dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korraldus investeerimisfondis osalemiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
2-3/2022/1345-1
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-3 Ministeeriumis väljatöötatud VV määruste, VV korralduste eelnõud koos seletuskirjadega
Toimik
2-3/2022
Vastutaja
Henrik Kutberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎2-320221345-1 18.02.2022 Väljaminev kiri.asice1099 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] 18.02.2022 nr 2-3/2022/1345-1 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Vabariigi Valitsuse korraldus investeerimisfondis osalemiseks Edastame teile Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu SmartCap Venture Capital investeerimisfondis osalemiseks. Palume arvata eelnõu Vabariigi Valitsuse istungil käsitlemiseks esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri. Henrik Kutberg 625 6426 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 16.02.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse “Vabariigi Valitsuse volitus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile AS SmartCapi poolt moodustatud investeerimisfondides osalemiseks” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Seletuskiri on koostatud Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu juurde, millega volitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama osalemine Sihtasutuse KredEx (edaspidi KredEx) tütarettevõtja AS SmartCap (edaspidi SmartCap) poolt moodustatud lepingulistes investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund. Osalemine on korraldatud selliselt, et ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud rahastamislepingutega võtab riik kohustuse kuni 200 miljoni euro ulatuses, millest: 1) kuni 50 miljonit eurot investeeritakse SmartCap Venture Capital Fund’i 2022. aasta riigieelarve seaduse kohaselt ja seal ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt; 2) turuvajaduse ja vahendite olemasolul investeeritakse kuni 150 miljonit eurot SmartCap Venture Capital Fund’i Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingutena 2023. ja 2024. aasta riigieelarvetes ette nähtavatest vahenditest. Eelnev on sätestatud riigi eelarvestrateegias 2022–2025, milles on kokku lepitud riigi jätkuv osalemine SmartCapi poolt valitsetavas investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund (endise nimega „Early Fund II“) eesmärgiga jätkata Eesti kapitalituru arendamist ja omakapitali investeeringute pakkumise mitmekesistamist ning kõrvaldada turutõrkeid varajase faasi (teadusmahuka) kapitali kättesaadavuse osas. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud MKMi majandusarengu osakonna ekspert Henrik Kutberg; (tel 55 33 687, e-mail: [email protected]), juriidilise analüüsi teostas õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, e-mail anne- [email protected]). KredExi tütarettevõtja SmartCap on Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev väikefondivalitseja. SmartCapi primaarne eesmärk on panustada märkimisväärselt Eesti kapitalituru arengusse ja kõrvaldada turutõrkeid. Selleks tehakse investeeringuid Eesti fookusega era- ja riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid ja toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada. 2. Selgitus korralduse eelnõu juurde 2.1. Seosed riiklike arengukavadega Eelnõus nimetatud investeerimisfond panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi TAIE) eesmärkide täitmisesse aidates 1 suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks1. Ühtlasi aidatakse fondi kaudu suurendada iduettevõtluse investeeringuid ja luua sidusust TAIE fookusvaldkondadega, mis on samuti TAIE üheks eesmärgiks teadmussiirde tegevussuuna elluviimisel. Eesti 2035 strateegia toob ühe prioriteedina välja, et Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Selleks luuakse soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, kus teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. SmartCapi investeerimisfondide kaudu on muuhulgas plaan toetada teadmus- ja tehnoloogiasiiret ning teadus- ja tehnoloogiamahukaid iduettevõtteid investeerides vastava fookusega fondidesse. 2.2. Investeerimisfondides osalemise põhimõtted ja varasemad tulemused Seniste riiklike initsiatiivide (vt Tabel 1) tulemused on olnud mõjusad ja algatustega oleme arendanud süsteemselt Eesti kapitaliturgu. Riikliku ankurinvesteeringu ülesanne lisaks kapitali pakkumisele on: 1. mitmekesistada kapitali pakkumist era- ja riskikapitaliturul läbi erafondivalitsejate ja fondide valiku laiendamise; 2. tagada kohaliku kapitali kättesaadavus, sh majandustsüklite üleselt ja vastutsüklilise valmisolekuga ajal, mil rahvusvaheline kapital Eestist kui välisturult lahkub; 3. panustada aktiivselt era- ja riskikapitalifondide struktuuri ja tingimuste disaini, et tagada institutsionaalse kvaliteediga ja parimatele turupraktikatele vastavate kohalike fondivalitsejate teke; 4. tuvastada ja adresseerida kapitali pakkumise ebapiisavust erinevates turusegmentides ja leevendada seeläbi turutõrkeid; 5. valideerida Eesti fondivalitsejaid pakkudes neile ankurinvesteeringut ja seeläbi signaliseerida nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele erainvestoritele, et meelitada ligi kapitali. Riiklik initsiatiiv Algus Eesti Avalik raha Fondide omakapitali panus kokku ehk investeerimisvõimekus kokku ehk (mln Eesti panus avalik raha kokku + eraraha EUR) + EIF, fondides (mln EUR) Invega, Altum (mln EUR) Balti 2013 26 130 531,84 Innovatsioonifond 1 1 Technopolise (2019. a) uuring “Teaduse kommertsialiseerimine Eestis” toob välja, et valdkondlike teadmiste puudus Eesti turul piirab teadusmahukate ettevõtete arengut, kuna puudu jääb nii kapitalist/investoritest, kes mõistaksid nende tehnoloogiat, vastavatest võrgustikest kui ka vajalike teadmistega mentoritest. 2 Balti 2019 26 156 299,9 Innovatsioonifond 2 EstFund 2016 48 60 83,85 Early Fund II 2008 46 46 76 (2012) KOKKU 146 392 991,59 Tabel 1. Riiklikud initsiatiivid kapitalituru arendamiseks Meetmete tulemusel tekib ühtlasi potentsiaalne tulu riigile investeeringute väärtuse kasvult, mille tootlus2 on sõltuvalt ajahetkest olnud eri initsiatiivide lõikes positiivne ehk üldiselt vahemikus 1,1-2 korda algselt investeeritud kapitalilt. Sealhulgas võib fondifondi meetme tootlus langeda selle esimestel tegevusaastatel või ka majandustsüklist tulenevalt ka alla 1, kuid fondifondide tootlus muutub reeglina elutsükli hilisemates etappides positiivseks (nt BIF I, Early Fund II) ehk mida kauem on fondifond tegutsenud, seda kõrgem on ka tootlus. Näiteks on 2013. aastal alustanud BIF I tänane tootlikkus on 1,29 (30.09.2021 seisuga). Mõnevõrra vähem tegutsenud EstFundi (alates 2016) tootlikkus on 0,98 (30.06.2021 seisuga). Kõikide eelnevate ja järgnevate era- ja riskikapitaliturgu arendavate meetmete puhul järgitakse põhimõtteid, kus riigiabi välistamiseks, riskide maandamiseks ja tootlusootuse loomiseks investeeritakse koos erainvestoritega (seejuures on erainvestorite osalus tõelise majandusliku tähtsusega). Nii sellest tulenevalt kui ka initsiatiivide tootlikkust vaadates saab öelda, et tegu on finantseerimistehinguga, kuna fondifondi meetmed teenivad pikas perspektiivis kasumit ning riik käitub turutingimustel ja investeerib koos erainvestoritega (st ei mõjuta eelarve positsiooni). 2.2.1 Eesti riski- ja erakapitalituru areng ja tänased turutõrked 2010. aastate alguses oli Eesti era- ja riskikapitali turul vähe investoreid ja erafondid sisuliselt puudusid, turul tegutsesid üksikud tegijad nagu nt riiklik Arengufond ja BaltCap. Tänaseks on Eesti era- ja riskikapitaliturg tänu riiklike meetmetele kasvanud ning selle maht ulatub 1 miljardi euroni, turul tegutsevad mitmed generalistlike investeerimisstrateegiatega fondid ning Eestist on välja kasvanud mitmed globaalset edu saavutanud iduettevõtted. Sellegipoolest on turul tegutsevate fondide mahud muu Euroopaga võrreldes veel väikesed (ettevõtted peavad suurte rahakaasamiste puhul vaatama Eestist väljapoole) ja fondide investeerimisstrateegiates puudub mitmekesisus, mille tulemusel tehakse eelkõige investeeringuid kitsalt IKT-põhistesse ettevõtetesse. 2 Rahakordaja - fondi koguväärtuse suhe sissemakstud kapitali ehk kui palju on kindlas ajas väärt iga sissemakstud euro. Fondi algusaastatel langeb ning investeeringute väärtuse kasvades ja fondi eluea küpsedes eelduslikult kasvab. 3 Lisaks puudub Eestis ning Kesk- ja Ida-Euroopas laiemalt pikema aja jooksul kogunenud vara nii eraisikutel kui ka ettevõtetel, siin piirkonnas on võrreldes arenenud Euroopaga suhteliselt vähem investeerimisvõimelisi korporatsioone, kindlustusseltside investeerimisportfelle ja traditsioonilisi varakogumeid. Seda illustreerib hästi riskikapitalifondide investorite osakaal fondides nende tüübi alusel, kus Kesk- ja Ida-Euroopas (vt CEE investorite osakaalud, Joonis 1) domineerivad riiklikud investorid, kuid ülalmainitud põhjustel on arvestatav roll riiklikel investoritel ka arenenud Euroopas. Seetõttu on vajalik võtta ka Eestis eesmärgiks jõuda järgneva 10 aasta jooksul lähemale arenenud Euroopa riikidele, kus riiklike investorite osakaal riskikapitalifondides on oluliselt väiksem (keskmiselt ca 20-25% fondi mahust). Joonis 1. Riskikapitalifondide investorid tüübi alusel Turutõrge: Eesti finantssektori struktuurist moodustab pankade osakaal 93% ning teiste finantsvahendajate (sh era- ja riskikapitalifondide) osakaal kokku on 7%. Seega on hädavajalik jätkuvalt Eesti kapitaliturgu mitmekesistada täiendavate ressursside suunamises era- ja riskikapitalifondidesse ning teha investeeringuid koos erainvestoritega. Lõppkasusaajate osas on suurim kapitali puudus mitmetes (mitte IT-ga seotud) turusegmentides (riistvara, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehn. jne), kus täna kapitali pakkumine pole piisav. Seda kinnitas ka Civitta Eesti (2020) poolt läbi viidud Eesti iduettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring. Uuringust selgus, et investorid eelistavad siseneda loomise faasis (seed phase) tarkvarapõhistesse (SaaS ja B2B lahendused) ettevõtetesse, kuid mitte riistvara või teadusmahukatesse ettevõtetesse. Seda iseloomustab ka allolev Joonis 2, mille puhul on näha, et peamiselt investeerivad kohalikud riskikapitalifondid neile juba tuttavatesse valdkondadesse (nt Business & HR, FinTech, ca 25-30 mln eurot kohalike fondide peale kokku), kuid teadusmahukamad sektorid nagu nt CleanTech, HealthTech osakaal (ca 5 mln eurot kohalike fondide peale kokku) on oluliselt väiksem ja need pole Eesti riskikapitalifondide fookuses. 4 Joonis 2. Eesti fookusega riskikapitalifondide investeerimise mitmekesisus3 2.3 SmartCap Venture Capital Fund investeerimisfondis osalemine SmartCap Venture Capital Fund (varasem Early Fund II) on lepinguline kinnine alternatiivfond (edaspidi ka „SmartCapi fond“ või “fond”), mida valitseb SmartCap. Fondi vara investeeritakse riskikapitalifondidesse, mis koos erainvestoritega paigutavad kapitali suure rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis asuvad peamiselt Eestis. Fondi senised tulemused: Aastate lõikes on fond olnud raamatupidamislikult kasumlik. Kui 2012. aastal tegevust alustades oli fondi osakuväärtus 10 000 eurot, siis 2020. aasta lõpus hinnati ühe osaku väärtuseks 17 275 eurot ning seda sõltumata turbulentsest olukorrast majanduses. SmartCapi fondi varade maht ulatus 2020. aasta 31. detsembri seisuga 69 mln euroni ning SmartCapi fondi investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase faasi riskikapitalifondi. Fondi mõju: SmartCapi fondi kaudu on investeeringud läbi fondi- ja otseinvesteeringute jõudnud kokku sajasse ettevõttesse, mille käive 2020. aasta majandusaasta aruande põhjal kokku oli ligikaudu 400 miljonit eurot. Antud ettevõtted annavad tööd ligikaudu 1750 töötajale, millelt aruandeaastal tasuti 29 miljonit eurot tööjõumakse. Põhjendused SmartCap Venture Capital Fund-is osalemise jätkamise osas: Riikliku omakapitaliinvesteeringute pakkumise võimekuse langus seaks Eesti era- ja riskikapitalituru ebasoodsasse olukorda võrreldes teiste Euroopa riikidega, kus on 3 Allikas: SmartCap, avalike allikate põhjal. 5 kättesaadavad omakapitaliinvesteeringuid pakkuvad ja turgu toetavad meetmed ning riigil selge roll kapitalituru pikaajalisel jätkusuutlikul arendamisel. Samuti on eelkõige turul puudus riskikapitalist Eesti teaduspõhistele ideedele ja sellega seotud innovaatiliste tehnoloogiate loomisele keskendunud ettevõtetele. Teadusmahukates valdkondades on teravalt tunda puudust nii “kannatlikust” kapitalist kui ka valdkondlikest eriteadmistest. Lisaks alustavad mitmed Eesti riskikapitalifondidest lähiaastatel uue fondi loomisega, kus riigil on võimalus olla nurgakivi investoriks: ● 2021. aasta lõpu seisuga on SmartCapi fondi vahendid ammendunud ning uusi investeeringuid ei tehta. ● Lisaks on teiste seotud meetmete: (1) investeerimisperiood lõppenud (Balti Innovatsioonifond I), (2) vabad vahendid lõppenud (EstFund) või (3) meetme fookuses hilises kasvufaasis ja küpsed ettevõtted (Balti Innovatsioonifond II). ● Erainvestoritelt täiendava kapitali kaasamine baseerub täna suuresti riigi initsiatiivil ja rahalisel panusel. Liiga varajane riikliku kapitali pakkumise ja riskikapitalifondide rahastuse lõpetamine tekitab turul lünga, mille tulemusel seni turule tulnud tulemuslikud erasektori riskikapitalifondid satuvad tegevuse jätkamisel raskustesse ja uute fondivalitsejate ja fondide tulek turule pidurduks. ● EIB/EIF/EBRD täiendavate vahendite kaasamiseks ja nimetatud institutsioonidega koos investeerimiseks on vaja riiklikku kapitali. SmartCapi fondi kaudu oleme oluline nurgakivi investor olukorras, kus kapitaliturul on teisi institutsionaalseid investoreid, kes ilma riigi panuseta Eestisse investeeringuid ei teeks. ● Suur osa Eesti riskikapitali fondidest alustab lähiaastatel uue fondi loomisega. SmartCapi fondiga eelvalideerime fondid ja fondivalitsejad enne erainvestoreid, et võimaldada seejärel fondidel erakapitali kaasamist. ● SmartCapi fond võimaldab olla turupraktika kujundaja ja pakkuda fondide käivitamisel kriitilist tehnilist abi, kus täna on suurimad turutõrked. ● Lisaks kapitalituru arendamisele kaasneb võimalus jätkata innovatiivsetele ja lisandväärtust pakkuvatele ettevõtetele rahastuse pakkumist ja kapitaliturgude arendamist. ● Eelarveneutraalse finantseerimistehinguna on pikas perspektiivis investeeringu eeldatav tootlus kokku 1,5-2 korda algselt investeeritud kapitali väärtusest, arvestuse aluseks on SmartCapi ajalooline tootlus. ● Sarnaseid omakapitaliinvesteeringuid pakuvad kõik lähiregiooni riigid, nt Soome – TESI, Rootsi – SamInvest, Norra – Investinor, Taani – Vaekstfonden, Läti – Altum, Leedu – INVEGA jne ning kõik riigid plaanivad jätkata nurgakivi investoritena. Edasine rakendamine: 2022. aastal tehakse täiendav kuni 50 miljoni euro suurune investeering SmartCap Venture Capital fondi, mille eesmärgiks on Eesti kapitalituru arendamine ning turutõrgete kõrvaldamine kapitali kättesaadavuse osas, jätkates eraturul tegutsevate riskikapitalifondide kaudu investeerimist rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga innovaatilistesse varase faasi väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtetesse. 6 2023-2024. aastatel ja järgnevatel aastatel on plaanis SmartCapi fondi kaudu investeerida selgelt ilmneva turuvajaduse korral, mille jaoks tehakse vajadusel turukaardistused. Seniste uuringute põhjal on suurimad turutõrked eelnevalt nimetatud valdkondades, milleks on riistvara, materjalid, rohetehnoloogiad, eluteadus, toidutehnoloogiad jne. Kuigi riik panustab Eesti taaste- ja vastupidavuskava kaudu 100 miljoni euro ulatuses rohetehnoloogia ettevõtete arendamisse, siis näeme lähiaastatel veel täiendavat vajadust 100 miljoni euro ulatuses riigi panust suurendada SmartCapi kaudu erafondidesse, mis tegelevad nii muude kõrgtehnoloogiliste lahenduste kui rohetehnoloogiate rahastamisega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu omab puutumust Euroopa Liidu õigusega riigiabi kontekstis. SmartCap tagab kooskõla riigiabi reeglitega. Investeerimisfondi poolt tehtavate investeeringutega ei kaasne riigiabi, kuna investeeringud plaanitakse teha samaaegselt ja samadel tingimustel koos erainvestoritega (turutingimustel tehtav ehk nn pari passu tehing). Sellisel viisil tehtud investeeringud vastavad turumajandusliku investori põhimõttele ning ei ole seetõttu riigiabi vastavalt Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses osale 4.2.3.1. Kui mistahes põhjusel ei ole mõne konkreetse üksiku investeeringu puhul võimalik kaasata piisavas mahus erakapitali, et investeering kvalifitseeruks pari passu tehinguks, on investeerimisfondi investeeringutele võimalik rakendada riigiabi andmist lubavaid erandeid nagu vähese tähtsusega abi erand (nn de minimis erand) või grupierandi määrusest (Komisjoni määrus nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks) tulenevad asjakohased erandid (nt riskifinantseerimisabi (grupierandi määruse art 21) või iduettevõtetele antav abi (grupierandi määruse art 22)) - erandite kasutamise puhul arvestame ühtlasi limiteerivate tingimuste ja turutõrke eelhindamise olemasolu vajaduse nõuetega. Samuti võib vajadusel olla võimalik kasutada muid Komisjoni riigiabi erandeid. Vastava grupierandi teatise konkurentsiseaduse § 342 alusel või riigiabi teatise konkurentsiseaduse § 341 alusel esitab vajadusel riigiabi andja ehk SmartCap. Samuti täidab SmartCap riigiabi andjana sellises olukorras muid samades paragrahvides sätestatud kohustusi ning kontrollib, kas tehing vastab kõikidele riigiabi reeglitele. Kui antakse vähese tähtsusega abi, siis täidab SmartCap riigiabi andjana konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatud tingimusi. Lisaks esitab SmartCap riigiabi andjana riigiabi andmisel antud abiga seotud andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 4. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse eelnõu rakendamiseks vajalikud vahendid suuruses kuni 200 mln eurot (koos Eesti taastekava vahenditega kokku 300 mln eurot) on kokku lepitud riigi eelarvestrateegias 2022– 2025. SmartCap Venture Capital Fund’i sissemakse summas kuni 50 miljonit eurot tehakse 7 2022. aasta riigieelarve seaduses ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute arvelt. Ülejäänud sissemaksete ajakava aastate lõikes on toodud punktis 1. Investeerimisfondide tulusust on keeruline prognoosida, kuid fondide üheks eesmärgiks on riigile tulu teenimine tasemel, kus on erainvestorite tootlusootus antud riskitaseme juures. Ajaloolisele tootlusele tuginedes on investeeringu kaotamine väga ebatõenäoline, eriti seniseid fondifondi (Early Fund II, Estfund, BIF I ja II) tulemusi arvestades. Lisaks otsesele tulule on SmartCapi kaudu tehtavatel investeeringutel vähemalt sama oluline kapitalituru arendamise, kapitali pakkumise mitmekesistamise ja ettevõtluspoliitiline eesmärk: parandada ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning ergutada kapitaliturgu, aidates kaasa finantsturgude tasakaalustatud arengule. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati 20. detsembril 2021. a kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu 3 märkusega. Järgnevalt ülevaade märkustest ning nendega arvestamisest. Rahandusministeeriumi märkus Märkusega MKMi kommentaar arvestamine 1) Peame vajalikuks märkida, et Arvestatud Vabariigi Valitsus saaks otsuse teha Seletuskirjas on kirjeldatud oluliselt teadlikumalt, kui eelnõu riskikapitalituru algset turutõrget, seletuskiri annaks parema ülevaate mil 2010. aastate alguses tegutses sellest, kui suur oli algne riskikapitali turul paar fondi, kuid tänaseks on turutõrge ja mis ulatuses sooviti seda riiklike meetmete toel kasvanud leevendada, kui riik riskikapitali kohalik riski- ja erakapitalituru maht investeeringute meetmed ellu kutsus 1 miljardi euro suuruseks. (seletuskirjas markeeritud fondid); Sellegipoolest puudub kohalikul kui suures ulatuses on tänaseks turul endiselt mitmekesisus ja see on turutõrget reaalselt suudetud ka peamiseks turutõrkeks (valdavalt adresseerida ja milline see täna investeeritakse IKT ettevõtetesse), jätkuvalt nii mahuliselt kui iseloomult kuid uue SmartCap Venture Capital on; milline on uue rahapaigutuse fondi ja RRF-ist rahastatava loodetav mõju turutõrkele – kuhu Rohefondi kaudu on plaanis seda maani saame kõrvaldatud ja kas see fookust muuta/suunata. Samuti jääb aktsepteeritav tase; kas Eesti koos teiste Balti riikidega investeerimistegevuse tulemuslikkus endiselt silma madala kohaliku on senimaani olnud selline, mis annab omakapitali investeeringute taseme kindluse ka edaspidi väita, et suhtega SKP-sse – 0,063%. Pikem fondiosakute soetamine on riigile eesmärk on arendada era- ja finantseerimistehing mitte kulu. riskikapitali turgu senikaua kuni Viimase küsimuse võtmes on Eesti jõuab järele EL keskmisele näidatud ainult Early Fund’i väärtuse ning lisaks SKP taseme suhte kasvu, aga teiste omasid mitte. kasvule muutub riigi investeerimise osakaal riskikapitalifondides oluliselt väiksemaks kui täna 8 kõikides KIE riikides kokku. See tähendab seda, et erainvestorite osakaal kasvab ja turul tegutsevad fondid muutuvad elujõulisemaks, sh riigi kui investori osakaal ühes fondis moodustab 50% asemel ca 25% ehk nii nagu on kõikides arenenud Euroopa riikides. 2) Ühtlasi oleks eelnõu seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja p 2.1 on selgitatud elementaarne kajastada kavandatud investeerimisfondi seoseid riiklike tegevuste seoseid lisaks riigieelarve arengukavadega (TAIE ja Eesti strateegiale ka muude riiklike 2035), tuues muuhulgas välja et arengudokumentidega ja kõigi selles fondi kaudu parandatakse valdkonnas arutluse all olevate teadusmahukate kõrgtehnoloogiat projektidega. Muuhulgas peaks arendavate ettevõtete kapitali selgitama seoseid ja mõjusid koostöös kättesaadavust, olukordades kus Euroopa Komisjoniga (DG turul ei pakuta piisavalt erakapitali REFORM) ning EBRD-ga ettevõtete arengu tagamiseks. kapitalituru mitmekesistamiseks Nimetatud CMDAF fondis pole loomisel oleva täiendava Baltikumi Eestil hetkeseisuga plaan osaleda, ülese fondiga CMDAF (Capital seetõttu ei peeta ka oluliseks otsida Markets Development Accelerator seoseid planeeritava initsiatiiviga. Fund). Olgu siiski väljatoodud SmartCap Venture Capital fondi intitsiatiivi tulemusel arendame jätkuvalt kohalikku kapitaliturgu (sarnaselt BIFile, EstFundile) ning võimaldame rohkematel ettevõtetel jõuda börsiturul aktsiate noteerimise eelfaasi ja ka exiti’ni börsi kaudu. See tähendab, et näeme investeerimisfondi kaudu muuhulgas võimalust katta CMDAF meetmega seostatud turutõrkeid. Arvestatud Parandused seletuskirja teksti sisse 3) Riigiabi temaatikaga seoses juhime viidud nii kommentaari punkti a kui seletuskirjas tähelepanu kahele ka b osas. tehnilisemale küsimusele: a) osa 2.1 viimases lõigus (lk 2) on esimeses lauses viidatud riigiabi välistamisele ja sulgudes toodud „(minimaalselt 30/70)“. Kuna sellist tingimust riigiabi välistuseks alates 2022. kehtima hakkavates komisjoni 9 riskifinantseerimise suunistes enam ei ole, siis tuleks see seletuskirjast välja jätta ja ülejäänud teksti sellest tulenevalt kohandada. osas 3 (lk 5) on kirjas, et vajadusel võib olla võimalik kasutada komisjoni riigiabi keskkonnasuunistest tulenevaid erandeid. Viide kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistele ei pruugi olla kohane, kuna sama viidet kasutati Rohefondi puhul. Seetõttu soovitame viidata üldisemalt Euroopa Komisjoni vastavatele riigiabi suunistele või raamistikele. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub heakskiitva otsuse korral üldises korras. 10 EELNÕU 16.02.2022 KORRALDUS Volitus ASi SmartCap moodustatud investeerimisfondis osalemiseks Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 5² lõike 1 alusel volitada ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrit otsustama riigi osalemine Sihtasutuse KredEx tütarettevõtja ASi SmartCap moodustatud lepingulises investeerimisfondis SmartCap Venture Capital Fund 2022. aasta riigieelarve seaduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks ette nähtud vahendite summas kuni 50 000 000 eurot arvelt ja riigi eelarvestrateegias 2022–2025 järgnevateks eelarveaastateks selleks kavandatud vahendite summas 150 000 000 eurot arvelt tingimusel, et vastava aasta riigieelarve seaduses on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale finantseerimistehinguks vastavad vahendid ette nähtud. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel