Teie 18.01.2022
Eesti Õliühing Meie 15.02.2022 nr 5-1/689-2
[email protected]
Kerge kütteõli aktsiisiga
maksustamisest
Eelmise aasta sügisel pikendas praegune valitsus ajutiselt langetatud kütuseaktsiisi määrade
kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 30. aprillini 2023. Lisaks
kehtestati alates 2023. aasta 1. maist nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine
kriisieelsele tasemele. Meede vähendab inflatsioonisurvet ja annab nii erasektorile kui
tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda. Seega on riik juba diislikütuse ja kerge kütteõli
kasutamist toetanud.
Kerge kütteõli aktsiisimäär on praegu ca veerandi võrra madalam kui 2019. aastal. Leiame, et
kerge kütteõli, mis on fossiilkütus, kasutamise täiendav soodustamine aktsiisivähenduse
kaudu pole vajalik. See annaks vastupidise sõnumi riigi varasematele poliitilistele otsustele,
millega on vähendatud erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala ja seonduvalt on
märkimisväärselt vähenenud maksukulu. Kerge kütteõli erimärgistamine lõpetati alates 2015.
aasta algusest ning selle aktsiisimäär võrdsustati diislikütuse aktsiisimääraga. Eriotstarbelist
diislikütust lubati kasutada kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks kuni 2015.
aasta 1. maini. Kergel kütteõlil töötavate küttesüsteemide väljavahetamiseks oli toona
võimalik saada ka toetust. Erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala laiendamine on
riigile nii maksukulu kui administratiivne kulu, sest tegemist on riigiabiga. Kasutusala
laiendamine tõstatab uuesti vajaduse hakata kerget kütteõli erimärgistama, vajaduse teostada
järelevalvet madalama aktsiisimääraga kütuse sihtotstarbelise kasutamise üle ning suurendab
märkimisväärselt väärkasutamise riski ja maksuauku. Eriotstarbelise diislikütuse kasutusala
laiendamisel oleks riskid veelgi suuremad, sest tegemist on kütusega, mis on mootorikütuse
kvaliteediga.
Me ei nõustu Teie kirjas punktis 2 toodud väitega, et meede võiks positiivselt mõjutada
aktsiisilaekumist. Kasutades Statistikaameti andmeid ning viimati teadaolevat kütmiseks
deklareeritud kogust, eeldame, et kütmiseks kasutatava diislikütuse aastane tarbimine on ca
17 mln liitrit, millest ca 9 mln liitrit tarbitakse talveperioodil (detsembrist kuni märtsini).
Euroopa Komisjoni kogutava hinnainfo järgi maksis detsembrikuus diislikütuse liiter
keskmiselt 1,34 eurot. Võttes aluseks selle hinna, laekuks kehtiva aktsiisimäära juures riigile
17 mln liitrilt tarbimiselt maksutulu kokku 10,4 mln eurot. Kui riik otsustaks langetada kerge
kütteõli määra 100 euroni 1000 liitri kohta, siis 17 mln liitrilt tarbimiselt laekuks maksutulu
kokku 4,5 mln eurot. Sellele lisanduks nende äri- ja kodutarbijate täiendav tarbimine, kellel
on veel säilinud kerge kütteõli katlad või on investeering kerge kütteõli uuesti
kasutuselevõtmiseks piisavalt väike. Selliste isikute arv ja nende poolt eeldatavalt lisanduv
kogus ei ole usaldusväärselt teada. Prognoosida sellist lisanduvat tarbimist on keeruline, sest
kerge kütteõli kasutamise tasuvus on igal üksikjuhtumil erinev, sõltudes väga paljudest
teguritest. Samavõrd keeruline on usaldusväärsete andmete puudumisel hinnata meetme mõju
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
riigieelarve laekumisele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisaadressaadid:
Eesti Omanike Keskliit
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lauri Lelumees 611 3059,
[email protected]
Merliin Laos 611 3115,
[email protected]
2