Kaido Padar
Transpordiameti peadirektor
[email protected]
Koopia
Taavi Aas
Majandusminister
[email protected]
Urmas Kruuse
Maaeluminister
[email protected]
Erki Savisaar
Keskkonnaminister
[email protected]
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Eesti Gaasiliidu arvamus bussiliinivedude hanketingimuste muutmisest Harjumaa, Raplamaa
ja Tartumaa liinidel
Eesti Gaasiliit soovib käesoleva kirjaga juhtida tähelepanu bussiliinivedude 243610, 241985, 245900
hanketingimustest tulenevale võimalikule vastuolule Eesti ja EL energiapoliitika suundadele. Järgmiselt
toome välja aspektid ja põhjendused, miks praegused hanketingimused ei ole relevantsed ega soosi Fit55
paketist tulenevate keskkonnaeesmärkide täitmist Eestis ega panusta majandusministeeriumi,
maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitud eesmärkide täitmist transpordisektoris,
põllumajanduses, jäätmemajanduses ning kodumaiste kütuste arengut:
1. Olemasolev olukord:
Järgneval toome välja Tartumaa bussiliinivedude hanketingimused, mis varasemaga võrreldes on
muutunud ning teadaolevalt on Transpordiamet aktsepteerinud vedajate tehtud ettepaneku lisada
hanketingimustesse „muu alternatiivne kütus“.
14.1.1. Alternatiivkütusel (metaangaas (CNG), biometaangaas (CBN), elekter või muu alternatiivne
kütus) sõitvate busside osakaal - kui kõik pakkumuses märgitud bussid töötavad alternatiivkütusel,
omistatakse pakkumusele 15 hindepunkti;
kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 99%-75%, omistatakse
pakkumusele 12 hindepunkti;
kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 74%-50%, omistatakse
pakkumusele 9 hindepunkti;
kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 49%-25%, omistatakse
pakkumusele 6 hindepunkti;
kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 24%-1%, omistatakse
pakkumusele 3 hindepunkti.
Kui alternatiivkütusel sõitvaid busse on pakkumuses märgitud vähem kui 1%, siis saab pakkumus 0 punkti.
Eesti Gaasiliit soovib tähelepanu juhtida, et praeguse skeemi alusel on loodud olukord, kus muu
alternatiivse kütuse all on võimalik tuua turule väga palju erinevaid kütuseid, millel võib olla väga erinev
kasvuhoonegaaside jalajälg ja seetõttu mõjutab vastav muudatus transpordisektori KHG jalajälge väga
pikal perioodil. Kui varasemalt oli suundumus gaasilistele kütustele, biometaanile või elektrile, siis
nüüdsest on võimalik hanketingimusi täita näiteks fossiilse vesinikuga, hüdrogeenitud taimeõli, kasutatud
toiduõli või mõne muu biokütusega. Meile jääb arusaamatuks, kas hanketingimuste muutja on
teadvustanud, mida „muu alternatiivse kütuse“ all saab mõista ja milline võib selliste kütuste jalajälg olla.
Lisaks ei mõista, et kas on teadmine, et milline mõju on olnud gaasiliste kütuste turustamisel biometaani
arendamise kontekstis.
Praeguse sõnastuse alusel näeme, et energiaturgudel tekkinud anomaalse olukorra, eeskätt maagaasi ja
biometaani kõrge hinna tõttu on hanketingimusi muudetud viisil, et oleks võimalik odavamalt vedusid
korraldada. Eeskätt võidab sellest HVO turustaja ehk Neste Eesti AS, kes on turul monopoolses seisundis
ja on praeguste hindade juures võimeline pakkuma kütust soodsamatel tingimustel kui maagaas või
biometaan. Kuna biometaani turuletoomine eeldab maagaasi kasutamist, mille vastu tekib
transpordistatistika, siis tähendab praegune käsitlus ka tulevikus oluliselt väiksemat võimalust maagaasi
tarbimise vastu biometaani statistikat turule tuua. Praegusel hetkel käivad arendused statistikaga
kauplemise platvormi loomiseks ning see mõjutab negatiivselt statistikakaubanduse teket, aga ka
võimalust pakkuda kütuse tarnijatel puhtaid fossiilseid kütuseid tarbijatele. Keskkonnaministeeriumi
tellitud uuringu kohaselt on biokomponentidega kütused keskkonda saastavamad kui puhtad fossiilsed
kütused, sest seadistused on autotootjatel tehtud kasutades fossiilseid kütuseid.
2. Keskkonnaeesmärkide täitmine ja valitud suund transpordisektoris
Majandusministeeriumi eestvedamisel on tekkinud Eestis biometaani tootmine, kasutamine ja sellele
nähakse lähitulevikus kindlat kohta transpordisektori keskkonnaeesmärkide täitmisel. Lisaks teatas hiljuti
Maaeluministeerium, et biometaani tootmine kui üks parimaid viise põllumajandussektori heitmete
vähendamiseks saab olema toetatud tegevus ning läbi toetusmeetmete soovitakse turule tuua uusi
tootmisvõimsuseid. Keskkonnaministeeriumi panus biometaani arengusse on praegusel hetkel jäänud
tagasihoidlikuks, kuid Keskkonnainvesteeringute Keskuse AS kaudu on toetatud biometaanitanklate
rajamist, mida planeeritakse pikendada ning lähiajal kaalutakse võimalust, et anda investeeringutoetuseid
gaasisõidukite soetamiseks, mis kasutavad biometaani. Kogu eelneva põhjal saab asuda järeldusele, et
riiklikul tasemel on biometaan väga oluline kodumaine kütus, mille edendamiseks on kulutatud
2
märkimisväärselt nii EL kui riiklikke vahendeid ja plaanis on uute meetmete abil tuua suuremas mahus
biometaani turule.
Kui ühelt poolt soovib riik rajada uus tootmisi, tanklaid, toetada sõidukite soetamist, siis jääb üsna
arusaamatuks, et kuidas Transpordiameti väljatöötatud hanketingimused ei võta arvesse riiklikke
keskkonnaeesmärke ega ka seniseid suundumisi, vaid loovad eeldused välismaiste kütuste turuletulekuks
ja jätavad sealhulgas täielikult tähelepanuta, et millised on erinevate kütuste jalajäljed ja kuidas see
mõjutab riikliku energia- ja keskkonnapoliitikat. Rääkimata kütuste impordi vähendamisest, täiendavate
töökohtade loomisest ning üleüldisest väärtusahelast, mis jääb Eesti riiki. Meie arvates on ainuke
võimalus kui üht ja sama põhimõtet või valitud väärtusi kannavad kõik riiklikud asutused, millel on
kokkupuude biometaaniga. Elik kui riik tahab rohkem biometaani turule tuua ja see on meie eesmärk
saavutada keskkonnaeesmärke ja dekarboniseerida transpordisektorit, siis see põhimõte väljendub ka
hanketingimustes. Vastasel juhul ei ole võimalik ministeeriumitel energia- ja kliimapoliitikat ellu viia kui
lõpptarbimine ei ole suunatud. Tuletame siinkohal meelde, et hoolimata ühisest EL turust on igal
liikmesriigil võimalus viia ellu poliitikat, mis aitab kõige paremini riiklikke eesmärke saavutada. Eriti just
keskkonnaalastes küsimustes. Järgmise tabeliga toome välja erinevate kütuste jalajäljed, mis illustreerib
täpsemalt, et milline mõju võib praegusel sõnastusel olla:
Kütuse nimetus Jalajälg
väljendatuna
g CO2ekv/MJ
Bensiin 93,3
Diisel 95,1
LPG 73,6
CNG 69,3
LNG 74,5
Biodiisel (sh HVO) 15–45
Bioetanool 15–45
Elekter 50–60 (EL
keskmine,
muutuv)
Biometaan 13–miinus 95
Kui vaadata tabelit ja mõelda hanketingimuste sõnastusele, siis näiteks biometaan on võrdsustatud HVO-
ga, mis oma olemuselt on väga erinevate KHG näitajatega kütused. Isegi kui KHG näitajad oleksid
võrdsed, siis ühel juhul on kütus toodud Soomest, aga teisel juhul on kütus toodetud Eestis ning see on
aidanud põllumajandusettevõttel kokku hoida KHG heitmeid (riik on täitnud ESR ja ringmajanduse
eesmärke), väheneb kapitali väljavool riigist (HVOd tuuakse Soomest) ning muu majanduslik loogika,
mis on seotud Eestis tootmisega. Lisaks väärib väga suurt tähelepanu ka toodetud kütuste lähtematerjal.
Neste toodetud HVO lähtematerjaliks on 80% osas PFAD (palm fatty acid distillate) ehk palmiõli
destillaatjäägid. Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Itaalia, Austria, Taani, Saksamaa ja Holland on
kuulutanud PFAD-st toodetud HVO kõrge riskiga kütuseks, mis põhjustab kaudset maakasutuse muutust,
ehk sisuliselt tuleb kütus palmiõli istandustest, mille rajamine tuleb vihmametsade arvelt. Eelpool
3
nimetatud riigid lõpetasid igasugused soodustused HVO kasuks ja sellest tulenevalt ei tohiks ka Eestis
hanketingimused võimaldada selliste kütuste kasutuselevõttu, mida võiks käsitleda kui soodustust. Väga
oluliseks saab pidada Rootsi otsust ümber klassifitseerida PFAD, mis tähendab, et sellest toodetud HVO
ei ole täiustatud biokütuste nimekirjas, sest sellise kütuse tootmisel tegelikult emiteeritakse kolm korda
rohkem süsinikku kui näiteks fossiilse diislikütuse põletamisel. Kuigi PFAD on praegusel hetkel Eesti
seaduste kohaselt täiustatud biokütuste nimistus, siis selle egiidi all toimub rohepesu ja loodetavasti on
valmis majandusministeerium lähitulevikus ka vastava muudatuse õigusaktidesse sisse viima.
Teine oluline nüanss, mida saab välja tuua, on see, et kui HVO kasutamine lõpetada, siis sõidetakse
diislikütusega. Biometaani kasutamise lõpetamisel on võimalik kasutada üksnes CNG-d. Diislikütuse ja
CNG keskkonnajalajäljed ei ole võrreldavad, CNG (lisaks LNG ja LPG) on oluliselt
keskkonnasõbralikumad ning seetõttu ongi gaasilistest kütustest saanud üleminekukütus mitte ainult
transpordis, aga ka energeetikas. Vaadates Kesk-Euroopa suunal, siis Läti ja Leedu biometaani tootmise
potentsiaal on kordades suurem kui Eestis ja vaadates Saksamaa plaani aastani 2030, mil raskeveokid
peaksid täielikult gaasilistele kütustele üle minema, siis on üsna loogiline, et ühistransport, avalikes
teenistuses olevad sõidukid, aga ka raskeveokid liiguvad maagaasi ja biometaani peale ka lähiriikides.
3. Lähtuvalt eelpool toodust teeme järgmised ettepanekud:
1) Eestis kehtivad hanketingimused peavad toetama biometaani suuremat kasutust ning seetõttu
on mõistlik vältida „muu alternatiivkütuse“ definitsiooni kasutamist edaspidistes hangetes
ning võimalusel viia samadel põhimõtetel kooskõlla ka pooleliolevad hanked;
2) Hanketingimuste kujundamisel on oluline tagada gaasiliste kütuste kasv Eesti turul, sest see
võimaldab samas mahus biometaani turule tuua ning täita seadusest tulenevaid kohustusi
ning tagab pikemas perspektiivis madalama kütusehinna tarbijatele.
Eesti Gaasiliit on valmis kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi esitatud argumentide osas ja
vajadusel mõtlema kaasa, et kuidas on võimalik keskkonnasõbralikke kütuseid paremini
hanketingimustes arvesse võtta.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Heiko Heitur
Tegevjuht
4
Saatja: Heiko Heitur <
[email protected]>
Saadetud: 23.02.2022 15:29
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: Taavi Aas <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine
Tähtsus: Tavaline
Lugupeetud Kaido Padar!
Manusega on lisatud Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses bussiliinivedude
hanketingimustega.
Palume pöördumist käsitleda kiireloomulisena, sest hetkel on käimas kolm
hanget, mis meie arvates on vastuolus Eesti energia- ja
kliimapoliitikaga.
Lugupidamisega/Best regards
Heiko Heitur
Tegevjuht/CEO
Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association
www.gaasiliit.ee
[email protected]
+3725246885