Saatja: Triin Biesinger <
[email protected]>
Saadetud: 23.02.2022 15:55
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: MÄRGUKIRI / SELGITUSTAOTLUS seonduvalt Tartu linna ja Rae valda
kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega
Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad
Käesolevaga edastan Teile Ragn-Sells AS-i esindajana
märgukirja/selgitustaotluse seonduvalt AS-i Epler & Lorenz poolt
Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete
põletustehastega.
Lugupidamisega
Triin BiesingerVandeadvokaat | Attorney-at-Law | PartnerAdvokaadibüroo
LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 +372 520 5143 +372
600 4490 +372 600 4366Käesoleva e-kirja sisu on
konfidentsiaalne, järgnevalt lingilt leiate üksikasjad | This email is
confidential, follow the link for full details
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Teadmiseks:
Keskkonnaamet; Rae vald; Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
23.02.2022
MÄRGUKIRI / SELGITUSTAOTLUS
seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega
Ragn-Sells AS (registrikood 10306958) on Advokaadibüroo LINKLaw klient. Allakirjutanu esindab klienti
seonduvalt AS-i Epler & Lorenz (edaspidi Epler) poolt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute
ohtlike jäätmete põletustehastega, mis seonduvad keskkonnakompleksloa nr KKL/317497 (Lõuna-Eesti
ohtlike jäätmete käitluskeskus, edaspidi Tartu OJKK) ja keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415
(Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus Rae vallas, edaspidi Tallinna OJKK) muutmistaotlustega.
I SISSEJUHATAVALT
1.1 Epleri taotlus Eesti suurima ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks Tartusse
1. Eplerile kuuluval Ravila 75a kinnistul Tartus paiknevad Epleri käitatava ohtlike jäätmete käitluskeskuse
ohtlike jäätmete vastuvõtuhoone ja jäätmepõletustehas, kus toimub ohtlike jäätmete põletamine.
Põletustehas rajati 1990. aastal ning algselt toimus selles vaid õlijäätmete põletamine. 2005. a alustati
olemasoleva tehase rekonstrueerimisega, et põletada seal ka muid ohtlikke jäätmeid. Kehtiva
keskkonnakompleksloa kohaselt on Tartu OJKK-s lubatud ohtlikke jäätmeid põletada maksimaalselt
2000 t aastas. Ravila 77 kinnistu läänepoolses osas paiknevad Tartu OJKK tavajäätmete
sorteerimishoone ning kompostimisväljak. Muid hooneid Ravila 77 kinnistul hetkel ei asu.
2. Epler, tuues põhjenduseks, et Kunda Nordic Tsement AS on lõpetanud ohtlike jäätmete põletamise ja
tekkinud on üleriigiline ohtlike jäätmete käitlusvõimsuse probleem ning sellega seonduvalt on vajadus
Tartus põletusvõimsust tõsta (KMH aruande1 lk 5), kavatseb rajada Ravila 77 kinnistule uue, Eesti
suurima ohtlike jäätmete põletustehase. KMH aruandest nähtuva kohaselt likvideerib Epler Ravila 75a
kinnistul asuva senise jäätmepõletustehase, seejuures olemasolev põletusseade demonteeritakse ja
viiakse üle Tallinna OJKK-sse. Ravila 77 kinnistu idapoolsele osale püstitatakse aga täiesti uus ohtlike
jäätmete põletustehas. Olemasoleva põletustehase hoonesse paigaldatakse purusti jäätmekütuse
valmistamiseks ehk muutub täielikult senise põletustehase funktsioon. Kõrvalkinnistule rajatav uus
põletustehas on 7,5 korda võimsam kui varasem ja suudaks aastas ära põletada 15 000 tonni ohtlikke
jäätmeid aastas.
3. Keskkonnaamet on algatanud Tartu OJKK keskkonnakompleksloa muutmise menetluse2 ja 28.01.2021.
a keskkonnamõjude hindamise. Tänaseks on toimunud KMH aruande avalikustamine ning KMH
aruanne on esitatud 2021. a detsembris Keskkonnaametile heakskiitmiseks.
1
KMH aruandega seonduva menetlus nähtav siit: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26803634; KMH aruande
viimane, st 2021. a detsembris heakskiitmiseks esitatud versioon on kättesaadav Keskkonnaameti
dokumendiregistrist.
2
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=epler&proceedi
ng_nr=&permit_nr=®ister_date_start=®ister_date_end=&proceeding_id=10158
1
4. Paralleelselt keskkonnakompleksloa muutmistaotlusega esitas Epler Ravila 77 kinnistule ohtlike
jäätmete käitlushoone püstitamiseks ehitusloa taotluse nr 2011271/18499, milles Epler mõistab, et
tegemist on uue põletushoone rajamisega. Ehitusloa taotlus tagastati Tartu Linnavalitsuse (edaspidi
Tartu LV) poolt puuduste kõrvaldamiseks.
1.2 Epleri taotlus uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks Rae valda
5. Epler opereerib olemasolevat jäätmekäitluskeskust ka vahetult Tallinna lennujaama külje all Rae vallas
aadressil Suur-Sõjamäe tn 37/39 (tegemist on 2 erineva kinnistuga – Suur-Sõjamäe 37 kinnistu otstarve
on jäätmehoidla maa 100% ja Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa). Tallinna
OJKK valmis 1998. aastal ning see on mõeldud ohtlike jäätmete kogumiseks, töötlemiseks,
pakendamiseks ning vaheladustamiseks. Ohtlike jäätmete põletamist pole seal varasemalt toimunud.
Epler taotleb 01.10.2019. a taotluses keskkonnakompleksloa muutmise kaudu3 õigust käitises
põletada kuni 3 200 t ohtlikke jäätmeid, mille tarvis soovitakse käitises asuvasse angaari installeerida
Tartu jäätmepõletustehasest demonteeritav jäätmepõletusseade. Lisaks taotletakse käideldavate
ohtlike jäätmete koguse suurendamist perspektiivselt kuni 40 000 tonnini aastas (käesoleval hetkel 28
000 t/a).
6. Keskkonnaamet on 04.11.2019. a algatanud keskkonnakompleksloa muutmise menetluse ja KMH
hindamise ning on 08.06.2021. a nõuetele vastavaks tunnistanud KMH programmi.
1.3 Käesoleva pöördumise ajend
7. Ettevõtte esindajad on meedia kaudu ja ka ametlikus infovahetuses eksitanud avalikkust ja ametkondi
ja sellega seoses on mitmed isikud, ametkonnad ja organisatsioonid väljendanud muret seonduvalt
Epleri kavandatava tegevusega, mh kuidas on kavandatava tegevuse puhul tagatud keskkonnaohtude
minimeerimine, asjakohane strateegiline lähenemine ning seadusele nõutavate ja senistele
praktikatele vastava menetluse läbiviimine. All on mõned neist välja toodud4.
8. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leidis Tartu OJKK menetluses oma 08.12.2020 kirjas
Keskkonnaametile, et Kunda tehase sulgemisega seonduv ohtlike jäätmete käitlusprobleem vajab
lahendamist riigi tasandil ja sellise mahuga rajatis tuleb kavandada üleriigilises plaanis, mitte lähtudes
ühe ettevõtja huvist. Ka leiab EKO, et üle 15 aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringu alusel ei saa uut
tehast rajada ning läbi tuleks viia eriplaneeringu menetlus.
9. Keskkonnaministeerium on Tartu OJKK KMH menetluses 06.09.2021. a kirjas nr 7-12/21/1168-5 KMH
aruande pinnalt toonud välja järgmise olulise tähelepaneku: „Kuna kavandatavaks tegevuseks on
võimsama ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mis nõuab uue hoone püstitamist eraldi
kinnistule, siis võib tegemist olla olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Seetõttu palume KMH aruandes
välja tuua, kas uus käitis võib kuuluda planeerimisseaduse kohase olulise ruumilise mõjuga ehitise alla
ning selgitada, miks ei olnud kavandatavale tegevusele vajalik koostada kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringut ning läbi viia selle keskkonnamõju strateegilist hindamist.“
10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet märgib Tallinna OJKK KMH programmi avalikustamise
menetluses, et „Ohtlike jäätmete põletusseadet ja selle käitamist tuleb KMH programmis käsitleda kui
suure olulise mõjuga objekti, kuid hetkel seda KMH programmis selliselt käsitletud ei ole.“
11. Kokkuvõtlikult seisneb Tartusse ja Rae valda rajatavate Epleri uute põletustehaste probleem järgnevas:
3
https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=epler&proceedi
ng_nr=&permit_nr=®ister_date_start=®ister_date_end=&proceeding_id=6818
4 Vt lisaks ka Tartu linnavolikogu liikme Kristina Kallase 11.11.2021 esitatud vastuväited Tartu KMH menetluses.
2
• Tartusse rajatava uue ohtlike jäätmete põletustehase näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga
ehitisega (ORME), mille rajamiseks on vajalik eriplaneering. Epler kavatseb kõnealuse põletustehase
rajada ilma eriplaneeringuta ja tugineda 2005. a detailplaneeringule5, mis uue põletustehase
rajamist ette ei näe. Uue põletustehase rajamist ei näe ette ka üldplaneering. Planeeringu asemel
loodab Epler uue tehase rajada pelgalt ehitusloa alusel, vajalikku planeeringut koostamata.
• Ka Rae valda otse Tallinna lennujaama kõrvale kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase
näol on tegemist ORMEga, mille rajamiseks puudub eriplaneering, samuti ei näe põletustehast ette
üldplaneering. Antud alal puudub ka kehtiv detailplaneering. Veelgi enam, tegevust kavandatakse
ellu viia ka ilma ehitusloata ja kasutusloata.
12. Paraku on jäänud ülalviidatud tähelepanujuhtimised läbiviidavates menetlustes asjakohaste järelmiteta
ning Epler koostöös KHM aruande koostajaga leiab üha uusi põhjendusi (vt nt Tartu KMH aruande lk
63-65 ja 85), miks ei pea kohast menetlust läbi viima. Kuigi Keskkonnaamet ei tohi keskkonnaluba
muuta enne, kui on veendunud asjakohase planeeringu olemasolus, lükkab Keskkonnaamet vastutuse
kohase planeerimisdokumendi olemasolu osas kohalikule omavalitsusele6. Tartu Linnavalitsus ei näe
probleemi7, et eriplaneeringut ei ole ning peab kavandatavat ehitustegevust võimalikuks 2005. a
detailplaneeringu alusel. Rae valda kavandatava põletustehase puhul ei ole ORME probleemi üldse veel
teadvustatudki. Nii liiguvad mõlema taotluse menetlused paratamatult suunas, et olulise ruumilise
mõjuga tegevust võimaldatakse seadusi eirates ja kohast planeerimismenetlust läbi viimata.
II Tartu uue ohtlike jäätmete põletustehasega seotud olulisemad probleemid
13. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 49 lg 4 ja 55 kohaselt ei anta keskkonnaluba enne
vastava tegevuse jaoks vajaliku planeeringu kehtestamist. Seega ei tohiks ka Keskkonnaamet
keskkonnakompleksloa muudatust teha enne, kui on kehtestatud vajalik planeering, mis taotletavat
tegevust võimaldab. Uut põletustehast ettenägevat planeeringut aga ei eksisteeri. Keskkonnaamet
lähtub Tartu LV väärhinnangust, et vajalik planeering on olemas, kuivõrd 2005. a detailplaneeringust
piisab. Sellega seoses on tehtud põhimõtteline viga ning keskkonnamõjusid on hakatud hindama enne,
kui on läbi viidud kohane keskkonnamõjude strateegiline hindamine, selgitamaks välja sobiv asukoht
uuele tehasele.
14. Epleri kavandatavat uut põletustehast ei saa rajada eriplaneeringuta ning 2005. a detailplaneeringu
alusel, kuna:
1) Tegemist on uue põletustehasega kavandamisega olemasoleva põletustehase naaberkinnistule,
mille tarbeks ehitatakse uus hoone ja installeeritakse täiesti uus põletusseade. Tegemist on uue
hoone püstitamisega EhS ja PlanS tähenduses (EhS § 4 lg 1, PlanS § 95 lg 1, § 125 lg 1) ning uue
jäätmepõletustehasega THS tähenduses (THS § 86, 89, 90). Tegemist ei ole olemasoleva ehitise
laiendamisega ega pelgalt põletusseadme asendamisega.
2) Uue põletustehase rajamise näol on tegemist ORME-ga, mille rajamise aluseks saab olla
eriplaneering (PlanS § 95 lg 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise
mõjuga ehitiste nimekiri“ p 7). Eriplaneering puudub.
5 Tartu Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 967 kehtestatud "Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering"
6 Keskkonnaamet viitab oma 07.01.2021 vastuses, et otsustuse eriplaneeringu algatamise kohta teeb kohalik omavalitsus
7 Tartu Linnavalitsus teatab 29.01.2021. a vastuskirjas, et kavandatav tegevus toimub Ravila tn 77 kinnistu osas kehtiva, Tartu
Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 967 kehtestatud "Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering" alusel, kättesaadav
KOTKAS-est menetluse M-110085 alt dokumendi nr DM-110085-35
3
3) Kehtiv üldplaneering (sh ka KMH menetluse ajal kehtestatud uus 07.10.2021 üldplaneering) ei näe
ette uue ORME rajamist Ravila tn 77 kinnistule. Uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamist (ja selle
asukohavalikut) Ravila 77 kinnistule pole üldplaneeringu tasandil kunagi kaalutud. See, et kehtiv
üldplaneering mainib ära, et antud maa-alal tegutseb juba varasemast ohtlike jäätmete käitlusettevõte,
ei tähenda, et sellega oleks uue põletustehase asukohavalikut kaalutud üldplaneeringu tasandil (st
PlanS § 75 lg 1 p 4, § 95 lg 1 kohaselt). Sh ei ole uues üldplaneeringus antud alal määratud ka üldiseid
kasutus- ja ehitustingimusi PlanS § 75 lg 1 p 18 tähenduses.
4) Ka varasem, Epleri viidatud 1999. a üldplaneering ei anna alust uue põletustehase rajamiseks,
kuivõrd ka selles ei nähtud ette uue põletustehase rajamist ega kaalutud põletustehase asukohta.
1999. a üldplaneering näeb Ravila 75 kinnistule ette ohtlike jäätmete kogumispunkti maa, kus jäätmete
lõplikku ümbertöötlemist ei toimu (vt 1999. a üldplaneeringu seletuskirja p 7.28, kus sõnaselgelt on
välistatud lõppkäitlus ehk põletus). Jäätmete põletamine ei ole jäätmete kogumine, vaid lõppkäitlus
(vrdl JäätS § 14 ja 17). Seega ei saa kogumispunkti asukoha kaalumine asendada põletustehase asukoha
kaalumist, kuna tegemist on oluliselt erinevate tegevustega ning erinevalt kogumispunktist
kvalifitseerub ORMEks ja olulise mõjuga objektiks just põletustehas.
5) 2005. a detailplaneering küll kehtib, ent see ei näe ette uue põletustehase rajamist Ravila 77
krundile. Detailplaneering näeb ette Ravila 77 kinnistule vaid ladustushoone (mitte põletushoone)
rajamise. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.11 käsitleb keskkonnatingimusi ning seal on toodud:
„Planeeritavale jäätmete ladustamishoonele, mis on kavandatud krundi Ravila 77 lääneosasse, esitatud
keskkonnatingimused on kirjeldatud peatükis 3.7.2.“Ehitustehnilised nõuded jäätmete
ladustamishoonele”. Teistele hoonetele ei ole planeeringuga seatud keskkonnatingimusi.“
Detailplaneering räägib vaid 2000 t ohtlike jäätmete põletamisest Ravila 75 kinnistul ega räägi selle
laiendamisest (vt seletuskirja p 3.2). 16 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ei ole enam ka aja-
ja asjakohane, kuivõrd detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Ohtlike
jäätmete põletustehast ei saa rajada 16 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringu alusel, mis ei näe
ette ühtegi tingimust (sh ehituslikke ja keskkonnatingimusi) sellise tehase rajamise osas.
Tegemist on uue ohtlike jäätmete põletustehasega
15. Keskkonnakompleksloa muutmise menetluses ja ka KMH aruandes üritatakse tekitada väärarusaama,
et tegemist on pelgalt põletusseadme asendamisega/väljavahetamisega ja seega ei ole justkui tegemist
uue põletustehasega. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus olemasolevas põletustehases (Ravila
75a) oleks plaanis põletusseade välja vahetada ja olemasolevat tehast pisut renoveerida. Plaanis on
kõrvalkinnistule (Ravila 77) ehitada täiesti uus hoone ja panna sinna täiesti uus põletusseade, mis on
senises põletustehases olnud põletusseadmest 7,5 korda võimsam.
