Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] 18.02.2022 nr 2-1/17-0200/1300
Munga 18
50088, Tartu
Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. veebruari 2003. a määruse nr 35
„Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord
ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“
muutmine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“
muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: eelnõu – 4 lk
eelnõu seletuskiri – 6 lk
Lisaadressaadid: Transpordiamet, TalTech Eesti Mereakadeemia, Eesti Merekool, Eesti
Meremeeste Liit, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti
Sadamate Liit.
Kadi Saks
625 6404
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
08.02.2022
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 35
„Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise
kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ muutmine
Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 2 alusel.
§ 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määruses nr 35
„Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning
diplomite ja kutsetunnistuste vormid“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse sõnad „Veeteede Amet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes;
2) määruse pealkirjas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „diplomite ja kutsetunnistuste vormid“
sõnadega „diplomile ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu“;
3) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahv 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 3 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ning sisevete väikelaevajuhi tunnistus“;
6) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad siseveelaeva laevajuhi diplom ja
siseveelaeva madruse kutsetunnistus.“;
7) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
8) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Siseveelaeva laevajuhi diplomile ja madruse kutsetunnistusele kantavate andmete
loetelu
Paragrahvis 3 nimetatud siseveelaeva laevajuhi diplomile ja siseveelaeva madruse
kutsetunnistusele kantakse järgmised andmed:
1) väljaandja riik – Eesti Vabariik;
2) diplomi või kutsetunnistuse nimetus vastavalt §-le 3;
3) diplomi või kutsetunnistuse number;
4) diplomi või kutsetunnistuse omaniku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, isikukood, foto või
näokujutis, allkiri või allkirjakujutis;
5) viide õigusakti sättele, mis on diplomi või kutsetunnistuse väljastamise aluseks;
6) diplomi või kutsetunnistuse väljastanud ametiisiku nimi ja tema allkiri või allkirjakujutis;
7) diplomi või kutsetunnistuse väljaandmise kuupäev.“;
9) paragrahvi 4 lõige 3, lõike 4 teine lause ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 4 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „1–3“ sõnadega „1 ja 2“;
11) paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 7 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Sõidupraktika kohta peetakse arvestust teenistuslehe alusel, mis esitatakse
Transpordiametile. Teenistuslehe väljastab laeva kapten, reeder või meretöö seaduse § 70 lõikes
2 nimetatud töövahendusteenuse osutaja.“;
13) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
„§ 71. Siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehele kantavate andmete loetelu
Paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehele kantakse
järgmised andmed:
1) isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg;
2) ametikoht laevas;
3) laeva nimi ja tüüp, registri number, laeva pikkus, peamasinate võimsus kilovattides, laeva
kodusadam, laeva sõidupiirkond;
4) reederi nimi ja registrikood ning aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) sõidupraktika algus- ja lõppkuupäev;
6) sõidupraktika pikkus päevades;
7) märkused;
8) teenistuslehe väljastanud isiku nimi, ametikoht, allkiri või allkirjakujutis;
9) teenistuslehe väljaandmise kuupäev.“;
14) paragrahvi 8 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „, mille näidis on toodud
käesoleva määruse lisas 3“;
15) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
16) määrust täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses:
„§ 81. Kinnituslehele kantavate andmete loetelu
Paragrahvi 8 lõikes 1 nimetatud siseveelaeva laevajuhi või mehaaniku diplomi juurde kuuluvale
kinnituslehele kantakse järgmised andmed:
1) väljaandja riik – Eesti Vabariik;
2) dokumendi nimetus – diplomi kinnitusleht vastavalt § 8 lõikele 1;
3) kinnituslehe number;
4) viide kinnituslehe väljastamise aluseks olevale riigisisesele õigusaktile;
5) kinnituslehe omaniku ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, allkiri või allkirjakujutis;
6) tekst „Transpordiamet kinnitab, et käesoleva tunnistuse omaniku kvalifikatsioon vastab Eesti
Vabariigis kehtestatud nõuetele ja ta võib töötada:“;
7) ametikoht või ametikohad, millel kinnituslehe omanikul on lubatud töötada ja piirangud;
8) kinnituslehe väljastamiseks volitatud ametiisiku nimi ja allkiri või allkirjakujutis;
9) kinnituslehe kehtivuse aeg ja väljaandmise kuupäev.“;
17) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Laevajuhi diplomi saamiseks nõutavad erialased teadmised ja oskused
(1) Laevajuht oskab:
1) kavandada reisi ja navigeerida siseveeteedel, sealhulgas valida lastimise ja lossimise
sihtkohtadesse jõudmiseks kõige loogilisema, ökonoomsema ja ökoloogilisema
sõidumarsruudi, kohaldades laevakokkupõrgete vältimise eeskirja reegleid ning juhindudes
laevatatavatel sisevetel liiklemise korrast;
2) siseveelaeva mehitada, juhindudes siseveelaeva mehitamise suhtes kohalduvatest nõutest,
sealhulgas laevapere liikmete koosseisu moodustamise nõuetest ning arvestab töö- ja
puhkeajale kehtivaid nõudeid;
3) siseveelaevaga sõita ja manööverdada, tagades veesõiduki ohutu ekspluatatsiooni kõikides
siseveeteedel esinevates tingimustes, sealhulgas suure liiklustihedusega siseveeteel ning
hüdromorfoloogiliste eripäradega siseveeteel sõit, mis nõuab laevajuhilt erilist tähelepanu kursi
ja kiiruse määramisel;
4) reageerida siseveeteedel esinevatele navigeerimisega seotud hädaolukordadele;
5) kavandada ja tagada reisi vältel lasti ohutu laadimise, stauimise, kinnitamise, lossimise ja
hooldamise;
6) kavandada ja tagada veesõiduki püstuvuse;
7) kontrollida ja hooldada siseveelaeva varustuse tunnistusel nimetatud kohustuslikku
varustust.
(2) Laevajuht omab järgmisi teadmisi laeva ehitusest ja varustusest:
1) siseveelaevade ehitusest ja ehitusmeetoditest mitmesugust tüüpi veesõidukite
ekspluatatsioonis;
2) põhiteadmised siseveelaevale kehtivatest tehnilistest nõuetest;
3) põhiteadmised siseveelaeva kohustuslikust varustusest.
(3) Laevajuht omab järgmisi teadmisi laeva jõuseadmetest ja süsteemidest:
1) jõuseadmete ehitus ja tööpõhimõte;
2) peamasinate ja abimehhanismide ekspluatatsioon, kontroll ja hooldus;
3) siseveelaeva süsteemide kontroll ja hooldus.
(4) Laevajuht on võimeline:
1) juhtima inimressursse, olema sotsiaalselt vastutustundlik ja hoolitsema töövoo ning koolituse
korraldamise eest veesõiduki pardal;
2) tagama alati hea suhtluse, mis hõlmab standardsete suhtlusfraaside kasutamist erinevates
olukordades;
3) edendama pardal tasakaalustatud ja sotsiaalset töökeskkonda;
4) tagama vastavuse keskkonnakaitsenõuetele.“;
18) paragrahvi 12 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Radarvaatleja tunnistuse saamiseks peab tunnistuse taotleja läbima radarnavigatsiooni ja
automaatikaseadme (ARPA) kasutamise koolituse.“;
19) paragrahvi 13 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Reisilaeva juhil peavad olema järgmised täiendavad teadmised ja oskused:
1) põhiteadmised tehnilistest nõuetest vigastatud reisilaeva püstuvuse, vaheruumideks
jaotamise ja maksimaalse süvise tasapinna kohta;
2) esmaabi andmine vigastuse korral;
3) tuleohutuse nõuded ja tuletõrjeseadmete kasutamine;
4) tegutsemine inimeste päästmisel ja päästevahendite kasutamine;
5) ohutusjuhiste kohaldamine ja vajalike meetmete võtmine, et kaitsta reisijaid, eriti
hädaolukordades, sealhulgas pakkuma puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsest abi
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja
siseveeteedel reisijate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 334,
17.12.2010, lk 1—16) IV lisas esitatud koolitus- ja juhendamisnõuetega.“;
20) paragrahv 14 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 14. Madruse tunnistuse saamiseks nõutavad erialased teadmised ja oskused
Madrusel peavad olema järgmised teadmised ja oskused:
1) laevatatavatel sisevetel liiklemise korra tundmine;
2) laevakokkupõrgete vältimise eeskirja reeglite tundmine;
3) põhiteadmised siseveelaevade ehituslikest nõuetest ja konstruktsioonist;
4) põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ning peamasinate ja abimehhanismide tööst;
5) põhiteadmised laeva süsteemidest;
6) põhiteadmised laeva ujuvuse ja püstuvuse nõuetest;
7) esmaabi andmine õnnetusjuhtumi korral;
8) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine;
9) tulekahju vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine;
10) reostuse vältimine ja reostustõrjevahendite kasutamine.“;
21) määruse normitehniline märkus tunnistatakse kehtetuks;
22) määruse lisad tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Paragrahvi 1 punktid 9, 10 ja 15 jõustuvad 2032. aasta 18. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
08.02.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri
12. veebruari 2003. a määruse nr 35 „Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määruse eelnõu on välja töötatud meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 20 lõike 2
alusel.
25. novembril 2020. a vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) otsustati Lennuameti,
Maanteeameti ja Veeteede Ameti ümber korraldamine ning ühendamine Transpordiametiks
alates 2021. a 1. jaanuarist. Täiendavalt võttis Riigikogu 11. mail 2021. a vastu MSOS-i
muudatused, mis jõustusid 1. juunil 2021. a. Tulenevalt kõnealustest MSOS muudatusest
kehtestatakse määruses tunnistuse vormi asemel tunnistustele kantavate andmete loetelu.
Eelnõuga viiakse määruse regulatsioon vastavusse meresõiduohutuse seadusega. 19. jaanuaril
2022. a võttis Riigikogu vastu MSOS-i muudatused (470 SE), millega võeti üle Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/2397 siseveelaevanduses tegutsevate laevapereliikmete
kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamise osas. Tulenevalt viimati nimetatud MSOS-i
muudatusest jätkatakse Eestis riigisisese korra kohaselt siseveelaeva laevapereliikmete
koolitamist ja diplomeerimist. Seoses sellega muudetakse ja ajakohastatakse käesolevat
määrust.
Eelnõu ning seletuskirja koostas ja keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Kadi Saks (tel:
625 6404, e-post:
[email protected]). Eelnõu kontrollis juriidiliselt Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]).
Eelnõuga muudetakse määruse 29. detsembri 2016. a redaktsiooni (RT I, 29.12.2016, 67).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1-s on 22 punkti, millega tehakse järgmised
muudatused. Paragrahv 2 on § 1 punktide 9, 10 ja 15 jõustumissäte.
Paragrahvi 1:
Punktiga 1 asendatakse määruse tekstis läbivalt pädeva asutuse nimi tulenevalt Maanteeameti,
Lennuameti ja Veeteede Ameti ühinemisel moodustatud Transpordiameti nimest.
Punktiga 2 muudetakse määruse pealkirja ja § 1 lõiget 1 tulenevalt MSOS-i volitusnormi (§ 20
lõike 2) muudatusest. Varasema sõnastuse kohaselt kehtestati määrusega (lisades) siseveelaeva
laevajuhi diplomi vorm, siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehe vorm ja siseveelaeva
laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe vorm. Muudatuse kohaselt kehtestatakse vormide
asemel andmete loetelu, mis tuleb kanda tunnistusele. Tunnistusi väljastab ning nende õigsust
kontrollib Transpordiamet, mistõttu puudub vajadus ministri määrusega kehtestada ametlikku
vormi ning saab piirduda üksnes andmete loeteluga. Sisuliselt jäävad tunnistusele kantavad
andmed samaks.
Punkiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõige 2, kuna määruse aluseks olev MSOSi
volitusnorm ei erista, kus siseveelaev sõidab.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2, kuna selles §-s sätestatu väljub käesoleva
määruse reguleerimisalast ning reguleeritakse seaduse tasemel – meretöö seadus.
Punktidega 5–6 eemaldatakse määruse § 3 pealkirjas ja § 3 lõikes 1 olev tekst, kuna see on
eksitav, sest sisevete väikelaevajuhi tunnistusi praktikas ei eksisteeri ega ole välja antud.
Paragrahvi 3 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna väikelaevajuhi teadmisi, oskusi,
väljaõpet ning tunnistuse väljastamise korda reguleerib majandus- ja taristuministri 22.06.2021
a määrus nr 39 „Väikelaevajuhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded ning tunnistuste
vormid“, mis on kehtestatud MSOS-i § 39 lõike 2 alusel. Sama sätte alusel märgitakse
väikelaevajuhi tunnistusele lubatud sõidupiirkond vastavalt väljaõppele, kas meri ja siseveed
või siseveed. Väikelaeva kasutamise nõuded reguleerib MSOS-i § 39. Väikelaevajuhi tunnistust
omava isiku õigused ja piirangud on samuti toodud MSOS-is.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 3 lõige 5 seoses asjaoluga, et sättes viidatud
siseveelaeva laevajuhi diplomi ja madruse kutsetunnistuse näidised esitatakse andmete
loeteluna ja määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. Vastavasisuline andmete loetelu on sätestatud
eelnõuga lisatavas §-s 31.
Punktiga 8 täiendatakse määrust uue §-ga 31. Uues paragrahvis on loetletud siseveelaeva
laevajuhi diplomile ja madruse kutsetunnistusele kantavad andmed. Sisuliselt on tegemist
samade andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 1 siseveelaeva laevajuhi
diplomi näidis). Diplomi ja kutsetunnistuse täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides
tunnistusele määruse §-s 31 esitatud andmed. Lisas toodud näidise kohaselt väljastatud
tunnistused kehtivad edasi kuni nende kehtivusaja lõpuni.
Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks § 4 lõiked 3 ja 5, mille kohaselt NSV Liidus välja antud
tunnistusi vahetatakse käesoleva määruse kohaste tunnistuste vastu. Samuti tunnistatakse
kehtetuks § 4 lõike 4 teine lause, mille kohaselt NSV Liidu IV grupi kapten-mehaaniku diplomi
omanikul on õigus täita mehaaniku kohustusi laevadel, mille peamasinate koguvõimsus on 750
kw ja enam. Tulenevalt käesoleva määruse §-st 2 vahetatakse NSV Liidus välja antud tunnistusi
kuni 17. jaanuarini 2032. aastal, sama kuupäevani on NSV Liidus välja antud diplomiga õigus
täita mehaaniku kohustusi.
Punktiga 10 tehtav muudatus on seotud § 4 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega. Viide lõigetele
1–3 asendatakse viitega lõigetele 1 ja 2.
Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks määruse § 5, milles käsitletakse diplomite ja
kutsetunnistuste vastastikust tunnustamist. Kuna nimetatud säte puudutab Euroopa Liidu
kodaniku põhiõigusi vabalt valida elukutset ja vabadust töötada kõikides liikmesriikides, siis
viiakse need õigused kõrgema taseme õigusakti – MSOS-i. 19. jaanuaril 2022. a võttis
Riigikogu vastu MSOS-i muudatused (470 SE), millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2017/2397 siseveelaevanduses tegutsevate laevapereliikmete
kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamise osas. MSOS-i muudatused jõustusid 7. veebruaril
2022. a ja selle kohaselt lisati MSOS-i uus §1 211, milles käsitletakse lisaks Euroopa Liidu
siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide tunnustamisele ka kolmandate riikide
siseveelaevanduse kutsetunnistuste tunnustamist.
Punktidega 12–13 tunnistatakse kehtetuks määruse § 7 lõige 5 teine lause seoses asjaoluga, et
sättes viidatud siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe näidis esitatakse andmete loeteluna
ja määruse lisa 2 kustutatakse. Vastavasisuline andmete loetelu on sätestatud eelnõuga lisatavas
§-s 71. Uues §-s on loetletud siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehele kantavad andmed.
Sisuliselt on tegemist samade andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 2
siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe näidis). Siseveelaeva laevapereliikme teenistuslehe
täpse vormi kujundab Transpordiamet, märkides teenistuslehele määruse §-s 71 esitatud
andmed. Paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse uue lausega „Teenistuslehe väljastab laeva kapten,
reeder või meretöö seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud töövahendusteenuse osutaja.“, millega
täpsustatakse, kes saab ja võib siseveelaeva laevapere liikmele teenistuslehte väljastada.
Sõnastuse vormistamiseks on kasutatud analoogset lähenemist nagu Vabariigi Valitsuse
20.06.2013. a määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning
diplomeerimise kord“ §-s 39 lõikes 1.
Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõikes 1 lauseosa, mis viitab määruse lisale,
seoses asjaoluga, et sättes viidatud siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe
näidis esitatakse andmete loeteluna ja määruse lisa 3 kustutatakse.
Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse § 8 lõige 5, mille kohaselt NSV Liidus välja antud
diplomi vahetamise korral laevajuhi diplomi vastu väljastatakse isikule diplomi kinnitusleht
laevajuhi abi ametikohale käesoleva määruse kohaselt kuni 17. jaanuarini 2032. aastal.
Tulenevalt seletuskirja 2. osa punktist 9 NSV Liidu tunnistusi enam alates 18. jaanuarist 2023. a
ei vahetata käesoleva määruse kohaste tunnistuste vastu, siis ei väljastata ka selle diplomi
kinnituslehte.
Punktiga 16 täiendatakse määrust uue §-s 81, milles on andmete loetelu siseveelaeva laevajuhi
(mehaaniku) diplomi kinnituslehele kantavatest andmetest. Sisuliselt on tegemist samade
andmetega, mis on sätestatud kehtiva määruse lisas (Lisa 3 siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku)
diplomi kinnituslehe näidis). Siseveelaeva laevajuhi (mehaaniku) diplomi kinnituslehe täpse
vormi kujundab Transpordiamet, märkides teenistuslehele määruse §-s 81 esitatud andmed.
Punktiga 17 muudetakse määruse § 11 laevajuhi diplomi saamiseks nõutavad erialased
teadmised ja oskused. § 11 sõnastatakse uuesti, eemaldades viited teadmistele Euroopa
siseveeteede koodeksi tundmisest ja teadmisetele Euroopa peamiste siseveeteede
geograafilistest, hüdroloogilistest, meteoroloogilistest ja morfoloogilistest omadustest, kuna
tulenevalt MSOS-i muudatusest2 kehtivad alates 17. jaanuarist 2022. a Euroopa Liidu
liikmeriikide siseveeteedel direktiivi 2017/2397 alusel välja antud kvalifikatsiooni tõendavad
tunnistused. Direktiivi 2017/2397 artikli 38 (Üleminekusätted) punkti 1 kohaselt kehtivad
kooskõlas direktiivi 96/50/EÜ väljastatud laevajuhitunnistused, mis on välja antud enne
18. jaanuari 2022. a, nendel Euroopa Liidu siseveeteedel, kus need kehtisid enne seda kuupäeva
kuni 10 aastat pärast viimati nimetatud kuupäeva. Kuna Eesti Merekooli siseveelaevajuhi
õppekava3 koostamise üheks aluseks on ka Euroopa Liidu Nõukogu 23. juuli 1996. a direktiiv
96/50/EÜ, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012022002
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/128012022002
3
https://www.merekool.ee/sites/merekool.ee/files/siseveelaeva_laevajuht_kood_129197_svlj_2021.pdf
tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses, ja kui vastava õppekava alusel siseveelavejuhi
tunnistus anti välja enne 18. jaanuari 2022, siis kehtib see tunnistus kuni 10 aastat nendel EL
siseveeteedel, kus see kehtis enne seda kuupäeva. Pärast 18. jaanuari 2022. a välja antud
siseveelaeva laevajuhi tunnistused kehtivad vaid riigisisestel siseveeteedel. Samuti
ajakohastatakse ja ühtlustatakse §-i sõnastust, mille puhul on aluseks võetud direktiivi
2017/2397 II lisas toodud olulisemad pädevusnõuded juhtimis- ja ekspluatatsioonitasandil.
Punktiga 18 muudetakse § 12 selliselt, et sätestatakse radarvaatleja tunnistuse saamiseks
vastava koolituse läbimine. Radarnavigatsiooni ja automaatikaseadme (ARPA) kasutamise
koolituse läbimisega saadakse kehtivas määruses viidatud teadmised ning eksami läbimisega
tõendatakse omandatud teadmisi. Samuti eemaldatakse viited Euroopa siseveeteede koodeksile.
Punktiga 19 muudetakse § 13 selliselt, et parandatakse §-i sõnastust, lisatakse viide Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1177/2010, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate
õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 IV lisas esitatud koolitus- ja
juhendamisnõuetele puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele otsese abi osutamiseks ning
kehtiva määruse punktid 5 ja 6 koondatakse ühte punkti 5 parandatud sõnastusega.
Hädaolukorras reisijate kaitsmisel peetakse silmas olukordi, mis võivad tekitada paanikat ning
evakuatsiooni, laeva kahjustust, kokkupõrget, madalale jooksmist, tulekahju, plahvatust jmt.
Punktiga 20 muudetakse § 14, milles koondatakse senini detailselt täpsustatud siseveelaeva
madruse kutse omandamiseks vajalikud teadmised ja oskused. Madruse õppekava koostab
haridusasutus ja õppekava kinnitab Transpordiamet ning õppekavas viidatakse selle koostamise
aluseks olevatele õigusaktidele ja nõuetele, seega ei ole vaja määruse tasandil detailselt
täpsustada nõudeid madruse kutse omandamiseks. Koostajale teadaolevalt ei ole seletuskirja
koostamise ajal Eesti Merekoolis siseveelaeva madruse õppekava koostatud ega avatud vaid
koolis õpetatakse vanemmadruseks vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.06.2013. a määruses nr 96
„Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ §-s 14
viidatud nõuete kohaselt.
Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks määruse normitehniline märkus, milles viidatud direktiiv
on kehtetu.
Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad, kuna lisades olevad vormid esitatakse
andmete loeteluna.
Paragrahv 2 on punktide 9, 10 ja 15 jõustumissäte, mille kohaselt jõustuvad sätted, milles
käsitletakse NSV Liidus välja antud tunnistusi ja diplomi kinnituslehti, 18. jaanuaril 2032. a.
Valitud kuupäev on mõistlik, kuna selleks ajaks on noorimad NSV Liidu tunnistusi omavad
isikud 60-ndates eluaastates, ning kui 40 aasta jooksul pole peetud vajalikuks oma NSV Liidu
tunnistust käesoleva määruse kohaselt ära vahetada, siis pole ilmselt siseveelaevadel Eesti
laevatatavatel sisevetel sõitmiseks vajadust olnud. Sama kuupäev, 18. jaanuar 2032, on
üleminekusättena ka direktiivis 2021/1233, millega muudeti direktiivi 2017/2397, milleni
kehtivad kolmandates riikides välja antud siseveelaeva kutsekvalifikatsioonitunnistused, mis
on välja antud enne 2024. a 18. jaanuari.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/2397, milles
käsitletakse siseveelaevanduse valdkonna kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 91/672/EMÜ ja 96/50/EÜ (ELT L 345, 27.12.2017,
lk 53-96), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2021/1233,
kolmandate riikide tunnistuste tunnustamisega seotud üleminekusätete osas (ELT L 274,
30.07.2021, lk 52-54). Eelnimetatud direktiiv võetakse Eestis üle osaliselt, Liidu
kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamises osas, mida käsitletakse MSOS-i §-s 211. Kuna Eestis
välja antavad siseveelaeva laevapere liikmete diplomid ja kutsetunnistused kehtivad
riigisiseselt edasi ning Eestis koolitatakse edaspidi laevapereliikmeid Eesti siseveeteedel
töötavatele laevadele, siis eemaldatakse eelnõust üleliigsed viited, milles väljaõppe teadmiste
omandamise osas olid sätted Euroopa siseveeteede koodeksi tundmise kohta.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määruse muutmisel arvestatakse siseveelaevanduse sektori piiratust Eestis. Tulenevalt MSOS-
i § 21 on Eestis määratud järgmised laevatatavad siseveeteed: Narva jõgi, Peipsi järv,
Lämmijärv, Pihkva järv, Emajõgi, Võrtsjärv ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest kuni Jõgeveste
sillani, Pärnu jõgi suudmest kuni Reiu jõe suudmeni, Sauga jõgi suudmest kuni Vana-Pärnu
jalakäijate sillani, Reiu jõgi suudmest kuni raudteesillani, Nasva jõgi suudmest kuni
58º13,900'N laiuskraadini, Pirita jõgi suudmest kuni ristlõikeni laiuskraadil 59º27,864'N ja
Purtse jõgi suudmest kuni 59º26,059'N laiuskraadini. Eelnimetatud laevatatavatest
siseveeteedest aktiivsemad siseveelaevandusega seotud tegevused toimuvad hooajaliselt
Emajõel, Pärnu ja Narva jõel ning Värska lahes, mis on osa Pihkva järvest, kus toimub ka
reisijate vedu. Ülejäänud tegevused laevatatavatel siseveeteedel on seotud vaba aja veetmise,
spordi, kalapüügi, uuringute ja riigihaldusülesannete täitmisega. Samuti ei toimu piiriüleseid
siseveelaevanduse tegevusi naaberriikide, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigiga. Selle
tulemusel võeti ka direktiiv 2017/2397 Eesti õigusesse üle minimaalsel määral (MSOS § 211),
mis puudutas Euroopa Liidus direktiivist 2017/2397 tulenevatele nõuetele vastavalt (tähendab
neid EL liikmesriike, mis on nimetatud direktiivi kogu ulatuses üle võtnud, sh diplomeerimine,
nõuetekohane väljaõpe ja praktika jne) välja antud siseveelaevanduse kutsekvalifikatsioonide
tunnustamist ning direktiivi 2017/2397 muutvast direktiivist 2021/1233 lähtuvalt kolmandate
riikide tunnistuste tunnustamist, millest tulenevalt võivad liikmesriigid jätkata kolmanda riigi
teatud tunnistuste tunnustamist rahvusvaheliste lepingute alusel kuni 2032. a 17. jaanuarini.
Eesti ei ole sõlminud vastavasisulisi kokkuleppeid ühegi kolmanda riigiga. Küll aga jäävad
määrusesse sätted NSV Liidus välja antud tunnistuste vahetamise osas, mida on võimalik teha
kuni 2032. a 17. jaanuarini (Vt seletuskirja 2. punktis).
Isikud, kellele väljastatakse siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendav dokument
vastavalt käesoleva majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 12. veebruari 2003. a määrusele nr 35 „Siseveelaeva laevapere
liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja
kutsetunnistuste vormid“ muutmine“ kohaselt, kui see jõustub, saavad töötada Eesti
siseveeteedel sõitvatel siseveelaevadel.
Laevaregistri 1.01.2021 andmete järgi on Eestis registreeritud 28 siseveeteedel sõitvat laeva,
millest 10 on registreeritud reisilaevana, 2 kaubalaevana, 9 kalalaevana ja 7 tehnilise- või muu
abilaevana (riigihaldusülesandeid täitvad laevad või uurimislaevad). Eelnevast loetelust
vähemalt 4 laeva on küll registreeritud, kuid ei ole kasutuses.
Ajavahemikul 2000–2021 on välja antud 193 siseveelaevajuhi diplomit ja 16 siseveelaeva
madruse tunnistust. Siseveelaeva madruse tunnistusi väljastati viimati 2003. a ehk enne
Euroopa Liiduga ühinemist. 27. septembri 2021. a seisuga omab kehtivat siseveelaevajuhi
(mehaaniku) diplomi kinnituslehte 52 siseveelaeva laevapere liiget. Tulenevalt siseveelaevade
miinimumkoosseisu ja ohutu mehitatuse nõuetest4 peab igal Eesti siseveeteedel registreeritud
ning sõitval reisilaeval, kaubalaeval ja uurimislaeval olema vähemalt 2 laevapere liiget ning
riigihaldusülesandeid täitval laeval vastavalt laevale 3-4 laevapere liiget.
Eelnevatest andmetest tulenevalt on Eesti siseveeteedel töötamise tööturg hinnanguliselt
küllastunud, arvestades 28 registreeritud siseveelaeva ja 52 kehtiva kinnituslehega
siseveelaevajuhi diplomiga isikut.
Juhul, kui Eesti kodanik soovib tööle minna Euroopa Liidu siseveeteedele, siis tulenevalt
Euroopa Liidu põhiõigustest vabalt valida elukutset ja vabalt tegutseda EL ühtsel tööturul
kõikides liikmesriikides saab ta minna vastavat ja EL siseveeteedel nõutavat kvalifikatsiooni
omandama sihtriiki.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi
EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Meremeeste Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule,
Eesti Laevaomanike Liidule, Sadamate Liidule, TalTech Eesti Mereakadeemiale, Eesti
Merekoolile ja Transpordiametile.
4
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 08.09.2005 määrus nr 102 „Siseveelaevade miinimumkoosseisu
määramise nõuded ja siseveelaeva ohutu mehitatuse tunnistusele kantavate andmete loetelu“