LEPING nr 1.8-7/22-102
Tallinnas, 18.02.2022
Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (edaspidi
„Ministeerium”, „Pool” või koos Ettevõtjaga „Pooled”), mida esindab majandus- ja taristuminister
Taavi Aas, kes tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse alusel,
ja
Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi „Ettevõtja”, „Pool” või koos Ministeeriumiga
„Pooled”), registrikood 10349560, mida esindab juhatuse esimees Riivo Tuvike, kes tegutseb
põhikirja alusel,
sõlmivad käesolevaga sihtotstarbelise toetuse andmise lepingu (edaspidi „Leping”) alljärgnevas:
I ÜLDSÄTTED JA LEPINGU OBJEKT
1.1 Lepingu objektiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.01.2022 käskkirjaga
nr 15 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2022. a
eelarve kinnitamine“ ette nähtud vahendite arvelt Ettevõtjale toetuse andmine julgestus- ja
päästeteenistuse tegevuskulude, sh Ministeeriumi poolt varasemate perioodide katmata jäänud
julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks ning toetuse kasutamise tingimuste
määratlemine.
1.2 Pooled kinnitavad, et nad on oma esindajatele andnud piisavad volitused Lepingu sõlmimiseks
selles sätestatud tingimustel ning et Pooled on kohaselt täitnud kõik õigusaktidest tulenevad
eeltingimused ja teostanud vajalikud toimingud selleks, et omada vajalikku pädevust Lepingu
sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel.
1.3 Antud toetuse arvelt ei kaeta Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid.
II MINISTEERIUMI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
2.1 Lepingu täitmiseks kohustub Ministeerium:
2.1.1 maksma Ettevõtjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.01.2022 käskkirja
nr 15 lisas 6 ette nähtud vahendite arvelt toetust 6 767 000 eurot punktis 1.1 nimetatud kulude
katmiseks;
2.1.2 maksma punktis 2.1.1 sätestatud toetuse Ettevõtja arvelduskontole vastavalt Lisas 1 toodud
maksegraafikule.
2.2 Lepingu täitmisel on Ministeeriumil õigus:
2
2.2.1 kontrollida Ministeeriumi määratud isiku kaudu Ettevõtja esitatud aruandluse õigsust,
toetuse saamiseks esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust;
2.2.2 nõuda Ettevõtjalt Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse täielikku
hüvitamist või vähendada Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse võrra
järgnevatel kalendrikuudel maksmisele kuuluvat toetust ja nõuda Ettevõtjalt tagasi Lepingu
kehtivuse lõpuks sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud toetus.
III ETTEVÕTJA KOHUSTUSED
3.1 Lepingu täitmisel kohustub Ettevõtja:
3.1.1 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust sihtotstarbepäraselt vastavalt lisas 1 toodud
eelarvele ja lisas 2 toodud tehnilisele kirjeldusele, lennujaama käitajale kohase hoolsusega ja
kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega;
3.1.2 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust punktis 1.1 sätestatud väljamaksete ja kulude
katteks;
3.1.3 esitama hiljemalt 2023. aasta 15. jaanuaril aruande julgestusteenuse ja
päästevalmidusteenuse osutamise tegelike kulude kohta Ministeeriumi e-posti aadressile
[email protected];
3.1.4 lubama igal ajal Ministeeriumil punktis 2.2.1 nimetatud isikute kaudu kontrollida aruandluse
õigsust, toetuse saamisel esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust;
3.1.5 pidama Lepingus antud toetuse ning Ettevõtja julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude
kohta tekkepõhist raamatupidamisarvestust, kus kajastub ülevaade toetuse detailse kasutamise
kohta. Üldkulude ja mitme valdkonna kasutatava ressursi arvestus peetakse kulumudelis
tekkepõhiselt ja arvestuspõhimõtted peavad olema kirjeldatud Ettevõtja raamatupidamise sise-
eeskirjas.
IV LEPINGU MUUTMINE
Muudatusi ja täiendusi Lepingusse võib teha kirjalikus vormis Lepingu lisadena ning üksnes
Poolte kokkuleppel. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku
teisele Poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult ühe kuu jooksul arvates ettepaneku
saamisest. Muudatused hakkavad kehtima alates nende allakirjutamisest või muudatuses endas
sätestatud muul tähtajal.
V TOETUSE ÜLEKANDMINE
Ministeerium maksab Ettevõtjale toetust Lisas 1 toodud maksegraafiku alusel iga kalendrikuu
esimesel tööpäeval. Jaanuari ja veebruari toetus kantakse Ettevõtjale üle hiljemalt kolmandal
tööpäeval Lepingu allkirjastamisest arvates.
VI POOLTE VASTUTUS
6.1 Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale Lepinguga võetud kohustuste täitmata
jätmise või mittekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele Poolele oma süülise
tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses.
6.2 Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse on Ettevõtja kohustatud
Ministeeriumile täielikult tagasi maksma Ministeeriumi määratud tähtajaks. Kui toetust
tähtpäevaks ei tagastata, maksab toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse jäägilt intressi
3
määraga kuue kuu Euribor + 0,8% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja
360-päevane aasta.
6.3 Kui Ettevõtja ei kasuta hiljemalt 31.12.2022 aastaks sihtotstarbeliselt ära kogu toetust, on ta
kohustatud kasutamata jäänud toetuse Ministeeriumile tagasi maksma. Ettevõtjal ei ole õigust
Ministeeriumile hüvitatud või tagasimakstud toetuse või Ministeeriumi kooskõlas Lepingu
punktiga 2.2.2 vähendatud toetuse tõttu peatada teenuse osutamist.
6.4 Lähtudes Ettevõtja ülesannete spetsiifikast loetakse antud toetus sihtotstarbepäraselt
kasutatuks, kui Ettevõtja osutab punktis 1.1 nimetatud julgestus- ja päästeteenust vastavuses
riigisiseselt ja rahvusvaheliselt kehtestatud ohutus-, julgestus- ja keskkonnakaitsenõuetega.
VII VÄÄRAMATU JÕUD
7.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud
kahju eest, kui Lepingu täitmata jätmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatu jõu
asjaoludest, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt
oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal nende asjaoludega arvestaks või neid väldiks või takistavad
asjaolud või nende tagajärjed ületaks.
7.2 Vääramatuks jõuks loetakse loodusõnnetused, tulekahjud, rahvarahutused, streigid või muu
Pooltest sõltumatu ning Poolte vääramatu jõuna aktsepteeritud Lepingu täitmist takistav või
võimatuks tegev asjaolu.
7.3 Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel oli takistatud vääramatu jõu tõttu,
on kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama teisele Poolele.
7.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustustest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud
Lepingu täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega tekitatava kahju vältimiseks või
vähendamiseks.
VIII LEPINGU JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA LÕPETAMINE
8.1 Leping jõustub mõlemapoolsel allakirjutamisel.
8.2 Lepingus sätestatud üksikute või enamiku kohustuste täitmine ei lõpeta Lepingu kehtivust ega
ole aluseks kummagi Poole poolsele kohustuste täitmisest hoidumisele või keeldumisele.
8.3 Lepingu Pooled võivad esitada teineteisele taotluse Lepingu tingimuste ülevaatamiseks ja
muutmiseks, kui nad leiavad, et Lepingu tingimused on muutunud takistuseks Lepingu kohasele
täitmisele.
8.4 Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel alljärgnevad lisad:
8.4.1 Lisa 1: toetuse maksegraafik ja sihtfinantseeringu kasutamise eelarve;
8.4.2 Lisa 2: tehniline kirjeldus kohustuse täitmiseks.
8.5 Lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus või
seaduses sätestatud alustel.
8.6 Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamine on lubatud vaid teise Poole eelneval
kirjalikul nõusolekul.
4
8.7 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel on Poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras.
8.8 Leping on alla kirjutatud digitaalselt.
IX POOLTE REKVISIIDID
MINISTEERIUM ETTEVÕTJA
Majandus- ja Kommunikatsiooni- Aktsiaselts Tallinna Lennujaam
ministeerium Lennujaama tee 12, 11101 Tallinn
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn a/a EE682200221001121990
Swedbank
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas Riivo Tuvike
majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees
Lisa 1
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam
vahel
2022.………….... a sõlmitud
"Riigieelarvest määratud toetuse andmise
lepingu" juurde
Sihtotstabelise toetuse maksegraafik 2022. a (eurodes)
Kalendrikuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni
Subsiidium julgestus- ja
päästeteenistuse
tegevuskuludeks 563 917,00 563 917,00 563 916,00 563 917,00 563 917,00 563 916,00
Kalendrikuu Juuli August September Oktoober November Detsember 2022.a kokku
Subsiidium julgestus-ja
päästeteenistuse
jooksvateks kuludeks 563 917,00 563 917,00 563 916,00 563 917,00 563 917,00 563 916,00 6 767 000
Taavi Aas Riivo Tuvike
Majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees
/kuupäev/
Riigipoolse sihtfinantseeringu kasutamise 2021. aasta aruanne ja 2022. aasta eelarve
AS Tallinna Lennujaam
2021 tegelik 2022
eelarve
2021.a tegevuskulude katmine (maha 5 822 144 7 093 872
arvestatud tulud majandustegevusest)
Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 944 856 -326 872
katmine
KOKKU 7 767 000 6 767 000
Toetus MKM eelarvest kokku (tegevuskulud + 7 767 000 6 767 000
investeeringud)
AS Tallinna Lennujaam katab tegevuskulusid ja 0 0
investeeringuid
TEGEVUSTULUD kokku 8 116 898 6 919 156
sh
Tulud majandustegevusest kokku sh 349 898 152 156
nimetada olulisemad
Lubade väljastamine 151 212 128 246
Kauba läbivalgustamine 5 183 6 960
Saateteenus, mehitamine 27 463 16 950
Kontsessioon turvateenistuselt ja käitluselt 15 390 0
Tegevustoetus Töötukassast (julgestus) 15 419 0
Tegevustoetus Töötukassast (pääste) 135 231 0
Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 7 767 000 6 767 000
kokku sh
Tegevustoetus MKM eelarvest (maksutulu arvel) 7 767 000 6 767 000
eelmiste perioodide kasutamata tegevustoetus, mis saadud
MKM eelarvest (maksutulu arvel)
olemasolul nimetada muud
TEGEVUSKULUD KOKKU 8 116 898 6 919 156
2021.aasta TEGEVUSKULUD kokku 6 172 042 7 246 028
sh
Tööjõukulud sh. 1 493 634 1 536 414
Tööjõukulud (lennundusjulgestus, julgestuse IT 224 622 266 653
seadmete hooldus, järelvalve)
Tööjõukulud (päästeteenistus) 1 269 012 1 269 762
Majandamiaskulud sh. 3 593 789 4 583 392
nimetada olulimad ja mahukamad
lennundusjulgestusteenuse sisseostmine 3 001 206 3 883 363
lennundusjulgestuse kaubad, materjalid, 121 967 204 725
teenused
päästeteenistuse kaubad, materjalid, teenused 90 455 110 515
lennundusjulgestuse pinnaga seotud kulud 281 429 251 884
päästeteenistuse hoone kulud 98 732 132 905
Muud kulud 390 515 504 724
lennundusjulgestuse üldhalduskulud 254 520 289 990
päästeteenistuse üldhalduskulud 105 419 101 559
lennundusjulgestuse mitmesugused 3 581 29 815
tegevuskulud
päästeteenistuse mitmesugused tegevuskulud 26 996 83 360
Põhivara kulum 694 104 621 498
lennundusjulgestuse põhivara kulum 567 134 451 489
lennundusjulgestuse varade sihtfin tulud maha -51 404 0
päästeteenistuse põhivara kulum 242 394 234 029
päästeteenistuse varade sihtfin tulud maha -64 020 -64 020
Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 944 856 -326 872
katmine
Rahastamise vajak 2011-2019 8 143 977
Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine
2020. aastal 1 801 288
Vajaku jääk seisuga 31.12.2020 6 342 689
Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine
2021. aastal 1 944 856
Vajaku jääk seisuga 31.12.2021 4 397 833
Vajaku suurenemine 2022. aastal
(prognoos) -326 872
Vajaku jääk seisuga 31.12.2022
(prognoos) 4 724 705
ruanne ja 2022. aasta eelarve
Selgitus/finantseerimisallikas
23. nov 2021 info, et 2022. aasta toetus on 1 milj
võrra väiksem
X-ray seadmete hooldus, varuosad ja varuaarvutid;
raadioside salvestuse süsteem; Itemizer hooldus ja
kulumaterjal; PAXTRAC hooldus; videosalvestustarkvara
hooldus; IP kaamerate hooldus; lubadebüroo printeri
hooldus
päästeaautode kütus, hooldus, kindlustus, varuaosad;
pääste- ja esmaabivahendite ostmine; lisaks kriisijuhtimise
kulud (õppuste läbiviimine jms.)
reisiterminalis julgestusteenuse osutamiseks vajaliku
pinna kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid;
pääslate korrashoid ja kinnisvara materjalid
hoone kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid,
tehnohoolde seadmete reont ja hooldus
osakonna üldkulud (värbamine, koolitus,
personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet,
ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes)
osakonna üldkulud (värbamine, koolitus,
personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet,
ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes)
koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud, vormiriietus
eririietus ja isikukaitsevahendid, koolitusteenuste kulud,
lähetuste kulud
Lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam
vahel 2022. a sõlmitud
"Riigieelarvest määratud toetuse andmise
lepingu" juurde
Eraldise kasutamine Summa
Tegevuskulud julgestus- ja päästevalmidusteenuse
osutamiseks riigieraldis 6 767 000
KOKKU riigieelarvest 6 767 000
Julgestusteenuse maht:
Julgestusliinide arv
Tallinna lennuväli:
5 reisijate kontroll-liini;
2 registreeritud pagasi x-ray masinat (3 operaatorit);
3 transiitreisija kontroll-liini;
2 VIP/CIP reisija kontroll-liini;
2 töötajate kontroll-liini;
1 reisiterminali varude kontroll-liin;
3 kontroll-liini pääslates.
Julgestusjärjekordade keskmine pikkus
2022. a kulude eelarves lähtutakse, et julgestusjärjekorras seismise pikkus ei ületaks
keskmiselt 30 minutit reisija kohta.
Julgestustöötajate arv
198 julgestustöötajat (AS G4S Eesti)
Ruume julgestuse kasutuses Tallinna lennujaamas
Julgestusüksuse kasutuses on reisiterminalis 16 ruumi kokku pindalaga 330,3 m2;
lisaks kontrollpunktid: tsentraalne kontrollpunkt pindalaga 524,4 m2 ja transfeer-
reisijate kontrollpunktid: 175,1 m2 ( Schengen); 46,1 m2 (Non-Schengen).
3 pääslat
3 ruumi lennundusjulgestusosakonna kasutuses;
1 ruum asutusesisese järelevalve kasutuses.
Julgestusteenuse osas kontserni poolne järelevalve ja kontroll
5 töötajat
Päästevalmiduse teenuse tegevusnäitajad
Tallinna lennuväli
Lennuvälja tuletõrjekategooria VIII kategooria
Päästevahendid
3 kustutus- ja päästeautot / 2 operatiivsõidukit
1 päästekaater / pinnaltpääste varustuse haagis
6 päästeparve 112-le isikule
liikumisvõimetu õhusõiduki teisaldamisvarustus, 3 konteinerit
UTV (Utility Terrain Vehicle)
ohtlike ainete ja reostuste likvideerimisvarustuse haagis
pääste otstarbelised väikevahendid ja materjalid
Päästeteenistuse hoone 1531,3 m²
Isikkoosseis 46 töötajat
Taavi Aas Riivo Tuvike
Minister Juhatuse esimees