dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. veebruar 2022
Viit
1.15-5/2022/1388-1
Registreeritud
21. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Autokoolide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Mait Klein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Teede- ja raudteeosakond, Veondus- ja liiklustalitus)
Lahendamise tähtaeg
23. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf63 KB
  • 📎Erialaliitude pöördumine ministeeriumi poole (1).asice37 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Neeme Külmallik <[email protected]> Saadetud: 21.02.2022 13:02 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Pöördumine Tere, edastan manuses Eesti Autokoolide Liidu ja Liikluskoolitajate Liidu pöördumise seoses Transpordiameti poolt kavandatavate muudatustega sõidueksamite vastuvõtmise ja mootorsõidukijuhtide koolitamisega. Lugupidamisega Neeme Külmallik Eesti Autokoolide Liit Eesti Autokoolide Liidu ja Liikluskoolitajate liidu seisukohad Transpordiameti poolt esitatud tegevustele ja ettepanekutele sõiduõppe kvaliteedi parandamiseks ning sõidueksamite järjekordade vähendamiseks. Lugupeetud Taavi Aas Eesti Autokoolide Liit (edaspidi EAKL) ja Liikluskoolitajate liit (edaspidi LKL) on mures tekkinud olukorra pärast, mis seisneb selles, et Transpordiamet on planeerinud rida tegevusi sõiduõppe läbiviimise ja riikliku sõidueksamiga, aga senised põgusad kohtumised ja esitlused on jätnud mulje, et erialaliitude seisukohtadest ja arvamustest ei hoolita. K o hendatakse küll mõningaid punkte, kuid suures pildis on nende oodatav mõju pigem olematu. Viimasel EAKL talveseminari kohtumisel 12.02.2022. aastal esitatud ettepanekud ja tegevused on liitude arvates pigem autokoolide majandustegevust ja tulevast liiklusturvalisust mittearvestavad, argumenteerimata ning esindavad väikese huvigrupi arvamust , ettepanekutel puudub majanduslik ja statistiline analüüs ning kalkulatsioon. Alljärgnevalt esitame oma arvamuse ja seisukohad, mis tuginevad viimasel kohtumisel saadud informatsioonile ja esitlusele (esitlus manuses). Sõidueksamile pääsemine ühe kuu jooksul ja eksamineerijate arvu suurendamine , eksamite korraldus ja sõidueksamite broneerimine koolide poolt . Toetame eesmärki , et autokooli lõpetanu saaks vähemalt ühe kuu jooksul sõidueksamile. 1.02.2020 . aastal toonase Maanteeameti poolt ellu viidud reform on andnud esimesi positiivseid tulemusi ja esimese sõidueksami läbivus B kategooria eksamitel on tõusnud ligi 7%, mis nii lühikest aega arvestades on märkimisväärne tulemus. 2019. aastal oli see 40,45%; 2020. aastal 47,76% ja 2021. aastal 47,27%. Esmapilgul võib tõus tunduda väike, aga sõiduõppe efektiivsem rakendamine ja uute regulatsioonidega kohanemine võtabki aega ja kiireid muudatusi oleks ennatlik loota. Eeltoodu annab meile julgust arvata, et toonane muudatus oli õige ja nüüd oleks selle edasiarendamine järgmine samm. Tõdeme, et üldine läbivus kõikide kategooriate lõikes on jäänud 54% tasemele, aga vaadates Euroopa keskmist, siis tulemusena ei olegi see nii halb ja autokoolid on valmis rohkem panustama, et see läbivus tõuseks keskmisest tunduvalt kõrgemale , aga see eeldab mõlema osapoole koostööd teenuse edasiseks arendamiseks ja pikema perspektiivi seadmist. Eksamineerijate arvu suurendamine annab võimaluse Transpordiametil võtta senisest rohkem vastu sõidueksameid, aga siin ei tasu ära unustada fakti, et ainuüksi eksamivõimekuse suurendamine ei anna tulemust, kui autokoolist eksamile tulnud juhikandidaat on puudulikult ette valmistatud. Suurenenud eksamite arv annab rohkem võimalust korduseksamiteks neil, kes olenemata mittesooritamisest ja jätkukoolitusest õppida ei soovi. Teeme ettepaneku , et Transpordiamet töötab koostöös vabariigi kõrgkoolidega välja sõiduõpetajatele ja eksa m ineerijatele ühiste õppe- ning koolituskava, et saaksime ühised arusaamad hindamisest ja õppeprotsessist, mis oma olemuselt on efektiivsem lähenemine. Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, kus õpetatakse vabariigis ja Euroopas ainulaadset liiklusohutuse õppekava on valmis koostöös erialaliitudega selles protsessis aktiivselt osalema. Transpordiamet saatis autokoolidele 1.02.2022. aastal . märgukirja, milles märgitakse, et amet lõpetab koolidele sõidueksamite aegade broneerimise võimaluse. Väljavõte kirjast :” Nimelt on Transpordiamet otsustanud lõpetada autokoolidele B-kategooria manuaalkäigukastiga (seda nii kooli enda kui Transpordiameti sõiduki puhul) eksamiaegade broneerimise“. 2020. aastal arendas Maanteeamet välja autokoolidele spetsiaalse volituste süsteemi, mis andis koolidele võimaluse oma tööprotsesse efektiivselt planeerida ning arvestades õpilase individuaalset arengut, sai talle planeerida riikliku eksami aja koos autokooli sõiduki kasutamise võimalusega. Selline võimalus suurendas koheselt paljude koolide efektiivsust oma tööd planeerida, õpilased said planeeritud ajal sõidueksamile, sõiduõpetajad said võimaluse eksamitel kaasa sõita ja ülevaate sellest, mis eksamil toimu b . Eeltoodu andis võimaluse oma õppeprotsessi parandada ja paljude koolide sõidu eksami läbivus tõusis oluliselt. Transpordiameti põhjendus selles osas, et osad autokoolid tegelevad broneeritud sõidueksamite aegade müümisega on osutunud tõeks, aga siin on ametil ja Maksu- ja Tolliametil kui riikliku järelevalve tegijal seaduslikud hoovad sellise tegevuse lõpetamiseks või sanktsioneerimiseks, aga inkrimineerida kõiki koole selle tegevuse pärast ei ole proportsioonis võimaliku tekkinud kahjuga. Teine väide, et Transpordiameti eksamisõidukid on alakasutuses ei ole samuti tõsiselt võetav argument ja näitab pigem seda, et sõidukite hankimisel ei ole arvestatud muutuvaid trende ja neid on ebamõistlikult palju soetatud. Tänases olukorras, kus riigieelarvelisi vahendeid tuleb optimaalsemalt kasutada on selline tegevus pigem küsitav ja seda võimaldabki tasandada autokoolide ressurss nende sõidukite näol, mis annab ametile veelgi suuremad võimalused sõidukite optimaalsemaks kasutamiseks ja kokkuhoiuks . Kolmas v ä ide, et niimoodi suunatakse rohkem inimesi e-teenuseid kasutama ei ole samuti päris tõene, sest läbi broneerimissüsteemi kasutavad e-teenuseid ka autokoolid. Kui koolidelt võtta võimalus aegu broneerida, siis muutub olulise keerukamaks juhikandidaatide eksamile registreerimine, sest esmalt peavad nad registreerima eksami aja, siis autokooliga kokku leppima auto kasutamise võimaluse (juhul, kui nad soovivad kooli sõidukit) jääja mittesobivusel uue aja broneerima, sest autokool ei oksa arvestada üldkasutuses olevate eksamiaegadega. See tekitab hoopis rohkem segadust ja probleem kõikidele osapooltele. Jah, juhikandidaat võib kasutada ameti poolt pakutavat sõidukit, aga kliendi soove tuleb arvestada ning pakkuda talle võimalusi, mis tema sooritust võivad positiivselt mõjutada. Teeme ettepaneku , et Transpordiamet pigem arendab juba toimivat teenust edasi ja annab sellega juhikandidaatidele rohkem võimalusi oma õppe planeerimiseks . Autokoolid omalt poolt panustavad sellele, et kasutavad rohkemal määral broneerimise võimalust ja võtavad aegade müümise erialaliitude liikmete seas suurema tähelepanu alla. Samuti informeerime sellise tegevuse ebaeetilisusest väljaspool erialaliite tegutsevaid autokoole. Autokooli õppevahendid, õppeväljakud ja õppesõidukid. Transpordiameti ettepankekud hõlmavad mootorsõidukijuhi koolitajatele esitatavaid nõuded ja selles osas leiavad erialaliidud, et tegemist on ebavajaliku regulatsiooni kehtestamise sooviga, mis hetkeolukorda arvestades on enam kui tarbetu. Nõustume , et olemasolevad õppeväljakud peavad olema korrektse kattega ja seal peab olema tualeti kasutamise võimalus. Asfaltbetoonkatte nõue ei ole otstarbekas, sest see ei anna võrreldes mustkatte nõudega mingit eelist. Selline nõue on asjakohane A kategooria õppel. Ei nõustu Transpordiameti poolse nõude kehtestamise sooviga õppesõidukitele , mis puudutab nende vanust . B kategooria ja teste sõidukite (M1,M1G,N1,N1G) vanuse piiramine 7 aastaga ei ole asjakohane, sest juba täna on autokoolide õppesõidukite keskmine vanus uuem (ca 5 aastat, liisinguperiood) ja tegemist oleks juba olemasoleva olukorra asjatu regulatsiooniga. Rasketehnika (N2,N3,M2,M3) sõidukitele 15. aastase nõude kehtestamine tekitab olukorra, kus autokoolide ei ole seda võimelised täitma isegi pikema üleminekuperioodi kehtestades, sest sellise sõiduki maksumus on väga suur, tasuvusaeg väga pikk ja paneb koolidele suure majandusliku koormise, mis halvimal juhul lõppeb maj a ndustegevuse lõp p emisega ja sellisel juhul tuleb Transpordiametil endal sellised sõidukid soetada, et vastava kategooria eksameid vastu võtta. Lisaks on täna kehtestatud sellistele sõidukitele teekasutustasu , mis omakorda teeb raskeveokite ülalpidamise kulukaks. Soovitakse kehtestada nõuet, et L kategooria (mootorratas) õppesõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid . Sellisele nõudele julgeme vastu väita, sest õppetöö kvaliteet mitte ei parane vaid hoopis mootorratturite ettevalmistus halveneb. Õppides pidurdama ABS piduritega ei teki juhikanditaadil oskust tunnetuslikult pidurdada. Teise argumendina selle nõude vastu on ABS-ga varustatud A1 ja AM kategooria sõidukite vähesus või lausa puudus turul ja neid ei ole lihtsalt võimalik soetada autokoolil. Teeme ettepaneku , et sellist piirangut ei kehtestata, sest kõik eksamisõidukid läbivad regulaarselt põhjaliku tehnilise ülevaatuse ja positiivne otsus ülevaatusel annab kindluse, et sõidukid on tehniliselt korras ja sobivav teeliiklusse. Lisaks eeltoodule ei ole sellist nõuet ka juhilubade direktiivis. Eksamite korraldus. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivile 2006/123 / EÜ teenuste kohta siseturul, peab liikmesriikides olema kasutusele võetud kvaliteedi tagamise süsteem ja on oluline, et autokool järgiks kehtestatud nõudeid ja osaleks kvaliteedi tagamisel ja tulenevalt sellest rakendus 1.veebruaril 2020. aastal uus mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise kord. Muudatuse eesmärgiks oli: Uuendada mootorsõidukijuhtide sõidueksami hindamise põhimõtteid; Selle kaudu parandada juhtide ettevalmistamise taset; Muutus paindlikumaks õpilaste ettevalmistamise tingimused; Kaotati õppekavadest rangelt ette kirjutatud õppekavade ainekaardid ja tundide mahud. Rakendus sõidueksami hindamise uus struktuur; Muudeti kohustuslike sõidutundide arvu ; Kehtestati eksami mittesooritajatele jätkukoolituse nõue. Haridus- ja koolitusprotsessi põhieesmärk peaks olema liikluses hakkama saavate ja tehniliselt pädevate juhtide koolitamine selleks ajaks, kui neil lubatakse juhtida järelevalveta ja saatjata. Samuti on sõidueksami eesmärk kvaliteet ja tulemused peavad mõjutama mootorsõidukijuhi koolitust ja see tähendab, et koolitus ei ole midagi eraldiseisvat ja sõltumatut. Tulenevalt eeltoodust on arusaam a tu, miks soovib Transpordimaet nii l ü hikese aja jooksul muuta juba kehtivad ja hetkel meie arvates väga hästi toimivat eksamiprotsessi? Viie minuti kaupa eksamiaegade lühendamine ei anna efekti, vaid tekitab olukorra, kus lõhikese aja jooksul pannakse eksamineerijale peale suur pinge ja ta peab tegema otsuse, mis lubab juhikandidaadi liiklusesse. Oluliselt väheneb maanteesõidu osakaal ja kui seda vähendatakse kümnele minutile, siis selle aja jooksul on olenemata vastuväidetest väga keeruline anda hinnangut ja kogu eksam on üks suur kiirustamine mõlemale osapoolele stressirohke. Samuti on oht, et hindamine muutub vigadepõhiseks ja üks eksimus lõpetab eksami. Nagu eespool märkisime, siis läbi eksamitulemuste on võimalik mõjutada õppeprotsessi ja sellele aitab pigem kaasa autokoolide õpetajate kaasamine kui minutite kaupa eksamiaegade kärpimine, mille oodatav tulemus on siiani segane ja arusaamatu. Teeme ettepaneku , et Transpordiamet ei tegeleks näiliste ja pigem kosmeetiliste parandustega, vaid sisulise teenuse arendamisega. Jah, juhilubade direktiiv võimaldab sõidueksami sõiduosa kärpida kuni 25-le minutile, aga kas hetkel vabariigis olevat liikluskeskkonda arvestades on see mõistlik tegevus? Julgeme jääda eriarvamusele ja hetkel ainult järjekordade lühendamise ettekäändel riskida võimaliku süsteemi kollapsiga on rohkem kui asjatundmatu. Eksamijärjekordade lühendamise võti on nii autokoolide õppe kvaliteedi ja ühtsete hindamiskriteeriumite koolituste, mitte minutite kaupa eksamite kärpimise käes. Austatud minister, Autokoolide erialaliidud on igati valmis panustama liiklusturvalisuse arengusse, aga see eeldab kõikide osapoolte soovi seda valdkonda arendada. Hetkel on meil tunne, et see huvi on ainult liitudel ja Transpordiamet ajab mingit ainult temale teadaolevat asja. Kindlasti saame ka ilma ministeeriumi sekkumiseta oma probleemidele lahenduse, mis puudutab koostööd, aga meie infokirja eesmärk oli Teid nendest probleemidest teavitada ja võimalusel on just Teie abil osapooled mõistliku resultaadi saavutamiseks ühisele arutelule kutsuda. Lugupidamisega Neeme Külmallik /EAKL president/ Toivo Õnneleid /LKL president/
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel