dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 23. veebruar 2022
Viit
24.5-6/18-0240/1461
Registreeritud
23. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.5 Transpordiprojektide koordineerimine
Sari
24.5-6 Raudteeprojektide toimikud
Toimik
24.5-6/18-0240
Vastutaja
Triin Orav (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. märts 2022

Failid

  • 📎Koostöö detailplaneeringu koostamisel_MKM.asice916 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Meie 23.02.2022 nr 6-2/39-13 Kommunikatsiooniministeerium Koostöö detailplaneeringu koostamisel Osaühing Rail Baltic Estonia on volitanud Skepast&Puhkim OÜ-d koostama Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse detailplaneeringut. Vallale on esitatud algatamisettepanek koos keskkonnamõju eelhinnangu, seletuskirja ning põhijoonise eskiisiga (kõik kättesaadavad valla kodulehelt). Vald on koostanud lähteseisukohad ja algatamise eelnõu (lisatud). Keskkonnaamet on nõus KSH eelhinnangu järeldustega, mille kohaselt ei ole KSH algatamine tedaoleva informatsiooni põhjal vajalik. Enne algatamist on laekunud maaomanike ettepanekuid kavandatava osas. Ettepanekud on edastatud Rail Baltic Estoniale lahendamiseks. Tuginedes Rail Baltic Estonia 21.02.2022 kirjale nr KV2022-001 esitan detailplaneeringu lähteseisukohad ja algatamise eelnõu (mõlemad kirjale lisatud) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohavõtuks ja ettepanekuteks. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt +372 506 1360 [email protected] ______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312 Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering 01.02.2022 RAIL BALTICA RAPLA PEATUSE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica Rapla peatuse rajamiseks. Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126. Planeeringulahenduse põhimõtted ja puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis: Planeeringulahenduse koostamisel lähtuda algatamisele esitatud kirjeldusest. Planeeringu koostamisel arvestada kehtivate detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega antud ehitusõigusega ja teha vajadusel põhimõttelised ettepanekud varemantud ehitusõiguse muutmiseks. Puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis: Karjamardi detailplaneering (kehtestatud 27.12.2007); Sõerumaa detailplaneering (kehtestatud 28.08.2014; elektroonilised materjalid pole kättesaadavad); Sõerumäe detailplaneering (kehtestatud 27.02.2020; ehitusload 25.05.2021); Sikametsa projekteerimistingimustega antud ehitusõigus üksikelamule (15.03.2021, failid lisatud) Soovituslik on detailplaneeringus käsitleda vahetusse naabrusesse kavandatavat Rail Baltic Rapla infrastruktuuri hoolduspunkti, mille joonised peaks olema koostanud Skepast&Puhkim OÜ ning arvestada TTJA poolt projekteerimistingimustega antud ehitusõigusega (u 7,1 ha pindalaga kõva kattega laoplats, katusealused, töö- ja olmeruumide hooned, rööbasteed ja muud ehitised). Maa-ameti planeeringute kaardi (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud) väljavõte Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad: Päästeamet, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia, Transpordiamet, TTJA, puudutatud võrguvaldajad. Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus. Korralduslikud küsimused Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad vormistamis- ja esitamisnõuded aja jooksul muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudmisi. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering Orienteeruv optimistlik ajakava Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest. aeg tegevus 28.01.2022 algatamisettepaneku esitamine veebruar 2022 halduslepingu sõlmimine algatamiseelne arvamuskorje, veebruar 2022 koostöö Keskkonnaameti ja Transpordiametiga 07.02.2022 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 16.02.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 23.02.2022 algatamine volikogus 02.03.2022 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 11.03.2022 algatamise teate avaldamine valla infolehes „Rapla Teataja“ planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja märts...mai 2022 isikutega juuni 2022 planeeringulahenduse kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 05.07.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 25.07.2022 vastuvõtmine vallavalitsuse korraldusega 27.07.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 12.08.2022 teade valla infolehes „Rapla Teataja“ 11.08.2022 ... 29.08.2022 avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca poolteist kuud ja üks leheteavitus) elluviimise halduslepingu sõlmimine 30.08.2022 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 12.09.2022 kehtestamine vallavalitsuse korraldusega 14.09.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ + 30 päeva vaidlustusaeg Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 OTSUS EELNÕU seisuga 01.02.2022 Rapla _________ 2022 nr Detailplaneeringu algatamine (Rail Baltica Rapla peatus) Rapla vallale esitati 28.01.2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga määratleda Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on detailplaneeringuga osaliselt hõlmatud Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus 66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus 66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja 20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus 66901:001:0728) maaüksused. Olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel kavandatakse moodustada üks täiendav krunt Rail Baltica Rapla peatuse hoone ja väliala tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Rail Baltica Rapla peatuse asukohas põllumajandusmaa. Mullastiku kaardi andmetel on piirkonnas leostunud gleimuld huumushorisondi tüsedusega kuni 30 cm ja perspektiivse boniteediga 46. Kuigi boniteedi hindepunktid on Rapla maakonna keskmisest kõrgemad, ei ole planeeringuala maaüksusi väärtusliku põllumaa hulka arvatud. Üldplaneeringu kohaselt soovitatakse põllumaad hoida kasutuses põllumajandusliku maana, kuid erandjuhtumil võib ka muud kasutust ja maaüksuste jagamist ette näha. Rapla maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike peatuste põhimõttelised asukohad. Rapla peatuse asukoht maakonnaplaneeringus vastab algatamisettepaneku asukohale. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud raudteetrassi kulgemisjoon veel teada, kuid Rail Baltica raudteetrassi rajamist on Rapla valla üldplaneeringus käsitletud kui ühte olulist lüli ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel ja piirkonna logistilise potentsiaali kasutamisel. Seetõttu on algatatav detailplaneering kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega ja suunatud üldplaneeringu elluviimisele. Rapla peatuse rajamine olemasoleva põllumaana tähistatud alale ei kujuta endast üldplaneeringu muutmist. Ei ole teada, et praeguse maakasutuse põlistamine aitaks valla arengule paremini kaasa kui funktsioonimuutus. Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist on kaalutud, kuid Rapla Vallavolikogu hinnangul on selle rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on suunatud üldplaneeringu ühe olulise ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele. Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat hulka küsimusi, küll aga suurendaks üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii omavalitsuse kui riigiasutuste töökoormust ja pikendaks menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra. Põhjendamatute menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega. Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse põhimõttest ning lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja halduskoormust ning lähtub eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust: avaliku kasutusfunktsiooniga hoone kavandamine toob kaasa detailplaneeringu koostamise kohustuse. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lõike 3 kohaselt raudteejaama rajamise korral kohustuslik. Skepast&Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise juhtekspert Eike Riis ja keskkonnaekspert Vivika Väizene on koondanud teabe Rapla peatuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks (Skepast@Puhkim OÜ töö nr 2021_0096 27.01.2022, edaspidi „eehinnang“). Keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole eeldada negatiivse keskkonnamõju ilmnemist planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel. Eeldada on regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevnemisega kaasnevat positiivset mõju majandusele. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel. Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud osaühing Rail Baltic Estonia. Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikele 2, § 33 lõike 2 punktile 4, lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering eesmärgiga sätestada kohaliku raudteepeatuse rajamise tingimused. 1.1. Planeeringuala hõlmab osaliselt Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus 66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus 66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja 20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi (katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus 66901:001:0728) maaüksusi. 1.2. Planeeringuala piirneb Õhtupäikese, Sõõrumaa-Veski, Sõerumäe, Sõerumaa, Sikapõllu, Sikametsa, Sepa, Panga, Männi, Metsataguse ja Karjamardi maaüksustega ning Rapla ümbersõiduga. 1.3. Planeeringuala pindala on u 4,3 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. 1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust. 2. Jätta Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringu koostamise algataja on Rapla Vallavolikogu, menetleja, kehtestaja ning koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, planeerija on osaühing Skepast&Puhkim. 2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Viljandi mnt 17, Rapla linn). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 28.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Enne algatamist peab laekuma veel Keskkonnaameti seisukoht. Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine avaliku kasutusega hoone ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica raudteetrassile kavandatava Rapla kohaliku peatuse rajamiseks. Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusreeglite kohaselt. Algatamise otsus sisaldab teataval määral üldplaneeringu tõlgendamisega kaasnevat kaalutlusvabadust. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Põllumaale raudteepeatuse rajamine sisaldab endas siiski üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, kuna maatulundusmaa hoonestamine on üldplaneeringu kohaselt erandlik võimalus. Üldplaneeringu tingimuste tõlgendamine ja üldplaneeringu muudatuse määratlemine on volikogu pädevuses, mistõttu on vajalik detailplaneeringu algatamine volikogu kaalutletud otsusega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale otseseid rahalisi kohustusi ei kaasne, kuna detailplaneeringu koostamisega seotud kulutuste kandmiseks sõlmitakse arendajaga leping. Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kaudselt kasulik, kuna Rapla linna vahetusse naabrusesse moodustatakse üksikelamuala, kuhu elama asuvad inimesed vajavad teenuseid Rapla linnas. Otsus sisaldab menetlusliigi kaalutletud valikut. Kaaluda on üldplaneeringut järgiva ja üldplaneeringut muutva menetlusliigi vahel. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlus vältab orienteeruvalt 5 kuud, millele lisandub koostööle ja võimalike keerukuste lahendamiseks vajalik aeg. Planeeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana on nii vallale, riigiametitele kui arendajale oluliselt koormavam kui üldplaneeringut järgiv, kuna vajalikke menetlustoiminguid on rohkem. Täiendavate menetlustoimingute ülevaade on tabelis. lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg KOV, planeerija või KSH eelhinnangu koostamine 1...4 nädalat ekspert PlanS § 142 lg 6 KSH eelhinnangu Keskkonnaamet 30 päeva kooskõlastamine dp algatamine volikogu KOV (volikogu) PlanS § 142 lg 2 3...4 nädalat otsusega lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg dp eelnõu vastuvõtmine, KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat avaliku väljapaneku teavitus dp eelnõu avalik KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva väljapanek dp eelnõu avaliku 1 nädal väljapaneku tulemuste KOV PlanS § 83 (kui teavitus on arutelu tehtud varem) dp vastuvõtmine volikogu KOV (volikogu) PlanS § 86 lg 1 3...4 nädalat otsusega dp avalik väljapanek KOV PlanS § 135 lg 5 16 päeva 60 päeva, mida dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5 võib pikendada kuni 90 päevani dp kehtestamine volikogu KOV (volikogu) PlanS § 91 lg 1 3...4 nädalat otsusega kokku 10 kuud Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusaeg on vähemalt 10 kuu võrra lühem kui üldplaneeringut muutva menetluse korral. Üldplaneeringut muutva menetluse puhul on toiminguid rohkem ja osapooli enam, mistõttu on väga tõenäoline, et tegelik ajakulu tuleb üldplaneeringut muutva menetluse korral veelgi suurem. Menetlusliigi õige valik aitab kujundada omavalitsuse mainet ja tagab menetluse vastavuse hea halduse põhimõtetele. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela, vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus /.../ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus /.../ (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui: /.../ 4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.; /.../ (21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. § 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine /.../ (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; 2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; /.../ 5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; 6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel