Kristen Michael
Riigikogu
[email protected] Meie 23.02.2022 nr 2-1/2022/1490
Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE)
muudatusettepanek
Austatud Kristen Michael
Vabariigi Valitsus esitas 20.09.2021 Riigikogule ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu menetluses eelnõu 430 SE, edaspidi eelnõu). Eelnõu
läbis esimese lugemise 27.10.2021.
Oleme tuvastanud vajaduse muuta eelnõu täpsemaks, mistõttu pöördume Teie poole ettepanekuga
teha eelnõus järgmised muudatused:
1) majandus- ja taristuministri 03.02.2021 kirjas nr 2-2/21-0352/873 välja pakutud punktiga 3
kavandatav ehitusseadustiku § 1139 lõige 1 muudatuse selgitus asendatakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
Selgitus:
Muudatus on vajalik, sest EhS eelnõu § 1139 lõikes 2 on sätestatud alused, mille järgi pädev asutus
konkureerivaid taotlusi hindab. Kui kõik esitatud taotlused vastavad lõikes 2 esitatud tingimustele
ja puuduvad muud seaduses sätestatud hoonestusloa algatamise keeldumise alused, siis loetakse
neid konkureerivateks taotlusteks ja nende suhtes algatab pädev asutus hoonestusloa menetluse
konkursi korras. Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletavale ala kohta esitatud
rohkem kui üks hoonestusloa taotlus ja nendest vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ainult üks
taotlus, siis algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis vastab lõikes 2 sätestatud
tingimustele. Vajadusel peab pädev asutus andma ka nendele taotlejatele, kes on esitanud oma
hoonestusloa menetluse alustamise taotluse alates 25.maist 2017. a. kuni ehitusseadustiku
12. peatüki 3. jao jõustumist võimaluse esitada täiendavaid andmeid.
2) majandus- ja taristuministri 03.02.2021. a. kirjas nr 2-2/21-0352/873 välja pakutud punktiga 5
kavandatav ehitusseadustiku § 11310 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui on esitatud mitu käesoleva seaduse § 1139 lõike 2 nõutele vastavat konkureerivat taotlust
ei tee pädev asutus käesoleva seadustiku § 1139 lõikes 4 sätestatud otsust ja korraldab 60 päeva
jooksul taotluste hindamise tulemuste kinnitamisest arvates konkureerivate taotluste esitajate
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
vahel konkursi enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).“.
Selgitus:
Muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõike 1 sõnastuses, et konkureerivate taotluste esitajate vahel
viiakse konkurss läbi kirjaliku enampakkumise teel. Ei ole otstarbekas kitsendada enampakkumise
läbiviimise põhimõtet selliselt, et seda saab läbi viia ainult kirjaliku enampakkumisega.
3) majandus- ja taristuministri 03.02.2021 kirjas nr 2-2/21-0352/873 välja pakutud punktidega 6
ja 7 kavandatava ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-i 251 muudetakse
ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Alates 25. maist 2017. a. kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni esitatud
hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud menetlus- ja
materiaalõiguse normide kohaselt, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud
teisiti.
Selgitus:
Muudatus on vajalik, sest sellega kohaldatakse edasiulatuvalt teatud olulisi uusi norme ja
tagatakse võrdset kohtlemist juba praegu pooleli olevate hoonestusloa menetluste suhtes ning uute
konkureerivate hoonestuslubade menetlemisel. Pooleliolevateks hoonestuslubade taotlusteks
loetakse need taotlused, mis on esitatud pädevale asutusele alates 25. maist 2017. a. kuni
ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni, kuid mille suhtes ei ole toimunud avalikustamist
ega taotluste edasist menetlemist ning uueks hoonestusloa taotluseks loetakse taotlust, mis
esitatakse pärast ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist.
Eelnõus praegu sisalduva rakendussätte sõnastuse kohaselt viiakse kõik uue regulatsiooni
jõustumisel pooleli olevad hoonestuslubade menetlused lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud
õigusaktide menetlus- ja materiaal õiguse kohaselt. Erandina kohaldatakse EhS § 11313 lõiget 2,
mis ütleb, et pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest, kui taotleja või temaga seotud
isiku või ehituse kohta esineb põhjendatud kahtlus, et see ohustab riigi julgeolekut, elutähtsa
teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust.
Käesoleva muudatuse järgi kohaldatakse § 251 lõikes 2 nimetatud juhul osasid eelnõuga
ehitusseadustikku lisatavatest normidest edasiulatuvalt ka pooleli olevate menetluste suhtes, mida
muus osas menetletakse uue seaduse vastuvõtmise hetkel kehtiva veeseaduse (VeeS) redaktsiooni
alusel (RT I, 22.02.2019).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse kohta avaldab pädev asutus teate Ametlikes
Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel pärast
ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumist ning huvitatud isikutel on õigus esitada
ehitusseadustiku §-le 1133 vastav täiendav hoonestusloa taotlus teate avaldamisest 60 päeva
jooksul. Pädeval asutusel on õigus täiendava hoonestusloa taotluse esitamise tähtaega lühendada
ehitusseadustiku § 1137 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.“;
Selgitus:
Kehtiva VeeS § 219 lõikes 4 on ette nähtud 20-päevane tähtaeg konkureeriva hoonestusloa taotluse
esitamiseks. Eelnõu muudatusega nähakse ette 60-päevane tähtaeg (SE 430 järgi uue EhS § 1137
lg 1).
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) paragrahvi 251 lõike 2
lisamine on oluline, et pikendada konkureerivate taotluste esitamise tähtaega, mis on ette nähtud
olukorras, kus pädev asutus avaldab teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise
2 (5)
levikuga päevalehes ja oma veebilehel hoonestusloa algatamise kohta nende taotluse osas, mis on
esitatud alates 25. maist 2017. a kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni ja pärast
teate avaldamist esitatakse konkureerivad taotlused üldjuhul 60 päeva jooksul.
Antud üleminekusätte lisamine ei avalda ebasoodsat tagasiulatuvat mõju hoonestusloa taotluste
esitajatele ega kahjusta menetlusosaliste õigusi, sest sätet kohaldatakse edasiulatuvalt
hoonestusloa taotluste suhtes, mille kohta pole teadet veel avaldatud ja konkureerivate taotluste
esitamiseks tähtaja kulgemine pole alanud. Seniste menetluste puhul on praktikas selgunud, et 20
päevaga ei pruugita jõuda täismahus konkureerivat taotlust ette valmistada ning seetõttu
esitatakse konkureerimise soovi olemasolul väga üldiseid ja pinnapealseid taotluseid, mis võivad
edasises protsessis mõjutada konkursi korraldamise asjaolusid.
60-päevane konkureerivate taotluste esitamise tähtaeg annab riigile avaliku veekogu omanikuna
võimaluse leida piirkonnale parim rakendus mereala kasutusel, teenides sellega avalikku huvi.
Sama paragrahvi lõikega on lisatud ka võimalus, et pädeval asutusel on õigus lühendada teate
avaldamisel taotluse esitamise tähtaega, kuid mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et
taotletud hoonestusloa andmisel puudub teiste ettevõtjate huvi.
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitajad esitavad ehitusseadustiku § 1133
lõike 2 punktides 8–10 sätestatud andmed pädevale asutusele käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel
määratud täiendavate hoonestusloa taotluste esitamiseks antud tähtaja jooksul.
Selgitus:
Lõige 3 sätestab, et pädev asutus peab andma esialgse taotluse esitajale võimaluse esitada
täiendavaid andmeid hoonestusloa taotlustele, mis on esitatud VeeS § 218 lõike alusel alates
25. maist 2017. a kuni ehitusseadustiku 12. peatüki 3. jao jõustumiseni, et viia oma taotlus
vastavusse EhS § 1133 lõikega 2.
EhS § 1133 lõiget 2 on võrreldes kehtiva VeeS § 218 lõikega 2 täiendatud punktidega 8 ja 9 selleks,
et riigil oleks võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja usaldusväärsust. Punkt 8 kohaselt
peab juriidilisest isikust hoonestusloa taotleja esitama enne hoonestusloa menetluse algatamist
teabe äriühingute omanike või mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate kohta.
Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või
omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel
tehing või toiming tehakse. Kehtiva õiguse kohaselt on hoonestusloa taotlejatel kohustus esitada
äriregistris eelpool nimetatud andmed, kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla
täielikud ja asjakohased. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil nn once-only põhimõtte
tagamiseks on oluline, et ettevõtjatelt ei nõutaks andmeid, mida nad juba on kohustatud mõne muu
õigusakti alusel riigile esitama. Seetõttu peab hoonestusloa taotleja kinnitama, et äriregistrile
esitatud andmed omanike ja tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed.
Punkt 9 kohaselt peab hoonestusloa taotleja esitama teabe finantsallikate osas, millega
plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine.
Hoonestusloa taotleja märgib kas plaanitav rahastamine saab olema hoonestusloa taotleja
omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Investori kaasamisel esitab andmed ka
investori kohta. Kui andmed finantseerimisallikate osas hoonestusloa taotlemise menetluse ajal
muutuvad või täienevad, esitab hoonestusloa taotleja need uuesti pädevale asutusele. Teabe
küsimise eesmärgiks menetluse alguses on, et ettevõttel ei tekiks põhjendamatut ootust
hoonestusloa saamiseks, kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi.
Samuti aitab see ära hoida hoonestusloa taotleja poolt ebavajalike kulude tegemise, kui riigil on
ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi.
3 (5)
EhS paragrahv 1133 lõike 2 punkt 10 alusel on hoonestusloa taotleja kohustatud esitama pädeva
asutuse nõudel täiendavaid andmeid seoses hoonestusloa taotlemisega. Samas on sätestatud, et
nõuda saab ainult selliseid täiendavaid andmeid, mis on seotud hoonestusloa taotlusega.
Taotlejad võivad omal soovil lisada taotlusele ka muid andmeid, mida nad peavad hoonestusloa
taotlemisel oluliseks.
Meretuuleparkide omanikud muutuvad elutähtsa teenuse osutajateks, sest elektrituruseaduse § 211
punkt 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja tootja, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem
kui 200MW. Energiajulgeoleku tagamiseks on riigi oluline avalik huvi tagada, et hoonestusloaga
kaetud alal ei oleks elutähtsa teenuse osutajaks isik või isikud, kes on seotud Eesti riigile
ebasõbralike riikidega või kelle tegevust võivad ebasõbralikud riigid mõjutada.
EhSRS § 251 lõike 3 lisamisega muudetakse olulise avaliku huvi tagamiseks hoonestusloa taotluse
menetlemisele kehtivaid reegleid ka pooleliolevas menetluses. Samas taotlejate olukorda
nimetatud muudatus olemuslikult ei muuda, sest haldusmenetluse seaduse §-st 6 ja § 38 lõikest 1
lähtuvalt oli ka VeeS kehtivuse ajal pädeval asutusel uurimispõhimõtte alusel õigus nõuda
taotlejatelt täiendavaid andmeid hoonestusloa menetluses tähtsust omavate asjaolude, sh VeeS §
219 lg-st 5 ja § 223 lg-st 2 tulenevate asjaolude, väljaselgitamise kohta.
(4) Pädev asutus avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates hoonestusloa taotleja ja
taotluse andmed ning täiendavate taotluste ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete
esitamise korra ja tähtaja.
Selgitus:
EhSRS §-i 251 lõike 4 lisamisega nähakse ette andmed, mis tulevad pädeval asutusel enne
hoonestusloa menetluse algatamist Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga
päevalehes ja oma veebilehel avaldatavas teates pooleliolevate hoonestuslubade taotluste
menetluse kohta avaldada. Kuna pädev asutus võib seaduses sätestatud täiendavate ehk
konkureerivate taotluste tähtaega lühendada, siis on vajalik, et teates oleks avaldatud ka
täiendavate taotluste ja sellega seotult algsetele taotlustele lisaandmete esitamise tähtaeg ja kord.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluste menetlemisel esineb veeseaduse § 219
lõikes 5 sätestatud olukord, menetleb pädev asutus taotlusi ehitusseadustiku § 1139 lõigete 2-4
ning ehitusseadustiku § 1139 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimuste ja korra
järgi.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluste puhul esineb ehitusseadustiku § 11310
lõikes 1 sätestatud olukord, korraldab pädev asutus taotluste esitajate vahel konkursi
ehitusseadustiku § 11310 lõigete 1–13 ning ehitusseadustiku § 11310 lõike 15 alusel kehtestatud
määruse järgi. Pädev asutus võib konkursi lõpetada ja jätta hoonestusloa välja andmata, kui
hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad veeseaduse §-s 221 sätestatud asjaolud.“.
Selgitus:
EhSRS-i § 251 lõigete 5 ja 6 lisamisega kohaldatakse pooleliolevates hoonestusloa taotlemise
menetluses konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamisel ja taotluste esitajate vahel
enampakkumise korraldamisel seaduseelnõuga nr 430 SE EhS-i lisatavaid sätteid taotluste
hindamise ja enampakkumise korraldamise kohta. See tähendab, et kui pooleliolevates
hoonestusloa taotlemise menetlustes jõutakse pärast EhS 12. peatüki 3. jao jõustumist
poolelioleva taotluse kohta teate avaldamist ja taotluste menetlemist taotluste hindamise ja
enampakkumise korraldamise etappi, siis kohaldub neile menetlusetappidele juba valdavalt EhS
ja selle alusel vastu võetud normistik.
4 (5)
Põhiolemuselt on taotluste hindamise ja enampakkumise korraldamise tingimused EhS-s jäänud
VeeS-ga samalaadseks, küll on EhS normistik võrreldes VeeS-ga selgem, täpsem ja ettenähtavam,
teenides ühtlasi taotlejate huve. Kuna algsetel hoonestuslubade esitajatel on võimalik pärast EhS
12. peatüki 3. jao jõustumist hoonestusloa taotlemise kohta avaldatud teadet esitada hoonestusloa
menetlusse puutuvaid andmeid, on algsetele ja konkureerivatele hoonestusloa taotlejatele tagatud
ka võrdsed võimalused uue EhS-s sätestatud normistikuga arvestamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Regina Rass
625 6479
[email protected]
5 (5)