23.02.2022
Majandus- ja taristuministri määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse
müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1. Sisukokkuvõte
Määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise
tingimused ja kord“ eesmärk on kaugkütte märkimisväärse hinnatõusu1 leevendamine
kodutarbijatele. Kompenseerimine toimub kulude kompenseerimisega kaugkütteettevõtjale
või nn haldusettevõtjale 2022. aasta veebruaris ja märtsis.
Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on
määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahetu tagasiside
alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna
energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347,
[email protected]) ja SA
Keskkonnainvesteeringute jurist Kaido Floren (tel 627 4176,
[email protected]). Eelnõu
õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801,
[email protected]).
1.3. Eelnõu õiguslik alus
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1.4. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 2022. a kabinetinõupidamisel vastu võetud
otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega saab
osaliselt leevendada kaugkütte märkimisväärse hinnatõusu mõju kaugkütte kodutarbijatele.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva
eelnõuga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koostamisel on olnud eeskujuks majandus- ja taristuministri samalaadne määrus
„Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord2“ (05.11.2021 nr 62).
Kaugkütte hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse soojuse lõpphinna osalist
kompenseerimist riigi poolt. Meetme kohaselt kompenseerib riik määruses piiritletud
1
Kooskõlastatud hinnad 13.02.2022 seisuga -
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/kooskolastatud_lopptarbijahinnad_13.02.2022.pdf
2
Majandus ja taristuministri 5. novembri 2021. a määrus nr 62 - https://www.riigiteataja.ee/akt/115022022007
tingimustel ja viisil 2022. aasta veebruaris ja märtsis 65% kaugkütte hinnatõusust võrreldes
oktoobris kehtinud hinnaga. Just sellele perioodile on langenud soojusettevõtjate rakendatud
kallinenud soojuse piirhinnad, mis tabavad kaugküttetarbijaid kõige valusamalt. Kõrge gaasi
hind on jõudnud soojuse lõpphinda oluliselt hiljem võrreldes näiteks elektri ja gaasi kõrgete
hindadega, mis kajastusid tarbijate arvetel juba eelmise aasta lõpus.
Näiteks Tallinna kodutarbija jaoks väheneb soojuse lõpphind meetme toel ca 30%. Tabelis 1
on toodud 2021. a oktoobrikuu ja veebruarikuu võrdlus keskmise kaugküttetarbija kulu
kaugküttele ja võrdlus lõpphinna lõikes koos kõnealuse meetme mõjuga.
Tabel 1. Keskmise korteriühistu kaugkütte hinna lõpphinna kujunemine koos meetmega
Hind oktoobris 49,97 €/MWh
Hind veebruaris 97,3 €/MWh
Tarbimine 100 MWh/kuu
Kulu
soodustuseta 9 730 eurot
Kulu
soodustusega 6 653 eurot
Kokkuhoid 31,6%
Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on
välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav
abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107
lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav
abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või
teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikide vahelist kaubandust.
Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.
Käesolevas puudub meetmes ühe riigiabi mõiste kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu
seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107
lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju
laieneb kõigile kodutarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele
sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna,
tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul
ette nähtud kaalutlusõigust, määruses määratletud ettevõtjate kaudu tasutakse riigi poolt teatav
osa muid kodutarbijate poolt maksmisele kuuluva soojuse hinnast, ülejäänud tasub tarbija.
Meetme elluviimise käigus kontrollitakse pisteliselt, kas ettevõtjad on saadud
kompensatsiooni õigesti üle kandnud kodutarbijate soojuse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse
meetme puhul tegemist riigiabiga.
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu
täpsemalt kirjeldatud.
Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme
raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted.
Lõikes 1 määratletakse kompensatsiooniga hõlmatud ajavahemik (2022. aasta veebruar ja
märts) ja kompensatsiooni maht (nimetatud perioodi kaugkütte hinna ja 2021. aasta
oktoobrikuu seisuga kehtinud kaugkütte müügihinna hinnavahe 65% ulatuses). Ka gaasis ja
elektris on sarnased meetmed kodutarbijatele välja töötatud. Kompenseerimise ulatus 65% on
valitud selliselt, et keskmine kaugkütte kodutarbija saab kompensatsiooni võimalikult võrdses
ulatuses gaasi või elektrit kasutava kodutarbijaga. Kompenseeritava kulu alla läheb ka
kompensatsiooni tõttu tarbijalt kogumata jäänud käibemaks. Sõltumata sellest, et riik
kompenseerib kodutarbija kulusid, tuleb soojuse müüjal tasuda oma käibelt ka käibemaks.
Antud juhul ei vähene soojuse müüja käive, osa sellest katab teine maksja – antud juhul riik.
Lõikes 2 on määratletud kodutarbija, kuna kaugkütteseaduses ei ole erinevalt
elektrituruseadusest kodutarbijat määratletud. Definitsiooni kohaselt on kodutarbija isik, kes
kasutab soojust eluruumis. Seejuures ei peeta kodutarbijaks isikut, kes kasutab soojust oma
majandustegevuse tarbeks. Eestis on reeglina kodutarbija sõlminud lepingu läbi korteriühistu,
mistõttu käsitleb määrus kodutarbijana ka selliseid isikuid, kellele vahendab soojust
korteriühistu või muu sarnane haldusettevõtja ning soojuse müüjal tuleb kompensatsiooni
arvestada ka nende kohta.
Määruse eesmärk ei ole anda toetust ettevõtjatele. Korteriühistu eesmärk on majandada
korteriteks jaotatud ehitist ja kaugkütte lepingut sõlmides esindab korteriühistu sisuliselt oma
liikmeid, mitte ei teosta iseseisvat majandustegevust. Kui korteriühistus on lisaks
kodutarbijatele (korterid) ka äripind, mille tarbimise kohta ei ole soojusettevõtjal täiendavat
infot, kuulub tehnilise keerukuse ärahoidmiseks meetme alla korteriühistu soojuse müügihind
tervikuna. Kodutarbija ei ole näiteks majutusasutus, kaubanduskeskus, raamatupood, büroo
või muu taoline juriidiline isik, mis kasutab kaugkütet oma majandus- või kutsetegevuses.
Lõige 3 näeb ette, et kui määrusega hõlmatud kuudel kehtib mitu soojuse hinda, võetakse
aluseks kuu aritmeetiline keskmine hind. Kui kaugkütteettevõtjal kehtib ühe kuu jooksul mitu
müügihinda, võetakse arvestuse aluseks selle kuu müügimahtudega kaalutud keskmine hind.
Näiteks kui soojusettevõtja müüs 1000 MWh hinnaga 80 €/MWh ja müüs ülejäänud kuul veel
1000 MWh soojust uue müügihinnaga 85 €/MWh, kujuneb selle perioodi kaalutud
keskmiseks müügihinnaks (1000 MWh x 80 €/MWh + 1000 MWh + 85 €/MWh) / 2000
MWh = 82,5 €/MWh. Kui selle piirkonna hind oli oktoobrikuus näiteks 50 €/MWh, kuulub
sellisel juhul kompenseerimisele 65% hinnatõusust ehk antud juhul (82,5 €/MWh – 50
€/MWh) x 65% = 21,13 €/MWh ning tarbija peaks maksma 82,5 €/MWh asemel hinda 82,5
€/MWh – 21,13 €/MWh = 61,38 €/MWh.
Lõige 4 näeb ette, millistel juhtudel kompensatsiooni arvestatakse. Nendeks on olukord, kus
võrguettevõtja müüb soojust vahetult kodutarbijale või korteriühistule või korteriühistuga
samalaadselt tegutsevale mittetulundusühingule või muule ühistule, kes vahendab soojust
kodutarbijale. Eesti kaugkütteturul on soojusettevõtjad sõlminud lepingud mitte
korteriomanike, vaid korteriühistutega. Ühistud hoolitsevad omakorda selle eest, et korterites
elavatelt tarbijatelt kaugküttele kuluv summa kokku koguda ja see kaugkütteettevõtjale
tasuda. Teine võimalus on olukord, kus teatavates piirkondades tegutseb veel kodutarbijate
või ühistu vahel eraldi haldus- või arendusettevõtja, kes ostab võrguettevõtjalt soojust ja müüb
seda edasi ühistutele või eluruumidesse.
Lõige 5 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama arvel soojuse hinda saadud
kompensatsiooni võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele ja muudele
määruses nimetatud vahendajatele väiksemas mahus küsitud soojuse eest saamata jäänud tulu.
Selleks, et meedet õigesti kasutatakse, peab soojuse müüja vähendama tarbijalt küsitavat
summat kokku selle sama summa võrra, mida KIK soojuse müüja selle konkreetse tarbija eest
maksab.
Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni taotlemist.
Lõike 1 järgi on kompensatsiooni taotlejateks § 2 lõikes 5 määratletud soojuse müüjad.
Kompensatsiooniavalduse saab esitada seega nii soojusettevõtja, kes vahetult korteriühistule
vms juriidilisele isikule kodutarbija varustamiseks mõeldud soojust müüb, kuid ka näiteks
haldusettevõtja, kes vahendab kaugkütet olukorras, kus võrguettevõtja talle kompensatsiooni
arvestanud ei ole.
Lõike 2 järgi esitab taotleja ehk soojuse müüja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti
aadressile
[email protected] KIK veebis toodud vormi kohase avalduse. Avaldus tuleb esitata
hiljemalt kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks veebruarikuu eest
tehtud soojuse hinna vähendamise kohta väljastatakse kompensatsiooniarve KIK-le hiljemalt
14. märtsiks). See tagab, et kõigil soojuse müüjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja
tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Avaldusele tuleb juurde lisada perioodi jooksul
tarbijalt kogumata jäänud tulu ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni soojuse
müüja üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu.
Lõike 3 kohustab taotlejat lisama taotlusele andmed kompensatsiooniperioodil kodutarbijale
müüdud soojuse maht megavatt-tundides. Ühtlasi peab taotlusest selguma kompensatsiooni
summa, mille KIK peab soojuse müüjale maksma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega
kaasnev käibemaks.
Lõike 4 järgi esitab soojuse müüja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et
tõendada määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust.
Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist.
Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus taotlust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid
mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest taotluse
rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.
Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda soojuse müüjal kompensatsiooni avaldust või sellega
koos esitatud dokumente parandada.
Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta taotlus rahuldamata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse
tingimustele või kui soojuse müüja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks.
Seejuures lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust.
Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud soojuse müüjal näitama tarbijale esitatud
arvel müüdud soojuse eest saadava kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja lõpliku,
kompensatsiooni arvestava tarbijalt küsitava summa.
Paragrahvi 6 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust.
Selleks võib KIK küsida sooja müüjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul
sooja müüjale kompensatsiooni eraldamisest.
Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK kompensatsiooni saajalt (soojuse
müüjalt) kompensatsiooni tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui kompensatsiooni saaja on
esitanud ebaõigeid andmeid või kui kompensatsiooni saaja ei ole esitanud kompensatsiooni
kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse
kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel koos
kompensatsiooninõude esitamisega.
3. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
5. Määruse mõjud
Määruse kohaselt kompenseeritakse kodutarbijatele läbi soojuse müüja kaugkütte hinnatõus
65% ulatuses võrreldes 2021. aasta oktoobrikuus kehtinud hinnaga. Eestis on üle 200
kaugkütte võrgupiirkonna, milles on 2021/2022 kütteperioodi jooksul tõstnud
märkimisväärselt kaugkütte piirhinda3 ca 10 ettevõtjat kokku üle 30 võrgupiirkonnas.
3
Soojuse piirhinnad 13.02.2022 seisuga Konkurentsiameti veebis -
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/kooskolastatud_lopptarbijahinnad_13.02.2022.pdf
Meetme suurim mõju avaldub Tallinna kaugküttepiirkonnas, kus kaugkütte müügihind on
võrreldes oktoobriga tõusnud kahekordseks. Nii säästab meetmemääruse mõjul Tallinna
kaugkütte tarbija vähemalt 30% oma lõpphinnast (vt tabel 1).
6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamise kulu on kuni 14 miljonit eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse
eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
eelarvesse.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest, ei esitatud eelnõu kooskõlastusringile. Eelnõu sisu on
koostatud turuosaliste ja Rahandusministeeriumi vahetu tagasiside alusel
(kaasamiskoosolekud 7.02 ja 15.02).
MÄÄRUS
25.02.2022 nr 17
Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse
müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja
kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
§ 1. Rakendusüksus
Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse (edaspidi soojus) müügihinna osalise kompenseerimise
avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute
Keskus (edaspidi rakendusüksus).
§ 2. Kompensatsiooni arvestamine
(1) Käesoleva määruse alusel kompenseeritakse 2022. a veebruaris ja märtsis kodutarbijale
müüdud soojuse 2021. a oktoobri megavatt-tunni müügihinda ületav osa 65 protsendi ulatuses
kompenseeritava kuu müügimahus (edaspidi kompensatsioon) koos sellele lisanduva
käibemaksuga.
(2) Kodutarbija on tarbija kaugkütteseaduse tähenduses, kes kasutab soojust eluruumis.
(3) Kui soojuse müüja müüs ühes kalendrikuus soojust kodutarbijale mitme müügihinnaga, on
vastava kalendrikuu müügihinnaks käesoleva määruse tähenduses soojuse müüja kalendrikuu
müügimahtudega kaalutud keskmine müügihind.
(4) Kompensatsiooni saajaks võib olla isik, kes arvestab kompensatsiooni:
1) kodutarbija kohta, kellega on võrguettevõtjal kaugkütteseaduse § 2 punkti 10 tähenduses
sõlmitud leping;
2) kodutarbija kohta, kellele vahendab soojust punktis 1 nimetatud võrguettevõtjaga lepingut omav
juriidiline isik.
(5) Kompensatsiooni saamisel vähendab lõike 4 punktis 1 nimetatud võrguettevõtja ja punktis 2
2
nimetatud juriidiline isik (edaspidi soojuse müüja) kodutarbijale esitatavat vastava kalendrikuu
soojuse müügihinna arvet kompensatsiooni võrra.
§ 3. Kompensatsiooni saamiseks soovi avaldamine
(1) Kompensatsiooni saamiseks võib taotluse esitada soojuse müüja.
(2) Soojuse müüja esitab rakendusüksusele hiljemalt soojuse müügi kuule järgneva kuu
14. kuupäevaks e-posti aadressile
[email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis
taotluse, mis hõlmab soojuse müüja poolt tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuul
arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada
avalduse esitamist ka pärast 14. kuupäeva.
(3) Avaldusest peab selguma:
1) kodutarbijale müüdud soojuse maht megavatt-tundides;
2) kodutarbijale müüdud soojuse hind 2021. a oktoobris ja soojuse müügi kuul, mille eest
kompensatsiooni taotletakse;
3) küsitava kompensatsiooni summa;
4) kompensatsiooni summale lisanduv käibemaks.
(4) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused ja selgitused, mis on
vajalikud avalduse § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks.
§ 4. Kompensatsiooni eraldamine
(1) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teatab rakendusüksus sellest avalduse esitajale
ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(2) Käesoleva määruse nõuetelele vastava avalduse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva
jooksul avalduse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles
märgib kompensatsiooni saava soojuse müüja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga,
mille eest kompensatsiooni makstakse.
(3) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta käesoleva
määruse tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi.
§ 5. Kompensatsiooni saaja kohustus
(1) Kompensatsiooni saanud soojuse müüja näitab tarbijale esitataval arvel tarbijale müüdud
soojuse eest saadud kompensatsiooni summa ning tarbija tasutava, § 2 lõike 5 kohast kohustust
arvesse võtva, summa.
(2) Kompensatsiooni saaja säilitab kompensatsiooni taotlemisega seotud andmeid ühe aasta
jooksul kompensatsiooni saamisest arvates.
3
§ 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve
Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni kasutamise õigsust ja vajadusel nõuab tagasi
kompensatsiooni summa. Rakendusüksusel on õigus nõuda soojuse müüjalt asjakohaseid
dokumente ja teavet ühe aasta jooksul alates kompensatsiooni maksmisest.
§ 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine
Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui soojuse
müüja:
1) on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud
kompensatsiooni summa ei ole korrektne;
2) ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud tähtpäevaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler