Majandus- ja Meie 23.02.2022 nr 6-2/39-13
Kommunikatsiooniministeerium
Koostöö detailplaneeringu koostamisel
Osaühing Rail Baltic Estonia on volitanud Skepast&Puhkim OÜ-d koostama Rail Baltica Rapla
kohaliku peatuse detailplaneeringut. Vallale on esitatud algatamisettepanek koos keskkonnamõju
eelhinnangu, seletuskirja ning põhijoonise eskiisiga (kõik kättesaadavad valla kodulehelt). Vald on
koostanud lähteseisukohad ja algatamise eelnõu (lisatud). Keskkonnaamet on nõus KSH
eelhinnangu järeldustega, mille kohaselt ei ole KSH algatamine tedaoleva informatsiooni põhjal
vajalik. Enne algatamist on laekunud maaomanike ettepanekuid kavandatava osas. Ettepanekud on
edastatud Rail Baltic Estoniale lahendamiseks.
Tuginedes Rail Baltic Estonia 21.02.2022 kirjale nr KV2022-001 esitan detailplaneeringu
lähteseisukohad ja algatamise eelnõu (mõlemad kirjale lisatud) Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohavõtuks ja ettepanekuteks.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
______________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering
01.02.2022
RAIL BALTICA RAPLA PEATUSE
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD
Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded
Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica Rapla peatuse rajamiseks.
Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.
Planeeringulahenduse põhimõtted ja puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:
Planeeringulahenduse koostamisel lähtuda algatamisele esitatud kirjeldusest.
Planeeringu koostamisel arvestada kehtivate detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega
antud ehitusõigusega ja teha vajadusel põhimõttelised ettepanekud varemantud ehitusõiguse
muutmiseks. Puudutatud ehitusõigus kontaktvööndis:
Karjamardi detailplaneering (kehtestatud 27.12.2007);
Sõerumaa detailplaneering (kehtestatud 28.08.2014; elektroonilised materjalid pole kättesaadavad);
Sõerumäe detailplaneering (kehtestatud 27.02.2020; ehitusload 25.05.2021);
Sikametsa projekteerimistingimustega antud ehitusõigus üksikelamule (15.03.2021, failid lisatud)
Soovituslik on detailplaneeringus käsitleda vahetusse naabrusesse kavandatavat Rail Baltic Rapla
infrastruktuuri hoolduspunkti, mille joonised peaks olema koostanud Skepast&Puhkim OÜ ning
arvestada TTJA poolt projekteerimistingimustega antud ehitusõigusega (u 7,1 ha pindalaga kõva
kattega laoplats, katusealused, töö- ja olmeruumide hooned, rööbasteed ja muud ehitised).
Maa-ameti planeeringute kaardi (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud) väljavõte
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering
Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad:
Päästeamet, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia, Transpordiamet, TTJA, puudutatud
võrguvaldajad.
Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui
on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja
odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus.
Korralduslikud küsimused
Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:
Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013”:
Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina.
Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele
võivad vormistamis- ja esitamisnõuded aja jooksul muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudmisi.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering
Orienteeruv optimistlik ajakava
Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale
ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada
või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja
kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest.
aeg tegevus
28.01.2022 algatamisettepaneku esitamine
veebruar 2022 halduslepingu sõlmimine
algatamiseelne arvamuskorje,
veebruar 2022
koostöö Keskkonnaameti ja Transpordiametiga
07.02.2022 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil
16.02.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil
23.02.2022 algatamine volikogus
02.03.2022 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“
11.03.2022 algatamise teate avaldamine valla infolehes „Rapla Teataja“
planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja
märts...mai 2022
isikutega
juuni 2022 planeeringulahenduse kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste
sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse
korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)
05.07.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)
25.07.2022 vastuvõtmine vallavalitsuse korraldusega
27.07.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“
12.08.2022 teade valla infolehes „Rapla Teataja“
11.08.2022 ... 29.08.2022 avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca
poolteist kuud ja üks leheteavitus)
elluviimise halduslepingu sõlmimine
30.08.2022 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)
12.09.2022 kehtestamine vallavalitsuse korraldusega
14.09.2022 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“
+ 30 päeva vaidlustusaeg
Lähteseisukohtade koostaja:
Cerly-Marko Järvela
Rapla vallaarhitekt
+372 506 1360
OTSUS
EELNÕU
seisuga 01.02.2022
Rapla _________ 2022 nr
Detailplaneeringu algatamine (Rail Baltica Rapla peatus)
Rapla vallale esitati 28.01.2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga määratleda
Rail Baltica Rapla kohaliku peatuse rajamiseks vajalikud tingimused. Taotluse kohaselt on
detailplaneeringuga osaliselt hõlmatud Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus
66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus
66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee
L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja
20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi
(katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus
66901:001:0728) maaüksused. Olemasolevate katastriüksuste ümberkruntimise teel
kavandatakse moodustada üks täiendav krunt Rail Baltica Rapla peatuse hoone ja väliala
tarbeks ja vähemalt üks täiendav transpordimaa krunt.
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on Rail Baltica Rapla peatuse asukohas
põllumajandusmaa. Mullastiku kaardi andmetel on piirkonnas leostunud gleimuld
huumushorisondi tüsedusega kuni 30 cm ja perspektiivse boniteediga 46. Kuigi boniteedi
hindepunktid on Rapla maakonna keskmisest kõrgemad, ei ole planeeringuala maaüksusi
väärtusliku põllumaa hulka arvatud. Üldplaneeringu kohaselt soovitatakse põllumaad hoida
kasutuses põllumajandusliku maana, kuid erandjuhtumil võib ka muud kasutust ja maaüksuste
jagamist ette näha.
Rapla maakonnaplaneeringuga on kavandatud nii kiirraudteetrassi rajamine kui ka kohalike
peatuste põhimõttelised asukohad. Rapla peatuse asukoht maakonnaplaneeringus vastab
algatamisettepaneku asukohale. Üldplaneeringu koostamise ajal ei olnud raudteetrassi
kulgemisjoon veel teada, kuid Rail Baltica raudteetrassi rajamist on Rapla valla
üldplaneeringus käsitletud kui ühte olulist lüli ettevõtlust soosiva keskkonna loomisel ja
piirkonna logistilise potentsiaali kasutamisel. Seetõttu on algatatav detailplaneering kooskõlas
üldplaneeringu põhilahendusega ja suunatud üldplaneeringu elluviimisele. Rapla peatuse
rajamine olemasoleva põllumaana tähistatud alale ei kujuta endast üldplaneeringu muutmist.
Ei ole teada, et praeguse maakasutuse põlistamine aitaks valla arengule paremini kaasa kui
funktsioonimuutus.
Üldplaneeringut muutva planeeringumenetluse kohaldamist on kaalutud, kuid Rapla
Vallavolikogu hinnangul on selle rakendamine antud juhul kohatu, kuna detailplaneering on
suunatud üldplaneeringu ühe olulise ruumilise arengu põhimõtte elluviimisele.
Üldplaneeringut muutva menetluse korral ei lahendata tavamenetlusega võrreldes suuremat
hulka küsimusi, küll aga suurendaks üldplaneeringut muutev menetlus oluliselt nii
omavalitsuse kui riigiasutuste töökoormust ja pikendaks menetlusaega vähemalt 10 kuu võrra.
Põhjendamatute menetlustoimingute läbiviimine ei ole kooskõlas haldusmenetluse seadusega.
Detailplaneeringu algatamisega üldplaneeringut järgivana juhindub omavalitsus hea halduse
põhimõttest ning lahendab asja mõistlikult, tekitades võimalikult vähe ebamugavusi ja
halduskoormust ning lähtub eesmärgipärasusest ja efektiivsuse põhimõtetest.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb üldplaneeringust: avaliku kasutusfunktsiooniga
hoone kavandamine toob kaasa detailplaneeringu koostamise kohustuse.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõikes 1 loetletud alused. Eelhinnangu andmine on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lõike 3 kohaselt raudteejaama rajamise
korral kohustuslik.
Skepast&Puhkim OÜ keskkonnamõju hindamise juhtekspert Eike Riis ja keskkonnaekspert
Vivika Väizene on koondanud teabe Rapla peatuse keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks
(Skepast@Puhkim OÜ töö nr 2021_0096 27.01.2022, edaspidi „eehinnang“).
Keskkonnatingimuste ja võimalike mõjude analüüsi põhjal ei ole eeldada negatiivse
keskkonnamõju ilmnemist planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel. Eeldada on
regionaalse ühendatuse ja piirkondade konkurentsivõime tugevnemisega kaasnevat positiivset
mõju majandusele.
Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 alusel sätestatakse vajalikud
keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju ärahoidmiseks detailplaneeringu
elluviimisel.
Detailplaneeringu algatamine sisaldab endas üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, mistõttu
planeeringu algatab Rapla Vallavolikogu. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla
Vallavalitsus, detailplaneeringust on huvitatud osaühing Rail Baltic Estonia.
Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125
lõikele 2, § 128 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §
11 lõikele 2, § 33 lõike 2 punktile 4, lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt
Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering eesmärgiga sätestada kohaliku
raudteepeatuse rajamise tingimused.
1.1. Planeeringuala hõlmab osaliselt Sulupere külas Sõerumaa-Veski (katastritunnus
66904:003:0996), Sõerumaa (katastritunnus 66901:001:0148), Panga (katastritunnus
66904:003:0520), Metsataguse (katastritunnus 66904:003:0128), 6690023 Sõerumäe-Alu tee
L1 (katastritunnus 66901:001:0635), Sõerumaa kergtee (katastritunnus 66901:001:0149) ja
20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0444) ning Tuti külas Karjamardi
(katastritunnus 66904:003:1192) ja 6690023 Sõerumäe-Alu tee (katastritunnus
66901:001:0728) maaüksusi.
1.2. Planeeringuala piirneb Õhtupäikese, Sõõrumaa-Veski, Sõerumäe, Sõerumaa, Sikapõllu,
Sikametsa, Sepa, Panga, Männi, Metsataguse ja Karjamardi maaüksustega ning Rapla
ümbersõiduga.
1.3. Planeeringuala pindala on u 4,3 ha.
1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.
1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.
1.6. Detailplaneering järgib Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust.
2. Jätta Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja Keskkonnaameti seisukohale.
2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise
keskkonnamõju ilmnemist.
2.2. Detailplaneeringu koostamise algataja on Rapla Vallavolikogu, menetleja, kehtestaja ning
koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, planeerija on osaühing Skepast&Puhkim.
2.3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda
Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel
vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Viljandi mnt 17, Rapla linn).
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).
4. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud
on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise
lõpetamise otsus.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Kalle Toomet
Volikogu esimees
Algatamisettepanek esitati 28.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt detailplaneering algatatakse
või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90
päevani. Enne algatamist peab laekuma veel Keskkonnaameti seisukoht.
Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine“
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu koostamine avaliku kasutusega
hoone ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse
algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb
üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.
Eelnõu sisu
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused Rail Baltica raudteetrassile
kavandatava Rapla kohaliku peatuse rajamiseks.
Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest
tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu
menetlusreeglite kohaselt. Algatamise otsus sisaldab teataval määral üldplaneeringu
tõlgendamisega kaasnevat kaalutlusvabadust.
Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Põllumaale raudteepeatuse
rajamine sisaldab endas siiski üldplaneeringu tingimuste tõlgendamist, kuna maatulundusmaa
hoonestamine on üldplaneeringu kohaselt erandlik võimalus. Üldplaneeringu tingimuste
tõlgendamine ja üldplaneeringu muudatuse määratlemine on volikogu pädevuses, mistõttu on
vajalik detailplaneeringu algatamine volikogu kaalutletud otsusega.
Otsuse mõjud
Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega
antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale otseseid rahalisi kohustusi
ei kaasne, kuna detailplaneeringu koostamisega seotud kulutuste kandmiseks sõlmitakse
arendajaga leping. Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine,
on see vallale kaudselt kasulik, kuna Rapla linna vahetusse naabrusesse moodustatakse
üksikelamuala, kuhu elama asuvad inimesed vajavad teenuseid Rapla linnas.
Otsus sisaldab menetlusliigi kaalutletud valikut. Kaaluda on üldplaneeringut järgiva ja
üldplaneeringut muutva menetlusliigi vahel. Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu
menetlus vältab orienteeruvalt 5 kuud, millele lisandub koostööle ja võimalike keerukuste
lahendamiseks vajalik aeg.
Planeeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana on nii vallale, riigiametitele kui
arendajale oluliselt koormavam kui üldplaneeringut järgiv, kuna vajalikke
menetlustoiminguid on rohkem. Täiendavate menetlustoimingute ülevaade on tabelis.
lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg
KOV, planeerija või
KSH eelhinnangu koostamine 1...4 nädalat
ekspert
PlanS § 142 lg 6
KSH eelhinnangu
Keskkonnaamet 30 päeva
kooskõlastamine
dp algatamine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 142 lg 2 3...4 nädalat
otsusega
lisanduv ülesanne ülesande lahendaja alus lisanduv aeg
dp eelnõu vastuvõtmine,
KOV PlanS § 82 lg 4 3...4 nädalat
avaliku väljapaneku teavitus
dp eelnõu avalik
KOV PlanS § 82 lg 3 30 päeva
väljapanek
dp eelnõu avaliku 1 nädal
väljapaneku tulemuste KOV PlanS § 83 (kui teavitus on
arutelu tehtud varem)
dp vastuvõtmine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 86 lg 1 3...4 nädalat
otsusega
dp avalik väljapanek KOV PlanS § 135 lg 5 16 päeva
60 päeva, mida
dp heakskiitmine Rahandusministeerium PlanS § 142 lg 5 võib pikendada
kuni 90 päevani
dp kehtestamine volikogu
KOV (volikogu) PlanS § 91 lg 1 3...4 nädalat
otsusega
kokku 10 kuud
Tabelis kasutatud lühendid: dp - detailplaneering; KOV - kohalik omavalitsus; KSH -
keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu menetlusaeg on vähemalt 10 kuu võrra lühem kui
üldplaneeringut muutva menetluse korral. Üldplaneeringut muutva menetluse puhul on
toiminguid rohkem ja osapooli enam, mistõttu on väga tõenäoline, et tegelik ajakulu tuleb
üldplaneeringut muutva menetluse korral veelgi suurem. Menetlusliigi õige valik aitab
kujundada omavalitsuse mainet ja tagab menetluse vastavuse hea halduse põhimõtetele.
Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks
vajalik poolthäälte enamus.
Otsuse jõustumine
Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.
Eelnõu koostaja:
Cerly-Marko Järvela, vallaarhitekt
Õigusaktide väljavõtted
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS
§ 45. Hääletamine volikogus
(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,
10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud
küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral
avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
/.../
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
/.../
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu
koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS
§ 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus
/.../
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,
kui:
/.../
4) koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.;
/.../
(21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist
planeerimisseaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:
1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest
kriteeriumidest:
1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende
asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,
arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi
tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest
kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
§ 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine
/.../
(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime
ja kontaktandmeid;
/.../
5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;
6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.