16. Ohtlike jäätmete põletustehase näol on tegemist jäätmekäitluskohaga JäätS § 19 lg 1 mõttes, mille
asukoht peab JäätS § 19 lg 5 kohaselt olema määratud PlanS sätestatud korras. Tööstusheite seaduse
(THS) § 86 lg 1 kohaselt on jäätmepõletustehas jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või
teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks
töötlemiseks. THS § 89 lg 1 kohaselt on tehase rajamine tehase asukoha määramine, põletatavate
jäätmete liigi määramine ning tehase projekteerimine ja ehitamine. THS § 90 näeb seejuures ette
tehase asukoha valiku kriteeriumid. Seega näeb nii JäätS kui ka THS ette jäätmepõletustehase puhul
asukoha valimise kohustuse.
17. Ohtlike jäätmete põletustehas on PlanS ja Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 mõttes ORME.
8
Seal on toodud: „Ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ei toimu üldjuhul jäätmete lõplikku ümbertöötlemist, kogumiskeskused
on orienteeritud eelkõige jäätmete kogumise ja transpordi organiseerimisele olles abistavaks ja
koordineerivaks vahelüliks ohtlike jäätmete tekitajate ja nende töötlejate vahel.“
4
PlanS § 95 lg 1 kohustab kohalikku omavalitsust koostama ORME püstitamiseks eriplaneeringu. PlanS §
95 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju
strateegiline hindamine. PlanS § 95 lg 8 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneering ORME
ehitusprojekti koostamise alus. Erandina ei ole ORME püstitamiseks kohaliku omavalitsuse
eriplaneeringu koostamine kohustuslik ainult juhul, kui ORME asukoht on üldplaneeringus määratud
(ehk asukoht on valitud PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt üldplaneeringuga). Kehtiv õigus ei võimalda nö
tavalise detailplaneeringu (PlanS ptk 8) alusel ORME ehitamist, rääkimata projekteerimistingimuste
alusel ORME ehitamisest, mille suunas KMH aruandest nähtuvalt Epler tüürib (vt KMH aruande lk 82,
vastus Tartu LV 10.11.2021 kirjale). Kehtiv detailplaneering ega üldplaneering ei näe ette uue ORME
rajamist Ravila 77 kinnistule. Tartu LV ei pea aga vajalikuks eriplaneeringut algatamist, viidates
olemasolevale detailplaneeringule, mis on linna hinnangul piisav, ning väites, et tegemist ei uue
põletustehasega.
18. KMH aruandest ja loa muutmise taotluse materjalidest nähtuvalt üritatakse mööda minna seadusest
tulenevast eriplaneeringu nõudest ning olemasoleva põletustehase võimsuse suurendamise ja „uue
põletusseadme Ravila tn 77 paigutamise“ argumendi varjus saavutada ehitusloa ja keskkonnaloa
muutmise menetluse kaudu Eesti suurima ohtlike jäätmete käitlustehase rajamise. Ollakse seisukohal,
et eriplaneeringu menetlusest „päästab“ enne PlanSi jõustumist kehtestatud detailplaneering, mis
antud alale üldise ehitusõiguse ja tootmismaa funktsiooni ette näeb. Mingit probleemi ei nähta selles,
et kehtivas detailplaneeringus pole sõnagi juttu planeeringualale ega ka konkreetselt Ravila 77
kinnistule uue põletustehase rajamisest. Pärast uue, 07.10.2021. a üldplaneeringu kehtestamist (st
pärast KMH algatamist!), üritatakse jõulisemalt tugineda argumentatsioonile, et ORME asukoht on
määratud üldplaneeringuga ehk esineb PlanS § 95 lg 1 erand (vt KMH aruanne lk 82), jättes
tähelepanuta selle, et uus üldplaneering nimetab küll ära olemasoleva jäätmekäitluskeskuse
tegutsemise antud alal, kuid ei näe ette uue jäätmepõletustehase (st uue ORME) rajamist antud alale,
rääkimata sellest, et teostatud oleks ORME asukoha valiku kaalumist, nagu PlanS § 75 lg 1 p 4 ette näeb.
Lisaks sellele ei näe uus üldplaneering ette ORME rajamiseks ühtegi kasutus- ja ehitustingimust, mis
võiks asendada eri- või detailplaneeringut ning mille alusel oleks võimalik ORME-t rajada. See, et
üldplaneering mainib ehitustingimusena parima keskkonnatehnoloogia rakendamist, ei ole mõistagi
piisav. Ka ei ole antud juhul mingit võimalust eriplaneeringu (ja ka detailplaneeringu) kohustuse
eiramiseks PlanS § 125 lg 5 ja EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimuste kaudu, mis näib olevat Epleri
kavatsus (KMH aruande lk 82-83).
19. Antud juhul on vaidlusküsimuseks uue põletustehase rajamise planeerimisõiguslik alus ja
asukohavalik. Küsimus ei selles, kas juba varasemast tegutsevate jäätmekäitlushoonete asukoht oleks
valitud kehtivate normidele vastavalt. Epler kavatseb rajada uue põletustehase, st uue ORME, tegemist
on uue hoonega EhS ja PlanS mõttes ning uue põletustehasega JäätS ja THS mõttes, seejuures suureneb
oluliselt (st 7,5 korda) põletatavate ohtlike jäätmete maht, mistõttu on oluliselt mõjutatud tegevus,
mille tõttu ohtlike jäätmete põletustehas ORMEks kvalifitseerub.
20. See, et 1990. a otsustati ilma tänapäevase kaalumiseta rajada Ravila 75a kinnistule õlipõletustehas, ei
anna alust kohase menetluseta 2022. a rajada Ravila 77 ehk kõrvalkinnistule 7,5 korda suuremat uut
ohtlike jäätmete põletustehast. Ka tagasiulatuva jõu puudumise argumendil ei saa võimaldada 2005. a
detailplaneeringu alusel uue ORME rajamist, mida ei näe ette detailplaneering ja mille asukohavalikut
ei ole kehtiva õiguse normide kohaselt teostatud. Kui täna võimaldatakse „juba varemalt kujunenud
jäätmekäitluskoha asukoha“ argumendil rajada Tartu linna Ravila tn 77 kinnistule uus Eesti suurim
ohtlike jäätmete põletustehase, siis tekib küsimus, kas nt 7 aasta pärast võiks sinna ilma
eriplaneeringut (ja ka uut detailplaneeringut) tegemata rajada kogu Euroopa vajadusi katva ohtlike
jäätmete põletustehase ja seda ainuüksi argumendil, et selles kohas juba toimub 1990ndatest alates
ohtlike jäätmete põletamine?
Kohtupraktika ei toeta uue põletustehase rajamist eriplaneeringuta
5
21. Ehitustegevus toimub EhS ja PlanS alusel. Ehitus- ja planeerimisõiguse seisukohalt on uue
põletustehase ehitamise näol tegemist uue ehitise rajamisega. ORME definitsioon lähtub ehitise
mõistest. Ükski õigusnorm ega kohtupraktika ei toeta väidet, et kuna rajatav ehitis saab olema osa
olemasolevast jäätmekäitlusettevõttest, siis ei ole tarvis eriplaneeringut. Jäätmepõletuskäitise (THS §
6) koosseisu võivad küll kuuluda erinevad hooned, ent see ei tähenda seda, et uusi hooneid saaks rajada
olemasolevaid EhS ja PlanS nõudeid eirates. Keskkonnakompleksloa menetluses läbi viidud või viidav
KMH ei saa asendada KSH hindamist, mida seadusandja on ette näinud ORME rajamiseks ette nähtud
eriplaneeringu koostamisel läbi viidavale KSH-le, rääkimata sellest, et see saaks asendada ORME
asukohavalikut. Puudub kehtiv (sh rakenduslik) õigusnorm, mis võimaldaks uue ORME rajada
eriplaneeringuta argumendil, et uus ohtlike jäätmete põletustehas rajatakse „väljakujunenud
asukohta“.
22. KMH aruande lk-l 65 on viidatud kavandatava tegevuse õigustamisel Tallinna Ringkonnakohtu
14.10.2015 lahendile haldusasjas nr 3-13-1397. Seejuures jäetakse tähelepanuta, et seal oli tegemist
hoopis teistsugust olukorraga - ORME (Saarema sadam) asukoht oli juba varasemalt üldplaneeringus
paika pandud ja seejuures oli selle asukohta kaalutud erinevate alternatiivide vahel, sh on kohtuotsuses
on toodud: „Seejuures nähtub üldplaneeringu seletuskirjast, et sadama asukohavalikut on põhjendatud
mitme võimaliku asukoha kontekstis ning selgitatud, et sadama asukoha määramisel on lähtutud
maakonnaplaneeringust.“ Saaremaa sadama ja Epleri põletustehase kaasustes on veel mitu
põhimõttelist erinevust: 1) Tartusse kavandatava ohtlike jäätmete põletustehase asukohavalikut ei ole
kaalutud ühegi üldplaneeringuga. 1999. a üldplaneeringus on seejuures selgelt toodud, et see pole
ohtlike jäätmete lõppkäitluskohaks, vaid üksnes kogumiseks. 2) Sadama kaasuses laiendati sadama
funktsiooni, aga ei ehitatud uut sadamat. Antud juhul ehitatakse uus ja palju võimsam tehas(ehoone)
kõrvalkinnistule. 3) Sadama kaasuses vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurenenud (vt otsuse p
10), Epleri puhul aga ohtlike jäätmete põletusmaht suureneb 7,5 korda. Ka rõhutas kohus, et seni juba
kaalutud asukohaga ORME puhul tuleb ORME funktsioonide laiendamisel tagada avalikkuse piisav
kaasamine planeeringuprotsessi ning läbi viidi detailplaneeringu menetlus (st ei tulnud kõne alla, et
tegevus oleks ellu viidud üldse ilma uue planeeringumenetluseta, nagu antud juhul).
III Rae valda kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehasega seotud olulisemad probleemid
23. Tartu olemasolevast põletustehasest demonteeritava põletusseadme kavatseb Epler üle viia Tallinna
OJKK-sse, kus seni ohtlike jäätmete põletamisega ega ka muude ORME-ks kvalifitseeruvate tegevustega
ei ole tegeletud. Seejuures on Epleril plaanis Tallinna lennujaama kõrvale uue põletustehase rajamine
ilma kohase planeerimismenetluseta, aga ka ilma ehitus- ja kasutusloa menetluseta. Uue põletustehase
rajamist üritatakse käsitleda pelgalt olemasolevasse angaari põletusseadme paigutamisena.
24. Seda kinnitab KMH programmist nähtuv9. Programmi lk 6 on toodud: “Tegevuse eesmärk on käesoleval
hetkel Tartus, Ravila 75A käitises paikneva ohtlike jäätmete põletusseadme paigaldamine Suur-
Sõjamäe tn 37/39 kinnistutel asuvasse jäätmekäitluskompleksi, ohtlike jäätmete põletamine ning
seeläbi soojusenergia tootmine.“ KMH programmi lk 17 on toodud: “Kehtivas üldplaneeringus on
kavandatava tegevuse ala märgitud kui jäätmekäitluse maa. Sellest lähtuvalt ei ole Rae Vallavalitsus
algatanud Suur-Sõjamäe 39 kinnistu eriplaneeringut ning keskkonnamõju strateegilist hindamist –
asukoht on üldplaneeringus määratud.” KMH programmi lk 32 „Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutel
ehitus- ja lammutustöid ei kavandata.“
9
Kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistrist, kahjuks ei ole kättesaadav avalikult KOTKAS-e kaudu
6
Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Tallinna OJKK paiknemine vahetult lennujaama kõrval
25. Esmalt tuleb silmas pidada, et nii nagu Tartu uue põletustehasegi puhul, on ka Rae valda kavandatava
põletusseadme paigaldamise näol THS § 86 mõttes tegemist uue põletustehase rajamisega, kuivõrd
põletusseade on põletustehase keskne element ja seda pole varem Tallinna OJKK-s olnud. Ka on siin
asjakohased THS § 89 ja 90 tulenevad põhimõtted, sh tehase asukohavalik ja tehase rajatuks lugemine
alles kasutusloa väljastamisega. Keskkonnakompleksloa muutmisel tuleb siingi lähtuda KeÜS §49 lg 4 ja
55, seega ei tohiks Keskkonnaamet siingi keskkonnaloa muudatust enne teha, kui eriplaneering on
kehtestatud.
26. Planeeringute tasandil on Rae valda uue põletustehase rajamisega seotud järgmised probleemid:
1) Kuna Tallinna OJKK koosseisus ei ole varem ohtlikke jäätmeid põletatud, on tegemist uue ohtlike
jäätmete põletustehase rajamisega (THS § 86), mis on ORME, mille rajamist ei näe ette üldplaneering
ning puudub nõutav eriplaneering. Antud alal puudub ka kehtiv detailplaneering.
2) Ohtlike jäätmete põletustehase rajamist (asukohavalikut) Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutele pole
kunagi kaalutud (PlanS § 95 lg 1 ja THS § 89, 90 nõuete rikkumine).
3) Epler koostöös KMH programmi koostajaga tugineb sellele, et kehtiv üldplaneering näeb ette
jäätmekäitluse maa juhtfunktsiooni, mistõttu on ORME asukoht üldplaneeringuga nende hinnangul
määratud. Paraku ei saa üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendada
eriplaneeringut ja põletustehase asukoha kaalumist. See ei ole PlanS § 95 lg 1 mõttega kooskõlas.
Üldplaneeringus on juhtotstarve määratud senise tegevuse alusel, ent jäätmete põletamisega ei ole
seal varasemalt tegeletud. Erinevalt muudest jäätmekäitlusliikidest kvalifitseerub ORMEks ja olulise
mõjuga objektiks just põletustehas, mitte aga nt varasem jäätmete kogumine ja vaheladustamine.
27. Rae valla planeeringute registrist nähtuvalt kehtivat detailplaneeringut antud alal pole. 2013. a
kehtestatud üldplaneeringu maakasutuskaardil on mõlemad Kinnistud tähistatud olemasoleva
jäätmekäitluse maana, tumelillaga (OJ). Tegemist on kinnistu juhtotstarbe määramisega 2013. a
kehtinud PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 tähenduses (üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve),
mitte aga PlanS § 292 kohase ORMO asukohavalikuga (kõnealune säte nägi ette, et ORMO – olulise
ruumilise mõjuga objekti - asukoht valitakse üldplaneeringu alusel ja asukoha valikul tuleb kaaluda
mitut võimalikku asukohta). PlanS v.r 31 sätestas, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga
määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või
kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Põhisuundade määramine ei ole võrdsustatav ORMO
(ORME) asukoha määramisega.
7
28. Seega, kuigi üldplaneeringu kohaselt on tegemist jäätmekäitluse maaga (tootmismaa üks eriliike), ei
piisa sellest, et täidetud oleks PlanS § 95 lg 1 tingimus, mis annab aluse eriplaneeringu koostamise
kohustusest vabanemiseks. Pelgalt üldplaneeringujärgse üldise juhtotstarve (antud juhul
jäätmekäitlusmaa) määramine ei ole piisav, et väita või järeldada, et ORME asukoht on määratud.
29. Üldplaneering ei näe ette Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutele uue ohtlike jäätmete põletustehase
rajamist, rääkimata sellest, et asukohavalikut oleks ORMO (kehtiva PlanS kohaselt ORME) asukoha
määramisele vajalikul viisil kaalutud.
30. Keskkonnakompleksloa menetluses läbi viidav KMH ei saa asendada KSH hindamist, mida seadusandja
on ette näinud ORME rajamiseks ette nähtud eriplaneeringu koostamisel läbi viidavale KSH-le,
rääkimata sellest, et see saaks asendada asukohavalikut. ORME asukohavalikust ei vabasta ka võimalik
argumentatsioon, et tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskompleksiga. On fakt, et tegemist on uue
käitlusviisi lisamisega, mis kuulub ORME nimekirja (varasemalt ei tegeletud ORME nimekirja kuuluva
tegevusega). Vastasel juhul saaks igast olemasolevast tööstusterritooriumist kujundada uue ORME
asukoha ilma nõutavat menetlust läbi viimata ja seda pelgalt argumentatsioonil, et see oli juba
varasemalt tööstusterritoorium, millel saab tegevusi laiendada soovitud viisil.
31. Ehitusõiguse tasandil on põhiprobleemiks asjaolu, et tegevust kavandatakse ellu viia ehitusloata ja
kasutusloata
32. KMH programmist nähtuvalt on võetud käsitlus, et põletusseadme olemasolevasse angaari
paigaldamisel ei toimu ehitus- ja lammutustöid, millest järeldub, et ka ehitusloa taotlust ei kavatseta
esitada ja naabreid ning seega ka asjakohaseid ametiasutusi (Päästeamet, TTJA, Transpordimaet)
ehitusloa menetlusse ei kaasata. Seega erapooletud järelevalveorganid ka ei kontrolli, kas ohtlike
jäätmete põletamine angaaris vastab ehituslikust ja tehnilisest, sh tuleohutusaspektides ja
lennuohutuse seisukohalt nõuetele või mitte.
33. Kavandatava tegevuse näol on tegemist EhS § 4 lg 3 p 3 ja 4 tähenduses ümberehitamisega, mida on
lubamatu ellu viia ehitusloata ja põletustehast käitama asuda kasutusloata (lisaks EhS-il ka THS § 89).
Kui kohtupraktikas (vt nt Tallinna Halduskohtu asi 3-18-842) on peetud ümberehitamiseks ainuüksi
sanitaartehnika ja kütteallika paigaldamist, siis ohtlike jäätmete põletusseadmete paigaldamine
kvalifitseerub kindlasti ümberehitamiseks. Keskkonnakompleksloa muudatus ja selle raames läbi viidav
KMH ei asenda ehitus- ja kasutusloa menetlust ning keskkonnakompleksloa muudatus ei anna
ehitusõiguslikku alust angaari kasutuselevõtmiseks põletustehasena.
III Kavandatava tegevusega seotud laiemad probleemid
34. Eelviidatud THS, JäätS, EhS ja PlanS nõuete eiramisel jäävad tegemata elu- ja looduskeskkonna ohutust,
turvalisust ja heaolu puudutavad uuringud ja analüüsid. Kaalumata jäävad asukohaalternatiivid ning
sellega seoses ka küsimus, kas riigi suurima ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks on sobivaim
asukoht just Tartus ja just Eplerile kuuluv Ravila 77 kinnistul (mille läheduses on nii elu- kui
sotsiaalhooned). Kas otse Tallinna lennujaama kõrvale uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine on
põhjendatud ja parim võimalik valik? Keskkonda paratamatult koormavas jäätmekäitlussektoris sellise
tegevuse lubamine ei ole kuidagi põhjendatud ning muudab kehtiva õigusliku regulatsiooni sisutuks.
35. Lisaks tõstatub küsimus antud sektoris tegutsevate ettevõtete ebavõrdses kohtlemises – kas see, et üks
ettevõte on nõukogude ajal rajatud põletustehase hooneid omandades saanud „jala ukse vahele“,
tõesti tähendab seda, et ta saab võimaluse ilma koormavate planeerimis- ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamismenetlusteta nn lihtsustatud korras laiendada oma käitlustegevust piiramatult,
saades nii selgelt konkurentsieelise. Leiame, et arvestada tuleb kõikide selles sektoris tegutsevate
8
ettevõtete huvide ja võimalustega, tagamaks võrdsed konkurentsitingimused ettevõtjatele. Ka Ragn-
Sells AS on ohtlike jäätmete käitleja, mistõttu on ta konkurendina mõjutatud olukorrast, kus
konkureerivale käitlejale luuakse põhjendamatult seadusest leebemad võimalused ohtlike jäätmete
käitlemiseks. Rae valda rajatav uus põletustehas asub aga Ragn-Sells AS-i Suur-Sõjamäe 31A
territooriumi vahetus läheduses, mistõttu on Ragn-Sells AS seal toimuvast puudutatud.
36. Teisalt on muidugi küsimus laiemalt avalikkuse ja kohalike elanike kaasamises ja taluvuskoormuses -
kuigi Tartu külje all on alates 1990. aastast olnud põletustehas ja seal on seni toimunud aastas kuni
2000 tonni ohtlike jäätmete töötlemine, ei tähenda, et sealsed elanikud peaksid olema ilma kohase
menetluseta nõus antud piirkonna muutmisega Eesti suurimaks ohtlike jäätmete käitlemise keskuseks.
37. Oluline on ka see, et Epleri põletustehaste rajamisel kohast planeeringumenetlust ja KSH-d läbi viimata
luuakse väärpraktika, kus tööstushoonest saab kujundada uue ORME tegevuskoha ilma nõutavat
menetlust läbi viimata ja seda pelgalt argumentatsioonil, et see oli juba varasemalt
tööstusterritoorium, millel saab tegevusi laiendada soovitud viisil.
IV Selgitustaotluse küsimused
38. Selgitustaotlusega saadav sisend on vajalik Keskkonnaametile, saamaks hinnangut, kas KeÜS § 49 lg 4
ja 55 kohane vajalik planeering keskkonnakomplekslubade muutmiseks on antud juhul olemas või
mitte, samuti selles osas, milliseid ametiasutusi kaasata keskkonnakompleksloa menetlusse
kooskõlastajatena. Samuti on sisend vajalik nii Tartu linnale kui Rae vallale kohaste
planeerimismenetluste ja ehitus- ja kasutusloa menetluste läbiviimiseks.
39. Arvestades, et Rahandusministeeriumi ülesandeks on planeerimisalase tegevuse korraldamine
üldisemalt, samuti on Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks ning
kohaliku eriplaneeringu heakskiitjaks, palume Rahandusministeeriumilt hinnangut, kas kahe uue
ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mis peaks rahuldama üle-eestilisi vajadusi, on Eestis
tõepoolest võimalik ilma kohast (eri)planeerimismenetlust läbi viimata ning pelgalt ühe äriettevõtte
huvidest lähtuvalt. Sellega seoses palun Rahandusministeeriumil selgitada järgnevat:
1) Arvestades, et Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 ja Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele
kavandatavad ohtlike jäätmete põletustehased kvalifitseeruvad PlanS § 95 kohaselt ORME-ks, kas
nende rajamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ja kas läbi tuleb viia
keskkonnamõjude strateegiline hindamised?
2) Kas Epleri kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine Tartusse Ravila tn 77 kinnistule
on lubatav ilma eriplaneeringut läbi viimata otse 2021. a kehtestatud üldplaneeringu alusel või 2005.
a kehtestatud detailplaneeringu alusel?
3) Kas üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendab eriplaneeringut ja ORME
asukoha kaalumise vajadust? Kas jäätmekäitluse maa juhtfunktsioon Rae valla üldplaneeringus
annab aluse järelduseks, et ORME asukoht on üldplaneeringus määratud ja vabastab PlanS § 95 lg 1
alusel eriplaneeringu koostamise kohustusest?
4) Kas olukorras, kus üldplaneeringus on ära märgitud vaid olemasoleva ORME asukoht, ent ei ole
kaalutud ORME asukohta ega ette nähtud ka uue ORME rajamist ega kaalutud uue ORME
asukohavalikut, on võimalik lugeda uue ORME asukoht määratuks PlanS § 95 lg 1 kohaselt?
5) Kui ORME asukoht on määratud PlanS § 95 lg 1 kohaselt üldplaneeringuga, kas sellisel juhul on
võimalik ORME rajada projekteerimistingimuste alusel (PlanS §125 lg 5 kohaldades) või tuleb ORME
rajamisel igal juhul läbi viia vähemalt detailplaneeringu menetlus (PlanS § 125 lg 1 p 4)?
40. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt palume hinnangut, kas Rae valda uue põletustehase
rajamine on võimalik ehitus- ja kasutusloata ning kas Tartu uue põletustehase rajamisel võiks kohase
9
planeeringu asemel “pääseda” projekteerimistingimustega. Sellega seonduvalt palume vastata
järgmistele küsimustele:
1) Kas ORME rajamine on võimalik projekteerimistingimuste alusel EhS § 27 kohaselt?
2) Kas Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase rajamine on võimalik
EhS § 27 kohaselt projekteerimistingimuste alusel, pelgalt olemasolevatele planeeringutele
tuginedes (st eriplaneeringu menetlust ja/või uut detailplaneeringu menetlust läbi viimata)?
3) Olemasolevasse angaari põletusseadme paigaldamine, mille tulemusena muutub täielikult
varasema hoone kasutusotstarve ning uueks funktsiooniks saab ohtlike jäätmete põletamine (st
ORME funktsiooniga ehitis) – millega on tegemist EhS § 4 tähenduses? Kas tegemist on
ümberehitamisega?
4) Kas Epleri poolt Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatav uue põletustehase rajamine
on võimalik ilma ehitus- ja kasutusloa menetlust läbi viimata?
41. Keskkonnaministeeriumilt palun seisukohta, kas küsimuses, mida Epler seostab üle-eestilise ohtlike
jäätmete käitlusprobleemi lahendamise vajadusega, oleks kohane kaaluda riigi eriplaneeringu
algatamist (PlanS § 27 lg 1 viide jäätmemajanduse valdkonnale). Toimiva ohtlike jäätmete kogumis– ja
käitlusvõrgustiku olemasolu eest hoolitsemine on riigi ülesanne. Kui Kunda tehase sulgemisega
seonduvalt vajab ohtlike jäätmete käitlemine uut lahendust, siis seda lahendust tuleks otsida riiklikul
tasandil ning kaaluda läbi erinevad võimalikud asukohad üle riigi. Kui tegemist on tõepoolest riigi
tasemel probleemiga ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse osas, ei ole seda kohane lahendada ühe
eraettevõtja huvidest lähtuvalt, kaasamata menetlusse riigi tasandi otsustajaid ja avalikkust. Praegune
plaan rajada uued tehased Tartusse ja Rae valda ei oma strateegilist tausta, vaid lähtub ühe ettevõtja
huvist ja käepärastest võimalustest. Samuti palume selgitust seonduvalt KeÜS ja THS-i kui
keskkonnaalaste õigusaktide normide kohaldamise ja tõlgendamisega. Sellega seonduvalt palun
Keskkonnaministeeriumilt selgitust järgnevatele küsimustele:
1) Arvestades, et Epleri uute ohtlike jäätmete põletustehaste rajamisega soovitakse lahendada
üleriigilist ohtlike jäätmete käitlusprobleemi, kas tegemist on küsimusega, mis tuleks lahendada riigi
eriplaneeringuga?
2) Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Tartu uue põletustehase
rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kas
Tartu LV hinnang, et 2005. a detailplaneeringust piisab, on õige? Kui olemasolev(ad) planeering(ud)
pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni
muu asjakohane menetlus?
3) Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Rae valda uue põletustehase
rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kui
olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue
detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus?
4) Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Tartusse Ravila tn 77 rajatava uue hoone näol, millesse
paigaldatakse uus põletusseade (aastane tootmisvõimsus 15 000 t) on tegemist uue
jäätmepõletustehasega?
5) Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel asuvasse hoonesse
põletusseadme (aastane tootmisvõimsus 3 200 t) paigaldamisel on tegemist uue
jäätmepõletustehasega?
6) Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase
asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud?
7) Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatava
põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud?
42. Palun selgitustaotlusele vastata e-postiaadressil:
[email protected]
10
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
____________________
Vandeadvokaat Triin Biesinger
11