dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. veebruar 2022
Viit
1.8-7/S/22-102
Registreeritud
18. veebruar 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine
Sari
1.8-7/S Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingud ja aruanded
Toimik
1.8-7/S
Vastutaja
Tairi Tonkson

Failid

  • 📎MKM_Sihtotstarbelise toetuse andmine_julgestus ja pääste_1.8-722-102 18.02.2022 Leping.asice1306 KB

Sisu (failidest)

LEPING nr 1.8-7/22-102 Tallinnas, 18.02.2022 Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) (edaspidi „Ministeerium”, „Pool” või koos Ettevõtjaga „Pooled”), mida esindab majandus- ja taristuminister Taavi Aas, kes tegutseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse alusel, ja Aktsiaselts Tallinna Lennujaam (edaspidi „Ettevõtja”, „Pool” või koos Ministeeriumiga „Pooled”), registrikood 10349560, mida esindab juhatuse esimees Riivo Tuvike, kes tegutseb põhikirja alusel, sõlmivad käesolevaga sihtotstarbelise toetuse andmise lepingu (edaspidi „Leping”) alljärgnevas: I ÜLDSÄTTED JA LEPINGU OBJEKT 1.1 Lepingu objektiks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.01.2022 käskkirjaga nr 15 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2022. a eelarve kinnitamine“ ette nähtud vahendite arvelt Ettevõtjale toetuse andmine julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude, sh Ministeeriumi poolt varasemate perioodide katmata jäänud julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks ning toetuse kasutamise tingimuste määratlemine. 1.2 Pooled kinnitavad, et nad on oma esindajatele andnud piisavad volitused Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel ning et Pooled on kohaselt täitnud kõik õigusaktidest tulenevad eeltingimused ja teostanud vajalikud toimingud selleks, et omada vajalikku pädevust Lepingu sõlmimiseks selles sätestatud tingimustel. 1.3 Antud toetuse arvelt ei kaeta Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid. II MINISTEERIUMI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 2.1 Lepingu täitmiseks kohustub Ministeerium: 2.1.1 maksma Ettevõtjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.01.2022 käskkirja nr 15 lisas 6 ette nähtud vahendite arvelt toetust 6 767 000 eurot punktis 1.1 nimetatud kulude katmiseks; 2.1.2 maksma punktis 2.1.1 sätestatud toetuse Ettevõtja arvelduskontole vastavalt Lisas 1 toodud maksegraafikule. 2.2 Lepingu täitmisel on Ministeeriumil õigus: 2 2.2.1 kontrollida Ministeeriumi määratud isiku kaudu Ettevõtja esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamiseks esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust; 2.2.2 nõuda Ettevõtjalt Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse täielikku hüvitamist või vähendada Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse võrra järgnevatel kalendrikuudel maksmisele kuuluvat toetust ja nõuda Ettevõtjalt tagasi Lepingu kehtivuse lõpuks sihtotstarbeliselt kasutamata jäänud toetus. III ETTEVÕTJA KOHUSTUSED 3.1 Lepingu täitmisel kohustub Ettevõtja: 3.1.1 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust sihtotstarbepäraselt vastavalt lisas 1 toodud eelarvele ja lisas 2 toodud tehnilisele kirjeldusele, lennujaama käitajale kohase hoolsusega ja kooskõlas vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega; 3.1.2 kasutama punktis 2.1.1 nimetatud toetust punktis 1.1 sätestatud väljamaksete ja kulude katteks; 3.1.3 esitama hiljemalt 2023. aasta 15. jaanuaril aruande julgestusteenuse ja päästevalmidusteenuse osutamise tegelike kulude kohta Ministeeriumi e-posti aadressile [email protected]; 3.1.4 lubama igal ajal Ministeeriumil punktis 2.2.1 nimetatud isikute kaudu kontrollida aruandluse õigsust, toetuse saamisel esitatud andmete paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust; 3.1.5 pidama Lepingus antud toetuse ning Ettevõtja julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude kohta tekkepõhist raamatupidamisarvestust, kus kajastub ülevaade toetuse detailse kasutamise kohta. Üldkulude ja mitme valdkonna kasutatava ressursi arvestus peetakse kulumudelis tekkepõhiselt ja arvestuspõhimõtted peavad olema kirjeldatud Ettevõtja raamatupidamise sise- eeskirjas. IV LEPINGU MUUTMINE Muudatusi ja täiendusi Lepingusse võib teha kirjalikus vormis Lepingu lisadena ning üksnes Poolte kokkuleppel. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv Pool esitab vastava ettepaneku teisele Poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult ühe kuu jooksul arvates ettepaneku saamisest. Muudatused hakkavad kehtima alates nende allakirjutamisest või muudatuses endas sätestatud muul tähtajal. V TOETUSE ÜLEKANDMINE Ministeerium maksab Ettevõtjale toetust Lisas 1 toodud maksegraafiku alusel iga kalendrikuu esimesel tööpäeval. Jaanuari ja veebruari toetus kantakse Ettevõtjale üle hiljemalt kolmandal tööpäeval Lepingu allkirjastamisest arvates. VI POOLTE VASTUTUS 6.1 Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele Poolele oma süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 6.2 Lepingu tingimustele mittevastaval otstarbel kasutatud toetuse on Ettevõtja kohustatud Ministeeriumile täielikult tagasi maksma Ministeeriumi määratud tähtajaks. Kui toetust tähtpäevaks ei tagastata, maksab toetuse saaja tagasimaksmisele kuuluva toetuse jäägilt intressi 3 määraga kuue kuu Euribor + 0,8% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 6.3 Kui Ettevõtja ei kasuta hiljemalt 31.12.2022 aastaks sihtotstarbeliselt ära kogu toetust, on ta kohustatud kasutamata jäänud toetuse Ministeeriumile tagasi maksma. Ettevõtjal ei ole õigust Ministeeriumile hüvitatud või tagasimakstud toetuse või Ministeeriumi kooskõlas Lepingu punktiga 2.2.2 vähendatud toetuse tõttu peatada teenuse osutamist. 6.4 Lähtudes Ettevõtja ülesannete spetsiifikast loetakse antud toetus sihtotstarbepäraselt kasutatuks, kui Ettevõtja osutab punktis 1.1 nimetatud julgestus- ja päästeteenust vastavuses riigisiseselt ja rahvusvaheliselt kehtestatud ohutus-, julgestus- ja keskkonnakaitsenõuetega. VII VÄÄRAMATU JÕUD 7.1 Pooled on vabastatud vastutusest Lepingu täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest, kui Lepingu täitmata jätmine või mittekohane täitmine on tingitud vääramatu jõu asjaoludest, mida Pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad Lepingu sõlmimise ajal nende asjaoludega arvestaks või neid väldiks või takistavad asjaolud või nende tagajärjed ületaks. 7.2 Vääramatuks jõuks loetakse loodusõnnetused, tulekahjud, rahvarahutused, streigid või muu Pooltest sõltumatu ning Poolte vääramatu jõuna aktsepteeritud Lepingu täitmist takistav või võimatuks tegev asjaolu. 7.3 Pool, kelle tegevus Lepingust tulenevate kohustuste täitmisel oli takistatud vääramatu jõu tõttu, on kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama teisele Poolele. 7.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustustest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Lepingu täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega tekitatava kahju vältimiseks või vähendamiseks. VIII LEPINGU JÕUSTUMINE, KEHTIVUS JA LÕPETAMINE 8.1 Leping jõustub mõlemapoolsel allakirjutamisel. 8.2 Lepingus sätestatud üksikute või enamiku kohustuste täitmine ei lõpeta Lepingu kehtivust ega ole aluseks kummagi Poole poolsele kohustuste täitmisest hoidumisele või keeldumisele. 8.3 Lepingu Pooled võivad esitada teineteisele taotluse Lepingu tingimuste ülevaatamiseks ja muutmiseks, kui nad leiavad, et Lepingu tingimused on muutunud takistuseks Lepingu kohasele täitmisele. 8.4 Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel alljärgnevad lisad: 8.4.1 Lisa 1: toetuse maksegraafik ja sihtfinantseeringu kasutamise eelarve; 8.4.2 Lisa 2: tehniline kirjeldus kohustuse täitmiseks. 8.5 Lepingut saab ennetähtaegselt lõpetada üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel, Lepingus või seaduses sätestatud alustel. 8.6 Lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste loovutamine on lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. 4 8.7 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Poolte vahel läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel on Poolel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtu poole Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. 8.8 Leping on alla kirjutatud digitaalselt. IX POOLTE REKVISIIDID MINISTEERIUM ETTEVÕTJA Majandus- ja Kommunikatsiooni- Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ministeerium Lennujaama tee 12, 11101 Tallinn Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn a/a EE682200221001121990 Swedbank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas Riivo Tuvike majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees Lisa 1 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2022.………….... a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Sihtotstabelise toetuse maksegraafik 2022. a (eurodes) Kalendrikuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Subsiidium julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskuludeks 563 917,00 563 917,00 563 916,00 563 917,00 563 917,00 563 916,00 Kalendrikuu Juuli August September Oktoober November Detsember 2022.a kokku Subsiidium julgestus-ja päästeteenistuse jooksvateks kuludeks 563 917,00 563 917,00 563 916,00 563 917,00 563 917,00 563 916,00 6 767 000 Taavi Aas Riivo Tuvike Majandus- ja taristuminister Juhatuse esimees /kuupäev/ Riigipoolse sihtfinantseeringu kasutamise 2021. aasta aruanne ja 2022. aasta eelarve AS Tallinna Lennujaam 2021 tegelik 2022 eelarve 2021.a tegevuskulude katmine (maha 5 822 144 7 093 872 arvestatud tulud majandustegevusest) Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 944 856 -326 872 katmine KOKKU 7 767 000 6 767 000 Toetus MKM eelarvest kokku (tegevuskulud + 7 767 000 6 767 000 investeeringud) AS Tallinna Lennujaam katab tegevuskulusid ja 0 0 investeeringuid TEGEVUSTULUD kokku 8 116 898 6 919 156 sh Tulud majandustegevusest kokku sh 349 898 152 156 nimetada olulisemad Lubade väljastamine 151 212 128 246 Kauba läbivalgustamine 5 183 6 960 Saateteenus, mehitamine 27 463 16 950 Kontsessioon turvateenistuselt ja käitluselt 15 390 0 Tegevustoetus Töötukassast (julgestus) 15 419 0 Tegevustoetus Töötukassast (pääste) 135 231 0 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 7 767 000 6 767 000 kokku sh Tegevustoetus MKM eelarvest (maksutulu arvel) 7 767 000 6 767 000 eelmiste perioodide kasutamata tegevustoetus, mis saadud MKM eelarvest (maksutulu arvel) olemasolul nimetada muud TEGEVUSKULUD KOKKU 8 116 898 6 919 156 2021.aasta TEGEVUSKULUD kokku 6 172 042 7 246 028 sh Tööjõukulud sh. 1 493 634 1 536 414 Tööjõukulud (lennundusjulgestus, julgestuse IT 224 622 266 653 seadmete hooldus, järelvalve) Tööjõukulud (päästeteenistus) 1 269 012 1 269 762 Majandamiaskulud sh. 3 593 789 4 583 392 nimetada olulimad ja mahukamad lennundusjulgestusteenuse sisseostmine 3 001 206 3 883 363 lennundusjulgestuse kaubad, materjalid, 121 967 204 725 teenused päästeteenistuse kaubad, materjalid, teenused 90 455 110 515 lennundusjulgestuse pinnaga seotud kulud 281 429 251 884 päästeteenistuse hoone kulud 98 732 132 905 Muud kulud 390 515 504 724 lennundusjulgestuse üldhalduskulud 254 520 289 990 päästeteenistuse üldhalduskulud 105 419 101 559 lennundusjulgestuse mitmesugused 3 581 29 815 tegevuskulud päästeteenistuse mitmesugused tegevuskulud 26 996 83 360 Põhivara kulum 694 104 621 498 lennundusjulgestuse põhivara kulum 567 134 451 489 lennundusjulgestuse varade sihtfin tulud maha -51 404 0 päästeteenistuse põhivara kulum 242 394 234 029 päästeteenistuse varade sihtfin tulud maha -64 020 -64 020 Eelmiste perioodide tegevuskulude vajaku 1 944 856 -326 872 katmine Rahastamise vajak 2011-2019 8 143 977 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2020. aastal 1 801 288 Vajaku jääk seisuga 31.12.2020 6 342 689 Eelmiste perioodide kulude vajaku katmine 2021. aastal 1 944 856 Vajaku jääk seisuga 31.12.2021 4 397 833 Vajaku suurenemine 2022. aastal (prognoos) -326 872 Vajaku jääk seisuga 31.12.2022 (prognoos) 4 724 705 ruanne ja 2022. aasta eelarve Selgitus/finantseerimisallikas 23. nov 2021 info, et 2022. aasta toetus on 1 milj võrra väiksem X-ray seadmete hooldus, varuosad ja varuaarvutid; raadioside salvestuse süsteem; Itemizer hooldus ja kulumaterjal; PAXTRAC hooldus; videosalvestustarkvara hooldus; IP kaamerate hooldus; lubadebüroo printeri hooldus päästeaautode kütus, hooldus, kindlustus, varuaosad; pääste- ja esmaabivahendite ostmine; lisaks kriisijuhtimise kulud (õppuste läbiviimine jms.) reisiterminalis julgestusteenuse osutamiseks vajaliku pinna kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid; pääslate korrashoid ja kinnisvara materjalid hoone kommunaalkulud, korrashoid, kinnisvara materjalid, tehnohoolde seadmete reont ja hooldus osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) osakonna üldkulud (värbamine, koolitus, personaliarvestuse, raamatupidamise, juriidika, kvaliteet, ohutusjuhtimine, riskijuhtimine ja tööohutuse kuludes) koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud, vormiriietus eririietus ja isikukaitsevahendid, koolitusteenuste kulud, lähetuste kulud Lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 2022. a sõlmitud "Riigieelarvest määratud toetuse andmise lepingu" juurde Eraldise kasutamine Summa Tegevuskulud julgestus- ja päästevalmidusteenuse osutamiseks riigieraldis 6 767 000 KOKKU riigieelarvest 6 767 000 Julgestusteenuse maht: Julgestusliinide arv Tallinna lennuväli:  5 reisijate kontroll-liini;  2 registreeritud pagasi x-ray masinat (3 operaatorit);  3 transiitreisija kontroll-liini;  2 VIP/CIP reisija kontroll-liini;  2 töötajate kontroll-liini;  1 reisiterminali varude kontroll-liin;  3 kontroll-liini pääslates. Julgestusjärjekordade keskmine pikkus 2022. a kulude eelarves lähtutakse, et julgestusjärjekorras seismise pikkus ei ületaks keskmiselt 30 minutit reisija kohta. Julgestustöötajate arv 198 julgestustöötajat (AS G4S Eesti) Ruume julgestuse kasutuses Tallinna lennujaamas  Julgestusüksuse kasutuses on reisiterminalis 16 ruumi kokku pindalaga 330,3 m2; lisaks kontrollpunktid: tsentraalne kontrollpunkt pindalaga 524,4 m2 ja transfeer- reisijate kontrollpunktid: 175,1 m2 ( Schengen); 46,1 m2 (Non-Schengen).  3 pääslat  3 ruumi lennundusjulgestusosakonna kasutuses;  1 ruum asutusesisese järelevalve kasutuses. Julgestusteenuse osas kontserni poolne järelevalve ja kontroll 5 töötajat Päästevalmiduse teenuse tegevusnäitajad Tallinna lennuväli Lennuvälja tuletõrjekategooria VIII kategooria Päästevahendid  3 kustutus- ja päästeautot / 2 operatiivsõidukit  1 päästekaater / pinnaltpääste varustuse haagis  6 päästeparve 112-le isikule  liikumisvõimetu õhusõiduki teisaldamisvarustus, 3 konteinerit  UTV (Utility Terrain Vehicle)  ohtlike ainete ja reostuste likvideerimisvarustuse haagis  pääste otstarbelised väikevahendid ja materjalid Päästeteenistuse hoone 1531,3 m² Isikkoosseis 46 töötajat Taavi Aas Riivo Tuvike Minister Juhatuse esimees
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel