dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. veebruar 2022
Viit
1.15-5/2022/1523-1
Registreeritud
25. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Kristo Kaasik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎EGL pöördumine hangete osas.asice154 KB

Sisu (failidest)

Kaido Padar Transpordiameti peadirektor [email protected] Koopia Taavi Aas Majandusminister [email protected] Urmas Kruuse Maaeluminister [email protected] Erki Savisaar Keskkonnaminister [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Gaasiliidu arvamus bussiliinivedude hanketingimuste muutmisest Harjumaa, Raplamaa ja Tartumaa liinidel Eesti Gaasiliit soovib käesoleva kirjaga juhtida tähelepanu bussiliinivedude 243610, 241985, 245900 hanketingimustest tulenevale võimalikule vastuolule Eesti ja EL energiapoliitika suundadele. Järgmiselt toome välja aspektid ja põhjendused, miks praegused hanketingimused ei ole relevantsed ega soosi Fit55 paketist tulenevate keskkonnaeesmärkide täitmist Eestis ega panusta majandusministeeriumi, maaeluministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi valitud eesmärkide täitmist transpordisektoris, põllumajanduses, jäätmemajanduses ning kodumaiste kütuste arengut: 1. Olemasolev olukord: Järgneval toome välja Tartumaa bussiliinivedude hanketingimused, mis varasemaga võrreldes on muutunud ning teadaolevalt on Transpordiamet aktsepteerinud vedajate tehtud ettepaneku lisada hanketingimustesse „muu alternatiivne kütus“. 14.1.1. Alternatiivkütusel (metaangaas (CNG), biometaangaas (CBN), elekter või muu alternatiivne kütus) sõitvate busside osakaal - kui kõik pakkumuses märgitud bussid töötavad alternatiivkütusel, omistatakse pakkumusele 15 hindepunkti; kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 99%-75%, omistatakse pakkumusele 12 hindepunkti; kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 74%-50%, omistatakse pakkumusele 9 hindepunkti; kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 49%-25%, omistatakse pakkumusele 6 hindepunkti; kui alternatiivkütusel sõitvad bussid moodustavad pakkumuses märgitud bussidest 24%-1%, omistatakse pakkumusele 3 hindepunkti. Kui alternatiivkütusel sõitvaid busse on pakkumuses märgitud vähem kui 1%, siis saab pakkumus 0 punkti. Eesti Gaasiliit soovib tähelepanu juhtida, et praeguse skeemi alusel on loodud olukord, kus muu alternatiivse kütuse all on võimalik tuua turule väga palju erinevaid kütuseid, millel võib olla väga erinev kasvuhoonegaaside jalajälg ja seetõttu mõjutab vastav muudatus transpordisektori KHG jalajälge väga pikal perioodil. Kui varasemalt oli suundumus gaasilistele kütustele, biometaanile või elektrile, siis nüüdsest on võimalik hanketingimusi täita näiteks fossiilse vesinikuga, hüdrogeenitud taimeõli, kasutatud toiduõli või mõne muu biokütusega. Meile jääb arusaamatuks, kas hanketingimuste muutja on teadvustanud, mida „muu alternatiivse kütuse“ all saab mõista ja milline võib selliste kütuste jalajälg olla. Lisaks ei mõista, et kas on teadmine, et milline mõju on olnud gaasiliste kütuste turustamisel biometaani arendamise kontekstis. Praeguse sõnastuse alusel näeme, et energiaturgudel tekkinud anomaalse olukorra, eeskätt maagaasi ja biometaani kõrge hinna tõttu on hanketingimusi muudetud viisil, et oleks võimalik odavamalt vedusid korraldada. Eeskätt võidab sellest HVO turustaja ehk Neste Eesti AS, kes on turul monopoolses seisundis ja on praeguste hindade juures võimeline pakkuma kütust soodsamatel tingimustel kui maagaas või biometaan. Kuna biometaani turuletoomine eeldab maagaasi kasutamist, mille vastu tekib transpordistatistika, siis tähendab praegune käsitlus ka tulevikus oluliselt väiksemat võimalust maagaasi tarbimise vastu biometaani statistikat turule tuua. Praegusel hetkel käivad arendused statistikaga kauplemise platvormi loomiseks ning see mõjutab negatiivselt statistikakaubanduse teket, aga ka võimalust pakkuda kütuse tarnijatel puhtaid fossiilseid kütuseid tarbijatele. Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on biokomponentidega kütused keskkonda saastavamad kui puhtad fossiilsed kütused, sest seadistused on autotootjatel tehtud kasutades fossiilseid kütuseid. 2. Keskkonnaeesmärkide täitmine ja valitud suund transpordisektoris Majandusministeeriumi eestvedamisel on tekkinud Eestis biometaani tootmine, kasutamine ja sellele nähakse lähitulevikus kindlat kohta transpordisektori keskkonnaeesmärkide täitmisel. Lisaks teatas hiljuti Maaeluministeerium, et biometaani tootmine kui üks parimaid viise põllumajandussektori heitmete vähendamiseks saab olema toetatud tegevus ning läbi toetusmeetmete soovitakse turule tuua uusi tootmisvõimsuseid. Keskkonnaministeeriumi panus biometaani arengusse on praegusel hetkel jäänud tagasihoidlikuks, kuid Keskkonnainvesteeringute Keskuse AS kaudu on toetatud biometaanitanklate rajamist, mida planeeritakse pikendada ning lähiajal kaalutakse võimalust, et anda investeeringutoetuseid gaasisõidukite soetamiseks, mis kasutavad biometaani. Kogu eelneva põhjal saab asuda järeldusele, et riiklikul tasemel on biometaan väga oluline kodumaine kütus, mille edendamiseks on kulutatud 2 märkimisväärselt nii EL kui riiklikke vahendeid ja plaanis on uute meetmete abil tuua suuremas mahus biometaani turule. Kui ühelt poolt soovib riik rajada uus tootmisi, tanklaid, toetada sõidukite soetamist, siis jääb üsna arusaamatuks, et kuidas Transpordiameti väljatöötatud hanketingimused ei võta arvesse riiklikke keskkonnaeesmärke ega ka seniseid suundumisi, vaid loovad eeldused välismaiste kütuste turuletulekuks ja jätavad sealhulgas täielikult tähelepanuta, et millised on erinevate kütuste jalajäljed ja kuidas see mõjutab riikliku energia- ja keskkonnapoliitikat. Rääkimata kütuste impordi vähendamisest, täiendavate töökohtade loomisest ning üleüldisest väärtusahelast, mis jääb Eesti riiki. Meie arvates on ainuke võimalus kui üht ja sama põhimõtet või valitud väärtusi kannavad kõik riiklikud asutused, millel on kokkupuude biometaaniga. Elik kui riik tahab rohkem biometaani turule tuua ja see on meie eesmärk saavutada keskkonnaeesmärke ja dekarboniseerida transpordisektorit, siis see põhimõte väljendub ka hanketingimustes. Vastasel juhul ei ole võimalik ministeeriumitel energia- ja kliimapoliitikat ellu viia kui lõpptarbimine ei ole suunatud. Tuletame siinkohal meelde, et hoolimata ühisest EL turust on igal liikmesriigil võimalus viia ellu poliitikat, mis aitab kõige paremini riiklikke eesmärke saavutada. Eriti just keskkonnaalastes küsimustes. Järgmise tabeliga toome välja erinevate kütuste jalajäljed, mis illustreerib täpsemalt, et milline mõju võib praegusel sõnastusel olla: Kütuse nimetus Jalajälg väljendatuna g CO2ekv/MJ Bensiin 93,3 Diisel 95,1 LPG 73,6 CNG 69,3 LNG 74,5 Biodiisel (sh HVO) 15–45 Bioetanool 15–45 Elekter 50–60 (EL keskmine, muutuv) Biometaan 13–miinus 95 Kui vaadata tabelit ja mõelda hanketingimuste sõnastusele, siis näiteks biometaan on võrdsustatud HVO- ga, mis oma olemuselt on väga erinevate KHG näitajatega kütused. Isegi kui KHG näitajad oleksid võrdsed, siis ühel juhul on kütus toodud Soomest, aga teisel juhul on kütus toodetud Eestis ning see on aidanud põllumajandusettevõttel kokku hoida KHG heitmeid (riik on täitnud ESR ja ringmajanduse eesmärke), väheneb kapitali väljavool riigist (HVOd tuuakse Soomest) ning muu majanduslik loogika, mis on seotud Eestis tootmisega. Lisaks väärib väga suurt tähelepanu ka toodetud kütuste lähtematerjal. Neste toodetud HVO lähtematerjaliks on 80% osas PFAD (palm fatty acid distillate) ehk palmiõli destillaatjäägid. Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Itaalia, Austria, Taani, Saksamaa ja Holland on kuulutanud PFAD-st toodetud HVO kõrge riskiga kütuseks, mis põhjustab kaudset maakasutuse muutust, ehk sisuliselt tuleb kütus palmiõli istandustest, mille rajamine tuleb vihmametsade arvelt. Eelpool 3 nimetatud riigid lõpetasid igasugused soodustused HVO kasuks ja sellest tulenevalt ei tohiks ka Eestis hanketingimused võimaldada selliste kütuste kasutuselevõttu, mida võiks käsitleda kui soodustust. Väga oluliseks saab pidada Rootsi otsust ümber klassifitseerida PFAD, mis tähendab, et sellest toodetud HVO ei ole täiustatud biokütuste nimekirjas, sest sellise kütuse tootmisel tegelikult emiteeritakse kolm korda rohkem süsinikku kui näiteks fossiilse diislikütuse põletamisel. Kuigi PFAD on praegusel hetkel Eesti seaduste kohaselt täiustatud biokütuste nimistus, siis selle egiidi all toimub rohepesu ja loodetavasti on valmis majandusministeerium lähitulevikus ka vastava muudatuse õigusaktidesse sisse viima. Teine oluline nüanss, mida saab välja tuua, on see, et kui HVO kasutamine lõpetada, siis sõidetakse diislikütusega. Biometaani kasutamise lõpetamisel on võimalik kasutada üksnes CNG-d. Diislikütuse ja CNG keskkonnajalajäljed ei ole võrreldavad, CNG (lisaks LNG ja LPG) on oluliselt keskkonnasõbralikumad ning seetõttu ongi gaasilistest kütustest saanud üleminekukütus mitte ainult transpordis, aga ka energeetikas. Vaadates Kesk-Euroopa suunal, siis Läti ja Leedu biometaani tootmise potentsiaal on kordades suurem kui Eestis ja vaadates Saksamaa plaani aastani 2030, mil raskeveokid peaksid täielikult gaasilistele kütustele üle minema, siis on üsna loogiline, et ühistransport, avalikes teenistuses olevad sõidukid, aga ka raskeveokid liiguvad maagaasi ja biometaani peale ka lähiriikides. 3. Lähtuvalt eelpool toodust teeme järgmised ettepanekud: 1) Eestis kehtivad hanketingimused peavad toetama biometaani suuremat kasutust ning seetõttu on mõistlik vältida „muu alternatiivkütuse“ definitsiooni kasutamist edaspidistes hangetes ning võimalusel viia samadel põhimõtetel kooskõlla ka pooleliolevad hanked; 2) Hanketingimuste kujundamisel on oluline tagada gaasiliste kütuste kasv Eesti turul, sest see võimaldab samas mahus biometaani turule tuua ning täita seadusest tulenevaid kohustusi ning tagab pikemas perspektiivis madalama kütusehinna tarbijatele. Eesti Gaasiliit on valmis kohtuma ning jagama täiendavaid selgitusi esitatud argumentide osas ja vajadusel mõtlema kaasa, et kuidas on võimalik keskkonnasõbralikke kütuseid paremini hanketingimustes arvesse võtta. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Heiko Heitur Tegevjuht 4 Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 23.02.2022 15:29 Adressaat: <[email protected]> Koopia: Taavi Aas <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Eesti Gaasiliidu pöördumine Tähtsus: Tavaline Lugupeetud Kaido Padar! Manusega on lisatud Eesti Gaasiliidu pöördumine seoses bussiliinivedude hanketingimustega. Palume pöördumist käsitleda kiireloomulisena, sest hetkel on käimas kolm hanget, mis meie arvates on vastuolus Eesti energia- ja kliimapoliitikaga. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] &#43;3725246885
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel