dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. veebruar 2022
Viit
2-7/2022/1185
Registreeritud
15. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Nordic Aviation Group AS/Regional Jet OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/2022
Vastutaja
Silja Vöörmann (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Lennundusosakond)
Lahendamise tähtaeg
17. märts 2022

Failid

  • 📎NAG kiri MKMile ja RKle LennS EN osas 14.02.2022 .asice101 KB

Sisu (failidest)

M ajandus- ja K ommunikatsiooniministeerium Riigikogu majanduskomisjon 1 4 .02.2022 Märgukiri seoses eelnõuga 477 SE Meie, AS Nordic Aviation Group, sh lennuettevõtjast tütaräriühingu Regional Jet OÜ-ga (koos edaspidi Grupp) k irjutame seoses Riigikogu menetluses oleva lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ning soovime juhtida tähelepanu eelnõu ja selle valmimisele eelnenud menetluse olulisematele kitsaskohtadele . Oleme teadlikud ka seoses sama eelnõuga ELEA (Eesti Lennundusklaster, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon) poolt 01.02.2022 Riigikogu majanduskomisjonile ja Riigikogu lennunduse toetusrühmale saadetud tagasisidest ning toetame selles toodud seisukohti. Käesolevaga soovime lisada omalt poolt selgitusi ja teavet seoses meie peamise murekohaga eelnõus , see on eelnõuga reguleeritava taustakontrolli teema osas ( s .o e elnõu punktid 90-108 , mis muudavad LennS § 46 9 ) . Esiteks soovime välja tuua vähese kaasamise asjaolu. Nimelt vaatamata eelnõu seletuskirja punktis 10 toodud väitele, et eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Grupile , ei ole hetkel Riigikogu menetluses olevat eelnõu meile kooskõlastamiseks saadetud. Tuleb tõdeda, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumid on teatud määral suhelnud Grupi esindajaga enne eelnõu väljatöötamist (mitteametlikult) ning on edastanud ka 28.08.2020 eelnõu arvamuse avaldamiseks. Antud eelnõu kontekstis muudetakse siiski uut, 01.01.2021 jõustunud lennundusseadus e redaktsiooni , mistõttu on vajalik asjassepuutuvate ettevõtete igakordne kaasamine . Samas on nendel muudatustel meie Grupile ja ilmselt ka teistele Eestis tegutsetavatele lennundusega seotu d ettevõtjatele selgelt väga olulised tagajärjed. Siinkohal juhime tähelepanu eelnõu sisulistele kitsaskohtadele. Eelnõu seletuskirja kohaselt ( nt lk 39 ) hakkab tugevdatud taustakontroll hõlmama /…/ ka jälitusinfot või muud riiklikele pädevatele asutustele asjakohast teavet ning et /…/ veel on lisandunud isikute ring, kelle suhtes tuleb kohaldada tugevdatud või standardset taustakontrolli /…/ . Põhjendusena too b seletuskiri põhimõtteliselt vaid ühe lausena /argumendina välja, et isikuid tuleb kohelda ühetaoliselt. Rõhutame, et taustakontrolli karmistamine ja sellele allutatud isikute ringi laiendamine on kindlasti suur inimeste põhiõiguste riive ja seda ei saa rakendada ilma korraliku põhiseaduslikkuse ja mõju-analüüsita, mida eelnõu seletuskirjast kahjuks ei leia. EL i õigus võimaldab rakendada standardset ning tugevdatud taustakontrolli. Eesti on eelnõuga planeeritud muudatuste näol läinud seda teed, et ilma põhjalikuma analüüsi ega mõjude arvestamiseta rakendatakse väga laia isikute ringi suhtes tugevdatud taustakontrolli. Analüüsi vajadust on pidanud vajalikuks ka Justiitsministeerium, esitades 15.10.2021 koostatud eelnõule vastavasisulise kommentaari. Samuti on Justiitsministeerium soovinud, et lisaks ühetaolisuse huvidele oleks hinnatud ka adressaatidele kaasnevat mõju. Paraku eelnõus selle kohta infot ei leia. Eelnõus on uus kategooria taustakon t rollitavaid (julgestusotstarbelise läbivaatuse, juurdepääsukontrolli või muude julgestusmeetmete kohaldamise eest vastutamine mujal kui lennuvälja või kopteriväljaku julgestuspiirangualal – EN p 92 ), samas ei ole kuskil sätestatud ammendav at loetelu asjakohastest julgestusmeetmetest , mistõttu on ettevõtte l sisuliselt võimatu määratleda isikute ringi, kellele nõuded rakenduvad . Toome näite: kas nt isik, kes tegeleb ettevõttes lennuvälja läbipääsulubade vahendamisega, mis eeldab ka taustako n trolli info kogumist ja edastamist , isikute nõustamist ning esmavaliku tegemist, on julge s tusmeetme rakenda ja ; või nt ka s töötaja , kes ettevõtte protseduuride kohaselt on igasuguse julgestusalase intsidendi info esmane saaja ning edasiste tegevuste otsustaja , on julgestusmeetme rakendamine? Jääb arusaamatuks, kas see on gi teadlikult jäetud ettevõtete enda otsustada, mis on julgestusmeede ja kellele täiendavat taustakontrolli rakendada . Seetõttu teeme siinkohal ettepaneku kas määratleda julgestusmeetmed, mille rakendamine eeldab tugevdatud taustakontrollile allutamist või kirjutada eelnõusse säte, et antud kategooria sisustamine on ettevõtte teha. Eelnõu p 105 ütleb järgmist : „ Koos isikuandmete ankeediga esitab kontrollitav isikut tõendava dokumendi koopia, karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta, elu- ja töökohaandmed ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eesti.“ P raktikas tähendab see seda, et koos täidetud isikuandmete ankeediga esitab taustakontrollitav ka karistusregistri väljavõtte. Selgitame , et meie Grupis on see osutunud väga suureks komistuskiviks, kuna karistusregistri väljavõtte saamine on esiteks paljudes riikides isikutele tasuline ja teiseks väga aeganõudev , nt on m õned isikud oodanud oma karistusregistri väljavõtteid lausa ca 4 kuud . M õned riigid (nt Iirimaa) ei väljastagi sellist dokumenti eraisikutele ja hiljuti seal töötanud inimeste teatud töökohtadele värbamine on Eesti lennuettevõtete jaoks seega lausa välistatud. Praeguse eelnõu sisu kohaselt ei saa ettevõte isegi alustada taustakontrolli taotluse Kaitsepolitseiametile (edaspidi: KAPO ) edastamist enne , kui meil on isiku karistusregistri väljavõt e olemas . Täiendavad tasutakontrolli nõuded ja isikute ringi laienemine tugevdatud taustakontrolli kontekstis ainult süvendaks ettevõtjate probleemi. Lisamärkusena toome välja, et karistusregistri seaduse § 16 lg 1 ütleb , et karistusregistri väljavõtte küsimine isikult on keelatud . Eelnõuga kehtestatakse selle osas sisuliselt erisäte, kuid seda pole eelnõus samuti analüüsitud ega kuidagi selgitatud. Palume selles osas anda selgitusi kas seletuskirja täiendamise näol või muul viisil, mis annaks aluse ettevõtetele tegutseda kõigi õigusaktidega kooskõlas. Uue sättena ( EN p 101) on eelnõus toodud isikuandmete ankeedi esitaja tööandjale kohustus teavitada KAPOt nt asjaolust, et isik ei osutunud antud töökohale valituks või isik on lõpetanud töösuhte ettevõttega, mistõttu langeb ära ettevõttepoolne vajadus jätkata jälitustegevust konkreetse isiku suhtes. See on lennuettevõtetele märkimisväärne lisakoormus, arvestades puudutatud isikute arvu , milleks on meie ettevõttes ca 300 inimest . Lisaks võib isikul olla mitu alust olla allutatud taustakontrollile. Teatavasti võib enne käesoleva seaduse jõustumist arvestada teise tööandja juures töötamise jaoks tehtud taustakontrolli tulemusi (Eesti-siseselt) ning sellest eraldi KAPOt ei teavitata. S egaseks jääb näiteks olukord, kus töötaja töötab mitme tööandja juures (väga levinud praktika) , kuid üks alus langeb ära ning nt üks tööandja teavitab KAPOt taustakontrolli jätkamise mittevajadusest, kuid teised mitte, kas siis Kaitsepolitseiamet lõpetab kõik menetlused ära , kuigi teise tööandja juures töötab endiselt isik positsioonil, mis eeldab taustakontrolli jätkamist. Siinkohal tuleks luua ülemineku süsteem, et KAPOl oleks siiski võimalikult asjakohane info isiku tegutsemise ning tema taustakontrolli vajaduse osas. Kolmandaks juhime tähelepanu segadusele seoses eelnõu rakendamisega – kas ettevõtted peaksid juba eelnõu jõustumise ajaks kogu eelnõus nimetatud laiendatud isikute ringi le taustakontrolli menetluse lõpetama ? Kas uusi nõudeid rakendatakse ka kõigile eelnõu jõustumise aja l ettevõtja juures töötavatele isikutele või ainult pärast eelnõu jõustumist tööle võetavate le isikutele ? Sellist erisust ega üleminekusätteid eelnõus hetkel ette pole nähtud, mistõttu jääb mulje, et uued reeglid kehtivad kõigile, sh juba olemasolevatele töötajatele. See tekitab praktikas palju küsimusi ja kitsaskohti nii ettevõtete kui ka nei s töötavate inimeste jaoks. Mida teha ettevõtte töötajatega, kellele hakkab uue regulatsiooni kohaselt kohalduma täiendav taustakontroll, kuid kes ei ole nõus seda läbima või ei saa positiivset tulemust? Esialgse küsitluse kohaselt oleme näiteks enda ettevõttes juba tuvastanud mõne töötaja, kes ei ole nõus enda taustakontrollile allutamisega. Kas me peame selliste töötajatega töösuhte lõpetama ning millisel alusel? Tegemist on hinnatud ja meile vajalik e spetsialisti de ga, kelle kvalifikatsiooni on Grupp palju panustanud (mõnel puhul võtab vajalik väljaõpe aastaid) ning kellele asenduse leidmine ei ole kindlasti lihtne , kui d kes ei saaks sisuliselt päeva pealt enam oma tööülesandeid täita. Me ei saa ka sundida inimest taustakontrolli läbima, veel vähem saame me kontrollida taustakontrolli tulemusi. Kindlasti hakkab praktikas ette tulema juhtumeid, kus isik on isegi nõus täiendava taustakontrolliga, kuid erinevatel põhjustel ei suuda nt anda piisavalt andmeid ja seetõttu ka taustakontrolli ei läbi. Mida selliste juhtumite puhul teha? Samuti esitame siinkohal palve lisada eelnõusse võimaluse arvestada teises riigis (EL) läbi viidud taustakontrolli tulemusi. Sarnast teed on juba läinud mõned EL liikmesriigid , kuna tööjõu liikumine on EL raames suur. Näiteks kuna suurem osa meie töötajatest, kelle tööülesanded eeldavad taustakontrolli, on välismaalased, siis oleks nimetatud võimaluse lisamine oluliseks töökoormuse vähendamiseks nii ettevõttele, töötajale kui ka KAPOle . Lisaks sellele oleks see ka rahaliste vahendite kokkuhoid töötajatele, sest nagu meie kirjas viidatud, eeldab karistusregistri väljavõtte saamine isikule rahalisi kulutusi. Viimasena juhi me tähelepanu veel asjaolule, et kõnealusest eelnõust eraldiseisvalt mõjutab lennuettevõtjate tööd oluliselt ka teine dokument, mis on meile samuti täitmiseks kohustuslik – NCASP ( Eesti Tsiviillennunduse Julgestuskäsiraamat ) . Selle uus versioon (6.1) jõustu b 01.03.2022 ning see sisaldab taustakontrolli muudetavate nõuete osas üks-ühele väljavõtte i d veel jõustumata seadus eelnõust . See tähendab sisuliselt seda, et lennuettevõtjad peavad eelpool mainitud regulatsioone hakkama järgima juba mõne nädala pärast , kuigi seaduslik alus veel puudub . Oleme Transpordiametile omalt poolt sellega seoses küsimused saatnud, kuid vastuseid pole veel saanud ja ettevõtja seisukohalt vajalike ettevalmistuste tegemiseks ei jääks neid ootama jäädes nagunii enam piisavalt aega. Selgitame, et me küll mõistame , et maailmas on suurenevaks ohuks nn inside threat ning radikaliseerumine. Kuid me ei nõustu, et tugevdatud taustakontrolli teostamine, mille käigus vaadatakse olemasolevaid karistusi ning mis on suunatud pigem minevikku, aita ks vältida ja tuvastada nö sisemist ohtu ja isiku võimalikku radikaliseerumist . Selleks on ka vähem põhiõiguse id riivavaid viise, nagu koolitused, tööandjate hea sisekliima, kolleegide teadlikkus ja märkamine jne. Sellega on nõustunud ka Euroopa Komisjon, kes võimaldas eristada taustakontrollide liike nende tugevuste järgi. Kuna ka juba Eestis hetkel kehti v taustakontrolli režiim on üks Euroopa Liidu rangemaid, siis selle veel ulatuslikum rakendamine toob meie Grupis toob kaasa täiendavaid praktilisi probleeme. Kokkuvõttes leiame, et käesolevas kirjas välja toodud probleemkohad on lennuettevõtjate seisukohast niivõrd olulised, et selles osas vajab eelnõu oluliselt muutmist ja täiendavat analüüsi. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu kas Riigikogu menetluses muuta või jätta kõne all olev regulatsioon sellest eelnõust välja ning viia sektorit kaasates läbi täiendav analüüs ja koostada uus muutmise eelnõu . Teeme ettepaneku esmalt viia läbi põhjalik analüüs, mis hõlmaks riskihinnangul põhinevaid järeldusi, millised inimeste rühmad peaksid kindlasti läbima tugevdatud taustakontrolli ning milliste osas näiteks oleks jäetud ettevõtetele kaalutlusruum . Analüüs peaks hõlmama nii töö iseloomu kui ka konkreetse töötaja põhiõiguste riive ulatuse põhjend at ust ja kaalumis kohti . Teiseks tuleks kindlasti lisada mõistliku tähtajaga üleminekuaeg ja vastavad rakendussätted nii kavandatavale eelnõule kui ka NCASPile . Omalt poolt kinnitame, et oleme igati valmis koostööks ja saame anda täiendavat infot lennuettevõtja praktilisest vaatest. Head võimalused sellise kvaliteetse kaasamise läbiviimiseks on näiteks M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tasandil julgestuse teemadega tegelev a komisjon i ja selle juurde loodud ekspertgrup i kohtumised . AS Nordic Aviation Group Juhatuse esimehe kt Eteri Harring
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel