dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Märgukiri/ selgitustaotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 25. veebruar 2022
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ (adressaat)
Viit
1.15-5/2022/1506-1
Registreeritud
25. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LINKLaw OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ülle Reidi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ehituse valdkond, Ehitus- ja elamuosakond)
Lahendamise tähtaeg
27. märts 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf71 KB
  • 📎Selgitustaotlus.RahMin.KeM.MKM.Epler.FIN.asice512 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Triin Biesinger <[email protected]> Saadetud: 23.02.2022 15:55 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: MÄRGUKIRI / SELGITUSTAOTLUS seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad Käesolevaga edastan Teile Ragn-Sells AS-i esindajana märgukirja/selgitustaotluse seonduvalt AS-i Epler &amp; Lorenz poolt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega. Lugupidamisega Triin BiesingerVandeadvokaat | Attorney-at-Law | PartnerAdvokaadibüroo LINKLaw OÜ Telliskivi 60/2, Tallinn 10412 &#43;372 520 5143 &#43;372 600 4490 &#43;372 600 4366Käesoleva e-kirja sisu on konfidentsiaalne, järgnevalt lingilt leiate üksikasjad | This email is confidential, follow the link for full details Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Teadmiseks: Keskkonnaamet; Rae vald; Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 23.02.2022 MÄRGUKIRI / SELGITUSTAOTLUS seonduvalt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega Ragn-Sells AS (registrikood 10306958) on Advokaadibüroo LINKLaw klient. Allakirjutanu esindab klienti seonduvalt AS-i Epler & Lorenz (edaspidi Epler) poolt Tartu linna ja Rae valda kavandatavate uute ohtlike jäätmete põletustehastega, mis seonduvad keskkonnakompleksloa nr KKL/317497 (Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus, edaspidi Tartu OJKK) ja keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-52415 (Tallinna ohtlike jäätmete kogumiskeskus Rae vallas, edaspidi Tallinna OJKK) muutmistaotlustega. I SISSEJUHATAVALT 1.1 Epleri taotlus Eesti suurima ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks Tartusse 1. Eplerile kuuluval Ravila 75a kinnistul Tartus paiknevad Epleri käitatava ohtlike jäätmete käitluskeskuse ohtlike jäätmete vastuvõtuhoone ja jäätmepõletustehas, kus toimub ohtlike jäätmete põletamine. Põletustehas rajati 1990. aastal ning algselt toimus selles vaid õlijäätmete põletamine. 2005. a alustati olemasoleva tehase rekonstrueerimisega, et põletada seal ka muid ohtlikke jäätmeid. Kehtiva keskkonnakompleksloa kohaselt on Tartu OJKK-s lubatud ohtlikke jäätmeid põletada maksimaalselt 2000 t aastas. Ravila 77 kinnistu läänepoolses osas paiknevad Tartu OJKK tavajäätmete sorteerimishoone ning kompostimisväljak. Muid hooneid Ravila 77 kinnistul hetkel ei asu. 2. Epler, tuues põhjenduseks, et Kunda Nordic Tsement AS on lõpetanud ohtlike jäätmete põletamise ja tekkinud on üleriigiline ohtlike jäätmete käitlusvõimsuse probleem ning sellega seonduvalt on vajadus Tartus põletusvõimsust tõsta (KMH aruande1 lk 5), kavatseb rajada Ravila 77 kinnistule uue, Eesti suurima ohtlike jäätmete põletustehase. KMH aruandest nähtuva kohaselt likvideerib Epler Ravila 75a kinnistul asuva senise jäätmepõletustehase, seejuures olemasolev põletusseade demonteeritakse ja viiakse üle Tallinna OJKK-sse. Ravila 77 kinnistu idapoolsele osale püstitatakse aga täiesti uus ohtlike jäätmete põletustehas. Olemasoleva põletustehase hoonesse paigaldatakse purusti jäätmekütuse valmistamiseks ehk muutub täielikult senise põletustehase funktsioon. Kõrvalkinnistule rajatav uus põletustehas on 7,5 korda võimsam kui varasem ja suudaks aastas ära põletada 15 000 tonni ohtlikke jäätmeid aastas. 3. Keskkonnaamet on algatanud Tartu OJKK keskkonnakompleksloa muutmise menetluse2 ja 28.01.2021. a keskkonnamõjude hindamise. Tänaseks on toimunud KMH aruande avalikustamine ning KMH aruanne on esitatud 2021. a detsembris Keskkonnaametile heakskiitmiseks. 1 KMH aruandega seonduva menetlus nähtav siit: https://eteenus.keskkonnaamet.ee/26803634; KMH aruande viimane, st 2021. a detsembris heakskiitmiseks esitatud versioon on kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistrist. 2 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=epler&proceedi ng_nr=&permit_nr=&register_date_start=&register_date_end=&proceeding_id=10158 1 4. Paralleelselt keskkonnakompleksloa muutmistaotlusega esitas Epler Ravila 77 kinnistule ohtlike jäätmete käitlushoone püstitamiseks ehitusloa taotluse nr 2011271/18499, milles Epler mõistab, et tegemist on uue põletushoone rajamisega. Ehitusloa taotlus tagastati Tartu Linnavalitsuse (edaspidi Tartu LV) poolt puuduste kõrvaldamiseks. 1.2 Epleri taotlus uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks Rae valda 5. Epler opereerib olemasolevat jäätmekäitluskeskust ka vahetult Tallinna lennujaama külje all Rae vallas aadressil Suur-Sõjamäe tn 37/39 (tegemist on 2 erineva kinnistuga – Suur-Sõjamäe 37 kinnistu otstarve on jäätmehoidla maa 100% ja Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa). Tallinna OJKK valmis 1998. aastal ning see on mõeldud ohtlike jäätmete kogumiseks, töötlemiseks, pakendamiseks ning vaheladustamiseks. Ohtlike jäätmete põletamist pole seal varasemalt toimunud. Epler taotleb 01.10.2019. a taotluses keskkonnakompleksloa muutmise kaudu3 õigust käitises põletada kuni 3 200 t ohtlikke jäätmeid, mille tarvis soovitakse käitises asuvasse angaari installeerida Tartu jäätmepõletustehasest demonteeritav jäätmepõletusseade. Lisaks taotletakse käideldavate ohtlike jäätmete koguse suurendamist perspektiivselt kuni 40 000 tonnini aastas (käesoleval hetkel 28 000 t/a). 6. Keskkonnaamet on 04.11.2019. a algatanud keskkonnakompleksloa muutmise menetluse ja KMH hindamise ning on 08.06.2021. a nõuetele vastavaks tunnistanud KMH programmi. 1.3 Käesoleva pöördumise ajend 7. Ettevõtte esindajad on meedia kaudu ja ka ametlikus infovahetuses eksitanud avalikkust ja ametkondi ja sellega seoses on mitmed isikud, ametkonnad ja organisatsioonid väljendanud muret seonduvalt Epleri kavandatava tegevusega, mh kuidas on kavandatava tegevuse puhul tagatud keskkonnaohtude minimeerimine, asjakohane strateegiline lähenemine ning seadusele nõutavate ja senistele praktikatele vastava menetluse läbiviimine. All on mõned neist välja toodud4. 8. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leidis Tartu OJKK menetluses oma 08.12.2020 kirjas Keskkonnaametile, et Kunda tehase sulgemisega seonduv ohtlike jäätmete käitlusprobleem vajab lahendamist riigi tasandil ja sellise mahuga rajatis tuleb kavandada üleriigilises plaanis, mitte lähtudes ühe ettevõtja huvist. Ka leiab EKO, et üle 15 aasta tagasi kehtestatud detailplaneeringu alusel ei saa uut tehast rajada ning läbi tuleks viia eriplaneeringu menetlus. 9. Keskkonnaministeerium on Tartu OJKK KMH menetluses 06.09.2021. a kirjas nr 7-12/21/1168-5 KMH aruande pinnalt toonud välja järgmise olulise tähelepaneku: „Kuna kavandatavaks tegevuseks on võimsama ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mis nõuab uue hoone püstitamist eraldi kinnistule, siis võib tegemist olla olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Seetõttu palume KMH aruandes välja tuua, kas uus käitis võib kuuluda planeerimisseaduse kohase olulise ruumilise mõjuga ehitise alla ning selgitada, miks ei olnud kavandatavale tegevusele vajalik koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ning läbi viia selle keskkonnamõju strateegilist hindamist.“ 10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet märgib Tallinna OJKK KMH programmi avalikustamise menetluses, et „Ohtlike jäätmete põletusseadet ja selle käitamist tuleb KMH programmis käsitleda kui suure olulise mõjuga objekti, kuid hetkel seda KMH programmis selliselt käsitletud ei ole.“ 11. Kokkuvõtlikult seisneb Tartusse ja Rae valda rajatavate Epleri uute põletustehaste probleem järgnevas: 3 https://kotkas.envir.ee/permits/public_application_view?represented_id=&search=1&applicant=epler&proceedi ng_nr=&permit_nr=&register_date_start=&register_date_end=&proceeding_id=6818 4 Vt lisaks ka Tartu linnavolikogu liikme Kristina Kallase 11.11.2021 esitatud vastuväited Tartu KMH menetluses. 2 • Tartusse rajatava uue ohtlike jäätmete põletustehase näol on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega (ORME), mille rajamiseks on vajalik eriplaneering. Epler kavatseb kõnealuse põletustehase rajada ilma eriplaneeringuta ja tugineda 2005. a detailplaneeringule5, mis uue põletustehase rajamist ette ei näe. Uue põletustehase rajamist ei näe ette ka üldplaneering. Planeeringu asemel loodab Epler uue tehase rajada pelgalt ehitusloa alusel, vajalikku planeeringut koostamata. • Ka Rae valda otse Tallinna lennujaama kõrvale kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase näol on tegemist ORMEga, mille rajamiseks puudub eriplaneering, samuti ei näe põletustehast ette üldplaneering. Antud alal puudub ka kehtiv detailplaneering. Veelgi enam, tegevust kavandatakse ellu viia ka ilma ehitusloata ja kasutusloata. 12. Paraku on jäänud ülalviidatud tähelepanujuhtimised läbiviidavates menetlustes asjakohaste järelmiteta ning Epler koostöös KHM aruande koostajaga leiab üha uusi põhjendusi (vt nt Tartu KMH aruande lk 63-65 ja 85), miks ei pea kohast menetlust läbi viima. Kuigi Keskkonnaamet ei tohi keskkonnaluba muuta enne, kui on veendunud asjakohase planeeringu olemasolus, lükkab Keskkonnaamet vastutuse kohase planeerimisdokumendi olemasolu osas kohalikule omavalitsusele6. Tartu Linnavalitsus ei näe probleemi7, et eriplaneeringut ei ole ning peab kavandatavat ehitustegevust võimalikuks 2005. a detailplaneeringu alusel. Rae valda kavandatava põletustehase puhul ei ole ORME probleemi üldse veel teadvustatudki. Nii liiguvad mõlema taotluse menetlused paratamatult suunas, et olulise ruumilise mõjuga tegevust võimaldatakse seadusi eirates ja kohast planeerimismenetlust läbi viimata. II Tartu uue ohtlike jäätmete põletustehasega seotud olulisemad probleemid 13. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 49 lg 4 ja 55 kohaselt ei anta keskkonnaluba enne vastava tegevuse jaoks vajaliku planeeringu kehtestamist. Seega ei tohiks ka Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa muudatust teha enne, kui on kehtestatud vajalik planeering, mis taotletavat tegevust võimaldab. Uut põletustehast ettenägevat planeeringut aga ei eksisteeri. Keskkonnaamet lähtub Tartu LV väärhinnangust, et vajalik planeering on olemas, kuivõrd 2005. a detailplaneeringust piisab. Sellega seoses on tehtud põhimõtteline viga ning keskkonnamõjusid on hakatud hindama enne, kui on läbi viidud kohane keskkonnamõjude strateegiline hindamine, selgitamaks välja sobiv asukoht uuele tehasele. 14. Epleri kavandatavat uut põletustehast ei saa rajada eriplaneeringuta ning 2005. a detailplaneeringu alusel, kuna: 1) Tegemist on uue põletustehasega kavandamisega olemasoleva põletustehase naaberkinnistule, mille tarbeks ehitatakse uus hoone ja installeeritakse täiesti uus põletusseade. Tegemist on uue hoone püstitamisega EhS ja PlanS tähenduses (EhS § 4 lg 1, PlanS § 95 lg 1, § 125 lg 1) ning uue jäätmepõletustehasega THS tähenduses (THS § 86, 89, 90). Tegemist ei ole olemasoleva ehitise laiendamisega ega pelgalt põletusseadme asendamisega. 2) Uue põletustehase rajamise näol on tegemist ORME-ga, mille rajamise aluseks saab olla eriplaneering (PlanS § 95 lg 1 ja 2, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 7). Eriplaneering puudub. 5 Tartu Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 967 kehtestatud "Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering" 6 Keskkonnaamet viitab oma 07.01.2021 vastuses, et otsustuse eriplaneeringu algatamise kohta teeb kohalik omavalitsus 7 Tartu Linnavalitsus teatab 29.01.2021. a vastuskirjas, et kavandatav tegevus toimub Ravila tn 77 kinnistu osas kehtiva, Tartu Linnavalitsuse 14.06.2005 korraldusega nr 967 kehtestatud "Ravila 75 krundi ja lähiala detailplaneering" alusel, kättesaadav KOTKAS-est menetluse M-110085 alt dokumendi nr DM-110085-35 3 3) Kehtiv üldplaneering (sh ka KMH menetluse ajal kehtestatud uus 07.10.2021 üldplaneering) ei näe ette uue ORME rajamist Ravila tn 77 kinnistule. Uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamist (ja selle asukohavalikut) Ravila 77 kinnistule pole üldplaneeringu tasandil kunagi kaalutud. See, et kehtiv üldplaneering mainib ära, et antud maa-alal tegutseb juba varasemast ohtlike jäätmete käitlusettevõte, ei tähenda, et sellega oleks uue põletustehase asukohavalikut kaalutud üldplaneeringu tasandil (st PlanS § 75 lg 1 p 4, § 95 lg 1 kohaselt). Sh ei ole uues üldplaneeringus antud alal määratud ka üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi PlanS § 75 lg 1 p 18 tähenduses. 4) Ka varasem, Epleri viidatud 1999. a üldplaneering ei anna alust uue põletustehase rajamiseks, kuivõrd ka selles ei nähtud ette uue põletustehase rajamist ega kaalutud põletustehase asukohta. 1999. a üldplaneering näeb Ravila 75 kinnistule ette ohtlike jäätmete kogumispunkti maa, kus jäätmete lõplikku ümbertöötlemist ei toimu (vt 1999. a üldplaneeringu seletuskirja p 7.28, kus sõnaselgelt on välistatud lõppkäitlus ehk põletus). Jäätmete põletamine ei ole jäätmete kogumine, vaid lõppkäitlus (vrdl JäätS § 14 ja 17). Seega ei saa kogumispunkti asukoha kaalumine asendada põletustehase asukoha kaalumist, kuna tegemist on oluliselt erinevate tegevustega ning erinevalt kogumispunktist kvalifitseerub ORMEks ja olulise mõjuga objektiks just põletustehas. 5) 2005. a detailplaneering küll kehtib, ent see ei näe ette uue põletustehase rajamist Ravila 77 krundile. Detailplaneering näeb ette Ravila 77 kinnistule vaid ladustushoone (mitte põletushoone) rajamise. Detailplaneeringu seletuskirja p 3.11 käsitleb keskkonnatingimusi ning seal on toodud: „Planeeritavale jäätmete ladustamishoonele, mis on kavandatud krundi Ravila 77 lääneosasse, esitatud keskkonnatingimused on kirjeldatud peatükis 3.7.2.“Ehitustehnilised nõuded jäätmete ladustamishoonele”. Teistele hoonetele ei ole planeeringuga seatud keskkonnatingimusi.“ Detailplaneering räägib vaid 2000 t ohtlike jäätmete põletamisest Ravila 75 kinnistul ega räägi selle laiendamisest (vt seletuskirja p 3.2). 16 aastat tagasi kehtestatud detailplaneering ei ole enam ka aja- ja asjakohane, kuivõrd detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Ohtlike jäätmete põletustehast ei saa rajada 16 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringu alusel, mis ei näe ette ühtegi tingimust (sh ehituslikke ja keskkonnatingimusi) sellise tehase rajamise osas. Tegemist on uue ohtlike jäätmete põletustehasega 15. Keskkonnakompleksloa muutmise menetluses ja ka KMH aruandes üritatakse tekitada väärarusaama, et tegemist on pelgalt põletusseadme asendamisega/väljavahetamisega ja seega ei ole justkui tegemist uue põletustehasega. Antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus olemasolevas põletustehases (Ravila 75a) oleks plaanis põletusseade välja vahetada ja olemasolevat tehast pisut renoveerida. Plaanis on kõrvalkinnistule (Ravila 77) ehitada täiesti uus hoone ja panna sinna täiesti uus põletusseade, mis on senises põletustehases olnud põletusseadmest 7,5 korda võimsam. 16. Ohtlike jäätmete põletustehase näol on tegemist jäätmekäitluskohaga JäätS § 19 lg 1 mõttes, mille asukoht peab JäätS § 19 lg 5 kohaselt olema määratud PlanS sätestatud korras. Tööstusheite seaduse (THS) § 86 lg 1 kohaselt on jäätmepõletustehas jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline kompleks või seade, mis on ette nähtud tahkete või vedelate jäätmete termiliseks töötlemiseks. THS § 89 lg 1 kohaselt on tehase rajamine tehase asukoha määramine, põletatavate jäätmete liigi määramine ning tehase projekteerimine ja ehitamine. THS § 90 näeb seejuures ette tehase asukoha valiku kriteeriumid. Seega näeb nii JäätS kui ka THS ette jäätmepõletustehase puhul asukoha valimise kohustuse. 17. Ohtlike jäätmete põletustehas on PlanS ja Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 mõttes ORME. 8 Seal on toodud: „Ohtlike jäätmete kogumiskeskuses ei toimu üldjuhul jäätmete lõplikku ümbertöötlemist, kogumiskeskused on orienteeritud eelkõige jäätmete kogumise ja transpordi organiseerimisele olles abistavaks ja koordineerivaks vahelüliks ohtlike jäätmete tekitajate ja nende töötlejate vahel.“ 4 PlanS § 95 lg 1 kohustab kohalikku omavalitsust koostama ORME püstitamiseks eriplaneeringu. PlanS § 95 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. PlanS § 95 lg 8 kohaselt on kohaliku omavalitsuse eriplaneering ORME ehitusprojekti koostamise alus. Erandina ei ole ORME püstitamiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine kohustuslik ainult juhul, kui ORME asukoht on üldplaneeringus määratud (ehk asukoht on valitud PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt üldplaneeringuga). Kehtiv õigus ei võimalda nö tavalise detailplaneeringu (PlanS ptk 8) alusel ORME ehitamist, rääkimata projekteerimistingimuste alusel ORME ehitamisest, mille suunas KMH aruandest nähtuvalt Epler tüürib (vt KMH aruande lk 82, vastus Tartu LV 10.11.2021 kirjale). Kehtiv detailplaneering ega üldplaneering ei näe ette uue ORME rajamist Ravila 77 kinnistule. Tartu LV ei pea aga vajalikuks eriplaneeringut algatamist, viidates olemasolevale detailplaneeringule, mis on linna hinnangul piisav, ning väites, et tegemist ei uue põletustehasega. 18. KMH aruandest ja loa muutmise taotluse materjalidest nähtuvalt üritatakse mööda minna seadusest tulenevast eriplaneeringu nõudest ning olemasoleva põletustehase võimsuse suurendamise ja „uue põletusseadme Ravila tn 77 paigutamise“ argumendi varjus saavutada ehitusloa ja keskkonnaloa muutmise menetluse kaudu Eesti suurima ohtlike jäätmete käitlustehase rajamise. Ollakse seisukohal, et eriplaneeringu menetlusest „päästab“ enne PlanSi jõustumist kehtestatud detailplaneering, mis antud alale üldise ehitusõiguse ja tootmismaa funktsiooni ette näeb. Mingit probleemi ei nähta selles, et kehtivas detailplaneeringus pole sõnagi juttu planeeringualale ega ka konkreetselt Ravila 77 kinnistule uue põletustehase rajamisest. Pärast uue, 07.10.2021. a üldplaneeringu kehtestamist (st pärast KMH algatamist!), üritatakse jõulisemalt tugineda argumentatsioonile, et ORME asukoht on määratud üldplaneeringuga ehk esineb PlanS § 95 lg 1 erand (vt KMH aruanne lk 82), jättes tähelepanuta selle, et uus üldplaneering nimetab küll ära olemasoleva jäätmekäitluskeskuse tegutsemise antud alal, kuid ei näe ette uue jäätmepõletustehase (st uue ORME) rajamist antud alale, rääkimata sellest, et teostatud oleks ORME asukoha valiku kaalumist, nagu PlanS § 75 lg 1 p 4 ette näeb. Lisaks sellele ei näe uus üldplaneering ette ORME rajamiseks ühtegi kasutus- ja ehitustingimust, mis võiks asendada eri- või detailplaneeringut ning mille alusel oleks võimalik ORME-t rajada. See, et üldplaneering mainib ehitustingimusena parima keskkonnatehnoloogia rakendamist, ei ole mõistagi piisav. Ka ei ole antud juhul mingit võimalust eriplaneeringu (ja ka detailplaneeringu) kohustuse eiramiseks PlanS § 125 lg 5 ja EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimuste kaudu, mis näib olevat Epleri kavatsus (KMH aruande lk 82-83). 19. Antud juhul on vaidlusküsimuseks uue põletustehase rajamise planeerimisõiguslik alus ja asukohavalik. Küsimus ei selles, kas juba varasemast tegutsevate jäätmekäitlushoonete asukoht oleks valitud kehtivate normidele vastavalt. Epler kavatseb rajada uue põletustehase, st uue ORME, tegemist on uue hoonega EhS ja PlanS mõttes ning uue põletustehasega JäätS ja THS mõttes, seejuures suureneb oluliselt (st 7,5 korda) põletatavate ohtlike jäätmete maht, mistõttu on oluliselt mõjutatud tegevus, mille tõttu ohtlike jäätmete põletustehas ORMEks kvalifitseerub. 20. See, et 1990. a otsustati ilma tänapäevase kaalumiseta rajada Ravila 75a kinnistule õlipõletustehas, ei anna alust kohase menetluseta 2022. a rajada Ravila 77 ehk kõrvalkinnistule 7,5 korda suuremat uut ohtlike jäätmete põletustehast. Ka tagasiulatuva jõu puudumise argumendil ei saa võimaldada 2005. a detailplaneeringu alusel uue ORME rajamist, mida ei näe ette detailplaneering ja mille asukohavalikut ei ole kehtiva õiguse normide kohaselt teostatud. Kui täna võimaldatakse „juba varemalt kujunenud jäätmekäitluskoha asukoha“ argumendil rajada Tartu linna Ravila tn 77 kinnistule uus Eesti suurim ohtlike jäätmete põletustehase, siis tekib küsimus, kas nt 7 aasta pärast võiks sinna ilma eriplaneeringut (ja ka uut detailplaneeringut) tegemata rajada kogu Euroopa vajadusi katva ohtlike jäätmete põletustehase ja seda ainuüksi argumendil, et selles kohas juba toimub 1990ndatest alates ohtlike jäätmete põletamine? Kohtupraktika ei toeta uue põletustehase rajamist eriplaneeringuta 5 21. Ehitustegevus toimub EhS ja PlanS alusel. Ehitus- ja planeerimisõiguse seisukohalt on uue põletustehase ehitamise näol tegemist uue ehitise rajamisega. ORME definitsioon lähtub ehitise mõistest. Ükski õigusnorm ega kohtupraktika ei toeta väidet, et kuna rajatav ehitis saab olema osa olemasolevast jäätmekäitlusettevõttest, siis ei ole tarvis eriplaneeringut. Jäätmepõletuskäitise (THS § 6) koosseisu võivad küll kuuluda erinevad hooned, ent see ei tähenda seda, et uusi hooneid saaks rajada olemasolevaid EhS ja PlanS nõudeid eirates. Keskkonnakompleksloa menetluses läbi viidud või viidav KMH ei saa asendada KSH hindamist, mida seadusandja on ette näinud ORME rajamiseks ette nähtud eriplaneeringu koostamisel läbi viidavale KSH-le, rääkimata sellest, et see saaks asendada ORME asukohavalikut. Puudub kehtiv (sh rakenduslik) õigusnorm, mis võimaldaks uue ORME rajada eriplaneeringuta argumendil, et uus ohtlike jäätmete põletustehas rajatakse „väljakujunenud asukohta“. 22. KMH aruande lk-l 65 on viidatud kavandatava tegevuse õigustamisel Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2015 lahendile haldusasjas nr 3-13-1397. Seejuures jäetakse tähelepanuta, et seal oli tegemist hoopis teistsugust olukorraga - ORME (Saarema sadam) asukoht oli juba varasemalt üldplaneeringus paika pandud ja seejuures oli selle asukohta kaalutud erinevate alternatiivide vahel, sh on kohtuotsuses on toodud: „Seejuures nähtub üldplaneeringu seletuskirjast, et sadama asukohavalikut on põhjendatud mitme võimaliku asukoha kontekstis ning selgitatud, et sadama asukoha määramisel on lähtutud maakonnaplaneeringust.“ Saaremaa sadama ja Epleri põletustehase kaasustes on veel mitu põhimõttelist erinevust: 1) Tartusse kavandatava ohtlike jäätmete põletustehase asukohavalikut ei ole kaalutud ühegi üldplaneeringuga. 1999. a üldplaneeringus on seejuures selgelt toodud, et see pole ohtlike jäätmete lõppkäitluskohaks, vaid üksnes kogumiseks. 2) Sadama kaasuses laiendati sadama funktsiooni, aga ei ehitatud uut sadamat. Antud juhul ehitatakse uus ja palju võimsam tehas(ehoone) kõrvalkinnistule. 3) Sadama kaasuses vastuvõetavate laevade mahutavus ei suurenenud (vt otsuse p 10), Epleri puhul aga ohtlike jäätmete põletusmaht suureneb 7,5 korda. Ka rõhutas kohus, et seni juba kaalutud asukohaga ORME puhul tuleb ORME funktsioonide laiendamisel tagada avalikkuse piisav kaasamine planeeringuprotsessi ning läbi viidi detailplaneeringu menetlus (st ei tulnud kõne alla, et tegevus oleks ellu viidud üldse ilma uue planeeringumenetluseta, nagu antud juhul). III Rae valda kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehasega seotud olulisemad probleemid 23. Tartu olemasolevast põletustehasest demonteeritava põletusseadme kavatseb Epler üle viia Tallinna OJKK-sse, kus seni ohtlike jäätmete põletamisega ega ka muude ORME-ks kvalifitseeruvate tegevustega ei ole tegeletud. Seejuures on Epleril plaanis Tallinna lennujaama kõrvale uue põletustehase rajamine ilma kohase planeerimismenetluseta, aga ka ilma ehitus- ja kasutusloa menetluseta. Uue põletustehase rajamist üritatakse käsitleda pelgalt olemasolevasse angaari põletusseadme paigutamisena. 24. Seda kinnitab KMH programmist nähtuv9. Programmi lk 6 on toodud: “Tegevuse eesmärk on käesoleval hetkel Tartus, Ravila 75A käitises paikneva ohtlike jäätmete põletusseadme paigaldamine Suur- Sõjamäe tn 37/39 kinnistutel asuvasse jäätmekäitluskompleksi, ohtlike jäätmete põletamine ning seeläbi soojusenergia tootmine.“ KMH programmi lk 17 on toodud: “Kehtivas üldplaneeringus on kavandatava tegevuse ala märgitud kui jäätmekäitluse maa. Sellest lähtuvalt ei ole Rae Vallavalitsus algatanud Suur-Sõjamäe 39 kinnistu eriplaneeringut ning keskkonnamõju strateegilist hindamist – asukoht on üldplaneeringus määratud.” KMH programmi lk 32 „Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutel ehitus- ja lammutustöid ei kavandata.“ 9 Kättesaadav Keskkonnaameti dokumendiregistrist, kahjuks ei ole kättesaadav avalikult KOTKAS-e kaudu 6 Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Tallinna OJKK paiknemine vahetult lennujaama kõrval 25. Esmalt tuleb silmas pidada, et nii nagu Tartu uue põletustehasegi puhul, on ka Rae valda kavandatava põletusseadme paigaldamise näol THS § 86 mõttes tegemist uue põletustehase rajamisega, kuivõrd põletusseade on põletustehase keskne element ja seda pole varem Tallinna OJKK-s olnud. Ka on siin asjakohased THS § 89 ja 90 tulenevad põhimõtted, sh tehase asukohavalik ja tehase rajatuks lugemine alles kasutusloa väljastamisega. Keskkonnakompleksloa muutmisel tuleb siingi lähtuda KeÜS §49 lg 4 ja 55, seega ei tohiks Keskkonnaamet siingi keskkonnaloa muudatust enne teha, kui eriplaneering on kehtestatud. 26. Planeeringute tasandil on Rae valda uue põletustehase rajamisega seotud järgmised probleemid: 1) Kuna Tallinna OJKK koosseisus ei ole varem ohtlikke jäätmeid põletatud, on tegemist uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamisega (THS § 86), mis on ORME, mille rajamist ei näe ette üldplaneering ning puudub nõutav eriplaneering. Antud alal puudub ka kehtiv detailplaneering. 2) Ohtlike jäätmete põletustehase rajamist (asukohavalikut) Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutele pole kunagi kaalutud (PlanS § 95 lg 1 ja THS § 89, 90 nõuete rikkumine). 3) Epler koostöös KMH programmi koostajaga tugineb sellele, et kehtiv üldplaneering näeb ette jäätmekäitluse maa juhtfunktsiooni, mistõttu on ORME asukoht üldplaneeringuga nende hinnangul määratud. Paraku ei saa üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendada eriplaneeringut ja põletustehase asukoha kaalumist. See ei ole PlanS § 95 lg 1 mõttega kooskõlas. Üldplaneeringus on juhtotstarve määratud senise tegevuse alusel, ent jäätmete põletamisega ei ole seal varasemalt tegeletud. Erinevalt muudest jäätmekäitlusliikidest kvalifitseerub ORMEks ja olulise mõjuga objektiks just põletustehas, mitte aga nt varasem jäätmete kogumine ja vaheladustamine. 27. Rae valla planeeringute registrist nähtuvalt kehtivat detailplaneeringut antud alal pole. 2013. a kehtestatud üldplaneeringu maakasutuskaardil on mõlemad Kinnistud tähistatud olemasoleva jäätmekäitluse maana, tumelillaga (OJ). Tegemist on kinnistu juhtotstarbe määramisega 2013. a kehtinud PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 tähenduses (üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve), mitte aga PlanS § 292 kohase ORMO asukohavalikuga (kõnealune säte nägi ette, et ORMO – olulise ruumilise mõjuga objekti - asukoht valitakse üldplaneeringu alusel ja asukoha valikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta). PlanS v.r 31 sätestas, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Põhisuundade määramine ei ole võrdsustatav ORMO (ORME) asukoha määramisega. 7 28. Seega, kuigi üldplaneeringu kohaselt on tegemist jäätmekäitluse maaga (tootmismaa üks eriliike), ei piisa sellest, et täidetud oleks PlanS § 95 lg 1 tingimus, mis annab aluse eriplaneeringu koostamise kohustusest vabanemiseks. Pelgalt üldplaneeringujärgse üldise juhtotstarve (antud juhul jäätmekäitlusmaa) määramine ei ole piisav, et väita või järeldada, et ORME asukoht on määratud. 29. Üldplaneering ei näe ette Suur-Sõjamäe tn 37/39 kinnistutele uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamist, rääkimata sellest, et asukohavalikut oleks ORMO (kehtiva PlanS kohaselt ORME) asukoha määramisele vajalikul viisil kaalutud. 30. Keskkonnakompleksloa menetluses läbi viidav KMH ei saa asendada KSH hindamist, mida seadusandja on ette näinud ORME rajamiseks ette nähtud eriplaneeringu koostamisel läbi viidavale KSH-le, rääkimata sellest, et see saaks asendada asukohavalikut. ORME asukohavalikust ei vabasta ka võimalik argumentatsioon, et tegemist on olemasoleva jäätmekäitluskompleksiga. On fakt, et tegemist on uue käitlusviisi lisamisega, mis kuulub ORME nimekirja (varasemalt ei tegeletud ORME nimekirja kuuluva tegevusega). Vastasel juhul saaks igast olemasolevast tööstusterritooriumist kujundada uue ORME asukoha ilma nõutavat menetlust läbi viimata ja seda pelgalt argumentatsioonil, et see oli juba varasemalt tööstusterritoorium, millel saab tegevusi laiendada soovitud viisil. 31. Ehitusõiguse tasandil on põhiprobleemiks asjaolu, et tegevust kavandatakse ellu viia ehitusloata ja kasutusloata 32. KMH programmist nähtuvalt on võetud käsitlus, et põletusseadme olemasolevasse angaari paigaldamisel ei toimu ehitus- ja lammutustöid, millest järeldub, et ka ehitusloa taotlust ei kavatseta esitada ja naabreid ning seega ka asjakohaseid ametiasutusi (Päästeamet, TTJA, Transpordimaet) ehitusloa menetlusse ei kaasata. Seega erapooletud järelevalveorganid ka ei kontrolli, kas ohtlike jäätmete põletamine angaaris vastab ehituslikust ja tehnilisest, sh tuleohutusaspektides ja lennuohutuse seisukohalt nõuetele või mitte. 33. Kavandatava tegevuse näol on tegemist EhS § 4 lg 3 p 3 ja 4 tähenduses ümberehitamisega, mida on lubamatu ellu viia ehitusloata ja põletustehast käitama asuda kasutusloata (lisaks EhS-il ka THS § 89). Kui kohtupraktikas (vt nt Tallinna Halduskohtu asi 3-18-842) on peetud ümberehitamiseks ainuüksi sanitaartehnika ja kütteallika paigaldamist, siis ohtlike jäätmete põletusseadmete paigaldamine kvalifitseerub kindlasti ümberehitamiseks. Keskkonnakompleksloa muudatus ja selle raames läbi viidav KMH ei asenda ehitus- ja kasutusloa menetlust ning keskkonnakompleksloa muudatus ei anna ehitusõiguslikku alust angaari kasutuselevõtmiseks põletustehasena. III Kavandatava tegevusega seotud laiemad probleemid 34. Eelviidatud THS, JäätS, EhS ja PlanS nõuete eiramisel jäävad tegemata elu- ja looduskeskkonna ohutust, turvalisust ja heaolu puudutavad uuringud ja analüüsid. Kaalumata jäävad asukohaalternatiivid ning sellega seoses ka küsimus, kas riigi suurima ohtlike jäätmete põletustehase rajamiseks on sobivaim asukoht just Tartus ja just Eplerile kuuluv Ravila 77 kinnistul (mille läheduses on nii elu- kui sotsiaalhooned). Kas otse Tallinna lennujaama kõrvale uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine on põhjendatud ja parim võimalik valik? Keskkonda paratamatult koormavas jäätmekäitlussektoris sellise tegevuse lubamine ei ole kuidagi põhjendatud ning muudab kehtiva õigusliku regulatsiooni sisutuks. 35. Lisaks tõstatub küsimus antud sektoris tegutsevate ettevõtete ebavõrdses kohtlemises – kas see, et üks ettevõte on nõukogude ajal rajatud põletustehase hooneid omandades saanud „jala ukse vahele“, tõesti tähendab seda, et ta saab võimaluse ilma koormavate planeerimis- ja keskkonnamõjude strateegilise hindamismenetlusteta nn lihtsustatud korras laiendada oma käitlustegevust piiramatult, saades nii selgelt konkurentsieelise. Leiame, et arvestada tuleb kõikide selles sektoris tegutsevate 8 ettevõtete huvide ja võimalustega, tagamaks võrdsed konkurentsitingimused ettevõtjatele. Ka Ragn- Sells AS on ohtlike jäätmete käitleja, mistõttu on ta konkurendina mõjutatud olukorrast, kus konkureerivale käitlejale luuakse põhjendamatult seadusest leebemad võimalused ohtlike jäätmete käitlemiseks. Rae valda rajatav uus põletustehas asub aga Ragn-Sells AS-i Suur-Sõjamäe 31A territooriumi vahetus läheduses, mistõttu on Ragn-Sells AS seal toimuvast puudutatud. 36. Teisalt on muidugi küsimus laiemalt avalikkuse ja kohalike elanike kaasamises ja taluvuskoormuses - kuigi Tartu külje all on alates 1990. aastast olnud põletustehas ja seal on seni toimunud aastas kuni 2000 tonni ohtlike jäätmete töötlemine, ei tähenda, et sealsed elanikud peaksid olema ilma kohase menetluseta nõus antud piirkonna muutmisega Eesti suurimaks ohtlike jäätmete käitlemise keskuseks. 37. Oluline on ka see, et Epleri põletustehaste rajamisel kohast planeeringumenetlust ja KSH-d läbi viimata luuakse väärpraktika, kus tööstushoonest saab kujundada uue ORME tegevuskoha ilma nõutavat menetlust läbi viimata ja seda pelgalt argumentatsioonil, et see oli juba varasemalt tööstusterritoorium, millel saab tegevusi laiendada soovitud viisil. IV Selgitustaotluse küsimused 38. Selgitustaotlusega saadav sisend on vajalik Keskkonnaametile, saamaks hinnangut, kas KeÜS § 49 lg 4 ja 55 kohane vajalik planeering keskkonnakomplekslubade muutmiseks on antud juhul olemas või mitte, samuti selles osas, milliseid ametiasutusi kaasata keskkonnakompleksloa menetlusse kooskõlastajatena. Samuti on sisend vajalik nii Tartu linnale kui Rae vallale kohaste planeerimismenetluste ja ehitus- ja kasutusloa menetluste läbiviimiseks. 39. Arvestades, et Rahandusministeeriumi ülesandeks on planeerimisalase tegevuse korraldamine üldisemalt, samuti on Rahandusministeerium riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks ning kohaliku eriplaneeringu heakskiitjaks, palume Rahandusministeeriumilt hinnangut, kas kahe uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine, mis peaks rahuldama üle-eestilisi vajadusi, on Eestis tõepoolest võimalik ilma kohast (eri)planeerimismenetlust läbi viimata ning pelgalt ühe äriettevõtte huvidest lähtuvalt. Sellega seoses palun Rahandusministeeriumil selgitada järgnevat: 1) Arvestades, et Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 ja Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatavad ohtlike jäätmete põletustehased kvalifitseeruvad PlanS § 95 kohaselt ORME-ks, kas nende rajamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ja kas läbi tuleb viia keskkonnamõjude strateegiline hindamised? 2) Kas Epleri kavandatava uue ohtlike jäätmete põletustehase rajamine Tartusse Ravila tn 77 kinnistule on lubatav ilma eriplaneeringut läbi viimata otse 2021. a kehtestatud üldplaneeringu alusel või 2005. a kehtestatud detailplaneeringu alusel? 3) Kas üldplaneeringujärgne jäätmekäitlusmaa juhtfunktsioon asendab eriplaneeringut ja ORME asukoha kaalumise vajadust? Kas jäätmekäitluse maa juhtfunktsioon Rae valla üldplaneeringus annab aluse järelduseks, et ORME asukoht on üldplaneeringus määratud ja vabastab PlanS § 95 lg 1 alusel eriplaneeringu koostamise kohustusest? 4) Kas olukorras, kus üldplaneeringus on ära märgitud vaid olemasoleva ORME asukoht, ent ei ole kaalutud ORME asukohta ega ette nähtud ka uue ORME rajamist ega kaalutud uue ORME asukohavalikut, on võimalik lugeda uue ORME asukoht määratuks PlanS § 95 lg 1 kohaselt? 5) Kui ORME asukoht on määratud PlanS § 95 lg 1 kohaselt üldplaneeringuga, kas sellisel juhul on võimalik ORME rajada projekteerimistingimuste alusel (PlanS §125 lg 5 kohaldades) või tuleb ORME rajamisel igal juhul läbi viia vähemalt detailplaneeringu menetlus (PlanS § 125 lg 1 p 4)? 40. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt palume hinnangut, kas Rae valda uue põletustehase rajamine on võimalik ehitus- ja kasutusloata ning kas Tartu uue põletustehase rajamisel võiks kohase 9 planeeringu asemel “pääseda” projekteerimistingimustega. Sellega seonduvalt palume vastata järgmistele küsimustele: 1) Kas ORME rajamine on võimalik projekteerimistingimuste alusel EhS § 27 kohaselt? 2) Kas Epleri poolt Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase rajamine on võimalik EhS § 27 kohaselt projekteerimistingimuste alusel, pelgalt olemasolevatele planeeringutele tuginedes (st eriplaneeringu menetlust ja/või uut detailplaneeringu menetlust läbi viimata)? 3) Olemasolevasse angaari põletusseadme paigaldamine, mille tulemusena muutub täielikult varasema hoone kasutusotstarve ning uueks funktsiooniks saab ohtlike jäätmete põletamine (st ORME funktsiooniga ehitis) – millega on tegemist EhS § 4 tähenduses? Kas tegemist on ümberehitamisega? 4) Kas Epleri poolt Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatav uue põletustehase rajamine on võimalik ilma ehitus- ja kasutusloa menetlust läbi viimata? 41. Keskkonnaministeeriumilt palun seisukohta, kas küsimuses, mida Epler seostab üle-eestilise ohtlike jäätmete käitlusprobleemi lahendamise vajadusega, oleks kohane kaaluda riigi eriplaneeringu algatamist (PlanS § 27 lg 1 viide jäätmemajanduse valdkonnale). Toimiva ohtlike jäätmete kogumis– ja käitlusvõrgustiku olemasolu eest hoolitsemine on riigi ülesanne. Kui Kunda tehase sulgemisega seonduvalt vajab ohtlike jäätmete käitlemine uut lahendust, siis seda lahendust tuleks otsida riiklikul tasandil ning kaaluda läbi erinevad võimalikud asukohad üle riigi. Kui tegemist on tõepoolest riigi tasemel probleemiga ohtlike jäätmete käitlusvõimekuse osas, ei ole seda kohane lahendada ühe eraettevõtja huvidest lähtuvalt, kaasamata menetlusse riigi tasandi otsustajaid ja avalikkust. Praegune plaan rajada uued tehased Tartusse ja Rae valda ei oma strateegilist tausta, vaid lähtub ühe ettevõtja huvist ja käepärastest võimalustest. Samuti palume selgitust seonduvalt KeÜS ja THS-i kui keskkonnaalaste õigusaktide normide kohaldamise ja tõlgendamisega. Sellega seonduvalt palun Keskkonnaministeeriumilt selgitust järgnevatele küsimustele: 1) Arvestades, et Epleri uute ohtlike jäätmete põletustehaste rajamisega soovitakse lahendada üleriigilist ohtlike jäätmete käitlusprobleemi, kas tegemist on küsimusega, mis tuleks lahendada riigi eriplaneeringuga? 2) Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Tartu uue põletustehase rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kas Tartu LV hinnang, et 2005. a detailplaneeringust piisab, on õige? Kui olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus? 3) Arvestades KeÜS §-des 49 lg 4 ja 55 toodut, kas Keskkonnaamet saab Rae valda uue põletustehase rajamiseks keskkonnakompleksloa muudatuse teha pelgalt olemasolevate planeeringute alusel? Kui olemasolev(ad) planeering(ud) pole piisav(ad), siis kas läbi tuleb viia eriplaneeringu või uue detailplaneeringu menetlus või mõni muu asjakohane menetlus? 4) Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Tartusse Ravila tn 77 rajatava uue hoone näol, millesse paigaldatakse uus põletusseade (aastane tootmisvõimsus 15 000 t) on tegemist uue jäätmepõletustehasega? 5) Arvestades THS §-s 86 lg 1 toodut, kas Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutel asuvasse hoonesse põletusseadme (aastane tootmisvõimsus 3 200 t) paigaldamisel on tegemist uue jäätmepõletustehasega? 6) Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Tartusse Ravila tn 77 kinnistule kavandatava uue põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud? 7) Kas THS §-de 89 ja 90 kohaselt on Rae valda Suur-Sõjamäe 37/39 kinnistutele kavandatava põletustehase asukoha valik olemasolevate planeeringutega tehtud? 42. Palun selgitustaotlusele vastata e-postiaadressil: [email protected] 10 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Vandeadvokaat Triin Biesinger 11
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel