Seletuskiri
haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja
järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine eelnõu juurde
1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja
§ 16 lõigete 1 ja 4 alusel.
Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse 4.3.1 „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse
ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisas 1 kehtestatud tingimusi ja kehtestatakse
see terviktekstina uues sõnastuses. Lisa 1 punktis 11 muudetakse tegevuse 4 eelarvet, et
võimaldada tegevuse sujuv toimimine abikõlblikkuse perioodi lõpuni ning vältida tegevuste
katkemist eelarveliste vahendite tõttu.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna
peaekspert Allan Padar (tel 735 4070;
[email protected]), välisvahendite juht Inge Oopkaup
(
[email protected]; 735 0279) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234;
[email protected]). Muudatuste aluseks on elluviija ettepanekud.
2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Lisas 1 tehakse muudatused järgmises punktis:
Punktis 11 muudetakse eelarvet. Eelarve muudatuse eesmärgiks on tagada programmi tegevus 4
(Study in Estonia) tegevuste toimimine abikõlblikkuse perioodi lõpuni ning vältida tegevuste
katkemist. Tulenevalt vajadusest muuta tegevuste eelarveteks eraldatud summasid, muutub eelarve
järgmiselt:
Kehtiv eelarve Muutus Uus eelarve
Teg Kulud EL Riiklik kaas- Oma- Kulud EL Riiklik kaas- Oma-
Tegevus Muutus
nr kokku toetus finantseering finantseering kokku toetus finantseering finantseering
Noorteadlaste
7 6 7 6
osalemine
1. 044 302 741 527 0 0 044 302 741 527 0
rahvusvahelises
496 969 496 969
teadmisteringluses
Välismagistrantide 11 10 11 10
2. ja - doktorantide 523 310 1 213 050 0 523 310 1 213 050 0
kaasamine 961 912 961 912
Suve– ja
talvekoolide 29 26 29 26
3.1. 3 092 0 0 3 092 0
korraldamine 375 283 375 283
(elluviija kulud)
1
Suve– ja
talvekoolide 283 180 283 180
3.2. 21 226 82 044 0 21 226 82 045
korraldamine 696 424 696 424
(partnerite kulud)
Eestis õppimise ja
töötamise 2 1 2 1
4.1. võimaluste 111 889 222 296 0 66 000 177 948 229 243 0
tutvustamine 814 518 814 571
(elluviija kulud)
Eestis õppimise ja
töötamise
900 402 -150 750 335
4.2. võimaluste 47 408 450 373 39 496 375 214
746 965 318 428 718
tutvustamine
(partnerite kulud)
Horisontaalsed
191 170 191 170
5.1 tegevused (elluviija 20 114 0 20 114 0
086 971 086 971
kulud)
Kaudsed kulud 239 210 248 218
5.2 24 707 5 085 9 000 25 654 5 086
(ühtse määra alusel) 800 007 800 060
22 19 22 19
-75
KOKKU 324 494 2 293 420 537 504 249 493 2 293 403 462 345
318
974 049 656 907
Tegevuse 4 eelarves suurendatakse elluviija (rida 4.1) ja vähendatakse partnerite (rida 4.2)
eelarvet. Rida 4.1 (Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine (elluviija kulud))
suurendatakse 66 000 euro võrra. Otseste personalikulude rida suureneb 60 000 euro võrra
ning muude kulude rida 6 000 euro võrra. Rida 4.2 (Eestis õppimise ja töötamise võimaluste
tutvustamine (partnerite kulud)) eelarve väheneb 150 000 euro võrra.
Tegevuse 4 Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamise tegevuse kulude
kogusumma väheneb 84 000 euro võrra. Uus tegevuse 4 kogueelarve on 2 928 560 eurot.
Seoses Tegevuse 4 eelarve muudatusega suureneb programmi kaudsete kulude (rida 5.2)
eelarve 9 000 euro võrra.
Seoses tehtud tagasinõuetega väheneb programmi tegevus 4.2 tagasinõude võrra kokku 318
eurot.
Kokku väheneb programmi kogueelarve 75 318 euro võrra ning uueks kogueelarveks on
22 249 656 eurot.
Eelarve muudatuste vajaduse selgitus
Tegevuse 4 eelarve muutmine.
Varasema TATi muudatusega oli tegevuse 4.2 (Eestis õppimise ja töötamise võimaluste
tutvustamine (partnerite kulud)) suuruseks 900 746 eurot, mille juures võib tänase seisuga jaanuar
2022 näha ette eelarve ülejääki programmi lõpuks. Kõrgkoolidele planeeritud toetused suurenesid
2021. aastal märkimisväärselt, kuid võttes arvesse üleilmse tervisekriisiga seotud endiselt kestvaid
piiranguid, siis ei ole kõrgkoolidel olnud võimalik suuremahulisi turundustegevusi (osalemine
suuremates võrgustikes, lähetused sihtriikide värbamismessidele) ette võtta. 2021. aastaks
partneritele muude kulude eelarveks eraldatud toetussumma näol oli tegemist optimaalse
eelarvega, mille raames kõrgkoolid oma spetsiifikast lähtuvaid tegevusi ellu viisid.
2
Programmiperioodi viimaseks täisaastaks kaasrahastusega eelarvet veelgi suurendada ei ole
otstarbekas ning selle tõttu on mõistlik eelarvet muuta. Tabelis 11.1 vähendame rida 4.2 (Eestis
õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine (partnerite kulud)) eelarvet 150 318 euro võrra,
millest 75 000 eurot on programmi omafinantseering. Vähendatava toetuse osa suunatakse
tegevusse 4.1 ja 5.2. Lisaks väheneb tegevuse eelarve tehtud tagasinõude võrra kokku 318 eurot
ehk kokku 150 318 eurot.
Realt 4.2 vähendatud summat planeerime kasutada real 4.1 ehk elluviija kuludeks Eestis õppimise
ja töötamise võimaluste tutvustamisel. Plaanime suurendada elluviija kulusid 66 000 euro võrra
(Tabel 11.1), millest suurema osa moodustavad personalikulud. Antud eelarve muudatuse eesmärk
on rahastada seniste töötajate palgakulu kuni tegevuse abikõlbliku perioodi lõpuni (Tegevus 4
lõpeb 31.01.2023). Tegevuse 4.2 omafinantseering väheneb 75 000 euro võrra, kuna tegevused,
kuhu toetus ümber suunatakse, ei eelda omafinantseeringut. Seega väheneb kogueelarve
omafinantseeringu summa võrra. Tegevuse 4 eesmärgiks on parandada kõrgkoolide võimekust
kaasata välisüliõpilasi ning Eesti kõrghariduse rahvusvahelisel tutvustamisel vajavad jätkuvat
riiklikku tuge ka kõrgkoolid. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamisel tuleb elluviijal
leida sobivad lahendused ja toetada partnereid oma eelarve planeerimisel ja elluviimisel just oma
kogemuse ja kompetentsiga nii tehnilistes kui ka sisulistes küsimustes. Lisaks on vajadus tegeleda
ka programmi viimasel täisaastal tööjõumahukate tegevustega (StudyinEstonia.ee veebi tööd,
sotsiaalmeediakanalite sisu loomine ja levitamine enam kui 30 000 jälgijale,
kommunikatsioonitegevused nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, Eesti tööturule jäänud
välisvilistlaste edulugude kajastamine, virtuaalsete veebiseminaride ja messide jaoks tegevuste ja
ettekannete ettevalmistamine, veebipõhised turundustegevused jt). Tegevus 4 raames ei ole plaanis
palgata elluviija juurde uusi töötajaid.
Tegevuse 4 raames tehtud muudatuse tulemusena suurenevad programmi kaudsed kulud (ühtse
määra alusel) 9000 euro võrra.
Muudatuse tulemusel väheneb programmi eelarve 75 318 euro võrra sh 318 eurot tehtud
tagasinõude võrra ning omafinantseering 75 000 eurot võrra, mille tulemusena muutub ka
programmi kogueelarve.
3. EELNÕU TERMINOLOOGIA, VASTAVUS PÕHISEADUSELE, SEADUSTELE JA
EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid. Eelnõus sisalduvad muudatused on
kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, seadustega ning Euroopa Liidu õigusega.
4. EELNÕU MÕJUD JA KÄSKKIRJA RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TÄIENDAVAD
KULUTUSED
Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda mõju läbivatele teemadele (regionaalsele arengule,
keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele
riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele).
Käskkirja rakendamiseks vajalike täiendavad kulutused puuduvad. Muudatusi tehakse olemasoleva
eelarve raames.
3
5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile.
Margus Haidak
kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja
4
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr
[Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a
käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4
alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse
andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine,
mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ lisa 1 ja kehtestan selle
uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisa
haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a
käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ juurde
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a
käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse
rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu
toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“
„Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala ................................................................................................................................2
2. Mõisted .............................................................................................................................................2
3. Rakendusasutus ja -üksus .................................................................................................................2
4. Elluviija ja partnerid .........................................................................................................................2
5. Toetuse andmise eesmärk .................................................................................................................3
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused........................................................................................4
7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad .............................................................................................8
8. Sihtgrupp ..........................................................................................................................................8
9. Nõukoda............................................................................................................................................8
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood ..................................................................................................9
11. Tegevuste eelarve ...........................................................................................................................9
12. Kulude abikõlblikkus....................................................................................................................11
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord..........................................................................................12
14. Elluviija ja partneri kohustused ....................................................................................................13
15. Tegevuste elluviimise aruandlus ..................................................................................................14
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................................14
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................................15
18. Dokumentide säilitamine ..............................................................................................................16
19. Vaiete lahendamine ......................................................................................................................16
1. Reguleerimisala
Käskkirja lisaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014-2020” (edaspidi OP) prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja
rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Eesti T&A
rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes“
tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“
elluviimiseks.
2. Mõisted
Kvoot on koguseline piirmäär, millega määratakse kindlaks toetuse jagunemine partnerite vahel.
Kvoodiga määratakse kindlaks nii toetuse kasutamine partnerite poolt kui elluviija poolt
noorteadlastele ja magistrantidele makstava toetuse jagunemine partnerkõrgkoolide noorteadlaste ja
magistrantide vahel.
Külalisdoktorant on oma elukohariigi poolt tunnustatud õppeasutuses doktoriõppesse
immatrikuleeritud isik, kes viibib õppetöö või uurimistöö läbiviimise eesmärgil Eesti ülikoolis.
Noorteadlane on doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane, arst-resident, teadlane või õppejõud,
kes ei ole vanem kui 35 aastat või kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.
Vanusepiirangut ei rakendata üliõpilastele. Vanemapuhkusel olnutel on võimalik piiranguid
proportsionaalselt pikendada.
Välisdoktorant on Eesti ülikooli doktoriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle elukohamaa ei ole Eesti,
kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle kodakondsus pole Eesti.
Välismagistrant on Eesti ülikooli või rakenduskõrgkooli magistriõppesse immatrikuleeritud isik, kelle
elukohamaa ei ole Eesti, kel ei ole alalist elamisõigust/pikaajalise elaniku elamisluba ning kelle
kodakondsus pole Eesti.
Õpiränne on füüsiline ümberasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda
koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppes.
Õppevisiit on lühiajaline välisriigi külastus eesmärgiga koguda teadmisi külastatava asutuse tööst,
töökorraldusest, koostöövõimalustest ning õppida parimatest praktikatest. „Dora Pluss“ raames
võivad õppevisiidid toimuda nii Eestist välisriiki kui välisriigist Eestisse.
3. Rakendusasutus ja -üksus
3.1. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi
rakendusasutus).
3.2. Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
4. Elluviija ja partnerid
4.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija).
4.2. Toetatavate tegevuste 1–4 partnerid (edaspidi partnerid) on Eesti ülikoolid ja
rakenduskõrgkoolid, vastavalt allolevale tabelile. Tegevustes osalemise õigus antakse
järgmistel tingimustel:
2
4.2.1. Tegevustes 1 ja 3 on partneriteks Eesti ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kes omavad
vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.07.2019. a määrusele nr 62 „Kõrgharidusstandard“
kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigust.
4.2.2. Tegevustes 2 ja 4 saavad doktorantidele suunatud toetusi kasutada ülikoolid, kel on
tähtajatu õppe läbiviimise õigus doktoriõppe tasemel ning välismagistrantide toetusi
saavad kasutada partnerid, kellel on vastuvõtuks avatud ingliskeelne magistritasemel
õppekava ja kus on magistritasemel vastavas õppekavagrupis saadud tähtajatu õppe
läbiviimise õigus.
Nr Partner Osaleb tegevuses
1 Eesti Kunstiakadeemia 1-4
2 Eesti Maaülikool 1-4
3 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1-4
4 Estonian Business School (kuni 01.08.2017 EBS Education OÜ) 1-4
5 Tallinna Tehnikaülikool 1-4
6 Tallinna Ülikool 1-4
7 Tartu Ülikool 1-4
8 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 1-4
9 Eesti Infotehnoloogia Kolledž (kuni 01.08.2017) 1-4
10 Euroakadeemia (kuni 31.08.2020) 1-4
11 EELK Usuteaduse Instituut 1,3
12 Eesti EKB Liit (Kõrgem Usuteaduslik Seminar) 1,3
13 Eesti Lennuakadeemia 1,3
14 Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar 1,3
15 Kaitseväe Akadeemia (kuni 30.04.2019 Kaitseväe Ühendatud
Õppeasutused) 1,3
16 Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (kuni 31.08.2019) 1,3
17 Sisekaitseakadeemia 1,3
18 Tallinna Tehnikakõrgkool 1,3
19 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 1,3
20 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1,3
21 Tartu Kõrgem Kunstikool 1,3
4.2.3. Partnerite nimekiri võib aja jooksul muutuda. Partneriks saamise või väljaastumise
taotlus esitatakse elluviijale ning muudatus kinnitatakse rakendusasutuse poolt.
5. Toetuse andmise eesmärk
5.1. Toetus on suunatud OP prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus-
ja arendustegevus“ järgmiste eesmärkide saavutamiseks:
5.1.1. Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav;
5.1.2. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks;
3
5.1.3. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal
suurenenud.
5.2. Tegevused toetavad Eesti elukestva õppe strateegia 2020 kõrghariduse programmi, Eesti teadus-
ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja
konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide täitmist.
5.3. „Dora Pluss“ üldiseks eesmärgiks on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana
tuntumaks ja atraktiivsemaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelisemaks.
5.4. Tegevuse alaeesmärkideks on:
5.4.1. parandada noorteadlaste ja magistrantide teadlikkust erinevatest õppe- ja
teaduspraktikatest ning nende osalemist rahvusvahelistes koostööprojektides (tegevus
1);
5.4.2. suurendada välismagistrantide ja –doktorantide osakaalu Eesti kõrgkoolides
(tegevused 2 ja 4);
5.4.3. tõsta doktoriõppe efektiivsust (tegevused 1-2);
5.4.4. parandada kõrgkoolide võimekust kaasata välisõppureid (tegevused 2-4);
5.4.5. tõsta nõudlust välisüliõpilaste järele Eesti tööturul ja toetada seeläbi kõrghariduse ja
majanduse arengut (tegevus 4);
5.4.6. tugevdada Eesti ülikoolides pakutava doktoriõppe vastavust innovaatilise
doktoriõppe printsiipidele (tegevused 1-4).
6. Toetatavad tegevused ja nende tulemused
6.1. Tegevus 1. Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses
Rahvusvaheline suhtlus teadus- ja arendustöös ning kõrghariduses loob pinnase uute ideede tekkeks
ja vastastikku huvipakkuvaks koostööks. Karjääritee alguses olevatele õppejõududele ja teadlastele
on rahvusvaheliste koostöövõimaluste ja võrgustike loomine ja neis osalemine erilise tähtsusega, kuna
sel perioodil luuakse alus edaspidiseks õppe- ja teadustööks ning kujuneb välja uue põlvkonna
õppejõudude ja teadlaste töökultuur.
Toetatakse:
1) alategevuses 1.1. Eesti noorteadlaste ja magistrantide õppe- või teadustööga seotud lühiajalist
õpirännet välisriikidesse. Eesti kõrgkoolide noorteadlastel ja magistrantidel võimaldatakse toetuse
abil osaleda välismaal toimuval erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases
tegevuses. Lühiajaline õpiränne välisriigis kestab kuni 30 kalendripäeva (kaasa arvatud).
2) alategevuses 1.2. Eesti ülikoolide doktorantide õpirännet välisriigi ülikooli või teadusasutusse 1
kuni 10 kuu jooksul.
Elluviija poolt seatud nõuetele vastavate stipendiaatide esmase valiku teevad partnerid neile eraldatud
kvoodi piires. Partner võib stipendiaadiks esitada isiku, kes on õpirände toimumise hetkel: magistri-
või doktoriõppe õppekava üliõpilane, integreeritud õppekava üliõpilane, kes on aineid läbinud
vähemalt 180 EAP ulatuses, arst-resident, õppejõud või teadlane, kes ei ole vanem kui 35 aastat või
kellel ei ole doktorikraadi kaitsmisest möödas rohkem kui 5 aastat.
4
Partneritel on õigus seada stipendiaatide valikul oma prioriteete ja täiendavaid lisatingimusi lähtuvalt
kõrgkooli prioriteetidest. Esitatavad tingimused peavad olema avalikult kättesaadavad. Kvoodi
arvestamise aluseks on magistrantide ja doktorantide koguarv kõrgkoolis eelmisel õppeaastal ning
alates teisest õppeaastast arvestatakse lisaks eelnenud õppeaasta kvoodi kasutamist. Alategevuses 1.1.
on igal partneril õigus kasutada vähemalt 5 toetust aastas olenemata magistri- või doktoriõppe
üliõpilaste koguarvust. Partnerite poolt välja valitud isikud esitavad elluviijale lepingu
vormistamiseks vajalikud andmed. Edasist tegevust korraldab elluviija.
Õpirände kulud hüvitatakse lisas 2 kinnitatud ühikuhindade alusel. Kuni 30 kalendripäeva (kaasa
arvatud) kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud järgmiste kulude summana: päevaraha ning
ühikuhindade alusel õpirände sõidutoetus ja õpirände majutustoetus. Kulupõhiselt kaetakse üritusel
osalemise tasu. Doktorantide 1 kuni 10 kuud kestva õpirände puhul hüvitatakse kulud õpirände
sõidutoetuse ja doktorandi õpirände elamistoetuse summana.
Virtuaalselt läbi viidud üritusel osalemist toetatakse juhul, kui COVID-19 levikust tulenevate
piirangute tõttu ära jäänud üritus oleks toimunud välisriigis ja stipendiaadil on seal aktiivne roll.
COVID-19 leviku tõttu edasi lükatud üritusel osalemiseks võib toetust kasutada ka juhul, kui osaleja
ei vasta ürituse uuel toimumise ajal enam noorteadlase tingimustele. Tegevuse tulemusena paraneb
noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides, nende teadlikkus
erinevatest õppe- ja teaduspraktikatest ning doktoriõppe efektiivsus Eesti ülikoolides.
6.2. Tegevus 2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine
Teadmistepõhise majandusmudeli arengu aluseks võtnud riigid teevad järjepidevat tööd uute kõrgelt
haritud töötajate leidmise nimel. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööjõuga riigile on oluline
välismagistrantide ja – doktorantide arvu suurendamine ning lõpetamise järgse töötamise võimaluste
pakkumine. Riikide innovatsioonivõimekuse võrdlusuuringutes peetakse siin oluliseks just
välisdoktorantide osakaalu, mis Eestis on võrdluses Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega madal 1.
Tegevuse raames toetatakse Eesti kõrgkoolides õppivate välismagistrantide ja –doktorantide
õpinguid. Toetatakse:
1) alategevuses 2.1. tasemeõppes täiskoormusega õppivaid välismagistrante ja –doktorante;
2) alategevuses 2.2. külalisdoktorante, kes tulevad Eestisse õppima üheks kuni kümneks kuuks.
Alategevuses 2.1. on abikõlblikud järgmised kulud:
Välisdoktorandi toetus
• doktoranditoetus õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel õpingute nominaalaja kestel,
• doktorandistipendium haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste
riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" alusel,
• iga-aastane sõidukulu ühikuhinna alusel.
1
Vt Innovation Union Scoreboard 2015 („Non-EU doctorate students“ näitaja Eestis on vaid 19% EL keskmisest).
5
Välismagistrandi toetus
• välismagistrandi stipendium.
Toetust võib esmakordselt määrata mitteresidentidele, kes võivad olla viimase kolme aasta jooksul
Eestis viibinud kuni ühe aasta, va doktorandid, kui nad on õppinud ja lõpetanud Eesti kõrgkooli
magistriõppe.
Antud käskkirja alusel alategevustes 2.1. ja 2.2. toetatavate välisüliõpilaste arv on piiratud partneritele
eraldatud kvoodiga.
• Tasemeõppes õppivate välisdoktorantide ja külalisdoktorantide kvoodi arvestamise aluseks on
õppivate doktorantide arv ja eelmisel kolmel aastal lõpetanud doktorantide arv ülikoolis.
• Tasemeõppes õppivate välismagistrantide kvoodi arvestamise aluseks on tähtajatu õpetamise
õiguse saanud õppekavagruppides inglise õppekeelega ja vastuvõtuks avatud magistriõppe
õppekavade arv ja välismagistrantide koguarv nendel õppekavadel. Alates teisest toetatud
õppeaastast võetakse arvesse ka toetuste kasutamist eelnenud õppeaastal. Välismagistrandil
on võimalik toetust saada õppe nominaalkestuse ajal üldjuhul üheks õppeaastaks korraga.
Kulud hüvitatakse lisas 2 toodud ühikuhindade, kuludokumentide ja riiklike õigusaktidega
kehtestatud toetuste määrade alusel. Välisdoktorandi sõidutoetuse arvestamise aluseks olev sihtkoht
määratletakse linna täpsusega toetuse taotlemisel ja vastavasisulise kinnituse esitab vastuvõttev
kõrgkool elluviijale koos toetuse hüvitamise dokumentidega. Sihtkoha muutmise võimaluse sätestab
elluviija tegevuse rakendamisjuhendis. Välismagistrantidele makstakse välismagistrandi stipendiumi.
Alategevuses 2.2. hüvitatakse külalisdoktorandi elamistoetus ja õpirände sõidutoetus ühikuhinna
alusel.
Tegevuse tulemusena suureneb välismagistrantide ja –doktorantide osakaal Eesti kõrgkoolides, tõuseb
doktoriõppe efektiivsus (doktoriõppe lõpetamine nominaalajal). Ühtlasi luuakse eeldused „Eesti
kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias 2015-2020“ püstitatud eesmärgi täitmiseks, et
aastal 2020 töötab hiljem Eestis 30% Eestis õpingud lõpetanud magistri- ja doktoriõppe
välisüliõpilastest.
6.3. Tegevus 3. Suve– ja talvekoolide korraldamine
Suve- ja talvekoolid on üheks kiiremini kasvavaks suunaks Euroopa kõrghariduse
rahvusvahelistumises toetades ühtaegu kõrgkooli rahvusvahelistumist, välisüliõpilaste värbamist kui
kõrgkoolide vahelist koostööd. Lühiajaline õppetöö toob maailma eri paigust kokku sarnaste huvidega
üliõpilasi ja õppejõude olles paindlik ja kättesaadav õppetöö vorm ning pakkudes osalejatele
mitmekülgset ja intensiivset rahvusvahelise õppe kogemust. Üliõpilastele, kes alles plaanivad mõnd
eriala või teise riiki õppima asumist, pakuvad intensiivsed kursused võimalust välisriigis elamist ja
õppimist lühiajaliselt kogeda tutvudes samal ajal ka sealse õppetöötaseme ja korraldusega.
Tegevuse raames korraldatakse eelkõige välisüliõpilastele suunatud erialaseid lühiajalisi ja
intensiivkursusi Eesti kõrgkoolide juures (12-42 kalendripäeva). Rahastatavad tegevused peavad
toetama kõrgkooli rahvusvahelistumise strateegilisi eesmärke.
6
Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Igal aastal korraldatakse ca 3-4 suve- või talvekooli.
Korraldatavad suve- ja talvekoolid kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastastes tegevuskavades lähtudes
riiklikest prioriteetidest ning elluviija ja partnerite vaheliste läbirääkimiste tulemustest. Õppetöö suve-
ja talvekoolis peab olema rahvusvaheline, sh on kaasatud välisüliõpilasi ja –õppejõude. Eelistatud on
majanduse kasvuvaldkondade arengut toetavad või enamat kui üht õppekavagruppi hõlmavad suve-
ja talvekoolid. Suve- ja talvekoole võib korraldada mitme partneri koostöös. Kui partner kasutab või
on taotlenud sama suve- või talvekooli korralduskulude katmiseks toetust mitmest meetmest või
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, tuleb esitada asjakohane teave.
Suve- ja talvekooli korraldamise kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel. Tegevuse tulemusena
suureneb Eesti kõrgkoolide rahvusvaheline tuntus ja nähtavus ning paraneb nende võimekus kaasata
välisõppureid. Ühtlasi toetab tegevuste 1 ja 2 tulemuste saavutamist ja välisüliõpilaste arvu kasvu
tervikuna, aga ka rahvusvahelist koostööd õppetöö läbiviimisel.
6.4. Tegevus 4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine
Kuigi õppimisvõimaluste välismaal tutvustamiseks on kõrgkoolid juba aastaid tööd teinud, on Eesti
hea õppimise- ja töötamise sihtmaana veel rahvusvaheliselt vähetuntud. Eesti võimalust olla
parimatele välisüliõpilastele ligitõmbavaks õppekohaks raskendab suhteliselt lühike tegutsemine
rahvusvahelisel haridusturul. Kõrgelt haritud tööjõu suure rahvusvahelise liikuvuse tingimustes
suudab Eesti ka liiga vähestele siin kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilastele erialast tööd pakkuda.
„Dora Pluss“ raames viiakse ellu tegevusi, mis on seotud Eestis õppimise ja töötamise võimaluste
välismaal tutvustamisega ning info vahendamisega Eestis õppivatele välisüliõpilastele. Tegevuste
läbiviimisel lähtutakse „Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegiast 2015-2020“2.
Välisturgudele suunatud tegevused on koondatud kaubamärgi Study Estonia alla. Tihedat koostööd
tehakse Eesti Teadusagentuuri algatuse Research Estonia ning Eesti üldise tutvustamise käsitlustega
(Welcome to Estonia ja Work Estonia), et toetada Eesti maine ühtset kujundamist ning Eesti kui hea
õppimise ja töötamise koha kuvandit. Research Estonia ja Study Estonia koostöö soodustab
kõrgkoolide välismaalastele suunatud tegevuste terviklikkust, annab võimaluse ühiste ürituste
korraldamiseks ja sarnaste sihtrühmade kaasamiseks.
Tegevust viib ellu elluviija koostöös partneritega. Turundustegevuste tegevuskava, sh eelarve
jagunemine partnerite vahel kinnitatakse „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade koostamise käigus.
Study Estonia ühistegevusi teostab elluviija, partnerid tutvustavad kõrgkooli välismaal ja teevad muid
kõrgkooli spetsiifikast lähtuvaid tutvustustegevusi. Kulud hüvitatakse kuludokumentide alusel,
partnerite poolt tehtavatele kuludele rakendub 50%-line omafinantseeringu nõue.
Tegevuse tulemusena paraneb siinsete kõrgkoolide võimekus kaasata välisüliõpilasi, suureneb huvi
Eestis õppimise ja töötamise vastu ning välisüliõpilaste osakaal Eestis, ent ka välisüliõpilaste
kaasamine tööturul pärast kõrgkooliõpingute lõppu.
2
Kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia 2015-2020
7
7. Tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad
Näitaja Alg- Siht- Siht- Siht- Lõpp- Panus-
nimetus tase tase tase tase tase tavad
2012 2016 2018 2020 2023 tegevused
TULEMUSNÄITAJA (OP JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)
Tulemusnäitaja Välisüliõpilaste 4,0% 5,5% 6,0% 6,5% 7,0% 1.
tegevusele: Teaduse ja osakaal magistri- 2.
kõrghariduse rahvus- ja doktoriõppes 3.
vahelistumine, mobiilsuse 4.
ja järelkasvu toetamine
TEGEVUSTESPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Lõpptase Panustavad
2014 2018 2023 tegevused
Väljund- Eesti noorteadlastele ja
näitaja magistrantidele
0 2600 5350 1.
(kumulatiivne) õpirändeks välja antud
toetuste arv
Eestis õppimiseks toetuse
saanud
0 1400 3000 2.
välismagistrantide ja -
doktorantide arv
Toetatud suve- ja
0 6 9 3.
talvekooli projektide arv
Sihtriikides korraldatud
0 20 30 4.
turunduskampaaniate arv*
* Turunduskampaania on elluviija või partnerite poolt sihtturul või -turgudel läbi viidav seeria turundusalaseid
tegevusi, mille käigus kasutatakse erinevaid turunduskanaleid või -meetodeid ja mille eesmärgiks on tutvustada Eestit
kui head õppimis- ja eneseteostuskohta.
8. Sihtgrupp
8.1. Otsene sihtgrupp on punktis 4.2 loetletud kõrgkoolid ja nende üliõpilased, noored teadlased ja
õppejõud.
8.2. Kaudne sihtgrupp on Eesti kõrgkoolid laiemalt, Eestis pakutav kõrgharidus ja tehtav teadus- ja
arendustegevus ning Eesti ühiskond ja majandus tervikuna
9. Nõukoda
9.1. Nõukoda on juhtorgan, mille moodustab Haridus- ja Teadusministeerium
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja
kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine“, sh „Dora Pluss“ ja
8
„Mobilitas Pluss“ toetatavate tegevuste elluviimise strateegiliseks koordineerimiseks ja
nõustamiseks.
9.2. Nõukoja koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.
9.3. Nõukoja ülesanne „Dora Pluss“ tegevuste osas on muuhulgas:
9.3.1. nõustada tegevuse elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuse ja „Dora Pluss“
eesmärkidest;
9.3.2. kooskõlastada ja teha ettepanekuid „Dora Pluss“ iga-aastaste tegevuskavade ja
eelarvete kohta;
9.3.3. kooskõlastada „Dora Pluss“ vahearuanded ja lõpparuanne;
9.3.4. teha ettepanekuid toetatavate tegevuste elluviimiseks.
9.4. Nõukoja koosolekuid teenindab elluviija.
10. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2015 kuni 31.05.2023.
Tegevused Abikõlblikkuse periood
Noorteadlaste ja magistrantide osalemine rahvusvahelises
1. 01.08.2015 – 31.12.2022
teadmisteringluses
2. Välismagistrantide ja -doktorantide kaasamine 01.08.2015 – 31.12.2022
3. Suve- ja talvekoolide korraldamine 01.01.2016 – 31.05.2020
4. Eestis õppimise ja töötamise võimaluste tutvustamine 01.12.2015 – 31.01.2023
5. Horisontaalsed tegevused 01.08.2015 – 31.05.2023
11. Tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 22 249 656 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi
vahenditest finantseeritakse kuni 19 493 908 eurot (s.o kuni 87,30%), riikliku
kaasfinantseerimise osa on kuni 2 293 403 eurot (s.o kuni 10,27%) ning omafinantseering
vähemalt 462 345 eurot.
11.1. Tegevuste eelarve finantsallikate lõikes
Oma-
EL Riiklik kaas- Kulud
Teg nr Tegevus
toetus finantseering kokku
finantseering
Noorteadlaste
osalemine
1. 6 302 969 741 527 0 7 044 496
rahvusvahelises
teadmisteringluses
Välismagistrantide ja - 10 310 11 523
2. 1 213 050 0
doktorantide kaasamine 912 961
9
Suve– ja talvekoolide
3.1. korraldamine (elluviija 26 283 3 092 0 29 375
kulud)
Suve– ja talvekoolide
3.2. korraldamine 180 424 21 226 82 045 283 696
(partnerite kulud)
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.1. 1 948 571 229 243 0 2 177 814
tutvustamine (elluviija
kulud)
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.2. 335 718 39 496 375 214 750 428
tutvustamine
(partnerite kulud)
Horisontaalsed
5.1. tegevused (elluviija 170 971 20 114 0 191 086
kulud)
Kaudsed kulud (ühtse
5.2. 218 060 25 654 5 086 248 800
määra alusel)
19 493 22 249
KOKKU 2 293 403 462 345
908 656
11.2. Kogueelarve
Tegevused ja Tegevuste sh elluviija sh partnerite
Tulemus Väljund
kindlaksmääratud kulukohad eelarve eelarve eelarve
Noorteadlaste ja
ja doktoriõppes magistrantide osalemine
Noorteadlastele ja 1 7 044 496 7 044 496 0
rahvusvahelises
magistrantidele
1 teadmisteringluses
õpirändeks välja
sh otsene personalikulu 452 150 452 150 0
antud toetuste arv
-
sh muud kulud 6 592 346 6 592 346 0
Välismagistrantide ja
Eestis õppimiseks 2 11 523 961 107 101 11 416 860
doktorantide kaasamine
toetuse saanud
2
ureneb välisüliõpilaste osakaal magistri
välismagistrantide ja sh otsene personalikulu 147 877 94 719 53 158
-doktorantide arv
sh muud kulud 11 376 084 12 382 11 363 702
Suve- ja talvekoolide
3 313 071 29 375 283 696
korraldamine kokku
Toetatud suve- ja sh otsene personalikulu 143 445 26 204 117 241
3 talvekoolide
sh muud kulud 169 626 3 171 166 455
projektide arv
Suve- ja talvekoolide
3.1 korraldamine (elluviija 29 375 29 375 0
kulud)
10
sh otsene personalikulu 26 204 26 204 0
sh muud kulud 3 171 3 171 0
Suve- ja talvekoolide
3.2 korraldamine (partnerite 283 696 0 283 696
kulud)
sh otsene personalikulu 117 241 0 117 241
sh muud kulud 166 455 0 166 455
Eestis õppimise ja
Sihtriikides 4 töötamise võimaluste 2 928 560 2 177 814 750 746
korraldatud tutvustamine kokku
4
turunduskampaaniate sh otsene personalikulu 724 110 724 110 0
arv
sh muud kulud 2 204 450 1 453 704 750 746
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.1 2 177 814 2 177 814 0
tutvustamine (elluviija
kulud)
sh otsene personalikulu
724 110 724 110 0
sh muud kulud
1 453 704 1 453 704 0
Eestis õppimise ja
töötamise võimaluste
4.2 750 746 0 750 746
tutvustamine (partnerite
kulud)
sh muud kulud
750 746 0 750 428
Administreerimiskulud
5 439 886 414 326 25 560
kokku
Horisontaalne tegevus sh otsene personalikulu 191 086 191 086 0
sh ühtse määra alusel kulud 248 800 223 240 25 560
KOKKU
22 249 656 9 773 112 12 476 544
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks
vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas
Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.
12.2. Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva
jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2023.
12.3. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud:
11
12.3.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele, sh toetatavate
tegevustega seotud ekspertide tasud;
12.3.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lg 1 ja
3-6;
12.3.3. sisseostetavate teenuste kulud, sh uuringute ja analüüside, tõlketööde, trüki- ja
kujundustööde, konverentsi- ja juriidiliste teenuste tellimise ja läbiviimise kulud;
12.3.4. tegevustega seotud info levitamise ja tegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise
ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud;
12.3.5. koolituskulud, sh koolituste korraldamiseks ja osalemiseks vajalikud kulud;
12.3.6. õpirännete ja õppevisiitide korraldamise ja vastuvõtmise kulud;
12.3.7. välisdoktorantide doktoranditoetus vastavalt riigieelarves sätestatud määrale
tegevuses 2;
12.3.8. välisdoktorantide doktorandistipendium vastavalt haridus- ja teadusministri 16.
augusti 2019. a määruse nr 37 „Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning
nende määramise üldtingimused ja kord".
12.3.9. päevarahad tegevuses 1 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2012. a määrusega nr 112
„Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha
maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha
alammäära ulatuses;
12.3.10. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sh taotluste ja lepingute haldamise keskkonna
ja välisüliõpilaste vastuvõtmise keskkonna arendustööde kulud;
12.3.11. siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kulud, sh esinduskulud;
12.3.12. tulumaksuseaduse § 48 lg 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutavad maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul;
12.3.13. elluviimisega seotud teavitamiskulud;
12.3.14. ühikuhinna alusel kulude hüvitamine tegevustes 1. ja 2. vastavalt lisale 2.
12.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised
kulud:
12.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisasja ja mootorsõiduki ost;
12.4.2. päevaraha ja isikliku mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
12.4.3. käibemaks, välja arvatud, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 69 lõike 3 punkti c kohaselt ei ole käibemaks käibemaksuseaduse
alusel tagasi saadav;
12.4.4. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, va õpirände sõidukulude
hüvitamisel kui reisi sihtkohtade vahemaa on kuni 99,99 km vastavalt Euroopa
Komisjoni veebikalkulaatoriga leitud vahemaale.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–
12
30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud
ühendmääruse §-des 11-15 ning §-s 18.
13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse
määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4, standardiseeritud ühikuhinna alusel
vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2. Toetust võib anda ettemaksetena vastavalt
ühendmääruse § 18 sätestatule.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab maksetaotluse esitama vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või selle
võimaluse puudumisel rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele registri väliselt.
Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud
vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva
jooksul.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele
kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad.
13.5. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta
osas.
13.6. Toetus makstakse välja vastavalt punktis 11 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest
ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
13.7. Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel toetuse maksetaotlust mitte kauem kui 60
kalendripäeva ning ettemaksetaotlust mitte kauem kui 15 kalendripäeva maksetaotluse
saamisest arvates.
13.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
13.8.1. maksetaotluse aruandes esineb puudusi;
13.8.2. toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
13.8.3. kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
13.8.4. ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
toetatavaid tegevusi ellu või saavutada kavandatud tulemust;
13.8.5. maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 48 lg 3 kohaselt tasaarveldada perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse § 30 lg 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või
finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos toetatavate tegevuste elluviimise
lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast
lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
14. Elluviija ja partneri kohustused
14.1. Partneritele toetuse eraldamise täpsema korra kehtestab elluviija kooskõlastatult
rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
13
14.2. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014-2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustused.
14.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.3.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele aastasele
tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult;
14.3.2. esitama rakendusüksusele hiljemalt iga aasta 15. jaanuariks eelarveaasta
maksetaotluste prognoosi ning rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava
ja eelarve;
14.3.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.3.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 15 sätestatule;
14.3.5. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning
mõlema poole õigused ja kohustused.
14.4. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil 15. jaanuariks
vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 7 loetletud näitajate
täitmine.
15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas
vahearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei
esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.3. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
15.4. Lisaks punktis 15.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus.
15.5. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks
rakendusüksusele.
15.6. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtajaks
lõpparuande.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija
või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
14
16.3. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11
muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste
lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve
muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks
rakendusasutusele.
16.4. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 14.3.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja
tegevuskava muutmist vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele enne eelarvest erinevate
kulude tegemist ja edastab muudetud eelarve rakendusüksusele.
16.5. Elluviija on kohustatud taotlema toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui:
16.5.1. muutuvad elluviija või partneri juriidilised andmed;
16.5.2. soovitakse muuta tegevuste abikõlblikkuse perioodi;
16.5.3. soovitakse muuta toetatavate tegevuste kirjeldust;
16.5.4. soovitakse muuta eelarvet toetatavate tegevuste lõikes, juhul kui toetatava tegevuse
kinnitatud eelarve muutus ületab 15%;
16.5.5. soovitakse muuta partnerite nimekirja. 16.6. Elluviija esitab toetuse andmise
tingimuste käskkirja muutmise taotluse rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksus
vaatab muutmise taotluse läbi ja esitab selle rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul
taotluse saamisest koos hinnanguga muudatuse lubamise kohta.
16.6. Rakendusüksusel on õigus taotleda toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmist, kui
aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
toetatavate tegevuste edukaks läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks, esitades
rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitades sellest elluviijat.
16.7. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.8. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimuste käskkirja rakendusüksusele
elluviijale ja korraldusasutusele.
17. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule.
17.2. Finantskorrektsiooni korral vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele
toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel kinnitatud toetuse eelarvet kehtivas proportsioonis.
17.3. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi
asutuselt või isikult, kelle kuludega oli tegemist.
17.4. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-des
48 ja 49 ja ühendmääruse §-s 24 sätestatule.
15
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lg 1 neli aastat, alates selle aasta
detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus
välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
19. Vaiete lahendamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse
toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie
rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg
30 päeva.
16
Kooskõlastamiseks: 25.02.2022 nr 8-2/22/1008
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Riigi Tugiteenuste Keskus
Haridus- ja Noorteamet
Haridus- ja teadusministri käskkirja
eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja
„Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
„Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda
eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume võimalusel Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest
eelnõude infosüsteemis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
minister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Eelnõu lisa
3. Seletuskiri
Kristi Raudmäe
735 0186
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/22-0205 - Haridus- ja teadusministri 9. detsembri 2015. a käskkirja nr 471 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine „Dora Pluss““ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 11.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8045eeef-20e1-4fc0-96c9-5c9956ed143d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8045eeef-20e1-4fc0-96c9-5c9956ed143d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main