dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

vastus pöördumisele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
1.15-5/2022/699-2
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Nõmmeveski puhkemaja
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Kati Kikas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎RE Nõmmeveski puhkemaja.msg39 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kati Kikas </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=5ece8c44ac27473486c751e69e28761b-Kati Kikas> Saaja: '[email protected]' Teema: RE: Nõmmeveski puhkemaja Tere Täname teid esitatud pöördumise eest ja edastame siinkohal ka omapoolsed selgitused. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ näeb üldnõudena ette, et majutusettevõte peab olema varustatud joogiveega. Määrus nr 17 ei reguleeri eraldi joogivee kvaliteeti, joogivee kvaliteedi nõudeid reguleerivad Eestis veeseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Seetõttu tuleb täpsemate vastuste saamiseks juhinduda veeseadusest ja selle alusel kehtestatud nõuetest, need nõuded kehtivad ühtviisi nii majutus- kui ka muude valdkondade ettevõtjatele, kes on veeseaduse kohaselt veekäitlejad. Joogivee käitleja on veeseaduse kohaselt ettevõtja, kelle tegevus on joogivee tootmine, varumine, töötlemine, pakendamine või muud toimingud, mille tulemusel on joogivesi kättesaadav tarbijale või teisele isikule, kes oma tegevuses peab kasutama joogivett tasu eest või tasuta. Seaduses on ka erand, mille kohaselt joogivee käitlejaks ei peeta individuaalsest veevõtukohast vee võtjat, kes võtab vett keskmiselt vähem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas või vähem kui 50 inimese tarbeks (§ 87), kuid see erand ei laiene isikutele, kelle puhul joogiveega varustamine on osa nende majandustegevusest (§87). Järelikult on joogivee käitlejateks kõik sellised majutusteenuse aga ka muude teenuste osutajad, kes omavad isiklikku puurkaevu, millest vesi tarbijatele kättesaadavaks saab. Seetõttu lasub neil ka joogivee terviseohutuse kontrollimise ja kvaliteedi tagamise kohustus, sõltumata tarbitava vee mahust. Järelevalvet selle kohustuse täitmise üle teostab Terviseamet. Veeseaduse kohaselt on joogivesi algkujul või töödeldud vesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijateni jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis. Ehk joogivesi ei ole mõeldud ainult joogiks, vaid ka muudeks olmetoiminguteks, nt pesuks (sh hambapesuks), toiduvalmistamiseks jms. Joogivee proove ei võeta meelevaldselt valitud kohtadest, vaid seda tehakse ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimesele tarbimiseks kasutatavatest kraanidest või teenuse pakkumisel teenuse osutamise kohas. Mõistame Teie muret seoses tervisekaitsenõuete täitmise ja nõuete rakendamise kuludega. On tõsi, et veekäitlejatele seatud nõuete juures ei ole eraldi arvesse võetud ettevõtteid, kes kasutavad vett väga väikeses mahus või lühiajaliselt. Joogivee kvaliteedinõuete eesmärk on tagada puhas ja ohutu joogivesi nii majutusettevõtetes kui teiste teenusepakkujate juures. Kas seda tulemust oleks võimalik saavutada väiksemas mahus veekäitlejate puhul ka teisiti, selles osas ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium pädev andma täpsemaid hinnanguid, neid saavad anda vastavalt Keskkonnaministeerium (veeseadus) ja Sotsiaalministeerium (määrus nr 61). Heade soovidega, Kati Kikas Turisminõunik | Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond 625 6328| [email protected] <mailto:[email protected]> Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn From: Rando Nooska <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 28, 2022 1:23 PM To: Kristi Talving <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Nõmmeveski puhkemaja Tere Lugupeetud ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Kristi Talving. Pöördun teie poole suure murega mis ähvardab kogu Eesti väikeste majutusasutuste säilimist (kodumajutusi ja puhkemaju on Eestis minu hinnangul ja avalikke registreid vaadates paar tuhat) Kuidas suhtute asjaolusse, et Terviseamet nõuab tualettpottide veele puhkemajades nüüdsest veeanalüüse (sh radioloogilised ja keemilised näitajad - analüüside hind on rohkem kui 1000 eurot)? Küsin teilt, sest nõuded majutusettevõtetele on kehtestatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri määrusega nr. 17. Minule endale tundus, et uus määrus justkui peaks meid liigsest bürokraatia eest kaitsma ja ütleb, et maja peab olema varustatud joogiveega(sh pole täpsustatud mis kujul) kuid hetkel on mõju vastupidine ning Terviseamet lubab inimestele vett pudeliga anda, kuid tualettides kasutatav vesi peab nende hinnagul olema sellegipoolet joogivee kvaliteediga. Murest lähemalt - Maaturismi arendamise eesmärgil rendin mõned korrad aastas välja üht oma krundil asuvat maja, klientidele tagan puhta vee pudelites (nii nagu seda lubab ka nimetatud määrus), kuid Terviseamet kes antud määruse üle kontrolli teostab - teatas mulle, et ka soe vesi ja tualettpottides kasutatav vesi peab olema 100% kontrollitud, kuigi soojale veele teadaolevalt kvaliteedinõudeid kehtestatud ei meil ega kusagil mujal Euroopas pole ning tualettpottide vee analüüsimine näib nagu halb nali Ekspressi Kranaadi rubriigis. Sellest tulenevalt palun Teie hinnangut Terviseameti käitumisele mis halvendab oluliselt Eesti majutusettevõtete konkurentsivõimet Euroopas. Soomes leiame Mökkisid kus veevarustus on otse järvest ning klientidele antakse samuti vett pudelitega, kogu Euroopas leiame roheliselt mõtlevaid majutusettevõtteid kes tualettpottides kasutavad lausa vihmavett. Rahaline väljaminek ka kõige väiksemale puhkemajale on aastas ca 300 eurot ja iga kümne aasta tagant täiendavalt ca 1300 eurot (mis tuleb meil loomulikult enne tegevuse jätkamist nüüd ja kohe ära teha) Mõistan Terviseameti soovi tagada inimeste terviseohutus, kuid leian, et antud juhul minnakse samm edasi ja tegemist on üksnes ametnikepoolse kiusuga (arvestades, et puhkemaja kus Terviseamet ise suvepäevi pidas võeti silmagi pilgutamata arvelt maha samal ajal kui seal suvepäevi peeti ja kui nende tõlgendust kasutada võiks vast kõik puhkemajad (sh RMK puhkemajad) kinni panna). Terviseametil on nende järelevalve andmeid vaadates arvel mõnikümmend puhkemaja, jääb vaid küsimus kas ülejäänud peavad hakkama ka pille kokku pakkima või üsna pea on Eesti esimene riik kus suurem osa veekäitlejatest on majutusettevõtted. Kas lugupeetud ministri määruse eesmärk on tõesti Terviseameti poolt õigesti tõlgendatud ja peame edaspidi tualettpotti minevat vett ja dušši all tulevat sooja vett analüüsima sama suure hoolsusega nagu haiglates ja hooldekodudes kasutatavat? Lugupidamisega Rando Nooska 5038915
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel