Riigikantselei
[email protected] 18.02.2022 nr 2-3/2022/1345-1
Stenbocki maja Rahukohtu 3
15161, Tallinn
Vabariigi Valitsuse korraldus
investeerimisfondis osalemiseks
Edastame teile Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
SmartCap Venture Capital investeerimisfondis osalemiseks. Palume arvata eelnõu Vabariigi
Valitsuse istungil käsitlemiseks esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri.
Henrik Kutberg
625 6426
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
16.02.2022
Vabariigi Valitsuse korralduse “Vabariigi Valitsuse volitus ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministrile AS SmartCapi poolt moodustatud investeerimisfondides
osalemiseks” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi
KredEx) tütarettevõtja AS SmartCap (edaspidi SmartCap) poolt moodustatud lepingulistes
investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund. Osalemine on korraldatud selliselt, et
ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud
rahastamislepingutega võtab riik kohustuse kuni 200 miljoni euro ulatuses, millest:
1) kuni 50 miljonit eurot investeeritakse SmartCap Venture Capital Fund’i 2022. aasta
riigieelarve seaduse kohaselt ja seal ette nähtud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt;
2) turuvajaduse ja vahendite olemasolul investeeritakse kuni 150 miljonit eurot SmartCap
Venture Capital Fund’i Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
finantseerimistehingutena 2023. ja 2024. aasta riigieelarvetes ette nähtavatest
vahenditest.
Eelnev on sätestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025, milles on kokku lepitud riigi jätkuv
osalemine SmartCapi poolt valitsetavas investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund
(endise nimega „Early Fund II“) eesmärgiga jätkata Eesti kapitalituru arendamist ja
omakapitali investeeringute pakkumise mitmekesistamist ning kõrvaldada turutõrkeid varajase
faasi (teadusmahuka) kapitali kättesaadavuse osas.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert
Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail:
[email protected]), juriidilise analüüsi teostas
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne-
[email protected]).
KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev
väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti
kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti
fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust
ajakohastada.
2. Selgitus korralduse eelnõu juurde
2.1. Seosed riiklike arengukavadega
Eelnõus nimetatud investeerimisfond panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) eesmärkide täitmisesse aidates
1
suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele,
mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks1. Ühtlasi aidatakse
fondi kaudu suurendada iduettevõtluse investeeringuid ja luua sidusust TAIE
fookusvaldkondadega, mis on samuti TAIE üheks eesmärgiks teadmussiirde tegevussuuna
elluviimisel.
Eesti 2035 strateegia toob ühe prioriteedina välja, et Eesti majandus on uuendusmeelne ja
teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.
Selleks luuakse soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning
innovatsiooniks, kus teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. SmartCapi
investeerimisfondide kaudu on muuhulgas plaan toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning
teadus- ja tehnoloogiamahukaid iduettevõtteid investeerides vastava fookusega fondidesse.
2.2. Investeerimisfondides osalemise põhimõtted ja varasemad tulemused
Seniste riiklike initsiatiivide (vt Tabel 1) tulemused on olnud mõjusad ja algatustega oleme
arendanud süsteemselt Eesti kapitaliturgu. Riikliku ankurinvesteeringu ülesanne lisaks kapitali
pakkumisele on:
1. mitmekesistada kapitali pakkumist era- ja riskikapitaliturul läbi erafondivalitsejate ja
fondide valiku laiendamise;
2. tagada kohaliku kapitali kättesaadavus, sh majandustsüklite üleselt ja vastutsüklilise
valmisolekuga ajal, mil rahvusvaheline kapital Eestist kui välisturult lahkub;
3. panustada aktiivselt era- ja riskikapitalifondide struktuuri ja tingimuste disaini, et tagada
institutsionaalse kvaliteediga ja parimatele turupraktikatele vastavate kohalike
fondivalitsejate teke;
4. tuvastada ja adresseerida kapitali pakkumise ebapiisavust erinevates turusegmentides ja
leevendada seeläbi turutõrkeid;
5. valideerida Eesti fondivalitsejaid pakkudes neile ankurinvesteeringut ja seeläbi
signaliseerida nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele erainvestoritele, et meelitada ligi
kapitali.
Riiklik initsiatiiv Algus Eesti Avalik raha Fondide omakapitali
panus kokku ehk investeerimisvõimekus kokku ehk
(mln Eesti panus avalik raha kokku + eraraha
EUR) + EIF, fondides (mln EUR)
Invega,
Altum (mln
EUR)
Balti 2013 26 130 531,84
Innovatsioonifond
1
1
Technopolise (2019. a) uuring “Teaduse kommertsialiseerimine Eestis” toob välja, et valdkondlike teadmiste
puudus Eesti turul piirab teadusmahukate ettevõtete arengut, kuna puudu jääb nii kapitalist/investoritest, kes
mõistaksid nende tehnoloogiat, vastavatest võrgustikest kui ka vajalike teadmistega mentoritest.
2
Balti 2019 26 156 299,9
Innovatsioonifond
2
EstFund 2016 48 60 83,85
Early Fund II 2008 46 46 76
(2012)
KOKKU 146 392 991,59
Tabel 1. Riiklikud initsiatiivid kapitalituru arendamiseks
Meetmete tulemusel tekib ühtlasi potentsiaalne tulu riigile investeeringute väärtuse kasvult,
mille tootlus2 on sõltuvalt ajahetkest olnud eri initsiatiivide lõikes positiivne ehk üldiselt
vahemikus 1,1-2 korda algselt investeeritud kapitalilt. Sealhulgas võib fondifondi meetme
tootlus langeda selle esimestel tegevusaastatel või ka majandustsüklist tulenevalt ka alla 1, kuid
fondifondide tootlus muutub reeglina elutsükli hilisemates etappides positiivseks (nt BIF I,
Early Fund II) ehk mida kauem on fondifond tegutsenud, seda kõrgem on ka tootlus. Näiteks
on 2013. aastal alustanud BIF I tänane tootlikkus on 1,29 (30.09.2021 seisuga). Mõnevõrra
vähem tegutsenud EstFundi (alates 2016) tootlikkus on 0,98 (30.06.2021 seisuga).
Kõikide eelnevate ja järgnevate era- ja riskikapitaliturgu arendavate meetmete puhul järgitakse
põhimõtteid, kus riigiabi välistamiseks, riskide maandamiseks ja tootlusootuse loomiseks
investeeritakse koos erainvestoritega (seejuures on erainvestorite osalus tõelise majandusliku
tähtsusega). Nii sellest tulenevalt kui ka initsiatiivide tootlikkust vaadates saab öelda, et tegu
on finantseerimistehinguga, kuna fondifondi meetmed teenivad pikas perspektiivis kasumit
ning riik käitub turutingimustel ja investeerib koos erainvestoritega (st ei mõjuta eelarve
positsiooni).
2.2.1 Eesti riski- ja erakapitalituru areng ja tänased turutõrked
2010. aastate alguses oli Eesti era- ja riskikapitali turul vähe investoreid ja erafondid sisuliselt
puudusid, turul tegutsesid üksikud tegijad nagu nt riiklik Arengufond ja BaltCap. Tänaseks on
Eesti era- ja riskikapitaliturg tänu riiklike meetmetele kasvanud ning selle maht ulatub 1
miljardi euroni, turul tegutsevad mitmed generalistlike investeerimisstrateegiatega fondid ning
Eestist on välja kasvanud mitmed globaalset edu saavutanud iduettevõtted.
Sellegipoolest on turul tegutsevate fondide mahud muu Euroopaga võrreldes veel väikesed
(ettevõtted peavad suurte rahakaasamiste puhul vaatama Eestist väljapoole) ja fondide
investeerimisstrateegiates puudub mitmekesisus, mille tulemusel tehakse eelkõige
investeeringuid kitsalt IKT-põhistesse ettevõtetesse.
2
Rahakordaja - fondi koguväärtuse suhe sissemakstud kapitali ehk kui palju on kindlas ajas väärt iga sissemakstud
euro. Fondi algusaastatel langeb ning investeeringute väärtuse kasvades ja fondi eluea küpsedes eelduslikult
kasvab.
3
Lisaks puudub Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt pikema aja jooksul kogunenud vara
nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, siin piirkonnas on võrreldes arenenud Euroopaga suhteliselt
vähem investeerimisvõimelisi korporatsioone, kindlustusseltside investeerimisportfelle ja
traditsioonilisi varakogumeid. Seda illustreerib hästi riskikapitalifondide investorite osakaal
fondides nende tüübi alusel, kus Kesk- ja Ida-Euroopas (vt CEE investorite osakaalud, Joonis
1) domineerivad riiklikud investorid, kuid ülalmainitud põhjustel on arvestatav roll riiklikel
investoritel ka arenenud Euroopas. Seetõttu on vajalik võtta ka Eestis eesmärgiks jõuda
järgneva 10 aasta jooksul lähemale arenenud Euroopa riikidele, kus riiklike investorite osakaal
riskikapitalifondides on oluliselt väiksem (keskmiselt ca 20-25% fondi mahust).
Joonis 1. Riskikapitalifondide investorid tüübi alusel
Turutõrge: Eesti finantssektori struktuurist moodustab pankade osakaal 93% ning teiste
finantsvahendajate (sh era- ja riskikapitalifondide) osakaal kokku on 7%. Seega on hädavajalik
jätkuvalt Eesti kapitaliturgu mitmekesistada täiendavate ressursside suunamises era- ja
riskikapitalifondidesse ning teha investeeringuid koos erainvestoritega.
Lõppkasusaajate osas on suurim kapitali puudus mitmetes (mitte IT-ga seotud) turusegmentides
(riistvara, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehn. jne), kus täna kapitali pakkumine pole piisav.
Seda kinnitas ka Civitta Eesti (2020) poolt läbi viidud Eesti iduettevõtete kapitali
kättesaadavuse uuring. Uuringust selgus, et investorid eelistavad siseneda loomise faasis (seed
phase) tarkvarapõhistesse (SaaS ja B2B lahendused) ettevõtetesse, kuid mitte riistvara või
teadusmahukatesse ettevõtetesse. Seda iseloomustab ka allolev Joonis 2, mille puhul on näha,
et peamiselt investeerivad kohalikud riskikapitalifondid neile juba tuttavatesse valdkondadesse
(nt Business & HR, FinTech, ca 25-30 mln eurot kohalike fondide peale kokku), kuid
teadusmahukamad sektorid nagu nt CleanTech, HealthTech osakaal (ca 5 mln eurot kohalike
fondide peale kokku) on oluliselt väiksem ja need pole Eesti riskikapitalifondide fookuses.
4
Joonis 2. Eesti fookusega riskikapitalifondide investeerimise mitmekesisus3
2.3 SmartCap Venture Capital Fund investeerimisfondis osalemine
SmartCap Venture Capital Fund (varasem Early Fund II) on lepinguline kinnine alternatiivfond
(edaspidi ka „SmartCapi fond“ või “fond”), mida valitseb SmartCap. Fondi vara investeeritakse
riskikapitalifondidesse, mis koos erainvestoritega paigutavad kapitali suure rahvusvahelise
kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse,
mis asuvad peamiselt Eestis.
Fondi senised tulemused: Aastate lõikes on fond olnud raamatupidamislikult kasumlik. Kui
2012. aastal tegevust alustades oli fondi osakuväärtus 10 000 eurot, siis 2020. aasta lõpus
hinnati ühe osaku väärtuseks 17 275 eurot ning seda sõltumata turbulentsest olukorrast
majanduses. SmartCapi fondi varade maht ulatus 2020. aasta 31. detsembri seisuga 69 mln
euroni ning SmartCapi fondi investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase faasi
riskikapitalifondi.
Fondi mõju: SmartCapi fondi kaudu on investeeringud läbi fondi- ja otseinvesteeringute
jõudnud kokku sajasse ettevõttesse, mille käive 2020. aasta majandusaasta aruande põhjal
kokku oli ligikaudu 400 miljonit eurot. Antud ettevõtted annavad tööd ligikaudu 1750 töötajale,
millelt aruandeaastal tasuti 29 miljonit eurot tööjõumakse.
Põhjendused SmartCap Venture Capital Fund-is osalemise jätkamise osas:
Riikliku omakapitaliinvesteeringute pakkumise võimekuse langus seaks Eesti era- ja
riskikapitalituru ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus on
3
Allikas: SmartCap, avalike allikate põhjal.
5
kättesaadavad omakapitaliinvesteeringuid pakkuvad ja turgu toetavad meetmed ning riigil
selge roll kapitalituru pikaajalisel jätkusuutlikul arendamisel.
Samuti on eelkõige turul puudus riskikapitalist Eesti teaduspõhistele ideedele ja sellega seotud
innovaatiliste tehnoloogiate loomisele keskendunud ettevõtetele. Teadusmahukates
valdkondades on teravalt tunda puudust nii “kannatlikust” kapitalist kui ka valdkondlikest
eriteadmistest. Lisaks alustavad mitmed Eesti riskikapitalifondidest lähiaastatel uue fondi
loomisega, kus riigil on võimalus olla nurgakivi investoriks:
● 2021. aasta lõpu seisuga on SmartCapi fondi vahendid ammendunud ning uusi
investeeringuid ei tehta.
● Lisaks on teiste seotud meetmete: (1) investeerimisperiood lõppenud (Balti
Innovatsioonifond I), (2) vabad vahendid lõppenud (EstFund) või (3) meetme fookuses
hilises kasvufaasis ja küpsed ettevõtted (Balti Innovatsioonifond II).
● Erainvestoritelt täiendava kapitali kaasamine baseerub täna suuresti riigi initsiatiivil ja
rahalisel panusel. Liiga varajane riikliku kapitali pakkumise ja riskikapitalifondide
rahastuse lõpetamine tekitab turul lünga, mille tulemusel seni turule tulnud tulemuslikud
erasektori riskikapitalifondid satuvad tegevuse jätkamisel raskustesse ja uute
fondivalitsejate ja fondide tulek turule pidurduks.
● EIB/EIF/EBRD täiendavate vahendite kaasamiseks ja nimetatud institutsioonidega
koos investeerimiseks on vaja riiklikku kapitali. SmartCapi fondi kaudu oleme oluline
nurgakivi investor olukorras, kus kapitaliturul on teisi institutsionaalseid investoreid,
kes ilma riigi panuseta Eestisse investeeringuid ei teeks.
● Suur osa Eesti riskikapitali fondidest alustab lähiaastatel uue fondi loomisega.
SmartCapi fondiga eelvalideerime fondid ja fondivalitsejad enne erainvestoreid, et
võimaldada seejärel fondidel erakapitali kaasamist.
● SmartCapi fond võimaldab olla turupraktika kujundaja ja pakkuda fondide käivitamisel
kriitilist tehnilist abi, kus täna on suurimad turutõrked.
● Lisaks kapitalituru arendamisele kaasneb võimalus jätkata innovatiivsetele ja
lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele rahastuse pakkumist ja kapitaliturgude
arendamist.
● Eelarveneutraalse finantseerimistehinguna on pikas perspektiivis investeeringu eeldatav
tootlus kokku 1,5-2 korda algselt investeeritud kapitali väärtusest, arvestuse aluseks on
SmartCapi ajalooline tootlus.
● Sarnaseid omakapitaliinvesteeringuid pakuvad kõik lähiregiooni riigid, nt Soome –
TESI, Rootsi – SamInvest, Norra – Investinor, Taani – Vaekstfonden, Läti – Altum,
Leedu – INVEGA jne ning kõik riigid plaanivad jätkata nurgakivi investoritena.
Edasine rakendamine: 2022. aastal tehakse täiendav kuni 50 miljoni euro suurune investeering
SmartCap Venture Capital fondi, mille eesmärgiks on Eesti kapitalituru arendamine ning
turutõrgete kõrvaldamine kapitali kättesaadavuse osas, jätkates eraturul tegutsevate
riskikapitalifondide kaudu investeerimist rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse
varase faasi väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetesse.
6
2023-2024. aastatel ja järgnevatel aastatel on plaanis SmartCapi fondi kaudu investeerida
selgelt ilmneva turuvajaduse korral, mille jaoks tehakse vajadusel turukaardistused. Seniste
uuringute põhjal on suurimad turutõrked eelnevalt nimetatud valdkondades, milleks on
riistvara, materjalid, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehnoloogiad jne. Kuigi riik panustab
Eesti taaste- ja vastupidavuskava kaudu 100 miljoni euro ulatuses rohetehnoloogia ettevõtete
arendamisse, siis näeme lähiaastatel veel täiendavat vajadust 100 miljoni euro ulatuses riigi
panust suurendada SmartCapi kaudu erafondidesse, mis tegelevad nii muude
kõrgtehnoloogiliste lahenduste kui rohetehnoloogiate rahastamisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla
riigiabi reeglitega.
Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud
plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel
tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku
investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi
mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1.
Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata
piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on
investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid
nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni
määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat
liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt
riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi
määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja
turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik
kasutada muid Komisjoni riigiabi erandeid. Vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse §
342 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk
SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades
paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi
reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi
andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt
konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad
tulud
Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses kuni 200 mln eurot (koos Eesti
taastekava vahenditega kokku 300 mln eurot) on kokku lepitud riigi eelarvestrateegias 2022–
2025. SmartCap Venture Capital Fund’i sissemakse summas kuni 50 miljonit eurot tehakse
7
2022. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Ülejäänud sissemaksete ajakava aastate lõikes on
toodud punktis 1.
Investeerimisfondide tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks eesmärgiks on
riigile tulu teenimine tasemel, kus on erainvestorite tootlusootus antud riskitaseme juures.
Ajaloolisele tootlusele tuginedes on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid
fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on
SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline kapitalituru arendamise,
kapitali pakkumise mitmekesistamise ja ettevõtluspoliitiline eesmärk: parandada ettevõtjate
rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa finantsturgude tasakaalustatud
arengule.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati 20. detsembril 2021. a kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 3 märkusega. Järgnevalt ülevaade märkustest ning
nendega arvestamisest.
Rahandusministeeriumi märkus Märkusega MKMi kommentaar
arvestamine
1) Peame vajalikuks märkida, et Arvestatud
Vabariigi Valitsus saaks otsuse teha Seletuskirjas on kirjeldatud
oluliselt teadlikumalt, kui eelnõu riskikapitalituru algset turutõrget,
seletuskiri annaks parema ülevaate mil 2010. aastate alguses tegutses
sellest, kui suur oli algne riskikapitali turul paar fondi, kuid tänaseks on
turutõrge ja mis ulatuses sooviti seda riiklike meetmete toel kasvanud
leevendada, kui riik riskikapitali kohalik riski- ja erakapitalituru maht
investeeringute meetmed ellu kutsus 1 miljardi euro suuruseks.
(seletuskirjas markeeritud fondid); Sellegipoolest puudub kohalikul
kui suures ulatuses on tänaseks turul endiselt mitmekesisus ja see on
turutõrget reaalselt suudetud ka peamiseks turutõrkeks (valdavalt
adresseerida ja milline see täna investeeritakse IKT ettevõtetesse),
jätkuvalt nii mahuliselt kui iseloomult kuid uue SmartCap Venture Capital
on; milline on uue rahapaigutuse fondi ja RRF-ist rahastatava
loodetav mõju turutõrkele – kuhu Rohefondi kaudu on plaanis seda
maani saame kõrvaldatud ja kas see fookust muuta/suunata. Samuti jääb
aktsepteeritav tase; kas Eesti koos teiste Balti riikidega
investeerimistegevuse tulemuslikkus endiselt silma madala kohaliku
on senimaani olnud selline, mis annab omakapitali investeeringute taseme
kindluse ka edaspidi väita, et suhtega SKP-sse – 0,063%. Pikem
fondiosakute soetamine on riigile eesmärk on arendada era- ja
finantseerimistehing mitte kulu. riskikapitali turgu senikaua kuni
Viimase küsimuse võtmes on Eesti jõuab järele EL keskmisele
näidatud ainult Early Fund’i väärtuse ning lisaks SKP taseme suhte
kasvu, aga teiste omasid mitte. kasvule muutub riigi investeerimise
osakaal riskikapitalifondides
oluliselt väiksemaks kui täna
8
kõikides KIE riikides kokku. See
tähendab seda, et erainvestorite
osakaal kasvab ja turul tegutsevad
fondid muutuvad elujõulisemaks, sh
riigi kui investori osakaal ühes
fondis moodustab 50% asemel ca
25% ehk nii nagu on kõikides
arenenud Euroopa riikides.
2) Ühtlasi oleks eelnõu seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja p 2.1 on selgitatud
elementaarne kajastada kavandatud investeerimisfondi seoseid riiklike
tegevuste seoseid lisaks riigieelarve arengukavadega (TAIE ja Eesti
strateegiale ka muude riiklike 2035), tuues muuhulgas välja et
arengudokumentidega ja kõigi selles fondi kaudu parandatakse
valdkonnas arutluse all olevate teadusmahukate kõrgtehnoloogiat
projektidega. Muuhulgas peaks arendavate ettevõtete kapitali
selgitama seoseid ja mõjusid koostöös kättesaadavust, olukordades kus
Euroopa Komisjoniga (DG turul ei pakuta piisavalt erakapitali
REFORM) ning EBRD-ga ettevõtete arengu tagamiseks.
kapitalituru mitmekesistamiseks Nimetatud CMDAF fondis pole
loomisel oleva täiendava Baltikumi Eestil hetkeseisuga plaan osaleda,
ülese fondiga CMDAF (Capital seetõttu ei peeta ka oluliseks otsida
Markets Development Accelerator seoseid planeeritava initsiatiiviga.
Fund). Olgu siiski väljatoodud SmartCap
Venture Capital fondi intitsiatiivi
tulemusel arendame jätkuvalt
kohalikku kapitaliturgu (sarnaselt
BIFile, EstFundile) ning
võimaldame rohkematel ettevõtetel
jõuda börsiturul aktsiate
noteerimise eelfaasi ja ka exiti’ni
börsi kaudu. See tähendab, et näeme
investeerimisfondi kaudu
muuhulgas võimalust katta CMDAF
meetmega seostatud turutõrkeid.
Arvestatud Parandused seletuskirja teksti sisse
3) Riigiabi temaatikaga seoses juhime viidud nii kommentaari punkti a kui
seletuskirjas tähelepanu kahele ka b osas.
tehnilisemale küsimusele:
a) osa 2.1 viimases lõigus (lk 2)
on esimeses lauses viidatud
riigiabi välistamisele ja
sulgudes toodud
„(minimaalselt 30/70)“. Kuna
sellist tingimust riigiabi
välistuseks alates 2022.
kehtima hakkavates
komisjoni
9
riskifinantseerimise suunistes
enam ei ole, siis tuleks see
seletuskirjast välja jätta ja
ülejäänud teksti sellest
tulenevalt kohandada.
osas 3 (lk 5) on kirjas, et vajadusel
võib olla võimalik kasutada
komisjoni riigiabi
keskkonnasuunistest tulenevaid
erandeid. Viide kliima-,
keskkonnakaitse- ja energiaalase
riigiabi suunistele ei pruugi olla
kohane, kuna sama viidet kasutati
Rohefondi puhul. Seetõttu soovitame
viidata üldisemalt Euroopa
Komisjoni vastavatele riigiabi
suunistele või raamistikele.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub heakskiitva otsuse korral üldises korras.
10
EELNÕU
16.02.2022
KORRALDUS
Volitus ASi SmartCap moodustatud investeerimisfondis osalemiseks
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja ASi
SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund
2022. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalale finantseerimistehinguks ette nähtud vahendite summas kuni 50 000 000 eurot
arvelt ja riigi eelarvestrateegias 2022–2025 järgnevateks eelarveaastateks selleks kavandatud
vahendite summas 150 000 000 eurot arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses
on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks
vastavad vahendid ette nähtud.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär