Kristen Michal
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected] Meie 18.02.2022 nr 2-14/2022/1337-1
Seisukoht ettepanekule langetada
trahvimäärasid TKS 424 SE eelnõus
Austatud Kristen Michal
Riigikogu menetluses on tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse 424 SE eelnõu (edaspidi eelnõu),
millega muu hulgas tõstetakse karistusmäärasid teatavate tarbijakaitse nõuete rikkumise eest.
Eelnõu tõstab juriidiliste isikute maksimaalseid karistusmäärasid sõltuvalt rikkumisest 40 000 või
400 000 eurole. Kehtivad maksimaalsed karistusmäärad on enamasti 3200 eurot ja 32 000 eurot.
Eesti Kaupmeeste Liit tõi oma 24.11.2021. a kirjas välja, et eelnõukohased karistusmäärad on
põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kõrged ning neid tuleks langetada.
Seniste karistusmäärade tõstmine on vajalik mitmel põhjusel. Eelkõige märgime, et kehtivad
karistusmäärad on püsinud juba pikka aega ning arvestades üldist elukalliduse tõusu, on ilmne, et
juriidilisele isikule ette nähtud maksimaalsed rahatrahvid 3200 eurot ja 32 000 eurot ei ole enam
piisavalt mõjusad, et hoida ära tarbijate majandushuve kahjustavad tegevused. Seda eriti
suuremate kauplejate puhul, kelle käibed ulatuvad sadadesse miljonitesse eurodesse aastas ning
olukorras, kus kauplejad tegutsevad ka piiriüleselt, internetipõhiselt.
Eelnõukohased trahvimäärad on kooskõlas varasema lähenemisega, kus
tarbijakaitseseaduses ette nähtud maksimaalne trahvimäär oligi maksimaalne määr, mida
karistusseadustik (KarS) väärteo puhul lubas. Alates 2015. aastast on maksimaalne määr
tõusnud 32 000 eurolt 400 000 eurole. Võrreldes eelnevate aastatega on tarbijakaitsenormide
rikkumine endiselt tõsine väärtegu, millel võib olla oluline majanduslik mõju. Seetõttu peaks
jätkuvalt olema võimalik määrata rahatrahvi maksimaalses lubatud määras, st kuni 400 000 eurot.
Eelnõuga ülevõetava direktiivi (EL) 2019/2161 kohaselt peavad mõnede rikkumiste eest
olema trahvimäärad veelgi kõrgemad. Direktiivi ülevõtmine on Eestile kohustuslik. Direktiivi
kohaselt tuleb teatud tarbijakaitsenormide laiaulatusliku rikkumise eest näha ette trahv, mille
maksimumsuurus on vähemalt 2 miljonit eurot või vähemalt 4% ettevõtja aastakäibest. 400 000
eurot on selles valguses üsna madal karistusmäär.
Juhime tähelepanu ka sellele, et 400 000 euro suurune karistusmäär ei ole Eesti õigusruumis
uus. Näiteks võib infoühiskonna teenuse seaduse § 15 kohaselt määrata nõuetele mittevastava
teabe edastamise eest juriidilisele isikule trahvi kuni 400 000 eurot.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Ühtlasi märgime, et trahvimäärad ei mõjuta õiguskuulekaid kauplejaid. Riigikogu
menetluses on trahvimäärade ebaproportsionaalsusele viidanud vaid Eesti Kaupmeeste Liit,
kellele oleme selgitanud trahvimäärade tõstmise vajadust ning seda, et maksimummäär ei
tähenda, et seda hakatakse igakordselt kohaldama. Konkreetse karistuse määramisel on
menetlejal kohustus arvestada kergendavaid ja raskendavad asjaolusid, milleks on muu hulgas
kahju vabatahtlik hüvitamine, süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, abi andmine kannatanule
(KarS § 56-57). Lisaks on Tarbijakaitse ja Tehnilisejärelevalve Ameti senisest praktikast näha, et
enamasti püüab amet jõuda lahenduseni ja rikkumise lõpetamiseni koostöö käigus, ilma trahvi ette
nägemata. Samas on oluline ja EL direktiivist tulenevalt ka kohustuslik, et vajadusel oleks olemas
võimalus tõhusaid trahve siiski rakendada.
Eesti Kaupmeeste Liidu ja Riigikogu majanduskomisjoni sekretariaadiga peetud tööarutelude
tulemusel selgus, et kõige enam valmistab muret eelnõukohane muudatus §-s 68 - kui
rikutakse kauba realiseerimistähtaja, märgistuse või kasutusjuhendi kohta või kauba või
teenuse hinna avaldamise või kauba hinna alandamisest teavitamisele kehtestatud nõudeid,
võib juriidilisele isikule teha trahvi kuni 400 000 eurot (senise 3200 euro asemel). Arutelude
käigus leiti, et selliste rikkumiste puhul tavakaupluses ei teki tarbijatele väga suurt rahalist kahju,
kuid mööndi, et kahju ulatus võib siiski olla suurem internetipõhise müügi korral.
Seetõttu leiame, et eelnõus välja pakutud karistusmäärad on asjakohased ja kooskõlas EL
õigusaktidega, kuid kõiki asjaolusid arvestades peame võimalikuks langetada eelnõukohases
§-s 68 ette nähtud maksimaalset karistusmäära 400 000 eurolt 40 000 eurole.
Arvestades eeltooduga ning sellega, et ülevõetav direktiiv ei kohusta eelnimetatud rikkumiste
jaoks kehtestama kõrgendatud karistusmäärasid, peame võimalikuks §-s 68 toodud karistusmäära
sätestamist ka madalamana kui 400 000 eurot. Samas ei tohiks §-s 68 sätestatud karistusmäär olla
madalam kui 40 000 eurot. Põhjuseks on eelkõige asjaolu, et hinna avaldamise nõuete ja hindade
alandamisest teavitamise nõuete rikkumine võib mõjutada väga paljude tarbijate
majanduskäitumist, mille tulemusel teevad tarbijad tehinguotsuseid, mida nad muul juhul ei oleks
teinud ja mis põhjustavad tarbijatele majanduslikku kahju. Iga üksiku tarbija majanduslik kahju ei
pruugi olla suur, kuid arvestades mõjutatud tarbijate võimalikku suurt arvu, siis õiguserikkumisest
teenitav võimalik tulu võib olla tegelikult märkimisväärne. Ebaaus käitumine võib avaldada mõju
majandusvaldkonnale üldiselt, kahjustada tarbijate huve ja heaolu ning seeläbi ka avalikku huvi.
40 000-eurone maksimummäär §-s 68 tagaks ka seaduseelnõu senise loogika püsimist, kus
väiksema mõjuga rikkumise korral on trahvi maksimummäär 40 000 eurot ning suurema korral
400 000 eurot.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler
2 (3)
Lisaadressaadid: Riigikogu majanduskomisjoni sekretariaat
Eesti Kaupmeeste Liit
Kristina Jerjomina
625 6420
[email protected]
3 (3)