MÄÄRUS
18.02.2022 nr 16
Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a
määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu
alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind,
sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning
sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-
Heltermaa ja Sõru-Triigi
parvlaevaliinidel“ muutmine
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike 3 punkti 1, § 36 lõike
1 punkti 2, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruses nr 120 „Avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad
ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi
parvlaevaliinidel“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõidusoodustusega 100 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita ühistranspordiseaduse §-s 34
nimetatud isik.
(2) Sõidusoodustusega 65 protsenti sõitjapileti hinnast võib sõita:
1) sügava puudega isiku saatja või kuni 16-aastase puudega isiku saatja;
2) statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandav õpilane ning
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbiv õpilane;
3) üliõpilane 1. septembrist kuni 30. juunini;
4) üle 65-aastane isik;
5) Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare maakonnas
ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Hiiu
maakonnas ning Sõru-Triigi parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare
või Hiiu maakonnas;
6) Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel veetava liinibussi sõitja ja liinibussi
juht;
7) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud sõiduki, samuti jalgratta juht.
(3) Tasuta sõidu või sooduspiletiga sõidu õiguse olemasolu saab tõendada ühistranspordiseaduse
§-s 32 nimetatud dokumentide alusel, samuti elektroonilise vahendi või asjaoluga, mis võimaldab
järeldada sõidusoodustuse olemasolu.“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punkte 1–3 täiendatakse pärast sõnu „kohaselt on“ sõnadega „sooduspiletit
kasutavaks isikuks“;
3) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
2
„(3) Vedaja on kohustatud tasuta vedama sügava puudega isikut, raske nägemispuudega isikut või
puudega kuni 16-aastast isikut transportivat sõiduautot või alla 3,5-tonnise täismassiga sõidukit,
välja arvatud meditsiini- või raviasutuse transpordivahendit.“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „2,5-meetrise“ sõnadega „2,6-meetrise“;
5) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa suunal väljumistel reedeti alates kella 13.00 on
sõidukipileti hinna kordaja 1,2;
4) Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla suunal väljumistel pühapäeviti alates kella 13.00 on
sõidukipileti hinna kordaja 1,2.“;
6) määruse lisa asendatakse käeoleva määruse lisaga (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 1. märtsil 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Lisa Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru–Triigi parvlaevaliinidel
3
majandus- ja taristuministri
25. septembri 2015. a määrus nr 120
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel„
Lisa
(muudetud sõnastuses)
Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru–Triigi parvlaevaliinidel
1. Sõitja kõrgeim piletihind eurodes
Kuivastu- Rohuküla-
Virtsu Heltermaa Sõru-Triigi
Sõitjapilet 4,30 4,85 3
2. Sõiduki ning selle haagise piletihind eurodes
Kuivastu- Rohuküla-
Virtsu Heltermaa Sõru-Triigi
Sõiduauto pilet 12 14,30 8,40
Sõiduauto sooduspilet 4,20 5 4,20
Täismassiga kuni 750 kg haagise pilet 9,70 11,45 6,80
Täismassiga kuni 750 kg haagise sooduspilet 3,40 4 3,40
Täismassiga üle 750 kg haagise (sh täis-, kesktelg-
ja poolhaagis) ja haagissuvila pilet 10,80 12 12
Täismassiga kuni 3500 kg veoauto pilet 12 14,30 12
Täismassiga kuni 3500 kg veoauto sooduspilet 4,20 5
Täismassiga üle 3500 kg veoauto, traktori ja
liikurmasina pilet 16 18 20
Kuni 23-kohalise (sh bussijuhi koht) bussi ja
autoelamu pilet 12 14,30 12
Kuni 23-kohalise (sh bussijuhi koht) liinibussi
pilet 8,80 10
Üle 23-kohalise (sh bussijuhi koht) bussi pilet 16 18 13
Üle 23-kohalise (sh bussijuhi koht) liinibussi pilet 13 17
Mootorratta, mopeedi ja pisimopeedi pilet 4,85 6 3,40
Mootorratta, mopeedi ja pisimopeedi sooduspilet 1,70 2,10 1,70
Jalgratta pilet 1,20 1,70 1,20
Majandus- ja taristuministri
25. septembri 2015. a määruse nr 120
„Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise
piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmise
eelnõu seletuskirja lisa
Kooskõlastamisel laekunud märkuste ja arvamuste arvestamine
Märkuste/ettepanekute esitaja ja sisu Selgitus
TS Laevad OÜ 31.01.2022 e-kiri
Ettepanek ümardada piletihinnad 0 või 5'ga Arvestatud.
lõppevaks.
OÜ Muhu Jaanalind 02.02.2022 kiri
Sooviksime teada, miks ei ole saare elanikele Täismassiga üle 750 kg haagistele puudub
uue hinnakirja alusel soodustust täismassiga soodustus ka kehtivas, muudetavas
haagistele üle 750kg, see ju pidurdab määruses ning plaanitud hinnatõusu suurus
ettevõtlusega tegelemist. on nii Virtsu-Kuivastu kui ka Rohuküla-
Heltermaa liinil 2 eurot, mis suure massiga
haagisega veetavate kaupade hinda tõstaks
marginaalselt või üldse mitte. Tihedam
graafik vähendab järjekordi ning ooteaegu
ettevõtjatele sadamas.
Saaremaa Ettevõtjate Liit 07.02.2022 kiri
SEL arutas antud teemat 1. veebruaril 2022. Teadmiseks võetud.
aastal toimunud laiendatud juhatuse
koosolekul ja jõudis ühehäälselt seisukohani,
et on ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt
igasuguse hinnatõusu vastu.
Seletuskirja punktis 4. Määruse mõjude all on Ministeeriumil puudub statistika
kirjeldatud: turismibusside täituvuse kohta, ent
Näiteks Virtsu-Kuivastu liinil kuni 23-kohalise samamoodi ei ole võimalik väita, et kunagi
bussi pileti hinna tõus 3,20 eurot tähendaks 23 ei sõideta 100% välja müüdud reisiga või et
reisija vedamisel seda, et iga reisija kohta alati oleks täituvus 50%.
läheks ülesõit kallimaks 14 senti.
See vastab tõele, kuid kunagi ei sõideta 100% Samuti on turismisektori statistika põhjal
välja müüdud reisiga ja seega on vaja kohe teada, et siseturistide arv on teinud suure
arvestada riskidega. Mõistik on see kulu tõusu võrreldes 2019. aastaga ning
arvestada kohe 50% täituvuse juures ja see leevenevate COVID-19 piirangute
teeb juba reisija kohta hinnatõusu 28 senti. See tingimustes on oodata ka välisturistide arvu
kulu lisandub ainult ühele sõidusuunale ja kasvu. Nagu seletuskirjas välja toodud, siis
edasi-tagasi lisandub 56 senti. Siinkohal ei ole 2021. aastal kasvasid ööbimised Saare
arvestatud reisijapileti hinnatõusuga mis on maakonnas.
kokku 2*1,29 ja see on juba hinnatõus
suurusjärgus 3,14 €. Seega tegelik kasv on Piletihinnad on olnud muutmata alates
palju suurem ja hinnatõus kuni 23-kohalistel 2016. aastast, samal ajal on Eestis kasvanud
bussidel reisija kohta rohkem kui 40% ainult kuu töötasu alammäär 430 eurolt (2016)
1
ülesõidu pealt. Seletuskirjas on mainitud, et 654 euroni (2022) ning keskmine palk 1146
kõrgemate hindadega üritatakse inimesi eurolt (2016) 1563 euroni (2021
suunata rohkem kasutama ühistransporti. september). Kasvanud on ka ostujõud.
Isegi tänaste hindade juures on paljud Seetõttu on ministeerium seisukohal, et
bussiliinid järjest suletud ja välisturistide soov keskmiselt paarieurone hinnatõus bussiga
meie kaunist saart külastada, on viimasel ajal reisijatele on valdavale enamikule
raugenud. Jah see on seotud teatud määral reisijatest siiski taskukohane.
viirusest tulenevatest põhjustest, kuid mitte
ainult. Suure tagasilöögi saavad erinevad
ekskursioonid ja muud väljasõidud, mis
võiksid sihtkohaks valida just Saaremaa
kaunid piirkonnad.
Reisija tavapileti kõrgeima hinna ning Vt selgitust eelmisele märkusele.
sõidukite ja nende haagiste piletihindade tõus
katab ühistransporditeenuse osutaja
suurenenud kulud avaliku liiniveo osutamisel,
ent toob kaasa suuremad kulud Saaremaa,
Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest
külastajatele ning Saaremaa, Muhu ja
Hiiumaa või nendega seotud ettevõtjatele.
Tõenäoliselt väheneks sõidukite arv ja
prognoositav piletitulu vähesel määral või
üldse mitte. See väide on seletuskirja
kirjutatud, kuid selle kinnituseks puuduvad
igasugused uuringud.
Meie väidame just vastupidist, et nii suure
hinnatõusuga kaasnevad suured muudatused.
Reisjate arv kindlasti väheneb ja seeläbi
toimuvaid negatiivseid muudatusi ei ole hiljem
võimalik tagasi pöörata ja võib juhtuda, et see
jätab korvamatu jälje inimeste käitumisele.
Parvlaevaühendus on Saaremaa ja mandri-
Eesti vaheline maanteepikendus, mille
eesmärk on efektiivse avaliku transpordi
võimaluse tagamine. Avalike
transpordiühenduste tagamisel riigi eri
piirkondade vahel on oluline tagada otsuste
läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Käesolev
otsuse kavand kahjustab oluliselt Saaremaa
ettevõtluse ja elukeskkonna
konkurentsivõimet võrreldes mandri ja selle
peamiste tõmbekeskustega.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini veomahuks Mitte arvestatud.
2022. aastal on tehtud ettepanek 16 700 Selgitame, et vastavalt 2016. aastal
reisile. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini vedajaga sõlmitud sõitjateveo avaliku
ettepaneku kohaselt tõuseks 2022. aasta teenindamise lepingule maksab
veomaht võrreldes 2021. aastaga 864 reisi Transpordiamet vedajale
võrra. Juba pikemat aega oleme pidanud ühistransporditoetusena veoteenuse tasu ja
tihendatud graafiku osas läbirääkimisi TS vedajale laekunud piletitulu (koos
Laevad esindajatega, kuid kordagi ei ole olnud broneerimistasudega) vahe. Veoteenuse
arutusel põhimõte rohkem reise võrdub tasu koosneb järgmistest komponentidest:
kõrgem piletihind. Täna ei ole võimalik ette reisitasu, periooditasu fikseeritud osa ning
2
planeerida täpset piletitulu ja seega ei saa ka periooditasu muutuvosa. Kõiki neid
väita, et uus graafik toob endaga kaasa suurem komponente va periooditasu fikseeritud
dotatsiooni vajaduse. Ühe reisi otsene kulu on osa, korrigeeritakse kvartaalselt ja/või iga-
225 €. Seega iga reis mille piletitulu on suurem aastaselt vastavalt lepingus toodud
kui 225 € vähendab vajalikku dotatsiooni. Iga valemile. Reisitasu võimaldab vedajal katta
lisareis on kasulik teenuse tellijale ja nüüd on teostatud reiside arvust sõltuvad avaliku
vaja meil ühiselt vaja seista selle eest, et liiniveo muutuvkulud. Ühe reisi kulu 225
nendele reisidele oleks piisavalt reisijaid. eurot kehtib 2022. a I kvartali kohta ning
Kõrgem piletihind ei suuda kuidagi seda seda korrigeeritakse jooksvalt. Kütusehinna
eesmärki täita. Antud juhul on vaja vähemalt jätkuva tõusu puhul kallineb ka reisitasu.
2022. aastal jätkata samade piletihinna 2022. aasta keskmine prognoositav reisitasu
määradega, et saada selge seos tihedama suurus on veidi suurem kui I kvartali
graafiku ja reisijate huvi suhte kohta. Kui tekib reisitasu suurus, mistõttu lõplik kulunumber
reaalne võimalus sõita ilma suurema ooteajata võib olla suurem (selgub aasta lõpus).
saartele, siis tekib ka rohkem reisijaid.
Piletihinna tõstmisega ei saa me kunagi teada,
mis oleks võinud juhtuda kui oleksime
jätkanud samade hindadega.
Riigi kuludele lisanduvad plaanitavad Mitte arvestatud.
laeva(de) prahtimiskulud (esialgsetel Täiendavate parvlaevade ostmise ja
andmetel hinnanguliselt 2 000 000 eurot prahitavate laevade leidmisega tegeleb
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil ja Virtsu- pädeva asutusena Transpordiamet. Ilma
Kuivastu parvlaevaliinil 5 525 000 eurot) piletihindu tõstmata ei ole tänastes
Täiendavate parvlaevade ostmisest ja nende suurenenud kuludega oludes võimalik
kasutuselevõtmisest on räägitud juba pikemat säilitada senist teenuse kvaliteeti ega
aega. Mingitel aegadel tegeles sellega teenuse suurendada reiside arvu kas reisimahu
osutaja, kuid hetkel on kogu hanke tegevus tõstmise või täiendavalt prahitavate laevade
liikunud MKM-i haldusalasse. See sisuliselt kaudu, nagu suursaarte esindajate ootus on
tähendab seda, et poliitilise otsusega olnud.
soetatakse täiendavad alused ja selle
katteallikaks on riigieelarve. Kuidas on need
ostud seotud piletituluga? Ei olegi.
Dotatsioonidega saab kogu protsess olla alles
sii seotud, kui hakatakse nende parvlaevadega
teenust osutama ja see toimub sarnase lepingu
alusel. Ka nendele parvlaevadele hakatakse
müüma piletied ja selle eest saadakse ka
piletitulu. Seega ei ole uute parvlaevade
soetamine ja piletihind omavahel mitte mingis
seoses ja selle teema seletuskirja sisse toomine
on täiesti meelevalde. Palume see lõik
seletuskirjast üldse välja jätta ja sellega mitte
arvestada.
Määrus jõustub 2022. aasta 1. märtsil. Ministeerium kaalus erinevaid võimalusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hinnatõusu ärahoidmiseks, ent paraku on
on teavitanud avalikkust, et tõstab alates 1. hinnatõus ainus viis, kuidas oluliselt
märt 2022. aastal olulisel määral suursaarte suurenenud kulude ja üha suureneva
paevlaevaliinide piletihindu. Olgugi, et reisinõudluse tingimustes jätkata suursaarte
ministeeriumi ja suursaarte esindajate jaoks eluliselt olulise avaliku liiniveo
vahelistel varasematel kohtumistel oleme heas teenuse kvaliteetse osutamisega. Küll aga
usus palunud diskussiooni, ühist arutelu ja plaanib ministeerium tulevikus üle vaadata
koos tulevikku suunatud parimate võimalike kogu piletihindade ja erinevate
3
lahenduste väljatöötamist, on hetkel hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
ministeeriumi poolt käitutud monopoolselt ja koostöös saarte esindajatega leida
vastutustundetult. Suursaarte elanike ja sobivaima süsteemi muutlikes
esindajate seisukohti ja tagasisidet on täielikult majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
ignoreeritud ning see on vastuvõetamatu. tagamiseks.
Plaanitava suursaarte parvlaevaliinide
piletihinna eelnõuga kehtestatavad
piletihinnamääruse muudatused mõjutavad
otseselt kõiki Saaremaa elanikke ja ettevõtjaid
– kaubad ja teenused kallinevad, sise- ja
välisturistide külastatavus langeb olulisel
määral ning kogu elu suursaartel kallineb
märgatavalt.
Oleme täna olukorras, kus uute piletihindade Nagu juba ülal selgitatud, siis piletihinnad
rakendumisel, maksab nädalavahetusel on olnud muutmata alates 2016. aastast,
Saaremaad külastavale perekonnale edasi- samal ajal on aga märkimisväärselt
tagasi parvlaevareis rohkem kui sõita Soome. kasvanud töötasu alammäär ja keskmine
Selline olukord on vastuvõetamatu. Turism- ja palk.
tootmissektorid moodustavad väga suure Kordame siinkohal seletuskirjas välja
osakaalu Saaremaa ettevõtlusest. Viimased toodut - võrreldes 2019. aastaga on
kaks aastat on tänu Covid-19 pandeemiale suursaarte parvlaevaliinide maksumus
olnud paljudele ettevõtjatele äärmiselt suurenenud ca 2,5 mln euro võrra, mis
keerulised ning mitmed ettevõtted on pidanud tuleneb lisareiside tellimisest, lisaks on
enda tegevuse lõpetama. Turismisektorist toetuse suurenemise vajadust mõjutanud ka
vaadatuna on pandeemia tagajärjel merendussektori palgatõus 11% ja
välisturistide külastatavus Saaremaal tarbijahinnaindeksi 4,2% kasv. Maksumuse
märgatavalt langenud. Seni sai positiivse suurenemist on oluliselt mõjutanud 2021.
näitena välja tuua vähemalt Eesti siseturismi aasta järsk diislikütuse hinnatõus, mis
kasvu, kuid piletihindade tõusuga nullitakse Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise
sissetulek ka selles sektoris. Tootmissektorile prognoosi kohaselt oli 2020. aastaga
mõju hinnates on igaühele selge, et võrreldes 9,7 %. 2022. aasta kokkuvõttes
piletihindade tõusuga väheneb Saaremaa prognoositakse diislikütuse jaehinna tõusu
ettevõtete konkurentsivõime ning halveneb keskmiselt 6,8%.
ettevõtluskeskkond rohkem kui kunagi varem. Kulude kasv on olnud märkimisväärne ning
SEL on jätkuvalt seisukohal, et sellisel kujul koostoimes ühe suureneva nõudlusega
antud põhjendustega ja ilma põhjalikumat üleveograafiku tihendamiseks ei ole
taustauuringut läbi viimata on piletihindade võimalik ilma hinnatõusuta jätkata.
tõstmine ebavajalik ja vastuvõetamatu
kõikidele Saare maakonna elanikele ja Näitena võib tuua ministeeriumi vastuses
ettevõtjatele. Rahandusministeeriumi 09.02.2022
kooskõlastuskirjale välja toodud näitliku
olukorra suurte veokite kohta:
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil täna kehtiv
piletihind üle 3500 kg täismassiga
sõidukitele on 15 eurot, määrusega on
kavandatud hinnatõusuks 1 euro ehk uus
piletihind oleks 16 eurot. Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil on täna kehtiv
hind 15 eurot ning määrusega on
kavandatud hinnatõusuks 3 eurot ehk uus
piletihind oleks 18 eurot. Hinnatõusu
mõjude näitlikustamiseks tähendab see, et
4
kui antud massiga sõiduk võtab peale 40
tonni kartulit ja kartuli ühe kg hind on 1,25
eurot, siis parvlaeva piletihinna 1 või 3 euro
suuruse tõusuga, millele lisandub juhi
reisijapileti hind, ei tõuseks kartuli kg hind
isegi mitte ühe sendi võrra. Samas
suurendatakse määrusega planeeritud
piletihindade tõusuga seonduvalt 2022.
aastal teostatavate reiside mahte Virtsu-
Kuivastu parvlaevaliinil 864 reisi võrra ja
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 206
reisi võrra, võrreldes 2021. aastaga.
Hiiumaa Ettevõtjate Liit 09.02.2022 kiri
Soovime arvamuse avaldamise vormis Ministeerium kaalus erinevaid võimalusi
kinnitada ka varasemalt avaldatud seisukohti, hinnatõusu ärahoidmiseks, ent paraku on
et eelnõuga suursaarte parvlaevaliinidele hinnatõus ainus viis, kuidas oluliselt
planeeritud hinnatõus on ebaproportsionaalselt suurenenud kulude ja üha suureneva
kaldu ettevõtlusvaldkonna suunas ning seab reisinõudluse tingimustes jätkata suursaarte
seeläbi suursaartel tegutsevad ettevõtted jaoks eluliselt olulise avaliku liiniveo
ebavõrdsesse seisu ega ole regionaalpoliitika teenuse kvaliteetse osutamisega. Küll aga
aluspõhimõtetega kooskõlas. Leiame, et plaanib ministeerium tulevikus üle vaadata
eelnõu on koostatud kiirustades ja otseselt kogu piletihindade ja erinevate
puudutatud osapooli kaasamata, eelnõu hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
rakendamisega kaasnevaid tegelikke mõjusid koostöös saarte esindajatega leida
ei ole asjakohaselt hinnatud ning selle sobivaima süsteemi muutlikes
planeeritud kehtestamine on liiga lühikese majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
etteteatamisajaga. Eeltoodu tõttu soovime tagamiseks.
eelnõu kehtestamise edasilükkamist kuni
01.01.2023 ning ühiste läbirääkimiste
alustamist parima võimaliku lahenduse
leidmiseks nii parvlaevaliiklust korraldava
riigi, kohaliku omavalitsuse, saarte
elanikkonna kui ettevõtjate jaoks. Ühiste
läbirääkimiste alustamine perioodil, mil juba
valmistatakse ette avalike parvlaevaliinide
sõitjateveo korraldamist alates 01. oktoobrist
2026, annaks ka võimaluse paremini
prognoosida uue lepinguperioodiga
seonduvaid veomahte, kulusid ja tulusid
Määruse seletuskirjast: Reisija tavapileti Ka täna kehtivas, muudetavas määruses
kõrgeima hinna ning sõidukite ja nende puudub sooduspilet suursaartega seotud
haagiste piletihindade tõus katab isikutele, kelle rahvastikuregistrijärgne
ühistransporditeenuse osutaja suurenenud elukoht ei ole suursaartel. St et ettepanekus
kulud avaliku liiniveo osutamisel, ent toob kirjeldatud isikud tasusid üleveo eest ka
kaasa suuremad kulud Saaremaa, Muhu ja varasemalt rohkem kui vastava
Hiiumaa mittepüsielanikest külastajatele ning sissekirjutusega kohalikud suursaarte
Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa või nendega elanikud.
seotud ettevõtjatele. Seoses parvlaevade
piletihinna muutmisega on avalikkusele Ministeerium kaalus pikalt, kas tõsta
suunatud kommunikatsioon keskendunud piletihinda kõigis kategooriates või jätta
sõnumile, et püsielanikele jäävad kehtima kohalikele elanikele hinnad muutmata.
5
senised üleveohinnad. Seejuures aga ei Ministeerium mõistab saarel elamise
arvestata, et tänu vaid püsielanikele kehtima eripärasid, mistõttu otsustati kohalike
jäävate soodustuste rakendamisele hakkavad elanike piletihindasid mitte tõsta ning jätta
lisaks saari külastavatele turistidele kõrgemat need 2016. aasta tasemele.
piletihinda maksma ka sajad Hiiumaa perede
lapsed, kes mandril õppimas ning need Nagu juba ülal selgitatud, siis piletihinnad
hiidlased, kel olude sunnil töökoht mandril või on olnud muutmata alates 2016. aastast,
välismaal. Põhjuseid, miks need isikud ei saa samal ajal on aga märkimisväärselt
end olenemata saareelaniku staatusest saarte kasvanud töötasu alammäär ja keskmine
püsielanikuks registreerida, on erinevaid ja palk. Reisijapileti hind Virtsu-Kuivastu
paljuski lähtuvad reaalsest vajadusest mitte parvlaevaliinil tõuseb 1,30 euro võrra,
aga mugavusest - näiteks lapsele koha Rohuküla-Heltermaa liinil 1,85 euro võrra
olemasolu elukohale lähimas koolis või ning Sõru-Triigi liinil jääb samaks nagu
lasteaias, tasuta ühistranspordi kasutamine kehtivas määruses. Seega peaks piletihind
tööl või koolis käimiseks, maamaksusoodustus olema valdavale enamikule reisijatest siiski
mandril paikneva elukoha ülalpidamiseks jne. taskukohane.
Määruse seletuskirjast: Üle 3500 kg täismassiga sõidukite puhul
Kuivõrd /…/ piletihinna suurenemine märgime, et hinnatõus ja selle mõjud on
veoautode suhtes võib põhjustada omakorda siiski minimaalsed. Rohuküla-Heltermaa
suursaartel müüdavate kaupade ja osutatavate parvlaevaliinil on täna kehtiv hind 15 eurot
teenuste hinna tõusu, mõjudes seega ning määrusega on kavandatud
negatiivselt saarte püsielanike toimetulekule, hinnatõusuks 3 eurot ehk uus piletihind
on ministri hinnangul põhjendatud kehtestada oleks 18 eurot. Hinnatõusu mõjude
soodsam pilet suursaarte elanikele, näitlikustamiseks tähendab see, et kui antud
ettevõtetele või asutustele kuuluvatele massiga sõiduk võtab peale 40 tonni kartulit
täismassiga kuni 3500 kg veoautodele, ja kartuli ühe kg hind on 1,25 eurot, siis
toetamaks väikeettevõtlust, millega tegelemine parvlaeva piletihinna 3 euro suuruse
on transpordiühenduste vaatest suursaartel tõusuga, millele lisandub veokijuhi
kulukam kui mandril. piletihind, ei tõuseks kartuli kg hind isegi
Kui määruse seletuskirja põhjal on piletihinna mitte ühe sendi võrra.
suurenemisest veoautode suhtes põhjustatud Samas suurendatakse määrusega
suursaartel müüdavate kaupade ja osutatavate planeeritud piletihindade tõusuga
teenuste hindade tõus vaid oletuslik, siis seonduvalt 2022. aastal teostatavate reiside
tegelikkuses tuuakse Hiiumaale valdav osa mahte Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil
kaupu üle 3500 kg veokitega ning kuni 3500 206 reisi võrra, võrreldes 2021. aastaga.
kg veokite osatähtsus kogumahust on mõni Täiendavalt otsitakse võimalusi lisalaeva
protsent. Seetõttu on kohapealsete kaupade ja prahtimiseks, mis koos viidatud
teenuste hindade tõus möödapääsmatu ning reisimahtude olulise tõusuga vähendab
see mõjub negatiivselt ka saarte püsielanikele. reisijate ja ettevõtjate sõidukite seisuaegu ja
Oleme nõus väitega, et väikeettevõtlusega omab seega selgelt positiivset mõju, eriti
tegelemine on transpordiühenduste vaatest suursaarte ja nendega seotud ettevõtjatele.
suursaartel kulukam kui mandril, kuid tuleks
lisada ning arvestada, et samaväärselt
väikeettevõtlusega on saartel kulukam ka
teistes suurusjärkudes ettevõtlusega
tegelemine.
Määruse seletuskirjast: Tõenäoliselt väheneks Määruse muudatusega kehtestatakse
sõidukite arv ja prognoositav piletitulu sooduspilet kuni 3500 kg täismassiga
vähesel määral või üldse mitte. Kuna veokitele, mis senises määruses puudus.
ettevõtted peavad niikuinii kaupa Seeläbi sõidavad kuni 3500 kg täismassiga
suursaartele/suursaartelt transportima, siis veokid Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil
nende puhul olulist langust ette näha ei ole. üle 50% soodsamalt kui seni. Üle 3500 kg
6
Hiiumaa puhul on näiteid, kus saarel täismassiga veokite pilethind suureneb
varasemalt edukalt tegutsenud ettevõte on tänu samal liinil 3 euro võrra, mis juba ülal
lisakulutusi toovale transpordiühendusele oma toodud näite puhul ei tõsta
tegevuse saarel lõpetanud ja täies ulatuses märkimisväärselt kaupade/teenuste hinda.
Mandri-Eestisse kolinud. On näiteid, kus on
loobutud uute töökohtade loomisest Hiiumaale Arusaadavalt on saartel ettevõtlusega
ning selle asemel rajatud filiaalid ning uued tegelemine võrreldes mandriga
töökohad mandrile. On üsna tavapärane, et raskendatum, ent ettevõtjad on pidanud ka
logistilistele asjaoludele viidates ei ole meie varem, kehtiva määruse raames arvestama
ettevõtete koostööpartnerid valmis pakkuma transpordiühendustega kaasnevate
samadel põhimõtetel toorme või kauba lisakulutustega.
transporti kliendini kui mandril tegutsevatele
konkurentidele. Taolisi näiteid, kuidas
transpordiühendus mõjutab saartel tegutsevaid
ettevõtteid on veel ja veel ning seetõttu on
vägagi kahetsusväärne lugeda määruse
seletuskirjast, et ei nähta teenuse osutamisel
olulist langust ette, sest ettevõtted peavad
niikuinii kaupu suursaartele/suursaartelt
transportima. Tegelikkuses ei pea kaupu
“niikuinii” transportima ja tänu taolistele
seisukohtadele, et midagi tehakse või tuleb
teha “niikuinii” on ettevõtjatel üha lihtsam
vastu võtta otsuseid töökohtade loomiseks
ning investeeringute tegemiseks teistesse
piirkondadesse.
Määruse seletuskirjast: Tõenäoliselt väheneks Transpordiameti statistika kohaselt sõitis
sõidukite arv ja prognoositav piletitulu Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 2020.
vähesel määral või üldse mitte. /…/ Sama aastal 1750 kuni 23-kohalist bussi, 2021.
kehtib ka liinivedu mitteteostavate aastal 2462 bussi ning 2022. aastaks
bussifirmade puhul, kelle sõitude arv samuti prognoositakse 3040 bussi. Samal liinil
ilmselt ei vähene, sest turismiga seotud sõitis 2020. aastal 2150 üle 23-kohalist
nõudlus ei ole oluliselt vähenenud. Kohalikud bussi, 2021. aastal 2404 bussi ning 2022.
turismiettevõtted on plaanitava hinnatõusu aastaks prognoositakse 2730 bussi. Seega
valguses üha murelikumad, sest kui saare ja mandri vahel sõitvate busside, mis
siseturistide koguarv on viimasel paaril aastal ei ole liinibussid, arv on siiski olnud
püsinud tänu välisriikidesse reisimisele kasvutrendis. Samuti on olnud kasvutrendis
kehtinud piirangutele stabiilsena või kerges täispiletiga sõitvate reisijate arv.
kasvus, siis bussidega reisivate turistide hulk
on siiski vähenenud ning turistid on saarele Märkuses toodud näite puhul nendime, et
saabumiseks kasutanud alternatiivseid kindlasti on erandeid, ent praktikas
transpordivahendeid. Selgitav näide eeldatavasti siiski tasuvad õpilaste pered
planeeritava bussi hinnatõusu valguses. Kui vähemalt osa reisi kuludest ise, ning teada
eesoleval kevadel peaks mõni Tartu kool on, et Hiiumaa on siseturismi osas aasta
planeerima oma 50 õpilasele kooliaasta aastalt üha populaarsemaks muutuv
lõpureisi, siis tähendaks nendele Tartust sama sihtkoht, mistõttu väide, et Hiiumaad ei
kaugele jäävate Hiiumaa ja Riia vahel valikut valitaks edaspidi lõpureiside sihtkohaks, ei
tehes esimene valik enam kui 500 € suurust ole põhjendatud. Arvestada tuleb ka, et
lisakulu puhtalt tänu edasi-tagasi määruse § 4 lõike 2 kohaselt ei tõuse
parvlaevapiletitele. Miks peaks kool sellise reisijapileti hind teiste soodustatud
lisanduva kulu korral eelistama reisi gruppide hulgas ka statsionaarses õppes
sihtkohana Hiiumaad? Kui määruse põhiharidust, üldkeskharidust või
7
seletuskirjas on hinnatõusu suurust kutseharidust omandavale õpilasele ning
reaalsummades välja toodud taandatuna reisija põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54
kohta, siis reaalsuses ei ole alati reisi kulu alusel lisaõpet läbivale õpilasele.
tasuja see üks konkreetne reisija - kulu
kandjaks võib olla näiteks lasteaed, kool,
omavalitsus, ettevõte, organisatsioon vms, kes
lähtub reisi kogukulust, mitte aga selgitusest,
et bussi üleveo hind ühe reisija kohta tõuseb
võrreldes senisega vaid 14 senti.
Määruse seletuskirjast: Veoautode suurenenud Vt ülal toodud selgitust üle 3500 kg
piletihind võib kajastuda toodete ja teenuste täismassiga veoautode hinnatõusu kohta.
hinna mõningases tõusus, ent ei pruugi,
arvestades, et vähenevad ootejärjekorrad
sadamates hoiavad ettevõtjate kulusid oluliselt
kokku ja tagavad kauba kiirema liikumise.
Olukorras, kus kaupade transpordiks saarele ja
saarelt on parvlaev ainus moodus ja sellele
puuduvad alternatiivid, on veoautode
suurenenud piletihinna tõttu toodete ja
teenuste hinnatõus vältimatu. Jah, isik või
ettevõte, kes käib Hiiumaal ühel korral aastas,
ei pruugi 3,00 € suurust hinnatõusu oluliseks
pidada. Aga kui võtta aluseks arvutused, et
lisanduv summa tuleb edasi-tagasi sõiduks
tasuda kahel korral ning ettevõtted teostavad
kaubavedusid regulaarselt ja tihti ka mitmete
sõidukitega, küündib senisele üleveohinnale
lisanduv aastane kogukulu tuhandetesse,
mõnel juhul isegi kümnetesse tuhandetesse
eurodesse. Tegu on suurusjärkudega, mida
lihtsalt ei ole võimalik katta ilma oma kaupade
ja teenuste hindu tõstmata. Ja viitamine
võimalusele, et suureneva piletihinna tõttu
väheneb üldine sõitjate hulk ning seeläbi
vähenevad ootejärjekorrad sadamates, on
samuti lühinägelik - vähemalt Hiiumaa liinil
toimub kaupade vedu peaasjalikult
eelbroneeringutega ja elavasse järjekorda
veoautod üldjuhul ootama ei lähe ning sellest
johtuvalt ei vähene kuidagi nende jaoks ka
ootejärjekordades viibitav aeg.
Kordame varasemat üleskutset võtta Ministeerium kaalus erinevaid võimalusi
parvlaevade hinnastamispõhimõtted ühiselt hinnatõusu ärahoidmiseks, ent paraku on
ette koos Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa hinnatõus ainus viis, kuidas oluliselt
omavalitsuste ja ettevõtjatega, kaaluda suurenenud kulude ja üha suureneva
lähiregioonide parvlaevaliikulse praktikate reisinõudluse tingimustes jätkata suursaarte
plusse-miinuseid, arutada ühiselt võimalusi jaoks eluliselt olulise avaliku liiniveo
ning seejärel kehtestada kõiki osapooli teenuse kvaliteetse osutamisega. Küll aga
rahuldavad üleveohinnad alates 01.01.2023. plaanib ministeerium tulevikus üle vaadata
kogu piletihindade ja erinevate
hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
koostöös saarte esindajatega leida
8
sobivaima süsteemi muutlikes
majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
tagamiseks.
Rahandusministeerium 10.02.2022
kooskõlastuskiri
Olete saatnud kooskõlastamiseks Kuivastu- Riigi ja vedaja (TS Laevad OÜ ja OÜ TS
Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi Shipping) vahel 2014. aastal sõlmitud
parvlaevadel piletihinda tõstva ettepaneku. Ma avaliku liiniveo lepingu punkt 8 sätestab, et
ei saa seda toetada järgmistel põhjustel: veoteenuse osutamisega ei või vedaja
teenida ülemäärast kasu. Veoteenuse kui
Suursaarte ja mandri vahel parvlaevaliine üldist majandushuvi pakkuva teenuse
opereeriva ettevõtte, riigi poolt doteeritava TS hüvitatavad kulud ja mõistlik tulukus
Laevad majandustulemused, sh kasumlikkus, peavad vastama Altmarki kriteeriumidele ja
on väga head. Ka keeruline majanduskeskkond Euroopa komisjoni teatisele 2012/C8/02.
ei ole seda mõjutanud. Selliste Ministeeriumil on õigus nõuda ja vedajal on
majandustulemuste puhul on väga küsitav kohustus Altmarki kriteeriumidele ja
praegune sisuline vajadus täiendavalt riigiabi reeglitele mittevastav ning
piletihinda tõsta. ebaseaduslikuks riigiabiks kvalifitseeruv
ühistransporditoetuse summa
ministeeriumile tagasi maksta koos
intressidega.
Vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele
peab riik kontrollima vedaja poolt
ülemäärase kasu teenimist. 2021. aastal
Transpordiameti poolt tellitud riigiabi
juriidilise ja finantsanalüüsi tulemusena
selgus, et vedaja ei ole lepingu algusest kuni
analüüsi teostamise ajahetkeni (2016. a
oktoober-2021. a oktoober) teeninud
veolepingu täitmisest ülemäärast kasu.
Kuivõrd tegemist on lepinguga, ei ole
kõnealust lepingu punkti 8 võimalik
ühepoolselt muuta. Lepingu punktist 8
erinev regulatsioon on vajadusel võimalik
sätestada uues, 2026. aastast algavas
hankelepingus, kooskõlas Euroopa Liidu
riigiabireeglitega.
Ka näen probleemi selles, et esitatud Esmalt juhime tähelepanu, et määruse
piletihinna tõstmise ettepaneku tulemusel muudatuse tulemusena ei muutu Saaremaa
suureneb Saaremaa ja Hiiumaa inimeste ja seal ja Hiiumaa ning Muhu elanike ega nende
tegutsevate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine sõiduautode sooduspiletihinnad, mis jäävad
teiste Eesti regioonidega võrreldes. samaks nagu aastal 2016. Samuti
Parvlaevaliine on Saaremaa ja Hiiumaa puhul kehtestatakse määrusega suursaarte
peetud ikka n.ö maanteede pikenduseks. esindajate soovidele vastavalt sooduspilet
Parvlaevaliinide kasutamise senisega kohalike N1-kategooria (kuni 3500 kg
võrreldes oluliselt kallimaks muutmine täismassiga) sõidukitele ning rakendatakse
(oludes, kus liine opereeriv riigi poolt laiusega seotud hinnakordajat (1,5) 2,6-
doteeritud ettevõte teenib kenasti kasumit) meetrise laiusega sõidukitele kehtiva 2,5-
irdub sellest printsiibist oluliselt. See meetrise laiusega sõidukite asemel. Lisaks
halvendaks ka saartel tegutsevate ettevõtete kehtestatakse soodsam pilet liinibussidele,
soodustamaks ühistranspordi kasutamist.
9
konkurentsivõimet, sh. turismisektori Erinevalt täna määruse projektis sätestatust
ettevõtjate olukorda. kavatseb ministeerium vähendada ka
Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa
suunal väljumistel reedeti alates kella 13.00
ja Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla
suunal väljumistel pühapäeviti alates kella
13.00 sõidukipileti hinna kordajat 1,5-lt 1,2-
le, mis muudab nädalavahetuse tippaegadel
sõidukitega reisivate isikute kulusid
märgatavalt.
Mis puudutab suursaarte ettevõtlust, siis
nagu eelnevas lõigus mainitud,
kehtestatakse sooduspilet kohalike N1-
kategooria (kuni 3500 kg täismassiga)
sõidukitele, mis täna kehtivas määruses
puudub. Seega muutub väikeettevõtlusega
seotud sõidukite ülesõit poole odavamaks –
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil maksaks
sellise sõiduki sooduspilet senise 8,80 euro
asemel 4,20 eurot ning Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil senise 10 euro
asemel 5 eurot).
Üle 3500 kg täismassiga sõidukite puhul
märgime, et hinnatõus ja selle mõjud on
siiski minimaalsed. Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinil täna kehtiv piletihind üle
3500 kg täismassiga sõidukitele on 15
eurot, määrusega on kavandatud
hinnatõusuks 1 euro ehk uus piletihind
oleks 16 eurot. Rohuküla-Heltermaa
parvlaevaliinil on täna kehtiv hind 15 eurot
ning määrusega on kavandatud
hinnatõusuks 3 eurot ehk uus piletihind
oleks 18 eurot. Sellele lisandub veoki juhi
piletihind vastavalt 4,29 ja 4,86 eurot.
Hinnatõusu mõjude näitlikustamiseks
tähendab see, et kui antud massiga sõiduk
võtab peale 40 tonni kartulit ja kartuli ühe
kg hind on 1,25 eurot, siis parvlaeva
piletihinna 1+4,30 või 3+4,85 euro suuruse
tõusuga ei tõuseks kartuli kg hind isegi
mitte ühe sendi võrra. Samas suurendatakse
määrusega planeeritud piletihindade
tõusuga seonduvalt 2022. aastal
teostatavate reiside mahte Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinil 864 reisi võrra ja Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil 206 reisi võrra,
võrreldes 2021. aastaga. Täiendavalt
otsitakse võimalusi lisalaeva prahtimiseks,
mis koos viidatud reisimahtude olulise
10
tõusuga vähendab reisijate ja ettevõtjate
sõidukite seisuaegu ja omab seega selgelt
positiivset mõju, eriti suursaarte ja nendega
seotud ettevõtjatele.
Eelnevast tulenevalt palume Majandus- ja Kokkuvõttes tõdeme, et ministeerium
Kommunikatsiooniministeeriumil veelkord kaalus erinevaid võimalusi hinnatõusu
kaaluda Kuivastu-Virtsu, Rohuküla- ärahoidmiseks, ent paraku on hinnatõus
Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinide ainus viis, kuidas oluliselt suurenenud
piletihindu tõstva majandus- ja taristuministri kulude ja üha suureneva reisinõudluse
määruse kehtestamise põhjendatust. tingimustes jätkata suursaarte jaoks eluliselt
olulise avaliku liiniveo teenuse kvaliteetse
osutamisega. Küll aga plaanib ministeerium
tulevikus üle vaadata kogu piletihindade ja
erinevate hinnakriteeriumite lahendused
ning soovib koostöös saarte esindajatega
leida sobivaima süsteemi muutlikes
majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
tagamiseks.
Hiiumaa Vallavalitsus 10.02.2022 kiri
Määruse eelnõus välja toodud muudatused, Teadmiseks võetud.
mis vähendavad ühistranspordiseaduse sätete
kordamist (eelnõud § 1 p 1 ja 3) või
ühtlustavad sõnastust (eelnõu § 1 p 2) on
mõistlikud. Samuti on hea meel tõdeda, et
eelnõus on sõnastatud lahendus Hiiumaa
väikeettevõtjate poolt murekohana esile
toodud teemale, mille kohaselt rakendati
piletihinnale kordajat 1,5 neile sõidukeile,
mille laius on üle 2,5 m.
Kiiduväärt on püsielanike jt teatud Mittearvestatud.
reisijagruppide sõidusoodustuse 50% määra Ajateenistuses olijatele puudub soodustus
tõstmine 65%ni (eelnõu § 1 p 1). Seejuures ka kehtivas, muudetavas määruses ning
teeme ettepaneku kaaluda soodusmäära plaanitud reisija tavapileti hinnatõusu
kehtestamist ka ajateenistuses olijaile – suurus on Rohuküla-Heltermaa liinil 1,85
Hiiumaalt minnakse tihti pärast põhikooli eurot, mis peaks siiski üldjuhul olema
mandrile, mistõttu püsielaniku soodustus reisijale taskukohane. Lisaks
enam ei laiene, aga lähedased on siiski kompenseeritakse vastavalt
Hiiumaal. Olulist kulu selline soodustus riigile kaitseväeteenistuse seaduse § 54
kaasa ei too, küll aga annab märku ajateenijale sõidukulu piirmäära ulatuses
ajateenistuse väärtustamisest. üks kord sõiduks puhkusele ja tagasi
ajateenistuskohta.
Märgime, et ühistranspordiseaduse § 36
lõigete 4 ja 5 kohaselt on sellise soodustuse
kehtestamine võimalik ka vallavalitsusel.
Eelnõu § 1 punktis 2 nimetatud täiendus Teadmiseks võetud.
“sooduspiletit kasutatavaks isikuks” lahendab Sõiduauto pileti soodushind kohalikule
aastatepikkuse diskussiooni määruse senise saareelanikule tuleneb
sõnastuse mitmetitõlgendusest – kas ühistranspordiseaduse § 36 lõike 3 punktist
saareelanikul teise sama saare elaniku autoga 1. Ettepaneku rakendamiseks on vajalik
reisides on õigus saada üleveoks soodushinda muuta ühistranspordiseadust, mida ei saa
või mitte. Samas rõhutame, et kogukonna teha antud määruse menetlusega.
11
vaates ja määruse üldist mõtet silmas pidades
on igati põhjendatud, et ka n.ö hiidlasel teise
hiidlase autoga üle mere sõites rakendataks
autopiletile püsielaniku soodustushinda ja
loodame, et see teema juba lähitulevikus ka
õigusruumis sellisena sätestatakse. Vajadusel
oleme valmis täpsemalt selgitama.
Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punktis 1 Arvestatud.
esitatud sõnastust määruse § 4 lg 2 punkti 1
osas muuta, kuna eelnõu sõnastuse kohaselt
võib välja lugeda, et soodustus kehtib kuni 16-
aastase isiku saatjale, kel on puue.
Keelekasutuse osas tekitab küsimusi määruses Mittearvestatud.
kasutatud termin “sõitjapilet”. Määruses kasutatakse mõisteid „sõitjapilet“
Ühistranspordiseaduses on kasutusel “pilet” ja ja „sõidukipilet“, eristamaks reisijaid ja
“sõidupilet”. sõidukeid.
Oleme eelnõu koostajatega ühel meelel, et Teadmiseks võetud.
jätkuvalt on põhjendatud tasuta ülevedu
puuetega isikute erinevatele sihtgruppidele ja
sellekohaste tõendite loetelu dubleerimata
jätmine on samuti mõistlik.
Hiiumaa kogukonna huvide eest seistes ei saa Teadmiseks võetud.
me nõustuda piletihinna määruse lisas toodud Nädalavahetuse koefitsienti vähendatakse
piirhindadega. määrusega 1,5 pealt 1,2 peale. Veoautode
Eelnõu seletuskirja kohaselt avalduvad suurenenud piletihind võib kajastuda
määrusest tulenevad mõjud peamiselt toodete ja teenuste hinna mõningases
majandusele, mõju puudub regionaalarengule tõusus, ent ei pruugi, arvestades, et
ning elukeskkonnale. vähenevad ootejärjekorrad sadamates
Nõustume, et eelnõu toob kaasa negatiivse hoiavad ettevõtjate kulusid oluliselt kokku
mõju majandusele: ja tagavad kauba kiirema liikumise.
- ettevõtja võimalus mandriettevõtjaga Sadamates järjekorras ootamine on
võrreldes konkurentsivõimelist hinda ettevõtjatele kulukam kui piletihinnatõus,
pakkuda väheneb, mistõttu ettevõtja mis täismassiga kuni 3500 kg veoautole on
riskid suurenevad, ettevõtluse areng Virtsu-Kuivastu liinil 3,20 eurot ning
saab pärsitud ja ka välisinvestorite huvi Rohuküla-Heltermaa liinil 4,30 eurot ning
kahaneb; täismassiga üle 3500 kg veoautole Virtsu-
- teenuste ja kaupade hinnad, mida Kuivastu liinil 1 euro ning Rohuküla-
ettevõtja kohapeal vajab, kallinevad, Heltermaa liinil 3 eurot. Kui veoauto peal
kuna hind tõuseb transpordi tõttu; on näiteks 15-20 tonni kaupa, siis kauba
- erivedudel (piim, betoon, kütus jne) veohinda ei tõsta piletihinna tõus
tuleb paratamatult üks suund sõita praktiliselt üldse.
tühjalt, mistõttu piletihinna tõus võib
neid tootegruppe mõjutada teistest
rohkem;
- turismi valdkonna käive väheneb, eriti
majutus- ja toitlustussektoris, kuna
saartele tulek ja siinsete teenuste
hinnad kallinevad võrreldes mandriga,
seega Hiiumaa ja Saaremaa kui
sihtkoha konkurentsivõime langeb;
- kogukonna aastatepikkused
pingutused hooaja pikendamiseks, mis
12
erinevaid ettevõtlusvaldkondi jõus
hoiaks, on olnud tulutud.
Majanduslikku mõju on põhjalikult selgitanud
MKM-le saadetud arvamuses Hiiumaa
Ettevõtjate Liit.
Siiski peame oluliseks ka mõju
regionaalarengule ja elukeskkonnale:
- elukallidus tõuseb;
- elukvaliteeti tõstvate kultuuri- ja
spordisündmuste korraldamise ja seega
nendel osalemise kulud tõusevad;
- Hiiumaaga seotud inimeste liikumine,
samuti suvehiidlaste arv väheneb;
- piirkonna toimimise ja arenguga
otseselt seotud erinevate valdkondade
spetsialistide (tehnika hooldaja,
koolitaja jne) tulek kallineb oluliselt –
edasi-tagasi reisi korral suisa 12,16
eurot. Reedese ja pühapäevase 1,5
koefintsendi korral isegi enam. Näiteks
ainuüksi Hiiumaa Ametikooli näitel on
see väga arvestatav lisakulu aastas, mis
vähendab kooli konkurentsivõimet
haridusturul. Mõlemat eelnimetatud
valdkonda puudutab eeldatav
ehitushindade tõus ja samaaegne
kinnisvara hindade langus.
Märkida tuleb ka asjaolu, et piletihinna sellise
tõusu korral väheneb laevade täitumine
eelkõige hooaja välisel ajal. Reisijate arvu
vähenemisel jääb riigil omakorda saamata
olulisel määral piletitulu.
Piletihinna määruse aruteludel on tehtud Teadmiseks võetud.
ettepanek hinna indekseerimiseks. Toetame Ministeerium plaanib tulevikus üle vaadata
seda ettepanekut eeldusel, et indekseerimine kogu piletihindade ja erinevate
on üheselt seotud vedaja lepingus oleva hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
indekseerimissüsteemiga. koostöös saarte esindajatega leida
sobivaima süsteemi muutlikes
majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
tagamiseks, sealjuures kaalutakse kindlasti
ka indekseerimisega seonduva lahenduse
võimalikkust.
Vormistuslik ettepanek: mõistlik on Arvestatud.
piletihinnad ümardada 5 või 0-ga lõppevaks –
nii on reisijal kui ka kassatöötajal lihtsam, sest
kindlasti on reisijaid, kes jätkuvalt sularahas
arveldavad.
Kordame varasemat üleskutset parvlaevade Teadmiseks võetud.
hinnastamispõhimõtted ühiselt koos Hiiumaa, Nagu ülal selgitatud, plaanib ministeerium
Saaremaa ja Muhumaa omavalitsuste ning tulevikus üle vaadata kogu piletihindade ja
ettevõtjatega läbi arutada, kaaluda erinevate hinnakriteeriumite lahendused
lähiregioonide parvlaevaliikulse praktikate ning soovib koostöös saarte esindajatega
13
plusse-miinuseid, arutada ühiselt võimalusi leida sobivaima süsteemi muutlikes
ning alles seejärel kehtestada kõiki osapooli majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
rahuldavad üleveohinnad. tagamiseks.
Eeltoodut arvestades ei saa me nõustuda Mitte arvestatud.
korrektse kaasamiseta ning kiirustades ellu Ministeerium kaalus erinevaid võimalusi
viidava hinnatõusu plaaniga. Soovime eelnõu hinnatõusu ärahoidmiseks, ent paraku on
kehtestamise edasilükkamist kuni 01.01.2023 hinnatõus ainus viis, kuidas oluliselt
ning ühiste läbirääkimiste alustamist parima suurenenud kulude ja üha suureneva
võimaliku lahenduse leidmiseks nii reisinõudluse tingimustes jätkata suursaarte
parvlaevaliiklust korraldava riigi, kohaliku jaoks eluliselt olulise avaliku liiniveo
omavalitsuse, saarte elanikkonna kui teenuse kvaliteetse osutamisega.
ettevõtjate jaoks.
Saaremaa Vallavalitsuse 11.02.2022 kiri
Palume ministeeriumil põhjalikult kaaluda Vastavalt 2014. aastal sõlmitud sõitjateveo
piletihindu tõstva määruse kehtestamise avaliku teenindamise lepingule ei sõltu
vajadust järgmistel põhjustel: vedaja tulud riigi poolt määratavast
1. Kuna eelpool nimetatud liine on saarte piletihinna tõusust või langusest, kuna
puhul peetud nn maantee pikenduseks, siis ettevõtte jaoks on teenuse hind lepingus
piletihinna tõstmisel suureneb mandril elavate kokku lepitud. Vt ülal ülemäärase kasu osas
saarlaste, Saaremaa külastajate ja siin antud selgitust Rahandusministeeriumi
tegutsevate ettevõtete ebavõrdne kohtlemine 10.02.2022 kirjale.
võrreldes teiste Eesti piirkondadega.
2. Kallinev piletihind avaldab olulist mõju Nagu juba ülalpool selgitatud, kaalus
saarel tegutsevate ettevõtete ministeerium erinevaid võimalusi
konkurentsivõimele. Suurima löögi saab hinnatõusu ärahoidmiseks, ent paraku on
turismisektor, mille külastatavus kallima hinnatõus ainus viis, kuidas oluliselt
piletihinna tõttu väheneb ja see omakorda suurenenud kulude ja üha suureneva
mõjutab turismiettevõtjate jätkusuutlikkust. reisinõudluse tingimustes jätkata suursaarte
3. Teadaolevalt ei ole suursaarte ja mandri jaoks eluliselt olulise avaliku liiniveo
vahel parvlaevaliine opereeriva ettevõtte TS teenuse kvaliteetse osutamisega. Küll aga
Laevade majandustulemused halvad, mis plaanib ministeerium tulevikus üle vaadata
vastupidises olukorras võiks olla põhjenduseks kogu piletihindade ja erinevate
piletihinna tõusule. hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
koostöös saarte esindajatega leida
sobivaima süsteemi muutlikes
majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
tagamiseks.
Muhu Vallavalitsus 11.02.2022 kiri
Tavapiletite hinnatõusuga seatakse saarte Vt selgitusi ülal Saaremaa Vallavalitsuse
inimesed ja ettevõtjad veelgi ebavõrdsemasse esitatud märkuste kohta.
olukorda võrreldes Eesti teiste piirkondadega.
Juba praegu on saartele sõitmise kuvandiks
suur raha- ja ajakulu, uute piletihindade
kehtestamisel süveneb see veelgi ning saarte
külastuse asemel leiavad potentsiaalsed saarte
külastajad tee teistesse Eesti regioonidesse või
välismaale. Ei saa ka unustada, et paljud saarte
elanike järeletulijad kas õpivad või elavad
Mandri-Eestis ning omavad oma praeguses
elukohas ka sissekirjutust – seega mõjutaks
hinnatõus oluliselt ka neid inimesi, mille
tagajärjel võib oluliselt väheneda ka nende
14
saarlaste-hiidlaste-muhulaste side oma
kodukohaga. Aastaid on räägitud, et
parvlaevaliinid peaksid olema taskukohased ja
toimima nö maantee pikendusena või
vähemalt regionaalpoliitika ja võrdse
kohtlemise printsiibi alusel peab selles suunas
liikuma. Uute hindade kehtestamisega
kaugenetakse nendest põhimõtetest ja see
muudab tühiseks ka varasemad lubadused ning
põhimõtted.
Parvlaevaliine opereeriva ettevõtte TS Laevad Vt selgitusi ülal Saaremaa Vallavalitsuse ja
majandustulemused on stabiilselt head ja ei Rahandusministeeriumi esitatud märkuste
vaja seega täiendavat lisatulu suursaarte kohta.
elukeskkonna ja konkurentsivõime arvelt.
Oleme üheselt vastu kavandatavale Võetud teadmiseks.
piletihindade tõstmisele, kuid oleme jätkuvalt Nagu selgitatud ülalpool, plaanib
valmis aruteludeks parvlaevade piletite ministeerium tulevikus üle vaadata kogu
hinnastamispõhimõtete üle. piletihindade ja erinevate
hinnakriteeriumite lahendused ning soovib
koostöös saarte esindajatega leida
sobivaima süsteemi muutlikes
majandusolukordades jätkusuutliku teenuse
tagamiseks.
15
15.02.2022
Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruse nr 120 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle
haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja
Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määruse eelnõu on välja töötatud ühistranspordi seaduse (ÜTS) § 31 lõike 2 punkti 3, § 31 lõike
3 punkti 1, § 36 lõike 3 punkti 1 ja § 36 lõike 5 alusel.
ÜTS kohaselt on maakonnaliinil ja kaugliinil majandus- ja taristuministri pädevuses kehtestada
sõitja puhul kõrgeim piletihind ning selle piires kehtestab Transpordiameti peadirektor
sõitjapileti konkreetse hinna. Sõiduki ja haagise puhul on majandus- ja taristuminister pädev
kehtestama konkreetsed piletihinnad. Samuti kuulub majandus- ja taristuministri pädevusse
sõidusoodustuste kehtestamine.
Käesoleva määrusega muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. septembri 2015. a
määruse nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim
piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu,
Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ 1. mail 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT
I, 08.01.2019, 1).
Muudatuste kohaselt muudetakse määruse teksti ning määruse lisaga kehtestatakse uued
piletihinnad suursaarte (Saaremaa, Muhu, Hiiumaa) ja mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel
toimuval liiniveol.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
meremajandusosakonna õigusnõunik Hana-Maarja Helinurm (tel: 639 7663, e-post: hana-
[email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: anne-
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv sisaldab määruse muudatusi ning teine
on määruse jõustumisnorm. Kuna võrreldes kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri
25. septembri 2015. a määrusega nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval
liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused
Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ (edaspidi kehtiv määrus)
on muudatusi alla poole teksti mahust, on eelnõu koostatud muudatuste loeteluna.
1
ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
kõrgeima piletihinna sõitjateveol laevaliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil. Sama paragrahvi
lõike 3 punkti 1 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kaugliinil ja
maakonnaliinil avaliku teenindamise lepingu alusel veeliikluses sõiduki ja selle haagise veo
hinna. ÜTS § 36 lõike 1 punkt 2, lõike 3 punkt 1 ja lõige 5 annavad valdkonna eest vastutavale
ministrile õiguse kehtestada avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kaugliinil
ja maakonnaliinil sõidusoodustusi. Sõitjapileti konkreetse hinna kehtestab ÜTS § 31 lõikest 4
tulenevalt Transpordiameti peadirektor käskkirjaga ministri poolt määratud kõrgeima hinna
piires, arvestades riigieelarvest eraldatud vahendite mahtu.
§ 1. Määruse muudatused
Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 4.
Paragrahvi 4 lõige 1 sätestas seitsme punktiga loetelu tasuta sõidu õigust omavatest isikutest.
Kuna tasuta sõidu õigust omavate isikute loetelu on toodud ühistranspordiseaduse (ÜTS) §-s 34,
viidatakse ka muudatuse kohaselt sellele sättele ega korrata sätte sisu, sarnaselt majandus- ja
taristuministri 30.04.2021 määruses nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval
liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused
Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“1 (edaspidi määrus nr 20) kehtestatule.
Paragrahvi 4 lõige 2 sätestas loetelu 50% suuruse sõidusoodustuse saamise õigust omavatest
isikutest. Kuna valdkonna eest vastutava ministri pädevuses on kehtestada sõitja kõrgeim
piletihind, mitte konkreetne sõitjapileti hind, siis on sõidusoodustuse fikseerimiseks asjakohane
näha ette soodustuse määr ning muudatuse kohaselt suureneb sättes kirjeldatud isikute
sõidusoodustus 65 protsendini. See tähendab, et nimetatud isikute piletihind on 65% väiksem
tavapileti hinnast.
ÜTS § 36 lõige 4 sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks
§-s 36 nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse
määra ka mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab
avalik huvi ning soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus.
ÜTS-i seletuskirjas2 on selgitatud: „Avalik huvi võib seisneda näiteks muu ühiskonnaga
võrreldes halvemas situatsioonis olevate isikute toetamises läbi soodustuse, suurendades seega
ühiskondlikku õiglust. Seega ei saa soodustusi kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab
olema kujunenud teatav ebavõrdne olukord, mida püütakse soodustuste andmisega leevendada.
Näiteks saartel elavad inimesed eristuvad teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile ja
tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist võimalust kui sõita praamiga, see aga toob kaasa
lisakulusid. Seega kuuluvad saareelanikud isikute gruppi, kes eristuvad teistest eesti elanikest.
Järelikult olemas on objektiivne eristamise alus, see on suuremad kulud Eestis liikumiseks.
Siinjuures peab rõhutama, et soodustuste tegemise põhjuseks saavad olla just suuremad kulud,
aga mitte elukoht, mille kohta on vaja teavet vaid soodustusi saavate isikute kindlakstegemiseks.
Samuti on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, miks teha soodustusi just saartel elavatele
isikutele – tagada neile võimalus liikuda Eestis vähemalt ligilähedaseltki samasuguste kuludega
võrreldes mandril elavate isikutega. Samas, kui näiteks kehtestada ühes omavalitsuses
sõidusoodustus ainult selle omavalitsuse elanikena rahvastikuregistrisse kantud üliõpilastele,
1
Majandus- ja taristuministri 30.04.2021 määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte
vahelistel laevaliinidel“: https://www.riigiteataja.ee/akt/105052021005
2
Ühistranspordiseadus 812 SE. Seletuskiri kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44d39212-790c-442f-894b-930c8e69d223
2
jättes soodustatute hulgast välja teistesse omavalitsustesse registreeritud üliõpilased, kuigi
mõlemad õpivad ühes ülikoolis, siis võib mõistlik ja asjakohane põhjus puududa ja tegemist olla
keelatud diskrimineerimisega. Eelkõige on võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelnõu
§ 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte
elanikke.“.
Määruse § 4 lõikega 2 kehtestatakse teatava kategooria sõitjate piletihinnale 65%
sõidusoodustus. Täpsemalt nähakse 65% suurune sõidusoodustus ette järgmistele sõitjate
kategooriatele:
1) sügava puudega isiku saatja või puudega kuni 16-aastase isiku saatja. ÜTS § 36 lõike 1 punkti
2 kohaselt antakse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol veeliikluse sättes
nimetatud isikutele sõidusoodustust kuni 100 protsenti piletihinnast. Sõidusoodustuse ulatuse
kehtestamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril;
2) põhi-, üldkesk- või kutseharidust omandav või lisaõpet läbiv õpilane. ÜTS § 36 lõige 1 punkt
2 lubab õpilasele kehtestada sõidusoodustuse kuni 100 protsenti pileti hinnast;
3) üliõpilane, välja arvatud suveperioodil. Soodustus on juba kehtivas määruses kehtestatud ÜTS
§ 36 lõike 4 alusel, mis sätestab, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol
võib kehtestada sõidusoodustusi ja suurendada sõidusoodustuse määra ka mõnele teisele
üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile, kui seda nõuab avalik huvi ning
soodustuse kehtestamiseks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS-i seletuskirja kohaselt on
võimalike soodustatud isikutena silmas peetud eelkõige ÜTS § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud
isikuid: näiteks eakaid, üliõpilasi ning saarte ja väikesaarte elanikke. Õppeperioodi välisel ajal
on üliõpilane võrdne tavapärase täiskasvanuga;
4) üle 65-aastane isik. Soodustus on juba kehtivas määruses kehtestatud ÜTS § 36 lõike 4 alusel
ning nagu eelnevas punktis välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud
isikutena silmas ka eakaid;
5) Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Saare
maakonnas ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht
on Hiiu maakonnas ning Sõru-Triigi parvlaevaliinil isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht
on Saare või Hiiu maakonnas;
6) Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel veetava liinibussi sõitja ja liinibussi
juht. Loogiline on laiendada sõidupileti soodustust ka liinibussi juhile, sest liinibussile kehtib
sõiduki sooduspilet ning riik soovib soodustada ühistranspordi kasutamist;
7) paragrahvi 5 lõikes 1 nimetatud sõiduki, samuti jalgratta juht. Arvestades, et juriidiline isik on
õiguslik fiktsioon, ei ole tal võimalik endale kuuluvat sõidukit juhtida. Seetõttu kehtestatakse
sättega sooduspilet Saarema või Hiiumaa asukohaga juriidilise isiku sõiduki juhile. Nimetatud
sätte eesmärgiks ei ole aga saare püsielaniku (füüsilise isiku) sõidukit juhtivale mitte-
püsielanikule sõidusoodustuse kehtestamine. Tegemist on olukorraga, kus juriidiline isik
ostab oma nimel ja arvel pileti sõiduks, mis on seotud tema majandustegevusega. Kui
füüsilisest isikust reisijad saavad oma soodustuse õigust tõendada ID-kaardiga, mille kaudu
tehakse päring rahvastikuregistrisse, siis juriidilise isiku puhul ei ole vastav lahendus mõeldav
ning soodustuse saamise õigus on mõistlik siduda juriidilisele isikule kuuluva sõiduki
juhtimise faktiga (vt ka selgitust punktis 2). Jalgratta juhi sooduspilet kehtib sõltumata juhi
rahvastikujärgsest elukohast.
Loetelu punktides 5-6 nimetatud isikute soodustus kehtestatakse ÜTS § 36 lõike 4 alusel ning
nagu eespool välja toodud, on seadusandja pidanud võimalike soodustatud isikutena silmas ka
saarte elanikke. Täiendavalt on seadusandja ÜTS seletuskirjas märkinud, et soodustusi ei saa
kehtestada oma äranägemisel, vaid selleks peab olema kujunenud teatav ebavõrdne olukord,
mida püütakse soodustuste andmisega leevendada. Näiteks saartel elavad inimesed eristuvad
teistest Eesti elanikest selle tõttu, et kodust mandrile ja tagasi saamiseks ei ole neil sisuliselt teist
võimalust kui sõita parvlaevaga, see aga toob kaasa lisakulusid. Saartel elavatele isikutele
3
soodustuste tegemist on seadusandja pidanud mõistlikuks ja asjakohaseks, vähendamaks nende
kulusid ja tagamaks neile mandril elavate isikutega ligilähedane võimalus Eestis liikumiseks.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil sõitis 2020. aastal püsielaniku sooduspiletiga 16% vähem inimesi
kui 2019. aastal (316 853 vs 377 949), tavapiletiga sõideti 2020. aastal 2019. aastast vähem 17%
võrra (632 295 vs 761 979). Sooduspiletiga reisijate arv vähenes 31%. 2020. ja 2021. aasta
võrdluses on tavapiletiga reisijate arv kasvanud 11,6% (632 295 vs 708 169) ning püsielaniku
soodustusega reisijate arv on kasvanud vähem – 10,8% (316 853 vs 351 314). Kasvanud ka
tavapiletiga sõidukite arv – 11% (291 477 vs 327 713) ning soodustusega sõidukite arv– 12,7%
(177 368 vs 203 070).3
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil sõitis 2020. aastal püsielaniku sooduspiletiga 14,3% vähem
inimesi kui 2019. aastal (131 851 vs 154 271), ent tavapiletiga sõideti 2020. aastal 2019. aastast
vähem vaid 1% võrra (249 384 vs 252 059). Sooduspiletiga reisijate arv vähenes 2020. aastal
17,1%. 2020. aastal sõitis Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil püsielaniku soodustusega 131 851
inimest, ent tavapiletiga 249 384 inimest. Seega saari külastavate isikute, kes ei ole suursaarte
püsielanikud, arv on püsinud ka pandeemia aja piirangutest sõltumata ning püsielanikest reisijate
arv märgatavalt langenud. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on tavapiletiga reisijate arv kasvanud
13,5% (249 384 vs 288 266) ning püsielaniku soodustusega reisijate arv on kasvanud vähem –
10% (131 851 vs 147 049). Kasvavate tavapiletiga reisijate arvuga seonduvalt on kasvanud ka
tavapiletiga sõidukite arv – 15% (110 275 vs 126 820), soodustusega sõidukite arv on kasvanud
vähem – 12,5% (79 706 vs 90 786).
Võrreldes 2020. aasta ja 2019. aasta liinivedude statistikat Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinidel, on selge, et 2020. aasta COVID-19 pandeemia tingimustes
vähenesid püsielanike ülesõidud (nii reisijad kui ka sõidukid) rohkem või sarnasel määral kui
külastajate ülesõidud ning suurenenud nõudlus liiniveole on tingitud suures osas suursaarte
külastajate ja mandrilt pärit ettevõtete sõidukite ülevedude arvu kasvust, mis moodustavad
enamuse ülesõitvatest sõidukitest. Järelikult on märkimisväärne osa liiniveomahu nõudluse ja
seeläbi kulude suurenemisest tekkinud tavapiletiga reisijate (külastajate) ja neist tingitult
sõidukite arvu suurenemisest, mitte suursaarte püsielanike arvelt, seda eriti Rohuküla-Heltermaa
parvlaevaliinil, mistõttu on õigustatud püsielanike jt soodustatud isikute sõidusoodustuse
suurenemine läbi selle, et sõidusoodustusega pileti hind jääb kehtiva määrusega samale tasemele.
Kui suursaarte elanikel on seoses oma elukohaga suuremad kulutused transpordile, siis
külastajate puhul see nii ei ole. Majandus- ja taristuministri hinnangul ei ole põhjendatud, et
külastajate tõusust tingitud liiniveo kulude kasvu peaksid katma ka suursaarte püsielanikud ja
muud soodustatud grupid, mistõttu neile kehtiv sõidusoodustuse määr tõuseb 65%-ni.
Paragrahvi 4 lõige 3 sätestas, et tasuta sõidu või sooduspiletiga sõidu õiguse olemasolu saab
tõendada ka määruse paragrahvi 4 lõikes 1 nimetamata dokumendi, samuti elektroonilise vahendi
või asjaoluga, mis võimaldab järeldada sõidusoodustuse olemasolu. Sõidusoodustuse olemasolu
tõendamise alused on sätestatud juba ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3, mistõttu neid määruse tekstis üle
ei korrata.
Punktiga 2 täiendatakse määruse § 5 lõike 1 punkte 1–3. Määruse § 5 lõige 1 sätestab sõiduki
sooduspileti kasutamise alused suursaarte püsielanikele. Õiguskantsler on oma 27.09.2021 kirjas
nr 6-3/211378/2106415 nentinud, vastusena pöörduja esitatud küsimusele kehtiva määruse ja
määruse nr 20 sõnastuse erisuse kohta, et kui sama küsimust käsitlevates määrustes on erinev
sõnastus, ning see osutub oluliseks, on võimalik korrigeerida ka määruse nr 120 (s.o kehtiva
määruse) sõnastust. Õigusselguse huvides täpsustatakse seega määrust ning sõnastatakse säte
kooskõlas ÜTS § 36 lõikega 3 selliselt, et sõiduki sooduspiletiga saavad sõita need suursaarte
3
Siin ja edaspidi on statistika pärit avaliku liiniveo korraldaja Transpordiameti andmetest.
4
püsielanikud, kes on sama sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt sõiduki omanikuks,
vastutavaks kasutajaks või kasutajaks.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 5 lõiget 3, mis sätestab, et vedaja on kohustatud tasuta vedama
sügava puudega isikut, raske nägemispuudega isikut või puudega kuni 16-aastast isikut
transportivat sõiduautot ja alla 3,5-tonnise täismassiga sõidukit, välja arvatud meditsiini- või
raviasutuse transpordivahendit, kui puudega isik esitab isikut tõendava dokumendi ja puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaardi või riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 35 alusel väljastatud pensionitunnistuse, millele on märgitud
andmed puude raskusastme ja puude tähtaja kohta. Muudatuse kohaselt jäetakse välja viide tasuta
veo aluseks olevatele tõenditele, kuivõrd need on toodud ÜTS § 32 lõigetes 2 ja 3.
Punktiga 4 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkti 1, mis kehtestas hinnakordaja (1,5) üle 2,5-
meetrise laiusega sõiduki piletile. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse
nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“4 (edaspidi määrus
nr 42) lisas 1 koodi 1103 all on toodud lubatud sõidukite suurim laius, mis üldjuhul on 2,55 m,
ent teatud sõidukite puhul (köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered) on lubatud
laius 2,6 m. Sellest lähtuvalt on õigem rakendada hinnakordajat sõidukitele, mis ületavad
määruses nr 42 toodud maksimaalset lubatud laiust 2,6 m. Muudatuse kohaselt hakkaks
hinnakordaja kehtima seega üle 2,6-meetrise laiusega sõiduki piletile.
Punktiga 5 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkti 3, mis kehtestas Virtsu-Kuivastu ja
Rohuküla-Heltermaa suunal väljumistel reedeti alates kella 13.00 on sõidukipileti hinna
kordajaks 1,5, ning punkti 4, mis kehtestas Kuivastu-Virtsu ja Heltermaa-Rohuküla suunal
väljumistel pühapäeviti alates kella 13.00 on sõidukipileti hinna kordajaks 1,5. Muudatuse
kohaselt hakkaks nimetatud punktides kehtima hinnakordaja 1,2.
Punktiga 6 muudetakse ja kehtestatakse määruse lisa „Piletihinnad ja sõidusoodustused avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol Kuivastu–Virtsu, Rohuküla–Heltermaa ja Sõru–
Triigi parvlaevaliinidel“ uues redaktsioonis.
Uue lisa kohaselt tõstetakse reisija tavapileti ning teatud sõidukite ja nende haagiste tavapiletite
hinda. Sõidukite sooduspiletitele jäävad kehtima kehtivas määruses toodud hinnad. See
omakorda tähendab, et soodustusega piletite hindadele kehtiv sõidusoodustus suureneb võrreldes
kehtiva määruse kohase sõidusoodustuse ulatusega.
Reisija tavapileti kõrgeim hind suureneb Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 1,29 euro võrra ning
Rohuküla-Heltermaa liinil 1,46 euro võrra. Sõiduauto tavapileti hind suureneb Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinil 3,60 euro võrra ning Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 4,29 euro võrra. Kõik
nimetatud hinnad tõusevad võrreldes kehtiva määrusega 43%. Muude sõidukite puhul jääb
hinnatõus Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil vahemikku 7-43% ning Rohuküla-Heltermaa
parvlaevaliinil vahemikku 20-43%. Sõru-Triigi parvlaevaliinil hindu ei muudeta, sest
teostatavate reiside arv on väike ning puuduvad järjekordadega seonduvad ülesõiduprobleemid.
Nagu punkti 2 selgituste juures välja toodud, on selge, et võrreldes 2020. aasta ja 2019. aasta
liinivedude statistikat Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel, vähenesid
2020. aasta COVID-19 pandeemia tingimustes püsielanike ülesõidud (nii reisijad kui ka nende
sõidukid) mõlema liini peale kokku rohkem kui külastajate ülesõidud.
4
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded
ning nõuded varustusele“: MKM_m41_lisa1.pdf (riigiteataja.ee).
5
Oluliselt on kasvanud ka haagiste ja veokite ülevedu 2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses. Virtsu-
Kuivastu parvlaevaliinil on olnud haagiste kasv 8%, Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 4%.
Samuti on kasvanud veoautode ülesõit – Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 1,4%, Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil 5%. 2020. ja 2021. aasta võrdluses on haagiste arv kasvanud kokku
14% kõikide haagisepiletite arvu summast Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil, 16% Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil. Veoautode arv on kõikide veoautopiletite arvestuses kasvanud kokku
20% Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil ning 24% Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil.
2020. ja 2021. aasta võrdluses vähenes Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil üleveetavate busside arv
2,8 % ning kasvas Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 20%.
Hiiumaa vallavalitsus on esitanud Transpordiametile ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile pöördumise seoses parvlaevaühenduste jätkusuutlikkusega,
milles muu hulgas tuuakse välja, et vaatamata reiside arvu pidevale suurenemisele on viimastel
aastatel juunis-juulis tõusnud nii 100-protsendilise täituvusega reiside osakaal kui
mahajäämusega reiside arv. Juulikuus tehti reise eelmise aastaga võrreldes 21 võrra rohkem, aga
kaile maha jäänud autode arv siiski suurenes, suisa 1219 liinimeetri võrra. Maha jäänute hulk on
tegelikkuses veelgi suurem, kuna statistikas ei kajastu sadama-alast väljaspool ootavad sõidukid.
2018. aastaga võrreldes on suvekuudel Heltermaa-Rohuküla parvlaevaliinil reiside arv
suurenenud 6 protsenti ja üle mere sõitnud 10 protsenti rohkem inimesi. Sõidukite arv on tõusnud
19 protsenti. 2021. aasta kolmel suvekuul kokku oli 100% täituvusega reise 26% rohkem kui
aasta varem.5
Viimati tõsteti piletihindu 2016. aastal. 2016. aastaga võrreldes on parvlaevaliinide kulud
oluliselt suurenenud, peamiselt kütusekulude ja palkade kasvu tõttu ning samuti alates aastast
2018 suvekuude ja suuremate pühade tõttu suurenenud nõudluse rahuldamiseks täiendavalt
tellitud reiside tõttu. Võrreldes 2019. aastaga on suursaarte parvlaevaliinide maksumus
suurenenud ca 2,5 mln euro võrra, mis tuleneb lisareiside tellimisest, lisaks on toetuse
suurenemise vajadust mõjutanud ka merendussektori palgatõus 11% ja tarbijahinnaindeksi 4,2%
kasv. Maksumuse suurenemist on oluliselt mõjutanud 2021. aasta järsk diislikütuse hinnatõus,
mis Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise prognoosi6 kohaselt oli 2020. aastaga võrreldes
9,7 %. 2022. aasta kokkuvõttes prognoositakse diislikütuse jaehinna tõusu keskmiselt 6,8%.
Piletihindade regulaarne ülevaatamine on vajalik, kuna avaliku teenindamise lepingu alusel
makstav toetus sõltub tarbijahinnaindeksist, valdkonna keskmisest brutopalgast ja kütuse
hinnast. Viimastel aastatel on nii tarbijahinnaindeks, valdkonna keskmine brutopalk kui ka
kütuse hind kasvanud järsult viimase pooleteise aasta jooksul. Lähitulevikus tõusevad ka
sadamatasud, mis juhul, kui avaliku teenindamise lepingu tasude korrigeerimismehhanism
vastavat tõusu ei kata, tuleks samuti riigi ühistranspordi vahendite arvelt vedajale täiendavalt
kompenseerida. Lisaks on olnud reisijate, sõidukite ja veokite mahud pidevas kasvus, mis
omakorda nõuab pidevat reiside arvu suurendamist ja lisareiside tellimist. Kui Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil oli 2019. aasta kinnitatud veomahuks 5354 reisi, siis 2021. aastaks oli
reiside maht kasvanud 5682 reisini. Kui Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinil oli veomahuks
2019. aastal 15 656 reisi, siis 2021. aastaks oli reiside maht kasvanud 15 836 reisini.
Transpordiamet on käesoleva eelnõu valmimise hetkeks kinnitanud suursaarte liiniveo graafiku
kuni 6. märtsini 2022. Kuni märtsini on Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil jaanuari ja veebruari
veomaht sama, mis 2021 aastal. Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on 2022. aasta jaanuaris ja
veebruaris võrreldes 2021 aastaga 62 reisi rohkem.
5
Hiiumaa vallavalitsus: vajame kolmandat laeva. Kättesaadav: https://online.le.ee/2021/09/27/hiiumaa-
vallavalitsus-vajame-kolmandat-laeva/
6
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, 2021. Kättesaadav: https://www.fin.ee/media/2849/download
6
2022. aasta veomahu osas on vedaja teinud järgmise ettepaneku: Rohuküla-Heltermaa
parvlaevaliinile 5830 reisi ning reservi lisaväljumisteks 58 reisi, mis kokku teeb 5888 reisi
2022. aastaks. See teeb Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil veomahu 2022. aasta tõusuks
võrreldes 2021. aasta veomahuga 206 reisi. Kulu mahu suurenemisest on ca 141 522 eurot.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini veomahuks 2022. aastal on tehtud ettepanek 16 700 reisile.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini ettepaneku kohaselt tõuseks 2022. aasta veomaht võrreldes
2021. aastaga 864 reisi võrra. Kulu mahu suurenemisest on ca 194 400 eurot.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on võimalik tõsta reiside arvu veel minimaalselt 500 reisi võrra
lisalaeva Regulaga perioodil 20.05-11.09.2022, mille maksumuseks on ligikaudu 1 400 000
eurot. Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil on 206 reisi võrra tõusnud veomaht maksimaalne tõus
olemasolevate laevadega. Sellele lisaks on toimumas otsingud täiendava laeva prahtimiseks
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinile, mille maksumuseks 2023. aastal on tänaste hinnangute
kohaselt ca 2 000 000 eurot, ning Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinile, mille maksumuseks
2023. aastal on tänaste hinnangute kohaselt ca 5 525 000 eurot. Täpsed hinnad selguvad
konkreetselt prahilepingute sõlmimise protsessis ja konkreetsete aluste leidmisel.
Eeltoodust tulenevalt on majandus- ja taristuministri hinnangul põhjendatud sõidukite ja nende
haagiste tavapiletite hindade tõstmine liiniveo suurenenud nõudluse, kütuse hinna, palkade ja
tarbijahinnaindeksi tõusu ning sellega seotud liiniveo suurenenud ja suurenevate kulude
katmiseks.
ÜTS § 10 lg 1 p 1 kohaselt on ühistranspordi kavandamise ja korraldamise eesmärgiks
ressursside kasutamise sotsiaalset ja majanduslikku otstarbekust arvestades tagada ühistranspordi
pakkumise vastavus nõudlusele, mis tuleneb elanike ja nende eri sotsiaalsete gruppide, sealhulgas
puuetega ja eakate inimeste, õpilaste ja üliõpilaste ning saarte ja väikesaarte elanike
liikumisvajadusest. ÜTS § 10 lg 1 p 2 kohaselt on eesmärgiks ka soodustada ühissõidukite
eeliskasutamist, vähendades sellega transpordi negatiivset mõju keskkonnale ja sellest
põhjustatud tervisekahjustusi ning aidates kaasa liiklusõnnetuste ja liiklusummikute
ärahoidmisele.
Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõuga kavandatavas lisas Virtsu-Kuivastu ja
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel soodsam pilet kuni 23-kohalistele ja üle 23-kohalistele
liinibussidele. Liinibussi all tuleb mõista ühissõidukit ÜTS § 7 mõistes, mis teostab liinivedu
ÜTS § 4 mõistes. Kuivõrd ÜTS § 10 lg 1 p 2 kohaselt peab riik soodustama ühissõidukite
eeliskasutamist ning kuivõrd statistika kohaselt on suurenenud tavapiletiga reisijate arv ning
sõiduauto tavapiletiga reisivate isikute (s.o mitte suursaarte püsielanike) arv, on oluline suunata
reisijaid, eriti külastajaid, kasutama rohkem ühistransporti ning vähendama erasõidukitega
ülesõitu. See aitaks vähendada lisareiside vajadust, hoides kokku ruumi parvlaeval ning seeläbi
vähendades liiniveo ülalpidamisele kuluvaid vahendeid, ning ka koormust keskkonnale. Seetõttu
on võrreldes kehtiva määrusega kõrgem hind kehtestatud sellistele bussidele, mis ei teosta
liinivedu, ning ka autoelamutele, mis võtavad parvlaeval tavasõidukitest enam ruumi. Liinibussi
piletihinda ei kehtestata Sõru-Triigi liinil, sest teadaolevalt antud liinil liinibussid ei sõida, ent
kui mõni liinibuss seal sõidab, kohaldub sellisele liinibussile määruse lisas ettenähtud bussi
piletihind.
Võrreldes kehtiva määrusega kehtestatakse eelnõuga kavandatavas lisas Virtsu-Kuivastu ja
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinidel soodsam pilet täismassiga kuni 3500 kg veoautole,
analoogselt sõiduautole kehtiva sooduspiletiga, kui sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on
sõidusoodustust kasutav isik sõiduki omanik, vastutav kasutaja või kasutaja füüsiline või
juriidiline isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht või äriregistrijärgne või riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riikliku registri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri järgne
7
asukoht on Saare maakonnas (Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil) või Hiiu maakonnas (Rohuküla-
Heltermaa parvlaevaliinil). Kuivõrd liiniveo kulude suurenemise üheks põhjuseks on kütuse- ja
tarbijahinnaindeksi kõrval olnud suursaarte mittepüsielanikest külastajate arvu märkimisväärne
suurenemine, ning kuivõrd piletihinna suurenemine veoautode suhtes võib põhjustada omakorda
suursaartel müüdavate kaupade ja osutatavate teenuste hinna tõusu, mõjudes seega negatiivselt
saarte püsielanike toimetulekule, on ministri hinnangul põhjendatud kehtestada soodsam pilet
suursaarte elanikele, ettevõtetele või asutustele kuuluvatele täismassiga kuni 3500 kg
veoautodele, toetamaks väikeettevõtlust, millega tegelemine on transpordiühenduste vaatest
suursaartel kulukam kui mandril.
Lisaks tuleb märkida, et kehtiv hinnakiri (kui ka tõstetud hindadega hinnakiri) on võrreldes osade
Eesti väikesaarte parvlaevaliinidega oluliselt odavam. Näiteks on määruse nr 20 järgi Kihnu-
Munalaid parvlaevaliinil sõiduauto ja haagise tavapileti hind 16 eurot, bussi hind vastavalt
istekohtade arvule 25 või 100 eurot ning Ringsu-Munalaid parvlaevaliinil on mootorsõiduki pilet
25 eurot.
Kui eelnõu lisaga kehtestatava hinnakirja järgi oleks sõiduauto sooduspileti soodustuse ulatus
tavapiletiga võrreldes 65%, siis näiteks määruse nr 20 lisa kohaselt on Rohuküla-Sviby, Kihnu-
Munalaid, Kihnu-Pärnu, Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-Roomassaare ning
Laaksaare-Piirissaar parvlaevaliinide hinnakirjades kehtestatud oluliselt suuremad soodustused
sõidukite sooduspiletitele – Rohuküla-Sviby parvlaevaliinil on soodustuse ulatus 68%, Kihnu-
Munalaid ja Kihnu-Pärnu parvlaevaliinil on soodustuse ulatus 79%, Ringsu-Munalaid, Ringsu-
Pärnu ja Ringsu-Roomassaare parvlaevaliinidel vastavalt 76% ja 75% ning Laaksaare-Piirissaare
parvlaevaliinil 79%.
§ 2. Jõustumisnorm
Määrus jõustub 2022. a 1. märtsil. Jõustumisnorm on vajalik, kuna Transpordiameti peadirektor
peab määruse jõustumisega üheaegselt etteantud piirmääradest lähtuvalt kehtestama konkreetsed
reisijapileti hinnad.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste korraldusele, regionaalarengule, elu- ja
looduskeskkonnale ning muu otsene või kaudne mõju. Määrusest tulenevad mõjud avalduvad
peamiselt majandusele.
Kavandatav muudatus: Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil reisija
tavapileti kõrgeima hinna ning sõidukite ja nende haagiste tavapiletite hindade tõus.
Mõju valdkond: mõju Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa majandusele.
Mõju sihtrühm: Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajad, Saaremaa, Muhumaa
ja Hiiumaa ettevõtjad, mandril registreeritud ettevõtjad, kelle majandustegevus on seotud
Saaremaa, Muhu või Hiiumaaga.
Mõju kirjeldus: reisija tavapileti kõrgeima hinna ning sõidukite ja nende haagiste piletihindade
tõus katab ühistransporditeenuse osutaja suurenenud kulud avaliku liiniveo osutamisel, ent toob
8
kaasa suuremad kulud Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajatele ning
Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa või nendega seotud ettevõtjatele. Tõenäoliselt väheneks sõidukite
arv ja prognoositav piletitulu vähesel määral või üldse mitte. Kuna ettevõtted peavad niikuinii
kaupa suursaartele/suursaartelt transportima, siis nende puhul olulist langust ette näha ei ole.
Sama kehtib ka liinivedu mitteteostavate bussifirmade puhul, kelle sõitude arv samuti ilmselt ei
vähene, sest turismiga seotud nõudlus ei ole oluliselt vähenenud. Suurenenud sõiduauto
piletihind võib mõjutada inimesi kasutama rohkem liinibusse, seega võib mõju bussiettevõtetele
olla positiivne suurenenud sõitjate arvu kaudu. Näiteks Virtsu-Kuivastu liinil kuni 23-kohalise
bussi pileti hinna tõus 3,20 eurot tähendaks 23 reisija vedamisel seda, et iga reisija kohta läheks
ülesõit kallimaks 14 senti. Üle 23-kohalise bussi pileti hinna tõus 3 euro võrra tähendaks 23
reisija vedamisel, et iga reisija kohta läheks ülesõit kallimaks 10 senti. Rohuküla-Heltermaa liinil
kuni 23-kohalise bussi pileti hinna tõus 4,30 eurot tähendaks 23 reisija vedamisel, et iga reisija
kohta läheks ülesõit kallimaks 14 senti. Sellele lisandub reisija pileti hind.
Veoautode suurenenud piletihind võib kajastuda toodete ja teenuste hinna mõningases tõusus,
ent ei pruugi, arvestades, et vähenevad ootejärjekorrad sadamates hoiavad ettevõtjate kulusid
oluliselt kokku ja tagavad kauba kiirema liikumise. Sadamates järjekorras ootamine on
ettevõtjatele kulukam kui piletihinnatõus, mis täismassiga kuni 3500 kg veoautole on Virtsu-
Kuivastu liinil 3,20 eurot ning Rohuküla-Heltermaa liinil 4,30 eurot ning täismassiga üle 3500
kg veoautole Virtsu-Kuivastu liinil 1 euro ning Rohuküla-Heltermaa liinil 3 eurot. Kui veoauto
peal on näiteks 15-20 tonni kaupa, siis kauba veohinda ei tõsta piletihinna tõus praktiliselt üldse.
Mõju ulatus: väike kuni keskmine – tõenäoliselt ei too kallim piletihind endaga kaasa olulist
külastajate ja nende sõidukite, busside ja ettevõtjate sõidukite liinil liikumise olulist vähenemist,
sest seni kehtinud hinnad on olnud aastaid muutmata, piletite hinnatõusud ei ole märkimisväärselt
suured, tõus võimaldab tõsta reiside arvu ning vähendada järjekordi ning ka ostujõud on aastatega
kasvanud, mistõttu hinnatõus peaks olema talutav. Eestis on kuu töötasu alammäär kasvanud
viimasest hinnatõusust alates 430 eurolt (2016) 654 euroni (2022) ning keskmine palk 1146
eurolt (2016) 1563 euroni (2021 september).7 Seetõttu on ministeerium seisukohal, et keskmiselt
mõneeurone hinnatõus on valdavale enamikule reisijatest siiski taskukohane. Samuti on
turismisektori statistika kohaselt näiteks 2020. aastal kasvanud Hiiu maakonnas siseturistide
ööbimised8 ning 2021. aastal kasvanud Saare maakonnas ööbimised.9
Mõju avaldumise sagedus: keskmine – eelduslikult kuulub kuni pool liinil veetavatest sõidukitest
Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa mittepüsielanikest külastajatele ja ettevõtjatele.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, sest mõju ei ole sellise suurusega, et kahjustaks
oluliselt Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa turismi ja ettevõtlust.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju majandusele on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise
kriteeriumist väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub.
Kavandatav muudatus: Virtsu-Kuivastu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil
reisija ning Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil sõidukite sooduspiletite
soodustuste ulatuse tõus ja uute soodustuste kehtestamine.
7
Keskmine brutokuupalk. Statistikaamet. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk ja Alampalk Eestis. Kättesaadav:
https://www.palgainfo.ee/kasulikku/alampalk-statistika
8
Puhka Eestis. Uuringud ja statistika. Kättesaadav: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-
ja-statistika
9
Eesti turism, september 2021. EAS. Kättesaadav: https://static.visitestonia.com/docs/3743880_stat-9k2021.pdf
9
Mõju valdkond: sotsiaalne ja majanduslik (mõju suursaarte püsielanikele, suursaartel
tegutsevatele ettevõtetele ja teistele soodustatud isikutele).
Mõju sihtrühm: Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa püsielanikud, Saaremaa, Muhu ja Hiiumaa
ettevõtjad, teised soodustatud isikud.
Mõju kirjeldus: reisija sooduspileti ja sõidukite piletihindade soodustuse ulatuse tõus, mille
tulemusena jäävad kehtima kehtivas määruses kehtivad hinnad, omab neutraalset mõju.
Nimetatud sihtrühma jaoks ei muutu määruse tulemusel otseselt midagi, sest ülesõiduga seotud
kulud jäävad neile samaks nagu kehtivas määruses. Erandina omab positiivset mõju sooduspileti
hinna kehtestamine täismassiga kuni 3500 kg veoautole, mille eesmärgiks on toetada kohalikku
ettevõtlust, ning liinibussi soodsam piletihind, mille eesmärgiks on soodustada ühistranspordi
kasutamist. Samuti omab positiivset mõju Sõru-Triigi parvlaevaliinil reisija pileti soodustuse
määra suurenemine 65%, mis teeb reisijatele ülesõidu odavamaks.
Mõju ulatus: väike – tõenäoliselt ei too suurem sõidusoodustuse ulatus ja seniste hindade
püsimine, uue soodushinna ja soodsama liinibussihinna kehtestamine kaasa rohkem püsielanikest
reisijaid või suursaartel registreeritud ettevõtjatest ülesõitjaid ega mõjuta nende liikumist.
Mõju avaldumise sagedus: madal.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on lähtuvalt neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist
väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused, kulutused ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega seonduvalt peab Transpordiameti peadirektor määrama reisija tava- ja
sooduspiletite hinnad. Vedajad (Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvalaevaliinidel TS
Laevad OÜ ja Sõru-Triigi parvlaevaliinil AS Kihnu Veeteed) peavad rakendama uusi hindu oma
piletimüügisüsteemides.
Määruse rakendamisega kaasneb Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini
ühistransporditoetuse vajaduse vähenemine tulenevalt asjaolust, et mitmele piletiliigile rakendub
kehtiva määrusega võrreldes kõrgem hind.
Ühistranspordi toetuse vajadus 2022. aastal on Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil 2 228 317,13
eurot ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 9 279 800,08 eurot, lisandub toetuse vajadus
reisiparvlaeva Regula täiendavate reiside jaoks summas 1 400 000 eurot, kokku 12 908 117,2
eurot.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliinil on 2022. aasta prognoositav piletitulu 13 192 909 eurot ning
Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil 5 701 534 eurot, kokku 18 894 443 eurot.
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini periooditasu aastaks on kokku 5 314 725,73 eurot (muutuvtasu)
ja 6 248 800 eurot (fikseeritud tasu). Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini periooditasu aastaks
kokku on 4 587 381,81 eurot (muutuvtasu) ja 6 248 800 eurot (fikseeritud tasu).
Virtsu-Kuivastu parvlaevaliini reisitasu 2022. aastaks on prognoositavalt 16 700 x 231 = 3 857
700 eurot. Sisaldab lisamahtu 864 reisi näol. Sellele lisandub Regulaga tehtavate täiendavate
reiside tasu, minimaalselt 500 reisi lähtuvalt lepingust. Regula tasu sõltub igaks perioodiks
tehtavast vedajapoolsest pakkumisest. Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliini reisitasu kulutus
10
2022. aastaks on prognoositavalt 5888 x 704 = 4 145 152 eurot. Sisaldab lisamahtu 206 reisi
näol.
Riigi kuludele lisanduvad plaanitavad laeva(de) prahtimiskulud (esialgsetel andmetel
hinnanguliselt 2 000 000 eurot Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinil ja Virtsu-Kuivastu
parvlaevaliinil 5 525 000 eurot).
Sõru-Triigi parvlaevaliinil on 2022. aasta prognoositav piletitulu 190 000 eurot ning
ühistranspordi toetuse vajadus 1 210 915,64 eurot.
Kuivõrd kulusid ja tulusid ei ole võimalik täpselt ette hinnata, sest need sõltuvad erinevatest
teguritest, siis on riigi poolt vedajatega sõlmitud avaliku teenindamise lepingutes vedajatele ette
nähtud keeld teenida ülemäärast kasu ning sellise kasu teenimisel kohustus see riigile Euroopa
Komisjoni teatise 2012/C 8/02 ja Altmarki kriteeriumite kohaselt tagastada.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. märtsil.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumile
ning arvamuse avaldamiseks Saaremaa vallavalitsusele, Hiiumaa vallavalitsusele, Muhu
vallavalitsusele, Saaremaa Ettevõtjate Liidule, Hiiumaa Ettevõtjate Liidule ja TS Laevad OÜ-le
ja AS-le Kihnu Veeteed.
Määrusele edastasid tagasiside Rahandusministeerium, Saaremaa Vallavalitsus, Hiiumaa
vallavalitsus, Muhu vallavalitsus, Saaremaa Ettevõtjate Liit, Hiiumaa Ettevõtjate Liit, TS Laevad
OÜ ja Muhu Jaanalind OÜ. Kooskõlastusringil laekunud arvamused ja muudatusettepanekud on
kajastatud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
11