesmärgid, uuringu teaduslik uudsus, peamised meetodid,
eeldatavad tulemused ja nende rakendamine. Projektiplaanis peab olema toodud info uuringu
läbiviijate kohta ning juhul kui uuring tellitakse teenusena, siis peab projektiplaanis sisalduma info
uuringut läbiviiva TA partneri uurimisrühma või teadlaste ja insenertehniliste töötajate kohta ja neile
koostööst tekkiv lisaväärtus. TA taristu projektiplaan peab sisaldama infot loodava taristu
tehnoloogiline sisu, selle seotusest juba olemasoleva taristuga, TA taristu teenuseid pakkuva
meeskonna tehnoloogiliste teadmiste, oskuste ja pädevuste kirjeldust, loodava TA taristu
majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevuste osakaalu ja jaotust, taristu ligipääsetavust ja
kasutuspõhimõtted erinevatele kasutajatele, taristu toimimise või kasutamise eest vastava tasustamise
põhimõtteid ja vastavust turuhindadele. Lisaks kuulub projektiplaani juurde taotleja äriplaan vastavalt
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kehtestatud näidisele rakendusuuringu või tootearenduse
tulemuste kasutamise kohta. TA taristu projektiplaani äriplaani osas tuleb taotlejal muu hulgas esitada
teenuste hinnastamismudel.
IPCEI projektide puhul peab taotlus sisaldama lisaks teavet, et Euroopa Komisjonile esitatud
riigiabiloa taotlus või Euroopa Komisjonile esitatud riigiabiloa taotlus on saanud Euroopa Komisjoni
heakskiidu ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus teha riigiabiloa taotluse esitanud
asjakohasele riigiasutusele päring asjakohasele dokumentatsioonile ligipääsu saamiseks.
Eelnõu § 16 kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine.
Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või
menetlusse võtmata jätmisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja
lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest, hinnangu
andmisest riigiabi osas ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest, taotluse
osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest.
Antud paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse poolt läbiviidavad tegevused ja tähtajad. Näiteks lõige 3 näeb ette, et taotluse menetlemise
tähtaeg on jooksava taotlemise 40 tööpäeva ja voorulise taotlemise korral 60 tööpäeva alates
taotlusvooru sulgumisest. Põhjendatud juhtudel on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus
tähtaega pikendada kuni 10 tööpäeva võrra.
Eelnõu § 17 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja, partner ja taotlus nõuetele vastavaks
tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.
Eelnõu § 18 sätestab rakendusuuringu või tootearendusi tegevuste hindamise. Eelnõu §-i 18 lõigete
1 ja 2 kohaselt moodustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluste hindamiseks
hindamiskomisjoni, kooskõlastades selle koosseisu eelnevalt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab taotluste
hindamiseks eksperte.
Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel
hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. Hindamiskomisjoni liikmed, kes on seotud
projekti, taotleja või partneriga, ei osale vastava projekti hindamisel. Lisaks ei osale projekti
hindamisel hindamiskomisjoni liikmed, kellel on projektis läbiviidava TA tegevusega seotud
ärihuvid.
Sama paragrahvi lõikega 5 sätestatakse hindamiskomisjoni ülesanded, milleks on:
1) teha ettepanekuid projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrval tingimustega rahastamiseks või
rahastamata jätmiseks;
2) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanekuid projektide eesmärkide, tegevuskava, eelarve muutmiseks
või täiendavate tingimuste seadmiseks.
Hindamiskomisjonil on õigus teha Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ettepanek taotluse
täpsemate rahastamistingimuste osas taotlejaga läbirääkimiste pidamiseks ning samuti võib
hindamiskomisjon teha ettepaneku projektile täiendavate tingimuste seadmiseks.
Tabel 3. Rakendusuuringu või tootearenduse projektid valikukriteeriumid
Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest
1. projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste
saavutamisele, mille raames hinnatakse projekti mõju Eesti
ettevõtjate TA investeeringute suurendamisele, projekti seotust ja
mõju Eesti majandusele tervikuna, projekti mõju ja olulisus
25%
üleeuroopalise projektina, projekti mõju taotleja ja projekti
valdkondlikule arengule, projekti mõju valdkondade-ülesele
koostööle ja seeläbi loodavale lisandväärtusele, projekti mõju
TAIE fookusvaldkondade eesmärkide täitmisesse.
2. projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime
projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames
hinnatakse projekti majanduslikku vajalikkust ja põhjendatust
taotlejale ja partneritele, projekti elluviimisega kaasnevat
majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega 40%
kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust,
taotleja ja partnerite võimekus äriplaani ellu viia ja projekti
tulemusi äriliselt rakendada ning projekti eelarve põhjendatust ja
taotleja võimekust rahastada projekti tulemuste rakendamist.
3. projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille
raames hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi
uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete
toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos läbiviidavate
tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti 35%
läbiviimse metoodikat ja teostatavust, uuringu läbiviiva
meeskonna rakendusuuringute ja tootearenduse elluviimise
teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, projekti elluviimiseks
vajaliku taristu olemasolu
4. projekti mõju säästvaarengu eesmärkide saavutamisele,
mille raames hinnatakse projekti mõju jätkusuutliku energia,
10%
säästva tootmise ja tarbimise ning kliimamuutuste vastaste
lahenduste väljaarendamisesse
Tabel 4. TA taristu hindamiskriteeriumid
Valikukriteeriumid Osakaal koondhindest
projekti mõju määruse eesmärkide ja oodatavate tulemuste
saavutamisele, mille raame hinnatakse loodava TA taristu mõju
Eesti ettevõtjate ärilisel eesmärgil läbiviidava TA tegevuse mahu
45%
kasvule, TA teenuste kättesaadavust ettevõtjatele, loodava TA
taristu mõju valdkonna ja valkondadeülesele tehnoloogilisele
arengule
projekti majanduslik mõju ettevõtjale ja ettevõtja võime
projekti tulemusi majanduslikult rakendada, mille raames
hinnatakse loodava TA taristu majanduslikku jätkusuutlikust,
25%
pakutavate TA teenuste mahtu, loodava TA taristu äriplaani ja
hinnastamismudelit ning TA taristu ligipääsetavust ja avatust
erinevatele kasutajatele
projekti tehnoloogiline põhjendatus ja teostatavus, mille
raames hinnatakse loodava TA taristu tehnoloogilist taset ja
30%
uuenduslikkust, TA taristu TA teenuseid pakkuva meeskonna
tehnoloogilisi teadmisi, oskusi ja pädevust
Projekte hinnatakse skaalal 0-4 punkti. Projektide koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud
hinnete kaalutud keskmisest.
Hindamisprotsess on etapiline. Projektide hindamisel saadud hinnetele on seatud alumine lävend,
millest madalama hinde saanud projekt järgmisesse hindamisetappi edasi ei liigu. Vastavalt eelnõule
teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse mitterahuldamise otsuse hindamiskomisjoni
kaasamata, kui vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 nimetatud esimese kuni kolmanda hindamiskriteeriumi
kaalutud keskmine hinne, mille on andnud hindamisse kaasatud eksperdid, on alla 2,0 punkti.
Sarnaselt ekspertide hindamisetapile, rakendatakse hinnete alumist lävendit ka hindamiskomisjoni
töös. Juhul kui vähemalt ühe tabelites 3 ja 4 esimese kuni kolmanda hindamiskriteeriumi hinne on
alla 2,0 punkti või taotluse koondhinne on alla 2,50 punkti, teeb hindamiskomisjon Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku. Jooksva taotlemise korral on
eeltoodud lävendi ületanud projektid saanud hindamiskomisjonilt heakskiidu, et projekt vastab
määruse tingimuste ja nende rahastamine aitab saavutada määruse eesmärke.
Voorulise taotlemise puhul reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlused lõpliku
paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates
suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas
kõrgema koha väiksema taotletava toetuse summaga projekt. Projekti rahastamine sõltub vooru
eelarvest ja projekti kohast pingereas.
Detailne hindamisprotsess reguleeritakse hindamismetoodikaga. Enne taotlusvooru avamist
kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindamismetoodika Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga ja teeb hindamismetoodika kättesaadavaks oma veebilehel.
Hindamismetoodika avalikustamine aitab ettevõtjatel ette valmistada projekte, sealhulgas planeerida
ajaliselt tegevuskava ning muid TA projektiga kaasnevaid tegevusi. Lisaks tagab hindamismetoodika
avalikustamine läbipaistvuse ning võrdse kohtlemise kõikidele taotlejatele. Seetõttu on oluline, et
hindamismetoodika oleks kättesaadav enne taotlusvooru avamist ja kõikidele potentsiaalsetele
taotlejatele sarnasel moel.
Eelnõu § 19 sätestab IPCEI projektidele rakendatava lihtsustatud hindamiskorra. Enne määruse
alusel toetuse taotlemist on IPCEI projektid ära hinnatud ja Euroopa Komisjon on andnud neile
lubava otsuse IPCEI riigiabi saamiseks. Seetõttu rakendatakse IPCEI projektidele lihtsustatud
hindamist, kus antakse hinnang, kas IPCEI projekt vastab tingimustele ja täidab kõik ette antud
kriteeriumid.
IPCEI projekt peab vastama kõikidele järgmistele kriteeriumitele:
1) projekt vastab Euroopa Komisjoni IPCEI teatise alusel tehtud lubava otsuse tingimustele ja aitab
ellu viia taotleja äriplaani;
2) taotlejal on tegevusplaan ja vajalikud eelarvelised võimalused või eeldused, et viia ellu Euroopa
Komisjonilt IPCEI teatise alusel lubava otsuse saanud tegevusi;
3) projekti elluviival meeskonnal on projekti elluviimiseks vajalikud teadmised, oskused ja
kogemused.
Kui tekib vajadus täiendava ekspertiisi järele, on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel õigus
kaasata hindamiseprotsessi eksperte.
Eelnõu §-s 20 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused.
Hindamiskomisjoni ettepaneku või hindamistulemuste põhjal otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus, kas rahuldada taotlus taotletud mahus või rahuldada taotlus osaliselt või
kõrvaltingimustega või jätta taotlus rahuldamata.
Samuti on eelnõu §-s 20 kirjeldatud, mida märgitakse ja täpsustatakse taotluse rahuldamise otsuses
ning taotluse rahuldamata jätmise otsuses.
Paragrahvis on välja toodud, et taotluste rahuldamata jätmise otsused tehakse ka eelarve lõppemisel.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse tingimused, kuidas tehakse vastavad otsused jooksva või voorupõhise
taotlemise korral.
Eelnõu § 21 kirjeldab, millistel juhtudel ja tingimustel võib taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega
rahuldada. Taotluse osalise rahuldamise korral peab taotleja andma nõusoleku toetussumma või
projekti vähendamiseks. Samas peab taotleja projekti osalise rahastamise korral saavutama kõik
taotlemisel ära toodud projekti eesmärgid ja saavutama oodatavad tulemused. Juhul kui taotleja ei
nõustu taotluse osalise rahuldamisega, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Kuna tegemist on arendusprojektidega mille tulemused võivad olla ka negatiivsed on olemas
võimalus rahastada taotlust kõrvaltingimusena etapiviisiliselt või näha ette projektile eelnevaid
täiendavaid tegevusi, mis peavad olema ellu viidud enne projekti algust.
Eelnõu §-s 22 nähakse ette taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise
tingimused. Eelnõu sätestab, et toetuse saaja on kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse
muutmist juhul, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuskava muutub olulisel määral või
kogueelarves tehtav muudatus on suurem kui 20 000 eurot või muutuvad summad erinevate riigiabi
liikide lõikes. Muudel ja eelnõus sätestamata juhtudel võib toetuse saaja taotluse rahuldamise
otsusega kinnitatud projekti eelarvet muuta ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust
esitamata, küll aga teavitades sellest eelnevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva
jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist. Lisaks võib taotluse
rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja
muudatus on põhjendatud.
Eelnõu §-s 22 on nimetatud ka juhud, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tunnistab taotluse
rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Toetuse saaja peab siis saadud toetuse kohaselt
tagastama.
Samuti on antud paragrahvis sätestatud, et projektile eraldatud toetuse summat võib suurendada §-is
10 toodud maksimaalsete toetussummadeni, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve
jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Siinkohal on oluline, et järgitakse toetuse andmise
tingimuste määruses ja horisontaalsetes õigusaktides toodud nõudeid taotluse, taotleja ja partneri
nõuetele vastavaks tunnistamise kohta. Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutus veenduma, et muudatuse tulemusena ei ilmneks asjaolu, mille korral algset
taotlust ei oleks rahuldatud, sealhulgas ergutava mõju tingimuste mittetäitmine. Vähese tähtsusega
abi ja/või riigiabi andmisel tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus kontrollida ka
vastavate nõuete täitmist.
Lõikega 9 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Punktides 1-5
viidatakse, millistel juhtudel taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks
tunnistatakse. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb
asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks osaliselt rahuldatud, taotlemisel või
projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud
teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu
või ei suudeta seda täita, toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata
ja toetuse kasutamist ei ole ette nähtud tingimustel võimalik jätkata ning toetuse saaja esitab avalduse
toetuse kasutamisest loobumise kohta. Samuti tunnistatakse kogu taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks, kui sellest tulenevad kõik õigused ja kohustused lõpevad, näiteks täistagasinõude korral.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel peab järgima proportsionaalsuse ja
ärakuulamise nõudeid, kuid arvestusega, et taotluse rahuldamise otsus ei tohiks jääda kehtima
selliselt, et see oleks vastuolus eelnõus sätestatuga. Tahtlikult valeandmete esitamise avastamisel
tolerants puudub, mis tähendab, et sellise asjaolu avastamisel tuleb taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada.
Eelnõu § 23 näeb ette taotlejale ja toetuse saajale õiguse ärakuulamisele. Taotleja saab esitada oma
seiskohad ja argumendid enne taotluse osalist rahuldamist ja taotluse rahuldamata jätmist. Välja
arvatud juhud, kui selle põhjuseks on taotluses esitatud andmed ning puuduste kõrvaldamiseks
esitatud teabe ja selgitused.
Toetuse saajal on ärakuulamise õigus enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja enne taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist. Siia ei kuulu olukorrad kui toetuse saaja
taotleb muudatusi ise ja tema taotlus rahuldatakse täismahus.
4. Peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine
Eelnõu § 24 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja
esitab kahte tüüpi tegevusaruandeid, milleks on vahe- ja lõpparuanne. Vahe- ja lõpparuande vormid
avaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel. Aruannete esitamine toimub e-
toetuse keskkonna kaudu. Aruandeperiood on üldjuhul kuus kuud, kuid täpsemad aruannete esitamise
tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.
Vahearuandes tuuakse välja projektis ellu viidud tegevuste kirjeldus võrrelduna taotluses planeerituga
ning täiendav teave projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta. Projekti vahearuanded on
kumulatiivsed, sisaldades infot ka varasemate perioodide tegevuste kohta. Lõpparuanne sisaldab aga
kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise
kohta.
Rakendusuuringut või tootearendust hõlmavate projektide vahe- kui ka lõpparuannete hindamisse
võib vajadusel kaasata ka eksperte.
Projektid, mille kestvus on kuus kuud või vähem, esitatakse vaid lõpparuande. Täiendavalt on eelnõus
ette nähtud võimalus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõudmisel esitada aruandeid ka projekti
elluviimise järgselt, mille alusel saab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hinnata toetuse mõju
projektide elluviimisel.
Aruannete menetlemiseks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ette nähtud 30 tööpäeva.
Eelnõu § 25 kirjeldab toetuse maksmise korda. Toetuse saajad esitavad maksetaotluse
struktuuritoetuste registri e-toetuse keskkonna kaudu mitte sagedamini kui kord kvartalis.
Toetus makstakse toetuse saajale vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele
tegelike kulude või omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Tegelike kulude
alusel makstakse toetust peale tegevuste läbiviimist ja sellega kaasnevate abikõlblike kulude
kandmist. Toetuse väljamaksmiseks tuleb toetuse saajal esitada ka kas vahe- või lõpparuanne, mille
kinnitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Peale eelloetletud tegevuste tegemist esitab toetuse
saaja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu
maksetaotluse, mille alusel toetus välja makstakse.
Omafinantseeringu ulatuses tasutud kuludokumentide alusel toetuse maksmisel on toetuse saajal
kohustus esitada kulu täielikku maksmist tõendavad dokumendid kümne kalendripäeva jooksul
toetuse makse saamisest arvates. Kulu tegemise ja maksmise kohustus loetakse toetuse saaja poolt
täidetuks pärast abikõlbliku kulu tasumata osa maksmise tõendamist. Nimetatud kohustuse täitmata
jätmisel võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus peatada järgmise maksetaotluse menetlemise
või nõuda toetuse tagastamist. Palgakulude ja kaasnevate maksude korral esitatakse maksmist
tõendavad dokumendid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kümne kalendripäeva jooksul
pärast kaasnevate maksude tasumist.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul.
Lisaks näeb eelnõu ette olukorrad, millal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse
maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse.
Juhul kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast
kõrvaltingimuse täitmist.
5. peatükk
Toetuse saaja, partneri ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning
toetuse tagastamine
Eelnõu § 26 sätestavad toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus
saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Põhiliste toetuse taotlemiseks vajalike
dokumentide kohta töötab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus välja vormid.
Eelnõu § 26 sätestab muu hulgas, et kui toetuse saaja või partner ei pea järgima riigihangete seadust,
siis peab toetuse saaja või partner esitama toetuse väljamakset saamiseks maksetaotluse koos
vähemalt kolme võrreldava hinnapakkumisega üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise
lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on 30 000 eurot või rohkem. Juhul
kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita,
tuleb maksetaotlusele lisada põhjendus, miks kolme hinnapakkumist ei olnud võimalik esitada.
Lepinguliste teadusuuringute ja –teenuste sisse ostmisel peab toetuse saaja või partner järgima teadus-
ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku (2014/C 198/01) punktis 2.2.1.
sätestatut. Vastava nõude järgimine on oluline selleks, et projekti arendustegevuses osalevad toetuse
saajad ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste
kaudu kaudset riigiabi.
IPCEI projekti toetuse saaja toetuse peab taotlemisel muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse,
Euroopa Liidu teise institutsiooni või fondi eelarveallikatest kuludele, mida käesoleva määruse alusel
ei toetata, tagama, et eri eelarveallikatest saadav toetus kokku ei ületa toetuse saaja Euroopa
Komisjoni poolt heakskiidetud üleeuroopalist huvi pakkuva projekti rahastamispuudujääki.
Eelnõu § 27 sätestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused. Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus kontrollida projekti järelevalve teostamise raames toetuse
kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning
territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on ka rida erinevaid kohustusi nagu näiteks on ta kohustatud
korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad ja
tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; seirama pidevalt meetme tegevuse rahalisi
jääke; koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaateid toetusmeetme
jooksavast rakendamisest ning osalema mõjuanalüüsi läbiviimisel; menetlema toetuse kasutamise
aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti vahe- ja lõpparuanded.
Samuti peab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi
andmisega seotud andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.
Eelnõu §-iga 28 reguleeritakse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse
tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise
tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku
kulu katteks või muul toetuse tagasinõudmise aluse esinemisel. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul
on tegemist haldusmenetluse seaduse tähenduses haldusaktiga.
Toetuse tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks siis, kui hüvitamiseks esitatud kulu osutub
mitteabikõlblikuks. Näiteks sama kulusumma on hüvitamise aluseks juba olnud, kulu liik ei ole
abikõlblik, kulu liik on abikõlblik, kuid see ei ole seotud toetatava tegevusega. Toetuse
tagasinõudmise otsus tuleb teha näiteks ka siis, kui selgub, et toetust on välja makstud
mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks. Sellisel juhul kaalutlusõigus, kas teha toetuse tagasinõudmise
otsus või mitte, puudub.
Toetuse tagasinõudmise otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse
saaja kohustust või jätnud täitmata nõude, mis on mõjutanud või võib mõjutada kulude abikõlblikkust.
Siin peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või
nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse
tähenduses tuvastada. Näiteks on kahjustatud rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.
Kui toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus, ei tekita see fakt üksi veel
iseenesest alust teha otsus toetus tagasi nõuda, kuid on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele
ajendiks, et hinnata, kas käimasoleva projekti toetatav tegevus jääb sealjuures pooleli, mõjutab see
projekti elluviimiseks vajalikku finantssuutlikkust (sh vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus) või
projekt viiakse lõpuni, eesmärgid saavad täidetud.
Lõike 2 kohaselt ei tehta toetuse tagasinõudmise otsust, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või
nõue täidetakse või kui toetuse saaja ise avastas, teatas ning tagastas mitteabikõlbliku kulu Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutusele ehk täidetud on kõik toetuse vabatahtliku tagastamise tingimused.
Juhul kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel ei ole võimalik rikkumise rahalise mõju suurust
hinnata, võib ta kaalutlusõigusele tuginedes vähendada toetust protsentuaalselt rikkumise raskusega.
Lõike 4 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast
arvestades 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab
haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle teatavaks tegemisest või
kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb
haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse
kehtetuks või seda muudetakse. Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise
otsuses näidatud summas ja tähtajaks. Kui toetuse tagasinõudmise otsuse sisuks on kogu toetus
tühistada, tuleb toetuse tagasinõudmise otsus tunnistada kehtetuks. Seda ka seetõttu, et kui määratud
toetust toetuse tagasinõudmise otsuse tõttu saada ei ole, lõpevad taotluse rahuldamise otsuse
kehtetuks tunnistamisel ka toetuse saaja muud kohustused, näiteks viia toetatavad tegevused lõpuni.
Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada
ehk ta eelnõu § 24 kohaselt ära kuulata.
Lõigetega 7 ja 8 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse saaja
võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest arvates. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud
ajatamise kava. Tagasinõutud toetuse tagasimaksmise ajatamisele kohaldatakse perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lõikeid 4 ja 6. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kuid see ei saa olla pikem kui 12 kuud. Põhjendatud vajadusel
võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kooskõlastades selle Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga määrata ka pikema tagasimaksmise aja.
Lõike 13 kohaselt juhindutakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.
Ebaseadusliku riigiabi korral tuleb toetus tagasi maksta koos intressiga toetuse väljamaksmisest
arvates vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli
14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse
nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Toetuse
saaja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal
kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, mille rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni
määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa
Liidu Teatajas avaldatud intressimäär. Toetust saanud toetatavate tegevuste puhul tuleb ebaseaduslik
riigiabi seega tagastada liitintressiga alates päevast, kui ebaseaduslik abi maksti, ning intressi määraks
tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse
tagasimaksmiseni.
Lõike 14 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta
kolme aasta pikkuse varuaja ehk toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse
saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest.
Lõige 15 teeb lõikest 3 erisuse ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi
korral, sealhulgas vähese tähtsusega abi puhul. Sellisel juhu võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha
kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse
nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–
29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr
2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud
kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse
andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu järgib järgmisi Euroopa Liidu määruseid ja õigusraamistikke:
1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks;
2. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.
3. Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9).
4. Määruse mõjud
Meetmest rahastatavate projektide toel läbiläbiviidavate tegevuste tulemusel kasvab Eesti ettevõtjate
majanduslikult oluliste rakendusuuringute ja tootearenduse maht. Ettevõtjate äriliselt olulised
teostatavusuuringud, rakendusuuringud ja tootearenduse tegevus on suunatud nii ettevõtja kui ka
laiemalt turu jaoks uute toodete, teenuste, tehnoloogiate või ettevõttesiseste protsesside välja
töötamisele. See omakorda aitab kaasa Eesti ettevõtjate toodete ja teenuste muutumisele
tehnoloogiamahukamaks ja seeläbi kallihinnalisemaks, aidates nii ettevõtjatel teenida suuremat
müügitulu ja riigil suuremat maksutulu. Toetusskeemi toel kasvav ettevõtjate teadus- ja
arendustegevuse maht aitab kasvatada ka Eesti ülikoolide ja TA asutuste teenitavat tulu ja luua sellega
täiendavaid töökohti ja väljundit teadlastele ja inseneridele.
Meetme toel elluviidavad IPCEI projektid aitavad Eesti ettevõtjaid rahvusvahelistesse võrgustikkesse
ja suurendavad ettevõtjate tulu ning aitavad tõsta lisandväärtust. Lisaks on IPCEI projektid
üleeuroopliselt olulise tähtsusega ja nende elluviimine aitab kaasa Euroopa Liidu tehnoloogilise
konkurentsivõime kasvule, omades seega otsest üleeuroopalist mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamise eest vastutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Projektide kohustusliku
omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid.. Määruse rakendamise, sealhulgas taotluste
menetlemise, projektide elluviimise ja kulude ning aruannete kontrollimis seotud kulud eraldab
Majandus- Ja Kommunikatsiooniministeerium. Määrus ja sellega antav toetus on üks osa
rakendusuuringute programmist RUP. RUP koosneb kahest põhitegevusest – virtuaalsest
rakendusuuringute keskusest ja ettevõtjate rakendusuuringute toetusmeetmest. Virtuaalse
rakendusuuringute keskuse ülesanne on aidata ettevõtjatel initsieerida, ette valmistada ja ellu viia
rakendusuuringu projekte. Virtuaalse rakendusuuringute keskuse tööd rahastatakse eraldiseisavalt
Perioodi 2014-2020 ja Perioodi 2021-2027 struktuuritoetuste vahenditest. Käesoleva määruse
rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid riigieelarvesse.
6. Määruse jõustumine
Eelnõu jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Haridus- ja
Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile riigiabi tingimuste vastavuse
kooskõlastamiseks.