dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. veebruar 2022
Viit
17
Registreeritud
17. veebruar 2022
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2022
Vastutaja
Helen Roosimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎17 17.02.2022 Käskkiri.asice3846 KB

Sisu (failidest)

Riigihanke alusdokumendi lisa 3 Hankelepingu projekt HANKELEPING nr Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping sõlmitakse …. sõlmitud raamlepingu nr … alusel (edaspidi raamleping) ja tingimustel. 1.2. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu lisadest, raamlepingust ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 1.3.1. Lisa 1. Minikonkursi alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris või tellija dokumendihaldussüsteemis juhul kui minikonkurss viiakse läbi väljaspool riigihangete registrit); 1.3.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitavad riigihangete registris või tellija dokumendihaldussüsteemis juhul kui minikonkurss viiakse läbi väljaspool riigihangete registrit). 2. Lepingu ese ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on … (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab …………. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud minikonkursi (vajadusel viitenr…) tulemusena ning vastavalt raamlepingu hanke- ja minikonkursi alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt või muus vormis/ tellijale üle hiljemalt …. 2.4. Juhul kui töövõtja on alustanud töö tegemist enne kui leping sõlmitakse, siis : Poolte eelneval kokkuleppel on töövõtja alustanud tööga .../kuupäev/. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … /summa sõnadega/. Juhul, kui tegu on juriidilise isikuga, siis lisatakse täpsustus, kas summale lisandub või summa sisaldab käibemaksu. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on … , telefon … , e-post … . 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on … , telefon … , e-post … . 1 5. Muud sätted 5.1. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“ 5.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 5.3. Juhul kui minikonkursil kasutatakse välisrahastust, siis lisandub järgnev sõnastus: Euroopa Liidu Taaste- ja vastupidavusrahastu või teiste tellija poolt hankelepingus märgitud välisvahendite kava alusel rahastatavate projektide tööde teostamisel kohustub töövõtja tagama liidu rahastamise nähtavuse, kasutades üle antava töö materjalides ning olenevalt töö iseloomust ka vastavates trükistes või pressiteadetes ning avalikel esinemistel üldist struktuurivahendite logo koos lausega „rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ või muud viidet sõltuvalt rahastusallikast, andes üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset teavet. Sümboolika paigutus ja formaat tuleb eelnevalt kooskõlastada tellijaga. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2 Riigihanke alusdokumendi lisa 4 Meeskonnaliikmete rollide kirjeldused Järgnevalt on toodud tellija nägemus töövõtja projektimeeskonna liikmete olulisematest ülesannetest, et tagada tellitavate tööde tulemuslik teostamine. Projektijuht koostab ja jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö riigihanke alusdokumentides väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel. Ärianalüütik analüüsib, missugused on ärilised vajadused töö käigus väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud ärilised protsessid. Ta töötab välja vastavalt tellimusele uued vajalikud tooted, teenused ja/või lahendused või olemasolevate täiendusvajadused. Ta loob seosed teenuste, nendega seotud kanalite, registrite ja IT- arhitektuuri vahel, visandab ideid. Infosüsteemi analüütik analüüsib tellija soove ja vajadusi seoses tarkvaralahendusega, formuleerib nõuded süsteemile ja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Jurist/õigusekspert vastutab õiguslike küsimuste analüüsi eest ja vajadusel esitab põhistatud juriidilised muudatus- või täiendusvajadused. Toetab töövõtja projektimeeskonda juriidilistes küsimustes, mis on seotud tellitud töö sisuga. Arhitekt-arendaja ülesanne on disainida tellitud ja väljatöötatud lahendused. Samuti on tema ülesandeks näidisrakenduse või muu tellitu programmeerimine. Vajadusel on tema ülesanne dokumenteerida järgnevaks arendustegevuseks vajalikud tehnilised spetsifikatsioonid ja järgnevate võimalike arendustööde tehnilised kirjeldused juhul kui need on tööde teostamise osa. Teenusedisainer/kasutatavuse ekspert rakendab töö eesmärkide täitmiseks kasutajakeskse teenusedisaini põhimõtteid ning võtteid, loob infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna töö raames väljatöötatud lahendusele. Ekspert püüab välja selgitada, mida kasutaja tegelikult vajab, sh kasutaja jaoks parima lahenduse. Selle saavutamiseks ta analüüsib, milliseid probleeme võib uut väljatöötatavat lahendust kasutades tekkida ja milline lahendus oleks kasutajasõbralikum. Osaleb loodavate lahenduste testimises. 1 Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ alusdokument. Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama pakkuja kinnitusi vastavalt RHS § 104 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele ja pakkuja esitatud andmeid ja infot vastavalt RHS § 104 lg 2 p-dele 4 ja 5. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS §-s 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise tingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis Pakkuja riigihanke alustamise ajaks lõppenud viimase 3 majandusaasta, mille kohta on riigihanke alustamise ajaks majandusaasta aruanded kinnitatud, keskmine netokäive (kolme aasta aritmeetiline keskmine) peab olema vähemalt 500 000 eurot (km-ta). Pakkuja esitab nimetatud tingimuse täitmise kohta kirjaliku kinnituse hankepassis. Ühispakkujad võivad näitajad summeerida. Hankija kontrollib netokäibe nõude täitmist äriregistris olevate avalike andmete põhjal juhul, kui pakkuja on registreeritud Eestis. Hankija vastavasisulisel nõudmisel, kui asjakohased andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal juba olemas, peab edukas pakkuja või pakkuja (RHS § 104 lg 7 rakendamisel) hankijale esitama asjakohased majandusaasta aruannete väljavõtted vms dokumendid, millest selguvad pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta netokäibed, välja arvatud juhul kui majandusaasta aruandeid ei ole veel äriregistrile esitatud või pakkumuse on esitanud välisriigi pakkuja. Sellisel juhul esitab pakkuja kinnituse netokäibe tingimuse täitmise kohta hankepassis koos infoga vastava majandusaasta netokäibe kohta. 2.2. Tehniline ja kutsealane pädevus Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täitnud vähemalt kaks lepingut, mille sisuks on eel,- äri või õigusanalüüsi või uuringu läbiviimine või prototüübi või piloodi teostamine ja mille maksumus on vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta. Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui 1 lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas ja väärtuses, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osa ja väärtusega lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva, maksumuse ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole. 2 Elu- ja ärisündmused Sünd Residentsus Õppimine Töötamine Kolimine Pensionile jäämine Ettevõtte asutamine, juhtimine ja tegevuse lõpetamine + Direktiiv 2014/24/EL – Riigihangete direktiivi menetlused + Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direk + Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused + Direktiiv 2006/123/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused *Teenuseid võib lisanduda raamlepingu kehtivusaja jooksul. Menetlused Sünni registreerimise tõendi taotlemine Elukohatõendi taotlemine Kolmanda taseme hariduse omandamise jaoks rahastamise, nagu õppetoetuste või -laenude taotlemine avaliku sektori organilt Esialgse avalduse esitamine riiklikku kõrgkooli astumiseks Diplomite, tõendite või muude õpinguid või kursusi tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise taotlemine Taotlus kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 883/2004 1 II jaotisega (1) Teatamine sotsiaalkindlustushüvitist mõjutavatest muutustest sotsiaalkindlustushüvitist saava isiku isiklikes või tööalastes asja Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine Tuludeklaratsiooni esitamine Aadressimuutuse registreerimine Liikmesriigist pärit või liikmesriigis juba registreeritud mootorsõiduki registreerimine standardmenetluse korral (2) Riigi maanteetaristute kasutamist lubava kleebise saamine: avaliku sektori organi või asutuse väljastatud: ajatasu (teemaksukle Pensioni- ja eelpensionihüvitiste taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest Teabe taotlemine kohustuslikest pensioniskeemidest saadavat pensionit iseloomustavate andmete kohta Majandustegevusest teavitamine, majandustegevusega seotud load, muudatused majandustegevuses ning majandustegevuse l Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu kollektiivse lõpetamise menetl Töötajate sotsiaalmaksete tasumine EL – Riigihangete direktiivi menetlused EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused 3/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused nduda raamlepingu kehtivusaja jooksul. Oodatav tulemus, mille puhul pädev asutus hindab taotlust kooskõlas liikmesriigi õigusega, kui see on asjakohane Sünni registreerimise tõend või sünnitunnistus Praegusel aadressil registreerimise kinnitus Otsus rahastamistaotluse kohta või taotluse kättesaamise kinnitus Avalduse kättesaamise kinnitus Tunnustamise otsus Otsus kohaldatavate õigusaktide kohta Kinnitus muutustest teatamise kättesaamise kohta Euroopa ravikindlustuskaart Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus Kinnitus eelmiselt aadressilt välja registreerimise ja uuele aadressile registreerimise kohta Mootorsõiduki registreerimise tõend Teemaksukleebise kviitung või muu maksetõend Taotluse kättesaamise kinnitus või otsus pensioni- või eelpensionihüvitiste taotluse kohta Teatis isiku pensioniandmete kohta Kinnitus teate, muudatusi puudutava teate või majandustegevuse loa taotluse kättesaamise kohta Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber Kinnitus registreerimise kohta või sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber Deklaratsiooni kättesaamise kinnitus Teatise kättesaamise kinnitus Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta keid reguleeriva direktiivi menetlused Abi- ja probleemilahendamisteenused Ühtne kontaktpunkt Toodete kontaktpunkt Ehitusvaldkonna toodete kontaktpunkt Riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklikud kontaktpunktid Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES) Internetipõhine vaidluste lahendamine *Teenuseid võib lisanduda raamlepingu kehtivusaja jooksul. Asutus Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Eesti ENIC/NARIC Keskus; Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Eesti Haigekassa Eesti Töötukassa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) Käskkirja Lisa 2 Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping Hanke alusdokument Riigihange Tallinn 2022 Sisukord 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ................................................................................. 3 2 Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................... 4 3 Teavitamine ja selgitused ...................................................................................................... 4 4 Pakkumuste avamine............................................................................................................. 5 5 Pakkumuse koosseis.............................................................................................................. 5 6 Raamlepingu pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine ................................................................................ 8 7 Raamlepingu alusel minikonkursi korraldamise ja hankelepingute sõlmimise tingimused . 9 8 Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine............ 13 9 Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ........................................................................... 13 10 Hanke alusdokumendi lisad ................................................................................................ 13 1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt 1.1 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), aadress Suur– Ameerika 1, 10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342. 1.2 Hankemenetluse liik: avatud hankemenetlus, mille tulemusena sõlmitakse raamleping. 1.3 Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR). 1.4 Raamlepingu rahastamisallikas – riigieelarve, Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning muud rahastusallikad, mille hankija täpsustab vajadusel minikonkursside väljakuulutamisel. 1.5 Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik: MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht Helen Roosimägi (tel +372 625 6413, e-post, [email protected]). 1.6 Raamlepingu alusel korraldatavate minikonkursside läbiviimise eest vastutavad ametiisikud on määratud iga minikonkursi alusdokumentides. 1.7 Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi (edaspidi HD) lisas 1 tehniline kirjeldus. 1.8 Riigihange ei ole ühe menetluse raames osadeks jaotatud, sest riigihanke tulemusel sõlmitakse kuni 7 pakkujaga raamleping, kus töövõtjate vahel korraldatakse vastavalt vajadusele minikonkursse ja see tagab piisava konkurentsi olemasolu. Riigihanget ei ole osadeks jaotatud tellitavate tööde kaupa (st analüüsid, uuringud, pilootide ja prototüüpide loomine) või valdkondade kaupa (st reaalajamajandus (RTE), EL ühtne digivärav ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärav ja elusündmused) otstarbekuse kaalutlusel, kuna hankijal on tõenäoliselt vajadus tellida tööd, mis hõlmab samaaegselt ja ühe töö raames mitmeid erinevaid raamlepingu valdkondi, näiteks võib olla vajadus tellida töö teostamist (näiteks analüüsi läbiviimist koos prototüübi loomisega), mis hõlmab nii elusündmusteenuse kui ka Eesti.ee ettevõtjale digivärava valdkonda. Hankija peab otstarbekaks, et töö eesmärgi saavutamiseks saaks ta tellida töid valdkondade üleselt ja peab vajalikuks, et ta saab tellida ühe töö raames erinevaid raamlepingu alusel tellitavaid töid (st analüüsid, uuringud, pilootide ja prototüüpide loomine). 1.9 Edukas pakkuja, kelle suhtes esineb vähemalt üks RHSi § 95 lg 1 punktides 1–3 ja 5 ning lg 4 punktides 2–11 nimetatud alustest, esitab hankija nõudmisel viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul, tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. 1.10 Raamleping sõlmitakse kuni 7 eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja kes vastavad kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel. 1.11 Raamlepingu maksimaalne rahaline maht kokku on kuni 12 000 000 (kaksteist miljonit) eurot käibemaksuta. Hankija ei ole kohustatud tellima töid raamlepingu maksimaalses eeldatavas mahus. Raamlepingu lõplik ja tegelik kogumaksumus sõltub tellitavate tööde koguarvust ja nende tarbeks sõlmitavate hankelepingu(te) maksumustest. 1.12 Raamleping kehtib kuni 48 kuud arvates lepingu sõlmimisest või kuni punktis 2.2 sätestatud raamlepingu maksimaalse rahalise mahu saavutamiseni – sõltuvalt sellest, kumb tingimus saabub varem. 1.13 Raamleping jõustub selle sõlmimisest. Raamleping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast. 1.14 Raamlepingu perioodil tehtavad tegevused ei ole üksikasjalikult ette antud, sest tellitavate tööde täpset jaotuvust erinevate valdkondade vahel ei ole võimalik riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ (edaspidi raamlepingu hange) väljakuulutamisel ette teada. 1.15 Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta raam- või hankelepingut 10 päeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja. 3 1.16 Pärast raamlepingute sõlmimist pakkujatega lähtutakse minikonkursside hankelepingute sõlmimisel järgmisest: 1.16.1 Töö tellimine toimub vastavalt hankija vajadustele raamlepingu partnerite vahel korraldatavate minikonkursside alusel vastavalt punktis 7 sätestatule; 1.16.2 Juhul kui minikonkursile ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi pakkumust ei tunnistata vastavaks, võib hankija tellida töö raamlepingu väliselt samadel riigihanke tingimustel ja ei ole kohustatud korraldama sama töö tellimiseks uut minikonkurssi. 2 Pakkumuse ettevalmistamise juhised 2.1 Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt riigihanke alusdokumentidele. 2.2 Pakkumuse esitamine vastuseks riigihanke alusdokumentidele tähendab pakkujale nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, mis on tehtud teatavaks riigihanke alusdokumentides. 2.3 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 2.4 Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Ühispakkujad peavad nimetama riigihankega ning raam- ja hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühispakkujate volitatud esindajale antud volitus peab kehtima kuni raamlepingu alusel sõlmitud viimase hankelepingu kehtivuse lõppemiseni. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse töö teostamiseks kooskõlas riigihanke tingimustega ning tema poolt esitatud pakkumusega. 2.5 Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.6 Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema eesti keelde tõlgitud, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. 2.7 Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee). 2.8 Pakkumuse esitamise tähtpäev ja kellaaeg on märgitud riigihangete registris. 2.9 Pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist riigihangete registrisse pakkumust esitada ei saa. 2.10 Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). Hankija juhib tähelepanu asjaolule, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 3 Teavitamine ja selgitused 3.1 Hanketeate ja riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti keeles. 3.2 Hankija vastab HD punktis 3.1. nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates, riigihangete registri kaudu. Kui riigihanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt kuut päeva, ei ole hankija kohustatud selgitustaotlusele vastama. 4 3.3 Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimalus. 3.4 Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni raamlepingu sõlmimiseni. 3.5 Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 3.6 Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 4 Pakkumuste avamine 4.1 Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt riigihangete registris märgitud tähtpäeval. 5 Pakkumuse koosseis 5.1 Pakkumus: 5.1.1 Pakkuja esitab hankepassi koos pakkumusega. 5.1.2 Pakkuja esitab ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. 5.1.3 Enne raamlepingu sõlmimist teostab hankija eduka pakkuja osas sisulise kontrolli kõrvaldamise aluste puudumise riigihangete seaduse § 96 lg 2 alusel ning kvalifitseerimistingimustele vastavuse osas, nõudes vajadusel edukalt pakkujalt vajalike dokumentide esitamist, kui need andmed ei ole hankijale andmekogus olevate andmete alusel või hankijal eelnevalt olemasolevate andmete või dokumentide kujul tasuta kättesaadavad. 5.1.4 Ühise pakkumuse esitamise korral kvalifitseeritakse ühise pakkumuse esitanud pakkujad summeerimatute näitajate osas eraldi. Numbrilised näitajad summeeritakse, kusjuures summeerimisel saadav näitaja peab vastama vähemalt riigihanke alusdokumendis esitatud tingimusele. 5.1.5 Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt: 5.1.5.1 Ühe töötunni maksumuse eurodes ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga (vt punkt 9); 5.1.5.2 meeskonnaliikmete CV-d. CV peab olema täidetud ja esitatud viisil, et hankijal on võimalik kontrollida meeskonnaliikme (st projektijuht, ärianalüütik, infosüsteemi analüütik, jurist/õigusekspert, teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, arhitekt/arendaja) vastavustingimustele vastavust. Tellijal on õigus CV-s esitatud informatsiooni kontrollida ja täpsustada. Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides või töötunde ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus meeskonnaliikmel puudub. Juhul kui CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni pole võimalik kontrollida (CV-s esitatud tellija esindaja kontakt ei vasta või ei kinnita esitatud andmeid ühe nädala jooksul peale vastavasisulise päringu edastamist), lähtub hankija seisukohast, et vastav kogemus meeskonnaliikmel konkreetse projekti, töökogemuse või oskuse osas puudub; 5.1.5.3 Proovitöö „Majandustegevuse registri üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulemi vastavalt punktile 6.5. 5.2 Nõuded pakkumusele ja pakkumuste vastavuse kontrollimine: 5.2.1 Pakkuja peab tagama töö teostamise allpool toodud nõuetele vastavate meeskonnaliikmete poolt kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul: 5.2.1.1 projektijuht – vähemalt 3-aastase töökogemusega projektijuht, kes on osalenud projektijuhi rollis vähemalt 3 projektis, mille esemeks oli uuring või analüüs ning iga projekt peab olema kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks. Peab olema hanke 5 algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 1 lõppenud projektis, mille koondmaht oli vähemalt 500 töötundi; 5.2.1.2 ärianalüütik – vähemalt 3-aastase töökogemusega ärianalüütik, kes on osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt 3 projektis, mille sisuks oli uuring koos prototüübi või piloodi loomisega või analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega ning iga projekt peab olema kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt 1 lõppenud projektis, milles tema enda töömaht oli vähemalt 250 töötundi; 5.2.1.3 infosüsteemi analüütik - vähemalt 3-aastase töökogemusega infosüsteemi analüütik, kes on osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 3 projektis, mille sisuks oli uuring koos prototüübi või piloodi loomisega või analüüs koos prototüübi või piloodi loomisega ja iga projekt peab olema kestnud vähemalt 4 kuud pakkumise esitamise hetkeks. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul osalenud infosüsteemi analüütiku rollis vähemalt 1 lõppenud projektis, milles tema enda töömaht oli vähemalt 250 töötundi; 5.2.1.4 jurist/õigusekspert – vähemalt magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridustasemega ning vähemalt 3-aastase töökogemusega jurist/õigusekspert, kes on osalenud juristi/õiguseksperdi rollis vähemalt 2 lõppenud projektis, mille sisuks oli muuhulgas õigusanalüüsi läbiviimine; 5.2.1.5 teenusedisainer/kasutatavuse ekspert – vähemalt 3-aastase töökogemusega teenusedisainer/kasutatavuse ekspert, kes on osalenud teenusedisaineri/kasutatavuse eksperdi rollis vähemalt 3 lõppenud projektis, mille sisuks oli muuhulgas infosüsteemi kasutajaliidese ja/või veebilehe disaini ja/või kasutajateekonna loomine ning vähemalt 1 projektis peab eksperdi enda töömaht olema olnud vähemalt 150 töötundi teenusedisaineri/kasutatavuse eksperdi rollis; 5.2.1.6 arhitekt/arendaja – kes: 5.2.1.6.1 on osalenud hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 36 kuu jooksul arhitekti või arendaja rollis vähemalt 2 lõppenud projektis, mille sisuks oli infosüsteemi loomine ja juurutamine või modifitseerimine ja juurutamine; 5.2.1.6.2 omab vähemalt 500 töötunni kogemust mitmeid organisatsioone kaasava hajusa arhitektuuri loomisega; 5.2.1.6.3 omab vähemalt 3-aastast töökogemust: 5.2.1.6.3.1 relatsiooniliste või mitterelatsiooniliste andmebaasidega, 5.2.1.6.3.2 API-põhiste liidestuste kasutamise ja loomise osas (omab kogemust SOAPi ja RESTiga), 5.2.1.6.3.3 turvakriitiliste infosüsteemide analüüsimisel ja dokumenteerimisel; 5.2.1.6.4 omab vähemalt 500 töötunni kogemust turvaliste hajussüsteemide loomisega, st sõnumite signeerimine ja krüpteerimine; 5.2.1.6.5 omab vähemalt 500 töötunni kogemust X-tee teenuste kasutamise ja loomise osas; 5.2.1.6.6 omab vähemalt 500 töötunni kogemust kõigi järgmiste tehnoloogiate/platvormidega: Java, Angular või Vue või React, JavaScript, XML, JSON, PostgreSQL, Nginx, Tomcat, Maven, NPM, Jenkins, CI/CD, Docker, Kubernetes; 5.2.1.6.7 omab vähemalt 500 töötunni kogemust mikroteenustel1 baseeruva arhitektuuri kasutamise ja arendamisega; 5.2.1.6.8 omab vähemalt 500 töötunni kogemust infosüsteemide tehniliste spetsifikatsioonide loomiseks OpenAPI kasutamisega. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Mikroteenused 6 5.2.2 Vähemalt ühel punktis 5.2.1 nimetatud spetsialistil peab olema vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad ning ta peab olema varasemalt osalenud vähemalt 1 teenusedisaini või infotehnoloogia valdkonnas uut teadmist loonud uuringu, analüüsi- või arendusprojektis, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Uut teadmist mõistetakse siin teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus on rakendatud teaduslikke metoodikaid, nt rakendusuuringu käigus loodud uus teadmine2. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe projekti kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist projektis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt projekti elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused). Projekti teave peab sisaldama selle nime, kirjeldust (sh loodud uus teadmine), aega, viidet projekti elluviimisaluste ja täitmise kohta (nt teave tellija kohta, sh riigihanke korral riigihanke viitenumber; projekti andmed Eesti Teadusinfosüsteemis vm). 5.2.3 Punktis 5.2.1.6.6 toodud kogemusnõude täitmiseks võib pakkuja arhitekti/arendaja rolli (punkt 5.2.1.6) komplekteerida kuni 3 meeskonnaliikmega, eeldusel, et kõik 3 meeskonnaliiget vastavad punktides 5.2.1.6.1–5.2.1.6.5, 5.2.1.6.7 ja 5.2.1.6.8 nimetatud nõuetele. Arhitekt/arendaja rolli ei saa ühildada teiste rollidega, vt p 5.2.6. 5.2.4 Punktides 5.2.1.1–5.2.1.5 toodud rollide puhul peab 1 isik täitma kõik ühe rolli nõuded. 5.2.5 Sama isik ei või täita rohkem kui 2 punktis 5.2.1 nimetatud isiku rolli. Ühte rolli võib pakkuda kuni 2 nõuetele vastavat meeskonnaliiget, v.a arhitekt/arendaja rolli, kuhu võib pakkuda kuni 3 meeskonnaliiget. 5.2.6 Punktis 5.2.1 nimetatud rollide ühildamine (st sama isiku poolt rohkem kui ühe rolli täitmine) on lubatud vaid järgmistel juhtudel: 5.2.6.1 punktis 5.2.1.1 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.2, 5.2.1.3, 5.2.1.4 või 5.2.1.5 toodud spetsialisti rolli; 5.2.6.2 punktis 5.2.1.2 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.1 või 5.2.1.5 toodud rolli; 5.2.6.3 punktis 5.2.1.3 toodud spetsialist võib täita ka punktides 5.2.1.1 või 5.2.1.5 toodud rolli. 5.2.7 HD punktis 5.2 sätestatud meeskonnaliikmete nõuete osas peab hankija projektiks ühekordset selgelt piiritletud ressurssidega ja ajalistes raamides toimuvat tegevuste kogumit ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks. 5.2.8 Meeskonnaliikmete rollide ja tegevuste üldised kirjeldused on toodud hanke alusdokumendi lisas 4. 5.2.9 Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine pärast raamlepingu sõlmimist on lubatud vähemalt samaväärse nõuetele vastava isiku vastu. Pakkuja peab viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul vajaduse tekkimisest, teavitama hankijat soovist vahetada meeskonnaliiget. 5.2.10 Minikonkursi alusdokumentides võib hankija ette näha võimaluse ühildada ka teisi rolle lisaks 5.2.3–5.2.6 märgitule. Minikonkursi alusdokumentides hankija rangemaid nõudeid rollide ühildamisele ei kehtesta. 5.2.11 Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels- cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja jooksul. Hankija ei hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab võimaliku tõlke kulud arvestama oma tööde teostamise maksumuses. 5.2.12 Hankelepingu alusel töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast raamlepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama punktis 2 Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused (sh uudsus) on kirjeldatud OECD Frascati käsiraamatu (2015) 2. peatükis, eestikeelsena kättesaadav aadressil https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 7 5.2.1 sätestatud vastava rolli nõuetele. 5.2.13 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest. 5.2.14 Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 6 Raamlepingu pakkumuste võrdlemine, hindamiskriteeriumid, nende osakaal, hindamine ning pakkumuse edukaks tunnistamine 6.1 Hankija sõlmib raamlepingud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, võttes arvesse parimat võimalikku hinna ja kvaliteedi suhet. 6.2 Riigihanke edukaks pakkumuseks tunnistatakse kuni 7 enim väärtuspunkte saanud pakkumust. Hankija järjestab pakkumused pingeritta alustades punktis 6.4 märgitud 2 kriteeriumi alusel kokku enim väärtuspunkte saanud pakkumusest, kokku kuni 7 pakkumust. Kui pingereas on 7 või vähem pakkumusi, sõlmib hankija raamlepingud kõigi edukaks tunnistatud pakkumuste esitajatega. 6.3 Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 6.4 Pakkumusele antakse majandusliku soodsuse väärtuspunktid 2 kriteeriumi alusel järgmiselt: 6.4.1 „Ühe töötunni maksumus“. Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige madalama tunnihinna maksumus” / “hinnatava pakkumuse tunnihinna maksumus ” ×50. Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud maksumust käibemaksuta eurodes. 1 tunni arvestuse aluseks on 60 min. Väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige madalama tunnihinna maksumusega pakkumus. 6.4.2 „Proovitöö „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulem“ vastavalt punktile 6.5 (maksimaalselt 50 väärtuspunkti). 6.5 Hankija hindab proovitöö ehk „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulemit järgnevalt: Hinnatakse esitatud tulemi vastavust proovitöö lähteülesandele, selle detailsust, realistlikkust, etappideks jaotamise põhjendatust ning esitatud tööde/ tegevuste loogilist järjestust. Hinnatakse vastavalt järgmisele skaalale. Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 50 punkti: 50 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest. Lähteülesandes märgitud eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste etappideks jaotamise põhjendatus) on täielikult kooskõlas lähteülesande ja proovitöö eesmärkidega. Kirjeldatud tegevused/tööd on selgelt suunatud tulemuste saavutamisele, tegevused/tööd on loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tegevused/tööd on jaotatud põhjendatult sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu ja keerukust. Esitatust nähtub selgelt, kuidas lähteülesandes kirjeldatud eesmärk plaanitakse realiseerida. 30 punkti - Pakkuja on aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest ning esitatud ettepanekud on struktureeritud ja põhjendatud. Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise põhjendatus) on suures osas kooskõlas lähteülesande ja proovitöö eesmärkidega. On üldjoontes arusaadav, kuidas eesmärgini planeeritakse jõuda. Tegevuste/tööde etappidesse jaotamise osas esinevad üksikud puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused, kuid need ei oleks oluliseks takistuseks töö teostamisel. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud proovitöö ülesandepüstituse põhiosast, kuid lähteülesandes kirjeldatud proovitöö eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh tegevuste ja etappideks jaotamise põhjendatus) on vaid osaliselt (mõni osa on kooskõlas) kooskõlas lähteülesande ja proovitöö eesmärkidega. Pakkuja esitatud kirjeldusest ei ole selgelt aru saada, kuidas proovitöö eesmärk planeeritakse realiseerida. Kõik tegevused/tööd ei ole jaotatud etappideks või ei ole nende etappideks jaotamine selgelt põhjendatud või põhjendused arusaadavad arvestades tööde keerukust. 8 5 punkti - Pakkuja ei ole aru saanud proovitöö ülesandepüstitusest. Lähteülesandes märgitud eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused/tööd (sh tegevuste etappideks jaotamise põhjendatus) ei ole kooskõlas lähteülesandega ja proovitöö eesmärkidega. Toodud tegevuste/tööde ettepanekud ning tööde etappideks jaotamine on esitatud puudulikult või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal ei ole arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. 6.6 Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel ja otsus vormistatakse hankekomisjoni hindamise protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. 6.7 Võrdsete pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai punktis 6.4.2 märgitud hindamiskriteeriumis „Proovitöö „MTR üleviimine mikroteenuste struktuurile“ tulem“ rohkem väärtuspunkte. Juhul, kui ka pärast seda on väärtuspunktide arv võrdne, toimub liisuheitmine. Liisuheitmise korra edastab hankija e-posti teel. 7 Raamlepingu alusel minikonkursi korraldamise ja hankelepingute sõlmimise tingimused 7.1 Töö tellimiseks korraldab hankija raamlepingu partneritele minikonkursi3, mille tulemusena sõlmitakse hankeleping minikonkursil edukaks osutunud pakkujaga. 7.2 Kui hankelepingu eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, viiakse minikonkurss läbi e-kirja teel. Hankelepingute puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne või ületab lihthanke piirmäära, viiakse minikonkurss läbi riigihangete registris (RHR). 7.3 Hankija sõlmib minikonkursi tulemusena hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. 7.4 Minikonkursi raames kasutab hankija järgmisi hindamiskriteeriume: 7.4.1 pakkumuse kogumaksumus ehk I hindamiskriteerium (osakaalu vahemik 20–100%), vt punkti 7.6.1; 7.4.2 projektiplaan, sh ajakava ja riskide maandamine ehk II hindamiskriteerium (osakaalu vahemik 10–60%), vt punkti 7.6.2; 7.4.3 metoodika kirjeldus ehk III hindamiskriteerium (osakaalu vahemik 10–40%), vt punkti 7.6.3. 7.5 Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud majanduslikult soodsaima pakkumuse välja selgitamiseks minikonkursi raames on kasutusel järgnevalt: 7.5.1 I hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil alati; 7.5.2 II hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil juhul kui minikonkursiga tellitava töö teostamiseks on hankija hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses ette näinud vähemalt 2 etappi; 7.5.3 III hindamiskriteeriumi kasutatakse minikonkursil juhul kui minikonkursiga tellitava töö teostamisel on hankija hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses ette näinud, et pakkuja peab kasutama vähemalt 2 erinevat metoodikat või peab pakkuja välja töötama uudseid metoodikaid töö teostamisel. 7.6 Väärtuspunktide arvutamine: 7.6.1 I hindamiskriteeriumi väärtuspunktide arvutamine: Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse maksumus” × väärtuspunkti osakaal. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani. 3 Minikonkurss on raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel riigihangete seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. 9 7.6.2 II hindamiskriteeriumi väärtuspunktide arvutamine: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × väärtuspunkti osakaal. 7.6.2.1 Pakkuja peab esitama projektiplaani ja ajakava järgnevalt: Pakkuja esitab etappide tulemite saavutamise metoodika ning teostatava töö ja töö tegevuste kirjelduse ning selgitab arusaama hanke eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastavad seatud eesmärkide saavutamiseni ja hankelepingu tingimustele vastavate tulemiteni viivat protsessi ning pakkuja visiooni koostööst hankijaga. Pakkuja esitab oma ettepaneku koos metoodika valiku põhjendustega, kuidas soovitud eesmärgini jõuda, ning miks on valitud metoodika sobivaim eesmärgi saavutamiseks. Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja kirjeldab detailselt töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised töö tegevused kuuluvad millisesse etappi. Töö tegevused jaotatakse selgelt eristatavaks etappideks ning etappide ja tegevuste kaupa peab olema välja toodud kavandatava etapi või tegevuse sisu. Iga etapi juures peab pakkuja tegevuste kaupa kirjeldama pakkuja ja hankija rolli ning tooma välja tegevuste töömahu (tundides) igas etapis. Pakkuja esitab töö läbiviimise ajakava, mille põhjal on võimalik selgelt aru saada, missugune on igas etapis teostatud töö üleandmise tähtpäev arvates lepingu sõlmimisest. Pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab projektimeeskonda etappide tulemi saavutamiseks ning projektiplaani elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud ka etappide tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad. Pakkuja meeskonna suurus, koosseis ja rollide jaotus peab olema ülesande täitmiseks optimaalne. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava töö etapi teostamisel vaja ning millised on etappide tulemite saavutamiseks valminud dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada töö käigu ja etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted; Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad olema realistlikud ning sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Ajakava peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 7.6.2.2 Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud projektiplaani ja ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, riskide maandamist ning tööde loogilist järjestust. Hinnatakse vastavalt järgmisele skaalale. Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 60 punkti: 60 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankelepingu objekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan ja ajakavas märgitud hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses ja omavahelises seoses. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu ja keerukust. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Projektiplaanis 1 0 kirjeldatud tegevused/tööd on selgelt suunatud tulemuste saavutamisele. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud ja tegevuste töömahud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise teostamiseks. 50 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Riskianalüüs on läbimõeldud, hinnatud on nii sisust (analüüsi teemast) kui töö teostamise protsessis tekkida võivate erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud ning probleemolukordade lahendamine on kirjeldatud. Riskide ja nende maandamismeetmete ning tööde etappidesse jaotamise osas esinevad üksikud puudujäägid, vastuolud ja/või ebatäpsused, kuid need ei ole oluliseks takistuseks töö kvaliteetsel teostamisel. 30 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaanist ja ajakavast ei ole selgelt aru saada, kuidas riigihanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Kõik tööd ei ole jaotatud etappideks või ei ole nende etappideks jaotamine selgelt põhjendatud või põhjendused arusaadavad või ei ole etappide mahuhinnangud realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu ja keerukust. Riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldamisel esineb olulisi puudujääke, st riskide kirjeldus ei olnud ammendav (ei hõlmanud nii sisust kui töö teostamise protsessis tekkida võivaid riske) ja/või maandamismeetmed olid ebarealistlikud või puudulikud. Puuduvad hinnangud riskide olulisusele ja esinemise tõenäosusele ja/või vastutavad isikud. Riskide ja nende maandamismeetmete osas esineb hulgaliselt puudusi, mis ei võimalda hankijal hinnata, kuidas on riskide haldamine kavandatud. Hankija hinnangul on suur risk, et pakkuja ei suuda adekvaatselt lahendada töö teostamise käigus esile kerkida võivaid probleemolukordi. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan, ajakava ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud ning tööde etappideks jaotamine on esitatud puudulikult või puuduvad üldse või sisaldavad sisulisi vastuolusid. Hankijal ei ole arusaadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. 7.6.3 III väärtuspunkti arvutamine: “väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” / “kõrgeimad töö teostamise metoodika eest antud hindamispunktid” × väärtuspunkti osakaal. Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 40 punkti. 40 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud hankija ootusi. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja hankija hinnangul tagab tulemite saavutamise. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt 1 1 aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on väga põhjalikult kirjeldatud ja selgelt põhjendatud kõigi valitud vormide ratsionaalsust ja otstarbekust. 30 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on üldiselt kirjeldatud ning teostatavus või terviklikkus on üldiselt põhjendatud. 20 punkti - Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on kirjeldatud, kuid kirjeldus on enamikul juhtudest ebaselge või teostatavus või terviklikkus on enamikul juhtudest põhjendamata. 10 punkti - Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine töö eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esinevad põhimõttelised puudused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vorme (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) on käsitletud väga vähesel määral või puudulikult, puudub põhjendatus. 5 punkti - Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või ebaasjakohased. Pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas esineb kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita ja hankelepingu tulemit saavutada. Info kogumise vormid (küsitlus, intervjuu, infokorje vms) ei ole üldse kirjeldatud. 7.7 Minikonkursil kasutusel olnud hindamiskriteeriumide (ehk kas I koos ühe kuni kõigi muude hindamiskriteeriumidega) alusel saadud punktid summeeritakse ning edukaks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa on eelkirjeldatud arvutuste tulemusel kokku suurim. 7.8 Võrdse arvu väärtuspunkte kogunud pakkumuste puhul osutub edukaks pakkumuseks I hindamiskriteeriumi eest enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Juhul, kui ka I hindamiskriteeriumi eest on võrdsed pakkumused saanud sama palju väärtuspunkte, siis toimub liisuheitmine. Liisuheitmise korra edastab hankija e posti teel. 7.9 Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis on saanud hindamise tulemusena vähemalt poole maksimaalsest võimalikust minikonkursil kasutatava hindamiskriteeriumi väärtuspunktidest. Juhul kui pakkumus saab vähem kui poole maksimaalsest võimalikust minikonkursil kasutatava hindamiskriteeriumi väärtuspunktidest, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi. 7.10 Kui minikonkursil antakse lisaks I hindamiskriteeriumile väärtuspunkte ka II või III hindamiskriteeriumi alusel, tuleb hankijale pakkumus esitada maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul, tähtaeg hakkab kulgema pakkumise esitamise ettepaneku laekumisele järgnevast tööpäevast. Hankija pikendab tähtaega mõistliku aja võrra juhul kui ta teeb minikonkursi tingimustes 1 2 muudatusi. Iga tellitava öö kohta täpsustatakse pakkumuse esitamise tähtaeg (maksimaalselt 15 tööpäeva) minikonkursi tingimustes ja see sõltub tellitava töö sisust ja pakkujalt küsitava info hulgast. 7.11 Kui minikonkursil antakse ainult I hindamiskriteeriumi alusel väärtuspunkte, tuleb hankijale pakkumus esitada maksimaalselt 10 tööpäeva jooksul, tähtaeg hakkab kulgema pakkumise esitamise ettepaneku laekumisele järgnevast tööpäevast. Hankija pikendab tähtaega mõistliku aja võrra juhul kui ta teeb minikonkursi tingimustes muudatusi. Iga tellitava töö kohta täpsustatakse pakkumuse esitamise tähtaeg (maksimaalselt 10 tööpäeva) minikonkursi tingimustes ja see sõltub tellitava töö sisust ja pakkujalt küsitava info hulgast. 8 Kõikide pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 8.1 Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta lisaks riigihangete seaduse § 116 lõike 1 punktile 1, kui hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 8.2 Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 8.3 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 8.3.1 kui tekib vajadus raamlepingu eset olulisel määral muuta; 8.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub raamlepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 8.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 9 Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 9.1 Pakkumuse maksumusena esitab pakkuja ühe töötunni maksumuse riigihangete registri vastaval väljal. 9.2 Pakkumuses esitatud hinnad väljendatakse eurodes ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 9.3 Tööde maksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, ilma käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 9.4 Hankija ei aktsepteeri 0%-lise, 0-eurose ega negatiivse väärtusega pakkumuse maksumusi ja/või hindamiskriteeriumi komponente. Null- või negatiivse väärtusega näitajate esitamisel on pakkumus mittevastav ning lükatakse tagasi 10 Hanke alusdokumendi lisad Lisa 1 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Raamlepingu projekt Lisa 3 Hankelepingu projekt Lisa 4 Meeskonnaliikmete rollide kirjeldus Lisa 5 Proovitöö lähteülesanne 1 3 Riigihanke alusdokumendi lisa 1 Riigihanke “Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping” tehniline kirjeldus Sisukord I Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus ...................................................................................................... 1 II Tellitavate tööde maht ja jaotus valdkondade vahel.............................................................................. 2 III Valdkondade tutvustus ......................................................................................................................... 4 IV Teadus- ja arendustegevuse põhialuste järgimine.............................................................................. 11 I Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus Antud raamlepingu alusel soovib hankija tellida reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste valdkondades erinevate analüüside, uuringute, prototüüpide ja pilootide loomise töid. Kavandatud tellitavad teenused on täpsemalt: 1) äri-, õigus- ja eelanalüüsid, mh ka kasutatavuse analüüsid ja testimised; 2) uuringud; 3) prototüüpide loomine ja testimine; 4) pilootide loomine ja testimine. Raamlepingu kehtivusaja perioodil tellitavad teenused ei ole üksikasjalikult ette antud, sest tööde täpset mahtu või nende jaotumist erinevate teemade vahel ei ole võimalik käesoleva hanke väljakuulutamisel ette teada. Mõisted Ärianalüüsi alla peab hankija silmas arendusprojekti vajalikkuse kaardistamise protsessi, mille eesmärgiks on leida selged ärilised eesmärgid, mille täitmiseks projekt käivitatakse. Ärianalüüsi käigus prioriseeritakse projekti eesmärgid ja tegevused lähtuvalt asjakohastest kriteeriumidest nagu alternatiivsete lahenduste analüüs, nende realiseerimise kulu ja potentsiaalne tulu, mõju asutuse tegelikele protsessidele, majanduslik mõju vm. Ärianalüüsi tulemusena on olemas põhjendused projekti käivitamiseks, vajadusel parima võimaliku lahenduse ettepanek, kulu-tulu analüüs ning soovitava süsteemi eesmärk, vajalikud kirjeldused ja ulatus, optimaalne tegevuste teekaart. 1 Õigusanalüüsi all peab hankija silmas kehtiva õigusliku olukorra või selle muudatusvajaduste analüüsi. Eelanalüüsi all peab hankija silmas vajadust kirjeldada loodavat teenust ja selle tarbeks arendatavat infosüsteemi, sh kasutaja vaatepunktist. Eelanalüüsi käigus kaardistatakse arendatava infosüsteemi või mitme koostoimevõimelise infosüsteemi ulatus ja ootused sellele (sh funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsetele nõuded). Samuti käsitletakse põhilisemaid teenuse osutamise äriprotsesse nii hetkeolukorra kui ka tuleviku vaatest ning kirjeldatakse, kuidas jõuda hetkeolukorrast tulevikuvisioonini. Eelanalüüsi tulemina valmib kirjeldus tarkvarast (või mitmest koostoimevõimelisest tarkvarast) ning teekaart/plaan arendusprojekti elluviimiseks, lisaks esialgne arendustööde teostamise tehniline kirjeldus. Kasutatavuse analüüside ja testimiste tegemisel hinnatakse infosüsteemi õpitavust, intuitiivsust, kasutamise efektiivsust ja sujuvust. Analüüsi ja testimise eesmärgiks on leida süsteemis parandamist vajavaid kohti, mille muutmisel saavutatakse parem kasutajamugavus, tõstetakse kasutamise efektiivsust, vähendatakse süsteemi kasutamisel tekkivaid vigu. Kasutatavuse testimisel on otstarbekas testimine läbi viia teenuse tegelike lõppkasutajatega, et saada võimalikult usaldusväärne tagasiside süsteemi parandamiseks. Uuringute all peab hankija silmas rakendus- ja alusuuringuid: 1) alusuuring on teoreetiline või eksperimentaalne uuring uute teadmiste saamiseks nähtuse või sündmuse põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist; 2) rakendusuuring on saadud teadmiste kohene praktiline rakendamine ehk uuring uute teadmiste saamiseks eesmärgiga rakendada saadud teadmisi suhteliselt lühikese aja jooksul. Prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne proovitoode, mudel või versioon. Prototüüp võib funktsioneerida ka esemena, mida saab kopeerida või millest saab õppida. Prototüübi loomise järgselt viiakse läbi töö eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus testimised. Pilootide all peab hankija silmas näidisprojekte, näidisrakendusi ja katseprojekte. Piloodi loomise järgselt viiakse läbi töö eesmärgi saavutamiseks vajalikus mahus testimised. II Tellitavate tööde maht ja jaotus valdkondade vahel Raamlepingu kehtivusaja jooksul plaanib hankija tellida reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste valdkondades suuremas mahus nii analüüse ja uuringuid kui ka prototüüpe ning piloote, eeldatavalt moodustab analüüside ja uuringute osa 70% kogu tööde rahalisest mahust. Analüüsidest 2 moodustab suurema rahalise mahu äri- ja eelanalüüside tellimine, eeldatavalt 60%; uuringute mahuks hindame 30% tellitavate tööde kogumahust ning väiksemas mahus õigusanalüüside tellimist. Tellitavate tööde hinnanguline jaotus valdkondade kaupa Reaalajamajanduse (RTE) valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 5 miljonit eurot. Plaanitud tellitavate tööde mahust moodustavad suurema osa eel- ja ärianalüüsid, eeldatavalt 60%, vähesel määral õigusanalüüsid (5%). Uuringute plaanitud maht on 20% kogu tööde mahust. Prototüüpe ja piloote on plaanis tellida vähesel määral, eeldatavalt 15%. EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG) ehk uuenenud Your Europe portaal1 valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 2 miljonit eurot. Planeeritud töödest moodustavad suurema osa analüüsid ja uuringud, mis sisaldavad kombinatsioone järgnevatest punktidest: 1) hetkeolukorra analüüs, sh probleemid ja takistused; 2) alternatiivide analüüs koos parima tulevikulahenduse väljatöötamisega; 3) prototüübi/piloodi väljatöötamine; 4) tehniliseks arenduseks vajalike muudatuste kirjelduste koostamine. Lisaks on plaanis tellida vähesel määral ka õigusanalüüse, et tuvastada projekti rakendamisega seotud õiguslikud probleemid ja vajalikud muudatused. Eesti.ee ettevõtjale digivärava valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 3 miljonit eurot. Tellitakse peamiselt analüüse ja uuringuid, mis hõlmavad üldjuhul endas järgmist: 1) praeguse olukorra kirjelduse koostamine; 2) tulevikulahenduse väljatöötamine; 3) prototüübi/piloodi loomine; 4) tulevikulahenduse teostamiseks vajalike tööde kirjelduse koostamine; 5) õigusanalüüs. Elusündmusteenuste (ST) valdkonnas tellitavate tööde kogumaht kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul on eeldatavalt 1 700 000 eurot ning eeldatav jaotus: 1) äri- ja eelanalüüsid 50%; 2) õigusanalüüs 10%; 1 Digiväravat kirjeldatakse ja tutvustatakse üldsusele nime „Your Europe“ all. Käesoleva hankedokumentatsioonis viidatakse selguse huvides sellele kui Single Digital Gateway (SDG) või EL ühtne digivärav. 3 3) valdkondadega (ST) seotud uuringud 20%; 4) prototüüpide ja pilootide loomine 20%. III Valdkondade tutvustus RTE Reaalajamajandus (RTE) tegeleb ettevõtlusandmetega ja edendab reaalajas tekkivate majandustehingute, -toimingute ning andmete kasutuselevõttu digitaalselt ja automatiseeritult. RTE rakendamise põhieesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust ja tõstes seeläbi kaude tootlikkust. Ärilisest vaatest on reaalajamajandus ökosüsteem äriprotsesside ja aruandluskohustuse automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks minnes ettevõtjate ja riigi vahelises suhtluses üle reaalajas andmevahetusele läbi uuenduslike teenuste ja lahenduste. Reaalajamajanduse edendamine täidab mitmeid eesmärke: a) tagab kiire andmevahetuse asutuste vahel ja hoiab andmed ajakohastena; b) loob ühtsed semantilised andmevahetusmudelid ja -standardid, aitab andmeid ühtemoodi mõista; c) võimaldab operatiivselt andmeid vahetada süsteemide vahel, sh piiriüleselt kui on rahvusvahelised kokkulepped; d) aitab säästa aastas ca 200 mln eurot ja hinnanguliselt ca 14 mln töötundi eelkõige korduvate protsesside, manuaalse andmesisestuse ja kontrolltoimingute pealt ning võimaldades vabanevat ressurssi rakendada ettevõtetel põhitegevuseks. Reaalajamajanduse visiooni eesmärgiks on aastaks 2027 luua tehnilised ja regulatiivsed võimalused, et tõsta ettevõtlusandmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning võimaldada nende digitaalset ja automaatset vahetamist erinevate osapoolte vahelises suhtluses läbi andmete semantilise analüüsi, struktureerimise ja standardiseerimise ning sobivate andmevahetuskanalite kasutamise. Visiooni elluviimine aitab saavutada Vabariigi Valitsuse eesmärki vähendada ettevõtjate halduskoormust ja bürokraatiat ning rakendada andmete kogumisel ühekordse andmete esitamise ja masinloetava ristkasutatavuse põhimõtet aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020– 2027“ toodud alameesmärke. Reaalajamajanduse teemadeks on näiteks e-arve, e-kviitung, andmepõhine aruandlus, e-veoseleht. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on RTE teadus- ja arendustegevustes seadnud eesmärgiks uuenduslike digilahenduste, liidestuste ja teenuste rakendusuuringud ja eksperimentaalarendused koos analüüsi, metoodika loomise ja testimisega, mille kasutusele 4 võtmise järgselt on ettevõtjal rohkem aega tegeleda tootlikkuse tõstmise ja uute teenuste ning toodete väljatöötamisega. Alusmaterjalid:  „Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan 2022-2027“2;  „Reaalajamajanduse alused ja rakendusvõimalused“3;  „Reaalajamajanduse majandusliku mõju uuring“4;  „Andmepõhise aruandluse mudel ja teekaart“5.  „E-arvete kasutamise uuring“6. 2022. a plaanitavate tööde teemad: 1) Andmepõhise aruandluse ärianalüüsid ja piloot/prototüüp (sh äriregistri, ettevõtjaportaali, statistikatööde ja/või RIHA arendustega seotud ärianalüüsid ja piloodid/prototüübid); 2) Aruandlusandmete vastuvõtuvõimekuse universaalse mooduli loomine riigiasutustele; 3) Andmepõhise aruandluse ja XBRL GL standardi vaates EMTA infosüsteemide ärianalüüs; 4) Riigiregistritest masinloetavate andmete väljastamiseks erinevate teekondade analüüs ja parima mudeli väljatöötamine (sh nõusolekuteenuse osa) koos õigusanalüüsiga; 5) E-kviitungi teenuse ja standardi kasutusele võtmiseks vajalik õigusanalüüs; 6) E-kviitungi EL standardi kasutusele võtmise analüüs ja prototüüp; 7) E-veoselehe osas analüüs koos õigusanalüüsiga eFTI rakendamiseks; 8) Toodete ja teenuste standardiseerimiseks rakendusuuring teenusemudeli loomiseks ühe sektori näitel; 9) Know Your Customer ehk KYC valdkonnas prototüübi loomine. EL ühtne digivärav (Single Digital Gateway, SDG) Euroopa Liit (EL) on võtnud eesmärgiks muuta EL-sisene asjaajamine kodanikele ja ettevõtjatele palju lihtsamaks. Selle visiooni ellu viimiseks on Your Europe portaali täiendatud. Your Europe portaal on Euroopa ühtne digivärav (SDG ehk Single Digital Gateway) – lihtne, kiire ning ühine info ja teenuste juurdepääsupunkt Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtetele, kes soovivad elada või tegutseda mõnes teises Euroopa riigis. Selleks, et Your Europe päriselt aitaks ELi kodanikel asju väljaspool koduriiki ajada, töötab Euroopa Liit välja lahendust, mis tagaks ligipääsu teenustele ning informatsioonile, kuidas neid kasutada, liikmesriikide emakeeltes ja inglise keeles. Kokkuvõtvalt SDG (Single Digital Gateway) ehk Euroopa Liidu ühtse digivärava (ametlikult Your Europe) eesmärk on võimaldada kodanikel ja ettevõtjatel saada kogu Euroopa Liidu siseturu 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf 3 https://www.mkm.ee/sites/default/files/taltech_rte_lopparuanne_ee.pdf 4 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_majandusliku_moju_uuringu_lopparuanne.pdf 5 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/reaalajamajandus/kasulikud-dokumendid 6 https://realtimeeconomy.ee/e-arvete-kasutamise-uuring 5 ulatuses teenuseid piiriüleselt, veebipõhiselt ning alates aastast 2023 kasutades andmete ühekordse küsimise põhimõtet (nn OOP ehk once only principle). Selleks, et teenuseid veebipõhiselt tarbida luuakse tehniline süsteem tõendite (andmete ja dokumentide) jagamiseks. Digiväravas on 3 liiki teenuseid: infoteenused, e-teenused ning abi- ja probleemilahendamise teenused. Infoteenused on riigiportaalis eesti.ee. Kui SDG portaali edasiarendused saavad valmis, siis saab piiriüleselt ja veebist esitada näiteks esialgse avalduse riiklikku kõrgkooli astumiseks, registreerida aadressi muutuse, teavitada majandustegevusest ning taotleda majandustegevusega seotud lubasid. Hetkel kehtiv nimekiri e-teenustest ning abi- ja probleemilahendamise teenustest on raamlepingu eseme tehnilise kirjelduse lisas 1. Kuna projektis on palju e-teenuseid ja teenuse omanikud on erinevates Eesti ministeeriumites ja nende hallatavates asutustes, siis tellitavate tööde jaoks võib olla vajalik teha koostööd mitmete erinevate ministeeriumite ja asutustega, sh riigi IT-majadega. Numbrites: a) Teabevaldkonnad, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele (EL määruse 2018/1724 lisa I): • 48 valdkonda kodanikele; • 46 valdkonda ettevõtjatele. b) Veebipõhised teenused (EL määruse 2018/1724 lisa II) - hetkel 21 kategooriat teenustest, milles on üks kategooria ka Eestis olemasolevad majandustegevuse load ja teated. Lisaks tuleb tehnilise süsteemi puhul arvestada teenuste kategoorias ka 4 direktiiviga: • Direktiiv 2014/24/EL – Riigihangete direktiivi menetlused; • Direktiiv 2014/25/EL – Vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid reguleeriva direktiivi menetlused; • Direktiiv 2005/36/EÜ – Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise direktiivi menetlused ja • Direktiiv 2006/123/EÜ – Teenuste direktiivi menetlused. c) Abi- ja probleemlahendusteenused (EL määruse 2018/1724 lisa III) - kohustuslikke hetkel 7. Lisainformatsiooni projekti kohta leiab:  Projekti aluseks on Euroopa Liidu määrus 2018/1724 (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=celex%3A32018R1724);  Komisjoni rakendusmäärus 2020/1121 (statistika kohta): https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32020R1121&from=EN;  Komisjoni rakendusmäärus tehnilise süsteemi kohta (plaanitav õigusakt);  Avalikult kättesaadavad juhised ja dokumendid: https://ec.europa.eu/growth/single- digital-gateway-requirements_en;  Komisjoni poolne tutvustus: https://ec.europa.eu/growth/single-market/single-digital- gateway_en;  Tutvustav video: https://www.youtube.com/watch?v=Znkoz0-P3sc; 6  Ühekordse küsimise põhimõtte (nn OOP ehk once only principle) kohta info: https://ec.europa.eu/cefdigital/wiki/display/CEFDIGITAL/Once+Only+Principle;  Iga minikonkurssi juurde lisanduvad viited vajalikule dokumentatsioonile, mis puudutavad konkreetset tellitavat tööd. Eesti.ee ettevõtjale digivärav Eesti.ee ettevõtjale digivärav on ettevõtja vajadusi ja ärisündmusi arvestav teenusvärav, mis annab ühest kohast ligipääsu erinevate asutuste osutatavatele avalikele teenustele ja tervikliku ülevaate ettevõtluskeskkonda puudutavast infost kõikidele tegutsevatele ettevõtjatele või ettevõtlusega alustajatele. Eesti.ee ettevõtjale digivärav võimaldab muuta ettevõtjale suunatud digiteenused, info ja asjaajamise avaliku sektoriga kättesaadavaks tervikteenusena „ühest aknast“. Lisaks teenuste koondamisele ühte keskkonda ja nende sündmuspõhisele pakkumisele vastavalt ettevõtte elukaarele, on plaanis koostöös teenuseid pakkuvate asutustega analüüsida viise, kuidas olemasolevaid teenuseid enne liidestamist lihtsustada ja parendada, et tagatud oleksid kliendikesksed, vajaduspõhised ja võimalusel proaktiivsed digiteenused vastavalt ettevõtte näitajatele ja vajadustele. Taustinfo:  Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (siinkohal füüsilisest isikust ettevõtjaid ja äriühinguid) oli Statistikaameti andmetel 2020. aastal 137 980. Ettevõtetele avalikke teenuseid osutavaid asutusi koos kohalike omavalitsustega on ca 156, sh osutavad teenuseid ka sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud jt. Erinevaid riigi poolt pakutavaid teenuskeskkondi asutuste teenuste tarbimiseks on vähemalt 36. Ettevõtjate halduskoormus riigi seatud nõuete täitmiseks on analüüside põhjal kõrge. Puudub ühtne ja terviklik ülevaade riigis pakutavatest avalikest teenustest, info on sageli raskesti leitav ning mõnikord ka vananenud.  2020. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel analüüs „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“7, et selgitada, kuidas koondada ettevõtjate jaoks usaldusväärselt info ja avalikud teenused ühte keskkonda, et ettevõtjal oleks lihtne ja mugav avaliku sektoriga suhelda. Visioonianalüüsi käigus koostati ettevõtja ühtse veebipõhise kontaktpunkti tulevikuvaade koos arendus- ja tegevusplaanide (teekaart), ettevõtjate sündmusteenuste8 arendamise analüüsi ning kontaktpunkti 7 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) aruanne, https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 8 Sündmusteenus on otsene avalik teenus, mida mitu asutust osutab ühiselt, et isik saaks täita kõik kohustused ja kasutada kõiki õigusi, mis talle tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu. Sündmusteenus koondab mitu sama sündmusega seotud teenust (edaspidi osateenus) kasutajale üheks teenuseks. Allikas: VV määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ § 2 lg 4 7 prototüübiga9. Tehnoloogilise platvormina osutus sobivaks olemasolev riigiportaal eesti.ee ning veebipõhise kontaktpunkti nimeks saab edaspidi „eesti.ee ettevõtjale“.  Visioonianalüüsi jätkuprojektina viidi Riigi Infosüsteemi Ameti juhtimisel läbi „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“. Selle eesmärk oli leida visioonianalüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks jätkusuutlikud ning skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded ettevõtjate veebipõhise platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks sobivad tehnoloogiad ning kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Valminud on uue ettevõtjate ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp. Analüüsiga tuuakse välja tehnilised võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja asjakohaseid tööriistu võtta kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud andmete paremaks kasutamiseks.  Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel koostati „Pääsuhalduste analüüs“, mille tulemusena selgitati välja ettevõtjaid puudutavate avalike asutuste süsteemide üleselt volituste, rollide ja pääsuõiguste jagamise ja haldamise hetkeolukord ning võimalikud tulevikulahendused ja valmis sellest lähtuv prototüüp eesti.ee keskkonnas.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis 2021. aastal analüüsi „Ettevõtete tähtajaliste kohustuste ja nendest eesti.ee keskkonnas teavitamise analüüs“, mille eesmärgiks on töötada välja lahendus, mis võimaldab ettevõtjatel eesti.ee ettevõtjale keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt seatud tähtajalistest kohustustest, sh eelkõige aruandluskohustusest ning kohustustega seotud olulisest infost nagu tähtaeg, kohustuse täitmiseks vajalikud tegevused ja kohustuse täitmise hetkeseis, ning suunduda keskkonna kaudu kohustusi täitma. Töö valmib 2022. aastal.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis 2021. aastal analüüsi „Ettevõtte finantseerimise ärisündmuse analüüs“, mille eesmärgiks on töötada välja tulevikulahendus, mis võimaldab ettevõtjal eesti.ee ettevõtjale keskkonnas saada ülevaade tema ettevõttele avaliku sektori asutuste poolt pakutavatest finantseerimisvõimalustest ning suunduda keskkonna kaudu neid taotlema, samuti jälgida menetluste hetkeseisu ja saada ülevaade kaasnevatest tegevustest/kohustustest ning muust olulisest infost (nt tähtaegadest). Töö valmib 2022. aastal.  Riigi Infosüsteemi Amet plaanib 2022. aastaks luua ettevõtja töölaua minimaalselt toimiva lahenduse eesti.ee ettevõtjale keskkonnas ning kasutajakogemuse analüüsi. Alusmaterjalid: Tööde teostamisel tuleb lähtuda järgmistest analüüsi ja strateegia dokumentidest (täieneb jooksvalt):  „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“10; 9 „Ettevõtjate jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visioon“ (2020) töö raames tehtud prototüüp, https://www.figma.com/proto/UALR0xh40zR3SJgEqZOGhF/Proto-Ettev%C3%B5tjate-kontaktpunkt?node- id=2280%3A139971&scaling=min-zoom 10 https://pilv.mkm.ee/s/ZRQQB89TRJZjiYn 8  „Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs“11;  „Pääsuhalduste analüüs“12;  „Sündmusteenuste analüüs“13;  „Sündmusteenuste teostatavuse analüüs töötu olemise sündmusteenuse näitel“14;  koosvõime raamistik15;  iseteeninduskeskkondade raamistik16;  kasutatavuse (kvaliteedi) mõõtmise raamistik17;  Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused18;  Next generation digital government architecture (Uue generatsiooni digiriigi arhitektuur)19;  Bürokratt: digiriigi järgmine arengutase e-Eestis20. Arendusettepanekute tegemisel tuleb lähtuda Eestis olemasolevast X-tee andmevahetusplatvormist ning olemasolevatest riigi andmekogudest. Võimalikud teemad, millega seotud töid raamlepingu raames tellitakse:  Töötajatega seotud toimingud – töötajatega seotud enimkasutatavate teenuste info kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine.  Ettevõtte (sh filiaali) asutamine – ettevõtte loomisega seotud peamiste teenuste info kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine.  Äritegevuseks loa taotlemine või teate esitamine – erinõuetega tegevusala jaoks teate esitamise ja tegevusloa taotluse esitamisega seotud teenuste info kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine. 11 Aruanne https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riigiportaal/ettevotjate-uhtse-kontaktpunkti-it- arhitektuuri-analuus.pdf ja liidestamisjuhendid: https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-lihtne-link.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-suvalink.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-vormilahendus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-domeeni-jagamine.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content- editors/riigiportaal/liidestamisjuhend-microfrontend.pdf 12 Aruande failid: https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/hetkeolukorra_kaardistus_ja_analuus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/tulevikulahenduse_kirjeldus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/tulevikulahenduse_arhitektuur.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/kasutuslugude_ja_prototuubi_kirjeldus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/oiguslik_analuus.pdf, https://www.ria.ee/sites/default/files/content-editors/riskianaluus.pdf; prototüüp https://www.ria.ee/sites/default/files/paasuhalduse_prototuup_brauseris_vaadeldav.zip 13 https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM 14 https://pilv.mkm.ee/s/iYs2fAcsyPsx7a4 15 https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigi_it_koosvoime_raamistik.pdf 16 https://www.mkm.ee/sites/default/files/iseteeninduskeskkondade_raamistik.pdf 17 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kasutatavuse_moodikute_susteem_final_november_2014.pdf 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv 19 https://pilv.mkm.ee/s/XRmQCEn8xuvm7J2 20 https://www.kratid.ee/burokratt 9  Äritegevusega seotud lisategevused – äritegevust toetavate teenuste info kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine (nt otsingud dokumendiregistritest, üldise nõustamisteenuse osutamine).  Eksport – välisriikidesse äri laiendamisega seotud teenuste info kuvamine ettevõtja digiväravas ja teenusele suunamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ka eesti.ee ettevõtjale digivärava projektis seadnud eesmärgiks uuringute ning eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi21. Eesti.ee ettevõtjale digivärava loomise eelduseks on ettevõtjatele suunatud avalike teenuste uudse sündmusteenuste lahenduste metoodika väljatöötamine ning kontaktpunkti kui terviku toimimise tehnoloogia põhiprintsiipide väljaselgitamine ja tehnoloogilise kontseptsiooni sõnastamine. Kontaktpunkti toimimiseks vajalike protsesside ja tehnoloogiate kasutusele võtmiseks on vaja täiendavalt selgitada nii tehnoloogia kui ka uuendusliku sündmusteenuste metoodika toimimist asjakohastes tingimustes, sh töökeskkonnas. Elusündmusteenused Elusündmusteenuste arendamise eesmärk on muuta avalike teenuste tarbimine kodaniku elusündmustest lähtuvaks ning võimalusel täielikult automaatseteks. Eesmärki toetavateks tegevusteks on asutuste koostöövõimekuse ning ühise teenusepakkumise võimekuse tõstmine. Teisalt toetab eesmärki kesksete ning asutustepõhiste infosüsteemide arendamine, mis proaktiivseid ja automaatseid digiteenuseid võimaldavad. Elusündmuseks kodaniku elus on näiteks lapse sünd või abiellumine, kus mõlema sündmusega on seotud mitmed avalikud teenused, millest enamuse tarbimiseks tuleb kodanikul ise initsiatiivi üles näidata, kuigi andmed nende sündmuste toimumise kohta on riigil suurel määral olemas. Samal ajal ei vaatle avalikke teenuseid pakkuvad asutused neid elusündmuseid mitte kodaniku perspektiivist, terviklikuna, vaid enda asutuse perspektiivist. Eelnevast tulenevalt on teenuseteekonnad killustunud, teenuste kvaliteet asutuste üleselt erineva kvaliteedi ning loogikata, mis paratamatult kulutab nii kodanike aega kui ka asutuste haldusressurssi. Elusündmuspõhiste (sh proaktiivsete) teenuste realiseerimine eeldab avalike teenuste tänase pakkumismudeli ümbermõtestamist kodanikust lähtuvalt. Kasutajasõbralike teenuste, mis on olemas just siis, kui nende järele vajadus kerkib, väljatöötamine nõuab oskuslikku kasutajauuringute ning teenusedisaini rakendamist. Tekkinud teadmisele tuleb pidevalt vastata võimalike lahendustega ning seejärel neid lahendusi prototüüpida, testida ning kohandada. Lisaks nõuab elusündmuspõhiste teenuste realiseerimine ulatuslikku andmete ristkasutamist teenuseid pakkuvate asutuste sees ning vahel. Seega on pakkuja meeskonna väljakutseks olla võimeline tasakaalustama kasutajauuringutest lähtunud vajaduste ning disaini käigus tekkinud 21 „Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 10 lahendusideede teostatavust teenuseid pakkuvate asutuste tehnoloogilise võimekusega. Avalike teenuste pakkumine lähtub kehtestatud õigusraamistikust, mis lisab eelpool toodule ka vajaduse seda raamistikku analüüsida ning vajadusel teha muudatusettepanekuid või töötada välja seadusemuudatuse ettepanekuid. Elusündmusteenuste arendamine on üks peamistest Digiühiskonna Arengukava 2030 arenguhüpetest, mille vahesihiks on välja arendada 10 elusündmuspõhist teenust aastaks 2025. Varasema töö tulemusena on loodud sündmusteenuste arendus- ja juhtimismudel, arhitektuuri kontseptsioon ja näidisrakendus ning mitmete teenuste tulevikuvisioonid. Lisaks teenustele, mille arendus on juba lähiaastate plaanides, on lisandumas aga pidevalt ka uusi elusündmusteenuste arendusvajadusi. Avalike teenuste koosvõime loomine Avalike teenuste korraldus peaks olema ühtne ja läbimõeldud ning avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine peaks olema tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. Eesmärk on tõhustada asutuste vahelist koostööd ja luua koosvõimelisi asutuste üleste elu- ja ärisündmusega seotud avalikke teenuseid ning nimetatud teenuste loomiseks luua eeldusi pakkumaks avalikke teenuseid kättesaadavamalt, kasutajakesksemalt, ühtsemalt ja kuluefektiivsemalt. Kavandatud tellitavad teenused on täpsemalt: 1) uuringute ja analüüside korraldamine asutuste üleste teenuste kaardistamiseks; 2) asutuste üleste teenuste äri- ja eelanalüüside, prototüüpide ning kasutatavuse analüüside ja testimiste teostamine; 3) asutuste üleste elu- ja ärisündmusteenuse arenduste teostamine. Sündmusteenuste analüüsiga saab tutvuda: https://pilv.mkm.ee/s/CuhCINW3wIGlhLM. IV Teadus- ja arendustegevuse põhialuste järgimine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on eelkõige reaalajamajanduse ning eesti.ee ettevõtjale digivärava projektis seadnud eesmärgiks tellitavate uuringute ning eksperimentaalarenduste puhul järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi22. Võimalik on, et raamlepingu kehtivusaja jooksul lisandub teadus- ja arendustegevuse põhimõtte järgmise nõue ka teistes raamlepinguga hõlmatud projektides, nt EL ühtse digivärava (Single Digital Gateway, SDG) osas. Kui töö teostamisel on vajalik järgida eespool viidatud teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi, siis on see minikonkursi tingimustes märgitud. 22 „Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pdf 11 Projektides, mis arvestavad teadus- ja arendustegevuse põhialustega, lahenduste loomisel ja tegevuste käigus peetakse seega silmas järgnevaid kriteeriume: a) uudsus, st midagi sellist, mida projektide raames praegu Eestis tehakse, ei ole varasemalt tehtud ning tegevuste käigus luuakse uut teadmist ehk lahendused on uudsed; b) loomingulisus, st toetudes olemasolevatele teadmistele ning kasutades ka olemasolevaid tehnilisi lahendusi ja süsteeme pannakse need koos toimima uute käsitluste ja ideede loomiseks teenuste ja lahenduste jaoks; c) ettemääramatu tulemus, st ette ei ole täpselt teada, missugune on saavutatav lõpptulemus ning eesmärkide saavutamise kulu. Samuti ei ole teada, kas planeeritud tegevused on ka reaalses elus teostatavad ja millise tulemuseni planeeritud tegevustes tegelikult jõutakse; d) süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile, nii protsessid kui ka saadud tulemused dokumenteeritakse ning osalevad ka teadustöö tegijad. Kõik loodavad protsessid, teenused ja lahendused on turul täiesti uued, mistõttu kaasatakse regulaarselt teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad jõuda põhjaliku teadusliku analüüsiga parimate metoodikateni ning aitavad testida loodud metoodikat kõige sobivamal viisil või oskavad teha ettepanekuid, milliseid metoodikaid veel tulevikus katsetada. e) ülekantavus ja/või korratavus, st tulemused ja nendega seotud uus teadmine peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil teiste projektide käigus, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne. Tulemus peaks olema lihtsasti kasutatav ka piiriüleselt, mis tagab selliselt maksimaalse kasu, kuna ettevõtjal on oluliselt aja- ja kuluefektiivsem kasutada samu lahendusi nii Eestis kui mujal. Kõik loodavad metoodikad, uuringud, lahendused ja teenused on tasuta kättesaadavad. Lisad: Raamlepingu eseme tehnilise kirjelduse Lisa 1 12 Riigihanke alusdokumendi lisa 2 Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ RAAMLEPINGU projekt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ viitenumbriga…. (edaspidi riigihange) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.2. Mõistet „hankeleping“ kasutatakse punktis 1.9 sätestatu tähenduses. 1.3. Leping koosneb käesolevatest tingimustest ja nende lisadest ning pooltevahelistest kirjalikest teadetest ja lepingu muudatustest. 1.4. Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja poolt töö teostamisel. 1.5. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest ning lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 1.6. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.7. Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 1.8. Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu ja hankelepingute professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks ehk töö teostamiseks. 1.9. Töö teostamine toimub vastavalt riigihanke alusdokumentidele, lepingu tingimustele ja minikonkursi alusel sõlmitud hankelepingutele (hanke alusdokumendi lisa 3 „Hankelepingu tingimused“, edaspidi „hankeleping“). 1.10 Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (kättesaadavad riigihangete registrist); Lisa 2 – Edukaks tunnistatud pakkumused (kättesaadavad riigihangete registrist). 2. Lepingu ese, hind ja täitmine 2.1. Riigihanke eseme täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendi lisas 1 „Tehniline kirjeldus“. 1 2.2. Riigihanke alusdokumentides toodud tellitava töö maht, jaotumus valdkondade vahel ja regulaarsus on indikatiivne. Tellijal on õigus seda lepingu täitmise käigus vastavalt vajadusele muuta. Tellija ei ole kohustatud tellima töid kogu lepingu maksumuse ulatuses. 2.3. Lepingu alusel tellitava töö maksimaalne maksumus on kuni 12 000 000 eurot km-ta. Töö eest tasumine toimub vastavalt lepingu alusel sõlmitavale hankelepingule. 2.4. Töövõtja 1 töötunni (1 h on 60 min) maksumus on .. eur km-ta. 2.5. Lepingule allakirjutamisega kinnitab töövõtja, et ta on võimeline teostama riigihanke alusdokumentides Tehniline kirjeldus nimetatud määratud töid, kui ta osutub minikonkursi tulemusel edukaks pakkujaks. 2.6. Lepingu täitmine toimub tellijaga sõlmitavate hankelepingute alusel. 2.7. Konkreetses hankelepingus fikseerib tellija soovitavate tööde loetelu ja sisu, olulised lähte- ja vahepunktid tööde teostamisel, tööde teostamise mahu, tähtaja ning tööde maksumuse. Hankelepingute sõlmimisel lähtub tellija raamlepingust tulenevatest tingimustest. Tellija esitab tellimusi vajaduspõhiselt. Tellijal on õigus tellida lepingus nimetatud töid talle vajalikus mahus ja regulaarsusega. 2.8. Hankelepingute sõlmimine toimub riigihangete registris korraldatava minikonkursi tulemusena kui hankelepingu eeldatav maksumus on 30 000 eurot või enam. 2.9. Kui hankelepingu maksumus on võrdne või suurem kui 15 000 eurot ilma käibemaksuta, aga jääb alla 30 000 euro käibemaksuta, allkirjastatakse hankeleping (hanke alusdokumentide lisa 3) poolte poolt. Töövõtja peab hankelepingu allkirjastama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamiseks saamist. Kui hankelepingu maksimaalne maksumus on kuni 14 999,99 eurot ilma käibemaksuta, sõlmitakse hankeleping kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankelepingu sõlmimiseks loetakse pakkumuse esitamist ja pakkumuse aktsepteerimist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, üldjuhul e-kirja teel. 2.10. Tellija tasub töövõtjale töö eest vastavalt hankelepingule. 2.11. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sealhulgas kõrvalkohustuste, täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja osutab need töid ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest. 2.12. Lepingu hind sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike õiguste osas litsentsi andmine), samuti kõiki muid töö teostamises tehtud kulutusi. 3. Lepingu töö tulemi üleandmine ja vastuvõtmine 3.1. Töövõtja annab töö tulemi tellijale üle koos allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). 3.2. Tellija vaatab tulemi üle ja tagastab allkirjastatud akti töövõtjale 10 tööpäeva jooksul arvates töö tulemi üleandmisest. 3.3. Töö tulemi vastuvõtmisel selle lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija 10 tööpäeva jooksul arvates töö tulemi üleandmisest konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks 3.4. Tellija tasub nõuetekohaselt teostatud töö eest vastavalt lepingu tingimustes sätestatule 20 päeva jooksul pärast poolte poolt akti allkirjastamist. Tellijal on õigus keelduda nõuetele mittevastava töö tulemi vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetse põhjuse. 3.5. Töövõtja annab lepingu alusel loodava dokumentatsiooni tellijale üle korrektselt vormistatuna, kui poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Dokumentatsioon säilitatakse tellija keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab tellija. 3.6. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Töövõtja esitab arve töö eest tasumiseks 2 pärast vastava hankelepingu täitmist ja aktiga vastuvõtmist. Arvele märgitakse riigihanke viitenumber, olemasolu korral minikonkursi viitenumber, tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 3.7. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.8.Töövõtjal on õigus tõendada töö tulemi vastuvõtmisest keeldumise põhjuste paikapidamatust, tellides selleks mõlema poole aktsepteeritavalt sõltumatult eksperdilt ekspertiisi tegemise. Kui töö tulemi vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulusid, vastasel korral kannab ekspertiisikulud töövõtja. 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus: 4.1.1. nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 4.1.2. kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 4.1.3. pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperdihinnangu saamiseks töö tulemi kvaliteedi kohta; 4.1.4. kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest. 4.2. Tellija on kohustatud: 4.2.1. esitama töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 4.2.2. töövõtja esitatud töö tulemi üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja tulem vastab lepingus esitatud kirjeldusele; 4.2.3. töö tulemi lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult lepingus nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 4.2.4. maksma töövõtjale nõuetekohaselt teostatud töö eest tasu hankelepingus sätestatud tingimustel; 4.2.5. andma töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni tööga seotud küsimustes hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. 5. Töövõtja õigused ja kohustused 5.1. Töövõtjal on õigus: 5.1.1. nõuda tellijalt töö osutamiseks vajalike andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 5.1.2. kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 5.1.3. kasutada pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmeid vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele; 5.1.4. nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 5.1.5. saada nõuetekohaselt osutatud ja tellija vastuvõetud töö eest lepingus ettenähtud tasu. 5.2. Töövõtja on kohustatud: 5.2.1. teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt hankelepingu ja raamlepingu tingimustele ja tellija riigihanke alusdokumentides esitatud tehnilisele kirjeldusele ning andma tellijale või tema näidatud isikule üle hankelepingus sätestatud tähtajaks/tähtaegadeks ja korras; 3 5.2.2. hankelepingus sätestatud mahus ja sisuga töö teostamisega alustama 10 tööpäeva jooksul alates hankelepingu allkirjastamisest tellija poolt; 5.2.3. järgima töö teostamisel lepingus ja hankelepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 5.2.4. teostama töö isiklikult või kaasama töö teostamisse kolmanda isiku tellija nõusolekul; 5.2.5. lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 5.2.6. teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 5.2.7. andma tellijale välja selle, mille ta on hankelepingu täitmisega seoses saanud ja loonud (sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai ja mille tagastamist on tellija soovinud (dokumendid, plaanid, joonised jms); 5.2.8. töö tulemi lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töö teostamisel või teostama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 5.2.9. säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas; 5.2.10. tellijale tulemuse üleandmisel teatavaks tegema töö teostamisse kaasatud alltöövõtjate nimed, registrikoodid ning kontaktisikute nimed ja kontaktandmed (telefon ja e-post) juhul kui töövõtja ei ole alltöövõtja andmeid riigihanke pakkumuses esitanud; 5.2.11. EL fondide rahastuse (nt SF, RRF jms) puhul tuleb järgida nõuetekohaselt teavitamiskohustust. Täpsemad nõuded sätestab tellija minikonkursi alusdokumentides. 6. Autoriõigused 6.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija vastuvõetud ning tasutud mistahes töö tulemid ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused, lähevad töö teostamise tulemi vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning tulemi suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates tulemi üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 6.2. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale autoriõiguse varalisi õigusi üle anda ja isiklike õiguste osas litsents anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 6.3. Kui hankelepingu esemeks on uuringu või analüüsi läbiviimine, on tellijal õigus kasutada uuringut/analüüsi (teost) ja muid uuringu/analüüsi tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 6.4. Analüüsi/uuringu käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö teostamist ning need kuuluvad tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitte seotud eesmärkidel, välja arvatud teadus- ja õppetöös. 6.5. Kui kolmas isik takistab tellijat tema hankelepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada hankelepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. 4 6.6. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7. Konfidentsiaalsus 7.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 7.2. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö teostamise tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõueei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ningjuhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 7.3. Töövõtja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et ülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 7.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale lepingu lõppemist või lõpetamist. 7.5. Seoses lepingu esemeks oleva töö teostamisega võib töövõtja saada ligipääsu tellija põhitegevuse käigus kogutud andmetele, mis on isikuandmete kaitse seaduse tähenduses isikuandmed. Sellisel juhul on isikuandmete vastutav töötleja tellija ja volitatud töötleja töövõtja. 7.6. Töövõtja töötleb lepingu alusel saadud isikuandmeid ainult lepingu kehtivuse ajal ja töö teostamiseks vajalikus ulatuses. Töövõtja kasutab töö teostamise käigus saadud isikuandmeid üksnes lepingus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Lepingu lõppemisel kustutab töövõtja viivitamatult kõik talle lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad, välja arvatud juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti. 7.7. Tellija vastutab, et töö teostamise raames isikuandmete töötlemine toimub kehtival õiguslikul alusel õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, andmesubjektid on isikuandmete töötlemisest teadlikud ja/või sellega nõus ning tellijal on õigus edastada isikuandmeid töövõtjale töö teostamise raames. 7.8. Töövõtja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu üksnes isikutele, kellel on selleks oma töö- või teenistusülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima isikutele ka pärast lepingu lõppemist. 7.9. Töövõtjal ei ole õigust edastada isikuandmeid kolmandatele isikutele ega kasutada isikuandmete töötlemiseks omakorda volitatud töötlejaid ilma tellija eelneva kirjaliku loata. 7.10. Töövõtja rakendab vajalikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks. 7.11. Töövõtja aitab tellijal täita õigusaktidest tulenevate isikuandmete turvalisusega seotud vastutava töötleja kohustuste täitmist. 7.12. Töövõtja võimaldab tellijal või tellija volitatud audiitoril teha lepingu eseme raames isikuandmete töötlemisega seotud auditeid ja/või kontrolle. Tellijal on õigus teha mainitud auditeid ja/või kontrolle vastavalt tekkivale vajadusele. 7.13. Töövõtja kaardistab isikuandmed kokkulepitud formaadis. 5 7.14. Kui töövõtja avastab isikuandmetega seotud rikkumise (Data Breach), teavitab töövõtja sellest viivituseta kirjalikult tellijat, pärast mida teavitab tellija isikuandmetega seotud rikkumisest pädevat järelevalveasutust hiljemalt 72 tunni jooksul. Töövõtjalt tellijale esitatav teave sisaldab isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldust ühes asjaomaste andmesubjektide kategooriate ja ligikaudse arvuga, puudutatud isikuandmete kirjeldust, isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku tagajärge ja kavandatud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise kõrvaldamiseks. Töövõtja aitab tellijat vajaliku informatsiooni kogumises järelevalveasutuse jaoks. 7.15. Tellija andmekaitse eest vastutava isiku e-posti aadress: [email protected] 8. Vastutus 8.1. Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest, eelkõige kui töö tulem ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. 8.3. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka ettekirjutus), andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt töö iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,15 (null koma viisteist) protsenti hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 8.4. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi või kui töövõtja ei kõrvalda rikkumist punktis 8.3 nimetatud tellija ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul või kui töövõtja ei asu lepingut tellija määratud tähtaja jooksul täitma, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 20 (kakskümmend) protsenti hankelepingu hinnast iga rikkumise eest ning lisaks leppetrahvi nõudele on tellijal õigus ka hankeleping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 8.5. Punktist 7 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tellijal õigus hankeleping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Nimetatud punkti alusel hankelepingu lõpetamisel tasub tellija töövõtjale teostatud töö eest üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu. 8.6. Iga punktis 7.1, 7.3 ja 74. sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on tellijal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 20 (kakskümmend) protsenti hankelepingu hinnast, kuid mitte vähem kui 1500 (üks tuhat viissada) eurot iga rikkumise eest. 8.7. Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.9. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö tulemi eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05 (null koma null viis) protsenti õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.10. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 8.11. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumise on põhjustanud vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitavad pooled võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. 9.2. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poolte lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60 kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada. 10. Teabe vahetamine ja volitatud esindajad 10.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte hankelepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt hankelepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 10.3. Teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 10.4. Teade loetakse teisele poolele kättetoimetatuks, kui: 10.4.1. teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval). E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal; 10.4.2. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.5. Punktis 10.4 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt hankelepingu rikkumisest. 10.6. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.7. Poolte volitatud esindajad hankelepingu täitmise osas on määratud hankelepingu tingimustes. 10.8. Tellija volitatud esindaja raamlepingu osas on Helen Roosimägi, ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna hangete projektijuht, [email protected], +372 625 6413 või teda asendav ametnik. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 10.9. Töövõtja volitatud esindaja raamlepingu osas on …/e-post…ja telefon…. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib 48 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.2. Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses sedastatud reeglitega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles 7 öelda olulise lepingurikkumise puhul, muuhulgas juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö teostamise korral ei ole puudust töö teostamisel kõrvaldatud tellija nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Lepingu ja hankelepingu vastuolu korral kohaldatakse hankelepingu tingimusi. Tellija Töövõtja Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt 8 KÄSKKIRI 17.02.2022 nr 17 Riigihanke „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping" korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1, §-de 100 ja 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Analüüside ja uuringute läbiviimise ning prototüüpide ja pilootide loomise raamleping“ (riigihanke objekti CPV kood: 73200000-4 nimetus: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused) avatud hankemenetluse teel reaalajamajanduse (RTE), EL ühtse digivärava ehk Single Digital Gateway (SDG), Eesti.ee ettevõtjale digivärava ja elusündmuste valdkondades. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankele esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees Helen Roosimägi – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, hangete projektijuht; Komisjoni liikmed: 2.2. Külli Kraner – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja; 2.3. Piia Pruks – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtja digivärava projektijuht; 2.4. Stina Avvo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna ettevõtluskeskkonna nõunik; 2.5. Verner Eiber – infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja; 2.6. Jaanus Valdmaa – digiriigi arengu osakonna projektijuht. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuhi Helen Roosimägi. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Riigihanke alusdokumendi lisa 5 Proovitöö lähteülesanne Majandustegevuse register (edaspidi MTR) on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) hallatav andmekogu, mis menetleb tegevuslubade ja majandustegevusteadete infot ning samuti ka ettevõtjatele tehtud ettekirjutusi. MTRi äriloogika tuleneb eelkõige majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest1. Seaduse § 8 sätestab registri üldpõhimõtted ja määrab selle vastutava töötleja ning 5. peatükk sätestab registri sisu ja toiminguid. Lisaks on veel hulk erinõudeid, mis tulenevad valdkondlikest seadustest. Praegune MTRi tarkvara on kasutusel alates 01.07.2014. MTRi tarkvara on kirjutatud PHP programmeerimiskeeles ja kasutusel on Postgre andmebaas. MTRis on üle 100 mooduli ja sellega on seotud umbes 30 välist infosüsteemi. Olemasoleva MTRi täiendav dokumentatsioon on leitav järgnevalt aadressilt: https://pilv.mkm.ee/s/BJt6T3SlA6kYxmg. Praegune MTR on üles ehitatud klassikalise monoliitse infosüsteemina, st kasutusel on üks andmebaas, mis talletab kogu registri tarbeks vajalikku infot. Selline ülesehitus takistab oluliselt MTRi tarkvara edasist arendust, sh iga uue menetluse lisamine registrile teeb registri töö järjest aeglasemaks ning registri lähtekoodi uuendamine tingib põhjaliku testimise vajaduse. Hankija soov on MTR üle viia mikroteenuste struktuurile, st iga teenus on omaette andmebaasiga moodul. Mikroteenuste kasutuselevõtuga on eesmärk muuta MTR oluliselt kiiremaks, suurendada paindlikkust teenuste arendamisel, vähendada äriprotsesside katkestusi ning luua eeldused ettevõtjatele proaktiivsete teenuste pakkumiseks Eesti teabevärava eesti.ee kaudu. Teenuseid peaks saama järk-järgult vanalt MTRilt uude üle viia. Teatud piiratud aja jooksul toimiksid vana monoliitne ja uus mikroteenuste struktuuril põhinev MTR paralleelselt. Proovitöö tulemina peab pakkuja tegema konkreetsed ettepanekud, kuidas organiseerida MTRi mikroteenuste struktuurile üleviimine, et tagada teenuste katkematu osutamine ja töökindlus. Pakkuja peab esitama tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (nii tellija kui ka töövõtja poolsed) ning jagama need arvestades tegevuste keerukust ja mahtu realistlikeks etappideks ning etappideks jaotamist põhjendama. NB! Proovitöö teostamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et MTRi äriloogika mikroteenuste struktuurile üleminekul ei muutu. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005?leiaKehtiv 1
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel