dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 17. veebruar 2022
Viit
1.15-5/2022/1260-1
Registreeritud
17. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Järva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Kaur Kõue (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
19. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf76 KB
  • 📎image001.png
  • 📎image001.png
  • 📎Jarva_vald_slaidid_21.12.21.pdf1523 KB
  • 📎Koigi_VV_korralduse_EN.pdf585 KB

Sisu (failidest)

Maapõue valdkond MKMis ning Koigi kaevandamisloa taotlus ja riigi huvi Kaur Kõue, Ene Jürjens, Margus Raha MKM maavarade osakond 21.12.2021 Maapõue valdkonna jagunemine • Maapõue valdkond on jagatud Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vahel. • 06.06.2017 võeti Riigikogus vastu „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. • 01.01.2018 alustas tööd Eesti Geoloogiateenistus (EGT). • 17.06.2020 võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. • Selle muudatusega korrastati maapõue valdkonna koordineerimist ja täpsustati vastutusvaldkondi KeMi ja MKMi vahel. MKM valitsemisalas on: maavarade vajaduste prognoosimine maavaradega seotud sotsiaalmajanduslike mõjude hindamine maapõue majandusliku potentsiaali kasutamiseks ning arendamiseks vajaliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimine maapõuealaste uuringute koordineerimine ja rahastamine geoloogilise kaardistamise koordineerimine ja rahastamine riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine Maapõuepoliitika rakendamine MKMis • Maapõueressursside uurimise ja kasutamise koordineerimine (sh koostöös KeMiga), EGT tegevuse suunamine. • Maapõue (sh maavarade) puudutavas seadusloomes osalemine. • Uuringulubade ja kaevandamislubade kooskõlastamine. Riigi huvi määratlemine uuringu- ja kaevandamislubade taotluste menetluses. • Põlevkivi ja energeetilise turba kaevandamisõiguse tasude arvestamise haldamine. Kaevandamisõiguse tasude analüüsid. • Osalemine maapõue kasutamise keskkonnamõju ja tõhususe hindamisel, maapõue kasutamise korraldamisel ja ruumilise planeerimise süstematiseerimisel. Riigi huvi hindamise ja VV poole pöördumise protsess (1) • Kehtiva õiguse kohaselt, maavara geoloogilise uuringuloa (uuringuloa) või maavara kaevandamisloa (kaevandamisloa) saamiseks, esitab arendaja Keskkonnaametile vastava taotluse. • Arendaja valib ise välja ala, kus ta soovib maavara uurida või kaevandada. Selleks teeb ta ära eeltöö ja selgitab välja, kas antud alale on mõistlik taotlus esitada ja kulutusi teha. • Pärast taotluse esitamist hindab Keskkonnaamet, kas maapõueseaduse kohaselt esineb alust keelduda uuringuloa või kaevandamisloa andmisest. • Kui loa andmisest keeldumise alused puuduvad, esitab Keskkonnaamet loa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele (KOV), kes nõustub loa andmisega või keeldub nõusoleku andmisest. • Kui KOV ei ole nõus loa andmisega, võib Keskkonnaamet arendaja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut Vabariigi Valitsuselt (VV). Riigi huvi hindamise ja VV poole pöördumise protsess (2) • VV annab loa andmiseks nõusoleku ainult siis, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi, mis põhineb keskkonnahoiu, majanduslike ja sotsiaalsete huvide analüüsil. Riigi huvi esinemine selgitatakse olukorra põhiselt ning eri ametkondade koostöös. • Riigi huvi mõistet on selgitatud maapõueseaduse seletuskirjas, mille kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle sisustamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast, muu hulgas loa taotlemise eesmärgist, maavara olulisusest, maavara omandist, KeMi ja MKMi arvamusest. Ülekaalukaks riigi huviks võib olla näiteks strateegiliselt olulise maavara otsing, toorainepuudus mõnes tööstussektoris või muu laialdase mõjuga asjaolu. Järvamaa ehitusmaavarad Koigi dolokivikarjääri mäeeraldis: asukoht Koigi dolokivikarjääri mäeeraldis: asukoht Koigi dolokivikarääri mäeeraldis: KOVi seisukoht • Koigi vald on kaevandamisloa andmisele vastu peamiselt põhjustel, et kaevandamine on vastuolus Koigi valla arengukavaga ja kaevandamisega kaasnevad erinevad keskkonnahäiringud (pinna- ja põhjaveerežiimi muutus, müra, tolm ja lõhketöödega kaasnev vibratsioon). • Koigi vald esitas tingimused kaevandamisloa andmiseks, kui kaevandamisluba antakse VV nõusolekul. Tingimused on seotud kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringutega. • Järva Vallavolikogu jäi oma 20.12.2018 otsuses Koigi Vallavolikoguga samale arvamusele. Koigi dolokivikarääri mäeeraldis: vastused KOVi seisukohale • Kaevandamisloa andmist ei saa vastandada KOVi strateegiliste dokumentidega (valla arengukava). • Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, lahendatakse keskkonnahäiringud kaevandamisloa lisatingimustes. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Koigi dolokivikarääri mäeeraldis: ülekaaluka riigi huvi olemasolu • Antud juhul tähendab ülekaalukas riigi huvi riigile kuuluvast maavarast lisandväärtuse loomist ja ekspordipotentsiaali suurendamist. • Koigi maardlas leiduva tehnoloogilise dolokivi näol on tegemist suhteliselt haruldase ja väga kvaliteetse maavaraga Balti- ja Põhjamaade piirkonnas. • Koigi maardla tehnoloogiline dolokivi on väga hea kvaliteediga (MgO sisaldus keskmiselt 21,42% ja lahustamata jääk 2,28%) ja seda on võimalik kasutada mitmes valdkonnas: keemiatööstuses, metallurgias, väetisetööstuses, soojusisolatsioonimaterjalide valmistamisel jne. • Eestis hetkel tehnoloogilise dolokivi järeltöötlemist ja sellest tulenevat lisandväärtuse andmist ei toimu. Maavara hind töödelduna võimaldab aga selle eksporti ka kaugematesse riikidesse kui vaid meie naabermaad. • Koigi maardla tehnoloogilise dolokivi väärindamisel on tegemist olulist majanduslikku potentsiaali omava ressursiga, mille kasutusele võtmine looks lisandväärtust ja suurendaks ekspordipotentsiaali. EGT ehitusmaavarade uuring Järvamaal • EGT teeb uurimistööd Järvamaa ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamise varustuskindlusest. Töö valmimise tähtaeg on detsember 2022. • Töö eesmärk on anda ülevaade Järva maakonna ehitusmaavarade ressurssidest ning nende kasutamisest, hinnates praegust olukorda varustuskindlusest lähtudes ja kirjeldades ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning perspektiiviga kuni 2050. • Ehitusmaavarasid puudutavad puuraugud on puuritud. Puursüdamike kirjeldamise ja analüüsimisega alustatakse 2022 alguses. Aruanne valmib 2022 lõpuks. • Kesk-Eestis puurimine hetkel veel jätkub, kuna kaks kaardistamise puurauku on veel teha. https://jarvateataja.postimees.ee/740209 2/kolu-puurauk-kiikab-1-8-miljardi-aasta- taha https://gis.egt.ee/portal/apps/dashboards/51fe22fbd941493fa86343ecf14d5acf MAAVARADE JÄTKUSUUTLIKU KAEVANDAMISE HEADE KAVATSUSTE KOKKULEPE • PS § 5: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Nende kasutamine edendab majandust ja loob rahvuslikku rikkust. Samas tähendab see ka märgatavat ruumilist ja keskkonnamõju, mistõttu on nende hüvede kasutamiseks eelnevalt vajalik saavutada kokkulepe kohaliku kogukonna, riigi ja ettevõtete vahel. • Kokkuleppe eesmärk on nimetatud osapoolte vahel piisava ühisosa leidmine, et tagada maavarade kasutamine jätkusuutlikul moel ja ühiskonna hüvanguks ning püüab saavutada eesmärki viia Eestis maavarade kasutamise praktikad vastavusse ühiskonna kasvanud ootustega. Neid ootusi on võimalik saavutada üksnes siis, kui eesmärki panustavad võrdselt nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka ettevõtjad. Aitäh! Kaur Kõue, Ene Jürjens, Margus Raha EELNÕU 21.12.2021 KORRALDUS Nõusolek maavara kaevandamise loa andmiseks Koigi dolokivikarjääri mäeeraldisel Korraldus kehtestatakse maapõueseaduse § 55 lõike 4 alusel, arvestades maapõueseaduse 19.07– 31.12.2010 kehtinud redaktsiooni § 34 lõiget 2. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1. Osaühing Hetkinvest (registrikood 11168665, edaspidi loa taotleja) esitas 1. oktoobril 2010. a Keskkonnaametile õigusaktidega sätestatud nõuetele vastava Koigi dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa (edaspidi kaevandamisluba) taotluse. Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Järva maakonnas Järva vallas (enne 2017. a haldusreformi Koigi vallas) Huuksi külas eraomandisse kuuluval kinnistul Paemurru (kinnistu nr 881736, katastritunnusega 32501:001:0350). Kinnistu omanik on 27. septembri 2010. a kirjaga andnud loa taotlejale nõusoleku maa kasutamiseks mäetööstuslikul eesmärgil. Mäeeraldis moodustab Paemurru kinnistust ligikaudu poole. Luba taotletakse järgmistel tingimustel: mäeeraldise teenindusmaa suurus on 20,13 ha, sealhulgas mäeeraldis 19,18 ha; taotletava mäeeraldise piirides paiknev tehnoloogilise dolokivi aktiivse tarbevaru kogus on 802 000 m3, millest kaevandatav on 745 000 m3. Kaevandamise keskmine aastamäär on 85 000 m3 ja loa kehtivusaeg kümme aastat. Maavara kaevandamise loa taotluse kohaselt on maavara peamised kasutusalad väetisetööstus ja metallurgia. 1.2. Keskkonnaamet avaldas 6. oktoobril 2010. a maapõueseaduse 19.07–31.12.2010 kehtinud redaktsiooni (edaspidi MaaPS v.r.) § 29 lõigete 1 ja 2 alusel taotluse esitamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis aja (kaks nädalat) taotluse kohta ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks. Ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. 1.3. Keskkonnaamet saatis 23. veebruaril 2011. a kirjaga nr HJR 10-5/10/37749-2 MaaPS v.r. § 28 lõike 3 alusel Koigi Vallavolikogule arvamuse avaldamiseks kaevandamisloa taotluse, selle kohta antava haldusakti eelnõu ja otsuse „Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ eelnõu. 1.4. Koigi Vallavolikogu andis Keskkonnaametile arvamuse 14. aprilli 2011. a otsusega nr 37, milles Koigi Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. 1.5. Loa taotleja avaldas 29. aprilli 2011. a kirjas (registreerimisnumber HJR 10-5/10/37749-4) Keskkonnaametile soovi pöörduda MaaPS v.r. § 34 lõike 2 alusel kaevandamisloa andmisele nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuse (edaspidi VV) poole. 2 1.6. Keskkonnaamet küsis 9. juuni 2011. a kirjas nr HJR 10-5/11/37749-5 MaaPS v.r. § 28 lõike 3 alusel Eesti Maavarade Komisjoni (edaspidi EMK) arvamust uuringuloa taotluse ja loa andmise otsuse eelnõu kohta. 1.7. Loa taotleja tegi 12. juuli 2011. a kirjas Koigi Vallavolikogule ettepaneku maksta maavara kaevandamise eest lisaks keskkonnatasude seaduses ettenähtud korras ja ulatuses kohalikule omavalitsusele makstavale kaevandamisõiguse tasule iga-aastast tasu. Ettevõtte arvamuse kohaselt võiks see kokkulepe olla kaevandamisloa osa, st täiendav tingimus, mis jääks kehtima sõltumata kaevandamisloa omanikust. 1.8. EMK soovitas 3. augusti 2011. a otsusega nr 11-148 nõustuda kaevandamisloa andmisega ja palus loa andjal esitada taotluse materjalid EMK-le pärast VV otsust loa andmise kohta. 1.9. Koigi Vallavolikogu saatis 19. augusti 2011. a loa taotlejale kirja nr 1-7/421, milles teavitas, et vallavolikogu arutas loa taotleja 12. juuli 2011. a kirjas tehtud pakkumist 11. augusti 2011. a istungil ning otsustas jääda otsuses nr 37 esitatud seisukohtade juurde. Osaühing Hetkinvest osutab otsuses nr 37 viidatud hea tahte lepinguga seoses toimuvatele võimalikele läbirääkimistele, mille käigus on vallavolikogu nõus tõstatatud teemal läbirääkimisi pidama. Vallavolikogu oli nõus tulema selle teema juurde tagasi juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega. 1.10. Keskkonnaamet saatis 4. oktoobri 2011. a kirjaga nr HJR 10-1/11/30356-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse riigi huvi väljaselgitamiseks. 1.11. MKM teavitas 29. novembri 2011. a kirjas nr 1.10-15/11-00635/070 Keskkonnaametit, et MKM-il puuduvad vastuväited osaühing Hetkinvest taotlusele. 1.12. Loa taotleja edastas 8. detsembri 2011. a nr 11-012 ja 27. detsembri 2011. a nr 10-20/11 kirjadega Keskkonnaametile karjääri kõigi lähimate naabritega (karjääri välispiirist 250–300 m kaugusel) sõlmitud kompensatsioonilepingud. Lepingute kohaselt maksab osaühing Hetkinvest kaevandamisloa omanikuks saades iga-aastast tasu karjääri tegevusest tingitud häiringu kompenseerimiseks. Lepingud on sõlmitud taotletavast mäeeraldisest ~240 m lõunas asuva Kuusiku kinnistu (katastritunnus 32501:001:0133), ~280 m lõunas asuva Villaru kinnistu (katastritunnus 32501:001:0095) ja ~270 m põhjas asuva Simuna kinnistu (katastritunnus 32501:001:0260) omanikega. 1.13. Keskkonnaamet pöördus 26. jaanuari 2012. a kirjaga nr HJR 10-1/11/30356-3 uuesti MKM-i poole ja täpsustas, et Koigi dolokivikarjääris leiduva tehnoloogilise dolokivi kasutusalade hulka teedeehitus ei kuulu, vaid dolokivi sobib kasutamiseks väetisetööstuses ja metallurgias. Seetõttu palus Keskkonnaamet veel kord hinnata Koigi dolokivikarjääri maavara kasutusvõimalusi ja vajalikkust riigi huvist lähtuvalt. 1.14. MKM toetas 20. veebruari 2012. a kirjaga nr 1.10-15/12-00067/049 kaevandamisloa andmist osaühingule Hetkinvest Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääris. MKM leidis, et arvestades tööstuslikke kasutusvõimalusi väetisetööstuses ja metallurgias ning pidades silmas võrreldava koostisega dolokivi leviku haruldust Eestis ja naaberriikides, oleks Koigi tehnoloogilise dolokivi arukal kasutamisel tegemist majanduslikku potentsiaali omava 3 ressursiga. Koigi maardla tehnoloogilise dolokivi kasutusele võtmisega kaasneks võimaluse loomine lisandväärtust loovate ekspordipotentsiaaliga järeltöötlemise harude arenguks ja loodaks eeldused investeeringute kaasamiseks neis valdkondades. 1.15. Tulenevalt loa taotleja tellimusest saatis OÜ Inseneribüroo STEIGER 19. juulil 2012. a nr 1-125 Keskkonnaametile eksperthinnangu „OÜ Hetkinvest Koigi dolokivikarjääri kaevandamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju eksperthinnang (töö nr 12/0929)“ (edaspidi keskkonnamõju eksperthinnang). 1.16. Tulenevalt MKM-i seisukohast ja keskkonnamõju eksperthinnangust täiendas Keskkonnaamet kaevandamisloa andmiseks koostatud otsuse „Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju eelhinnang ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ ja Keskkonnaameti korralduse „Maavara kaevandamise loa andmine Osaühingule Hetkinvest Koigi dolokivimaardlas mäeeraldisel Koigi dolokivikarjäär“ eelnõusid ning saatis 13. novembri 2012. a kirjaga nr 10-5/12/37749-15 Koigi Vallavolikogule teist korda arvamuse saamiseks nimetatud eelnõud ja kaevandamisloa taotluse. 1.17. Keskkonnaamet tegi 13. novembril 2012. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise otsuse eelnõu. Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks määras Keskkonnaamet neli nädalat alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.18. Avalikustamise käigus esitas ettepanekud Maanteeamet (alates 1. jaanuarist 2021. a Transpordiamet (edaspidi Transpordiamet)) 14. novembri 2012. a kirjaga nr 15-2/12-00524/057 ja 19. novembri 2012. a kirjaga nr 19-2/12-00360/041. Transpordiameti ettepanekud puudutavad väljaspool Koigi dolokivikarjääri ala kujunevat olukorda ning, nagu Transpordiamet oma kirjades ka viitab, on need ettepanekud tehtud lähtuvalt teeseadusest, teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusest nr 55 „Tee projekteerimise normid“ ning selle lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ ja teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusest nr 59 „Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded“ ning sel hetkel eksisteerinud Maanteeameti ida regiooni põhimäärusest. Seetõttu saatis Keskkonnaamet 7. märtsi 2013. a kirjaga nr HJR 10- 5/13/37749-21 loa taotlejale Transpordiameti kirjad teadmiseks, kuid neis esitatud ettepanekuid ei seata kaevandamisloa täiendavate tingimuste hulka. 1.19. Koigi Vallavolikogu ei nõustunud 10. jaanuari 2013. a otsuses nr 1 teist korda kaevandamisloa andmisega. 1.20. Loa taotleja saatis 31. märtsi 2014. a kirjaga nr 5-3/14 Keskkonnaministeeriumile lisainformatsiooni ja põhjendused, miks osaühing Hetkinvest on taotlenud kaevandamisluba Koigi dolokivimaardla alale. 1.21. Keskkonnaamet pöördus 14. septembril 2015. a kirjaga nr HJR 10-5/15/37749-24 veel kord MKM-i poole ja palus hinnata Koigi dolokivikarjääri tehnoloogilise dolokivi kasutuselevõtu ja töötlemise võimalikkust või võimalusi Eestis. 1.22. MKM saatis 14. oktoobri 2015. a kirjaga nr 1.10-15/11-00635/120 Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt riigile kuuluva tehnoloogilise dolokivist väärtuse loomine Koigi maardlast on piisavalt riigi huvides, et jätta arvestamata Koigi Vallavolikogu arvamus ning esitada kaevandamisloa taotlus VV-le seisukoha võtmiseks. 4 1.23. Keskkonnaamet saatis 27. aprilli 2016. a kirjaga nr 12-2/16/5411 Keskkonnaministeeriumile kaevandamisloa taotluse materjalid ja VV korralduse eelnõu, millega antakse nõusolek kaevandamisloa andmiseks, VV poole pöördumiseks. 1.24. Keskkonnaamet saatis 27. juuni 2017. a kirjaga nr 12-1/16/184-2 loa taotlejale ja Järva Vallavalitsusele Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääris kavandatava maavara kaevandamise keskkonnamõju eelhinnangu (edaspidi KMH eelhinnang) ja otsustas jätta algatamata keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) kaevandamisloa andmise menetluse käigus. Otsuses jõudis Keskkonnaamet seisukohale, keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1.24.1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning seetõttu ei mõjutata kavandatava tegevusega kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 1.24.2. KMH eelhinnangu ja keskkonnamõju eksperthinnangu tulemuste kohaselt ei mõjuta kaevandamine väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna karjäärist ei pumbata vett välja ning ei rajata uusi kuivendussüsteeme. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt müra, õhusaaste ja vibratsiooni piirmäärasid. Keskkonnamõju eksperthinnangus soovitati kasutada leevendavaid meetmeid, mis lisatakse kaevandamisloa andmisel kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks ja mille täitmisel planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne; 1.24.3. Koigi mäeeraldisel looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. 1.25. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium valmistasid ette VV-lt kaevandamisloa andmiseks nõusoleku küsimise korralduse ning Keskkonnaministeerium saatis korralduse eelnõu ja seletuskirja ning maavara kaevandamise loa andmise otsuse eelnõu ja maavara kaevandamise loa eelnõu 2. veebruari 2018. a kirjaga 14-5/18/738 arvamuse avaldamiseks Järva Vallavalitsusele, MKM-ile, osaühingule Hetkinvest, osaühingule Koigi, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Arvamusi ei esitatud. 1.26. Keskkonnaamet pikendas 23. veebruari 2018. a kirjaga nr 12-1/18/2708 osaühingu Hetkinvest esitatud Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega kuni menetlustoimingute lõpuni, mis kulub pärast VV-lt arvamuse saamist kaevandamisloa andmiseks või andmisest keeldumiseks. 1.27. Loa taotleja pöördus 23. mai 2018. a kirjaga nr 9-3-18/21 Keskkonnaministeeriumi poole ja palus hinnata kaevandamisloa taotluse menetluse tähtaega, et ettevõte saaks jätkata ettevalmistusi edasise töö planeerimiseks. 1.28. Keskkonnaministeerium selgitas 1. augusti 2018. a kirjas nr 14-5/18/3488-2 loa taotlejale, et kaevandamisloa taotluse menetluse tõenäolise lõpptähtaja saab loa andja ehk Keskkonnaamet öelda alles siis, kui VV on teinud otsuse loa andmise kohta. Keskkonnaministeerium juhtis loa taotleja tähelepanu asjaolule, et kaevandamisloa taotluse esitamine ja ka VV poole nõusoleku saamiseks pöördumine ei anna loa taotlejale veel õiguspärast ootust loa saamiseks. Seetõttu võivad ettevalmistavad tööd olla ennatlikud ning toimuda loa taotleja enda riisikol. 1.29. Loa taotleja esitas 22. augusti 2018. a kirjaga nr 22/11-8 Järva Vallavalitsusele taotluse Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse uuesti arutlusele võtmiseks. Koigi valla kui 5 ühinenud omavalitsusüksuse üldõigusjärglane on Järva vald, seega annab kaevandamisloa taotluse kohta arvamuse Järva Vallavolikogu. 1.30. Järva Vallavolikogu ei soovinud 20. detsembri 2018. a otsusega nr 73 kaevandamisloa taotluse kohta arvamust anda, kuna ei ilmnenud ühtegi uut asjaolu Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses ning Koigi Vallavolikogu 14. aprilli 2011. a otsuse nr 37 ja 10. jaanuari 2013. a otsuse nr 1 ülevaatamiseks. 1.31. Keskkonnaministeerium saatis 25. aprilli 2019. a kirjaga 14-6/19/2313 VV korralduse eelnõu ja seletuskirja ning maavara kaevandamise loa andmise otsuse eelnõu ja maavara kaevandamise loa eelnõu arvamuse avaldamiseks taotletava ala muutunud piirinaabritele (eraisikud M.M. ja Ü.M.). Arvamusi ei esitatud. 1.32. Loa taotleja pöördus 1. oktoobri 2019. a kirjaga nr 101/9 Keskkonnaministeeriumi poole ja selgitas, et ettevõtte ootus on, et riik teeks Koigi kaevandamisloa taotluse kohta otsuse. 1.33. Keskkonnaministeerium teavitas 3. veebruari 2020. a e-kirjaga (registreerimisnumber 14- 5/19/5287-2) loa taotlejat, et Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud VV korralduse ja seletuskirja eelnõud, mis käsitlevad Koigi dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa andmise nõusoleku andmist osaühingule Hetkinvest, edastatakse peatselt VV kabinetinõupidamisele. Keskkonnaministeerium lisas, et eeldatavasti võetakse nimetatud eelnõud arutlusele 2020. a märtsis. 1.34. Keskkonnaministeerium pöördus 16. aprilli 2020. a kirjaga nr 14-5/20/1673 Keskkonnaameti poole ja palus maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 49 lõike 4 alusel saata Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse. Põhjuseks oli asjaolu, et taotletav Koigi dolokivikarjääri mäeeraldis kattub täies ulatuses kaitseministri 26. juuni 2015. a määruses nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ toodud riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. 1.35. Loa taotleja saatis 17. aprillil 2020. a Keskkonnaministeeriumile e-kirja, milles selgitas, et Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluse raames on korduvalt arutatud ja arvamusi küsitud Nurmsi õppevälja teemal. Lisaks jäi loa taotlejale arusaamatuks, miks täiendava arvamuse küsimiseks kaevandamisloa taotlus loa taotlejale tagastatakse. 1.36. Keskkonnaamet saatis 20. aprilli 2020. a kirjaga nr DM-109477-3 Kaitseministeeriumile kaevandamisloa taotluse arvamuse avaldamiseks. 1.37. Keskkonnaministeerium selgitas 4. mai 2020. a e-kirjas (registreerimisnumber 14- 5/20/1673-3) loa taotlejale, et taotletav Koigi mäeeraldis kattub riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. Kuna Kaitseministeerium ei olnud kaevandamisloa taotluse menetluses MaaPS § 49 lõike 4 alusel taotletava tegevuse kohta arvamust esitanud, siis Keskkonnaamet küsis 20. aprilli 2020. a kirjaga nr DM-109477-3 Kaitseministeeriumi arvamust. Lisaks selgitas Keskkonnaministeerium, et loa taotleja esitatud kaevandamisloa taotlust loa taotlejale tagastatud ei ole. Keskkonnaministeerium tagastas taotluse Keskkonnaametile kui loa andjale täiendava arvamuse küsimiseks. 6 1.38. Kaitseministeerium saatis 7. mai 2020. a kirjaga nr 12-1/20/1354 Keskkonnaametile arvamuse, mille Keskkonnaamet edastas 11. mai 2020. a kirjaga nr DM-109477-5 Keskkonnaministeeriumile. Kaitseministeerium jõudis seisukohale, et Kaitseministeeriumil oleks vaja piisavat ja ennetavat teavet kõigi selliste kaevandamisega seotud tegevuste kohta, millest tulenevad häiringud (eelkõige maavõnked, vibratsioon, kivimikillud, tolm) võivad mõjutada riigikaitselist tegevust Nurmsi õppeväljal. Seetõttu palus Kaitseministeerium kaevandamisloas sätestada nõude, et kaevandamisprojektis kavandatav täpsem kaevandamise tehnoloogia ning kaevandamistööga seotud tegevused, millest tulenev mõju võib ulatuda Nurmsi õppeväljale, ja nende ajakava tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. 1.39. Keskkonnaministeerium informeeris 21. mai 2020. a kirjas nr 14-5/20/1673-5 loa taotlejat, et 9. aprillil 2020. a toimunud VV kabinetinõupidamisel tutvuti osaühingu Hetkinvest esitatud kaevandamisloa taotlusega ja VV korralduse eelnõuga nõustuda kaevandamisloa andmisega, kuid kabinetinõupidamisel kaevandamisloa andmist Koigi mäeeraldisel ei toetatud. Lisaks palus Keskkonnaministeerium loa taotlejal esitada hiljemalt 29. maiks 2020. a seisukoht, kas loa taotleja soovib, et jätkuks VV otsuse ettevalmistamise menetlus, või soovib loa taotleja esitatud taotluse tagasi võtta. 1.40. Loa taotleja palus 15. juuni 2020. a kirjas nr 10/10-15 Keskkonnaministeeriumil esitada argumendid, mille põhjal Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2020. a kirjas nr 14-5/20/1673-5 viidatud VV kabinetinõupidamisel kaalutlusotsus tehti, et loa taotleja saaks menetlusliku otsuse langetada. Lisaks selgitas loa taotleja, et kuna loa taotlejale ei ole teada argumendid, mille põhjal haldusotsus tehti, siis teeb see omakorda keeruliseks või võimatuks seisukoha kujundamise. 1.41. Keskkonnaministeerium selgitas 2. juuli 2020. a kirjas nr 14-5/20/1673-7 loa taotlejale, et VV kabinetinõupidamine ei ole VV istung ja nõupidamisel vastuvõetud otsuseid ei käsitleta valitsuse ametlike otsustena. Kabinetinõupidamise eesmärgiks on valitsuse istungitel tehtavate ametlike otsuste ettevalmistamine. Kuivõrd kabinetinõupidamiste tulemuste põhjal töötatakse välja valitsuse istungile arutamiseks ja otsustamiseks esitatavad ettepanekud, on oluline rõhutada, et valitsuskabineti nõupidamisel tehtud otsuseid võib käsitleda istungile esitatavate eelnõude ettevalmistavate dokumentidena. Kuna kabinetinõupidamised on sisuliselt valitsuse töökoosolekud, ei ole kabinetinõupidamistel tehtavad otsused käsitletavad haldusaktidena ning neile ei laiene ka muud nõuded, mis on kehtestatud haldusorgani tegevusele haldusmenetluses. Seetõttu ei pea kabinetiotsused ka järgima haldusmenetluse seadusega sätestatud haldusmenetluse põhimõtted. Lisaks andis Keskkonnaministeerium loa taotlejale lisatähtaja ja palus esitada hiljemalt 17. juuliks 2020. a seisukoht, kas loa taotleja soovib, et jätkuks VV otsuse ettevalmistamise menetlus, või soovib loa taotleja esitatud taotluse tagasi võtta. 1.42. Riigikogu võttis 17. juunil 2020. a vastu VV seaduse muutmise seaduse, millega muudeti MKM-i valitsemisala ülesandeid. VV seaduse § 63 lõikesse 1 lisati maapõueressursside valdkond ning tegevustena geoloogiline kaardistamine ja riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine. See muudatus andis MKM-ile mandaadi sotsiaal-majanduslikult põhjendatud riikliku huvi määratlemisel nii maapõue uurimistegevuse suunamisel kui ka olemasolevate geoloogilise uuringu ja maavarade kaevandamise lubade taotluste menetlusprotsessides. 1.43. MKM-i valitsemisala ülesannete muudatuste tõttu saatis Keskkonnaministeerium 29. juuli 2020. a kirjaga nr 14-6/20/3364 MKM-ile VV poole pöördumiseks Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi ette valmistatud VV korralduse eelnõu maavara kaevandamise loa andmiseks Koigi dolokivikarjääris. 7 2. KOIGI VALLAVOLIKOGU, JÄRVA VALLAVOLIKOGU, KESKKONNAAMETI, KESKKONNAMINISTEERIUMI NING MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI SEISUKOHAD SENISES MENETLUSES 2.1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 kohaselt otsustab õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Kaevandamisloa andmisele nõusoleku andmisest keeldumise otsused on teinud Koigi Vallavolikogu, hiljem Järva Vallavolikogu. Pärast 2017. a haldusreformi on Koigi valla kui ühinenud omavalitsusüksuse üldõigusjärglane Järva vald, mille vallavolikogu andis kaevandamisloa taotluse kohta seisukoha 2018. a. Seega on arvamused andnud pädev haldusorgan. 2.2. Koigi Vallavolikogu 14. aprilli 2011. a ja 10. jaanuari 2013. a seisukohad 2.2.1. Koigi Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 14. aprilli 2011. a otsusega nr 37 (edaspidi otsus nr 37) ja 10. jaanuari 2013. a otsusega nr 1 (edaspidi otsus nr 1) seisukoha, mille kohaselt Koigi Vallavolikogu ei ole nõus kaevandamisloa andmisega Koigi dolokivimaardla Koigi dolokivikarjääris. Vallavolikogu otsused nr 37 ja nr 1 on suures osas sarnased. Loa andmise kohta nõusoleku andmisest keeldumise argumendid olid kokkuvõtlikult järgmised: 2.2.1.1. Koigi valla arengukavas on sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei näe arengukava ette uusi uuringuid ja kaevandusi; 2.2.1.2. Keskkonnaamet välistab KMH eelhinnangus täiendavate keskkonnauuringute vajaduse; 2.2.1.3. Koigi dolokivikarjääri avamist kavandatakse väga keerukate hüdrogeoloogiliste tingimustega alal; 2.2.1.4. kaevise veoga kaasneb Köisi–Koigi tee kiirem amortisatsioon, liikluse intensiivistumine, heitgaaside lisandumine, müra ja tolm; 2.2.1.5. lisaks on Koigi Vallavolikogu oma mittenõustumise otsustes pikalt tsiteerinud dokumendis „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ sisalduvaid lõike lubja- ja dolokivi kaevandamise keskkonnamõjude, kohalike huvide ja riiklike vajaduste vastandumise ning kohaliku omavalitsuse üksuse seisukohtadega arvestamise kohta, kui kaevandamisluba antakse VV nõusolekul. 2.2.4 Otsustes 37 ja 1 esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse tingimused kaevandamisloa andmiseks, kui kaevandamisluba antakse VV nõusolekul. Tingimused on seotud kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringutega (pinna- ja põhjaveerežiimi muutus, müra, tolm ja lõhketöödega kaasnev vibratsioon). 2.2.5. Lisaks ülaltoodud seisukohtadele on kohaliku omavalitsuse üksus avaldanud arvamust, et kogu Koigi maardla ulatuses tuleb teha kaevandamise kumulatiivne keskkonnamõju strateegiline hindamine, et kaevandamisõiguse tasude senist regulatsiooni (keskkonnatasude seadus) ei tohiks muuta kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks negatiivsemaks, samuti märkinud kaevandaja ning Koigi valla vahelise hea tahte lepingu vajadust. 8 2.3. Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi vastuväited Koigi Vallavolikogu 14. aprillil 2011. a ja 10. jaanuaril 2013. a esitatud seisukohtadele 2.3.1. Otsustes nr 37 ja nr 1 esitatud argumentides vastandutakse kaevandamisele, kuna Koigi valla arengukavas on sätestatud põhimõte mitte ette näha uusi uuringuid ja kaevandusi pärast seda, kui 2007. aastal võttis OÜ Väo Paas kasutusele Kareda dolokivikarjääri. 2.3.2. Otsustes nr 37 ja nr 1 on viidatud Kareda dolokivikarjääri kasutuselevõtule, kuid nimetatud karjääris ei kaevandata mitte tehnoloogilist dolokivi, vaid ehitusdolokivi. Ehitusdolokivi kuulub maavarade gruppi, mida iseloomustab tarbimise suur maht, vähene töötlemisvajadus ja laialdane kasutamine. Selle grupi maavara omahind on suhteliselt madal. Tehnoloogiline dolokivi kuulub teise maavarade gruppi, nn toormegrupi maavarade hulka, mida iseloomustab piiratud levik ja kaevandamine spetsiifiliseks otstarbeks. Tavaliselt ei leia selle grupi maavarad kasutamist ilma eritöötlemiseta ning maavaradele antakse tooteühiku kohta suurem lisandväärtus. Koigi maardla tehnoloogilist dolokivi saab kasutada keemiatööstuses, metallurgias ja väetisetööstuses. Maavara hind töödelduna suurendab ekspordipotentsiaali ning see on riigile majanduslikult kasulik. Seega on Kareda dolokivikarjääri ja taotletava Koigi dolokivikarjääri dolokivil täiesti erinevad kasutusvaldkonnad. Kuna tehnoloogilise dolokivi kaevandamine annaks võimaluse luua võrreldes ehitusdolokiviga suuremat lisandväärtust, siis laekuks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse maksude näol suurem tulu. See asjaolu mõjutab ka kohaliku omavalitsuse üksuse huve positiivselt. 2.3.3. Esitatud väited kaevandamise vastuolu kohta arengukavaga on sisuliselt põhjendamata. Otsustes nr 37 ja nr 1 ei ole piisavalt selgitatud ja põhjendatud, millistel põhjustel on vald vastu uutele uuringutele ja kaevandamistegevustele. Kui selleks põhjuseks on kaevandamisest tingitud keskkonnamõju, siis see on reguleeritud õigusaktidega, vajalik on saada mitmeid keskkonnalubasid ning kaevandamistegevusele tehakse pidevat järelevalvet. Pärast maavara väljamist korrastatakse kaevandatud maa metsamaaks, veekoguks, muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. 2.3.4. Otsustes nr 37 ja nr 1 olevad viited vastuolule arengukavaga ei ole asjakohased. Isegi vastuolu kehtivate planeeringutega ei saa olla kaevandamisloa andmisest keeldumise põhjuseks. Riigikohtu halduskolleegium on 15. oktoobri 2013. a otsuse 3-3-1-35-13 punktis 19 märkinud, et „MaaPS § 34 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kaevandamist välistav planeering ei muuda kaevandamisluba õigusvastaseks […] Kaevandamisluba ei anna reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamisluba ei asenda muid kaevandamiseks vajalikke haldusakte. Juhul kui kaevandamine on vastuolus õigusaktidega, tuleb vastuolu enne kaevandamistegevusega alustamist kõrvaldada.“. Ka praegu kehtiva MaaPS § 55 ei näe kaevandamisloa andmisest keeldumise alusena ette vastuolu planeeringuga, samuti ei ole keeldumise aluseks vastuolu valla arengukavaga. 2.3.5. Arengukavad ja üldplaneeringud on strateegilised dokumendid ning üldjuhul pikaajalised. Pikaajalisel planeerimisel ei ole võimalik ette näha kõiki tekkivaid vajadusi ja sellest lähtuvalt ulatuslikke planeeringuid operatiivselt muuta. Samas ei tohi need takistada arengut, mistõttu just planeerimismenetluse eripärast tulenevad planeerimismenetlust reguleerivad normid näevad ette paindlikuma lähenemise võimaluse. 2.3.6. Nii näeb ka Koigi Vallavolikogu 13. oktoobri 2011. a otsusega nr 58 kehtestatud Koigi valla üldplaneering aastani 2015 peatüki „Maa- ja veealade kasutamise põhimõtted“ all ette, et 9 „Alade, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas üldplaneeringus käsitletud kui uut paekivi ning dolokivi karjääri, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamisloa taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Enne maa sihtotstarbe muutmist mäetööstusmaaks on kohalikul omavalitsusel põhjendatud vajaduse korral õigus kaalutletud otsuse alusel algatada maa-ala kohta detailplaneeringu koostamine (vajadusel ka keskkonnamõjude strateegiline hindamine – otsustatakse igakordselt eraldi).“. Koigi Vallavolikogu otsustas 13. veebruari 2014. a otsusega nr 6 lugeda Koigi valla üldplaneering aastani 2015 üle vaadatuks ning pikendada üldplaneeringu kehtivust aastani 2022. Järva Vallavolikogu otsustas 28. juuni 2018. a otsusega nr 37 jätta kehtima mh Koigi valla üldplaneeringu kuni Järva valla üldplaneeringu kehtestamiseni. 2.3.7. Kaevandamisloa taotluse menetlust ja kaevandamisloa andmist ei saa seega vastandada kohaliku omavalitsuse üksuse strateegiliste dokumentidega. Samasugusele järeldusele on jõudnud Riigikohtu halduskolleegium 28. veebruari 2007. a lahendi nr 3-3-1-86-06 punktis 27: „Planeerimisseaduse § 7 lg 3 p 9 kohaselt on maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine üks maakonnaplaneeringu eesmärke.“. Samasuguse regulatsiooni näeb ette ka kehtiva planeerimisseaduse § 56 lõike 1 punkt 5. Kolleegium jõuab nimetatud lahendi samas punktis järeldusele, et kaevandamisloa andmist ei muuda võimatuks ka asjaolu, et uue maardla avamine oleks vastuolus valla arengukavaga, ning et sellist kaevandamisloa andmisest keeldumise alust maapõueseadus ette ei näe. Kokkuvõtlikult märgib kolleegium, et kohaliku omavalitsuse vastuseis kaevandamisloa väljaandmisele ei tähenda, et luba pole üldse võimalik välja anda ja et kohaliku omavalitsuse poolse vaidlustamise korral võib kaevandamisloa välja anda, kui selleks on VV nõusolek. 2.3.8. Otsustes nr 37 ja nr 1 on märgitud asjaolu, et Keskkonnaamet välistab 27. juuni 2017. a KMH eelhinnangus vajaduse teha täiendavaid keskkonnauuringuid. Kaevandamistegevusega kaasneb alati keskkonnamõju, mistõttu peab loa andja hindama kaevandamisloa taotluses kirjeldatud tegevuse olulise keskkonnamõju esinemist või selle puudumist. Taotletud tegevuse olulise keskkonnamõju puudumist kinnitab Keskkonnaameti loamenetluse raames antud KMH eelhinnang ning järeldus, et täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Eelhinnangu koostamisel lähtuti keskkonnamõju eksperthinnangust. 2.3.9. Keskkonnaamet jõudis KMH eelhinnangus järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju, ja ei pea vajalikuks täiendavaid keskkonnauuringuid. Eelhinnangus on lähtuvalt keskkonnamõju eksperthinnangust ja kaevandamisloa taotluse seletuskirjast hinnatud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid (vee, pinnase ja õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ning jõutud järeldusele, et kaevandamisest tingitud keskkonnamõjusid on võimalik hoida normatiivide piires, mistõttu täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 2.3.10. Otsustes nr 37 ja nr 1 on märgitud asjaolu, et Koigi dolokivikarjääri avamist kavandatakse väga keerukate hüdrogeoloogiliste tingimustega Prandi looduskaitsealal asuva Prandi allika toitealal ning Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus põhjavesi on halvasti kaitstud. Otsustes on toodud, et vallavolikogul puuduvad andmed, et piirkonda oleks keskkonnamõjude suhtes põhjalikult uuritud, kaasa arvatud kaevandamisalal asuvaid võimalikke tektoonilisi rikkevööndeid. Samuti puuduvad andmed kavandatava Paemurru karjääri ning naabruses asuva avatud 77,67 ha pindalaga Kareda dolokivikarjääri koosmõju 10 kohta keskkonnale. Seejuures puuduvad andmed piirkonnas hüdrogeoloogiliste tingimuste ja põhjavee kaitstuse põhjaliku uurituse kohta. 2.3.11. Taotletud tegevuse olulise keskkonnamõju puudumist kinnitab loamenetluse raames 27. juuni 2017. a antud KMH eelhinnang, milles on märgitud järgmist: „Koigi dolokivikarjäär asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Maavara täielikul väljamisel täitub Koigi dolokivikarjääri põhi sademetest tingitud põhjavee kõrgseisu ajal karjääri külgedelt sisse voolava põhjavee arvelt kuni 2 m sügavuse veekihiga. Sellelt sügavuselt kaevandamiseks ei ole vaja põhjaveetaset alandada, seega puudub ka vajadus karjäärivett välja pumbata. Seetõttu ei mõjuta Koigi dolokivikarjääri tegevus lähedal asuvaid vooluveekogusid ega põhjusta ka põhjaveetaseme alanduslehtrit karjääri lähiümbruses.“. 2.3.12. Otsustes nr 37 ja nr 1 on märgitud asjaolu, et kaevise veoga kaasneb kõrvalmaantee nr 15160 Köisi–Koigi kiirem amortisatsioon, liikluse intensiivistumine, heitgaaside lisandumine, üldine müra ning tolm. Keskkonnamõju eksperthinnangu kohaselt on väljaveoks kasutatav Köisi–Koigi tee kruusakattega ning üheks võimalikuks stsenaariumiks kavandatava tegevuse rakendamisel oleks kõvakattega tee rajamine, mis suurendaks väljaveotee vastupidavust ja eluiga ning samal ajal vähendaks ka müra. Lisaks soovitab eksperthinnang liiklusmüra vähendamiseks planeerida väljavedu päevasele ajale ja piirata väljaveoteel kallurite liikumiskiirust. Transpordist põhjustatud tolmu vähendamiseks soovitab eksperthinnang väljaveotee või koormate niisutamist või koormate katmist. Kaevandamisloaga ei saa reguleerida kaevandamisega seotud tegevusi väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire. Kuna kõvakattega väljaveotee rajamine toimuks väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire, siis loa andja ei arvesta seda soovitust loa täiendavate tingimuste seadmisel. Lähtuvalt väljakujunenud praktikast lahendatakse sellised küsimused arendaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vaheliste tsiviilõiguslike kokkulepetega. 2.3.13. Vallavolikogu on oma mittenõustumise otsustes nr 37 ja nr 1 tsiteerinud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011–2020“ (Keskkonnaministeerium, Tallinn 2010) lehekülgedel 14–15 ja 24–26 sisalduvaid lõike lubja- ja dolokivi kaevandamise keskkonnamõjude, kohalike huvide ja riiklike vajaduste vastandumise ning kohaliku omavalitsuse seisukohtadega arvestamise kohta, kui luba antakse VV nõusolekul. Tsitaat arengukavast: „Kui KOV keeldub maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu või maavara kaevandamise loa andmisest, saab maapõueseaduse järgi loa anda üksnes VV nõusolekul. KOVil ei ole vetoõigust lubade andmisel, sest maapõueseaduses on järgitud üksikisiku huvidele üldiste huvide eelistamise põhimõtet, mida maavarade kaevandamine reeglina on. Samas tuleb loa andmisel KOVi arvamust arvestada ja KOVi esitatud nõuded kantakse loale kui eritingimused.“. Seetõttu on vallavolikogu otsuses nr 37 ja teist korda otsuses nr 1 esitanud kohaliku omavalitsuse üksuse tingimused kaevandamisloa andmiseks, kui kaevandamisluba antakse VV nõusolekul. Tingimused on seotud kaevandamisega kaasnevate keskkonnahäiringutega (pinna- ja põhjavesi, müra, tolm ja lõhketöödega kaasnev vibratsioon). Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, lahendatakse keskkonnahäiringud kaevandamisloa lisatingimustes. 2.3.14. Lisaks ülaltoodud seisukohtadele on kohaliku omavalitsuse üksus avaldanud arvamust, et kogu Koigi maardla ulatuses tuleb teha kaevandamise kumulatiivne keskkonnamõju strateegiline hindamine (tingimus nr 2.1), et kaevandamisõiguse tasude senist regulatsiooni (keskkonnatasude seadus) ei tohiks muuta kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks negatiivsemaks 11 (tingimus nr 2.9), samuti märkinud kaevandaja ning Koigi valla vahelise hea tahte lepingu vajadust (tingimus nr 2.10). 2.3.15. Kohaliku omavalitsuse üksuse otsuste juures ei saa nõustuda käsitlusega, milles soovitakse keskkonnamõju kumulatiivset strateegilist hindamist kogu Koigi maardla territooriumil. Praeguse loamenetluse raames ei otsustata kaevandamistegevuse võimalikkuse üle kogu Koigi maardlas. Arvestades, et Koigi maardla territooriumil asuvad riigile kuuluvad maanteed, lennuväli, mitmed elamud, vallateed jne, siis ei ole ka edaspidi võimalik kaevandamine kogu maardla territooriumil, mistõttu ei ole ka vajalik kaevandamise kumulatiivne keskkonnamõju hindamine kogu Koigi maardla territooriumi (629,05 ha) kohta. Seda ka põhjusel, et kaevandamise kumulatiivne keskkonnamõju hindamine kogu Koigi maardla territooriumi kohta, millest Koigi karjääri 19,18-hektarine pindala moodustab vaid 3%, ei oleks proportsionaalne ega eesmärgikohane. 2.3.16. Kohaliku omavalitsuse üksuse otsuste juures ei saa loa andja arvestada ettepanekuga, milles soovitakse, et maavara kaevandamisõiguse tasu senist regulatsiooni ei tohi muuta kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks negatiivsemaks ning et selline tingimus peab jääma kehtima Koigi maardlas (629,05 ha) kogu kaevandamistegevuse ajaks. Seda põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole asjakohane esitada ühe konkreetse kaevandamisloa menetlusega seoses tingimusi küsimustes, mida loa andja ei saa oma pädevuse tõttu otsustada. Maavara kaevandamisõiguse tasu määrad sätestatakse keskkonnatasusid reguleerivate õigustloovate aktidega. 2.3.17. Osaühing Hetkinvest on 12. juuli 2011. a kirjas Koigi Vallavolikogule teinud ettepaneku maksta maavara kaevandamise eest iga-aastast tasu lisaks seaduses ettenähtud korras ja ulatuses makstavale kaevandamisõiguse tasule. Ettevõtte esitatud arvamuses on see kokkulepe kaevandamisloa osa, mis jääks kehtima sõltumata kaevandamisloa valdajast. Kirjas volikogule märgitakse, et mitme Euroopa riigi tava kohaselt tasuvad kaevandajad kohalikule kogukonnale põhjustatud häiringu eest vabatahtlikult lisaks teatud kindlat tasu (nn community royalty), mis on üldjuhul teatud protsent ettevõtte aastakasumist. Pöördumises tehakse ettepanek arutada tasu fikseerimise õiguslik mehhanism täiendavalt läbi. Kirjas avaldatakse lootust, et tehtud ettepanek on Koigi Vallavolikogule aktsepteeritav ja võimaldab pikaajalist vastastikku kasulikku koostööd ning annab aluse edasisteks läbirääkimisteks. 2.3.18. Koigi Vallavolikogu on osaühingu Hetkinvest pakkumist arutanud 11. augusti 2011. a istungil ja otsustanud jääda oma otsuses nr 37 esitatud seisukohtade juurde ning osutab eespool toodud otsuses viidatud hea tahte lepinguga seoses toimuvatele võimalikele läbirääkimistele, mille käigus on vallavolikogu nõus tõstatatud teemat arutama. Koigi Vallavolikogu on nõus tulema selle teema juurde tagasi juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega. 2.3.19. Tulenevalt MaaPS §-st 56 ei saa sellised kokkulepped olla kaevandamisloa osaks ega loa täiendavaks tingimuseks. Kuna tegemist ei ole keskkonnatingimusega, siis kaevandamisloa osaks ülalnimetatud ettepanekut vormistada ei saa. Sellised küsimused lahendatakse arendaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse vaheliste tsiviilõiguslike kokkulepetega, arvestades õigusaktides kehtestatud võimalusi ja nõudeid. 12 2.4. Koigi Vallavolikogu 20. detsembri 2018. a seisukoht ja MKM-i seisukoht 2.4.1. Järva Vallavolikogu andis 20. detsembri 2018. a otsusega nr 73 seisukoha, mille kohaselt Järva Vallavolikogu ei soovinud kaevandamisloa taotluse kohta arvamust anda, kuna ei ilmnenud ühtegi uut asjaolu Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotluse menetluses ning Koigi Vallavolikogu 14. aprilli 2011. a otsuse nr 37 ja 10. jaanuari 2013. a otsuse nr 1 ülevaatamiseks. 2.4.2. Järva Vallavolikogu jääb oma otsuses Koigi Vallavolikoguga samale arvamusele, kuid lisab, et juhul kui kaevandamisluba taotletakse MaaPS § 55 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuselt, tuleb täiendavalt Koigi Vallavolikogu tingimustele lisada alljärgnevad tingimused: 2.4.2.1. Osaühingu Hetkinvest strateegiliseks eesmärgiks välja arendada maavara järeltöötlemine Eestis, mis eeldab Kesk-Eesti piirkonda lubjapõletustehase rajamist. Kuna maavara eksport töötlemata kujul ei ole majanduslikult mõeldav, on tehnoloogilise dolokivi kaevandamise tingimuseks tehase rajamine. Sellest lähtuvalt leida osaühingul Hetkinvest vajalikud investorid ja algatada detailplaneering lubjapõletustehase rajamiseks. 2.4.2.2. Müra leevendamiseks rajada Paemurru katastriüksusel mäeeraldise teenindusmaale müratõkkevallid. 2.4.3. MKM on seisukohal, et kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused ei ole asjakohased VV-lt nõusoleku küsimise puhul, vaid pärast VV tehtud otsust. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, lahendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused kaevandamisloa lisatingimustes. Kuna Järva Vallavolikogu jääb muus osas Koigi Vallavolikoguga samale arvamusele, siis Koigi Vallavolikogu 2011. a ja 2013. a seisukohti enam üle ei korrata. 2.5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. ja 2015. aasta arvamused 2.5.1. Kuivõrd riigi huvi on määratlemata õigusmõiste, siis tuleb hinnang riigi huvi olemasolu kohta anda igas asjas eraldi, arvestades konkreetse juhtumi erisusi ja eripärasid. Konkreetse juhtumi põhiselt riigi huvi hindamisel ja VV nõusoleku küsimise algatamisel lähtutakse muu hulgas majandus- ja taristuministri ning keskkonnaministri arvamusest. Kuna praegusel juhul hinnatakse riigi huvi eelkõige lähtuvalt majanduslikust aspektist, siis lähtutakse Koigi kaevandamisloa taotluse puhul MKM-i arvamusest. 2.5.2. MKM on 20. veebruari 2012. a ja 14. oktoobri 2015. a kirjades jõudnud seisukohale, et MKM toetab kaevandamisloa andmist Koigi dolokivikarjääri mäeeraldisel kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 2.5.2.1. Koigi tehnoloogilise dolokivi arukal kasutamisel oleks tegemist majanduslikku potentsiaali omava ressursiga. Koigi maardla tehnoloogilise dolokivi kasutusele võtmisega kaasneks võimaluse loomine lisandväärtust loovate ekspordipotentsiaaliga järeltöötlemise harude arenguks ja loodaks eeldused investeeringute kaasamiseks neis valdkondades; 2.5.2.2. piirkonnas on hästi ligipääsetavad geoloogiliselt uuritud Eesti suurimad kvaliteetse tehnoloogilise dolokivi varud; 2.5.2.3. piirkonnas juba toimub kaevandamistegevus, seega lisanduva karjääri mõjud on väiksemad ja riskid juba teada; 2.5.2.4. regioonis asuvate töötlemisseadmete (Rakke Lubjatehas) tõttu on maavaravarul selge ekspordi- ja lisandväärtuse arendamise potentsiaal, mis saab realiseeruda vaid kaevandamisloa andmisel; 2.5.2.5. täiendav maksutulu tööjõu-, ettevõtlusmaksude ja aktsiiside kaudu loob lisandväärtust; 13 2.5.2.6. maavaravaru kasutuselevõttu toetavad mitmed arengukavad („Konkurentsivõime kava „Eesti 2020““ ja „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“). 2.5.3. Lisaks on MKM 14. oktoobri 2015. a kirjas toonud esile üldisemalt Eesti maavarade majandamise valdkonna visiooni, mille kohaselt MKM toetab: 2.5.3.1. Eesti maavarade majandamise tegevusi, eriti väljaspool suuri tõmbekeskusi, mille puhul kasutatakse piirkondlikke ressursse, panustades maksimaalselt kohalikku tööhõivesse, käitudes loodus- ja elukeskkonna suhtes vastutustundlikult; 2.5.3.2. Eesti ressurssidele enne nende turul realiseerimist uusimate teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise kaasabil optimaalsete kulutustega maksimaalse lisandväärtuse andmist; 2.5.3.3. Eesti ettevõtjate eksporditegevust. 2.5.4. Kokkuvõtlikult on MKM seisukohal, et riigile kuuluvast tehnoloogilisest dolokivist lisandväärtuse loomine ja ekspordipotentsiaali suurendamine on riigi huvides ning seetõttu tuleks jätta arvestamata Koigi Vallavolikogu arvamus ning esitada kaevandamisloa taotlus VV- le seisukoha võtmiseks. 3. RIIGI HUVI TEHNOLOOGILISE DOLOKIVI KASUTUSELE VÕTMISEKS KOIGI DOLOKIVIKARJÄÄRIS 3.1. Õigusnormid 3.1.1. MaaPS § 1 lõike 1 järgi on maapõueseaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. 3.1.2. MaaPS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi tuleb haldusorganil maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tagada maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik kasutamine. 3.1.3. MaaPS § 16 lõike 4 järgi tuleb maavara kaevandada ning muul alusel looduslikust seisundist eemaldada ja kasutada majanduslikult võimalikult otstarbekalt ja säästlikult. 3.1.4. MaaPS v.r. § 34 lõike 1 punkti 16 järgi keelduti kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega. MaaPS v.r. § 34 lõike 2 järgi, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei nõustunud kaevandamisloa andmisega, tohtis kaevandamisluba anda VV nõusolekul. 3.1.5 Ka hetkel kehtivas maapõueseaduses sätestatakse samasugune kord. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohaselt keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. MaaPS § 55 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega, võib loa andja taotleja ettepanekul taotleda loa andmise nõusolekut VV-lt. VV annab loa andmiseks nõusoleku, kui selleks on ülekaalukas riigi huvi. 3.2. Riigi huvi määratlemise alused 3.2.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. 14 3.2.2. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis. Üksikul omavalitsusüksusel ei ole täielikku ülevaadet maavarade levikust kogu riigis ja seetõttu nende uurimise ja kaevandamise üksikasjadest, mis võimaldaksid tal langetada kaevandamisega nõustumise kohta üleriigiliselt adekvaatse lõppotsuse. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et maavarade kasutamise üle otsustamine on põhiseadusega haaratud riigielu küsimuste hulka.“. Kolleegium leidis samuti, et maapõueseaduses sisalduv kohaliku omavalitsuse üksuste enesekorraldusõiguse piirang ei ole kuigi intensiivne ning et riive on mõõdukas, kui VV kaalub nõusoleku andmisel, millised on need üleriigilised sotsiaalsed, keskkonnahoiu- või majandushuvid, mis siiski tingivad vajaduse kaaluda lubade väljastamist just konkreetse omavalitsusüksuse territooriumi kohta (p-d 32 ja 33). 3.2.3. MaaPS ei ava ka muul moel mõiste ülekaalukas riigi huvi sisu. MaaPS § 1 lõike 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada maapõue säästlik ja majanduslikult otstarbekas kasutamine ning seejuures tekkivate keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses. Seaduse eesmärgist kantuna tuleb selgitada ka ülekaaluka riigi huvi mõistet. MaaPS seletuskirja kohaselt on riigi huvi määratlemata õigusmõiste ning selle selgitamisel lähtutakse konkreetsest olukorrast. Riigi huvi defineerimisel lähtutakse muu hulgas maavara olulisusest, maavara omandist, keskkonnaministri ning majandus- ja taristuministri arvamusest. Ülekaalukas riigi huvi võib esineda strateegiliselt olulise maavara otsingus, mõne tööstussektori toorainepuuduses või muus sellises laialdase mõjuga asjaolus. 3.2.4. Riigi huvi üldiselt on käsitatud kui riigi üldise arengu seisukohalt vajalikku või riigikaitselist huvi, mis on väljendatud riiklikult kehtestatud strateegilistes jm dokumentides. Riigikogu 6. juuni 2017. a otsusega vastuvõetud strateegiadokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika põhialused) kohaselt on Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja kasutus. 3.2.5. Riigi huvi on, et maapõueressursse kasutataks tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse, mistõttu on tark valmistada ressursikoguse ühiku kohta võimalikult palju kõrge lisandväärtusega toodangut. Maapõueressursside kasutamine aitab kaasa riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures on tähtis, et kompenseeritakse mõjud keskkonnale ning tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ja kohalikele omavalitsustele. 3.2.6. Riigi huvi elluviimiseks on vajalik, et maapõueressursside kasutamine looks juurde erinevaid uusi töökohti, mis toovad riigile tulu ja inimestele sissetuleku, ning toorainest valmistatud toodete eksport looks lisandväärtust, mis tugevdab majandust. Samuti on oluline, et maapõueressursside kasutamise eest makstakse riigile tasusid, millest osa suunatakse kohalikele omavalitsustele ja osa keskkonnainvesteeringutesse. 3.3. Ülekaaluka riigi huvi põhjendus tehnoloogilise dolokivi kasutusele võtmiseks Koigi dolokivikarjääris 3.3.1. Maavaraks, mida praegusel juhul soovitakse kaevandada, on aluspõhja tehnoloogiline dolokivi, mis kuulub MaaPS § 11 lõike 1 punkti 1 alusel riigile. Tehnoloogiline dolokivi kuulub nn toormegrupi maavarade hulka (s.o ~ 10% Eestis kaevandatavatest ehitusmaavaradest). Selle 15 grupi maavarasid kasutatakse keemilistest omadustest lähtuvalt. Toormegrupi maavarasid iseloomustab piiratud levik ja kaevandamine spetsiifiliseks otstarbeks. Tavaliselt ei leia maavarad kasutamist ilma eritöötlemiseta. Enamasti on karjääride lähedusse rajatud ka töötlemiskompleksid (tellisetehas, kergkruusatehas, tsemendivabrik, filleritehas jms). Samas on olukordi, kus töötlemiskompleksid paiknevad kaevandamiskohast eemal, nt Järvakandi klaasitehas, või maavara eksporditakse, nt tehnoloogiline dolokivi. Kuna saadavat toodangut turustatakse suurel territooriumil, siis karjääride asukohavalik ei sõltu toote lõpptarbimise asukohast. Toormegrupi maavaradele antakse tooteühiku kohta suurem lisaväärtus. Toormegruppi kuuluvate maavarade karjääre piirkonniti käsitleda ei saa, sest karjäärid ei moodusta üksteisest ega tarbimisest sõltuvat süsteemi, mistõttu karjääridel puudub teeninduspiirkond tavalises tähenduses ning karjäärid on mõeldud kas kindla ettevõtte või tootmisharu varustamiseks. Seetõttu ei käsitleta tehnoloogilise dolokivi kaevandamisel riigi huvi lähtudes varustuskindluse kriteeriumist, vaid analüüsitakse riigi huvi kaevandamisloa andmiseks ja kaevandamise põhjendatust ja vajalikkust, lähtudes maapõue majanduslikult otstarbekast kasutamisest ning sh maavara ekspordi- ja suurema lisandväärtusega saaduste tootmise potentsiaalist. 3.3.2. Asjaolu, et Koigi maardla maavaral on oluline majanduslik potentsiaal ja selle kasutuselevõtt on riigile kasulik, selgus juba geoloogilise uuringu loa andmise käigus. VV andis oma nõusoleku osaühingule Hetkinvest uuringute tegemiseks Koigi maardla Paemurru uuringuruumis 21. veebruari 2008. a korraldusega nr 90 „Nõusoleku andmine geoloogilise uuringu loa andmiseks“. Nimetatud korralduse kohaselt on Koigi maardla Paemurru uuringuala näol tegemist olulist majanduslikku potentsiaali omava ressursiga. Samuti märgitakse, et kui geoloogilise uuringu tulemused on positiivsed, on kõnealuse maardlaosa kasutuselevõtt riigile kasulik. 3.3.3. Aastatel 2009–2010 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Koigi maardla Paemurru uuringuruumis (19,18 ha) geoloogilise uuringu. Koigi dolokivimaardla Paemurru uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande (töö nr 10/0540, varu seisuga 01.07.2010) kohaselt on dolokivi keemiline koostis veepealse varu (st maavara kaevandamisloa taotlusega hõlmatud varu) puhul järgmine: MgO sisaldus keskmiselt 21,42%, CaO 29,91%, SiO2 1,59% ja lahustamata jääk 2,28%. Nimetatud geoloogilise uuringu aruanne kiideti heaks EMK 29. juuli 2010. a istungi protokollilise otsusega nr 10-158 ja kinnitati keskkonnaministri 17. septembri 2010. a käskkirjaga nr 1300 „Järva maakonna Koigi dolokivimaardla varu osaline ümberhindamine ja registrikande muutmine“. Käskkirjaga hinnati 19,18 ha pindalal tehnoloogilise dolokivi aktiivne reservvaru 802 tuh m3 ümber tehnoloogilise dolokivi aktiivseks tarbevaruks (3. plokk, ülevalpool põhjavee taset, abs kõrguseni +64,6 m). 3.3.4. Lisaks on osaühingu Hetkinvest tellimusel ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseerimisel 2010. a valminud uuring „Tehnoloogilise dolokivi tööstuslike kasutusvõimaluste hindamine Projekt EU 33577“ (edaspidi kasutusvõimaluste uuring). Kasutusvõimaluste uuringust selgub, et kõrvutades Koigi maardla Paemurru uuringuala dolokivi keemiliste analüüside tulemusi tööstusharude nõuete/spetsifikatsioonidega, saab kinnitada, et Koigi maardla Paemurru uuringuala materjal on üldiselt suures osas väga hea kvaliteediga, st enamiku proovide analüüsitulemuste alusel otsustades võimalik kasutada mitmes valdkonnas: keemiatööstuses, metallurgias, väetisetööstuses, soojusisolatsioonimaterjalide valmistamisel jne. 16 3.3.5. Maavaravarude koondbilansi 1 andmetel on tehnoloogilise dolokivi aktiivne tarbevaru Eestis seisuga 31. detsember 2020. a 12,459 mln m3 ja aktiivne reservvaru 82,582 mln m3. Kaevandamine oli 2020. aastal 84,3 tuh m3. Koigi maardla aktiivne tarbevaru on 0,802 mln m3, millest kaevandatav on 0,745 mln m3, ja aktiivne reservvaru 66,764 mln m3. Kasutusvõimaluste uuringu kohaselt on tehnoloogilise dolokivi kõige olulisemaks koostise parameetriks lahustumatu jäägi ehk lisandite sisaldus, samuti on määrava tähtsusega MgO (magneesiumoksiidi) sisaldus. Vastavalt keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmisek“ § 22 lõike 2 punktile 2 loetakse tehnoloogiliseks dolokiviks maavara, kus MgO sisaldus on mitte alla 18% ja lisandite sisaldus mitte üle 5%. Geoloogilise uuringu aruande kohaselt on Koigi dolokivimaardla Paemurru uuringuruumi dolokivi MgO sisaldus keskmiselt 21,42% ja lahustamata jääk 2,28%. Seega võib väita, et Koigi maardlas paiknevad suurima ja ühe parima kvaliteediga varud Eestis. 3.3.6. Eestis on vähe tööstusharusid, mis võrreldava koostisega toorainet kasutavad. Hetkel tegutseb Eestis üks sarnast maavara kaevandav ettevõte Nordkalk AS, kes kaevandab Pärnumaal Kurevere maardlas ja ekspordib oma toodangu killustikuna, põhiliselt väetisetööstuse ja metallurgiatööstuse tooraineks. Koigi maardla dolokivi on stabiilse koostisega, MgO sisaldus kivimis on ühtlaselt suur, lahustumatu jäägi sisaldus väike ning maavara kasuliku kihi paksus on suur, mis tähendab, et maavara on kõrge kvaliteediga. Seega tekiks Koigi maardla dolokivi kasutamisega ka Eestis eeldused vastavate tööstusharude tekkimiseks ja arenguks. Koigi maardla Paemurru uuringuala maavara potentsiaalsed tööstuslikud rakendusvõimalused on laiad, kuid mitmed tööstusharud on Eestis seni esindamata, uuritud tooraine ja selle baasil valmistatud toodete kasutajad on põhiliselt eksporditurgudel. Koigi maardlas leiduva tehnoloogilise dolokivi näol on tegemist suhteliselt haruldase maavaraga Balti- ja Põhjamaade piirkonnas. Eestis seega praegu tehnoloogilise dolokivi järeltöötlemist ja sellest tulenevat lisandväärtuse andmist ei toimu. 3.3.7. Kasutusvõimaluste uuringus esitatud hinnangutest lähtudes on loa taotleja praeguseks valinud perspektiivseimaks järeltöötlemise arengusuunaks ja tootearenduse valdkonnaks metallurgia ja väetisetööstuse. Loa taotleja eesmärk on kõrgema lisandväärtuse loomine kohaliku maavara baasil, mis annaks võimaluse toote turustamiseks eksporditurgudel Kesk-Euroopas ja Skandinaavia maades. 3.3.8. Tehnoloogilise dolokivi tooteid (pehmelt ja tugevalt põletatud dolomiit) kasutatakse peamiselt metallurgias sulatusahjudes räbustina, et saada hea kvaliteediga teraseid. Potentsiaalseks kliendiks oleks Skandinaavia terasetööstus (SS AB, Boliden, Outokumpu jne). Need dolomiiträbustid on väga kõrgete puhtusnõuetega (eriti fosfor ja väävel), millele Koigi dolokivi vastab. Praeguste teadmiste järgi tarnitakse Rootsi metallitööstuse põletatud dolomiiti Inglismaalt, mille suhtes Eesti peaks põletatud dolomiidi transpordikuluga olema konkurentsivõimeline. Rootsi terasetööstuse nõudlus on ligi 200 000 t aastas. 3.3.9. Koigi tehnoloogiline dolokivi asub sisemaal, mistõttu seda ei ole majanduslikult mõttekas töötlemata kujul sadamasse transportida. Seega on üks parimaid võimalusi dolokivi töödelda 1 Maavaravarude koondbilanss https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised- andmed/Maardlad/Maavaravarude-koondbilansid-p193.html 17 suurema lisandväärtusega põletatud lubja toodeteks vähem kui 50 km kaugusel asuvas tootmisseadmes. Loa taotleja eesmärk on väärindada maavara Eestis ja rajada selleks koos kaasinvestoritega Kesk-Eesti piirkonda lubjapõletustehas. Arvestades Koigi maardla kaugust sadamatest ning autotranspordi ja meretranspordi kulu, ei ole maavara eksport töötlemata kujul majanduslikult mõeldav. Maavara hind töödelduna võimaldab aga selle eksporti ka kaugematesse riikidesse kui vaid meie naabermaad. Seega on selle maavara väärindamisel tegemist olulist majanduslikku potentsiaali omava ressursiga. Praegusel juhul tähendab ülekaalukas riigi huvi riigile kuuluvast maavarast lisandväärtuse loomist ja ekspordipotentsiaali suurendamist. 3.3.10. Loa taotleja pikaajalisem eesmärk on rakendada kavandatava tehase tootmisvõimsust lisaks Koigi maardla tehnoloogilise dolokivi töötlemisele ka lubjakivi töötlemiseks. Eesti olulisimad tehnoloogilise lubjakivi maardlad asuvad Järva ja Lääne-Viru maakonnas, seega suhteliselt lähedal Koigi maardlale. Koigi maardla maavara kaevandamine on seega logistilise asukoha ja sellest sõltuva autotranspordi kulu tõttu ainumõeldav, võrreldes ülejäänud tehnoloogilise dolokivi maardlate ja leiukohtadega, mis asuvad Pärnu ja Saare maakonnas. Tehnoloogilise dolokivi ja tehnoloogilise lubjakivi töötlemine samas tehases võimaldab lisaks eri tootmiskulude optimeerimisele rakendada lõpptoote valmistamiseks ja turustamiseks ka eri majanduslikult otstarbekaid ärimudeleid. 3.3.11. Tuginedes analoogiatele, võib hinnanguliselt arvutada, et kaevandamisloa taotluses oleva 0,745 mln m3 varu kaevandamise ja transpordiga oleks tehtavad investeeringud ligikaudu 0,5 mln eurot. Lisakäivet tekib kaevandamisel 10 aasta jooksul ligikaudu 6 mln eurot ning töötlemisel ligikaudu 50 mln eurot. Täiendav maksutulu tööjõu-, ettevõtlusmaksude ja aktsiiside kaudu 10 aasta jooksul kokku ulatub 10–13 mln euro suurusjärku. 3.3.12. Kokkuvõtvalt kaasneks Koigi maardla tehnoloogilise dolokivi kasutusele võtmisega võimaluse loomine lisandväärtust loovate ekspordipotentsiaaliga järeltöötlemise harude arenguks ja loodaks eeldused investeeringute kaasamiseks neis valdkondades. 3.3.13. MaaPS v.r. § 28 lõike 3 kohaselt tuli kaevandamisloa andmisel arvestada ka geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjatest koosneva EMK arvamust. EMK soovitas Keskkonnaametil nõustuda kaevandamisloa andmisega Koigi dolokivikarjääri mäeeraldisele (EMK 3. augusti 2011. a otsus nr 11-148). 3.3.14. Koigi Vallavolikogu on oma otsuste nr 37 ja nr 1 tegemisel jätnud kaalutlemata kohaliku omavalitsuse üksuse huve positiivselt mõjutavad asjaolud. Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse eest maksab loa omaja maavara kaevandamisõiguse tasu. Arvestades, et mäeeraldise piires on 745 tuh m3 kaevandatavat tehnoloogilise dolokivi aktiivset tarbevaru, on maavara kaevandamisõiguse tasu sellise koguse maavaravaru kaevandamise eest perioodiks 01.01.2016–31.12.2025 kehtestatud tasumäära järgi 745 000 × 3,34 = 2 488 300 eurot. Lisandub dolokivi kaevandamisega kaasnev vee erikasutusõiguse tasu. Summad laekuvad riigi ja mõjupiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse vastavalt keskkonnatasude seadusele. Riigieelarvesse laekuvat raha tuleb keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutada sihtotstarbeliselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekuva raha kasutamise sihtotstarvet ei ole määratud. Karjääri avamisega tekib uusi töökohti karjääri teenindamiseks ja maavara transpordiks. Sellega avaldatakse positiivset mõju tööhõivele ja maksude laekumisele füüsilise isiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu ning maamaksu laekumise kaudu. 18 3.3.15. Taotletav Koigi dolokivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa (edaspidi taotletav ala) asuvad Järva maakonnas Järva vallas Huuksi külas eraomandis oleva Paemurru kinnistu (katastritunnus 32501:001:0350) edelaosas. Taotletava ala katastriüksusega piirnevad vahetult järgnevad kinnistud: põhjast Türi metskond 51 (32501:001:0105), lõunast Piirimäe (32501:001:0134) ja Aru-Saame (32501:001:0001), läänest Lendre (32501:001:0111) ja Männiku (32501:001:0121), kirdest Simuna (32501:001:0260) ja Simuna tee (32501:001:0265), idast 15160 Köisi–Koigi tee (32501:001:0600). Kõikide maaüksuste, välja arvatud Köisi–Koigi tee (transpordimaa), sihtotstarve on maatulundusmaa 100%. Taotletav ala jääb Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa maanteest läbi Koigi küla ~4 km kaugusele. Koeru alevik asub ~19 km kaugusel kirdes, Paide linn umbes sama kaugel loodes. Lähimad majapidamised jäävad ligikaudu 250 m kaugusele põhjasuunda (Simuna talu) ja lõunasuunda (Kuusiku ja Villaru talu). Taotletav ala ei asu tiheasustusalal. Lähim pärandkultuuriobjekt Karuaugu linaligu asub ~620 m kaugusel, Aru karjamõis ~679 m kaugusel, lehisepuistu ~1 km kaugusel. Ajaloolised, kultuuriloolised ning arheoloogilised väärtused Koigi dolokivikarjääri alal teadaolevalt puuduvad. Taotletavast alast jääb ~1 km kaugusele põhja Kareda dolokivikarjäär, kuhu on antud OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise luba nr L.MK/300504. Taotletava ala vahetusse lähedusse ei jää Natura 2000 võrgustiku alasid ega riiklikul tasandil kaitstavaid loodusobjekte. 3.3.16. Koigi kaevandamisloa menetluses on Keskkonnaamet 27. juunil 2017. a koostanud KMH eelhinnangu, mille kohaselt kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et keskkonnamõju eksperthinnangus soovitatud leevendavad meetmed lisatakse kaevandamisloa andmisel kaevandamisloa täiendavateks tingimusteks ja nende täitmisel planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju ei kaasne. 3.3.17. Taotletav ala kattub täies ulatuses kaitseministri 26. juuni 2015. a määruses nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“ toodud riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. Kaitseministeerium jõudis 7. mail 2020. a seisukohale, et ministeerium peab edaspidi saama piisavat ja ennetavat teavet kõigi selliste kaevandamisega seotud tegevuste kohta, millest tulenevad häiringud (eelkõige maavõnked, vibratsioon, kivimikillud, tolm) võivad mõjutada riigikaitselist tegevust Nurmsi õppeväljal. Eeldatavasti ei ulatu niisugused mõjud Nurmsi õppeväljale ega vähenda riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeerium palus kaevandamisloas sätestada nõude, et kaevandamisprojektis kavandatav täpsem kaevandamise tehnoloogia ning kaevandamistööga seotud tegevused, millest tulenev mõju võib ulatuda Nurmsi õppeväljale, ja nende ajakava tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. Juhul, kui VV nõustub kaevandamisloa andmisega, lahendatakse nimetatud nõue kaevandamisloas. 3.3.18. Kaalunud eespool esitatud argumente ja võrrelnud riigi huvisid kohaliku omavalitsuse üksuse huvidega, on VV seisukohal, et kaevandamisloa andmine Koigi dolokivikarjääri mäeeraldisele on põhjendatud ja vajalik ning esineb ülekaalukas riigi huvi seoses riigile kuuluvast maavarast lisandväärtuse loomisega ja ekspordipotentsiaali suurendamisega. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium on menetluse käigus vastanud Koigi Vallavolikogu vastuväidetele. Menetlust on selgitatud ka käesoleva korralduse seletuskirjas. 4. OTSUS Tuginedes MaaPS § 55 lõikele 4, arvestades MaaPS v.r. § 34 lõiget 2 ning tuginedes asjaolule, et esinevad korralduses kirjeldatud ülekaalukad riigi majandushuvid maavara kasutusele võtuks, 19 nõustub Vabariigi Valitsus Koigi dolokivimaardla Koigi mäeeraldisel kaevandamisloa andmisega. Kaevandamisloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused seab Keskkonnaamet. 5. VAIDLUSTAMISVIIDE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 6. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha korraldus teatavaks Keskkonnaametile, Järva Vallavalitsusele, osaühingule Hetkinvest, Keskkonnaministeeriumile, osaühingule Koigi, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja taotletava alaga piirnevate kinnistute omanikele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Saatja: Moonika Parksepp <[email protected]> Saadetud: 16.02.2022 17:10 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Fwd: Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus Sent from my iPhone Begin forwarded message: From: Toomas Tammik &lt;[email protected]&gt;Date: 16. February 2022 at 16:02:41 EETTo: Moonika Parksepp &lt;[email protected]&gt;Subject: FW: Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus Tere Edastan 27.detsembril edastatud kirja. Ootan jätkuvalt sellele tagasisidet. Lugupidamisega, Toomas Tammik vallavanem Järva Vallavalitsus | &#43;372 5307 1685 | From: Toomas Tammik Sent: esmaspäev, 27. detsember 2021 17:29To: [email protected]: Koigi dolokivikarjääri kaevandamisloa taotlus Lp Taavi Aas Pöördun Teie poole seoses Koigi dolokivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetlusega, mille osas on MKM ettevalmistanud Vabariigi valitsuse korralduse eelnõu. Enne, kui valitsus selle eelnõu osas otsuse vastu võtab, soovin Teiega kohtuda. 21.detsember toimus Järva vallavalisuse ja MKM esindajate vahel kohtumine (MKM poolt juhtis koosolekut Kaur Kõue), kus samuti antud teemat käsitleti. Jätkuvalt jäi arusaamatuks, mis on riigi ülekaalukas huvi antud kaevanduse osas ning kuidas riik tagab, et maavara võetakse parimal võimalikul viisil ning riigi huve silmas pidades kasutusse. Millal võiks leida kohtumiseks sobiliku aja? Head vana aasta lõppu soovides, Toomas Tammik vallavanem Järva Vallavalitsus | &#43;372 5307 1685 |
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel