EELNÕU
02.02.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Tallinn, Toompea 2022. a nr
Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel
ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi
paigaldamisele ja käitamisele
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse § 193 1 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel ning nõuded valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjäreleva lve
süsteemi paigaldamisele ja käitamisele.
§ 2. Terminid
Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) automaatne liiklusjärelevalve süsteem (edaspidi järelevalvesüsteem) on tehnoloogilis te
seadmete kogum, mis koosneb järelevalvekaamerast või -kaameratest, sõidukiiruse mõõtmis e l
kiirusmõõturist, dokumenteerimisseadmest ja muudest vajalikest lisaseadmetest, mis on ette
nähtud liiklusrikkumiste tuvastamiseks ning mille salvestist on õigus kasutada mootorsõiduk i
ja selle juhi, omaniku või vastutava kasutaja tuvastamiseks;
2) mõõtekabiin on püsirajatis, mis on ette nähtud statsionaarse järelevalvesüstee mi
majutamiseks ja kaitsmiseks väliskeskkonna ohtude eest ning millel on elektri- ja
andmesideühendus;
3) käitamine on järelevalvesüsteemi kasutamine, samuti seadistamine, hooldamine ja
kontrollimine.
2. peatükk
Valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamisel
§ 3. Valla- või linnavalitsuse osalemise taotlus
(1) Järelevalvesüsteemi paigaldada sooviv valla- või linnavalitsus esitab Politsei- ja
Piirivalveametile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase taotluse, millele lisab lõikes 3 nimetatud
analüüsi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed ning esitamise kuupäev ja allkiri;
2) vastutava isiku kontaktandmed;
3) järelevalvesüsteemi kavandatav asukoht või asukohad, aadress ja asukohaplaan, millele on
märgitud täpne asukoht;
4) liikluskorraldus järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas;
5) probleemi lühikirjeldus ja järelevalvesüsteemi paigaldamise põhjendus;
6) rikkumised, mille tuvastamiseks kavandatakse järelevalvesüsteemi kasutada;
7) järelevalvesüsteemi paigaldusviis: statsionaarne või teisaldatav;
8) järelevalvesüsteemi mõõtesuunad;
9) järelevalvesüsteemi seadme tootja ja mudel;
10) järelevalvesüsteemi kavandatav kasutusele võtmise aeg;
11) muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks lisada.
(3) Järelevalvesüsteemi kavandatava asukoha kohta koostab valla- või linnavalitsus analüüs i,
mis hõlmab asukoha vastavust liiklusseaduse § 1931 lõikes 3 sätestatud nõuetele.
(4) Kui esitatud taotluses esineb puudusi, annab Politsei- ja Piirivalveamet taotlejale puuduste
kõrvaldamiseks kuni 30 päeva arvates Politsei- ja Piirivalveametilt sellekohase teate saamisest.
Kui taotleja ei kõrvalda puuduseid tähtajaks, võib Politsei- ja Piirivalveamet jätta taotluse läbi
vaatamata.
§ 4. Valla- või linnavalitsuse osalemise otsustamine
(1) Politsei- ja Piirivalveamet hindab järelevalvesüsteemi asukoha sobivust liiklussead use
§ 1931 lõikes 3 sätestatud nõuetega.
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele võtta
järelevalvesüsteemi asukoha hindamisel arvesse muid asjakohaseid asjaolusid.
(3) Politsei- ja Piirivalveamet edastab valla- või linnavalitsuse nõuetekohase taotluse
Transpordiametile, kes kooskõlastab asukoha sobivuse 30 päeva jooksul taotluse saamisest
arvates.
(4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja teeb otsuse valla- või linnavalits use
osalemise kohta ning kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha 60 päeva jooksul nõuetekohase
taotluse saamisest arvates.
3. peatükk
Koostöö ja ülesanded automaatse liiklusjärelevalve teostamisel
§ 5. Koostöö järelevalvesüsteemi käitamisel
Valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi käitatakse valla- või linnavalitsuse, Politsei- ja
Piirivalveameti ning Transpordiameti koostöös.
§ 6. Valla- või linnavalitsuse ülesanded
(1) Valla- või linnavalitsuse ülesanded on:
1) järelevalvesüsteemi paigaldamine;
2) järelevalvesüsteemi elektri- ja andmesideühenduse tagamine;
3) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi korraline ja vajaduse korral erakorraline hooldamine;
4) järelevalvesüsteemi nõuetekohane taatlemine;
5) mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnilise valve ja vajaduse korral kindlustuska itse
tagamine;
6) järelevalvesüsteemi kasutamise piirkonna nõuetekohane tähista mine
liikluskorraldusvahenditega.
(2) Järelevalvesüsteemi paigaldamisel ja seadistamisel tuleb järgida liiklusseaduse § 199
lõike 7 alusel järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele kehtestatud nõudeid.
(3) Valla- või linnavalitsus tagab järelevalvesüsteemi nõuetekohasust tõendavate dokumentide
olemasolu ja säilitamise järelevalvesüsteemi kogu käitamisajal. Politsei- ja Piirivalvea me ti
nõudmisel esitab valla- või linnavalitsus dokumendid järelevalvesüsteemi nõuetekohasuse
kontrollimiseks. Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel tuleb tagada järelevalvesüstee mile
ligipääs.
(4) Valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamise ja haldamise kulud kaetakse
kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
§ 7. Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded
Politsei- ja Piirivalveamet viib läbi väärteomenetluse järelevalvesüsteemi abil tuvastatud
liiklusrikkumise kohta.
§ 8. Transpordiameti ülesanded
Transpordiameti ülesanded on järelevalvesüsteemi andmekogu haldamine ja
järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumise andmete edastamine kohtuvälise
menetleja infosüsteemi POLIS.
4. peatükk
Rakendussäte
§ 9. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. märtsil 2022. aastal.
Kaja Kallas
peaminister
Kristian Jaani
siseminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve
süsteemi paigaldamisele ja käitamisele“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1931 lõike 5 alusel.
Eelnõuga sätestatakse nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel ning valla- või linnavalitsuse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi
(edaspidi järelevalvesüsteem) paigaldamisele ja käitamisele.
Kuna järelevalvesüsteeme võivad paigaldada ja käitada kõik 79 kohalikku omavalits ust
(edaspidi KOV), on ühetaoliseks praktikaks vaja kehtestada kõigile ühesugused nõuded.
Järelevalvesüsteemide kasutamise peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Seega
nähakse määruses ette kriteeriumid, millega peab enne järelevalvesüsteemi paigalda mis t
arvestama.
KOV-ide järelevalvesüsteemide käitamisel nähakse ette kolmepoolne koostöö, kuna
tuvastatud rikkumiste menetlemise kulude säästmiseks on mõistlik kasutada juba toimiva t
lahendust. Koostöö vaates on vajalik määrata poolte ülesanded.
Eelnõu rakendamine ei muuda riigieelarve kulusid ega tulusid.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika
osakonna nõunik Indrek Link (tel 612 5264,
[email protected]) ja sama
osakonna õigusnõunik Kristi Käsper (tel 612 5217,
[email protected] ).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1. märtsil 2022. aastal jõustuva LS-i §-ga 1931 nähakse valla- või linnavalitsusele ette võimalus
osaleda liiklusjärelevalve ülesande teostamisel, paigaldades oma haldusterritooriumile
järelevalvesüsteemi, et tuvastada foori keelava tule ajal sõitmise või lubatud sõidukiir use
ületamisega seotud rikkumisi.
Määruse esimeses peatükk reguleerib üldsätteid. Määruse teises peatükis reguleeritakse valla-
või linnavalitsuse liiklusjärelevalve ülesande teostamise l osalemise otsustamist, mis hõlmab
taotluse esitamisele kehtestatavaid nõudeid ning asukoha sobivuse hindamise ja kinnita mise
protsessikirjeldust.
Kolmandas peatükis sätestatakse koostöö ja ülesanded automaatse liiklusjäreleva lve
teostamisel.
Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse valla- või
linnavalitsuse osalemise otsustamist ning järelevalvesüsteemi paigaldamist ja käitamist, kui
valla- või linnavalitsus soovib osaleda LS-i § 1931 alusel liiklusjärelevalve ülesande
teostamisel.
Määrusega kehtestatakse täpsed nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel ning valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamisele ja
käitamisele. Kuna järelevalvesüsteeme võivad edaspidi paigaldada ja käitada kõik 79 KOV-i,
on ühetaoliseks praktikaks vaja kehtestada kõigile ühesugused nõuded.
1
Järelevalvesüsteemide kasutamise peamine eesmärk on liiklusohutuse parandamine. Seetõttu
tuleb need paigaldada esmajoones kohtadesse, kus on liiklusnõuete rikkumise tagajärjel
korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega liiklusõnnetusi või kus liiklusnõuete rikkumine
võib selliseid õnnetusi kaasa tuua. Seega nähakse määruses ette kriteeriumid, millega peab
enne järelevalvesüsteemi paigaldamist arvestama.
Eelnõu §-ga 2 sisustatakse automaatse liiklusjärelevalve mõisted, mis ei ole määratletud
LS-is, kuid mida määruses kasutatakse.
Eelnõu §-s 3 tuuakse nõuded valla- või linnavalitsuse taotlusele, mille alusel liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel osalemine otsustatakse. Taotlus esitatakse Politsei- ja Piirivalveame tile
(edaspidi PPA), kellele on seadusega pandud ülesandeks hinnata asukoha sobivust.
Regulatsiooni kohaselt tuleb koos taotlusega esitada analüüs, mis peab hõlmama põhjendust
asukoha valiku ja muude meetmete (liikluskorraldus, tee-ehitus jm) mittesobivuse kohta.
Lõikes 2 nähakse ette loetelu andmetest, mida taotlus peab sisaldama. Andmete esitamine on
vajalik, et oleks võimalik hinnata järelevalvesüsteemi tehnilist ja kavandatava asukoha
sobivust, arvestades seejuures taotlusele lisatud analüüsis toodud põhjendusi.
Punkti 1 kohaselt tuleb esitada taotleja andmed (nimi, registrikood ja kontaktandmed) ning
esitamise kuupäev ja allkiri.
Punkti 2 järgi märgitakse vastutava isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja e-posti
aadress), mis on vajalikud, et taotluse läbivaatamise l oleks võimalik võtta lisainfo saamiseks
ühendust isikuga, kes KOV-is järelevalvesüsteemi kasutusele võtmisega tegeleb.
Punktis 3 nõutakse järelevalvesüsteemi asukoha või asukohtade aadressi, samuti tuleb lisada
asukohaplaan, millel on tähistatud järelevalvesüsteemi täpne asukoht. Võimaluse korral
lisatakse asukoha koordinaadid. Kui kavandatakse võtta kasutusele teisaldata v
järelevalvesüsteem või kasutada üht statsionaarset seadet eri mõõtekabiinides, tuleb taotluses
märkida kõikide kavandatavate asukohtade andmed.
Punkti 4 järgi märgitakse andmed kehtiva liikluskorralduse kohta järelevalvesüstee mi
kavandatavas asukohas: lubatud sõidukiirus, ühe- või kahesuunaline tee, sõiduridade arv,
ühistranspordirajad ning muud tähtsad erisused ja piirangud.
Punkti 5 järgi kirjeldatakse lühidalt probleemi ja järelevalvesüsteemi paigaldamise vajadust.
Probleemi põhjalikum kirjeldus ja järelevalvesüsteemi paigaldamise vajadus esitatakse
taotlusele lisatavas analüüsis.
Punkti 6 kohaselt märgitakse, mis liiklusrikkumiste tuvastamiseks kavandatakse
järelevalvesüsteem kasutusele võtta.
Punkti 7 järgi nimetatakse järelevalvesüsteemi paigaldusviis. Taotluses tuleb märkida, kas
kavandatakse võtta kasutusele statsionaarne või teisaldatav järelevalvesüsteem.
Punkti 8 kohaselt tuleb märkida, kas rikkumisi tuvastatakse järelevalvesüsteemiga ühes või
mitmes sõidusuunas.
Punkti 9 kohaselt esitatakse andmed seadme tootja ja mudeli kohta. Need on vajalikud, et
hinnata, kas seadme andmefailid ühilduvad olemasoleva andmevahetussüsteemiga, ja vältida
olukorda, kus pärast järelevalvesüsteemi paigaldamist selgub, et see ei ühildu olemasole va
andmevahetussüsteemiga. Kui soovitakse paigaldada seadmeid, mis ei ühildu olemasole va
andmevahetussüsteemiga ja eeldavad infotehnoloogilisi arendustöid, tuleb taotluse
läbivaatamisel hinnata vajalike arendustööde mahtu, otstarbekust ja maksumust. Seega on
enne asukoha kinnitamist vaja leppida eraldi kokku arendustööde kulude katmine.
2
Arendustööde maksumuse kohta annab hinnangu järelevalvesüsteemi andmekogu vastutav
töötleja.
Punkti 10 kohaselt märgitakse järelevalvesüsteemi kavandatav kasutusele võtmise aeg (kuu ja
aasta), võttes arvesse asukoha kinnitamiseks ja süsteemi paigaldamiseks prognoositavat aega.
Punkti 11 kohaselt lisatakse taotlusesse muud andmed, mida taotleja peab vajalikuks esitada.
Lõikes 3 nähakse ette, et valla- või linnavalitsus koostab järelevalvesüsteemi kavandatava
asukoha kohta analüüsi, mis esitatakse lõike 1 kohaselt koos taotlusega.
LS-i § 1931 lõikes 3 on sätestatud põhilised nõuded, mida peab järelevalvesüstee mi
paigaldamise kavandamisel arvestama. Lõike järgi peab analüüsis kajastuma, mis liikluso ht
kavandatavas asukohas esineb ja kuidas see väljendub : kas ainult liiklusrikkumistes või on
rikkumiste tagajärjel korduvalt juhtunud raskeid inimkannatanutega liiklusõnnetusi või
liiklusnõuete rikkumine võib selliseid õnnetusi kaasa tuua. Analüüsis tuleb tuua välja, mis
meetmeid on olukorra parandamiseks juba kasutatud ning kas ja millist mõju on need
avaldanud. Kui järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas oleks võimalik liiklusohutus t
parandada liikluskorralduslike, tee-ehituslike või muude meetmetega, kuid taotleja hinnangul
on lahenduste kulud järelevalvesüsteemi kasutuselevõtu ja käitamise kuludega võrreldes
ebamõistlikult suured, tuleb analüüsis näidata alternatiivsete lahenduste prognoosita v
maksumus. Kui järelevalvesüsteemi kavandatavas asukohas ei ole võimalik muude
meetmetega liiklusohutust parandada, tuleb analüüsis sellele järeldusele jõudmist põhjendada.
Taotluse ja analüüsi koosmõjus peab olema võimalik hinnata, et kavandatav asukoht on
liiklusohutuse tagamiseks vajalik, mitte koht, kus esineb küll palju liiklusrikkumisi, kuid ei
ole liiklusõnnetusi ja rikkumiste põhjus võib olla hoopis ebaõige liikluskorraldus (asukoha s
on oludele sobimatu kiirusrežiim vms). Järelevalvesüsteemi paigaldamise l on oluline, et see
täidaks kavandatavas asukohas oma peamist eesmärki ennetada ja vähendada liiklusnõ ue te
rikkumisest tekkivat liiklusohtu.
Asukoha valikul peab muu hulgas arvestama, et sõidukiiruse fikseerimiseks mõeldud
järelevalvesüsteemi mõju on loomult lokaalne ja ulatub mõõtekabiinist mõlemas suunas
umbes 500 meetri kaugusele. Seetõttu ei ole võimalik järelevalvesüsteemi paigaldamise ga
kõrvaldada probleeme pikal lõigul, vaid eelkõige konkreetses liiklusohtlikus asukohas.
Lõikega 4 nähakse ette, et kui taotluses on puuduseid, annab PPA nende kõrvaldamiseks kuni
30 päeva. Tähtaja möödumisel võib PPA jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtajaline piirang on
vajalik, et täienduste tegemine ei jääks venima ja seeläbi taotlus määramata ajaks menetlusse.
Kui valla- või linnavalitsus ei kõrvalda puuduseid ettenähtud aja jooksul, mille tõttu jääb
taotlus läbi vaatamata, ei võta see võimalust esitada sama asukoha kohta uus taotlus.
Taotluse tagastamisel tuleb nimetada puudused, mille kohta täiendusi soovitakse.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse PPA ja Transpordiameti tegevused ja tähtajad määruse § 3 lõike 1
kohaselt esitatud taotluse läbivaatamisel ehk taotluse menetlemise kord. Taotluse
läbivaatamise tulemusel kinnitatakse või jäetakse kinnitamata asukoht ja seeläbi otsustatakse
valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamisel.
Asukoha kinnitamine on ühtlasi nõusolek, et valla- või linnavalitsus osaleb liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel. Regulatsiooniga ei nähta ette võimalust, et valla- või linnavalitsus saaks
osaleda LS-i §-s 1931 toodud liiklusjärelevalve ülesande teostamisel ja/või saada sellest
trahvitulu ilma järelevalvesüsteemi paigaldamata.
Lõike 1 kohaselt hindab PPA järelevalvesüsteemi asukoha sobivust LS-i § 1931 lõikes 3
sätestatud nõuetega ning lõike 4 kohaselt kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha ja teeb otsuse
3
valla- või linnavalitsuse osalemise kohta.
LS-i § 193 kohaselt teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud
ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise
ja parkimise nõuete üle KOV-i territooriumil. LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud rikkumis te
puhul, mille tuvastamiseks saab valla- või linnavalitsus järelevalvesüsteemi paigaldada, on
liiklusjärelevalve teostaja ja väärtegude kohtuväline menetleja PPA. Järelevalvesüstee mi
paigaldamine on seotud liiklusjärelevalve teostamisega ning seetõttu hindab ja kinnitab
järelevalvesüsteemi asukoha sobivust ning otsustab valla- või linnavalitsuse liiklusjäreleva lve
ülesande teostamisel osalemise PPA.
Taotluse saamisel kontrollib PPA, et selles ei esineks puuduseid, st oleksid esitatud nõutavad
andmed ja lisatud analüüs. Nõuetekohase taotluse edastab PPA lõike 3 kohaselt
kooskõlastamiseks Transpordiametile.
Taotluse läbivaatamisel hindab PPA, kas taotluse ja analüüsi koostamisel on lähtutud LS- i
§ 1931 lõike 3 nõuetest ning kas asukoht vastab sätestatud nõuetele. Asukoha hindamisel peab
arvestama, et see sobiks ka liiklusjärelevalve aspektist, ning see pädevus on ainult PPA-l kui
liiklusjärelevalve teostajal. Kuna järelevalvesüsteemi paigaldamise eesmärk on eelkõige
liiklusohutuse parandamine, tuleb PPA-l võtta liiklusohu hindamiseks arvesse kavandatava
asukohaga seotud liiklusrikkumiste ja -õnnetuste andmeid.
Lõike 2 kohaselt võib PPA lisaks LS-i §-s 1931 sätestatud nõuetele võtta järelevalvesüstee mi
asukoha hindamisel arvesse muid asjakohaseid asjaolusid.
Määrusega ei ole võimalik ette näha kõiki asjaolusid või olukordi. Asukoha hindamisel võib
tekkida vajadus võtta arvesse asjaolusid, mida LS-i §-s 1931 ei ole loetletud, kuid millel on
liiklusjärelevalve ja liiklusohutuse vaates märkimisväärne mõju (järelevalvesüsteem ei tohi
varjata nähtavust ristmikel, järelevalvesüsteemi mõõtekabiini minimaalne kaugus
kiiruspiirangu märgist jm). Seetõttu nähakse ette võimalus võtta arvesse lisaasjaolusid. Nagu
eespool rõhutatud, on järelevalvesüsteemi peamine eesmärk tagada liiklusohutus ja seda peab
PPA hindamisel ka arvestama. Kui PPA võtab arvesse muid asjaolusid, mis toovad kaasa
keelduva otsuse, on nad kohustatud nende arvestamist ja nendest tulenevat keelduvat otsust
põhjendama.
Lõikes 3 nähakse ette, et asukoha kooskõlastab Transpordiamet 30 päeva jooksul taotluse
saamisest arvates.
Transpordiamet on lisatud kooskõlastajaks, kuna nende ülesanne on luua tingimused ohutuks,
ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks, samuti korraldada liiklust. Tänu oma ülesannete le
on Transpordiametil teadmised ning statsionaarsete kiiruskaamerate paigaldamise ja käitamise
kaudu praktilised kogemused, et hinnata kavandatava asukoha sobivust liiklusohutuse
tagamisel, järelevalvesüsteemi käitamiseks vajaliku taristu rajamisel ja liikluskorralduses..
PPA võtab arvesse tähelepanekud, mille Transpordiamet on kooskõlastamisel esitanud, ja
kinnitab järelevalvesüsteemi asukoha, kui see vastab PPA hinnangul paigalduspõhimõtetele.
Eelnõu §-ga 5 nähakse ette, et järelevalvesüsteemi käitatakse kolmepoolse koostööna valla-
või linnavalitsuse, PPA ja Transpordiameti vahel. Arvestades infosüsteemide töös hoidmise ja
menetlemise märkimisväärset kulu, on selline lahendus praegu optimaalne. Võimalik, et kui
valla- või linnavalitsused paigaldavad märkimisväärse arvu järelevalvesüsteeme ja nendega
tuvastatud juhtumite arv hüppeliselt kasvab, tasub hiljem, mh menetluskoormuse jaotamise
vaates, kaaluda alternatiivse süsteemi väljaarendamist.
Kolmepoolse koostöö vaates täidavad riigiasutused neile juba seadusega pandud ülesande id
4
ning valla- või linnavalitsus järelevalvesüsteemi paigaldamise ja käitamise ülesandeid. Poolte
täpsed ülesanded on toodud määruse §-des 6–8.
Eelnõu §-s 6 kirjeldatakse valla- või linnavalitsuse ülesandeid.
Valla- või linnavalitsuse ülesanded on määruses kirjeldatud kõige põhjalikumalt, kuna need ei
tulene seadusest. Näiteks on PPA seaduse järgi LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud väärtegude
kohtuväline menetleja.
Valla- või linnavalitsuse ülesannete puhul ei delegeerita riiklikke ülesandeid, sealhulgas ei
kehtestata lisakohustusi, kuna valla- või linnavalitsusele jääb alles iseseisev otsustusõigus, kas
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel osaleda. Sellega luuakse vabatahtlik lisavõimalus omal
soovil korraldada järelevalvesüsteemide paigaldamisega kohalikku elu. Ülesanded on
piiritletud kaamerate paigaldamise ja hooldamisega. Olemuselt on see pigem tehnili ne
tegevus.
Lõikes 1 on toodud peamised ülesanded, mida valla- või linnavalitsus täidab, kui ta osaleb
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel. Peamiselt on valla- või linnavalitsuse ülesanded
seotud järelevalvesüsteemi paigaldamise, selleks vajaliku taristu rajamise ja hoolduse kaudu
hilisema korrasoleku tagamisega.
Järelevalvesüsteemi asukoha kinnitamisel on valla- või linnavalitsuse ülesanne korraldada
rajatise ehitamiseks vajalik dokumentatsioon, tagada elektri- ja andmeside ning tellida
mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi paigaldamine.
Järelevalvesüsteemi kasutusele võtmisel on valla- või linnavalitsuse ülesanne korraldada nii
järelevalvesüsteemi kui ka mõõtekabiini korraline ja vajaduse korral erakorraline hooldamine.
Erakorralise hooldamise vajadus võib tuleneda näiteks ilmast (mõõtekabiini klaasosad on
kattunud lumega, klaasipinnale on tekkinud kondensatsioonivesi, tormikahjustus vms) või
inimeste põhjustatud asjaoludest (järelevalvesüsteemi sodimine, lõhkumine, kahjustumine
avarii tagajärjel vms).
Mõõtevahendi kasutamisel tuleb täita taatluskohustust. Mõõteseaduse § 10 lõike 4 punkti 2
kohaselt on mõõtevahendi kasutamise korral taatluskohustuse kandja mõõtevahendi valdaja
või kasutaja. Määrusega nähakse ette, et nagu järelevalvesüsteemi hooldustöödki korraldab
mõõtevahendi taatlemise selle valdaja ehk valla- või linnavalitsus.
Valla- või linnavalitsuse ülesanne on ka tagada mõõtekabiini ja järelevalvesüsteemi tehnili ne
valve ja vajaduse korral kindlustuskaitse. Ülesande täitmine või mittetäitmine ei mõjuta
otseselt järelevalvesüsteemi käitamist, mistõttu on see valla- või linnavalitsuse enda valik,
kuid riskide maandamiseks otstarbekas. Kindlustuskaitse puudumise korral kannab
järelevalvesüsteemile tekitatud kahju parandamise kulud valla- või linnavalitsus.
Lõike 1 punktis 6 nähakse ette, et valla- või linnavalitsuse ülesanne on tähistada
järelevalvesüsteemi kasutamise piirkond nõuetekohaselt liikluskorraldusvahenditega.
Järelevalvesüsteemi asukoht tähistatakse seal, kus võimalik, osutusmärkidega 559a või 559b.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. aasta määruse nr 12
„Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 15 „Osutusmärgid ja
nende tähendused“ punkti 29 kohaselt osutavad märgid 559a ja 559b „Automaatkontro ll “
automaatse liiklusjärelevalve teostamisele.
Automaatkontrolli märk paigaldatakse piisavalt palju enne järelevalvesüsteemi asukohta, et
liikleja oleks informeeritud automaatse liiklusjärelevalve teostamisest, lisaks vahetult enne
järelevalvesüsteemi asukohta.
5
Liikluskorraldus peab olema lihtne ja selge, et liikleja ei kahtleks, mis piirang
järelevalvesüsteemi tööpiirkonnas kehtib.
Lõikes 2 sätestatakse, et järelevalvesüsteemi paigaldamisel ja seadistamisel tuleb järgida
LS-i § 199 lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid 1 . Automaatsele kiirusemõõtmisele, sealhulga s
mõõtesüsteemi paigaldamisele ja seadistamisele, kehtestatud nõuete järgimise tagab
mõõtesüsteemi valdaja. 2 Nõudeid tuleb järgida järelevalvesüsteemi puhul, mis võetakse
kasutusse LS-i §-s 227 sätestatud rikkumiste tuvastamiseks.
Lõikega 3 nähakse ette, et valla- või linnavalitsus tagab järelevalvesüsteemi nõuetekohasus t
tõendavate dokumentide olemasolu ja säilitamise järelevalvesüsteemi kogu käitamisajal ning
esitab nõudmisel dokumendid järelevalvesüsteemi nõuetekohasuse kontrollimiseks PPA-le.
Selline nõue on vajalik, et tagatud oleks dokumentide säilitamine, mis võimaldab kontrollida,
kas järelevalvesüsteem on taadeldud ja millal on tehtud hooldus-, remont- või seadistustööd.
Vajadus dokumente kontrollida on eelkõige PPA-l, kes on liiklusjärelevalve teostaja ja
tuvastatud rikkumiste kohtuväline menetleja. PPA-l peab olema kindlus, et liiklusjäreleva lve t
teostatakse ja rikkumised, mille kohta viiakse läbi väärteomenetlust, on tuvastatud töökorras
järelevalvesüsteemiga, mille taatluskehtivusaeg ei ole lõppenud.
Vajadus kontrollida järelevalvesüsteemi dokumentatsiooni ja/või korrasolekut võib tekkida
juhul, kui PPA-le esitatakse rikkumise tuvastamise ja jäädvustamisega seotud kaebus või tekib
muudel põhjustel kahtlusi järelevalvesüsteemi korrasolekus või taatluse ja hoolduse
õigeaegsuses. Järelevalvesüsteemiga seotud kaebuse korral peab valla- või linnavalitsus PPA
soovil esitama ka muu kaebuse lahendamiseks vajaliku ja asjakohase teabe.
Selleks, et rikkumiste menetlemisel oleks täielik kindlus, et need on tuvastatud nõuetele
vastava järelevalvesüsteemiga, on LS-i § 1931 lõikes 9 nähtud ette võimalus, et kui valla- või
linnavalitsus ei esita dokumentatsiooni ehk olukorras, kus PPA-l pole tekkinud kahtluste
kontrollimiseks millelegi toetuda, peatatakse järelevalvesüsteemi käitamine.
Lõikes 4 nähakse ette, et valla- või linnavalitsuse järelevalvesüsteemi paigaldamise ja
haldamise kulud kaetakse KOV-i eelarvest.
Paigaldamise ja haldamisega seotud kulude katmiseks saab valla- või linnavalitsus kasutada
raha, mis eraldatakse LS-i § 1931 lõike 6 alusel hoiatustrahvidest, mis on laekunud valla- või
linnavalitsuse järelevalvesüsteemi abil tuvastatud rikkumiste eest riigieelarvesse. Esialgu, kui
järelevalvesüsteem võetakse kasutusele, peab valla- või linnavalitsus katma kulud
omavahenditest, kuid hiljem saab need katta hoiatustrahvide tuludest.
Lisaks paigaldamisele ja haldamisele kaasnevad ka muud järelevalvesüsteemi käitamise
kulud – infosüsteemide arendus- ja halduskulud, menetluskulud, trahviteadete saatmise
kulud –, mis jäävad ülesannet täitva asutuse kanda.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse PPA ülesanded.
LS-i § 263 lõike 1 kohaselt on PPA LS-i §-des 221 ja 227 sätestatud väärtegude kohtuväline
menetleja. Seepärast on PPA ülesanne viia läbi väärteomenetlusi linna- või vallavalit s use
järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumiste kohta..
Eelnõu §-s 8 nähakse ette Transpordiameti ülesanded. LS-i § 199 lõike 4 kohaselt on
1 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. aasta määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi
mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.
2 Samas, § 3 lõige 2.
6
Transpordiamet järelevalvesüsteemi andmekogu vastutav töötleja. Linna- või vallavalit s use
järelevalvesüsteemi abil tuvastatud liiklusrikkumiste salvestised edastatakse
järelevalvesüsteemi andmekogusse, mida haldab Transpordiamet. Pärast salvestise
automaatset töötlemist edastab Transpordiamet andmed kohtuvälise menetleja infosüstee mi
POLIS.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus on kavandatud jõustuma 1. märtsil
2022. aastal. Jõustumise kuupäev on seotud määruse aluseks oleva LS-i § 1931 jõustumise
ajaga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Järelevalvesüsteemide paigaldamisega kaasnevad mõjud on kirjeldatud määruse aluseks oleva
LS-i § 1931 sätestamist puudutava väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja
maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 3 . Määruse rakendamine
lisamõjusid kaasa ei too.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid linna- või vallavalitsuse, PPA või
Transpordiameti lisategevusi. Määruses reguleeritakse eelkõige taotluse esitamist ning selle
läbivaatamise ja kooskõlastamise protsessikirjeldust ning sätestatakse järelevalvesüstee mi
käitamises osalejate ülesannete loetelu.
Üldised põhimõtted valla- või linnavalitsuse poolt liiklusjärelevalvesüsteemi paigaldamise ja
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel osalemise kohta on sätestatud LS-i §-s 1931.
Ülesannetega kaasnevate kulude ja tulude analüüs on toodud väärteomenetluse seadustiku,
liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.
Määruse jõustumine ei too kaasa lisakulusid ega -tulusid ei riigile ega KOV-ile.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. märtsil. Samal ajal jõustub väärteomenetluse seadustiku,
liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (RT I, 22.12.2021, 8), mille ga
kehtestatakse liiklusseaduse § 1931 .
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamisek s
Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,
Transpordiametile ja PPA-le.
3 457 SE.
7
Justiitsministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium
Rahandusministeerium 17.02.2022 nr 1-6/2458-1
Vabariigi Valitsuse määruse "Nõuded valla- või
linnavalitsuse osalemisele
liiklusjärelevalve ülesande teostamisel
ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve
süsteemi
paigaldamisele ja käitamisele" kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu. Eelnõu
ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil
https://eelnoud.valitsus.ee.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisa:
Eelnõu – 3 lehel.
Seletuskiri – 7 lehel.
Arvamuse andmiseks:
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Transpordiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Kristi Käsper
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/22-0173 - Nõuded valla- või linnavalitsuse osalemisele liiklusjärelevalve ülesande teostamisel
ning nõuded automaatse liiklusjärelevalve süsteemi paigaldamisele ja käitamisele
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92b43cd5-fa57-4a2a-8b07-02057e8c5b2d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/92b43cd5-fa57-4a2a-8b07-02057e8c5b2d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main