LEPING nr 1.8-7/22-104
Tallinn 18.02.2022
Eesti Vabariik, mida esindab pädeva ametiasutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
(edaspidi Ministeerium), mida esindab Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323
„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 4 ja Vabariigi Valitsuse
seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 8 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt
ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab sihtasutuse
põhikirja alusel juhatuse liige Lauri Lugna,
edaspidi nimetatud eraldi pool, või koos pooled,
võttes arvesse 25.01.2022 aastal toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsust (väljavõte
nõupidamise kokkuvõttest, päevakorrapunkt nr 2):
Erakorralistest energiahinna leevendusmeetmetest ettevõtjatele (laenud ja käendused)
1. Võtta ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri informatsioon teadmiseks.
2. Kiita heaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ettepanek kasutada ajutiselt laenukäenduse
meetme rakendamiseks 2022. aasta riigieelarves Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisalas riskikapitali investeeringuteks kavandatud finantseerimistehingu vahendeid
summas kuni 50 miljonit eurot.
3. Võtta teadmiseks, et meetmest tagasi laekuvaid vahendeid kasutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium finantseerimistehingu tegemiseks, et riskikapitali- ja
kasvufondidesse investeerimisega arendada kapitaliturge.
sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi Leping):
1. Lepingu objekt
1.1. Lepingu objektiks on 2022. aasta riigi lisaeelarve seadusega Ministeeriumi valitsemisalale
eraldatud vahendite arvelt raha eraldamine Eraldise saajale summas 40 000 000 eurot
(nelikümmend miljonit eurot) Eraldise saaja poolt ettevõtluslaenude tagamise rahastamiseks
2
vastavalt lepingu Lisaks nr 2 olevatele Ministeeriumi suunistele. Eraldise saaja kasutab
eraldatud vahendeid enda poolt välja töötatud ja lepingu nr 1.8-7/20-163 punktis 1.3.1
nimetatud meetmete (edaspidi Meetmed) osutamist kooskõlas riigiabi reeglitega. Eraldise
saajalt ei eeldata Meetmete elluviimisel isetasuvust, kuid käenduste alusel võetud kohustuste
täitmisel on uute laenude käendamisel krediidikahjude hüvitamise ülempiir 80%,
olemasolevatele laenudele käenduste lisamisel on krediidikahjude hüvitamise ülempiir 50%
krediidiandjale vastavate lepingute osas antud käenduste kogusummast.
1.2. Eraldatavad vahendid suunab Eraldise saaja poolte vahel 06.05.2020. a sõlmitud lepingu nr
1.8-7/20-163 alusel saadud vahenditest moodustatud laenukäenduste sihtfondi, mis vastavas
ulatuses suureneb.
1.3. Meetmete tingimused kehtestab Eraldise saaja ja need võivad erineda lepingu nr 1.8-7/20-163
alusel osutatud Meetmete tingimustest.
1.4. Krediidikahjude hüvitamise ülempiir iga krediidiandja kohta arvutatakse ühiselt lepingu nr
1.8-7/20-163 alusel väljastatud käendustega.
1.5. Eraldatavate vahendite näol on tegemist tagastatavate vahenditega, mida Eraldise saaja
haldab. Eraldise saajal on kohustus tagastada eraldatavad vahendid Ministeeriumile vastavalt
punktis 3 sätestatud tingimustele.
2. Eraldatavate vahendite ülekandmine Eraldise saajale ja nende kasutamine
2.1. Tagamaks Eraldise saaja Meetmete rakendamise võimekust, kannab Ministeerium
Eraldatavad vahendid Eraldise saajale ühe maksena hiljemalt 01.03.2022.
2.1.1. Ministeerium kannab vahendid Eraldise saaja e-riigikassa kontole 3500082253.
2.2. Eraldise saaja kasutab Eraldatud vahendeid:
2.2.1. Meetmete rakendamiseks ja vastavate omakapitali normatiivide täitmiseks;
2.2.2. Meetmete raames sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja
nendega seotud kulude katmiseks;
2.2.3. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulude, sh kahjude
tagasivõitmise kulude katmiseks kuni Lepingu punktis 3.1.3 nimetatud määrani
väljastatud käenduste mahust;
2.3. Eraldise saaja hoiab talle Lepingu alusel üle kantud vahendeid oma e-riigikassa kontol.
Kontol olevatest vahenditest tehakse väljamakseid vastavalt õigusaktidele, Meetmete
tingimustele ja tagatise saajatega sõlmitud lepingutele.
3. Vahendite tagastamine
3.1. Vahendite tagastamisel teeb Eraldise saaja järgmised mahaarvamised:
3.1.1. Eraldise saaja väljastatud tagatislepingutelt saadud tagatis- ja lepingutasud, mille arvelt
kaetakse Eraldise saaja tegevuskulusid punktis 3.1.3 nimetatud ulatuses;
3
3.1.2. Eraldise saaja sõlmitud tagatislepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ja kulude
katmiseks kasutatud vahendid;
3.1.3. Meetmete rakendamisega seotud Eraldise saaja tegevuskulud, sh kahjude
tagasivõitmise kulud, mille katmiseks ei piisanud punktis 3.1.1. nimetatud vahenditest.
Käesoleva punkti raames mahaarvatavate kulude maksimaalne summa on 3% väljastatud
käenduste mahust.
3.2. Lepingu punktis 6.1.1 nimetatud ülevaadete alusel lepivad Pooled kokku, et pärast 30.06.2022
arvestatakse kokku kasutamata vahendite maht ja kantakse tagasi Ministeeriumile. Alates
2023. aastast toimuvad vabanenud vahendite tagasimaksed vähemalt kaks korda aastas või
vastavalt vajadusele poolte kokkuleppel.
3.3. Eraldise saaja kannab tagastatava summa e-riigikassa kontole 2800045496.
4. Ministeeriumi õigused ja kohustused
4.1. Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust õigusaktide, Lepingu ja
Meetmete tingimuste nõuetele ning eraldatud vahendite kasutamise sihipärasust ja mõju,
sealhulgas:
4.1.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevustest;
4.1.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni
või dokumentide õigsust ja eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude
paikapidavust;
4.1.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel.
5. Eraldise saaja õigused ja kohustused
5.1. Eraldise saaja kajastab Lepingus sätestatud, sealhulgas Eraldise saaja kontole üle kantud
vahendid kooskõlas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse ning selle
alusel antud õigusaktidega ning finantsarvestuse reeglitega oma omavahendites ja
asjakohastes sihtfondides.
5.2. Eraldise saaja lähtub vahendite kasutamisel, tagastamisel ning Meetmete välja töötamisel
riigiabi reeglitest. Eraldise saaja lähtub Meetmete väljatöötamisel ka Vabariigi Valitsuse
28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud
kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“ §-st 3, § 5 lõike 1 punktidest 1, 3 ja 4, § 7 punktist 3, § 9, § 10 lõikest 1, lõike
2 punktist 1, lõike 4 punktidest 1, 2 ja 3, lõikest 7 ja lõike 12 punktist 1.
5.3. Eraldise saaja avaldab Meetmete kaudu tagatise saajate andmed, mis on näidatud Vabariigi
Valitsuse 28.04.2020 määruse nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga
seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete
üldtingimused“ § 12 lõikes 1 kuni 31.12.2022.
4
5.4. Eraldise saaja kooskõlastab Meetmete tingimused Ministeeriumiga, edastades need Poolte
vahel punktis 12.1.1. nimetatud Ministeeriumi esindajale. Kui Ministeerium ei anna
Meetmete tingimustele vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnangut 7
päeva jooksul arvates tingimuste esitamisest, loetakse tingimused Ministeeriumi poolt
heakskiidetuks. Juhul, kui Ministeerium teeb Meetmete tingimuste osas eelnimetatud tähtajal
täiendavaid ettepanekuid, annab Eraldise saaja neile tagasiside 2 päeva jooksul. Arvates
eelmises lauses toodud Eraldise saaja poolsest tagasiside saamisest esitab Ministeerium
omapoolse kooskõlastuse või täiendavad seisukohad 5 päeva jooksul. Kooskõlastuse või
täiendavate seisukohtade esitamata jätmisel vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, loetakse Meetmete tingimused Ministeeriumi poolt heakskiidetuks.
5.5. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid Meetmetega seonduva ja Lepingu
tingimuste muutmiseks.
5.6. Eraldise saajal on kohustus eraldatavate vahendite arvelt rakendada Meetmeid ning teha
Ministeeriumiga koostööd Meetmete arendamisel, eelarve ning tagasimaksete planeerimisel
ja tulemuslikkuse näitajate koostamisel.
5.7. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldatud vahendite
kasutamisega, omavahendite normatiivi täitmisega ja eraldatud vahendite tagastamisega
seotud tulevikuprognoose.
5.8. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus Lepingu täitmine
osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima järgneva 30
kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus
vormistatakse Lepingu lisana.
5.9. Eraldise saajal on kohustus tagada auditeerivatele ja kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele
juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele. Eraldise saajal on õigus antud
ülesannet täitvatelt ametnikelt nõuda konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist, tagamaks oma
kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse seadusest, krediidiasutuste seadusest ja teistest
panga- ning ärisaladuse kaitset reguleerivatest õigusaktidest, samuti Eraldise saajale
lepingutest tulenevaid kohustusi.
6. Eraldise saaja aruanded
6.1. Eraldise saaja koostab:
6.1.1. alates kuupäevast 30.06.2022 kaks korda aastas (1. veebruariks ja 1. augustiks)
ülevaate tema käsutusest olevatest vahenditest Laenukäenduste omavahendite normatiivi
täitmiseks kasutatud vahenditest, millest on tehtud Lepingu punktis 3.1.1. kuni 3.1.3
nimetatud mahaarvamised;
6.1.2. igakuuliselt hiljemalt järgneva kuu 22. kuupäevaks Ministeeriumi eelarveosakonnale
Lepingu punktis 1.2 nimetatud sihtfondi osas teatise eelneval kuul toimunud sihtfondi
väärtuse muutumise kohta vastavalt Lisas 1 toodud vormile „Laenukäenduste sihtfondi
teatis“.
5
7. Eraldise saaja vastutus
7.1. Eraldise saaja vastutab Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või
mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
8. Vaidluste lahendamine
8.1. Pooled lahendavad kõik Lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused
kokkuleppeliselt.
8.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju
Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
9. Lepingu muutmine ja lõpetamine
9.1. Kõik Lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on Lepingu lahutamatu
osa.
9.2. Kõik Lepingu muudatused jõustuvad nende allakirjutamisel mõlema Poole poolt või Poolte
poolt kirjalikult määratud tähtajal.
9.3. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise
või mittenõuetekohase täitmise korral.
9.4. Eraldise saajal on õigus Leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste
kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral.
9.5. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva.
10. Vääramatu jõud
10.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see
on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida Pooled ei saanud
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise
või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama
kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires
oma Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.
11. Lepingu kehtivus
11.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema Poole poolt.
11.2. Leping kehtib kuni mõlema Poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni.
6
12. Lõppsätted
12.1. Poolte kontaktisikud Lepingu täitmisega seonduvas:
12.1.1. Ministeeriumi poolt: Andres Võrang, tel: +372 625 6390 e-post:
[email protected]
12.1.2. Eraldise saaja poolt: Helen Kapp, tel: +372 667 4124, e-post:
[email protected]
12.2. Lepingu juurde kuuluvad Lepingu sõlmimisel järgmised lisad:
12.2.1. Lisa 1. Laenukäenduste sihtfondi teatis;
12.2.2. Lisa 2. Ministeeriumi suunised.
MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA:
Majandus- ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012
registrikood: 70003158 Hobujaama 4
Suur-Ameerika 1 10151 Tallinn
10122 Tallinn Telefon: 6 674 100
Telefon: 6 256 330
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt Lauri Lugna
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister juhatuse liige
Laenukäenduse sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr
Teataja tehingupartneri kood
Teataja nimetus
Teatise saaja tehingupartneri kood
Teatise saaja nimetus
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Tagatistasud
Tehnilised eraldised tagatistele
Väljamakstud tagatiskahjud
Tagasivõitmised tagatistega seotud kahjujuhtumitest
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
Kuupäev
012303
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
012001
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Käibelaenu sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr Kuupäev
Teataja tehingupartneri kood 012303
Teataja nimetus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Teatise saaja tehingupartneri kood 012001
Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt
Laenude allahindlus
Mahakantud laenude tagasilaekumine
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
e ja Innovatsiooni Sihtasutus
- ja Kommunikatsiooniministeerium
Investeerimislaenu sihtfondi haldamise teatis
Dokumendi nr Kuupäev
Teataja tehingupartneri kood 012303
Teataja nimetus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Teatise saaja tehingupartneri kood 012001
Teatise saaja nimetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sihtfondi nimetus
Teatis seisuga
Sihtfondi väärtus perioodi alguseks
Perioodi jooksul saadud lepingutasud ja lepingute muutmise tasud
Perioodi jooksul kogunenud tekkepõhine intress laenudelt
Laenude allahindlus
Mahakantud laenude tagasilaekumine
Programmi haldustasud
Tulu rahaliste vahendite hoidmisest riigikassas
Sihtfondi väärtus perioodi lõpuks
Teatise edastaja:
e ja Innovatsiooni Sihtasutus
- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lisa 2 Ministeeriumi suunised
Vabariigi Valitsuse korraldustega on aastatel 2020 ja 2021 piiratud nii turismisektori kui ka
mitmete teiste sektorite tegevust. Eesti Panga andmetel langes reisiteenuste eksport (välisriikide
elanike kulutused Eestis) 2020. aastal 2019. aastaga võrreldes 67% ehk 1,04 miljardi võrra.
Koos reisijateveo ekspordiga langes kriisi tulemusel turismiteenuste eksport kokku 1,3 miljardi
võrra ehk 63%.
2021. aasta teises pooles tabas ettevõtteid ka ootamatult kiire energiahindade kasv. 2021. aasta
kokkuvõttes kasvas elektrihind Eesti hinnapiirkonnas aasta varasemaga võrreldes 2,6 korda 87
eurot MWh eest. Seejuures aasta viimasel kuul ulatus kuu keskmine elektrihind lausa 207 eurot
MWh eest. Sama trend iseloomustab gaasi turgu. 2021. aasta neljandas kvartalis oli Euroopa
keskmine maagaasi TTF võrdlushind 79,47 eurot MWh, mis on kuus korda kõrgem võrreldes
eelmise aasta sama kvartaliga. See on toonud kaasa raskused eelkõige majutuse, toitlustuse ja
mitmete teiste sektori ettevõtjatele.
Tekkinud olukorras on otstarbekas jätkata kolme erakorralise meetme osutamist –
„Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele
ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele (laiendatud sihtgrupp)“ ilma
finantseerimiskulude täiendava toetuseta, „Erakorraline proportsionaalne käendus
olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks“ ning „Erakorraline
proportsionaalne käendus uutele laenudele“. Arvestades, et senised erakorralised teenused olid
välja töötatud arvestades komisjoni teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” sätteid, mis aga ei võimalda kasutada kõiki
käibevahendite finantseerimise panagatooteid (nt pangagarantiid ettemaksete saamiseks jms),
töötada vajadusel välja sarnane meede vähese tähtsusega abi tingimustel finantseeringutele, kus
ei ole võimalik lähtuda ajutisest raamistikust.
Sihtrühmad on valitud järgnevate põhimõtete alusel:
kelle käive on kukkunud kõige kiiremini ja ulatuslikumalt;
kes on elujõulised, kuid kelle äri peatus momentaalselt ja riigi poolt kehtestatud piirangute
tõttu ning seetõttu taastub pikema aja jooksul;
kes on kavandatud konverentside ja/või muude inimesi kokku toovate ürituste ärajäämise
tõttu kannatanud olulist majanduslikku kahju ning kelle tegevus taastub seetõttu aeglaselt;
laenukäenduse puhul laiendada sihtrühma kultuuri-, kontserdi-, spordivaldkonnale ning
suurprojektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate piirangute
tõttu pikale veninud;
või kelle tegevust on negatiivselt mõjutanud ootamatult kiire energiahindade kasv.
Laenutaotleja sobivuse tõendamiseks lähtutakse tema äriregistrisse kantud EMTAK tegevusala
koodist. Juhul, kui äriregistrisse kantud EMTAK kood on teistsugune, kuid laenutaotleja
tegutseb siiski tegevusalal, mis on eelduseks allolevate meetme rakendamiseks, võib
laenutaotleja kasutada selle asjaolu tõendamiseks ka muid tõendeid. Tõendite kohasust ning
piisavust hindab sellisel juhul Eraldise saaja. Eelkõige peaksid esitatavad tõendid näitama
laenutaotleja käibe olulise osa seotust asjakohaste, meetme rakendamise eelduseks olevate
tegevusaladega enne COVID-19 tõttu tegevuspiirangute rakendamist.
A. Suunised meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja
toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“
rakendamiseks.
Meetme „Erakorraline proportsionaalne käendus majutus- ja toitlustussektoris
tegutsevatele ettevõtjatele, reisibüroodele ning reisikorraldajatele“ sihtgruppi
kuuluvad laenutaotlejad, kelle põhitegevusalaks on:
a. majutus (EMTAK tegevusala kood I55),
b. toitlustus (I56),
c. sõitjate vedu (H491, H493, H50, H51), transpordi abitegevused (H52),
d. reisibüroode ja reisikorraldajate tegevus (N79),
e. nõupidamiste ja messide korraldamine (N823),
f. sanatooriumide ravitegevus (Q86905) ja saunade, solaariumite ning
massaažisalongide tegevus jm füüsilise heaoluga seotud teenindus (S96041),
g. kultuuritegevus (R90, R91),
h. sporditegevus (R93), füüsilise heaoluga seotud teenindus (S9604).
Meetme raames täiendava finantseerimiskulude toetuse pakkumist 2022. aastal mitte
jätkata.
B. Laenukäenduse puhul pöörata vajadusel eri tähelepanu üle 5,0 mln euro suurustele
projektidele, mille rahastamine on COVID-19 pandeemia levikust tulenevate
piirangute ja turutõrgete, sh majanduskeskkonna määramatuse, tarneprobleemide
või kulude kasvuga kaasneva täiendavate tagatiste nõude tõttu mõjutatud.
C. Kõikidele ettevõtjatele, kellele olid erakorralised meetmed avatud kuni 31.12.2021 ja
keda on oluliselt mõjutanud COVID-19 puhang ning lisaks sellele energiahinna tõus,
peaks võimaldama Sihtasutuse laenukäenduse abil kättesaadavaks muuta võimalikult
lai valik pangatooted, mille abil leevendada likviidsusprobleemi arvestades kehtivate
riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglitega.