dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
8-1/104
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
8 Toetuste rakendamine
Sari
8-1 Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud
Toimik
8-1/2024
Vastutaja
Andres Võrang

Failid

  • 📎Leping_19.02.22_1-13.1_22_148.asice1246 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/22-104 Tallinn 18.02.2022 Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, (edaspidi Ministeerium), mida esindab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 4 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 8 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab sihtasutuse põhikirja alusel juhatuse liige Lauri Lugna, edaspidi nimetatud eraldi pool, või koos pooled, võttes arvesse 25.01.2022 aastal toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsust (väljavõte nõupidamise kokkuvõttest, päevakorrapunkt nr 2): Erakorralistest energiahinna leevendusmeetmetest ettevõtjatele (laenud ja käendused) 1. Võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri informatsioon teadmiseks. 2. Kiita heaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ettepanek kasutada ajutiselt laenukäenduse meetme rakendamiseks 2022. aasta riigieelarves Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riskikapitali investeeringuteks kavandatud finantseerimistehingu vahendeid summas kuni 50 miljonit eurot. 3. Võtta teadmiseks, et meetmest tagasi laekuvaid vahendeid kasutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium finantseerimistehingu tegemiseks, et riskikapitali- ja kasvufondidesse investeerimisega arendada kapitaliturge. sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi Leping): 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on 2022. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale eraldatud vahendite arvelt raha eraldamine Eraldise saajale summas 40 000 000 eurot (nelikümmend miljonit eurot) Eraldise saaja poolt ettevõtluslaenude tagamise rahastamiseks 2 vastavalt lepingu Lisaks nr 2 olevatele Ministeeriumi suunistele. Eraldise saaja kasutab eraldatud vahendeid enda poolt välja töötatud ja lepingu nr 1.8-7/20-163 punktis 1.3.1 nimetatud meetmete (edaspidi Meetmed) osutamist kooskõlas riigiabi reeglitega. Eraldise saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel võetud kohustuste täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir 80%, olemasolevatele laenudele käenduste lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir 50% krediidiandjale vastavate lepingute osas antud käenduste kogusummast. 1.2. Eraldatavad vahendid suunab Eraldise saaja poolte vahel 06.05.2020. a sõlmitud lepingu nr 1.8-7/20-163 alusel saadud vahenditest moodustatud laenukäenduste sihtfondi, mis vastavas ulatuses suureneb. 1.3. Meetmete tingimused kehtestab Eraldise saaja ja need võivad erineda lepingu nr 1.8-7/20-163 alusel osutatud Meetmete tingimustest. 1.4. Krediidikahjude hüvitamise ülempiir iga krediidiandja kohta arvutatakse ühiselt lepingu nr 1.8-7/20-163 alusel väljastatud käendustega. 1.5. Eraldatavate vahendite näol on tegemist tagastatavate vahenditega, mida Eraldise saaja haldab. Eraldise saajal on kohustus tagastada eraldatavad vahendid Ministeeriumile vastavalt punktis 3 sätestatud tingimustele. 2. Eraldatavate vahendite ülekandmine Eraldise saajale ja nende kasutamine 2.1. Tagamaks Eraldise saaja Meetmete rakendamise võimekust, kannab Ministeerium Eraldatavad vahendid Eraldise saajale ühe maksena hiljemalt 01.03.2022. 2.1.1. Ministeerium kannab vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole 3500082253. 2.2. Eraldise saaja kasutab Eraldatud vahendeid: 2.2.1. Meetmete rakendamiseks ja vastavate omakapitali normatiivide täitmiseks; 2.2.2. Meetmete raames sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja nendega seotud kulude katmiseks; 2.2.3. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulude, sh kahjude tagasivõitmise kulude katmiseks kuni Lepingu punktis 3.1.3 nimetatud määrani väljastatud käenduste mahust; 2.3. Eraldise saaja hoiab talle Lepingu alusel üle kantud vahendeid oma e-riigikassa kontol. Kontol olevatest vahenditest tehakse väljamakseid vastavalt õigusaktidele, Meetmete tingimustele ja tagatise saajatega sõlmitud lepingutele. 3. Vahendite tagastamine 3.1. Vahendite tagastamisel teeb Eraldise saaja järgmised mahaarvamised: 3.1.1. Eraldise saaja väljastatud tagatislepingutelt saadud tagatis- ja lepingutasud, mille arvelt kaetakse Eraldise saaja tegevuskulusid punktis 3.1.3 nimetatud ulatuses; 3 3.1.2. Eraldise saaja sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja kulude katmiseks kasutatud vahendid; 3.1.3. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulud, sh kahjude tagasivõitmise kulud, mille katmiseks ei piisanud punktis 3.1.1. nimetatud vahenditest. Käesoleva punkti raames mahaarvatavate kulude maksimaalne summa on 3% väljastatud käenduste mahust. 3.2. Lepingu punktis 6.1.1 nimetatud ülevaadete alusel lepivad Pooled kokku, et pärast 30.06.2022 arvestatakse kokku kasutamata vahendite maht ja kantakse tagasi Ministeeriumile. Alates 2023. aastast toimuvad vabanenud vahendite tagasimaksed vähemalt kaks korda aastas või vastavalt vajadusele poolte kokkuleppel. 3.3. Eraldise saaja kannab tagastatava summa e-riigikassa kontole 2800045496. 4. Ministeeriumi õigused ja kohustused 4.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust õigusaktide, Lepingu ja Meetmete tingimuste nõuetele ning eraldatud vahendite kasutamise sihipärasust ja mõju, sealhulgas: 4.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest; 4.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust; 4.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 5. Eraldise saaja õigused ja kohustused 5.1. Eraldise saaja kajastab Lepingus sätestatud, sealhulgas Eraldise saaja kontole üle kantud vahendid kooskõlas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega ning finantsarvestuse reeglitega oma omavahendites ja asjakohastes sihtfondides. 5.2. Eraldise saaja lähtub vahendite kasutamisel, tagastamisel ning Meetmete välja töötamisel riigiabi reeglitest. Eraldise saaja lähtub Meetmete väljatöötamisel ka Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ §-st 3, § 5 lõike 1 punktidest 1, 3 ja 4, § 7 punktist 3, § 9, § 10 lõikest 1, lõike 2 punktist 1, lõike 4 punktidest 1, 2 ja 3, lõikest 7 ja lõike 12 punktist 1. 5.3. Eraldise saaja avaldab Meetmete kaudu tagatise saajate andmed, mis on näidatud Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ § 12 lõikes 1 kuni 31.12.2022. 4 5.4. Eraldise saaja kooskõlastab Meetmete tingimused Ministeeriumiga, edastades need Poolte vahel punktis 12.1.1. nimetatud Ministeeriumi esindajale. Kui Ministeerium ei anna Meetmete tingimustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnangut 7 päeva jooksul arvates tingimuste esitamisest, loetakse tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. Juhul, kui Ministeerium teeb Meetmete tingimuste osas eelnimetatud tähtajal täiendavaid ettepanekuid, annab Eraldise saaja neile tagasiside 2 päeva jooksul. Arvates eelmises lauses toodud Eraldise saaja poolsest tagasiside saamisest esitab Ministeerium omapoolse kooskõlastuse või täiendavad seisukohad 5 päeva jooksul. Kooskõlastuse või täiendavate seisukohtade esitamata jätmisel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, loetakse Meetmete tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 5.5. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Meetmetega seonduva ja Lepingu tingimuste muutmiseks. 5.6. Eraldise saajal on kohustus eraldatavate vahendite arvelt rakendada Meetmeid ning teha Ministeeriumiga koostööd Meetmete arendamisel, eelarve ning tagasimaksete planeerimisel ja tulemuslikkuse näitajate koostamisel. 5.7. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldatud vahendite kasutamisega, omavahendite normatiivi täitmisega ja eraldatud vahendite tagastamisega seotud tulevikuprognoose. 5.8. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva 30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus vormistatakse Lepingu lisana. 5.9. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele. Eraldise saajal on õigus antud ülesannet täitvatelt ametnikelt nõuda konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, tagamaks oma kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse seadusest, krediidiasutuste seadusest ja teistest panga- ning ärisaladuse kaitset reguleerivatest õigusaktidest, samuti Eraldise saajale lepingutest tulenevaid kohustusi. 6. Eraldise saaja aruanded 6.1. Eraldise saaja koostab: 6.1.1. alates kuupäevast 30.06.2022 kaks korda aastas (1. veebruariks ja 1. augustiks) ülevaate tema käsutusest olevatest vahenditest Laenukäenduste omavahendite normatiivi täitmiseks kasutatud vahenditest, millest on tehtud Lepingu punktis 3.1.1. kuni 3.1.3 nimetatud mahaarvamised; 6.1.2. igakuuliselt hiljemalt järgneva kuu 22. kuupäevaks Ministeeriumi eelarveosakonnale Lepingu punktis 1.2 nimetatud sihtfondi osas teatise eelneval kuul toimunud sihtfondi väärtuse muutumise kohta vastavalt Lisas 1 toodud vormile „Laenukäenduste sihtfondi teatis“. 5 7. Eraldise saaja vastutus 7.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 8. Vaidluste lahendamine 8.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 8.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu muutmine ja lõpetamine 9.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu osa. 9.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 9.3. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 9.4. Eraldise saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 9.5. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva. 10. Vääramatu jõud 10.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 11. Lepingu kehtivus 11.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema Poole poolt. 11.2. Leping kehtib kuni mõlema Poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 6 12. Lõppsätted 12.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisega seonduvas: 12.1.1. Ministeeriumi poolt: Andres Võrang, tel: +372 625 6390 e-post: [email protected] 12.1.2. Eraldise saaja poolt: Helen Kapp, tel: +372 667 4124, e-post: [email protected] 12.2. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 12.2.1. Lisa 1. Laenukäenduste sihtfondi teatis; 12.2.2. Lisa 2. Ministeeriumi suunised. MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA: Majandus- ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012 registrikood: 70003158 Hobujaama 4 Suur-Ameerika 1 10151 Tallinn 10122 Tallinn Telefon: 6 674 100 Telefon: 6 256 330 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Lauri Lugna ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige Laenukäenduse sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Teataja tehingupartneri kood Teataja nimetus Teatise saaja tehingupartneri kood Teatise saaja nimetus Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Tagatistasud Tehnilised eraldised tagatistele Väljamakstud tagatiskahjud Tagasivõitmised tagatistega seotud kahjujuhtumitest Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: Kuupäev 012303 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 012001 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Käibelaenu sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Kuupäev Teataja tehingupartneri kood 012303 Teataja nimetus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Teatise saaja tehingupartneri kood 012001 Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt Laenude allahindlus Mahakantud laenude tagasilaekumine Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: e ja Innovatsiooni Sihtasutus - ja Kommunikatsiooniministeerium Investeerimislaenu sihtfondi haldamise teatis Dokumendi nr Kuupäev Teataja tehingupartneri kood 012303 Teataja nimetus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Teatise saaja tehingupartneri kood 012001 Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sihtfondi nimetus Teatis seisuga Sihtfondi väärtus perioodi alguseks Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt Laenude allahindlus Mahakantud laenude tagasilaekumine Programmi haldustasud Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks Teatise edastaja: e ja Innovatsiooni Sihtasutus - ja Kommunikatsiooniministeerium Lisa 2 Ministeeriumi suunised Vabariigi Valitsuse korraldustega on aastatel 2020 ja 2021 piiratud nii turismisektori kui ka mitmete teiste sektorite tegevust. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra. Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi võrra ehk 63%. 2021. aasta teises pooles tabas ettevõtteid ka ootamatult kiire energiahindade kasv. 2021. aasta kokkuvõttes kasvas elektrihind Eesti hinnapiirkonnas aasta varasemaga võrreldes 2,6 korda 87 eurot MWh eest. Seejuures aasta viimasel kuul ulatus kuu keskmine elektrihind lausa 207 eurot MWh eest. Sama trend iseloomustab gaasi turgu. 2021. aasta neljandas kvartalis oli Euroopa keskmine maagaasi TTF võrdlushind 79,47 eurot MWh, mis on kuus korda kõrgem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga. See on toonud kaasa raskused eelkõige majutuse, toitlustuse ja mitmete teiste sektori ettevõtjatele. Tekkinud olukorras on otstarbekas jätkata kolme erakorralise meetme osutamist – „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele (laiendatud sihtgrupp)“ ilma finantseerimiskulude täiendava toetuseta, „Erakorraline proportsionaalne käendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks“ ning „Erakorraline proportsionaalne käendus uutele laenudele“. Arvestades, et senised erakorralised teenused olid välja töötatud arvestades komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” sätteid, mis aga ei võimalda kasutada kõiki käibevahendite finantseerimise panagatooteid (nt pangagarantiid ettemaksete saamiseks jms), töötada vajadusel välja sarnane meede vähese tähtsusega abi tingimustel finantseeringutele, kus ei ole võimalik lähtuda ajutisest raamistikust. Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:  kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;  kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;  kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt;  laenukäenduse puhul laiendada sihtrühma kultuuri-, kontserdi-, spordivaldkonnale ning suurprojektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute tõttu pikale veninud;  või kelle tegevust on negatiivselt mõjutanud ootamatult kiire energiahindade kasv. Laenutaotleja sobivuse tõendamiseks lähtutakse tema äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala koodist. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid laenutaotleja tegutseb siiski tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks, võib laenutaotleja kasutada selle asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust ning piisavust hindab sellisel juhul Eraldise saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste, meetme rakendamise eelduseks olevate tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute rakendamist. A. Suunised meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ rakendamiseks. Meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi kuuluvad laenutaotlejad, kelle põhitegevusalaks on: a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55), b. toitlustus (I56), c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52), d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79), e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823), f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041), g. kultuuritegevus (R90, R91), h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604). Meetme raames täiendava finantseerimiskulude toetuse pakkumist 2022. aastal mitte jätkata. B. Laenukäenduse puhul pöörata vajadusel eri tähelepanu üle 5,0 mln euro suurustele projektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute ja turutõrgete, sh majanduskeskkonna määramatuse, tarneprobleemide või kulude kasvuga kaasneva täiendavate tagatiste nõude tõttu mõjutatud. C. Kõikidele ettevõtjatele, kellele olid erakorralised meetmed avatud kuni 31.12.2021 ja keda on oluliselt mõjutanud COVID-19 puhang ning lisaks sellele energiahinna tõus, peaks võimaldama Sihtasutuse laenukäenduse abil kättesaadavaks muuta võimalikult lai valik pangatooted, mille abil leevendada likviidsusprobleemi arvestades kehtivate riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitega.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel