dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. veebruar 2022
Viit
17
Registreeritud
25. veebruar 2022
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2022
Vastutaja
Rein Vaks

Failid

  • 📎17 25.02.2022 Ministri määrus.asice605 KB

Sisu (failidest)

23.02.2022 Majandus- ja taristuministri määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määruse „Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ eesmärk on kaugkütte märkimisväärse hinnatõusu1 leevendamine kodutarbijatele. Kompenseerimine toimub kulude kompenseerimisega kaugkütteettevõtjale või nn haldusettevõtjale 2022. aasta veebruaris ja märtsis. Arvestades eesmärgi pakilisust ning meetme olemuse ja taotlejate ringi selgepiirilisust, on määrus koostatud turuosaliste ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahetu tagasiside alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja taristuministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, [email protected]) ja SA Keskkonnainvesteeringute jurist Kaido Floren (tel 627 4176, [email protected]). Eelnõu õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 5813 7801, [email protected]). 1.3. Eelnõu õiguslik alus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1.4. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 3. veebruari 2022. a kabinetinõupidamisel vastu võetud otsusega toetada majandus- ja taristuministri ettepanekut rakendada meedet, millega saab osaliselt leevendada kaugkütte märkimisväärse hinnatõusu mõju kaugkütte kodutarbijatele. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on olnud eeskujuks majandus- ja taristuministri samalaadne määrus „Elektri ja gaasi lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord2“ (05.11.2021 nr 62). Kaugkütte hinnatõusu mõju leevendamiseks rakendatakse soojuse lõpphinna osalist kompenseerimist riigi poolt. Meetme kohaselt kompenseerib riik määruses piiritletud 1 Kooskõlastatud hinnad 13.02.2022 seisuga - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/kooskolastatud_lopptarbijahinnad_13.02.2022.pdf 2 Majandus ja taristuministri 5. novembri 2021. a määrus nr 62 - https://www.riigiteataja.ee/akt/115022022007 tingimustel ja viisil 2022. aasta veebruaris ja märtsis 65% kaugkütte hinnatõusust võrreldes oktoobris kehtinud hinnaga. Just sellele perioodile on langenud soojusettevõtjate rakendatud kallinenud soojuse piirhinnad, mis tabavad kaugküttetarbijaid kõige valusamalt. Kõrge gaasi hind on jõudnud soojuse lõpphinda oluliselt hiljem võrreldes näiteks elektri ja gaasi kõrgete hindadega, mis kajastusid tarbijate arvetel juba eelmise aasta lõpus. Näiteks Tallinna kodutarbija jaoks väheneb soojuse lõpphind meetme toel ca 30%. Tabelis 1 on toodud 2021. a oktoobrikuu ja veebruarikuu võrdlus keskmise kaugküttetarbija kulu kaugküttele ja võrdlus lõpphinna lõikes koos kõnealuse meetme mõjuga. Tabel 1. Keskmise korteriühistu kaugkütte hinna lõpphinna kujunemine koos meetmega Hind oktoobris 49,97 €/MWh Hind veebruaris 97,3 €/MWh Tarbimine 100 MWh/kuu Kulu soodustuseta 9 730 eurot Kulu soodustusega 6 653 eurot Kokkuhoid 31,6% Kõnealuse meetme puhul ei ole tegemist riigiabi osutamisega. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata 5 kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. Käesolevas puudub meetmes ühe riigiabi mõiste kohustusliku kriteeriumina valikulisus nagu seda on selgitatud „Komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (C/2016/2946, ELT C 262, 19.7.2016, lk 1) 5. jaotises, sest toetuse mõju laieneb kõigile kodutarbijatele (nii füüsilistele isikutele kui ka kõikidele ettevõtjatele sõltumata tegevusalast). Muid kriteeriume (nt toetuse saaja suuruse, piirkonna, valdkonna, tegevuse laadi, kestvuse vms näitajate alusel) kehtestatud ei ole. Samuti ei ole toetuse puhul ette nähtud kaalutlusõigust, määruses määratletud ettevõtjate kaudu tasutakse riigi poolt teatav osa muid kodutarbijate poolt maksmisele kuuluva soojuse hinnast, ülejäänud tasub tarbija. Meetme elluviimise käigus kontrollitakse pisteliselt, kas ettevõtjad on saadud kompensatsiooni õigesti üle kandnud kodutarbijate soojuse lõpphinda. Seega ei ole kõnealuse meetme puhul tegemist riigiabiga. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Järgnevalt on paragrahvide lõikes eelnõu sisu täpsemalt kirjeldatud. Paragrahv 1 sätestab meetme rakendusüksuse. Selle järgi menetleb taotlusi, teeb meetme raames väljamakseid ja teostab meetme rakendamise üle järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Paragrahvis 2 on sätestatud kompensatsiooni arvestamise põhimõtted. Lõikes 1 määratletakse kompensatsiooniga hõlmatud ajavahemik (2022. aasta veebruar ja märts) ja kompensatsiooni maht (nimetatud perioodi kaugkütte hinna ja 2021. aasta oktoobrikuu seisuga kehtinud kaugkütte müügihinna hinnavahe 65% ulatuses). Ka gaasis ja elektris on sarnased meetmed kodutarbijatele välja töötatud. Kompenseerimise ulatus 65% on valitud selliselt, et keskmine kaugkütte kodutarbija saab kompensatsiooni võimalikult võrdses ulatuses gaasi või elektrit kasutava kodutarbijaga. Kompenseeritava kulu alla läheb ka kompensatsiooni tõttu tarbijalt kogumata jäänud käibemaks. Sõltumata sellest, et riik kompenseerib kodutarbija kulusid, tuleb soojuse müüjal tasuda oma käibelt ka käibemaks. Antud juhul ei vähene soojuse müüja käive, osa sellest katab teine maksja – antud juhul riik. Lõikes 2 on määratletud kodutarbija, kuna kaugkütteseaduses ei ole erinevalt elektrituruseadusest kodutarbijat määratletud. Definitsiooni kohaselt on kodutarbija isik, kes kasutab soojust eluruumis. Seejuures ei peeta kodutarbijaks isikut, kes kasutab soojust oma majandustegevuse tarbeks. Eestis on reeglina kodutarbija sõlminud lepingu läbi korteriühistu, mistõttu käsitleb määrus kodutarbijana ka selliseid isikuid, kellele vahendab soojust korteriühistu või muu sarnane haldusettevõtja ning soojuse müüjal tuleb kompensatsiooni arvestada ka nende kohta. Määruse eesmärk ei ole anda toetust ettevõtjatele. Korteriühistu eesmärk on majandada korteriteks jaotatud ehitist ja kaugkütte lepingut sõlmides esindab korteriühistu sisuliselt oma liikmeid, mitte ei teosta iseseisvat majandustegevust. Kui korteriühistus on lisaks kodutarbijatele (korterid) ka äripind, mille tarbimise kohta ei ole soojusettevõtjal täiendavat infot, kuulub tehnilise keerukuse ärahoidmiseks meetme alla korteriühistu soojuse müügihind tervikuna. Kodutarbija ei ole näiteks majutusasutus, kaubanduskeskus, raamatupood, büroo või muu taoline juriidiline isik, mis kasutab kaugkütet oma majandus- või kutsetegevuses. Lõige 3 näeb ette, et kui määrusega hõlmatud kuudel kehtib mitu soojuse hinda, võetakse aluseks kuu aritmeetiline keskmine hind. Kui kaugkütteettevõtjal kehtib ühe kuu jooksul mitu müügihinda, võetakse arvestuse aluseks selle kuu müügimahtudega kaalutud keskmine hind. Näiteks kui soojusettevõtja müüs 1000 MWh hinnaga 80 €/MWh ja müüs ülejäänud kuul veel 1000 MWh soojust uue müügihinnaga 85 €/MWh, kujuneb selle perioodi kaalutud keskmiseks müügihinnaks (1000 MWh x 80 €/MWh + 1000 MWh + 85 €/MWh) / 2000 MWh = 82,5 €/MWh. Kui selle piirkonna hind oli oktoobrikuus näiteks 50 €/MWh, kuulub sellisel juhul kompenseerimisele 65% hinnatõusust ehk antud juhul (82,5 €/MWh – 50 €/MWh) x 65% = 21,13 €/MWh ning tarbija peaks maksma 82,5 €/MWh asemel hinda 82,5 €/MWh – 21,13 €/MWh = 61,38 €/MWh. Lõige 4 näeb ette, millistel juhtudel kompensatsiooni arvestatakse. Nendeks on olukord, kus võrguettevõtja müüb soojust vahetult kodutarbijale või korteriühistule või korteriühistuga samalaadselt tegutsevale mittetulundusühingule või muule ühistule, kes vahendab soojust kodutarbijale. Eesti kaugkütteturul on soojusettevõtjad sõlminud lepingud mitte korteriomanike, vaid korteriühistutega. Ühistud hoolitsevad omakorda selle eest, et korterites elavatelt tarbijatelt kaugküttele kuluv summa kokku koguda ja see kaugkütteettevõtjale tasuda. Teine võimalus on olukord, kus teatavates piirkondades tegutseb veel kodutarbijate või ühistu vahel eraldi haldus- või arendusettevõtja, kes ostab võrguettevõtjalt soojust ja müüb seda edasi ühistutele või eluruumidesse. Lõige 5 kohustab kompensatsiooni saajat vähendama arvel soojuse hinda saadud kompensatsiooni võrra. Meetme eesmärk on kompenseerida võrguettevõtjatele ja muudele määruses nimetatud vahendajatele väiksemas mahus küsitud soojuse eest saamata jäänud tulu. Selleks, et meedet õigesti kasutatakse, peab soojuse müüja vähendama tarbijalt küsitavat summat kokku selle sama summa võrra, mida KIK soojuse müüja selle konkreetse tarbija eest maksab. Paragrahv 3 reguleerib kompensatsiooni taotlemist. Lõike 1 järgi on kompensatsiooni taotlejateks § 2 lõikes 5 määratletud soojuse müüjad. Kompensatsiooniavalduse saab esitada seega nii soojusettevõtja, kes vahetult korteriühistule vms juriidilisele isikule kodutarbija varustamiseks mõeldud soojust müüb, kuid ka näiteks haldusettevõtja, kes vahendab kaugkütet olukorras, kus võrguettevõtja talle kompensatsiooni arvestanud ei ole. Lõike 2 järgi esitab taotleja ehk soojuse müüja kompensatsiooni saamiseks KIK e-posti aadressile [email protected] KIK veebis toodud vormi kohase avalduse. Avaldus tuleb esitata hiljemalt kompensatsioonperioodile järgneva kuu 14. kuupäevaks (näiteks veebruarikuu eest tehtud soojuse hinna vähendamise kohta väljastatakse kompensatsiooniarve KIK-le hiljemalt 14. märtsiks). See tagab, et kõigil soojuse müüjatel on vajalikud mõõteandmed kogutud ja tarbijatele arved korrektselt väljastatud. Avaldusele tuleb juurde lisada perioodi jooksul tarbijalt kogumata jäänud tulu ning makseinfo, mille järgi saab KIK kompensatsiooni soojuse müüja üle kanda. See tasu sisaldab ka seonduvat käibemaksu. Lõike 3 kohustab taotlejat lisama taotlusele andmed kompensatsiooniperioodil kodutarbijale müüdud soojuse maht megavatt-tundides. Ühtlasi peab taotlusest selguma kompensatsiooni summa, mille KIK peab soojuse müüjale maksma. Eraldi peab olema välja toodud tasudega kaasnev käibemaks. Lõike 4 järgi esitab soojuse müüja KIK nõudmisel täiendavaid arvestusi ja selgitusi, et tõendada määruse § 2 nimetatud nõuetele vastavust. Paragrahv 4 käsitleb kompensatsiooni eraldamist. Lõike 1 ja 3 järgi kontrollib rakendusüksus taotlust ja teeb seejärel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Lõige 2 annab KIK-le õiguse paluda soojuse müüjal kompensatsiooni avaldust või sellega koos esitatud dokumente parandada. Lõige 4 võimaldab KIK-l jätta taotlus rahuldamata, kui avaldaja või avaldus ei vasta määruse tingimustele või kui soojuse müüja ei kõrvalda KIK osutatud vigu selleks antud tähtajaks. Seejuures lähtutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust. Paragrahv 5 kohustab kompensatsiooni saanud soojuse müüjal näitama tarbijale esitatud arvel müüdud soojuse eest saadava kompensatsiooni summa ning tooma arvel välja lõpliku, kompensatsiooni arvestava tarbijalt küsitava summa. Paragrahvi 6 järgi on KIK-l õigus kontrollida kompensatsiooni ja selle kasutamise õigsust. Selleks võib KIK küsida sooja müüjalt vajalikke dokumente ja teavet kuni ühe aasta jooksul sooja müüjale kompensatsiooni eraldamisest. Paragrahv 7 sätestab alused, mille ilmnemisel võib KIK kompensatsiooni saajalt (soojuse müüjalt) kompensatsiooni tagasi nõuda. Seda võib teha siis, kui kompensatsiooni saaja on esitanud ebaõigeid andmeid või kui kompensatsiooni saaja ei ole esitanud kompensatsiooni kontrollimiseks vajalikke andmeid. Kompensatsiooni saaja võtab omale kohustuse kompensatsiooni tagasimaksmiseks käesolevas paragrahvis toodud tingimuste täitmisel koos kompensatsiooninõude esitamisega. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5. Määruse mõjud Määruse kohaselt kompenseeritakse kodutarbijatele läbi soojuse müüja kaugkütte hinnatõus 65% ulatuses võrreldes 2021. aasta oktoobrikuus kehtinud hinnaga. Eestis on üle 200 kaugkütte võrgupiirkonna, milles on 2021/2022 kütteperioodi jooksul tõstnud märkimisväärselt kaugkütte piirhinda3 ca 10 ettevõtjat kokku üle 30 võrgupiirkonnas. 3 Soojuse piirhinnad 13.02.2022 seisuga Konkurentsiameti veebis - https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/kooskolastatud_lopptarbijahinnad_13.02.2022.pdf Meetme suurim mõju avaldub Tallinna kaugküttepiirkonnas, kus kaugkütte müügihind on võrreldes oktoobriga tõusnud kahekordseks. Nii säästab meetmemääruse mõjul Tallinna kaugkütte tarbija vähemalt 30% oma lõpphinnast (vt tabel 1). 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu rakendamise kulu on kuni 14 miljonit eurot. Selleks vajalikud vahendid kavandatakse eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest, ei esitatud eelnõu kooskõlastusringile. Eelnõu sisu on koostatud turuosaliste ja Rahandusministeeriumi vahetu tagasiside alusel (kaasamiskoosolekud 7.02 ja 15.02). MÄÄRUS 25.02.2022 nr 17 Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse müügihinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Rakendusüksus Kaugküttevõrgu kaudu jaotatud soojuse (edaspidi soojus) müügihinna osalise kompenseerimise avaldusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). § 2. Kompensatsiooni arvestamine (1) Käesoleva määruse alusel kompenseeritakse 2022. a veebruaris ja märtsis kodutarbijale müüdud soojuse 2021. a oktoobri megavatt-tunni müügihinda ületav osa 65 protsendi ulatuses kompenseeritava kuu müügimahus (edaspidi kompensatsioon) koos sellele lisanduva käibemaksuga. (2) Kodutarbija on tarbija kaugkütteseaduse tähenduses, kes kasutab soojust eluruumis. (3) Kui soojuse müüja müüs ühes kalendrikuus soojust kodutarbijale mitme müügihinnaga, on vastava kalendrikuu müügihinnaks käesoleva määruse tähenduses soojuse müüja kalendrikuu müügimahtudega kaalutud keskmine müügihind. (4) Kompensatsiooni saajaks võib olla isik, kes arvestab kompensatsiooni: 1) kodutarbija kohta, kellega on võrguettevõtjal kaugkütteseaduse § 2 punkti 10 tähenduses sõlmitud leping; 2) kodutarbija kohta, kellele vahendab soojust punktis 1 nimetatud võrguettevõtjaga lepingut omav juriidiline isik. (5) Kompensatsiooni saamisel vähendab lõike 4 punktis 1 nimetatud võrguettevõtja ja punktis 2 2 nimetatud juriidiline isik (edaspidi soojuse müüja) kodutarbijale esitatavat vastava kalendrikuu soojuse müügihinna arvet kompensatsiooni võrra. § 3. Kompensatsiooni saamiseks soovi avaldamine (1) Kompensatsiooni saamiseks võib taotluse esitada soojuse müüja. (2) Soojuse müüja esitab rakendusüksusele hiljemalt soojuse müügi kuule järgneva kuu 14. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected] rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormis taotluse, mis hõlmab soojuse müüja poolt tarbijatele avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuul arvestatud § 2 lõikes 1 nimetatud summasid. Põhjendatud juhul võib rakendusasutus võimaldada avalduse esitamist ka pärast 14. kuupäeva. (3) Avaldusest peab selguma: 1) kodutarbijale müüdud soojuse maht megavatt-tundides; 2) kodutarbijale müüdud soojuse hind 2021. a oktoobris ja soojuse müügi kuul, mille eest kompensatsiooni taotletakse; 3) küsitava kompensatsiooni summa; 4) kompensatsiooni summale lisanduv käibemaks. (4) Rakendusüksuse nõudmisel esitab avalduse esitaja täiendavad arvestused ja selgitused, mis on vajalikud avalduse § 2 sätestatud nõuetele vastavuse hindamiseks. § 4. Kompensatsiooni eraldamine (1) Kui rakendusüksus avastab avalduses puudusi, teatab rakendusüksus sellest avalduse esitajale ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (2) Käesoleva määruse nõuetelele vastava avalduse kohta teeb rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest või lõike 2 kohaselt puuduste kõrvaldamisest arvates otsuse, milles märgib kompensatsiooni saava soojuse müüja ja kompensatsiooni summa koos kalendrikuuga, mille eest kompensatsiooni makstakse. (3) Avalduse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui avaldaja või avaldus ei vasta käesoleva määruse tingimustele ning avaldaja ei kõrvalda lõike 2 kohaselt antud tähtajaks puudusi. § 5. Kompensatsiooni saaja kohustus (1) Kompensatsiooni saanud soojuse müüja näitab tarbijale esitataval arvel tarbijale müüdud soojuse eest saadud kompensatsiooni summa ning tarbija tasutava, § 2 lõike 5 kohast kohustust arvesse võtva, summa. (2) Kompensatsiooni saaja säilitab kompensatsiooni taotlemisega seotud andmeid ühe aasta jooksul kompensatsiooni saamisest arvates. 3 § 6. Kompensatsiooni kasutamise järelevalve Rakendusüksus kontrollib kompensatsiooni kasutamise õigsust ja vajadusel nõuab tagasi kompensatsiooni summa. Rakendusüksusel on õigus nõuda soojuse müüjalt asjakohaseid dokumente ja teavet ühe aasta jooksul alates kompensatsiooni maksmisest. § 7. Kompensatsiooni tagasinõudmine Rakendusüksus nõuab kompensatsiooni saajalt kompensatsiooni või osa sellest tagasi, kui soojuse müüja: 1) on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõige arvestuse, mistõttu eraldatud kompensatsiooni summa ei ole korrektne; 2) ei ole esitanud §-s 6 nimetatud dokumente ja teavet rakendusüksuse määratud tähtpäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →