SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui
rakendusüksuse juhtimis- ja
kontrollisüsteemide audit
Audit nr JKS-44/2021
Lõpparuanne
21.02.2022
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Auditi lõpparuanne edastatakse:
Hr Andrus Treier, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, rakendusüksus
Hr Erki Savisaar, Keskkonnaministeerium, rakendusasutus
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, rakendusasutus
Hr Kristian Jaani, Siseministeerium, rakendusasutus
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus, korraldusasutus
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus, sertifitseerimisasutus
LÜHIÜLEVAADE
Auditi eesmärk oli hinnata SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (edaspidi KIK) kui rakendusüksuse (edaspidi RÜ)
struktuuritoetuse rakendamisega seotud juhtimis- ja kontrollisüsteemide (edaspidi JKS) tõhusust struktuuritoetuse
rakendamisperioodil 2014-2020.
Hinnangu andmisel JKS-ile tuginesid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna audiitorid toimingute käigus
kogutud tõendusmaterjalidele ning käesoleva JKS auditi ja 2021. aastal läbiviidud KIKi rakendatud projektide 1
projektiauditite tulemusena tehtud tähelepanekutele.
KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST
Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et KIKi kui Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-
2020 prioriteetsete suundade „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 2 ”,
„Energiatõhusus3“, „Veekaitse4“, „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine5“ ja
„Jätkusuutlik transport6“ RÜ JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud (III kategooria 7).
Audiitorite hinnangul on RÜ protseduurireeglid olulises osas piisavad, kuid puudusi esines protseduurireeglite
järgimises. RÜ ei ole alati piisavalt põhjalikult kontrollinud riigihangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste
sõlmimise õiguspärasust. Audiitoritel puudub kindlustunne hangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste
sõlmimise õiguspärasuse kontrollide sisus ja kvaliteedis. Riigihangete kontroll-lehtedel ei olnud alati kontrollija
hinnanguid, mis põhjusel olid kõrvalekalded riigihangete seadusest hinnatud õiguspäraseks. Audiitorite
hinnangul on riigihangetega seotud leidude puhul vaja põhimõtteliselt teistsugust lähenemist, kuna toodud
puudused võivad esineda nii väiksemates kui suuremates hangetes. KIK ei ole jälginud, et hankimisel ei
nimetataks standardeid, sertifikaate ja tegevuslubasid ilma märketa „või samaväärne“, ei ole hinnanud õigesti
1 2014-2020.6.03.18-0152; 2014-2020.6.03.18-0129; 2014-2020.6.02.18-0361
2 meede „Ettevõtete ressursitõhusus“
3 meetmed „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“, „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“ ja „Alternatiivsete
kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)“
4 meetmed „Veemajanduse taristu arendamine“ ja „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“
5 meetmed „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ ja „Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele
reageerimiseks“
6 meede „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“
7 I kategooria – JKS toimib hästi;
II kategooria – JKS toimib, kuid mõningad parandused on vajalikud;
III kategooria – JKS toimib osaliselt, mistõttu on olulised parandused vajalikud;
IV kategooria – JKS olulises osas ei toimi.
2
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
lepingute suurendamise põhjendatust ning ei ole jälginud, et pakkujatele ei esitataks ebaproportsionaalselt
suurt varasema käibe nõuet.
Puuduseid esines ka finantskorrektsioonide ja taotluse rahuldamise otsuste muudatuste tegemises ja riigiabi
nõuete täitmise kontrollimises. Lisaks käesolevas JKS auditis toodud tähelepanekutele tuvastasid
Rahandusministeeriumi audiitorid ka 2021.a projektiauditite käigus puuduseid KIKi rakendatud projektide
hangete läbiviimises ja hankelepingu muudatuste sõlmimisel, millega kaasnesid mitteabikõlblikud kulud.
JKS auditi käigus tehti viis olulist ja kolm väheolulist tähelepanekut, mitteabikõlblikke kulusid tuvastati
summas 108 326,46 eurot. Kokku testiti 38 hanget/toetuse saaja ostu8, millest vigu tuvastati 12-s. Audiitorite
hinnangul on auditeeritud lepingutest kolmandiku puhul tähelepanekute tegemine liiga sage ning osutab
kontrollisüsteemi nõrkusele.
Audiitorite hinnangul tuleks RÜ-l tõhustada riigihangete kontrolli üldpõhimõtete järgimise,
ebaproportsionaalsete hanketingimuste ja hankelepingu muudatuste hindamise osas ning tõsta
olemasolevate RÜ töötajate kompetentsi hangete kontrolli valdkonnas.
Audiitorid tegid järgmised ettepanekud KIKi tegevuskavaks:
I. Soovitame korraldusasutusel viia läbi KIKile koolitus hangetega seotud rikkumistest (sh SF süsteemis
esinenud erinevad probleemkohad ning auditileiud). Lisaks soovitame KIKil põhiteemade osas teha
juhised, mida projektikoordinaatorid oma töös kasutada saavad.
II. Soovitame korraldusasutusel koostöös KIKiga viia läbi hangete järelkontroll. Hangete järelkontrolli
valimi üldkogumiks soovitame võtta KIKi poolt ajavahemikul 01.01.2020-31.12.2021 kontrollitud
hanked sh võrdlevate pakkumuste võtmised, mittehankijate ostud riigihangete registris ning
hankelepingu muudatused.
III. Soovitame KIKil üle vaadata II tasandi kontrolli valimi moodustamise põhimõtted, et tagada II tasandi
kontrolli suurem katvus võimalike probleemkohtade osas (s.t II tasandi kontroll rohkem riskipõhiseks).
IV. Soovitame jõudsamalt kasutusele võtta ohumärkide süsteem OMIS, et kontrollijad teaksid, millele on
vaja tähelepanu pöörata.
Korraldusasutus lähtub tegevuskava koostamisel eelpool toodud punktidest, täpne tegevuskava koos
tähtaegadega valmib märtsis 2022.
Põhinõuetele antud hinnangud on toodud aruande B-osas ning hinnangute koondtabel aruande lisas 1.
Auditi käigus tehti järgmised olulised9 tähelepanekud:
Tähelepanek nr 4.1 – RÜ teostatud hangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste hindamise kontrollid ei ole
olnud piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed, mistõttu ei ole RÜ alati tuvastanud olulisi vigu. Tuvastatud
mitteabikõlblikud kulud 91 356 eurot.
Tähelepanek nr 4.2 – FKO ümberhindamine ei ole põhjendatud, kuna TS poolt seatud hanke kriteerium oli
riigihanke eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 10 417,74
eurot.
Tähelepanek nr 4.3 – Rikkumisest loobumine ei ole põhjendatud, kuna toetuse suurendamisega on rikutud
ergutava mõju nõuet. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 4836,72 eurot.
8 Lisanduvad võrdlevate pakkumustega ostud
9 Olulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt
sisaldavad süsteemset viga), mis mõjutavad oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Olulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse
juhtkonnalt kiiret reageerimist ja tähelepanekutes viidatud puuduste lahendamist.
Väheolulised tähelepanekud on tähelepanekud, mis viitavad auditeeritava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides esinevatele puudustele (nt
sisaldavad juhuslikku viga), mis ei mõjuta oluliselt RÜ ülesannete täitmist. Väheolulised tähelepanekud nõuavad auditeeritava asutuse
juhtkonnalt reageerimist.
3
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tähelepanek nr 4.4 – RÜ on lõppenuks kuulutatud projektile teinud peale projekti lõppu TRO muudatuse, mille
tegemiseks puudus õiguslik alus ja mis muutis esialgses TRO-s olnud abikõlbliku perioodi kehtetuks. Tuvastati
mitteabikõlblikud kulud summas 1 716 eurot, sh toetus summas 1 132 eurot.
Tähelepanek nr 4.5 – TS esindaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel ei ole RÜ finantskorrektsiooni teinud, sest
siseriiklikes struktuurivahendite õigusaktides puuduvad pettusest tingitud tagasinõude alused.
Lisaks on aruande B-osas toodud auditi tulemusena tehtud väheolulised tähelepanekud ja üks täiendav
soovitus RÜ-le.
Auditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.
Auditi töörühm tänab KIKi töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel.
Kinnitame lõpparuande 60 leheküljel.
Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Anu Alber Ingrid Kuld
Finantskontrolli osakonna Finantskontrolli osakonna
I auditi talituse juht I auditi talituse juhtivaudiitor
4
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
SISUKORD
LÜHIÜLEVAADE ..................................................................................................................................................... 2
SISUKORD ............................................................................................................................................................. 5
A - OSA .................................................................................................................................................................. 6
1. KOKKUVÕTE AUDITI LÄBIVIIMISEST ............................................................................................................ 6
2. TAUSTINFO ......................................................................................................................................... 10
B-OSA .................................................................................................................................................................. 13
TÄHELEPANEKUD .................................................................................................................................. 13
Tähelepanek nr 4.1 – RÜ teostatud hangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste hindamise õiguspärasuse
kontrollid ei ole olnud piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed, mistõttu ei ole RÜ alati tuvastanud olulisi vigu.
Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud 91 356,00 eurot (oluline). ............................................................................ 13
Tähelepanek nr 4.2 – FKO ümberhindamine ei ole põhjendatud, kuna TS poolt seatud hanke kriteerium oli
riigihanke eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 10 417,74 eurot
(oluline). .............................................................................................................................................................. 37
Tähelepanek nr 4.3 – Rikkumisest loobumine ei ole põhjendatud, kuna toetuse suurendamisega on rikutud
ergutava mõju nõuet. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 4836,72 eurot (oluline). .............................. 41
Tähelepanek nr 4.4 – RÜ on lõppenuks kuulutatud projektile teinud peale projekti lõppu TRO muudatuse, mille
tegemiseks puudus õiguslik alus ja mis muutis esialgses TRO-s olnud abikõlbliku perioodi kehtetuks. Tuvastati
mitteabikõlblikud kulud summas 1 716 eurot, sh toetus summas 1 132 eurot (oluline). ..................................... 46
Tähelepanek nr 4.5 – TS esindaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel ei ole RÜ finantskorrektsiooni teinud, sest
siseriiklikes struktuurivahendite õigusaktides puuduvad pettusest tingitud tagasinõude alused (oluline). ......... 49
Tähelepanek nr 4.6 – Projektide eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontroll ei ole alati piisavalt põhjalik,
mistõttu loetakse lõppenuks projekte, millel oli indikaator saavutamata (väheoluline). ...................................... 53
Tähelepanek nr 4.7 – RÜ ei järgi alati oma töökorda (väheoluline). ..................................................................... 55
Tähelepanek nr 4.8 – Rikkumisest teavitamine ja FKO-de SFOSi sisestamine ei ole toimunud õigeaegselt
(väheoluline). ....................................................................................................................................................... 57
TÄIENDAVAD SOOVITUSED.................................................................................................................... 59
Soovitus nr 1 – Kaasajastada RÜ töökorda ja täiendada hangete KL-i ................................................................ 59
LISA 1 – KOONDHINNANG AUDITEERITAVA ASUTUSE JKS-ILE ........................................................................... 60
5
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
A - OSA
1. Kokkuvõte auditi läbiviimisest
Auditi läbiviimise - Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus § 11 lõige 3;
alus
- Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna 2021. aasta tööplaan.
Auditi läbiviija(d) Auditi töörühma kuulusid Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna I auditi talituse
juhtivaudiitor Ingrid Kuld (auditi juht) ja audiitorid Merit Rajamäe ning Hannes Vahemäe.
Auditi eest vastutav isik on Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna I auditi
talituse juht Anu Alber.
Auditi toimingute
Audit viidi läbi ajavahemikul 25.03.2021. a kuni 21.02.2022. a.
läbiviimise aeg
Auditi ulatus Auditi tulemusena annab Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond hinnangu KIKi kui
RÜ JKS-i tõhususele struktuuritoetuse rakendamisel perioodil 2014-2020. Hinnangu
andmiseks analüüsiti ning testiti KIKi kui RÜ JKS-i vastavust järgmistele põhinõuetele10:
- Põhinõue 1: Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja
seireks juhtudel, kui vastutav asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele
(hindamiskriteeriumid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.6);
- Põhinõue 4: Piisavad juhtimise kontrollitoimingud (hindamiskriteeriumid 4.1, 4.2,
4.3, 4.4, 4.5);
- Põhinõue 5: Kasutusel on tõhus süsteem tagamaks, et kõiki kulude ja audititega
seotud dokumente säilitatakse, et kindlustada piisav kontrolljälg
(hindamiskriteeriumid 5.1, 5.2, 5.3).
Eeltoodud põhinõudeid hinnati lähtuvalt auditi ulatusest, milleks oli:
- KIKi maksetaotluste menetlemise sh riigihanke ja riigiabi kontrolli, kohapealsete
tegevuste, projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontrolli sh seireandmete
kogumise ja analüüsimise, rikkumistest teavitamise ja menetlemise,
finantskorrektsioonide menetlemise ning vaidemenetluse läbiviimise
protseduurireeglite aja- ja asjakohasuse hindamine;
- Riigihanke ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontrolli,
rikkumistest teavitamise ja menetlemise ning finantskorrektsioonide menetlemise
vastavus protseduurireeglitele. Riigiabi osas keskenduti meetmetele, kus lisaks
toetuse saajale (edaspidi TS) olid riigiabi saajaks ka nn kaudsed kasusaajad, eraldi
testimist läbi ei viidud;
- Korraldusasutuse (edaspidi KA) näitajate metoodikas olevate KIKi meetmetega
seotud näitajate analüüs;
- KIKi kui RÜ ressursside piisavus ja nõutav pädevus;
10 EK määrusele 480/2014 ning EK poolt välja töötatud juhendmaterjalile „Guidance for the Commission And Member States on a common
methodology for the assessment of management and control systems in the Member States“ (EGESIF_14-0010 18/12/2014).
6
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
- Projektide rakendamisega seotud dokumentide säilitamise ning kontrolljälje
tagamine.
Läbiviidud auditi Auditi eesmärgi saavutamiseks viisid audiitorid läbi järgmised auditi toimingud:
toimingud
- põhinõuete 1, 4 ja 5 ulatuses KIKi protseduurireeglite piisavuse ja tõhususe
hindamine RÜ ülesannete täitmiseks ning kontrolliprotseduurireeglite järgimise
testimine.
- intervjuude läbiviimine KIKi töötajatega eesmärgiga täpsustada KIKi RÜ
protseduure ja protsesse ning töötajate ülesandeid;
- KIKi kui RÜ ülesannete täitmiseks vajalike ametikohtade ning asjakohaste
ametijuhendite olemasolu hindamine;
- struktuuritoetuse rakendamisega seonduva informatsiooni säilitamise süsteemi
olemasolu hindamine ja testimine;
- täiendava tõendusmaterjali olemasolu põhinõuetele 1, 4 ja 5 vastavuse
hindamiseks.
Auditi läbiviimisel lähtuti Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna väljatöötatud
„Perioodi 2014-2020 JKS auditi käsiraamatus“ sätestatud metoodikast.
Valimi Auditi käigus koostati testimiseks valimid, mille eesmärgiks oli anda hinnang KIKi kui RÜ
moodustamine ülesannete täitmisega seotud JKS-i tõhususele riigihangete õiguspärasuse (piiravad
tingimused hanketeates/hankedokumentides, hankelepingu muudatused) ning projekti
eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontrollimisel, rikkumistest teavitamisel ja
menetlemisel ning finantskorrektsioonide koostamisel struktuuritoetuse
rakendamisperioodil 2014-2020.
Hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrolli testimise üldkogumi moodustasid KIKi poolt
ajavahemikul 01.01.2019-08.03.2021 kontrollitud hanked sh võrdlevate pakkumuste
võtmised ja mittehankijate ostud riigihangete registris (nn TS ostud). SF kesksüsteemist
(edaspidi SFCS) saadud nimekirjast 820 hanget/ostu11 moodustasid lõpliku üldkogumi 589,
sest eespool nimetatud 820 reast eemaldati väljavõttesse sisse tulnud hankelepingu
muudatuste kontrollid, sest hankelepingu muutmise õiguspärasuse hindamiseks tehti eraldi
üldkogum. Samuti otsustati üldkogumist välja jätta lihthanked, väikeostud,
konkurentsipõhised läbirääkimistega hanked, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanked,
võistlevad dialoogid ja sisetehingud. Selleks, et piiravate tingimuste olemasolu testida
erinevates menetlustes jaotati olemasolev üldkogum 589 hanget/ostu neljaks erinevaks
üldkogumiks:
1. avatud hankemenetlusega rahvusvahelist piirmäära ületavad hanked – 29 tk 12
(meetmed 6.3, 6.4, 7.1, 7.2, 8.1 ja 8.2);
2. avatud hankemenetlusega alla rahvusvahelist piirmäära hanked – 167 tk (meetmed
4.3, 6.2, 6.3, 7.1, 7.2, 8.1, 8.2 ja 10.2);
3. mittehankija ostud (TS ostud riigihangete registris) – 240 tk (meetmed 4.3, 6.2, 6.4
ja 8.1) ;
4. võrdlevate pakkumustega ostud – 153 tk (meetmed 4.3, 6.2, 6.3, 7.1, 7.2, 8.1 ja 8.2).
11 Sisaldas korduvaid hankenumbreid, kuna osadeks jaotatud hanke korral teostas RÜ erinevatele osadele kontrolle erinevatel aegadel.
12 Sisaldas ühte alla rahvusvahelist piirmäära hanget, aga seoses hankelepingu muudatustega oli hankelepingu maksumus ületamas
rahvusvahelise hanke piirmäära.
7
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Lähtuvalt auditi ulatuses oleva üldkogumi suurusest, testimise eesmärgist, audiitorite
kutsealasest otsustusvõimest ja professionaalsest hinnangust moodustati nii avatud
hankemenetlusega rahvusvahelist piirmäära ületavate kui ka alla rahvusvahelist piirmäära
hangete puhul mittestatistiline valim ja testimiseks valiti välja avatud hankemenetlusega
rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul 9 hanget ja alla rahvusvahelist piirmäära
hangete puhul 5 hanget.
TS ostude puhul selgus, et RÜ kontrolle on meetmete lõikes läbi viidud järgmiselt: meede
4.3 – 177, meede 6.2 – 50, meede 6.4 – 4 ja meede 8.1 – 9 ostu kontrolli. Kuna meetmetest
6.4 ja 8.1 oli ostude kontrolle vähe, siis lähtuvalt audiitori kutsealasest otsustusvõimest ja
professionaalsest hinnangust valiti nendest meetmetest testimisse 4 ostu. Meetmete 4.3 ja
6.2 puhul oli üldkogum pigem homogeenne, seetõttu otsustasid audiitorid nendest
meetmetest teha eraldi üldkogumid ning seejärel teha juhuvalimi, mille katvus oli 5%.
Juhuvalimi põhjal sai valimi suuruseks meetme 4.3 puhul 9 ostu ning meetme 6.2 puhul 3
ostu.
Täiendava analüüsi käigus tuvastasid audiitorid, et võrdlevate pakkumustega seotud
ostudest moodustasid 47 tk (so 31%) meetme 4.3 „Ettevõtete energia ja ressursitõhusus”
tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” projektid. Nimetatud tegevuse TATi § 5 lg
2 järgi antakse meetme raames toetust: 1) ülevaatliku auditi tegemiseks ja 2) detailse auditi
tegemiseks. TATi § 9 lg 2 järgi toetuse maksimaalne summa ilma käibemaksuta ühe taotleja
kohta § 5 lõike 2 punktides 1–2 nimetatud toetatavate tegevuste jaoks kokku on 7500
eurot 13 . Kuna antud projektid moodustavad üldkogumust üle 1/3, kuid antud projektide
maksumused on väga väikesed ja ressursiauditite teostajaid on turul piisavalt, ei näinud
audiitorid põhjust ressursiauditi läbiviija leidmiseks läbiviidud võrdlevate pakkumuste
võtmist kontrollida. Seetõttu jäeti testimise üldkogumist nimetatud projektid välja.
Üldkogumi lõplikuks suuruseks sai seega 106 ostu. Üldkogumisse jäänud võrdlevate
pakkumustega ostude puhul võeti valim juhuvalimi alusel (5%) ja valimi suuruseks saadi 5
võrdlevate pakkumustega ostu.
Hankelepingu muudatuste õiguspärasuse hindamise testimise üldkogumi moodustamiseks
võeti üldkogumisse kõik KIKi hangete kontrollid, mille lõpetamise kuupäev oli 01.01.2019—
8.03.2021. Üldkogumi moodustasid II taseme järelkontrollid, kus läbi SFCS aruande veeru
„Kontrolli pealkiri“ otsiti välja kõik muudatused ja saadi nimekiri, mis sisaldas 91
hankelepingu muudatuse kontrolli meetmetest 4.3, 6.2, 6.3, 6.4, 7.1, 8.1 ja 8.2.
Tulenevalt audiitori kutsealasest otsustusvõimest ja professionaalsest hinnangust otsustati
hankelepingu muudatuste õiguspärasuse hindamise testimisse võtta kõik 3 avatud
hankemenetlusega rahvusvahelist piirmäära ületavat hanget, millele lisati 2 hanget, mille
puhul oli tegemist alla rahvusvahelist piirmäära hankega, aga seoses hankelepingu
muudatustega tekkis risk, et hankelepingute maksumused olid ületamas rahvusvahelise
hanke piirmäära. Alla rahvusvahelist piirmäära olevate avatud hankemenetluste ja TS
ostude osas tehti eraldi üldkogumid ning juhuvalimiga (katvus 5%) saadi alla rahvusvahelist
piirmäära olevate avatud hankemenetluste valimi suuruseks 2 hankelepingu muudatust ning
TS ostude puhul 1 lepingu muudatus. Seega kujunes hankelepingu muudatuste hindamise
valimi lõplikus suuruseks 8 hanget/TS ostu.
Hangete õiguspärasuse hindamiseks testiti kokku 14 hanget, 16 TS ostu ja 5 võrdlevate
pakkumustega ostu. Hankelepingu muudatuste hindamiseks testiti 8 hanget/ostu.
Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontrollimiseks koostati SFCS meetme
indikaatorite aruanne seisuga 01.01.2014 - 28.02.2021, mis kajastas kõiki KIKi lõpetatud
13 Toetuse maksimaalne osakaal on 50% projekti abikõlblikest kuludest.
8
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
projekte meetmetest 4.3, 6.2, 6.3, 6.4, 7.1, 8.1 ja 10.2. Väljavõttel oli kokku 4640 lõpetatud
projekti, mille indikaatorite sihtmäära ning saavutusmäära võrdlemisel selgus, et 2155
projektis esines indikaatoreid, mille saavutusmäär oli sihtmäärast väiksem. Analüüsi
tulemusel otsustati testimisse võtta 24 projekti, mille indikaatorite saavutus-ja sihtmäära
võrdluses esinenud hälbed olid suurimad. Eraldi analüüs teostati 33 projekti osas, milles
esines indikaator saavutusmääraga 0.
Testimaks KA näitajate metoodikas olevate KIKi meetmetega seotud näitajate
usaldusväärsust valiti lähtuvalt audiitorite kutsealasest otsustusvõimest valimisse viis
indikaatorit.
Rikkumiste menetlemise ja tagasinõude koostamise protseduuride testimise üldkogumi
moodustasid KIKi poolt perioodil 01.01.2019 - 8.03.2021 SFOSi sisestatud 74 rikkumist14,
millest 12 rikkumise puhul oli “juhtum lõpetamata” ja 64 osas „juhtum lõpetatud“.
Lõpetamata rikkumiste osas küsiti RÜ-lt kommentaare ja neid testimise üldkogumisse ei
võetud. 64-st “juhtum lõpetatud” rikkumisest: 52 osas oli tagastus/finantskorrektsiooni
otsus (edaspidi FKO) tehtud ja 12 osas oli jõutud tulemuseni „rikkumine puudub“. Tulenevalt
audiitori kutsealasest otsustusvõimest ja professionaalsest hinnangust otsustati rikkumiste
menetlemise ja tagasinõude otsuse koostamise protseduuride testimisse võtta 15
rikkumist, millest viis olid tulemusega „rikkumine puudub“ ja kümne osas oli FKO tehtud.
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ÜSM);
Õiguslik raamistik
ja olulisemad - Euroopa Komisjoni 14.5.2019 otsus, millega kehtestati suunised riigihanke-eeskirjade
dokumendid, rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide
millele tugineti kindlaks määramiseks.
- Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS);
- Riigihangete seadus (edaspidi RHS);
- Vabariigi Valitsuse määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) ja
ühendmääruse seletuskirjad;
- KA miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise
kontrollimisele (jõustunud 10.11.2020, edaspidi KAMIN juhend);
- Miinimumnõuded rakendusüksusele ja -asutusele tööprotseduuride kirjelduse
koostamiseks (jõustunud 10.11.2020, edaspidi TPK);
- KIKi töökord „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse rakendamise tööprotseduurid“
(kinnitatud 09.07.2020; edaspidi RÜ töökord);
- KIKi töökord „SA KIK riski- ja kvaliteedijuhtimise protseduur“ (kinnitatud 20.05.2021,
edaspidi riski- ja kvaliteedijuhtimise juhend).
Auditeerimise
Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid
standardid
Piirangud STS § 11 lõike 3 alusel on auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks auditeerival asutusel
(edaspidi AA) õigus auditeerida RÜ-d. RÜ peab võimaldama auditi tegemist ning osutama
selleks igakülgset abi. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus
esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad RÜ JKS-i korrektselt ja
14 SFCS näitas 76 rikkumist, kuid kahel rikkumisel puudus RÜ sisestamise kuupäev
9
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
tegelikkusele vastavalt ning on piisavad auditi eesmärgis toodud hinnangu andmiseks.
Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid
audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.
Järeltoimingud Auditeeritaval tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja
soovitustega. Soovituste rakendamise osas annab KA tagasisidet SFOS-i vahendusel.
Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab auditeeriv asutus. Vajadusel viiakse läbi
järelaudit.
2. Taustinfo
Eesti riik peab tagama struktuuritoetuse nõuetekohase rakendamise ja sihipärase
RÜ määramine
kasutamise, rakendades tõhusaid JKS-e. AA-l on kohustus auditeerida toetuse andmise ja
kasutamisega seotud subjektide JKS-ide tõhusust15.
STS § 10 lõike 2 alusel andis KA juht 10.09.2014. a käskkirjaga nr 143 KIK-le loa asuda RÜ
ülesandeid täitma.
RÜ ülesanded Vabariigi Valitsuse 19.11.2020. a korraldusega nr 415 kinnitatud perioodi 2014-2020
meetmete struktuuritoetuse meetmete nimekirja järgi rakendab KIK programmperioodil prioriteetsete
rakendamisel suundade Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus”,
„Energiatõhusus“, „Veekaitse“, „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku
suurendamine“ ja „Jätkusuutlik transport“ meetmeid:
- 4.3 „Ettevõtete ressursitõhusus“;
- 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne“;
- 6.3 „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine“;
- 6.4 „Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis (biogaas)“;
- 7.1 „Veemajanduse taristu arendamine“,
- 7.2 „Saastunud alade ja veekogude korrastamine“;
- 8.1 „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“;
- 8.2 „Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks“;
- 10.2 „Raudteeliikluse arendamine ja erinevate liikumisviiside ühendamine“.
STS § 8 lõike 2 järgi täidab RÜ KA ülesandeid, milleks on mh menetleda maksetaotlusi ja
maksta toetus välja või jätta välja maksmata, anda TS-le selgitusi toetuse andmise ja
kasutamisega seotud küsimustes, teha finantskorrektsiooni otsuseid ja nõuda aluseta
väljamakstud toetus tagasi, välja arvatud STS § 45 lõikes 3 nimetatud juhul ning täita muid
KA ülesandeid, mis on STS-ga ja selle alusel antud õigusaktidega RÜ-le pandud.
STS § 26 lõike 1 järgi on TS kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses.
Sama paragrahvi lg 6 järgi TS, kes ei pea järgima RHSi ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav
maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga16 või sellest suurem, peab ta järgima
RHSi §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Sellest tulenevalt kontrollib RÜ hankija puhul riigihanke
menetluse ja mittehankija puhul RHS § 3 nõuetele vastavust, kui maksetaotlus sisaldab
riigihanke ja mittehankija hanke tulemusel tekkinud kulusid.
15 Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 “Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 3.
16 Jõustus 18.07.2020. Kuni 17.07.2020 kehtinud STS § 26 lg 1 järgi pidi TS, kes ei järginud RHSi, järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid
alates 5000 eurost.
10
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
KIK teostab TS-te poolt läbiviidavate riigihangete ja mittehankija hangete kontrolli taotluse
menetlemisel (kui TATis on vastav nõue sätestatud ja taotleja on toetuse taotlemise käigus
hankedokumendid esitanud), hangete eelkontrolli käigus, kui see on ette nähtud taotluse
rahuldamise otsuses (edaspidi TRO) ja hangete järelkontrollis, mis peab tehtud olema enne
maksetaotluse KA-le kontrollimiseks saatmist.
STS § 24 p 1 järgi on TS kohustus mh tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja
kavandatud tulemuse saavutamine. Enne lõppmakse tegemist kontrollib RÜ projekti
eesmärkide saavutamist ja tulemuslikkust, raporteeritud näitajate vastavust näitajate
metoodikale ning sihttasemete täitmist.
Lisaks tuleb RÜ-l rakendada tõhusaid ja proportsionaalseid pettusevastaseid meetmeid,
arvestades kindlakstehtud riske17. Juhtimiskontrollide kavandamisel peab KA (nagu ka RÜ)
arvesse võtma pettuseriske. Juhtkonnal ja töötajatel peaks olema piisavalt teadmisi
pettustest, et kindlaks teha ohumärgid18.
Varasemad auditid Perioodil 2014-2020 on KIKi osas läbi viidud kolm JKS auditit.
- Taotluste menetlemise protsessi juhtimis- ja kontrollisüsteemi audit Sihtasutuses
Keskkonnainvesteeringute Keskus (audit nr JKS-2/2015 lõpparuanne 6.05.2016).
Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et KIK kui rakenduskava prioriteetse suuna
„Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ meetme
„Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“ RÜ JKS toimib, kuid
mõningad parandused on vajalikud (II kategooria). Tehti kolm olulist tähelepanekut, mille
soovitused on rakendatud ja tähelepanekud suletud.
- Struktuuritoetustest antud riigiabi nõuete järgimise juhtimis- ja kontrollisüsteemi
audit (audit nr JKS-18/2018 lõpparuanne 23.08.2019).
Auditi eesmärk oli anda hinnang, kas KA on loonud asjakohase süsteemi, mis tagab riigiabi
nõuete järgimise. Ühtlasi sooviti saada kindlust, et rakendusasutused/RÜ-d suudavad
tuvastada riigiabi. Auditeeriti viite rakendusasutust ja seitset RÜ-d sh KIK. KIKi osas tehti
üks oluline tähelepanek. Audiitorid soovitasid täiendada kontroll-lehti ja tagada parem
kontroll-jälg ning kommunikeerida töötajatele kontroll-lehtede täitmise põhimõtteid.
Soovitus on rakendatud ja tähelepanek suletud.
- Tulemusraamistiku väljundnäitajate usaldusväärsuse tagamise juhtimis- ja
kontrollisüsteemi audit (audit nr JKS-30/2019 lõpparuanne 23.09.2019).
Auditi tulemusel jõudsid audiitorid järeldusele, et asutuste JKS tulemusraamistiku
väljundnäitajate usaldusväärsuse tagamisel toimivad, kuid mõningad parandused on
vajalikud (II kategooria). Auditi tulemusel tehti KIKle kaks olulist tähelepanekut, mille
tulemusel RÜ täiendas tööprotseduure ja aruannete kontroll-lehti näitajate andmete
kogumise ja kontrollimise osas. Tähelepanekud on suletud.
Perioodi 2014-2020 kulude osas seisuga 31.12.2020 on KIKi rakendatud projektide osas
läbi viidud 26 projektiauditit 19 . Viimaste käigus on kokku tehtud 13 tähelepanekut (12
olulised ja 1 väheoluline). Puudusi on esinenud hangetes seatud piiravate tingimustega,
17 Ühissätete määrus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013) Art 125 lg 4.
18 Euroopa Komisjoni “Juhised liikmesriikidele juhtimiskontrollide kohta” (Programmitöö periood 2014–2020) EGESIF_14-0012_02
final17/09/2015.
19 auditeeritud maksetaotluste arv 29
11
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
riigihangete üldpõhimõtete järgimisega ja hankelepingu muudatuste sõlmimisega. Kõik
nimetatud tähelepanekud tõid kaasa mitteabikõlblikud kulud. Finantsmõjuta
tähelepanekud tehti väljundnäitaja saavutustaseme ja võimaliku riigiabi/vähese
tähtsusega abi kontrollimise osas.
12
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
B-OSA
TÄHELEPANEKUD
Põhinõue 1 – Ülesannete piisav lahusus ning piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks juhtudel, kui vastutav
asutus usaldab ülesannete täitmise teisele asutusele
KIK on taganud olulises osas aja- ja asjakohased protseduurireeglid ja kontroll-lehed seoses peamiste RÜ
funktsioonide täitmisega. KIK on taganud ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid ning töötajad on teadlikud oma
tööülesannetest ja tööprotseduuridest. RÜ funktsioone täitvatel töötajatel on olemas aja- ning asjakohased
ametijuhendid.
Audiitorite hinnangul on KIK-s selge ülesannete ja vastutuse jaotus olulises osas tagatud, siiski tuvastasid audiitorid
RÜ tegevuses vigu, mistõttu on mõningad parandused vajalikud (II kategooria). Vaata tähelepanekud 4.1, 4.2, 4.3,
4.4, 4.6 ja 4.8.
Põhinõue 4 – Piisavad juhtimise kontrollitoimingud
KIK on välja töötanud olulises osas piisavad protseduurireeglid ja kontroll-lehed riigihangete ning projekti eesmärkide
ja tulemuste saavutamise kontrollimiseks, tuvastatud rikkumiste menetlemiseks ja nendest teavitamiseks ning
finantskorrektsioonide tegemiseks. Protseduurireeglid on olulises osas vastavuses KA kehtestatud reeglitega, kuid
protseduurireeglite järgimises tuvastati olulisi puuduseid. RÜ hangete läbiviimise õiguspärasuse kontrollid ei ole
piisavalt põhjalikud tuvastamaks kõiki vigu: hanke alusdokumentides on viidatud standarditele ilma märketa „või
sellega samaväärne“, on seatud kriteeriumid, mis olid riigihanke/TS ostu eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed või
vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega.
KIK on olulises osas säilitanud tõendusmaterjali hangete õiguspärasuse kontrollist. Hankelepingu muudatuste
kontrollimiseks ei olnud RÜ koostanud täiendavaid arvutustabeleid vm dokumenti, kust nähtuks iga muudatusega
seotud rea kohta antav hinnang, kas tegemist on ära jäänud tööga, uue tööga, mahtude suurendamise või
vähendamisega. Seetõttu ei ole selge, millest lähtuvalt on RÜ jõudnud hinnanguni, et hankelepingu muudatused on
õiguspärased. RÜ JKS nõrkust näitab ka auditis tuvastatud juhtumid, mil RÜ tühistas enda koostatud
finantskorrektsiooniotsuse, kuigi tühistamiseks puudus alus.
Audiitorite hinnangul on tegemist oluliste puudustega, mis mõjutavad RÜ ülesannete täitmist, mistõttu on olulised
parandused vajalikud (III kategooria). Auditi käigus tehti viis olulist ja kolm väheolulist tähelepanekut.
Tähelepanek nr 4.1 – RÜ teostatud hangete läbiviimise ja hankelepingu muudatuste hindamise õiguspärasuse
kontrollid ei ole olnud piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed, mistõttu ei ole RÜ alati tuvastanud olulisi vigu. Tuvastatud
mitteabikõlblikud kulud 91 356,00 eurot (oluline).
RÜ ei ole vajalikul määral TS kohustuste täitmist kontrollinud, mistõttu on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
KIKi perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse rakendamise tööprotseduuri (edaspidi RÜ töökord) p 3.3.4 järgi
teostatakse hanke esimese tasandi järelkontroll pärast hankelepingu/lepingu sõlmimist. Järelkontroll peab olema
tehtud enne maksetaotluse KA-le kontrollimiseks saatmist ehk enne, kui KIK makse kinnitab. Järelkontrollis
hinnatakse:
tehtud riigihanke vastavust RHS-i nõuetele;
13
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
mittehankija tehtud hanke vastavust RHS § 3 nõuetele;
hankelepingu muutmise vastavust RHS-i nõuetele;
mittehankija sõlmitud lepingu muutmise vastavust RHS § 3 nõuetele ning lepingukohase muudatuse
põhjendatust (kooskõla projekti eesmärgiga ja vastavust lepingu tingimustele).
Esimese tasandi järelkontrolli ja hankelepingu muudatuse kontrolli teostab toetuste üksuse projektikoordinaator
(edaspidi PK), kes täidab ja allkirjastab vastava kontroll-lehe (RÜ töökorra lisad 13, 14, 15, 16, 18 ja 19). Samu
kontroll-lehti kasutab ka teise tasandi järelkontroll. Teise tasandi kontroll on esimese tasandi kontrollist sõltumatu
ja seda teeb esimese tasandi kontrollijast erinev isik. Teise tasandi järelkontrolli teostab järelevalvespetsialist
(edaspidi JVS) valimi alusel. Enimkasutatavatele kontroll-lehtedele (RÜ töökorra lisad 13-15, 18 ja 19) on lisatud iga
küsimuse juurde nn selgitav veerg „Abiks täitjale“, mis abistab kontrollijat kontrolli läbiviimisel ning kirjeldab
täpsemalt, kuidas igale küsimusele vastavust kontrollitakse. Audiitori hinnangul on kontroll-lehed sh abistavad
veerud konkreetsed ja põhjalikud.
Auditi toimingute käigus tuvastasid audiitorid, et valimisse sattunud hangete läbiviimises ja hankelepingute
muutmises esines vigu, mida RÜ ei ole tuvastanud.
Allpool toodud tabelis on antud ülevaade hangete/TS ostude lõikes esinenud vigadest (rikkumise kirjeldus ja auditis
tuvastatud puudused on toodud peale tabelit):
Tabel 1
Hankija Mittehankija
Standarditele Puudused HL
Hanke/TS ostu RHSi Puudused RÜ
viitamine (ilma Muud Muud muudatuste
nr üldpõhimõtete hanke KL-del
märketa „või rikkumised rikkumised hindamisel
rikkumine
samaväärne“)
194100 (RH) x x
194776 (RH) x x x
195877 (RH) x x
214616 (TS ost) x x
229026 (TS ost) x x
221475 (TS ost) x x
210053 (TS ost) x
202349 (RH) x x
209144 (RH) x x
205358 (RH) x
205667 (RH) x
211524 (TS ost) x
Võrdlevate
pakkumuste x
võtmine
14
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
1. Standarditele viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“
RHSi § 88 lg-te 1 kuni 3 alusel, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse
kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka
keskkonnakaitsenõudeid ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt
ja hankelepingu sõlmimiseks, või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel
kombineerides. RHSi § 88 lõige 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad
standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lõike 3 alusel: iga viidet, mille hankija teeb
tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele
vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”.
Samaväärsuse nõue tuleneb EL direktiividest eesmärgiga tagada parem avatus konkurentsile, kuna just siseriiklikud
standardid ei pruugi rahvusvahelistele pakkujatele olla võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad. Seda teemat avab
direktiivi 2014/24 põhjenduspunkt 74 järgmiselt: avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad
võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast
peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul
kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning ehitustööde, asjade ja
teenuste tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal.
Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat
soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde
põhiomadusi. Kõige paremini aitab seda eesmärki saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse
funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Kui viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma
riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid
pakkumusi. Nõutava märgisega samaväärsuse tõendamine peaks olema ettevõtja kohustus.
Riigihanke (edaspidi RH) nr 19410020 „Tallinna Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ehitamine“21
(avatud hankemenetlus) ja 19477622 „Avalik bussiliinivedu Pärnu maakonna põhja, lõuna ja linnalähi liinigruppides
perioodil 2019. – 2028. a“ 23 (rahvusvaheline avatud hankemenetlus) hankedokumentides sh hanke tehniliseks
kirjelduseks olevates ehitusprojektides on viidatud erinevatele standarditele, sh rahvuslikele standarditele (EVS, EN,
EVS-EN, DIN, SFS, ISO, EVS-EN ISO, IEC), mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. RÜ on mõlema
hanke osas kontroll-lehel öelnud, et tehnilises kirjelduses ei ole viiteid mõnele RHS § 88 lg 2 alusele.
Käesoleva auditi ajal on RÜ kommenteerinud, et kuna sisuliselt on standardi puhul märge "või sellega samaväärne"
sisutühi, siis ei saa vastava märke puudumine tuua kaasa EL vahenditele kahjustavat mõju. Märke lisamine on
sisutühi seetõttu, et kui asi vastab ka samaväärsele standardile, siis ta vastab ka nõutud standardile. Standardiga ei
eksisteeri sellist varianti, et sellele saab samal ajal nii vastata kui mitte vastata. Samas on võimalik, et toode vastab
korraga mitmele samaväärsele standardile. Seega iga pakkuja, kelle toode vastab mingile standardile, sai kontrollida,
kas see standard on samaväärne ka nõutud standardiga ja sel juhul olla kindel, et tema toode vastab ka nõutud
standardile. Standard on nõuete kogum.
Audiitorite hinnangul esinevad tähelepanekus (p 1) kirjeldatud puuduste osas ühendmääruse § 223 lõikes 1 p-s 5
toodud asjaolud kui tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3,
kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui see puudutab
vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkt 1 täpsustab, et
mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines
20 projekt nr 2014-2020.8.01.009.01.15-0089 Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ehitus ja DNA labori sisustus
21 Hankelepingu esemeks on Tallinna Loomaaia liigikaitse labori naaritsaaedikute kompleksi ja sellega seotud välisvõrkude ja -rajatiste
ehitamine.
22 projekt nr 2014-2020.6.04.19-0094 Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele
23 Sõitjate vedu Pärnu maakonna avalikel bussiliinidel kolmes liinigrupis – põhja liinigrupis ca 3,2 miljonit km aastas, lõuna liinigrupis ca 1,1
miljonit km aastas ja linnalähi liinigrupis ca 1,0 miljonit km aastas.
15
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lõike 1 p-s 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist
finantskorrektsiooni määra. Erinevad standardid olid kirjas RH 194100 tehnilise kirjelduse juurde kuuluvas
projektidokumentatsioonis. Hankes esitati 5 pakkumust, millest 3 tunnistati nõuetele vastavaks. Seega loeb audiitor
asjakohaseks kohaldada finantskorrektsiooni määra 5%, lähtudes ühendmääruse § 223 lg 1 punktist 5 ja lg 2 punktist
1. Seega projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 876 139,11 eurost 5% ehk 43 806,96 eurot on
mitteabikõlblik. RH 194776 osas puudutab standardite osa vähetähtsat osa lepingust, mistõttu on rikkumine üksnes
formaalne ja mitteabikõlblikke kulusid välja ei tooda.
RÜ kommentaar: 1. Standarditele viitamine ilma märketa „või sellega samaväärne“
Hange nr 194100: HD Tehnilise kirjelduse lisa 1 Projekt 1 arhitektuurse osa seletuskirja punktis 1.2.
„Alusdokumendid“ on loetletud standardid, millest projekteerija on juhindunud projekti koostamisel. Projekteerimisel
kasutatud standardite loetelu juurde ei lisata projekteerija poolt märkust „või sellega samaväärne“. Projekt peab
baseeruma ja olema koostatud lähtudes ühtedes konkreetsetest nõuetest ja standarditest. Projektlahendused
peavad olema üheselt mõistetavad, baseeruma projekteerija poolt määratud standarditel ja muudel
normdokumentidel mitte samaväärsetel. Tehnilise kirjelduse punktis 2.1 ei ole standardi järel nõutud märget
põhjusel, et ei ole põhjendatud lubada ehitustööde käigus töövõtjal muuta projekteerimise alusdokumente, s.h. ka
standardeid, mis võib muuta kogu projektlahenduse tellijale mitte vastuvõetavaks. Ehitustööde riigihangetes ei
muudeta tööde käigus projekteerimise lähtealuseid, s.h. ka standardeid, mis võib kaasa tuua projektlahenduste
muutmise vajaduse ja ka lisakulu.
RÜ selgitab, et asendada võib seadmeid, ehitustooteid samaväärsete vastu projekteerija poolt määratud standardite
nõuete piires, mida on nii projektis kui ka hankedokumentides teha lubatud. Tehniline kirjeldus punkt 2.1: „Kõik viited
Hankedokumentides s.h. projektdokumentatsioonis, konkreetsetele toodetele, tarnijatele ja valmistajatele, on
illustratiivse tähendusega näited, mis on esitatud hangitava eseme omaduste ja tehniliste näitajate täpsemaks
kirjeldamiseks ja iseloomustamiseks. Käesolevaga täiendatakse iga sellist viidet märkega "või sellega samaväärne".
Punkt 2.2: Pakkujal (Töövõtjal) on õigus valida naaritsaaedikute konstruktiivseid ja insenerkommunikatsioonide
projektist erinevaid samaväärseid lahendusi eeldusel, et tagatud oleks ehitiste püsivus, funktsioonid,
kasutustingimused ja põhiprojektiga antud ehitiste ruumiprogramm ja tehnilised näitajad. Punkt 2.8: Pakkujal on
pakkumuse koostamisel õigus lihtsustada hoonestuse puuride osade vundamente, s.h. vähendada ka
rajamissügavust, tingimusel, et tagatud oleks hoone püsivus. Pakkujal on õigus muuta naaritsaaedikute osa
vundamentide konstruktsioonilist lahendust ja materjali samaväärse vastu (näiteks täisvalatud Columbia
õõnesplokk) tingimusel, et on tagatud hoonete püsivus. Samuti on hankelepingu punktis 2.5 on generaalklausel,
millega töövõtja peab kinnitama, et ta on materjalide ja seadmete samaväärsusest aru saanud: „Töövõtja kinnitab,
et on oma pakkumuses arvestanud hankedokumentides ja põhiprojektis toodud materjalide ja seadmete või
samaväärsete materjalide ja konstruktsioonidega ning on pakkumuse tegemisel arvestanud, et juhul, kui Pooltel tekib
erimeelsus Töövõtja poolt kasutada soovitud materjali või seadme ja viidatud projektdokumentatsioonis ettenähtud
materjali või seadme samaväärsuses, on Töövõtja riskiks kohustus tarnida materjale või seadmeid, mis on
samaväärsed Hankedokumentatsioonis toodud materjalide ja seadmetega.“ Sama tuuakse lepingusse sisse ka läbi
Ehituse Töövõtulepingute Üldtingimused (ETÜ 2013) punkti 3.1.4.
Tehnilise kirjelduse osas „Konstruktsiooni seletuskiri“ on palju viiteid erinevatele standarditele, millele ei ole lisatud
märget „või sellega samaväärne“. RHS § 88 lg 4 kohaselt standardile pole vaja lisada märget „või sellega
samaväärne“, kui sellele ei pea ega saagi vastata pakkumus (pakutav asi) ega hangitav ehitustöö, vaid tegemist on
nõuetele vastavuse tagamise vahendiga. Tegemist ei ole pakkujaid piirava tingimusega, vaid töökirjeldusega, mida
hangitakse. Hankele esitati viis pakkumust, mis on Eesti oludes suur pakkumuste hulk.
Eelneva põhjal on RÜ audiitoritest erineval seisukohal. Auditi lõpparuande saamisel rakendame võimalikust
tähelepanekust tulenevat soovitust.
KIK nõustub, et puudub kontroll-jälg. Selle puuduse parandamiseks viib KIK edaspidi samaväärsuse märke olemasolu
kontrollimise läbi nõnda: esmalt kontrollitakse, kas hanke vastavustingimustes või hanketeate punktis VI.3) on
lisatud vastavad generaalklauslid (eelkontrollis soovitame panna mõlemasse kohta) ning kui ei ole, siis tuleb hoolega
läbi vaadata kogu hankedokumentatsioon (sh kinnituste vormid), et tuvastada § 88 lg 3 vastu eksimused.
16
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Hange nr 194776: RÜ kontroll-lehele on jäänud märkimata, et tehnilise kirjelduse lisas on toodud üks standard ilma
nõutava märketa, kuid see ei ole mõjutanud hanke tulemust kuna tegemist on vähetähtsa osaga hankelepingu
esemest. Standardile vastavuse tõendamist ei ole hankemenetluses nõutud, tegemist on nõuetele vastavuse
tagamise vahendiga § 88 lg 4 mõttes või hankelepingu tingimusega. Tingimuse sõnastus ei välista samaväärsele
standardile vastavate bussidega lepingu täitmist: bussid peavad olema varustatud CENELEC standarditele EN 50436-
1 ja EN 50436-2 vastavate alkolukkudega. Ehk et alkolukk peab vastama nimetatud standardile, kuid sealjuures võib
seda tõendada ka mõnele samaväärsele standardile vastavuse sertifikaadiga (RHS § 114 lg 3). Ühtlasi muidugi ära
näidates standardite samaväärsuse.
KIK parandab samaväärsuse märke olemasolu kontrollimise protseduure.
KA kommentaar:
Korraldusasutus nõustub, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud
alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega
samaväärne”. RHS § 88 lg 3 ei tohiks tõlgendada kitsendavalt nii, et keelatud on standardile viitamine ilma märketa
„või sellega samaväärne“ ainult siis kui hankija kavatseb selles osas kontrollida ka pakkumuse vastavust. Kui
tehnilises kirjelduses on eelnimetatud nõudega vastuoluolus olev tingimus, siis see võib olla finantskorrektsiooni
tegemise aluseks.
Samas tuleb korraldusasutuse hinnangul riigihanke nr 194100 asjaolusid veel täiendavalt hinnata. Riigihanke nr
194100 eeldatav maksumus oli 620 000 eurot, st alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära. Hanketeadet ei ole esitatud
Euroopa Väljaannete Talitusele. Alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära maksumusega riigihangete puhul
eeldatakse, et riigihanke vastu puudub rahvusvaheline huvi, st pakkujad on ainult Eesti päritolu. Seega, kui alla
rahvusvahelist piirmäära maksumusega riigihanke kontrollimise käigus tuvastatakse tingimus, mis piirab
välismaiste pakkujate juurdepääsu riigihankele, siis tuleks kontrollimise käigus alustada küsimusest, kas seatav
tingimus on piirav ainult välismaiste pakkujate suhtes või piirab ka siseriiklikku konkurentsi ehk tingimus on piirav
juba oma olemuselt. Seega juhul, kui tegemist on väga üldiste standarditega nt EN või EVS-EN või kui tegemist on
standardiga, millele vastavalt on Eestis ehitamine kõikidele ettevõtjatele norm, st kõik Eesti ehitusettevõtjad nende
standardite järgi tegutsevad, leiab korraldusasutus, et tegemist ei ole finantsmõju omava rikkumisega. Seetõttu tuleb
korraldusasutuse hinnangul konkreetsel juhul vaadata üle riigihanke alusdokumendid ja hinnata iga riigihanke
alusdokumentides nimetatud standardi puhul, kas konkreetsel juhul on tegemist siseriiklike pakkujate suhtes piirava
tingimusega või mitte.
Osaliselt on tehnilises kirjelduses ja selle lisades võimaldatud ka pakkuda samaväärset. Näiteks ütleb tehnilise
kirjelduse p 2.8, et pakkujal on õigus muuta naaritsaaedikute osa vundamentide konstruktsioonilist lahendust ja
materjali samaväärsete vastu. Tehnilise kirjelduse lisaks oleva põhiprojekti seletuskirjas on samuti öeldud, et tooteid
võib asendada analoogiga. Lisaks on asendamise võimalusi ettenähtud ka eriosade projektide seletuskirjades. Seega
soovitab korraldusasutus esmalt vaadata nimetatud riigihanke tehnilise kirjelduse ja selle lisad läbi selliselt, et
tuvastada kohad, kus standarditele samaväärse pakkumist pole võimaldatud, ning seejärel hinnata, kas tegemist on
Eesti pakkujate suhtes piiravate tingimustega või mitte.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid on tutvunud RÜ ja KA kommentaaridega. Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud hinnangute juurde ning
esitavad oma täiendavad selgitused.
RHS § 4 p 17 järgi on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse
esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse
riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded,
tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Ehitusprojekt on ehitise või
selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb seletuskirjast, tehnilistest
joonistest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (jooniseid selgitavad skeemid, tabelid,
graafikud, ekspertiiside ja uuringute aruanded ja muud dokumendid). Ehitustööde puhul on ehitusprojekt
hankealusdokumentide osa.
17
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (edaspidi RM RRO) oma vastuses RÜ-le (26.01.2022) on
öelnud, et ehitusprojekti koostab projekteerija ja kui tema projektis ehitusstandarditele viitab, siis ei kasuta ta
samaväärsuse märget. Kui aga hankija võtab projekti üle tehniliseks kirjelduseks, siis peab hankija riigihanke
alusdokumentides märkima, et kõiki ehitamisele viitavaid standardeid tuleb lugeda samaväärsuse märkega.
RÜ hinnangul pole vaja standarditele märget „või sellega samaväärne“ lisada, kui sellele ei pea ega saagi vastata
pakkumus (pakutav asi) ega hangitav ehitustöö, vaid tegemist on nõuetele vastavuse tagamise vahendiga. Audiitorid
ei ole RÜ hinnanguga nõus, sest veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektripaigaldise ja nõrkvoolu osa
seletuskirjades on standardite juures lisaks nõuetele vastavuse tagamisele nõutud ka vastavalt standarditele
markeerimist, valmistamist, paigaldamist, ehitamist ja ka standardi järgimist.
Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse KKK järgi on erinevate riikide standardid erinevad,
kui need ei baseeru regionaalsetel või rahvusvahelistel standarditel või ei ole koostatud muude rahvuslike
standardimisorganisatsioonide koostöö tulemusena. Seega on Euroopa standarditel baseeruvad Eesti ja teiste EL
riikide standardid identsed ja saab ära tunda nende tähises leiduva lühendi „EN“ järgi. Tulenevalt võrdse kohtlemise
põhimõttest ei ole lubatud tehnilises kirjelduses märkida tingimusi, mis vastavad ainult konkreetse riigi siseriiklikele
standarditele ning puudub viide samaväärsetele rahvusvahelistele standarditele. Seega kuna DIN ja SFS on
Saksamaa ja Soome standardid ning puudub viide samaväärsele rahvusvahelisele standardile on rikutud võrdse
kohtlemise põhimõtet.
Audiitorid on teadlikud, et osaliselt on tehnilises kirjelduses ja selle lisades samaväärsuse klausel olemas. Ka
tehnilise kirjelduse p-s 2.1 on öeldud, et kõik viited hankedokumentides s.h. projektdokumentatsioonis,
konkreetsetele toodetele, tarnijatele ja valmistajatele, on illustratiivse tähendusega näited, mis on esitatud hangitava
eseme omaduste ja tehniliste näitajate täpsemaks kirjeldamiseks ja iseloomustamiseks. Käesolevaga täiendatakse
iga sellist viidet märkega "või sellega samaväärne". Ja ka elektripaigaldise seletuskirja p-s 20.19 on öeldud, et
„Projektis toodud konkreetset tüüpi seadmeid võib asendada, kuid ainult tellija, peatöövõtja ja projekteerija kirjalikul
nõusolekul, tehniliste- ja funktsionaalsete parameetrite, välimuse, kasutus- ja hooldusomaduste ning ohutus- ja
kvaliteedinõuete poolest vähemalt samaväärsete toodetega“, aga standardite asemel samaväärsete kasutamise
lubatavust ei ole tehnilises kirjelduses ega eespool nimetatud seletuskirjades välja toodud.
Lisaks toovad audiitorid välja, et standarditele viitamine koos märkega „või sellega samaväärne“ on vastavalt RHSile
nõutud ka alla rahvusvahelist piirmäära jäävate riigihangete puhul.
2. Puudused hankelepingute muudatuste hindamisel
STS § 26 lg 1 järgi on TS kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS § 123 sätestab
hankelepingu muutmise võimalikkuse. Projektide TRO-de järgi on TS kohustatud mh esitama enne
hankedokumentide või hankelepingu muutmist KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu ning kui soovitakse
kasutada reservi, siis selle kasutamise põhjenduse.
RÜ töökorra p 3.3.6 järgi hinnatakse hankija hankelepingute muudatusi lisas 18 toodud kontroll-lehe alusel. Vastav
kontroll-leht on üle võetud KAMIN24-st, kuhu on lisatud mõningad täpsustused. Nimetatud kontroll-lehel on olemas
selgitused, kuidas tuleb muudatusi hinnata. Siiski selgus auditi toimingute käigus, et RÜ poolt teostatud
hangelepingute muudatuste hindamise kontrollid ei ole olnud piisavalt põhjalikud ja kvaliteetsed, sest hankelepingu
muudatuste hindamisel ei ole kasutatud kontroll-lehel (edaspidi KL) olevaid selgitusi.
2.1 TS AS Saku Maja on projekti25 käigus läbi viinud hanke 202349 „Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt:
ÜVK torustike projekteerimine ja ehitus Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme piirkonnas“. Käesoleva auditi käigus
selgus, et hankelepinguga on toimunud 8 erinevat muudatust – 4 korda on sõlmitud hankelepingu lisa, millega on
esialgset lepingu mahtu/maksumust suurendatud või vähendatud ning 4 korda on kasutatud reservi ilma
24 10.11.2020 kinnitatud “KA miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele“ ptk 6.
25 2014-2020.7.01.17-0031 "Keila jõe reoveekogumisala veemajandusinfrastruktuuri arendamine Saku vallas"
18
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
hankelepingu lisasid sõlmimata. Enamasti on hankija viidanud hankelepingu lisasid sõlmides, et muudatus vastab
RHS § 123 lg 1 p 326 toodule.
Audiitorite hinnangul ei selgu hankelepingu lisadest, kas tegemist on täiendavate töödega, mille järele tekkis hankijal
vajadus ja mida hanke alusdokumendid ei sisaldanud, kuidas põhjustaks pakkuja vahetamine hankijale olulist
ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik. Samuti ei
ole RÜ muudatuste hindamise kontroll-lehtedelt võimalik jõuda järeldusele, et hankelepingu muudatus vastab
eeltoodud punktidele. RÜ on oma KL-del toonud välja, et muudatus vastab RHS § 123 lg 1 p 3 tingimustele ning lisaks
on kirjeldanud, milles muudatus seisnes. Muid põhjendusi ei ole RÜ välja toonud.
Audiitorid on käesoleva auditi ajal üle vaadanud kaheksanda muudatusega seotud RÜ KL 27 , kus on toodud
lühikirjeldused eelnevate muudatuste kohta koos muudatuste summadega ning kokkuvõte, kui palju oli eelnevate
muudatustega kasutatud reservi ning kui suur mõju oli kõikidel muudatustel hankelepingule. Audiitorite hinnangul ei
olnud hankija poolt 23.04.2021 esitatud ettenähtud summa kooskõlastamiseks saadetud dokumentide järgi võimalik
aru saada, kuidas RÜ KL-l toodud muudatuste summad leidis või järeldusteni jõudis. RÜ ei olnud koostanud ka
täiendavaid arvutustabeleid vms dokumenti, kust nähtuks iga muudatusega seotud rea kohta antav hinnang, kas
tegemist on ära jäänud tööga, uue tööga, mahtude suurendamise või vähendamisega jne.
Auditi käigus esitas RÜ täpsustatud KL, kus on eelnevaid muudatusi täiendavalt hinnatud. RÜ hinnangul on RHS §
123 lg 1 p 1 alusel hankelepingu muudatuste väärtus kokku 5,36% hankelepingu esialgsest maksumusest ja
ülejäänud muudatused on tehtud RHS § 123 lg 1 p 3 alusel. Audiitorite hinnangul peab RÜ paluma TS-lt täiendavaid
selgitusi või põhjendusi selle kohta, kuidas tehtud muudatused vastavad RHS § 123 lg 1 p 3 toodud nõuetele, sest
ühestki audiitoritele esitatud dokumendist see ei selgu. Lisaks rõhutavad audiitorid seda, et hankelepingu
muutmiseks RHS § 123 lg 1 p-i 3 alusel peavad olema täidetud kõik RHS vastavas sättes märgitud eeldused.
Audiitorid teostasid kontrolli ja arvutused tulenevalt RHS § 123 lg 1 p-st 1 ja kõigi eespool nimetatud muudatuste (8
tk) väärtus kokku moodustab 20,93% hankelepingu algsest maksumusest. Seega eksisteerib risk, et hankelepingut
muutes on rikutud RHS § 123 lg 1 põhimõtteid ja abikõlblikuks on arvatud võimalikud mitteabikõlblikud kulud. Kuna
audiitoritel puudub tõendusmaterjal hindamaks RHS § 123 lg 1 p 3 aluseid, siis mitteabikõlblikke kulusid
tähelepanekus välja ei tooda.
2.2 TS AS Võru Vesi 28 on mh läbi viinud hanke 209144 „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekti
projektijuhtimise teenus“. Hankelepingu29 maksumuseks oli 154 270,94 eurot sh reserv 7346,24 eurot. Hankelepingu
muudatuste hindamise kontrolliprotseduuride testimisel selgus, et lepingu täitmise käigus on kaks korda kasutatud
reservi (vastavalt 1900 eurot ja 2500 eurot) ning ühel korral on sõlmitud 19.02.2020 lepingukokkuleppe lisa, millega
suurendati hankelepingu maksumust 61 500 euro võrra (muudatuse väärtus moodustab 41,9% hankelepingu
esialgsest maksumusest ilma reservita). Hankelepingu lisas on toodud muutmise alusena RHS § 123 lg 1 p 3. Lisaks
on hankija kirjeldanud muutmise põhjendusena, et täiendav projektijuhtimise teenuse hankimine teistelt pakkujatelt
ei oleks tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, kuna lisanduv teenus sisaldab juba käimasoleva projekti
raames sõlmitud lepingute maksetaotluste tegemist ja aruandluse koostamist, mis ei ole erinevate projektijuhtide
poolt tehniliselt teostatav.
26 Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid
või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine
põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt
asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti
hankelepingu algsest maksumusest. Seejuures RHS § 123 lg 3 järgi ei kehti 50% piirang võrgustikusektori hangetele.
27 allkirjastatud 29.04.2021.a.
28 Projekt nr 2014-2020.7.01.18-1743 "Võru reoveekogumisala veemajandusprojekt"
29 Lepingukokkulepe nr 4.1-21/19/17 sõlmitud 25.06.2019
19
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Vastava muudatuse hindamise KL-l on kirjeldatud muudatuse sisu 30 , lisatud on viide RHS § 123 lg 1 p-le 3 ja
põhjendus on üksühele sama lepingu lisas tooduga.
RÜ on auditi käigus täiendavalt selgitanud, et antud juhul ei ole tegemist lihtsalt olemasoleva töömahu
suurenemisega, sest muutus hankelepingu eseme ulatus. TRO muudatuse tulemusena lisandus projekti mahtu Võru
reoveepuhasti rekonstrueerimine ning suurenes oluliselt torutööde maht ja laienes tegevuspiirkond. Selleks tuli
projektijuhi meeskonnal läbi viia täiendavad hanked (reoveepuhasti projekteerimine, reoveepuhasti ehitus,
lisandunud torustiku hanked, sh sademeveetorustikud, mis esialgses TROs puudusid). Lisaks täiendavatele
hangetele tuli projektijuhi meeskonnal nimetatud lisatööde ulatuses hallata lepinguid (sh vaidlusi töövõtjatega),
lepingute muudatusi ja menetleda maksetaotlusi.
Audiitorid toovad välja, et hankelepingu muutmiseks RHS § 123 lg 1 p-i 3 alusel peavad olema täidetud kõik vastavas
sättes märgitud eeldused:
(i) hankijal on tekkinud vajadus täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde järele, mis riigihanke alusdokumentides
ei sisaldunud;
(ii) lepingupoole vahetamine põhjustaks hankijale kas „olulist ebamugavust“ või „märkimisväärseid lisakulusid“;
(iii) lepingupoole vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused ning
(iv) sealjuures ei ületa ühegi muudatuse väärtus 50 % hankelepingu algsest maksumusest.
Audiitorite hinnangul ei selgu RÜ KL-lt ega hankelepingu lisast, miks ei saanud hankija lisandunud tööde tellimiseks
läbi viia uut hanget. Võib küll arvata, et uue hanke läbiviimine suurendab hankija halduskoormust, kuid pelgalt
argument, et hankijal suureneb halduskoormus, ei saa õigustada lisatööde tellimist ilma uut hanget korraldamata.
Selle välistavad riigihanke üldpõhimõtted - eelkõige läbipaistvuse, pakkujate võrdse kohtlemise ning
proportsionaalsuse põhimõte. Samuti ei ole audiitorid nõus hankija ütlustega, et täiendav projektijuhtimise teenuse
hankimine teistelt pakkujatelt ei oleks tehniliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas, kuna lisanduv teenus sisaldab
juba käimasoleva projekti raames sõlmitud lepingute maksetaotluste tegemist ja aruandluse koostamist, mis ei ole
erinevate projektijuhtide poolt tehniliselt teostatav. Nimelt TRO muudatusega31 ei muutunud projekti abikõlblikkuse
periood (projekt ei pikenenud), TS võis endiselt esitada maksetaotluse vähemalt üks kord kvartalis, esitada projekti
vahearuande igal aastal 31. detsembri seisuga hiljemalt järgneva aasta 10. jaanuariks ja viimane maksetaotlus tuli
esitada koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Seega projekti maksetaotluste
tegemise ja aruandluse koostamise maht ei muutunud. Audiitorite hinnangul oleks hankija saanud läbi viia uue
projektijuhtimise teenuse hanke, mis oleks sisaldanud lisandunud hangete alusdokumentatsiooni koostamist,
hankemenetluste läbiviimist, lepinguliste küsimustega ja muudatustega tegelemist. Hankija viidatud põhjus, mis
puudutas projekti maksetaotluste tegemist ja aruandluse koostamist, ei olnud tegelike lisandunud tööde seisukohast
asjakohased argumendid. Seega audiitorite hinnangul ei olnud hankelepingu muutmine RHS § 123 lg 1 p 3 alusel
põhjendatud.
Hankelepingu muudatustega seotud puuduste osas (p 2.2) esinevad audiitorite hinnangul ühendmäärus § 227 lõikes
2 toodud asjaolud, mille tõttu kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud RHSi § 123 lõiget 1 ja muudatuse
väärtus on kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest, kohaldatakse algse hankelepingu ja selle muudatuse
väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Seisuga 12.10.2021. a on hanke 209144 hankelepinguga
seotud väljamakseid tehtud summas 147 257,74 eurot, millest 25% mitteabikõlblikku kulu on 36 814,44 eurot.
30 nt lisandus tööde nimekirja reoveepuhasti laiendamine, millega muutub reoveepuhasti hangete ettevalmistamine ja läbiviimine,
investeeringu suurenemine, maksetaotluste arvu suurenemine, võimalikud muudatused jne
31 KIK-i juhatuse 17.12.2019. a otsus nr 1-25/2094
20
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
RÜ kommentaar: 2. Puudused hankelepingute muudatuste hindamisel
2.1 Hange nr 202349:
KIK esitas auditile selgitused 10.06.2021.
Selleks küsisime toetuse saajalt täiendavaid selgitusi, mille alusel hindasime kõik tehtud muudatused üle.
Muudatuste alused ja põhjendused on esitatud Excel failides: tabel muudatuste kaupa selgituste, põhjenduste, RHS
aluste ja tabeli lõpus kokkuvõtvalt RHS § 123 lg 1 p 1 alusel tehtud muudatuste koondsumma koos muudatuste
protsendiga (kokku 2 muudatust, mis moodustavad esialgse lepingu mahust 5,36%). Teised muudatused on tehtud
RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 alusel. Lisatud on ka viimase muudatuse nr 8 korrigeeritud KL, milles on kõik tehtud
muudatused kokkuvõtlikult esitatud real 11.
KIK on auditi käigus suhelnud toetuse saajaga, hinnanud üle kõik 8 muudatust ning muudatuste vastavuse RHS §-le
123. KIK on esitanud kõik tulemdokumendid audiitorile, mis tähendab, et auditil on olemas kõik auditi teostamiseks
vajalikud dokumendid. Toetuse saajaga täiendav suhtlus ning muudatuste uus hindamine ei muuda KIKi otsust.
Kuigi KIKi KL-d ei sisalda kolmandatele isikutele suunatud selgitusi põhjendustega, miks nt projektijuhtimine eeldab
projekti juhtimist ühe hankelepingu raames, aga mitte lisanduvaid projektijuhte, kui projekti kui sellist muudetakse,
ei tähenda see, et KIK ei kaaluks või hindaks hankelepingu muudatuse vastavust RHS §-le 123.
2.2 Hange nr 209144: Projektijuhi (PJ) ülesanne on tagada, et projekti ressursse kasutataks projekti algusest lõpuni
kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks kõige efektiivsemal ja tõhusamal viisil, PJ ülesanne on mh:
- hankedokumentide koostamine ja hangete läbiviimine (RHAD järgi 8, tegelikult 17),
- lepingute ettevalmistamine (RHAD järgi 10-12, tegelikult 22),
- meeskonna juhtimine,
- projekti tegevuste kooskõlastamine erinevate osapoolte vahel,
- projekti edenemise ja hankelepingute tähtaegadest kinnipidamise järgimine, sh iganädalsed koosolekud
töövõtjatega (lepingute põhised) ja igakuised laiendatud koosolekud töövõtjate ja tellijaga (lepingute põhised),
- töövõtjate lepingupõhine arvete-aktide kontroll ja nende alusel maksetatotluste koostamine (osaliselt tasutud
kuludokumentide alusel töövõtjatele, st lepingute-, mitte projektipõhiselt),
- projekti aruandluse koostamine tellijale ja rahastajale.
Projektijuhi ülesanne on Lepingu kohaselt projekti „Võru reoveekogumisala veemajandusprojekti elluviimine“, st
projekti kulude ja aja juhtimine, kvaliteedijuhtimine, riskijuhtimine, tööde vastuvõtmise haldamine ja muutuste
juhtimine. TRO muutmisega 30.04.2019 lisandusid projekti täiendavad tegevused, millega projektijuht ei saanud
pakkumust esitades arvestada ja mille puhul kohaldub RHS § 123 lg 1 p 3.
Audiitorid toovad välja, et hankelepingu muutmiseks RHS § 123 lg 1 p-i 3 alusel peavad olema täidetud kõik vastavas
sättes märgitud eeldused:
i. hankijal on tekkinud vajadus täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde järele, mis riigihanke
alusdokumentides ei sisaldunud;
ii. lepingupoole vahetamine põhjustaks hankijale kas „olulist ebamugavust“ või „märkimisväärseid lisakulusid“;
iii. lepingupoole vahetamist takistavad kas majanduslikud või tehnilised põhjused ning
iv. sealjuures ei ületa ühegi muudatuse väärtus 50 % hankelepingu algsest maksumusest.
Kinnitame, et need nõuded on täidetud ja nende täitmist kontrollis PK projekti maksetaotlust menetledes:
(i) Täiendavad tööd lisandusid pärast 25.06.2019 hankelepingu sõlmimist tehtud TRO muudatust 17.12.2019. Kuigi
projektijuhtimise teenuse osutamise aeg jäi samaks suurenes tööde maht ja sisu, suurenes oluliselt tööjõu
ressurss. Samuti suurenes, vastupidiselt audiitori arvamusele, projekti maksetaotluste sisu ja aruandluse
koostamise maht ehitustegevuse hankimise ja juhtimisega korrelatsioonis.
21
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
(ii) Lepingupoole vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust, kuna HAD ettenähtud ehitushanked
sisaldasid ka TRO muudatusega lisandunud tegevusi (nt projektijuhtimise teenuse HADs sisaldunud RVP
mudatöötluse ehitamise hanke asemel viidi läbi mudatöötluse rajamist sisaldav laiendatud RV projekteerimise
hange nr 216970 ja RVP laienduse, sh mudatöötluse ehitushange nr 221352 ning projektijuhtimise teenuse HADs
sisaldunud ÜVK ehitushanked, mille töömahtu pärast TRO muudatust ja enne hanke väljakuulutamist lisandusid
sademeveetorustikud, nt RH 231071 ja 235933 ehituse kogumaksumusega 7,2 milj eurot).
Kui TRO muudatusega lisandunud tegevuste elluviimise jaoks oleks hangitud uus projektijuht, oleks see tekitanud
hankijale ka olulist lisakulu täiendavate hangete läbiviimise ja hilisemate lepingute haldamise tõttu.
(iii) Uue hankemenetluse korraldamise puhul oleks ilmselt tegemist olnud tehniliselt ja majanduslikel põhjustel
küsitavate lahendustega, kuna RVP on üks tervik, mille laiendamise käigus lahendati ka mudatöötlus, ja
sademeveetorustikud asetsevad ÜVK torustikega samal töömaal või isegi samas kaevikus, on ka sellise projekti
juhtimine üks tervik. Projekti sees projekti osaline juhtimine kolmanda isiku poolt on komplitseeritud. Kuna
ehitusprojekti ei olnud võimalik selgelt osadeks jaotada, siis olnuks äärmiselt keerukas erinevate projektijuhtide
vastutust piiritleda – nt tehniliselt ja majanduslikult töö korraldamine nõnda, et üks projektijuht juhib samas
kaevikus vee- ja kanalitorustiku ehitust ja teine sadeveetorustiku ehitust ning mõlemad projektijuhid tegelevad
lisaks koguaeg teineteisega ajagraafiku kooskõlastamisega (eriti pinnase tagasitäide ning eelnev tehtud tööde
kontrollimine ja üle mõõtmine) ja vaidlustega vastutuse üle. KIKil puudub kogemus, et tehniliselt on võimalik ühte
projekti juhtida mitmel projektijuhtimise ettevõtjal. Kui projekti lisandub projekteerimise või ehitushankeid, siis
korraldab need vastutav projektijuht, kes teab mida tuleb hankida ja mida tuleb muuta uue hankega seotud
varasemates hankelepingutes, et kogu süsteemi toimivus tagatud oleks.
(iv) RHS § 123 lg 3 täiendab, et muudatuse väärtuse piirang ei kehti võrgustikusektori riigihangetele.
KIK esitas auditi küsimustele vastused 9.6.2021 (lisame). Audit vaidlustas hanke muudatuse puhul RHS aluse
(RHS § 123 lg 1 p 3 vs auditi poolt pakutud p 1). KIK selgitas oma seisukohta punkt 3 valiku osas. Hetkel on
auditis eitatud uus seisukoht, mida KIKil ei olnud võimalik auditi koostamise ajal selgitada, st audit väidab mitte
seda, et muudatuse alus on ebaõige, vaid seda, et KIKi poolt kooskõlastatud muudatus RHS § 123 lg 1 p 3 alusel
ei vasta koosmõjus RHS tingimustele. KIK ei nõustu väitega. Samuti rõhutame, et võrreldes juunikuus esitatuga
on muutunud auditi küsimuse püstitus. Kui audit soovis vastust küsimusele, kas ja kuidas vastas lepingu
muudatus RHS § 123 lg 1 p 3 tingimustele, oleks pidanud audit seda küsima. Praegu esitame sellekohased
selgitused.
KIK selgitab, et projektijuht esindab toetuse saajat kogu projekti elluviimise ajal. Pärast TRO muutmist detsembris
2019 pidi projektijuht täiendama esialgses lepingu mahus olevaid hankeid TRO muudatusega lisandunud
tegevustega, suurenes hankelepingute arv. Projektijuhi ülesanne oli hankedokumentatsiooni muuta, hanked läbi viia
ja toetuse saajat esindada lepingute elluviimisel.
KIK kooskõlastab hankelepingute muudatused eraldi kirjaga, millest on näha ka muudatuste sisu ja alus (näitena
lisatud). KIK korrigeerib kontroll-lehtede täitmise praktikat lisades edaspidi muudatustega nõustumisel täpsemad
viited dokumentidele ja nende konkreetsele juhtumile kohalduvale sisule ning järelduse/otsustuse selle kohta, kas
KIK nõustub viidatud põhjendustega.
KA kommentaar: 2. Puudused hankelepingute muudatuste hindamisel
Soovitame rakendusüksusel kõik tehtud muudatused ükshaaval läbi vaadata ja hinnata, millise RHS § 123 lg 1 p-i
alusel muudatus on tehtud ning kirjeldada sealjuures kõikide eelduste täidetust ning maksumuste kujunemist.
Tehtud analüüs dokumenteerida ja säilitada kontroll-lehe juures.
Hanke nr 209144 puhul soovitab korraldusasutus rakendusüksusel täiendavalt kontrollida ja hinnata tehtud
muudatuste vastavust RHS §-le 123. Muuhulgas tuleb välja selgitada, milline osa 19.02.2020 lisandunud töödest
vastas RHS § 123 lg 1 p-le 3 ja millised mitte. Lisatellimus võib tähendada kas hankelepingu eseme hulga
suurendamist või laiendamist, kuid esialgsetes hanketingimustes ette nähtud asjade, teenuste või ehitustööde
ärajätmist RHS § 123 lg 1 p 3 ei võimalda.
Auditi aruandes kirjeldatu põhjal oleks lisandunud töödest uute hangete korraldamise ja lepingute sõlmimise ja
haldamise teenuse saanud sisse tellida ka uue riigihanke tulemusena. Pole muidugi välistatud, et sama töömaa sees
22
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
on erinevatel projektijuhtidel keeruline piiritleda vastutust, kuid kohtupraktika valguses võib ka ettevõtjate poolt
samal objektil paralleelselt tööde teostamine olla tavapärane. Soovitame täiendava kontrolli tulemusena
rakendusüksusel tuvastada, milline osa lisandunud töödest oli kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 1 ning kas mingeid
töid oleks olnud võimalik tellida nn väikese osa erandi RHS § 28 lg 3 alusel. Juhul, kui täiendavalt tellitud tööd ei
sobitu ühegi mainitud RHS-i sätte alla, on tegemist finantsmõjuga rikkumisega.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid on tutvunud RÜ ja KA kommentaaridega. Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud seisukohtade juurde
ning esitavad oma täiendavad selgitused.
Hange nr 202349: KIK toob kommentaarides välja, et kuigi kontroll-lehed ei sisalda kolmandatele isikutele suunatud
selgitusi ei tähenda see, et KIK ei kaaluks või hindaks hankelepingu muudatuse vastavust RHS § 123. Audiitorite
hinnangul on antud tähelepaneku mõte selles, et kontroll-lehelt vm RÜ tööpaberilt selguks iga muudatuse osas eraldi,
kuidas tehtud muudatus vastab RHS §-le 123. Kui muudatuste hindamiseks on saadud selgitusi kolmandatelt
osapooltelt (nt toetuse saaja, omanikujärelevalve, RM RRO vm), siis audiitorite hinnangul tuleks nimetatud
selgitustega saadud info koos lõpliku RÜ hinnanguga lisada ka kontroll-lehele vm RÜ tööpaberile.
Auditi ajal muudetud hanke kontroll-lehtede osas leiavad audiitorid, et pelgalt viitamisest RHS § 123 lg 1 p 3 või 432
ei ole piisav. RHS § 123 lg 1 p 4 osas ütlevad audiitorid, et mistahes hankija mõjusfäärist väljas olev asjaolu ei anna
alust automaatselt väita, et tegu on ettenägematu asjaoluga, millega on võimalik õigustada hankelepingu muutmist.
Iga konkreetset olukorda tuleb hinnata sõltuvalt konkreetsest situatsioonist, arvestades tähtsust omavaid asjaolusid
kogumis. Kontroll-lehel tuleb põhjendada (või kui toetuse saaja on esitanud ammendava tõenduse, siis sellele
viidata), kuidas muudatus vastab RHS § 123 lg 1 tunnustele.
Hange 209144: Audiitorid jäävad oma esialgse seisukoha juurde, et täiendava teenuse hankimine ei ole olnud
kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1. Audiitorid märgivad, et RÜ kommentaaris välja toodud projektijuhi ülesannete loetelu
ei ühti hanke 209144 alusdokumentides toodud loeteluga. Alusdokumentide järgi oli projektijuhi ülesanne mh
osaleda projekti elluviimise töö- ja kuukoosolekutel, tegeleda lepinguliste küsimuste ja üleskerkivate probleemidega,
s.h lepingute muudatustega ning täita teisi tellija poolt määratud projektiga seotud ehitusjuhtimise ülesandeid.
Audiitorid ei leidnud alusdokumentidest järgmisi projektijuhi ülesandeid: meeskonna juhtimine, kvaliteedijuhtimine,
riskijuhtimine, tööde vastuvõtmise haldamine ja muudatuste juhtimine.
KIK toob oma kommentaarides välja, et tegemist on ühtse terviku projektijuhtimise teenusega ning seal ei ole
võimalik eristada üht teenust teisest. Audiitorid seevastu leiavad, et lisaks üldisele projekti juhtimisele on võimalik
eristada hangete läbiviimist ning sellele on ka tähelepanek üles ehitatud. Audiitorid toovad täiendavalt välja, et
rahastustaotluse lisana olnud hankeplaanis oli hankeid planeeritud 13, hanke 209144 alusdokumentides oli hankeid
8 ning tegelikult on projekti käigus läbi viidud 19 hanget. Seega on hangete arv suurenenud ning sellest tulenevalt
leiavad audiitorid, et täiendavate hangete läbiviimiseks oleks hankija pidanud korraldama täiendava hanke. Samuti
leiavad audiitorid, et uute hangete läbiviijal on võimalik teha koostööd juba olemasoleva projektijuhiga, sest temaga
pannakse paika piirid hangete läbiviimiseks (missuguseid hankeid üks või teine osapool läbi viib jms) ning
aruandlusvorm (missugust infot jagatakse, kes vastutab jms).
Lisaks toovad audiitorid välja, et arvestades asjaolu, et hangete arv suurenes olulises mahus, siis RHS § 123 mõistes
on tegemist olulise muudatusega, sest on muutunud hankelepingu eseme ulatus (hanke alusdokumentides hankeid
8 vs tegelikult 19) ning lepingu mahu ja maksumuse suurenemisega on lepinguliste kohustuste vahekord muutunud
pakkuja kasuks.
32 Muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse
väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.
23
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
3. RHSi üldpõhimõtete rikkumine
STS § 26 lg 6 järgi kui TS või partner ei pea järgima RHSi ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma
käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem (edaspidi mittehankija), peab ta järgima RHS §-s 3 sätestatud
põhimõtteid33, st hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse
ärakasutamise riigihankel, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt.
Ka projektide TRO-de järgi on mittehankijatele seatud hankimisega seotud kohustus järgida toetuse kasutamisel
RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid sealhulgas juhinduma KIKi kodulehel avaldatud
dokumendist „Juhis toetuse saajale hanke läbiviimiseks üldpõhimõtete kohaselt“ (edaspidi KIKi juhis).
KIKi juhise järgi RHS §-s 3 sätestatud esimese põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,
et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. TS peab hanke läbi
viima selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Hanke
korraldamisega seotud dokumendid peavad olema kõik kirjalikud ja säilitatud. Eraldi tuleb rõhutada, et hanke
läbiviimise ajal tehtud otsused peavad võimaldama nende õiguspärasust kontrollida ja peavad tagama hanke
läbipaistvuse. Kõik hanke tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hanke läbipaistvus
soodustab ausat konkurentsi, tagab lepingupartneri valiku erapooletuse ning aitab välistada seda, et hankes tehakse
meelevaldseid eelistusi. Hanke käigus avaldatud vastuolulised või ebaselged hanketingimused (sh
lepingutingimused) rikuvad seda nõuet.
TS-d on ostudes nr 214616, 229026, 221475 ja 210053 rikkunud RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. RÜ nimetatud
vigu ei ole tuvastanud.
3.1 TS Paneelivabrik OÜ on viinud läbi TS ostuna hanke nr 214616, et hankida valgustite vahetust34. TS on hankes
kvalifitseerimise tingimusena mh sätestanud, et pakkuja 2 eelneva aasta netokäive peab olema 150 000 eurot igal
aastal. Samas on hanke eeldatavaks maksumuseks hankeplaani järgi olnud 20 000 eurot. Seega ületab netokäibe
nõue eeldatavat maksumust 7,5 kordselt.
RÜ hanke I taseme kontrollija on kontroll-lehel välja toonud, et "Nõutud netokäibe summa ületab standardset 2
kordset eeldatavat maksumust, kuid kuna nõutud käive pole mastaapselt suur, siis PK hinnangul pole konkurentsi
piiratud". Lisaks on RÜ käesoleva auditi ajal selgitanud, et arvestades elektritööde kõrget maksumust turul, ei
tundunud vastav käibenõue ebaproportsionaalne, sest nõue ei piiranud potentsiaalsete pakkujate ringi. Samuti toob
RÜ välja, et hankele esitati 6 pakkumust ning teabevahetuses ei ole tehtud päringuid ebaproportsionaalsete nõuete
kohta. Samuti ei ole jäetud pakkujaid kvalifitseerimata.
Audiitorid ei nõustu RÜ vastava selgitusega, sest arvestades lepingu mahtu, siis netokäibe nõue ei ole olnud
proportsionaalne. Heidutava mõju puudumise osas ei oma tähtsust, et keegi ei ole teabevahetuses sellele tähelepanu
pööranud. RHS §-st 3 tulenevalt peavad pakkujatele seatavad tingimused olema riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
RÜ kommentaar: 3. RHSi üldpõhimõtete rikkumine
3.1 Hange nr 214616: Tegemist on valgustite hankega ning antud valdkonnas on turul võimalike pakkujate ring lai,
laekus 6 pakkumust. Pakkumuse esitanud pakkujate aastased netokäibed olid minimaalselt 170 000 eurot ning
pooltel pakkujatel miljonites – see näitab, et toetuse saaja lähtus turu olukorrast. Kvalifitseerimise tingimused tuleb
valida sellised, et pakkujate paljusus oleks tagatud, mis antud juhul oli tagatud. Seetõttu võiks antud tähelepaneku
puhul rakendada väiksemat kui 10% FKO.
33 20 000 euro nõue kehtib alates 18.07.2020. a. Eelmise redaktsiooni järgi (kehtis 15.03.2019. a – 17.07.2020. a) oli vastav piirsumma 5000
eurot.
34 projekt nr 2014-2020.4.03.19-0503 “Paneelivabrik OÜ ressursitõhususe investeering”
24
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tegemist on toetuse saaja ostuga. Seega oluline on tagada hinnavõrdlus objektiivse abikõlbliku summa välja
selgitamiseks. Selleks piisab kvalifitseerimise tingimustest, mis võimaldavad kahel-kolmel võimalikul pakkujal
pakkumust teha. Hankes tehti 6 pakkumust.
KIK nõustub, et hankelepingu eeldatava maksumusega 20 000 eurot sõlmimiseks nõuda eelnevat netokäivet 150 000
eurot aastas ei ole proportsionaalne. RHS § 3 punktist 2 tulenevalt peavad pakkujatele seatavad tingimused olema
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud. Ei saa välistada, et pakkujate ring oleks madalama
netokäibe nõudega kujunenud teistsuguseks.
KIK sooviks kohaldada antud juhtumi asjaoludel tagasinõudes 5 % määra.
KA kommentaar: 3. RHSi üldpõhimõtete rikkumine
3.1. Korraldusasutus nõustub tähelepanekuga. Kuigi toetuse saajatele, kellele ei kohaldu riigihangete seadus, ei kehti
otseselt nõue, et nad ei või nõuda pakkujatelt kõrgemat kui kahekordset aastast netokäivet, peavad pakkujatele
seatavad tingimused siiski olema proportsionaalsed. Kuna on ka neid elektritööde teostajaid, kelle müügitulu on
olnud väiksem kui 150 000 eurot aastast, siis ei saa välistada, et pakkujate ring oleks madalama netokäibe nõudega
kujunenud teistsuguseks.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud seisukoha juurde. Audiitorite hinnangul ei ole asjakohane lähtuda
põhimõttest, et seatud kvalifitseerimise tingimus tagab pakkujate paljususe turul, vaid arvestada tuleb eelkõige seda,
et seatud tingimus on proportsionaalne hanke eesmärgiga. Lisaks pööravad audiitorid RÜ tähelepanu asjaolule, et
tegemist oli kuni 20 000 eurose TS ostuga. RÜ enda koostatud KIKi juhise p 52 (kehtib ka mittehankijale) järgi on
hankija kohustus mitte kulutada hanke läbiviimiseks ebaproportsionaalselt palju ressurssi ehk nt avatud
hankemenetlust pole säästlik läbi viia kui hanke maksumus jääb oluliselt alla riigihanke piirmäära ning lihthankes
pole üldjuhul mõistlik luua samal hulgal nõudeid ja dokumente nagu avatud hankemenetluses. TS ostus 214616 on
toetuse saaja seadnud nii pakkujatele kui ka pakkumuse esitamisele mitmeid erinevaid nõudeid, mis audiitorite
hinnangul oluliselt suurendavad eelkõige hangete ettevalmistamise ja korraldamise kulusid. Aga RHS § 3 eesmärk
on kokku hoida ning saada parimad hinna- ja lepingutingimused.
Audiitorid korrigeerivad tähelepaneku soovitust ja vähendavad tähelepaneku finantskorrektsiooni määra 5%-le.
3.2 TS AS ESRO on TS ostuna 35 hankes nr 229026 „Viljandi Männimäe linnaosa kaugkütte renoveerimine“
(kaugküttetorude ost) mh sätestanud tingimuse, et materjalid peavad vastama standartidele: EN 253:2009+A2:2015;
EN 448:2009; EN 489:2009; EN 488:2011+A1:2015 või samaväärsetele. Pakkuja esitab dokumendid, mis tõendavad
materjalide vastavust nõutud standarditele ja EUROHEAT@POWER sertifikaadile ja muudele dokumendis "Nõuded
materjalidele" esitatud nõuetele. RÜ ei ole oma kontroll-lehtedel (eelkontroll, esimese taseme järelkontroll)
EUROHEAT@POWER sertifikaadi osas hinnangut andnud. RÜ ütleb, et kehtestatud tingimused ja alused on üheselt
mõistetavad, asjakohased, põhjendatud ning lepingu eseme suhtes proportsionaalsed.
Audiitorite hinnangul EUROHEAT@POWER sertifikaadi nõudmine ilma täiendava märketa „või sellega samaväärne“
ei ole põhjendatud ja asjakohane, piirates hankes osaleda soovivaid potentsiaalseid pakkujaid, kellel nõutav
sertifikaat puudub, kuid oleksid võimelised töid kvaliteetselt teostama. Sellise põhjendamatu piiranguga ei ole
tagatud RHS §-st 3 tulenev võrdse kohtlemise ja konkurentsi edendamise nõuded.
Audiitorid tuginevad oma hinnangu kujundamisel mh teistele sarnastele TS ostudele riigihangete registris, kus ei ole
tingimustesse ega tehnilisse kirjeldusse EUROHEAT@POWER sertifikaadi ega ka ühegi teise sertifikaadi nõuet
lisatud. Lisaks nimetatud sertifikaadi omajate avalikult kättesaadavast nimekirjast ei leidnud audiitorid ühtegi
kohalikku Eesti ettevõtet. Hankesse esitati üks pakkumus ja pakkuja omas nimetatud sertifikaati läbi teise ettevõtte,
kes ei ole registreeritud Eestis.
35 Projekt nr 2014-2020.6.02.19-0473 „Viljandi Männimäe linnaosa kaugküttetorustiku renoveerimine“
25
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
RÜ kommentaar: 3.2. Hange nr 229026. Viljandi Männimäe linnaosa kaugkütte renoveerimine 2014-2020.6.02.19-
047.
Märgime, et sertifikaadi saab siis, kui toode vastab standarditele. Sertifikaadi samaväärsusel pole KIKi hinnangul
eraldivõetuna tähtsust, kuna sertifikaat antakse siis, kui asi vastab konkreetsele nimetatud standardile ja sealjuures
loomulikult ka teisele samasisulisele, kuid teise nimega standardile ehk samaväärsele standardile. Kuna standardite
loetelule oli lisatud samaväärsuse viide, siis sertifikaadile pole seda tarvis, kuna sertifikaat tõendab standarditele
või samaväärsetele vastamist.
RHS-is reguleerib märgiseid, sh sertifikaate § 89. Seal ei nõuta sertifikaadi varustamist märkega „või sellega
samaväärne“. Samaväärse märgise aktsepteerimise õigus tuleb § 114 lõikest 5. Ilmselt põhjusel, et tegemist on
dokumendinõudega mitte pakkumuse vastavuse kriteeriumiga.
Euroopa Komisjon oma innovatsioonihangete juhises õhutab kasutama EHP sertifikaati:
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/45975/attachments/1/translations/et/renditions/native
Hankija on sõnastanud dokumendinõude nõnda: Pakkuja esitab dokumendid, mis tõendavad materjalide vastavust
nõutud standarditele ja EUROHEAT@POWER sertifikaadile. Ei ole nõutud sertifikaadi esitamist, vaid dokumente, mis
tõendavad vastavust sellele sertifikaadile ehk siis enne standarditele, mis on nimetatud sertifikaadi aluseks.
Tähele tuleb panna ka seda, et dokumendis „nõuded materjalidele“ on viimseks lauseks: Soovitud materjalide
spetsifikatsiooni aluseks on Uponori tooted, pakkumine võib sisaldada samaväärseid tooteid. Uponori toodetel on
EHP sertifikaat olemas. Kui samaväärne toode vastab samadele standarditele, siis on „nõuded pakkujale“ kohaselt
toode hankijale sobilik.
Seega on KIK tagasinõude aluse olemasolus kahtleval seisukohal, kuna RHSi (§ 89 ) ei paista olevat rikutud. Auditi
lõpparuandes sisalduva võimaliku tähelepaneku oleme valmis rakendama.
KIK jaatab tähelepanekut, et puudub kontroll-jälg. Selle puuduse parandamiseks viib KIK edaspidi samaväärsuse
märke olemasolu kontrollimise läbi nõnda: esmalt kontrollitakse, kas hanke vastavustingimustes või hanketeate
punktis VI.3) on lisatud vastavad generaalklauslid (eelkontrollis soovitame panna mõlemasse kohta) ning kui ei ole,
siis tuleb hoolega läbi vaadata kogu hankedokumentatsioon (sh kinnituste vormid), et tuvastada § 88 lg 3 vastu
eksimused.
KA kommentaar: 3.2. Korraldusasutus nõustub tehtud tähelepanekuga. Arvestades lepingu maksumust (riigihanke
piirmääradega võrdluses alla rv piirmäära) ja seda, et Eestis registreeritud ettevõtjal ei ole nimetatud sertifikaati, on
tegemist konkurentsi liigse piiramisega. Kui kasutatavad materjalid vastasid kõikidele vajalikele EN standarditele,
siis on küsitav, miks on vajalik, et vastavust kinnitava sertifikaadi väljastab konkreetne organisatsioon. Auditi
aruandest nähtub, et hankes potentsiaalselt osalevad ettevõtjad on tingimusest ka selliselt aru saanud, et olemas
peab olema konkreetsele standardile vastavust tõendav dokument, kuivõrd pakkuja kasutas ettevõtet, kellel oli
selline sertifikaat, ning teisi pakkujaid käesoleval hankel ei osalenud.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud seisukoha juurde. Lisaks toovad audiitorid välja Konkurentsiameti poolt
tellitud eksperthinnangu 36 , mille järgi kutsub ka „Euroheat and Power“ (edaspidi EHP) ise kõiki tootjaid end
sertifitseerima, mis annab kindluse nii tootjale kui tellijale. EHP sertifikaat oleks kaugkütte firmade poolt nõutav ühe
osana pakkumiskutse dokumentidest. Veel öeldakse, et pakkumistes peaks EHP sertifikaat või ekvivalentne 3.
osapoole sertifikaat/kinnitus olema nõutav. EHP sertifikaat on komplitseeritud mitmeosaline dokument, mille
omistamiseks peab nii tootja vastama nõuetele, kui ka tema tooted ja kogu tootmisprotsess olema perioodiliselt
katsetatud ja kontrollitud. Audiitorid loevad eksperthinnangust välja, et EHP sertifikaadi hankes nõudmine on igati
asjakohane, aga sertifikaadi nõudele tuleks lisada täiendav märge „või sellega samaväärne“.
36 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/09_soojuse_tootmise_jaotamise_ja_m_giga.pdf
26
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Audiitoritele ei ole päris selge, mida tähendab RÜ ütlus, RHSi § 89 ei paista olevat rikutud. Antud juhtumi puhul on
tegemist toetuse saajaga, kes on mittehankija ja peab järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid.
3.3 TS Tallinn Dolls OÜ on projekti37 raames riigihangete registris läbi viinud kaks TS ostu nr 221475 ja 210053.
TS ostu 221475 „Kangaste digitaliseerimise lahendus“ 38 alusdokumentide (edaspidi AD) järgi oli üheks
hindamiskriteeriumiks „lahenduse efektiivsus ja kasutamise mugavus“. Hindamiskriteeriumi kirjelduseks AD-des on
"Suurima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte
proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "pakkumuse väärtus" / "suurim väärtus" * "osakaal" (edaspidi
hindamiskriteeriumi kirjeldus). Audiitorite hinnangul on tegemist ebamäärase kriteeriumiga, mis ei ole objektiivselt
mõõdetav. AD-de järgi ei ole selge, kuidas TS kavatses seda kriteeriumi hinnata. Ei ole kirjeldatud, milliste
näitajate/alakriteeriumite puhul antakse „lahenduse efektiivsusele ja kasutaja mugavusele“ maksimaalne arv punkte
ja milliste näitajate puhul vähem, samuti ei ole teada, milline on maksimaalne punktide arv.
RÜ kontroll-lehel on hanke esimese taseme kontrollija küsimustele „kas TS on kontrollinud pakkumuse vastavust HD-
s kehtestatud tingimustele“ ja „pakkumusi on võrreldud vastavalt HD hindamiskriteeriumidele“ vastanud „jah“.
Käesoleva auditi käigus on RÜ selgitanud, et nõustub sellega, et hindamiskriteerium on jäänud lahti kirjeldamata.
Hankimise ajal ei olnud eelkontrolli kohustust antud meetmes ja KIK ei saanud hindamiskriteeriumi osas nõu anda.
Samuti selgitas RÜ, et kui hankele oleks laekunud rohkem kui üks pakkumus, siis oleks KIK kindlasti palunud TS-l
selgitada, mille alusel erinevatele pakkumustele mingi konkreetne punktide summa anti. Antud juhul laekus hankele
ainult üks pakkumus ning kuna on väga vähe tõenäoline, et mõni pakkuja heitus just selle kriteeriumi ebaselguse
pärast ja jättis oma pakkumuse esitamata, siis võimaliku finantskahju puudumise tõttu fondidele otsustas RÜ seda
hindamiskriteeriumit aktsepteerida. Seega RÜ möönab, et tegelikult TS pakkumuse hindamiskriteeriumitele
vastavust ei kontrollinud, aga kontroll-lehel vastab RÜ midagi muud.
Audiitorid lisavad, et ostu AD-des on esitatud tehniline kirjeldus, millest puudusid tehnilised soovid (sh mahud).
Hanke 221475 AD „Lisa 1 hanke tehniline kirjeldus“ ütles ainult, et „Soovitud lahendus peaks olema: ● Lihtsasti
kasutatav. Nt pilt tehakse mobiiltelefoniga kangast ja siis sellele tehakse pilditöötlus, et muster oleks korduv ja
kaotatud oleksid varjud ja kortsud jne.● Pildi peaks saama lihtsasti ühendada tarkvaraga FashLab. Selleks võib
täpsemaid andmeid vaadata ja FashLabi saab teha ka selleks konto“.
RÜ hanke kontrollija on hanke kontroll-lehel küsimusele39 AD-de osas öelnud, et hankedokumentide Lisa 1 "Tehniline
kirjeldus" on lakooniline, kuid hinnanguliselt piisav pakkumuse esitamiseks.
Audiitorid ei ole RÜ hinnanguga nõus, et tehniline kirjeldus on sellisel kujul piisav, tuginedes mh asjaolule, et RH
registrist on näha, et TS on sama teenust püüdnud hankida kokku kolmel korral, kahel korral ebaõnnestunult40.
Projekti materjalidest on näha, et hankesse 221475 on registreerunud ka ettevõte, kes osales ka varasemas hankes
(tagasi lükatud). RÜ palus viimaselt selgitust, miks ta hankesse 221475 pakkumust ei esitatud. Ettevõtja on oma
selgituses viidanud just nimetatud ostu AD-dele ja nõuetele, mida TS korduvalt välja kuulutatud hankes ei ole kordagi
muutnud. Audiitorite hinnangul näitab antud olukord, et tehniline kirjeldus ei olnud sõnastatud piisavalt selgelt ja
täpselt ning TS ei pidanud vajalikuks erinevate hangete luhtumisel tehnilist kirjeldust muuta/täiendada. Hankele
laekus ainult üks pakkumus ettevõttelt, kelle juhatuse liige omab osalust koos TS juhatuse liikmega kolmandas
ettevõttes41.
37 Projekt nr 2014-2020.4.03.19-0418 „Tallinn Dolls OÜ ressursitõhususe investeering“
38 Eesmärk on luua tarkvara, mis aitaks kangaste tekstuurid ja mustrid teha korduvaks, et neid saaks kasutada 3D disainimisel.
39 RÜ töökorra lisa 13 küs 3: HD osas on tuvastatav tehnilise kirjelduse olemasolu mahus, mis võimaldab pakkumuse esitamist. Hangitavate
asjade kogus/ tööde/teenuste maht ja ulatus on määratletud
40 RH nr 220654 lõpetatud lepinguta, RH nr 218856 lõpetatud lepinguta (https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/search)
41 RÜ algatas rikkumise nr KIK/2014-2020/20/69/01. RÜ jõudis tulemusele, et hankija ja pakkuja omavaheline seotus, läbi kolmanda ettevõtte,
ei ole hankeid mõjutanud.
27
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Lisaks sõlmiti töövõtuleping eduka pakkujaga hanketeatest erineva täitmise tähtajaga42. Lisamärkusena toome välja,
et hankega on SFOS-is seotud valed kulud43.
Sama TS teises hankes 210053 „Tarkvara arendus“44 on AD-de järgi üheks hindamiskriteeriumiks „Eelnev kogemus
Symfony ja Sylius arenduskeeltega“. Hindamiskriteeriumi kirjelduse sõnastus ühtib hanke 221475
hindamiskriteeriumi kirjeldusega. Taas puudus hindamismetoodika kirjeldus, s.t pole välja toodud millise kogemuse
eest saadakse näiteks maksimumpunktid. Hankele laekus üks pakkumus taas ettevõttelt, kelle juhatuse liige omab
osalust koos TS juhatuse liikmega kolmandas ettevõttes. RÜ hinnangul tähendas hindamiskriteerium seda, mida
rohkemates arendustes on vastavaid arenduskeeli kasutatud, seda kõrgemad punktid saadakse. Audiitori hinnangul
võis hindamiskriteeriumi tõlgendada ka muul moel, nt pakkuja saab maksimumpunktid, kui „Eelnev kogemus Symfony
ja Sylius arenduskeeltega“ on olemas. Seega hindamiskriteeriumi sõnastus oli ebaselge.
Audiitorite hinnangul on TS rikkunud mõlema ostu puhul RHS §-s 3-s sätestatud põhimõtteid, AD-des kirjeldatud
tehniline kirjeldus ei ole piisavalt selgelt ja täpselt sõnastatud (hange 221475), hindamiskriteeriumite osas puudusid
hindamismetoodikad (210053 ja 221475) ja lepingusse mindi tingimustega, mis erinesid hanketeates kirjeldatust
(221475).
Tähelepanekus (p 3) kirjeldatud puuduste osas esinevad ühendmääruse § 21 lg 2 toodud asjaolud, mille tõttu kui TS
või partner, kes ei ole hankija RHSi tähenduses, on rikkunud STS § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse
lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. Kuigi TS ostude 229026 ja 221475 hanketeade on avaldatud riigihangete registris on
audiitorite hinnangul nimetatud ostude puhul rikutud oluliselt RHSi üldpõhimõtteid ja mõlemas ostus esitati ainult
üks pakkumus, mistõttu loeme asjakohaseks kohaldada antud rikkumiste korral hankelepingutele 10-protsendilist
finantskorrektsiooni määra. TS ostu 214616 osas on samuti rikutud RHSi üldpõhimõtteid, kuid esitati kuus
pakkumust, mistõttu loeme asjakohaseks kohaldada antud rikkumise korral lepingule 5-protsendilist
finantskorrektsioonimäära. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projektide kuludesse kantud abikõlblikest kuludest
117 279,96 eurost ehk 10 734,60 eurot mitteabikõlblik. TS ostu 210053 osas on hindamiskriteerium mitteselgelt
kirjeldatud, siiski audiitorid arvestavad RÜ kommentaariga ja MAK kulusid antud rikkumise osas välja ei tooda.
RÜ kommentaar: 3.3 TS ostud nr 221475 ja 210053
Hange nr 221475: nagu RÜ antud auditi raames varasemalt hindamiskriteeriumite osas selgitas, ei olnud antud
meetmes hankimise ajal eelkontrolli kohustust ette nähtud ja seetõttu ei saanud KIK ka ennetavalt
hindamiskriteeriumi osas nõu anda ning kui hankele oleks laekunud rohkem kui üks pakkumus, oleks KIK (juhul kui
hanke tulemus oleks jäänud segaseks) kindlasti palunud TS-l selgitada, mille alusel erinevatele pakkumustele mingi
konkreetne punktide summa anti. Kuna laekus ainult 1 pakkumus ja see vastas sätestatud hindamiskriteeriumitele
maksumus osakaaluga 45%, lahenduse efektiivsus ja kasutamise mugavus osakaaluga 40% ning garantiiaeg
osakaaluga 15%, siis otsustas RÜ hindamiskriteeriumit aktsepteerida. See, et TS poolt ei olnud koostatud eraldi
pakkujatele hindepunktide andmise tabelit, ei tähenda, et hindamiskriteeriumile vastavust pole kontrollitud ja seda
eriti juhul kui laekus ainult 1 pakkumus, mis vastas TS jaoks tema enda kehtestatud nõuetele.
Tehnilise kirjelduse osas on RÜ endiselt seisukohal, et see on lakooniline, aga võimaldas siiski pakkumust esitada.
Samas nõustume, et kõnesolev võis piirata ebamäärasuse tõttu pakkujate ringi. Selgitame, et põhilised nõudmised
on seal välja toodud – hangiti tarkvara, millega saaks võimalikult lihtsalt kangast tehtud fotosid töödelda nii, et
kangas näeks ka pärast digitöötlust välja nagu originaal. Lisaks pidi loodav tarkvara ühilduma FashLab tarkvaraga,
mida ettevõte juba kasutas (FashLab tarkvaraga oli kõigil pakkujatel võimalik tasuta tutvuda). Kuna tegemist on
42 HT-s on hankelepingu algus ja lõpp vastavalt 3.04.3030-12.06.2020 (so 70 päeva). Allkirjastatud lepingus on jõustumise hetkeks fikseeritud
lepingu allkirjastamise hetk, so 15.05.2020, ja kehtivuseks 12 kuud. Tegelik lepingu täitmine kestis 120 päeva, so allkirjastamise hetkest tööde
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseni 13.08.2020.
43 SFOS-is on MT 68149-s Bright Bit OÜ kulud summas 11 520 EUR (KD nr 07/2020) ära seotud hankega nr 221475, tegelikult on peaksid kulud
olema seotud aga hankega nr 210053
44 Tarkvara arenduse eesmärk on arendada välja võimalus müüa oma kanga jääke, pakkuda tootearenduse teenust ja tootmist teistele
disaineritele. Eesmärk on efektiivsemalt ära kasutada kangaid, varem arendatud tootearendustarkvara ja tootmise võimekust.
28
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
rõivatööstusega, siis ei saa nendelt oodata tehnilist kirjeldust mõne tarkvara tootva ettevõtte tasemel. Pakkuja jaoks
oli lähtekohaks kangast tehtud foto või skaneering ning lõpptulemuseks oodati digitaliseeritud kangaid ning kõik
vahepealse pidigi pakkuja ise välja pakkuma. Tehnilises kirjelduses oli kirjas, et pakkumus peab sisaldama ka
analüüsi, kuidas oleks tehniliselt kõige parem TS probleemi lahendada. Samuti on hanketeate punktis II.1.4) lühidalt
ja konkreetselt kirjas, mida pakkujatelt oodatakse (Soovime leida lahendust, mis annaks võimaluse kangapiltide
kasutamist 3D mudelil kõige lihtsamal viisil. Selleks on oluline, et kangast tehtud pildist saaks teha kõige kiiremal ja
kvaliteetsemal moel korduv muster, kus kangatekstuuri kuvatakse realistlikul moel. Selleks võib olla kas skänner ja
tarkvara lahendus või ka ainult tarkvara lahendus, mis toimub foto manipuleerimisena. Pakkumise juurde ootame
pakutud lahendust ja eelarvet sellele.) Varasemates kahes nurjunud hankes on TS pakkujate küsimustele sisuliselt
vastanud ja selgitanud oma ootusi, lisaks on peale esimese hanke nurjumist täiendatud Tehnilist kirjeldust.
Lisaks RÜ möönab, et eduka pakkujaga on sõlmitud hanketeatest erineva täitmise tähtajaga töövõtuleping, aga see
on tingitud eelkõige TS soovist jõuda lepingusse võimalikult kiiresti kuna tegemist oli juba kolmanda kordushankega.
Leping on sõlmitud kestusega 2,5 kuud nagu on toodud ka hanketeates, aga erinevate kuupäevadega. Kuna tegemist
oli uue loodava tarkvaraga, mis pidi ühilduma juba olemasolevaga, siis tekkisid mõningad tehnilised raskused,
mistõttu venis lepingu täitmine 1,5 kuu võrra. RÜ ei ole siiski nõus, et leping on sõlmitud 12ks kuuks – lepingu punktis
1.2 on kirjas, et „Lepingus nähakse ette Pooltevahelise töövõtusuhte aluspõhimõtted. Konkreetsete tellimustööde sisu
ja teostamise tähtajad lepitakse iga tellimuse puhul eraldi kokku. Vastav kokkulepe (tellimus) sõlmitakse vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning Autor kohustub tellimuses toodud või enda poolt valitud viisil ja
vahenditega saavutama tellimuses kirjeldatud tulemuse.“. Tellimuses on kirjas, et tööd algavad 15.04.2020 ja tööde
valmimise aeg on 01.07.2020.
Lähtudes eelnevast nõustub KIK kokkuvõttes audiitorite tähelepanekuga.
Hange nr 210053: Hindamiskriteeriumi osas täiendavaid selgitusi võrreldes varasemaga ei ole – RÜ hinnangul
tähendas hindamiskriteerium seda, mida rohkemates arendustes on vastavaid arenduskeeli kasutatud, seda
kõrgemad punktid saadakse.
KA kommentaar: 3.3. Korraldusasutus nõustub üldjoontes tehtud tähelepanekuga Tallinn Dolls OÜ tehtud toetuse
saaja ostude kohta, kuid leiab, et kuna teised hindamiskriteeriumid (eelarve – vähim on parim, ja garantiiaeg – suurim
on parim) on objektiivselt ja arusaadavalt hinnatavad, leiab KA siiski, et ainuüksi ühe hindamiskriteeriumi lahti
seletuse puudumine ei ole asjaolu, mille tõttu võimalikud hankest huvitatud ettevõtjad oleksid jätnud pakkumuse
esitamata. Pakkumus pidi vastama vastavustingimustele ja pakkuja kvalifitseerimistingimustele. Selles osas ei ole
AA teinud rakendusüksusele etteheiteid. Kuna mõlemale toetuse saaja ostule esitati vaid üks pakkumus, siis ei ole
ostu tulemuste seisukohast vahet, kui mitu punkti oleks pakkumused saanud. Ainsate pakkumustena said nad igal
juhul maksimaalsed punktid (olid madalaima hinnaga ja pikima garantiiajaga), sest võrdlus teiste pakkumustega
puudus. Pigem näeb korraldusasutus probleemi hanke nr 221475 tehnilise kirjelduses ebaselguses, mis tähendab,
et huvitatud ettevõtjatel ei ole olnud võimalik koostada pakkumusi hankele.
Arvestades eelnevates RHR-is korraldatud toetuse saaja ostudes (220654 ja 218856) esitatud küsimuste paljusust
ja sisu tehnilise kirjelduse kohta ning et toetuse saaja ostus nr 221475 pole tehnilist kirjeldust võrreldes eelnevaga
kuigi palju täpsustatud, tuleb nõustuda, et tehniline kirjeldus on olnud ostust huvitatud ettevõtjate jaoks ebamäärane
ja liiga üldine, et pakkumust koostada.
Lisaks tuleb tõdeda, et toetuse saaja ostus nr 221475 on algsetes hanketingimustes lepingu täitmise tähtaja osas
antud vastuolulist infot. Hanketeates on lepingu täitmise ajavahemikuks märgitud 3.04.2020 - 12.06.2020, kuid
hankedokumendis on öeldud, et lepingu täitmise tähtaeg on 3 kuud peale hanke lõppemist. Leping sõlmiti esialgse
võimalusega täita see 12 kuuga ja täideti tegelikult nelja kuuga. Toetuse saaja poolt hanke tulemusel sõlmitud
lepingu muutmisel tuleb silmas pidada, et muudatus ei oleks selline, mis oleks võinud muuta pakkujate ringi. Ei saa
välistada, et kui enne pakkumuste esitamist oleks lepingu täitmise tähtaeg selgelt fikseeritud ja see oleks olnud
pikem, kui antud hetkel hanketingimused on viidanud, oleks pakkujate ring võinud olla teine või esitatud pakkumuste
hind soodsam. Lepingu täitmise tähtaeg on üks olulisemaid lepingutingimusi, mis määrab selle, kas ettevõtja osaleb
hankel ja milliseks kujuneb tema pakkumuse maksumus. Hankelepingu täitmise faasis ei saa aktsepteerida
muudatusi lepingutingimustes, mis oleks võimaldanud osaleda hankel ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks
29
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
tunnistatud pakkujatel või oleks võimaldanud tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse kui see, mis lõpuks välja
valiti.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud seisukoha juurde. Audiitorid ei ole nõus ütlusega, et „ainuüksi ühe
hindamiskriteeriumi lahti seletuse puudumine ei ole asjaolu, mille tõttu võimalikud hankest huvitatud ettevõtjad
oleksid jätnud pakkumuse esitamata“.
Audiitorite hinnangul kui toetuse saaja on seadnud piiravad või ebaselged hanketingimused sh hindamiskriteeriumid,
siis võib olla just see üks põhjus, miks pakkumusi laekus ainult üks. Samuti arvavad audiitorid, et olenemata sellest,
mitu pakkumust tuli, tuleb RÜ-l hinnata, kas ostu alusdokumendid sh hindamiskriteeriumid vastavad RHS
üldpõhimõtetele või mitte.
Mõlemasse TS ostu nr 221475 ja 210053 registreerus ettevõtteid rohkem kui üks, aga mõlema ostu puhul esitas
pakkumus üks ettevõte, kelle juhatuse liige omab osalust koos TS juhatuse liikmega kolmandas ettevõttes.
4. RÜ ei ole alati hanke alusdokumente piisavalt kontrollinud
4.1 RH 19477645 hanke alusdokumentides on kvalifitseerimistingimusena toodud „ühenduse tegevusloa“ nõue, mida
hanketeates sätestatud ei ole46. RÜ ei ole oma hanke KL-l nimetatud asjaolule tähelepanu pööranud. Lisaks esitas
RÜ audiitoritele TS selgituse, milles TS ütleb, RHS ei sisalda mitte ühtegi sätet, mis keelaks kvalifitseerimistingimuste
esitamise muudes riigihanke alusdokumentides peale hanketeate, seega ei saa tegemist olla RHS rikkumisega.
Audiitorid on TS selgitusega nõus, kuid RM RRO oma KKK47-s on öelnud, et RHS üldine loogika on, et hankemenetluse
korral, mis alustatakse hanketeate avaldamisega, tuleks kvalifitseerimise tingimused ja nõutavate dokumentide
nimekiri sätestada hanketeates, kuna pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni tuleb kontrollida vastavalt hanketeates
sätestatule (RHS § 52 lg 2). Juhul, kui hankija otsustab kvalifitseerimise tingimused sätestada mõnes muus
riigihanke alusdokumendis, tuleb hanketeatele märkida viide, kus kvalifitseerimise tingimused on sätestatud. Kui
kvalifitseerimise tingimused on üheaegselt sätestatud nii hanketeates kui ka mõnes muus riigihanke
alusdokumendis, tuleb erinevuste korral lähtuda hanketeates sätestatust (RHS § 77 lg 9).
Lisaks on nii TS kui ka RÜ „ühenduse tegevusloa“ osas selgitanud, et viimane on Ühistranspordiseadusest tulenevalt
kohustuslik eeldus avaliku liiniveo teenuse osutamiseks, seega pidanuks kõikidel pakkujatel olema ühenduse
tegevusluba isegi siis, kui hankija ei oleks seda kvalifitseerimistingimusena kehtestanud, mistõttu ei saa olla
mõeldav, et selline kvalifitseerimistingimus mingil moel konkurentsi piiraks. Audiitorid ei ole TS ja RÜ selgitusega
nõus. RHS § 3 p 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa
Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni
riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid
riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt
tuleb riigihanke puhul kohaldada kõigile hankelepingut täita suutvatele hankest huvitatud isikutele, taotlejatele ja
pakkujatele ühesuguseid tingimusi ning luua neile võrdsed võimalused hankelepingu saamiseks. Seetõttu pööravad
audiitorid RÜ tähelepanu asjaolule, et kõik Eesti seadustest tulenevad nõuded tuleks kvalifitseerimistingimusena
sõnastada vähem piiraval viisil st selliselt, et ka välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada hankija
asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Antud tingimus oli seatud üksnes
45 projekt nr 2014-2020.6.04.19-0094 Pärnu linnalähibusside üleviimine biometaani tarbimisele
46 Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: Pakkuja omab pakkumuse esitamise
tähtpäeval kehtivat ühistranspordiseaduse §-s 39 lg 1 nimetatud ühenduse tegevusluba. Pakkuja kinnitab ühenduse tegevusloa olemasolu
hankepassis. Pakkuja esitab hankija nõudmisel kvalifitseerimis-tingimusele vastavuse tõendamiseks koopia ühenduse tegevusloast (HD p 6.3)
(edaspidi tingimus).
47 Korduma kippuvad küsimused
30
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
alusdokumentides, mitte hanketeates, seega audiitorite hinnangul puudub tingimuse osas heidutav mõju, samuti ei
ole ühtegi pakkujat tingimuse mittetäitmise osas kvalifitseerimata jäetud. Seega ei ole tegemist olulise veaga.
4.2 RH 195877 „Päästeameti ATV komplektide ostmine ja garantiiaegsete hooldus- ja remonttööde tellimine koos
tööde teostamiseks vajalike varuosade ostmisega“ alusdokumentides on toodud pakkumuse vorm „Pakutava
päästetehnika tehnilise kirjelduse esitamise vorm“. Nimetatud vormi täitmiseks pidi teiste hulgas ka välismaine
pakkuja olema kursis Eesti õigusaktidega ja kinnitama, et tehnika tootmisel on lähtutud konkreetsetest MKMi
määrustest. AA hinnangul on tegemist ebaselge nõudega ja RÜ oma eelkontrolli käigus oleks võinud hankijale
soovitada antud tingimuste AD-des täpsustamist.
RÜ kommentaar: 4. RÜ ei ole alati hanke alusdokumente piisavalt kontrollinud
4.1 RH 194776. Tegemist on hankega, millele RÜ ei ole eelkontrolli teinud, seega ei oleks saanud ka TS-ile soovitada
tingimuse täiendamist. Järelkontrolli käigus ei leitud, et tingimus oleks olnud piirav kuna RHS ei sisalda mitte ühtegi
sätet, mis keelaks dokumendinõude esitamise muudes riigihanke alusdokumentides peale hanketeate.
Audiitori etteheide: hanke alusdokumentides on kvalifitseerimistingimusena toodud „ühenduse tegevusloa“ nõue, mida
hanketeates sätestatud ei ole, pole päris hästi jälgitav. Punktis 13.1.18 Riigihanke alusdokumentides on kirjas:
Hankija nõudmisel koopia ühenduse tegevusloast. Seega meie arusaamisel tegemist ei ole
kvalifitseerimistingimusega vaid dokumendinõudega. Dokumendinõue on sõnastatud selliselt, et dokument tuleb
esitada hankija nõudmisel, seega praktikas ainult edukal pakkujal, kellel peab teenuse osutamiseks vastav
tegevusluba olema.
RÜ kommentaar: 4.2 RH 195877 Kui päästesõidukid ei vasta viidatud õigusaktides toodud nõuetele ja normidele, siis
ei tohi neid sõidukeid Eesti oludes ka kasutada. Eriti nii elutähtsa riigipoolse teenuse kui päästevõimekuse tagamisel.
Kui mõni pakkuja soovib osaleda teise riigi asutuse poolt korraldatud riigihankes pakkujana, siis peab ta ennast
asjakohaste õigusaktidega kurssi viima. Lisaks ei ole tänapäeval (sh aastal 2018 kui hange läbi viidi) liiga keeruline
ka õigusaktide tõlkimine – internetis on mitmeid võimalusi, mis tagavad piisavalt hea tõlke taseme, et välispakkujad
saaksid oma pakkumuse esitada. Hankija kohustus ei ole õigusakt tõlkida või hankedokumentidesse kopeerida.
Tegemist ei ole piiranguga, mis looks Eesti ettevõtjale eeliseid. Vastupidi, lisatud viide on suunatud otseselt
välispakkujate abistamiseks, sest hankija ei eeldanud, et pakkuja tunneb kohalduvat Eesti õigust. Eesti keele
oskamatust piiranguks ei loeta, vaid vastupidi riigihanke alusdokumendid peavad olema eesti keelsed ja viited seal
võivad olla Eesti õigusaktidele, kui need on igaühele hõlpsalt kättesaadavad, mida need Eestis vaieldamatult on.
Piirav, kuid samuti mitte RHSi rikkuv, oleks tingimus kui vastavale nõudele ei oleks viidatud, vaid pakkuja oleks ise
pidanud teadma, millele tulevane hankelepingu objekt õigusaktidest tulenevalt vastama peab.
Tegemist ei ole riigihangete seaduse rikkumisega. Eelnevast tulenevalt ei olnud RÜ-l võimalik kontrollimise käigus
ka rikkumist tuvastada.
KA kommentaar: 4. RÜ ei ole alati hanke alusdokumente piisavalt kontrollinud
Nõustume punkti 4.1 tähelepanekuga.
Punkti 4.2 puhul leiab korraldusasutus, et nimetatud tingimuste kehtestamine ei ole vastuolud RHS-iga. Tehtud on
viited kindlatele õigusaktidele, millele ostetavad asjad peavad vastama. Nii on välispakkujatele selge, milliste Eesti
õigusaktide nõuetega peavad nad ennast kurssi viima, et nende pakutavad asjad vastaksid kõikidele vajalikele
tingimustele, et pakkumust esitada. Kuna Eesti õigusaktidega on ka välispakkujatel tasuta avalikust andmebaasist
võimalik tutvuda, siis on korraldusasutuse arvates riigihanke tingimused kehtestatud korrektselt ja vastavuses RHS-
iga.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud hinnangu juurde. Audiitorid pööravad RÜ tähelepanu asjaolule, et
tähelepaneku punktis 4.1 räägitakse hanke alusdokumentide punktis 6.3 toodud kvalifitseerimisetingimusest, mille
järgi Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: Pakkuja omab
pakkumuse esitamise tähtpäeval kehtivat ühistranspordiseaduse §-s 39 lg 1 nimetatud ühenduse tegevusluba. Pakkuja
31
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
kinnitab ühenduse tegevusloa olemasolu hankepassis. Pakkuja esitab hankija nõudmisel kvalifitseerimis-tingimusele
vastavuse tõendamiseks koopia ühenduse tegevusloast. Nimetatud kvalifitseerimisetingimust hanketeates
sätestatud ei ole.
Punkti 4.2 osas selgitavad audiitorid järgmist. Hanke alusdokumentides toodud „Pakutava päästetehnika tehnilise
kirjelduse esitamise vorm“ (edaspidi vorm) oli vastavustingimuse kohustuslik täitmise vorm, mille järgi esitatavas
kirjelduses pidid sisalduma kõik tehnilised andmed, et hankijal oleks võimalik kontrollida pakutava päästetehnika
vastavust tehnilisele kirjeldusele. Kui pakutava päästetehnika omadused on paremad tehnilises kirjelduses
sätestatud miinimumnõuetest, palus hankija see vastava näitaja juures ka eraldi välja tuua (nt paksemas kirjas vms).
RHAD p 5.5 järgi kui hankija ei ole sätestanud teisiti, siis pakkujal ei ole lubatud ette antud vorme muuta ega lahtreid
tühjaks jätta või vormil nõutud andmeid esitamata jätta.
Seega audiitorite hinnangul välispakkuja, mitte ainult ei pidanud end nimetatud õigusaktidega kurssi viima, vaid ta
pidi antud vormil ka kinnitama, et tema tehnika vastab kõigile vormis väljatoodud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi määrustele.
5. RÜ ei ole alati kontrollinud võrdlevate pakkumuste võtmist
TS SW Eneriga OÜ on kohustatud järgima48 kõiki STS § 24 ja TAT § 2649 TS kohustusi ning toetuse kasutamiseks
vajalikke TAT § 19 lõike 3 ja § 20 lõike 3 alusel kehtestatud lisakohustusi. TRO p-i 16.1.a järgi peab TS esitama RÜ-
le koos maksetaotlusega hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole tehtud riigihangete registris
ja tehingu eeldatav hind on käibemaksuta 5000 eurot või suurem ja dokumente ei ole eelnevalt esitatud.
SW Energia OÜ on võtnud kolm pakkumust omanikujärelevalve teenuse saamiseks. TS on lisanud koos MT-ga SFOSi
pakkumuskutse kolmele pakkujale, võitnud pakkuja pakkumuse, hindamiskomisjoni protokolli ning lepingu
sõlmimise teate/kirja koos protokolliga kõikidele pakkujatele. Teiste pakkujate pakkumusi ei ole SFOS-i lisatud ning
RÜ ei ole neid ka täiendavalt küsinud.
Auditi käigus on RÜ kommenteerinud, kuna lepingu maksumus oli 5000 eurot, siis menetluse efektiivsuse tõttu ei
näinud PK vajadust teiste pakkumuste välja küsimiseks.
Audiitorite hinnangul, olukorras, kus RÜ-l on kohustus hangete (sh RHS § 3) järgimist kontrollida, peaks RÜ veenduma
ka teiste võrreldavate pakkumuste ning pakkumuste küsimise ja saamise e-kirjade olemasolus. Ehk RÜ-l peaks olema
olemas piisav kontroll-jälg, millega saaks tõendada, et TS on saadud pakkumusi hinnanud korrektselt.
RÜ kommentaar: 5. RÜ ei ole alati kontrollinud võrdlevate pakkumuste võtmist
Tähelepanek 5 projekt 2014-2020.6.02.17-0333. Tegemist oli omanikujärelevalve hankega, mille eeldatav maksumus
käibemaksuta oli 4820 eurot ja lepingu maksumus 5000 eurot. Audiitor on märkinud, et RÜ peab veenduma saadetud
e-kirjade olemasolus. Kõik e-kirjad on KIKile esitatud. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei küsitud kõiki esitatud
pakkumusi eraldi välja. Toetuse saaja esitas pakkumise kutse ja hindamise protokolli saatmise teate .msg
formaadis, millest oli näha, et pakkumise kutse on saadetud kolmele pädevale ettevõttele ja et kõik kolm on oma
pakkumuse ka esitanud. Tegemist on valdkonnas tunnustatud ja suurte kogemustega ettevõtetega, kes kõik samas
valdkonnas sarnast teenust pidevalt osutavad. Seega ei tekkinud PK-l kahtlust, kas nimetatud pakkumused on
küsitud ja esitatud ja kas pakkumused on küsitud pädevalt ettevõtetelt samadel tingimustel.
Juhime audiitorite tähelepanu perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 28 lõikele 3 ja § 26 lõikele 6, mille
mõte seisneb selles, et alla seaduses toodud piirmäära eeldatava maksumusega hangete kontrollimise on
seadusandja kuulutanud avaliku raha raiskamiseks juhul, kui pole tegu otsese pettuse kahtlusega.
48 Projekt 2014-2020.6.02.17-0333, KIKi juhatuse 26.06.2018. a otsus nr 1-25/143 (edaspidi TRO)
49 MKMi ministri 06.01.2016. a määruse nr 3 Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused § 26 järgi TS tagab STS §-s 24
sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise TRO-s sätestatud tingimustel.
32
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
KA kommentaar: 5. RÜ ei ole alati kontrollinud võrdlevate pakkumuste võtmist
Nõustume tähelepanekuga.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma esialgse tähelepaneku juurde. KIK-i kommentaarist nähtub, et tegelikult oli eeldatavaks
maksumuseks 4820 eurot. Audiitorid on kontrollinud üle ning selline eeldatav maksumus oli toodud projekti
taotluses. Ent OÜ SW Energia esitas pakkumuskutse, mis ütles järgmist „SW Energia OÜ otsib omanikujärelevalve
teenuse osutajat Puhja kaugküttetorustiku rekonstrueerimisele lihthanke korras. Eeldame, et teenuse maksumus on
alla 10 000 euro“. Audiitorite hinnangul võib siit järeldada, et ostu eeldatav maksumus võis olla ka üle 5000 euro.
Samuti on audiitorite hinnangul KIK-i kommentaar vastuoluline, sest ühest küljest tuuakse välja, et kõik e-kirjad on
olemas, aga samas ei peetud vajalikuks küsida kõiki esitatud pakkumusi. Audiitorid leiavad, et kui KIK-il on kõik
esitatud e-kirjad olemas, siis tegelikult peaksid neis sisalduma ka teiste pakkujate pakkumused. Ent teiste pakkujate
e-kirju või edastatud pakkumusi audiitoritele auditi ajal ei esitatud. SFOS-is on olemas üksnes pakkumuskutse,
võitnud pakkuja pakkumus, hindamisprotokoll ning lepingu sõlmimise teade osapooltele.
Audiitorite hinnangul ei oma ka tähtsust väide, et mittevõitnud ettevõtete puhul oli tegemist valdkonnas tunnustatud
ja suurte kogemustega ettevõtjatega. Seda seetõttu, et teatud summast alates on kontrolli läbipaistvuse ning võrdse
kohtlemise huvides vajalik, et kõikide pakkujate pakkumused ning e-kirjad oleksid olemas.
Audiitorid toovad välja, et sama TS on läbiviinud ka Helme katlamaja omanikujärelevalve hanke, kus pakkumuskutse
e-kirjas on samuti öeldud, et „Eeldame, et teenuse maksumus on alla 10 000 euro“. Nimetatud ostu puhul on SFOS-
is kõik vajalikud dokumendid olemas.
6. Puudused RÜ hanke kontroll-lehtedel
Riigihanke kontrolli protseduurireeglite järgimise testimisel selgus, et osade hangete puhul on kontrollitoimingud
olnud väga põhjalikud, kontroll-lehtedele on kontrollija lisanud omapoolsed hinnangud, olid olemas viited
suhtlusele/kirjavahetusele TS-ga või RM RRO-ga. Siiski leidsid audiitorid hanke KL-de täitmises järgmisi puudusi:
kontrollküsimustele on jäetud vastamata või ei ole vastus õige, kontrollküsimuse kommentaar on eksitav või
ebakorrektne, hanke I ja II taseme kontrollija vastused kontrollküsimustele on erinevad, samas II taseme kontrollija
kontroll-lehelt puudub info, kas I taseme kontrollija kontroll-lehel oli viga või mitte ja milline on RÜ lõplik hinnang
erinevuste korral.
6.1 RH 194776 RÜ I taseme kontrollija on jätnud KL-l kvalifitseerimistingimusi puudutavale küsimusele „jah“, „ei“,
„n/a“ vastamata.
6.2 RH 20535850 eelkontrolli teostaja on jätnud mitmele küsimusele „jah“, „ei“, „n/a“ vastamata. Sama hanke I taseme
kontrollija on KL-l kvalifitseerimistingimusi puudutavale küsimustele vastates kopeerinud hanketeatest märkuste
lahtrisse tingimused või viidanud riigihangete registrile, aga hinnangut kvalifitseerimistingimuste õiguspärasusele ei
ole antud. Lisaks ütleb I taseme hanke kontrollija KL-l, et hanketeate ELTis avaldamine on „mittekohalduv“ küsimus,
kuigi tegemist oli rahvusvahelist piirmäära ületava hankega. Veel esineb hanke I taseme ja II taseme kontrollija
vastustes erinevusi, millele II taseme kontrollija oma KL-l ei viita (vt hanke I taseme kontrollija KL küsimused 30, 44
ja 55).
6.3 RH 20566751 eelkontrolli teostaja on jätnud mitmele küsimusele „jah“, „ei“, „n/a“ vastamata. Sama hanke I taseme
kontrollija on KL-l kvalifitseerimistingimusi puudutavale küsimustele vastates kopeerinud hanketeatest märkuste
lahtrisse tingimused või viidanud riigihangete registrile, aga hinnangut kvalifitseerimistingimuste õiguspärasusele ei
50 Avatud hankemenetlus (ületab rahvusvahelise hanke piirmäära)
51 Avatud hankemenetlus (ületab riigihanke piirmäära)
33
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
ole antud. Lisaks vastab I taseme hanke kontrollija KL-l küsimusele 852 „ei“ ja lisab märkuse „Ei kohaldu“. Audiitorite
hinnangul ei ole kontrollija kommentaar õige. Kui hankija ei ole üle riigihanke piirmäära olevat riigihanget osadeks
jaotanud, peab hankija põhjendama riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanget ühe menetluse
raames osadeks mitte jagada. Hetkel ei ole RÜ osadeks mittejaotamise põhjenduse olemasolu kontrolli teostanud.
Küsimustele 14 ja 15 on hanke I taseme kontrollija kommenteerinud, et hankesse esitati üks pakkumus, mis ei ole
õige väide, sest tegelikult esitati pakkumusi rohkem. Lisaks on hanke I taseme kontrollija mitmele küsimusele
viidanud sõnadega „leitav registrist“. Audiitorite hinnangul ei ole osade küsimuste juures antud viide asjakohane.
6.4 TS ost 211524 I taseme kontrollija ütleb küsimuse 11 vastust kommenteerides „hankedokumendid ei näe ette
läbirääkimiste võimalust“, kuid II taseme kontrollija ütleb oma kontroll-lehel küsimus 7 kommenteerides, et
„Läbirääkimiste võimalus on toodud HD-s, aga läbirääkimisi pole peetud“.
RÜ kommentaar: 6. Puudused RÜ hanke kontroll-lehtedel
6.1 Hange nr 194776 Küsimusele 39 on tõesti jäänud ekslikult vastamata. Tegemist on vormilise mitte sisulise
puudusega.
6.2 Hange nr 205358 Hanke 205358 eelkontrolli kontroll-lehel on eelkontrolli teostaja jätnud mitmele küsimusele
„jah“, „ei“, „n/a“ vastamata. Tegemist on vormilise puudusega, mitte sisulise. Kontrollija on täitmata märkeruutude
puhul lisanud märkuste lahtrisse selgituse ja andnud sisulise hinnangu HD vastavuse kohta RHS ja TRO nõuetele.
Hanke I taseme ja II taseme kontrollija vastustes esineb erisusi, kuna II taseme kontroll on I tasemest sõltumatu.
Kohatu on audiitori märkus ELTis hanketeate avaldamise kohustuse mittekohalduvuse osas, kuna tegemist ei
toetuse saajaga, kes oleks hankija RHS tähenduses.
6.3 Hange nr 205667 Võtame audiitori tähelepaneku teadmiseks. Tegemist on toetuse saajaga, kes pole hankija RHS
tähenduses. Hanke eeldatav maksumus oli 59 191 eurot. Kohustus osadeks jaotamata jätmise põhjendus esitada
on riigihangetes, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Hankeleping sõlmiti
maksumusega 52 416,70 eurot km-ta, mis oli samuti alla riigihanke piirmäära.
6.4 Ost nr 211524 Tegemist on ilmse inimliku eksimusega kontroll-lehe täitmisel I taseme kontrollija poolt. Kontroll-
lehest on näha, et I taseme kontrollija on nimetatud teemale sisulist tähelepanu pööranud ning „boldis“ on kirjas, et
hankija poolt esitatud täpsustav küsimus pakkujale ei ole tõlgendatav läbirääkimistena. Kontroll-lehes viidatud e-kiri
on leitav SFOSist konkreetse hanke alla lisatud lisadokumentide hulgast.
KA kommentaar: 6. Puudused RÜ hanke kontroll-lehtedel
Korraldusasutus nõustub, et hangete kontroll-lehtedel tuleb hoolikalt täita kõik küsimused ja vajaduse korral
selgitada vastuse juures, kuidas tulemuseni on jõutud. Soovitame rakendusüksusel koolitada hankeid kontrollivaid
projektikoordinaatoreid, et nad teaksid, kuidas kontroll-lehti tuleb täita, sh kuidas fikseerida hankelepingute
muudatuste väärtuste arvutused. Samuti ühtime soovitusega teha pistelisi kontrolle kontroll-lehtede täitmisest
ülevaate saamiseks ja lehtede täitjate nõustamiseks.
KAMIN-i järgi peab teise tasandi kontroll olema tagatud esimese tasandi kontrollist sõltumatult, st kontrollijad
peaksid dokumente hindama iseseisvalt. Seetõttu leiab korraldusasutus, et võib ette tulla ka olukordi, kus II tasandi
hankekontrolli raames leitakse rikkumine, mida I tasandi hankekontrollis pole tuvastatud. Kahetasandilise
hankekontrolli eesmärk ongi eelkõige maandada kõrgema riskiga hangete korral eksimise riski, mistõttu
rakendatakse nelja silma printsiipi. Juhul, kui emmas-kummas tasandis tuvastatakse finantsmõjuga tähelepanek,
tuleb algatada järelevalvemenetlus täpsemate asjaolude hindamiseks ja võimaliku rikkumise menetlemiseks.
Asutusesiseselt on oluline teavitada hankekontrollijaid, kui nende tehtud kontrolli raames ei ole tuvastatud
võimalikku rikkumist, et nad saaksid oma teadmisi täiendada ja edaspidiseid vigu vältida.
52 Kas hankija on sellise riigihanke, mille maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, jaotanud osadeks või kui sellist
riigihanget ei ole osadeks jaotatud, kas hankija on põhjendanud riigihanke alusdokumentides, miks ta otsustas riigihanget ühe menetluse
raames osadeks mitte jagada?
34
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Riigihanke nr 205667 kohta märgime, et kohustus osadeks jaotamata jätmise põhjendus esitada on riigihangetes,
mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Hankeleping sõlmiti maksumusega 52
416,70 eurot km-ta, mis on alla riigihanke piirmäära. Korraldusasutus soovitab rakendusüksusel üle kontrollida, mis
oli riigihanke eeldatav maksumus. Juhul, kui see oli riigihanke piirmäära ületav, on I tasandi kontrollija eksinud
kontroll-lehe täitmisel.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma esialgse tähelepaneku juurde ja selgitavad juurde:
Hanke 194776 hanketeade ja alusdokumendid sisaldasid erinevaid kvalifitseerimisetingimusi ja RÜ kontroll-
lehel puudusid kvalifitseerimistingimusi puudutavate küsimuse osas nii vastus kui ka täiendav kommentaar.
RHS § 77 lg 9 järgi kui kvalifitseerimise tingimused on üheaegselt sätestatud nii hanketeates kui ka mõnes
muus riigihanke alusdokumendis, tuleb erinevuste korral lähtuda hanketeates sätestatust. Ning sama
seaduse § 52 lg 2 järgi pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni tuleb kontrollida vastavalt hanketeates
sätestatule. Seega audiitorite hinnangul ei saa öelda, et tegemist on vormilise puudusega, kuna kui hankija
on pakkujate kvalifikatsiooni kontrollinud vastavalt hanke alusdokumentides sätestatule ja jätnud seetõttu
pakkuja kvalifitseerimata, eksisteerib oht, et edukaks sai mitteõige pakkuja. Tegemist võib olla olulise
rikkumisega, mis võib kaasa tuua mitteabikõlblikke kulusid.
MTÜ Struugade hooldus on läbi viinud rahvusvahelise avatud hanke (RH nr 205358) ja avaldanud hanketeate
ka TEDis. Seega RÜ viide audiitori kohatule märkusele ei ole asjakohane. Audiitorid on nõus, et eelkontrolli
kontroll-lehtedele on küsimuste juures, kus vastus puudub, olemas kontrollija kommentaar, seega on
tegemist vormilise puudusega. Samas jäävad audiitorid enda seisukoha juurde, et hanke alusdokumentidest
kvalifitseerimistingimuste kontroll-lehele ümberkopeerimine ei ole asjakohane kui neile RÜ kontrollija poolt
hinnangut ei anta.
MTÜ Struugade hooldus on läbi viinud avatud hankemenetluse (RH nr 205667) ja avaldanud hanketeate
riigihangete registris, seega oli hankijal ka kohustus osadeks jaotamata jätmist põhjendada. RÜ kontroll
pidigi toimuma lähtuvalt toetuse saaja poolt läbi viidud hankemenetlusest (hanketeade avaldati veebruar
2019). Audiitorite hinnangul ei saa enne Halulaeva kohtuotsust (Riigikohtu 20.11.2019 otsus nr 3-17-2718)
täidetud kontroll-lehtedel tehtud tegemata jätmiste ja/või vigade osas öelda, et kuna toetuse saaja ei olnud
tegelikult hankija RHS mõistes, järelikult on tegemata jätmised ja/või vead kontroll-lehel on põhjendatud.
Tabelis 2 on 12.10.2021. a seisuga tähelepanekuga seotud hankelepingute abikõlblik kogumaksumus 10 146 532,25
eurot. Tulenevalt tuvastatud puudustest on 91 356,00 eurot sellest mitteabikõlblik.
Tabel 2
Välja makstud Finants- Euroopa Liidu Omafinantseering
Mitteabikõlblik osalus
Hanke nr seisuga korrektsiooni summa
12.10.2021 määr % EUR % EUR
194100 876 139,11 5% 43 806,96 85% 37 235,91 15% 6571,05
194776 1 281 420,82 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
195877 104 724,00 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
214616 19 868,00 5% 993,40 48,47% 481,50 51,53% 511,90
229026 72 611,96 10% 7261,20 50% 3630,60 50% 3630,60
221475 24 800,00 10% 2480,00 41,64% 1032,67 58,36% 1447,33
210053 253 200,00 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
202349 6 896 773,95 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
35
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
209144 147 257,74 25% 36 814,44 70,87% 26 090,39 29,13% 10 724,05
205358 98 000,00 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
205667 52 416,67 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
211524 314 500,00 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
Võrdlevate 4820,00 n/a 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00
pakkumuste
võtmine
Kokku: 10 146 532,25 91 356,00 68 471,07 22 884,93
Risk:
Juhul, kui RÜ ei kontrolli õigusaktidest tulenevat TS-te kohustuste täitmist on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda (p-d 1, 3, 4, 5).
Kui RÜ hangete kontrollija vastus/kommentaar kontrollküsimusele ei ole asjakohane/õige või hanke I ja II taseme
kontrollijad vastavad kontrollküsimustele erinevalt on oht, et hanget ei ole tegelikult kontrollitud ja see seab ohtu RÜ
riigihangete kontrollisüsteemi toimivuse (p 6).
Lisaks eksisteerib RÜ JKS-is risk, et RÜ ei hinda põhjalikult ärajäävaid ja lisandunud töid või puudub hindamisest
kontroll-jälg (p 2) ning RÜ ei tuvasta hangete puhul õigeaegselt võimalikke vigu, mistõttu makstakse TS-tele välja
toetus mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l algatada tabelis 2 toodud hangete mitteabikõlblike kulude osas (seisuga 12.10.2021) toetuse osalise
tagasinõudmise protsess ning toetus summas 68 471,07 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering
summas 22 884,93 eurot vastava hankega seotud projekti abikõlblikest kuludest maha arvata. Lisaks soovitame
tabelis 2 toodud hangete osas vähendada iga järgneva väljamaksmisele kuuluva toetuse osa (al. 13.10.2021) tabelis
toodud finantskorrektsiooni määra ulatuses.
Lisaks soovitame RÜ-l tõhusamalt kontrollida RHS-ist tulenevate nõuete täitmist, vajadusel küsida nõu RM RRO-lt
või KA-lt. Jälgida, et TS kehtestatud hanketingimused oleksid mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja
põhjendatud. Soovitame kvaliteetsemalt ja põhjalikumalt kontrollida tellija reservi kasutamist ja hankelepingu
muutmist ning tagada sellest kontrolljälg. RH 202349 osas soovitame RÜ-l küsida TS-lt täienevaid selgitusi ja seejärel
hinnata kõiki RHS § 123 lg 1 p 3 alla arvatud muudatusi uuesti. Kui RÜ jõuab tulemusele, et hankelepingu muutmine
ei kuulu ühegi RHS § 123 lõike 1 punkti alla on tegemist olulise muudatusega ja siis pole hankelepingu muutmine
lubatud. Sel juhul soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osaline tagasinõudmise protsess.
Hanke kontroll-lehtede täitmise osas soovitame edaspidi täita kontroll-lehti põhjalikumalt ja II taseme kontrollijal
(järelevalvespetsialist) anda vajadusel tagasisidet I taseme kontrollijale, et oleks tagatud RÜ ühtne seisukoht hanke
läbiviimise osas. Lisaks soovitame RÜ valdkonnajuhul või riskijuhil teha pistelist kontrolli hanke kontroll-lehtede
täitmise osas ja vajadusel anda kontrollijale tagasisidet.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: RÜs tehtud ja plaanitavad järeltegevused auditi
tähelepaneku nr 4.1 pinnalt:
1. Olles arutanud TLN Kommunaalameti tänavavalgustuse projektiauditi lõpparuande tähelepanekuid, koostas
KIKi jurist juhendi hankelepingute muudatuste kohta ning saatis selle detsembri lõpu poole kõigile
projektikoordinaatoritele lugemiseks (lisatud lisa 1 Hankelepingute muutmisest). Samuti lisati antud juhend
KIKi siseveebi. Lisaks on konkreetset kaasust koosoleku vormis projektikoordinaatoritega arutatud ja juhitud
tähelepanekutele ja ohtudele tähelepanu.
36
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
2. RÜ töötab välja hankelepingute muutmise II tasandi kontrollimiseks eeldused/alused hiljemalt 31.03.2022.
Vastutav isik on riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa.
3. Arvestame hangete II tasandi kontrolli valimi moodustamisel auditi tähelepanekuid ning valime valimisse
projekte, mis on puutes PKdega, kes on JKS auditis nimetatud „probleemsete“ projektidega tegelenud.
Valimi moodustamisel lisame TSid, kelle puhul on tuvastatud probleeme HL-de muutmisel. Samuti hõlmame
võimalusel valimisse projekte meetmetest, kus auditite pinnalt on leitud puudusi. Hangete teise tasandi
2022 aasta valim on kinnitatud hiljemalt 31.03.2022. Vastutav isik on riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa.
4. RÜ plaanib 2022 aasta jooksul hangete teemal läbi viia mitmeid sisekoolitusi (nt netokäibe nõue,
hankelepingute muutmine, lepingu vastavus hanke alusdokumentides seatud tingimustele, standardid ja
samaväärsuse viide jm) . Vastutav isik on riskiosakonna juht Gunnar Vaikmaa.
5. Kavatseme täita hiljemalt II kvartalis ühe täiendava järelevalve-hankeeksperdi töökoha, suurendamaks
kontrolli tõhusust.
6. Kvaliteedispetsialist räägib projektikoordinaatoritega koosoleku vormis üle (KLi täitmise infotund), milline
peab olema kontroll-jälg kontroll-lehtedel, sh arutatakse ka milline peaks olema hankelepingute
muudatustega seotud kontrolljälg, millest nähtuks, kuidas on RÜ jõudnud hinnanguni, et hankelepingu
muudatused on õiguspärased. Edaspidi pööravad ka järelevalvespetsialistid hangete II tasandi kontrollis
rohkem tähelepanu projektikoordinaatorite kontroll-jälje piisavusele. Vastutav isik on kvaliteedispetsialist
Kätlin Tammoja.
7. Finantskorrektsioonidega seotud tähelepanekute rakendamise eest vastutab Gunnar Vaikmaa, 90 päeva
alates auditi lõpparuande kinnitamisest.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Kersti Kukk, 90 päeva alates auditi lõpparuande
kinnitamisest.
Tähelepanek nr 4.2 – FKO ümberhindamine ei ole põhjendatud, kuna TS poolt seatud hanke kriteerium oli riigihanke
eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 10 417,74 eurot (oluline).
TS on hankes seadnud ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse, mille osas RÜ tegi finantskorrektsiooni
otsuse, mille ta hiljem tühistas. RÜ kontroll RHS § 3 järgimise osas ei olnud piisavalt põhjalik ja kvaliteetne.
Projekti 2014-2020.8.01.16-0149 „Tehnika soetamine puisniitude hooldamiseks niitmise teel“ (edaspidi projekt)
TRO53 p 15 järgi oli TS-l Mittetulundusühing Väikese Väina Loodushoid (edaspidi TS) kohustus järgida kõiki STS §-s
24 ja TAT54 §-s 20 toodud TS kohustusi mh järgida toetuse kasutamisel RHSi, sealhulgas RHSis toodud riigihanke
korraldamise üldpõhimõtteid. TAT55 § 20 lg 1 järgi tagab TS STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise,
projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise TRO-s sätestatud tingimuste kohaselt.
Kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS (selles tähelepanekus edaspidi RHS v.r) § 3 p 3 järgi peab hankija jälgima, et kõik
isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud. Seega kvalifitseerimise tingimused peavad olema proportsionaalsed hankelepingu eesmärgi suhtes.
Proportsionaalsus tähendab seda, et hankes seatud kriteeriumid peavad olema vajalikud ja mõõdetavad.
TS viis läbi hanke nr 187393 Niitmistehnika soetamine puisniitude hooldamiseks (hanketeade avaldati 13.06.2017),
mille tulemusel sõlmiti 4.07.2017 hankeleping summas 88 125 eurot. Hanke kontrolli tulemusena tuvastas RÜ, et TS
ei ole järginud riigihanke 187393 läbiviimisel RHS v.r § 36 lõigetes 3 ja 4, § 39 lõikes 1 ja § 41 lg 1 punktis 2 sätestatud
nõudeid. Nimelt hanketeate punktis III.2.2) sätestas hankija pakkuja majandusliku- ja finantsseisundi osas
kvalifitseerimise tingimuse, et pakkuja netokäive 2015. kui ka 2016. aastal peab olema ületanud 2 miljonit eurot. KIKi
53 KIKi juhatuse 8.05.2017. a otsus nr 1-25/49 (edaspidi TRO)
54 Keskkonnaministri 22.12.2014 määrus nr 58 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning
taastamine” avatud taotlemise korral” (edaspidi TAT).
55 Toetuse andmise tingimused meetmes „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” avatud taotlemise korral (RT I,
06.01.2015, 2)
37
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
seisukoht oli, et arvestades hankelepingu lõplikku maksumust, on kvalifitseerimise tingimusena kehtestatud
netokäibe nõue selgelt ebaproportsionaalne. Seega on TS rikkunud RHS v.r § 39 lõikes 1 toodud nõuet, et
kvalifitseerimistingimused peavad olema vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade
olemuse, koguse ja otstarbega. Ebaproportsionaalse majandusliku näitaja nõude esitamine pakkujale võis mõjutada
potentsiaalsete pakkujate otsust hankes osaleda, mis võis omakorda põhjendamatult takistada konkurentsi
efektiivset ärakasutamist riigihankes. Nimetatud asjaoludest tulenevalt tegi KIK FKO56 ning KIKi hindas põhjendatuks
5-protsendilise finantskorrektsiooni määra ning hankelepingule eraldatud toetust vähendati 5%, st mitteabikõlblik
kulu oli 5208,87 eurot sh toetuse osa 4427,54 euro (SFOS57 tagastus nr 40496).
TS esitas 16.03.2020 KIK-le infopäringu FKO nr 1-25/15 ümberhindamiseks, kuna vastavalt 20.11.2019 Riigikohtu
lahendile nr 3-17-2718 ei ole eraõiguslik juriidiline isik hankija RHS mõistes, kui ühing ei ole asutatud eesmärgiga
täita põhi- ega kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides RHS v.r § 10 lg 2 p 1 mõttes, kuid tegutseb põhikirja
kohaselt avalikes huvides, aga see toimub vaid juriidilise isiku liikmeskonna vabatahtliku huvitegevusena. TS tegi
RÜ-le ettepaneku, et viimane hindaks, kas TS on RHS mõistes hankija või mitte. Kui RÜ jõuab tulemusele, et TS ei ole
hankija, siis sellest lähtuvalt tuleb RÜ-l hinnata üle ka TS rikkumine hankes nr 187393, mille tulemusena kohaldati
toetuse vähendamine summas 4427,54 eurot. KIK jõudis viidatud Riigikohtu otsuse abil seisukohale, et kui TS oleks
hanke läbi viinud mittehankijana, siis ei oleks olnud tegemist rikkumisega. RÜ hinnangul netokäibe nõude osas ei ole
tegemist konkurentsi piirava nõudega seetõttu, et turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid
täitnud. Sellist pakkujate hulka arvestades ei saa mittehankijale ette heita, et ta ei oleks konkurentsi ära kasutanud
asja ostmiseks mõistliku hinnaga, mis on struktuurivahenditest rahastamise aluseks. 25.05.2020 andis RÜ välja FKO
ümberhindamise otsuse nr 1-25/1065, mille järgi tuli TS-le maksta välja toetus summas 4427,54 eurot, mis
25.01.2018 juhatuse otsusega nr 1-25/15 kinni peeti. SFOSis tagastus nr 40496 katkestati ja kulud arvati
abikõlblikuks.
Audiitorid ei ole RÜ FKO ümberhindamise otsusega nõus, kuna TS, kui ta on ka mittehankija, kohustus oli mh järgida
ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, st §-s 3 sätestatud põhimõtteid, mille järgi hankija peab tagama
riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, vältima
konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Seega ka RHS § 3 järgi peab
kvalifitseerimistingimusi sätestades meeles pidama, et tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need peavad olema
objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed. Audiitorite hinnangul on antud juhul TS rikkunud RHS v.r §-
s 3 p-s 3 sätestatud põhimõtteid. Hankes seatud nõue “pakkuja netokäive 2015. kui ka 2016. aastal peab olema
ületanud 2 miljonit eurot” on ebaproportsionaalne, arvestades, et hankelepingu maht on 88 125 eurot, ja saavutatav
vaid piiratud arvu ettevõtjate poolt. Ebaproportsionaalne valikukriteerium võis tekitada võimalike pakkujate jaoks
põhjendamatu takistuse hankel osalemiseks, mistõttu on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet.
Lisaks puudub kontrolljälg sellest, et KIK on teostanud analüüsi vm toimingud, mille tulemusena jõudis RÜ
järeldusele, et MTÜ Väikese Väina Loodushoid ei ole hankija RHS mõistes.
Audiitoritel puudub kindlustunne, et toetust on kasutatud otstarbekalt. Tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas
esinevad audiitorite hinnangul ühendmäärus § 21 lõikes 2 toodud asjaolud (eeldusel, et TS on mittehankija), mille
tõttu kui TS või partner, kes ei ole hankija RHSi tähenduses, on rikkunud STSi § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust,
vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või
50-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Kuigi hanketeade on avaldatud riigihangete registris, loeme asjakohaseks kohaldada antud rikkumise korral
hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Audiitorite hinnangul ei saa kohaldada 1- või 5-
protsendilist korrektsioonimäära, kuna esitati vaid üks pakkumus. Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti
kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 104 177,40 eurost 10% ehk 10 417,74 eurot mitteabikõlblik.
56 KIKi 25.01.2018 otsus nr 1-25/15, KIK juhatuse 08.05.2017 otsuse nr 1-25/49 muutmise ja toetuse osalise tagasinõudmise kohta
57 Struktuurifondide operatiivsüsteem
38
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Risk:
Esineb oht, et hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on liialt piirav, mistõttu ei ole tagatud piisav konkurents
ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga.
Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral TS kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud
õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas
8855,08 eurot tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering summas 1562,66 eurot projekti abikõlblikest
kuludest maha arvata.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi enne FKO ümberhindamist/tühistamist kontrollida põhjalikumalt kõiki TS-le seatud
kohustusi sh riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimist ning tagada läbiviidud hankija määratlemise analüüsist
asjakohane kontrolljälg.
RÜ kommentaar:
Tegemist on toetuse saaja ostuga, millele ei kohaldu RSH II ptk.
Audiitorid leiavad, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet riigihankel. Audiitorid põhjendavad, seda sellega, et
netokäibe nõude täitmine on saavutatav vaid piiratud arvu ettevõtjate poolt.
KIK leiab, et RHS § 3 kohane kohustus tagada riigihankel riigihanke eesmärgi suhtes (mitte hanke eseme, nagu
kirjutab audiitor) proportsionaalsed kvalifitseerimise tingimused tähendab seda, et hankele ligipääs tuleb tagada
mitmele vastavas turusektoris tegutsevatele ettevõtjatele, kuid kindlasti mitte kõikidele. Praegu oli ligipääs tagatud
vähemalt kümnele ettevõtjale. Hankes osalevate ettevõtjate arvu piiramine läbi vajalike tingimuste on hankija õigus,
mis on kitsendatud samuti konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ja mis on täidetud kui konkurents on
piisavalt tagatud, mida kahtlemata 10 ettevõtja osalemise võimekuse olemasolu kinnitab.
Netokäibe nõude seadmise eesmärk (vajalikkuse põhjendus) on tagada pakkuja võimekus tagada seadmele hooldus
ja garantii vähemalt viie aasta jooksul, millal kestab toetuse abil soetatud vara sihipärase kasutamise nõue ja
väiksema käibenõude puhul ei pruugi see olla tagatud.02.11.2017 saatis KIK toetuse saajale ärakuulamiskirja nr 10-
3/46-1, millele toetuse saaja 15.11.2017 vastas. Vastavalt toetuse saaja esitatud tõenditele on neid ettevõtteid, kelle
müügitulu oli enam kui 2 miljonit eurot ning kes oleksid suutnud pakkuda hankes toodud tehnilisele kirjeldusele
vastavaid seadmeid, kokku 10. Vastavalt vastuskirja lisale 1 (lisatud lisa 2-ettevõtete tabel): AS Dotnuva Baltic, OÜ
Oilseeds Tehnika, Rodnas OÜ, A. Tammel AS, Taure AS, Stokker Agri OÜ, Konekesko Eesti AS, Tatoli AS, Agriland OÜ
ja Baltic Agro Machinery OÜ. Sellist potentsiaalsete pakkujate hulka arvestades ei saa mittehankijale ette heita, et
rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Riigikohtu 20.11.2019 otsuse nr 3-17-2718 (Halulaeva) järgi võib lihthankes
seada kvaliteeti tagavad tingimused.
TAT § 12 lg 4 kohaselt: Hange, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke piirmääraga,
viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. Seega õiguspärane oleks olnud ostu korraldada ka nii, et läbi RHRi
pöördutakse minimaalselt kahe vastavas sektoris tegutseva pakkuja poole pakkumuste saamiseks. Toetuse saaja
avaldas hanketeate. KIK leidis muutmise otsuses, et netokäibe nõude osas ei ole tegemist konkurentsi piirava
nõudega seetõttu, et turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava nõude oleksid täitnud. Sellist pakkujate hulka
arvestades ei saa mittehankijale ette heita, et ta ei oleks konkurentsi ära kasutanud asja ostmiseks mõistliku hinnaga,
mis on struktuurivahenditest rahastamise aluseks.
Ei saa nõustuda audiitorite hinnanguga, et RÜ kontroll polnud piisavalt põhjalik ja kvaliteetne. RÜ-le laekus toetuse
saaja argumenteeritud taotlus tagasinõude otsuse muutmiseks. RÜ menetles taotlust suuliselt koos toetuse saajaga
ja kirjalikult kõiki HMSi nõudeid järgides.
Analüüsi sellest, kas looduskaitsega tegelevad MTÜ-d on hankijad, tegi Riigikohus oma otsuses nr 3-17-2718 väga
põhjalikult, mille alusel kirjutas KIKi jurist projektikoordinaatoritele praktilise juhise (lisatud lisa 3 ekiri 2.1.2020),
sellest on leitavad ka põhjendused, miks looduskaitsega tegelevad MTÜd ei ole hankijad üldjuhul.
39
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
FKO muutmise otsuse menetlus on läbi viidud HMSi kohaselt. Lisaks lähtuti HMSist ja STSist, millest tulenevalt ei
ole võimalik tagasinõude otsust muuta toetuse saajale koormavamaks.
Tulenevalt audiitorite arvamusest, et ebaproportsionaalne valikukriteerium võis tekitada võimalike pakkujate jaoks
põhjendamatu takistuse hankel osalemiseks, mistõttu on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, tunnistab KIK
kehtetuks finantskorrektsiooni otsuse muutmise otsuse. Seetõttu peaks jääma kehtima esialgne 5%
finantskorrektsiooni otsus. KIK palub audiitoritel veelkord kaaluda 5% FKO rakendamist, vaatamata 1 pakkumise
esitamisele.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande
kinnitamisest.
KA kommentaar:
Korraldusasutus leiab, et kuigi toetuse saajale ei kohaldu RHS § 100 lg 4, peab ta siiski järgima põhimõtet, et
kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja põhjendatud ning kasutama konkurentsi efektiivselt
ära. Antud juhul oli netokäibe nõue küll üle paisutatud, kuid rikkumise hindamisel tuleks arvestada ka valdkonna
turuolukorraga. Eestis on küll rakendusüksuse selgituste põhjal 10 ettevõtjat, kellel müügitulu ületas nõutut, kuid
oluline on veenduda, et kõrge müügitulu nõudega poleks välistatud ka võimalike väiksemate ettevõtjate osalus
hankes. Hankel esitati vaid üks pakkumus ja kui turul tegutses ka väiksema müügituluga ettevõtjaid, kes võisid jääda
ülepaisutatud netokäibe nõude tõttu konkurentsist välja, siis ei saa kindlalt väita, et toetuse saaja on efektiivselt
konkurentsi ära kasutanud asja ostmiseks mõistliku hinnaga.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Kersti Kukk, 90 päeva alates auditi lõpparuande
kinnitamisest.
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad tähelepanekus esitatud seisukoha juurde. Audiitorite hinnangul ei ole õige KIKi väide, et netokäibe
nõude osas ei ole tegemist konkurentsi piirava nõudega seetõttu, et turul osaleb vähemalt 10 pakkujat, kes vastava
nõude oleksid täitnud. Audiitorite hinnangul on oluline, et nõue oleks proportsionaalne hanke eesmärgiga.
Audiitoritele jääb arusaamatuks RÜ viide TAT § 12 lg-le 4, mille kohaselt: hange, mille eeldatav maksumus
käibemaksuta on suurem või võrdne lihthanke piirmääraga, viiakse läbi elektrooniliselt riigihangete registris. Projekt
2014-2020.8.01.16-0149 sai toetust TATi „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” avatud
taotlemise korral alusel, kus § 12 lg 4 on antud teises sõnastuses. Audiitorid ei leidnud TATist toetuse saaja osas,
kes ei ole hankija RHS mõistes, kohustust viia hange läbi riigihangete registris. Antud projekti puhul oli TS kohustus
järgida toetuse kasutamisel riigihangete seadust, sealhulgas riigihangete seaduses toodud riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid ning alates lihthanke piirmäärast viia hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris (TRO p-d 15.1
ja 15.2).
Tulenevalt RÜ kommentaarist ei ole audiitoritele päris selge, kas tulevikus sarnase ebaproportsionaalse netokäibe
nõude korral, loeb RÜ selle nõude rikkumiseks või mitte.
Finantskorrektsioonimäära osas jäävad audiitorid samuti tähelepanekus esitatud seisukoha juurde. Audiitorite
hinnangul korrektsioonimäära 5% saab kasutada juhtumite puhul, mil kohaldati ebaproportsionaalseid tingimusi,
kuid minimaalne konkurents oli siiski tagatud, st mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, mis võeti vastu ja vastasid
tingimustele. Seega ei ole antud juhtumi puhul põhjendatud rakendada korrektsioonimäära 5%.
40
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tähelepanek nr 4.3 – Rikkumisest loobumine ei ole põhjendatud, kuna toetuse suurendamisega on rikutud ergutava
mõju nõuet. Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud summas 4836,72 eurot (oluline).
TS esialgne 20.04.2017 sõlmitud hankeleping koos reserviga summas 444 150 eurot, millega võeti siduvad
kohustused, ületas TRO-s heakskiidetud summat 436 688 eurot. Kui TS esitas muudatustaotlused ehituslepingus
ettenähtud reservi kasutamiseks, millega suurendati toetuse summat ei teostanud RÜ riigiabi nõuetele vastavuse
kontrolli piisavalt põhjalikult.
RÜ töökorra ptk 2.2.10 järgi on TS-l õigus esitada KIK-ile TRO ja taotluse muudatusettepanekuid vastavalt STS-is,
taotluse menetlemise ja TAT määrustes sätestatud tingimustele. KIK-il on õigus algatada põhjendatud juhul TRO
muutmine. Kui tegemist on riigiabi projektiga, tuleb enne muudatuse tegemist veenduda, et riigiabi (s.h ergutava
mõju, VTA jääk jms) nõuded on jätkuvalt täidetud.
Majandus- ja taristuministri 06.01.2016. a määruse nr 3 „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise
tingimused“ (edaspidi TAT) § 1 lg 2 järgi on määruse alusel antav toetus energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele
antav investeeringuteks ette nähtud abi 58 üldise grupierandi määruse artikli 46 mõistes ja sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ning konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
Üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt on lubatav anda ainult sellist abi, millel on ergutav mõju. Sama artikli
lõike 2 kohaselt loetakse abil olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku
abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlus peab sisaldama mh vajaliku riikliku
rahastamise summat (artikli 6 lõike 2 punkt e). Teadaolevalt tähendab „töö alustamine“ projektiga hõlmatud siduva
lepingu sõlmimist.
STS § 24 punkti 13 kohaselt on TS kohustatud järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid
kohustusi ja nõudeid.
Rikkumistest teavitamise ja menetlemise protseduurireeglite testimisel selgus, et KIK on jätnud FKO tegemata, kuigi
on rikutud ergutava mõju nõuet.
RÜ on 14.09.2016. a teinud TRO nr 1-25/168 AS Otepää Veevärk projekti nr 2014-2020.6.02.16-0186 „Otepää I KP
soojatorustike renoveerimine“ rahastamiseks. TRO kohaselt sai projekt toetust 218 344 eurot (projekti abikõlblike
kulude maksumus 436 688 eurot59) ning toetuse määr oli 50%. Lisaks oli TRO punktis 9 öeldud, et TRO alusel antav
toetus on riigiabi, mida antakse vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 46.
TS viis projekti elluviimiseks läbi hanke (RH nr 180641) ja sõlmis 20.04.2017. a töövõtjaga hankelepingu summas
423 000 eurot, millele lisandus reserv summas 21 150 eurot, ehk lepingu kogumaksumus kokku oli 444 150 eurot.
Seega ületas lepingu maksumus koos reserviga projekti abikõlblikku maksumust.
TS esitas RÜ-le 27.07.201760. a ja 19.10.201761. a taotlused (edaspidi muudatustaotlused) ehituslepingus ettenähtud
reservi kasutuselevõtmiseks, et teostada täiendavaid töid, mis olid vajalikud Tehvandi spordikeskuse liitumiseks
kaugkütte süsteemiga. TS taotles abikõlbliku eelarve suurendamiseks juurde 10 950 eurot, st toetuse summa
suurenes 5475 eurot. KIK rahuldas 25.10.2017. a otsusega nr 1-25/295 eespool nimetatud taotlused ja muutis algset
TRO-d ning suurendas abikõlbliku maksumuse 447 638 ja toetuse summa 223 819 euroni (edaspidi TRO muudatus).
58 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
59 Projekteerimine ja kaugküttetorude renoveerimine 408 738 eurot, omanikujärelevalve 12 800 eurot ja projektijuhtimine 15 150 eurot
60 Taotlus tööde mahu muutmiseks. TS teeb ettepaneku MT-d RÜ-le esitada üksnes projekteerimis- ja ehitustööde eest mahus 218 344 eurot
(toetus osa). Abikõlblike kulude maksumus 436 688 eurot ei muutu. Projektijuhtimine, projekti ekspertiisi koostamine ja OJV teostamine
makstakse 100% TS poolt.
61 Taotlus projekti abikõlbliku eelarve muutmiseks. TS taotles abikõlbuliku eelarve suurendamist seniselt 436 688 eurolt 447 638 euroni 50%
omaosaluse juures. Taotletav abikõlbulik eelarve sisaldab projekteerimis- ja ehitustööde kulusid mahus 444 150 eurot (sh tellijareserv 21 150
eurot) ning omanikujärelevalve teostamist mahus 3488 eurot.
41
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Projekti lõplikuks abikõlblikuks kuluks kujunes 446 361,45 eurot, millest toetuse summa oli 223 180,72 eurot (vahe
võrreldes esialgse toetuse summaga 4836,72 eurot).
SFOS-is oleva info järgi on RÜ võtnud rikkumise62 kahtluse üles 08.08.2018. a, tuues rikkumise kahtluseni viinud
allikana välja, et riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris kannete tegemisel on Rahandusministeeriumist saadud e-
kiri võimaliku probleemi kohta seoses ergutava mõjuga. Pärast rikkumise kahtluse üles võtmist küsiti arvamust ka
Euroopa Komisjonilt, kelle hinnangul ei saa abisumma hilisemal suurenemisel olla ergutavat mõju grupierandi
määruse artikli 6 alusel.
15.04.2019. a edastas RÜ TS-le ärakuulamiskirja nr 4-17/740-39, millega RÜ andis teada, et toetuse suurendamisega
on rikutud riigiabi reegleid, TRO muudatus tuleb kehtetuks tunnistada ja täiendavalt välja makstud toetuse summa
4836,72 eurot koos sellele lisanduva intressiga tuleb tagasi nõuda.
TS esitas 15.05.2019. a vastuse, milles selgitas mh, et muudatustaotlus esitati RÜ-le 27.07.2017. a. Algse lepingu
muudatus allkirjastati AS Trev2 Grupp ja AS Otepää Veevärk poolt 10.11.2017. a, so pärast TRO muutmist.
TS vastusest tulenevalt tegi KIK 11.06.2019. a otsuse, et kuna tegemist on uute töödega ja uue taotlusega ning uue
töö abikõlblikud kulud on selgelt eristatavad senisest, algse taotluse alusel rahastatud projektist ning seetõttu ei ole
RÜ hinnangul riigiabi andmisel üldise grupierandi määruse artiklit 6 rikutud ja tagasinõuet ei tehtud.
Audiitorite hinnangul on aga toetuse summa suurendamise puhul tegemist ergutava mõju nõude rikkumisega ning
esialgne rikkumine oleks pidanud edasi jõudma FKO-ni. Nimelt esialgne hankelepingu maksumus koos reserviga oli
kokku 444 150 eurot. Algselt oli projekti abikõlblikeks kuludeks TRO kui ka taotluse järgi 436 688 eurot. Audiitorid
leiavad, et juba esialgne 20.04.2017 sõlmitud hankeleping koos reserviga ületas TRO-s heakskiidetud summat ning
lepingu sõlmimisega võeti siduvad kohustused.
Audiitorid hindasid TS esitatud muudatustaotlusi, millest nähtus, et TS soov oli kasutada reservi selleks, et muuta
väiksema läbimõõduga plasttoru suurema läbimõõduga metalltoru vastu kuni Tehvandi tn 7 majani, sellega seotud
kaevetööde mahtu suurendada ning teha keevitus- ja muid töid. Suurema läbimõõduga toru ehitust põhjendati
sellega, et sel juhul on hiljem võimalik küttevõrku liita lisaks Tehvandi Spordikeskusele ka Karupesa ning Muraka
hotellid ja vajadusel muid sealse ümbruse hooneid. Audiitorite hinnangul nähtub aga nimetatud muudatusega seotud
dokumentidest, et ka algselt pidid projekti tööd lõppema Tehvandi tn 7 juures, aga väiksema ning teisest materjalist
toruga. Muudatusega muudeti toru materjali ning läbimõõtu suuremaks. Audiitorite hinnangul kinnitab eeltoodu, et
siduvad kohustused olid võetud juba koos esialgse hankelepingu sõlmimisega. Samuti ei ole audiitorid veendunud
selles, et tegemist on täiesti uute töödega, sest toru asendamine ning mahtude suurendamine kaevetööde näol ei
anna alust öelda, et tegemist oli uute töödega.
Audiitorite hinnangul on üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt lubatav anda ainult sellist riigiabi, mille
saamiseks on enne projekti või tegevusega seotud siduva lepingu sõlmimist esitatud riigiabi taotlus. TS on esitanud
esialgu taotluse 218 344 euro toetuse saamiseks. Täiendava toetuse saamiseks, mille summa moodustus projekti
lõpuks 4836,72 eurot, aga sõlmiti hankeleping enne lisarahastuse taotluse esitamist. Seega puudub selle summa
suhtes üldise grupierandi määruse artiklis 6 nõutav ergutav mõju ja selle summa ulatuses on tegemist ELTL artikli
107 kohaselt keelatud riigiabiga.
Eeltoodut arvesse võttes ei ole projektile täiendavalt antud riigiabi kooskõlas otsekohalduvate Euroopa Liidu
õigusaktidega, tegemist on mitteabikõlbliku kuluga STS § 2 punkti 5 tähenduses ning selle summa osas tuleb teha
finantskorrektsioon sama seaduse § 45 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt. Seega toetus/abi summas 4836,72 eurot on
mitteabikõlblik.
Risk:
Riigiabi reeglitest mittelähtumine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise ning võib seada
kahtluse alla RÜ riigiabi kontrollisüsteemi toimivuse.
62 nr KIK/2014-2020/19/40/01
42
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Soovitus:
Soovitame RÜ-l algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning toetus summas 4836,72 eurot tagasi nõuda.
Lisaks soovitame RÜ-l edaspidi TRO muudatusi tehes enne veenduda, et riigiabi (s.h ergutava mõju) nõuded on
jätkuvalt täidetud. Samuti pöörame RÜ tähelepanu asjaolule, et toetuse summa tagasinõudmisel tuleb arvestada ka
intressi.
RÜ kommentaar:
KIK leiab, et tegemist on ühe võimaliku st vaieldava tõlgendusega, mis lähtub pigem üldisest formaalsest
kontseptsioonist kui konkreetsete faktiliste asjaolude juhtumipõhisest hinnangust ning seetõttu on lõpliku hinnangu
andmiseks asjaomaste kulude riigiabivastavuse ja sellest tuleneva abikõlblikkuse kohta vajalik selleks pädeva
asutuse täiendav menetlus ja otsus.
Auditi aruande projekt (edaspidi AAP) heidab seoses kõnealuse AS Otepää Veevärk projektiga ette üldise grupierandi
määruse (GBER) ergutava mõju tingimuse rikkumist. AAP leiab, et projektis lisarahastuse saanud vaidlusaluste tööde
puhul oli tegemist selliste töödega, mille suhtes oli juba sõlmitud siduv leping GBER artikli 6 tähenduses, mistõttu ei
tohtinud nende tööde jaoks enam riigiabi anda.
Samas asjas faktilised asjaolud AAP seisukohta ei toeta, vähemalt mitte üheselt. Põhjendame oma vastuväidet
järgmiselt.
TS soov oli täiendavalt küttevõrku liita Tehvandi Spordikeskus, Karupesa ning Muraka hotellid ja vajadusel muid
sealse ümbruse hooneid. Algselt ei planeeritud kaugküttesüsteemi rajada kaugemale kui Tehvandi 7 (teisele poole
Valga mnt). Selleks tuli muuhulgas muuta planeeritud töid: vahetada väiksema läbimõõduga plasttoru suurema
läbimõõduga metalltoru vastu kuni Tehvandi tn 7 majani ning sellega seotud kaevetööde mahtu suurendada ning
teha keevitus- ja muid töid, et tagada piisav torude läbilaskvus suurema võimsuse jaoks, mis tekib piirkonna
lisandumisest. Audiitorite hinnangul nähtub aga nimetatud muudatusega seotud dokumentidest, et ka algselt pidid
projekti tööd lõppema Tehvandi tn 7 juures aga väiksema ning teisest materjalist toruga – see on tõsi ja tõendabki,
et alguses ei planeeritud nn Tehvandi piirkonda ühendada. Seega jämedama toru ehitamine kuni Tehvandi 7
kortermajani uus tegevus, mille rahastamine otsustati muutmise otsusega ja mille rahastamine uudsuse tõttu vastab
ergutava mõju olemasolu tingimusele.
Uue piirkonna ühendamist rahastati reservi arvelt. Reservi olemasolu lepingus ei tähenda automaatselt riigiabi
andmise otsuse tegemist. Muutmise otsusega otsustati tegevute lisamine ja selleks reservi kasutamiseks õiguse
andmine – ja see on riigiabi andmise otsustamine ja ergutava mõju olemasolu tagamine.
GBER artiklis 6 on sätestatud, et abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud
kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Abitaotlused peavad sisaldama muu hulgas
vähemalt projekti kulude loetelu ning projekti jaoks vajaliku riikliku rahastamise summat.
See aga ei tähenda, et kui TS soovib projekti ajal või sellega külgnevalt teha veel midagi täiendavat, mis ei ole algse
projektiga hõlmatud, siis tuleks see lugeda automaatselt projekti hulka GBER artikli 6 tähenduses. Uute tegevuste
või tööde ruumiline või ajaline lähedus ei ole tingimata määrav.
Käesolevas asjas oli tegemist olukorraga, kus TSi näol on tegemist KOVi omandis oleva piirkondliku
kaugkütteettevõtjaga, kelle eesmärk on arendada piirkonna kaugkütet parimal võimalikul viisil ja perspektiivitundega.
Tema tegevus ei piirdu ega lõpe vaidlusaluse projektiga, vaid on jätkuv, st ta teeb ka edaspidi samasuguseid töid,
mis olid vaidlusaluse projekti esemeks. Käesoleval juhul selgusid TSile projekti elluviimise ajal uued asjaolud (vt TS
27.07.2017 kiri, viidatud ka AAP-s, seega puudub vajadus siin uuesti ära tuua), mistõttu TS esitas nendest uutest
asjaoludest tulenevate vajalike uute tööde rahastamiseks taotluse enne nende tööde suhtes siduvalt kokku leppimist,
nagu GBER artikkel 6 ette näebki. Siduv kokkulepe sõlmiti, nagu ka AAP märgib, alles pärast TRO muutmist. See, et
need tööd tehti projekti ajal ja piirkonnas, projektiga külgnevalt ja ruumiliselt kattuvalt, ei tähenda aga tingimata seda,
et need on tööd on algselt toetust saanud projektiga ja lepinguga hõlmatud.
Algse taotluse ja lepinguga mittehõlmatud tööde olemuse hindamisel võib olla kasu analoogiast. Kui lisandunud tööd
ei oleks paiknenud samas asukohas, vaid need oleks rajatud näiteks külgnevale territooriumile/piirkonda, siis ei
43
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
tekitaks ilmselt sedavõrd kahtlust küsimus, kas on tegemist algse taotlusega ja lepinguga hõlmatud töödega või
uute töödega. Kuid ka praegusel juhul on vaieldamatu fakt, et lisandunud tööde näol on tegemist töödega, mida oleks
võinud ka mitte teha ja projekt lõpuni viia algselt kavandatu kohaselt. Projekt oleks olnud funktsionaalne tervik ka
ilma nende lisandunud töödeta. Seetõttu ei saa järeldada ainsa võimalusena, et tegemist oli juba algselt GBER
artikli 6 tähenduses projekti(lepingu)ga hõlmatud töödega. Nagu ka AAP-s märgitakse, sõlmiti nende uute tööde
kohta eraldi kokkulepe ja seda alles pärast RÜ-lt selleks nõusoleku saamist.
On vaieldav AAP hinnang, et kõnealuste uute tööde osas sõlmiti juba algselt siduv leping. Tööde algne leping sõlmiti
vastavalt esitatud taotlusele ja vastavas mahus. AAP seisukohaga nõustumine tähendaks, et TS muutis projekti RÜ-
le toetuse taotluse esitamise ja tööde lepingu sõlmimise vahelisel ajal, sõlmides lepingu miskipärast suuremas
mahus, kui ta toetust taotles. Samas nähtub ka AAP tekstist, et sellekohane uute tööde kava tekkis alles hiljem pärast
täiendavate asjaolude selgumist. Seega ei saanud algne leping, mis põhines algselt taotlusel, neid vaidlusaluseid
töid hõlmata.
On võimalik asuda seisukohale, et ergutava mõju aluseks olnud taotluse ja algselt sõlmitud projekti lepingu esemed
on identsed, seega ei saanud see leping juba hõlmata töid, mille kavatsus selgus alles hiljem. Lisaks kehtib see ka
teistpidi – kui lähtuda AAP kontseptsioonist, et algselt sõlmitud leping hõlmas juba ka vaidlusaluseid hilisemaid töid,
siis pidi neidsamu töid hõlmama ka enne lepingu sõlmimist RÜ-le esitatud taotlus, milles lähtuvalt on ka need
hilisemad tööd kaetud sellest taotlusest tekkinud ergutava mõjuga. Selles suhtes tuleb ehk ka igaks juhuks selguse
mõttes täpsustada, et ergutava mõju seisukohast ei oma tähendust algses rahastamisotsuses märgitud toetuse
summa, mis võis ehk AAP hinnangut vaikimisi kallutada vaid see, mis tööd olid hõlmatud enne tööde alustamist
esitatud taotlusega. Kui projekti erinevad tööd on enne projektiga alustamist esitatud taotlusega hõlmatud, siis võib
nende tööde rahastamiseks teha hiljem korduvalt rahastamisotsuseid kuni taotlusega saavutatud ergutava mõju
täieliku ammendumiseni.
Kui arvestada, et GBER artikli 6 kohaselt esineb ergutav mõju juba isegi ainuüksi taotluse esitamise korral, ilma et
TSil oleks isegi taotluse rahuldamisest saadavat kindlust, et abi siiski antakse, siis seda enam tuleks vaieldavas
olukorras asuda seisukohale, et ergutava mõju põhimõte on veel paremini realiseerunud ja kaitstud siis, kui TS sõlmib
asjaomase kokkuleppe mitte pärast taotluse esitamist, vaid alles pärast selle rahuldamist. Lisarahastuse taotluse
mitterahuldamise korral oleks TSil olnud võimalik jätkata projekti elluviimisega algselt kavandatud kujul vastavalt
algse taotluse ergutava mõju tingimusele.
Leiame, et lisaks sellele, et AAP seisukoht on vastavalt eeltoodule vähemasti vaieldav, pole võimalikest rangeim ja
TSile kõige kahjulikemate tagajärgedega tõlgendus, millest AAP lähtub, põhjendatud ka asja laiemat konteksti
arvestades. AS Otepää Veevärk on KOVi omandis olev ettevõtja, kelle tegevus piirdub Otepää valla territooriumiga.
Puudub tõenäosus, et AS Otepää Veevärk tegutseks või asuks tegutsema isegi vallapiiriüleselt või veelgi enam –
liikmesriikide vaheliselt – mis on samas üks riigiabi mõiste alustingimustest. Lisaks on käesoleval juhul asjakohane
tegevus – kaugküte – sisuliselt üldist majandushuvi pakkuv teenus, mis allub Konkurentsiameti rangele
hinnakontrollile. Selle hinnakontrolli raames võtab Konkurentsiamet arvesse kõik selle tegevuse tulud ja kulud ja
tagastamatud toetused (sh riigiabi). Seeläbi on käesoleval juhul vaidluse all olev summa üle kandunud AS Otepää
Veevärk soojamajanduse klientidele ning võimalik tagasinõue suurendaks samavõrd Otepää soojatarbijate
soojaarveid. Sisuliselt nõutaks vaidlusalaune summa AAP seisukohaga nõustumise korral sisse Otepää valla
elanikelt / kaugkütte klientidelt.
Kuna ergutava mõju tingimuse järgitus võib olla kaheldav, nõustume üldjoontes auditi tähelepanekuga. Ühtlasi oleme
erineval seisukohal AAP tähelepaneku nr 4.3 lõpuosas alapealkirja „Risk“ all märgituga, et „Riigiabi reeglitest
mittelähtumine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise ning võib seada kahtluse alla RÜ riigiabi
kontrollisüsteemi toimivuse.“
Esiteks riigiabi reeglitest mittelähtumisel tulebki riigiabi tagasi nõuda, tegemist ei ole üldjuhul kaalutlusõigusega,
mida väljendab AAP hinnangus kasutatud sõna „võib“.
Teiseks ei saa kõnealuse sedastusega nõustuda selles, justkui seaks see kahtluse alla RÜ riigiabi kontrollisüsteemi
toimivuse. Nagu nähtub asja materjalidest, uuriti ja kaalutleti kõnealust küsimust just nimelt riigiabi ja täpsemalt
ergutava mõju seisukohast, kuulati ära TS ja tehti seejärel asjakohane otsus lähtudes eelkirjeldatud tõlgendusest.
44
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
On loomulik, et vaieldavates olukordades on erinevaid tõlgendusi. Kontrollisüsteemi mittetoimivus tähendab seda,
et riigiabi üldse ei hinnata või lähtutakse seejuures süsteemselt selgelt vääratest kaalutlustest.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi lõpparuande
kinnitamisest.
KA kommentaar:
Korraldusasutus nõustub üldjoontes auditi tähelepanekus väljatooduga, kuid lõplike seisukohtade kujundamiseks
pole korraldusasutusel piisavalt teavet konkreetse lepingu täitmise asjaoludest. Nimetatud asjaolude välja
selgitamine on aga rikkumise seisukohalt oluline, sest meie hinnangul ei ole õige lugeda hankelepingu sõlmimist,
milles nähti ette üldises sõnastuses tellija reservi kasutuse võimalus, esimeseks siduvaks kokkuleppeks projekti
tegevuste osas. Hankelepingus lepiti küll kokku konkreetse piirkonna trassi renoveerimise tööd, kuid ei võetud
kohustust tellija reservi kasutamiseks. Liiatigi ei olnud hankelepingus nimetatud, milliseid konkreetseid töid tellija
reservi arvelt tehakse. Meie hinnangul saab tellija reservist kaetud tööks lugeda konkreetset kokkulepet või
muudatustööd, mis reservi arvelt tehti.
Korraldusasutusele jääb ebaselgeks, kas lepingu muudatus hõlmas ainult väiksema läbimõõduga plasttoru
vahetamist suurema läbimõõduga metalltoru vastu ning sellega seotuid ehitustöid või lisaks ehitusmaterjali
vahetusele pikenes ka rajatav trass. Sestap peame oluliseks, et KIK selgitaks detailsemalt, milliseid töid tehti lepingu
reservi arvelt. Siiski märgime, et kui lepingu muudatus seisnes vaid asendustööde tegemises, siis ei saa projekti
mõistes olla tegemist uue tööga.
Korraldusasutus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist riigiabi ergutava mõju nõude kontrollimise süsteemse
rikkumisega. Auditi aruandes esitatud asjaoludest selgub, et RÜ-l olid vastavad protseduurid kehtestatud, rikkumine
SFOSis ülesse võetud ja ärakuulamiskiri toetuse saajale saadetud. Seega on antud juhul tegemist riigiabi ergutava
mõju reegli tõlgendamisega seotud küsimusega.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Anneli Kimmel, jooksvalt
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Auditi käigus on audiitorid pöördunud RM RRO ekspertide
poole ning nende hinnangul on samuti tegemist ergutava mõju rikkumisega, sest projektile antud toetust/abi on
suurendatud. Samuti on RM RRO KKK-s öeldud, kui pärast taotluse esitamist ja abi andja poolt TRO tegemist selgub,
et projekti kulud on suurenenud (nt riigihanke tulemusel), siis abi andja ei tohiks toetust suurendada, kuna Euroopa
Komisjoni arvamusel puudub (uuel) abil ergutav mõju.
Nii on antud juhul ka olnud, pärast TRO kinnitamist on tegelik hankelepingu maksumus koos reserviga ületanud TRO-
s toodud toetuse suurust. Tähelepanekus on audiitorid välja toonud, millest tingituna on projekti maksumus
suurenenud. Kuna sõlmitud hankelepingus sisaldus reserv (mis koosmõjus hankelepingu maksumusega ületas
projekti eelarvet), siis ei oma riigiabi mõistes tähtsust, kuidas seda kasutatakse. Ehk kui lepingus on reservi
kasutamise võimalus olemas ja kui seda kasutatakse, siis on sellega ka lepinguline tingimus/kohustus realiseeritud.
Lõpliku hinnangu andmiseks on audiitorid nõus sellega, et viia läbi pädeva asutuse täiendav menetlus, nagu on RÜ
kommentaari alguses maininud. Audiitorid täpsustavad, et riski sõnastuse all on peetud silmas seda, et kui riigiabi
mittekontrollimise risk realiseeruks, siis see võib seada kahtluse alla RÜ kontrollisüsteemi toimivuse üldiselt. Lisaks
toovad audiitorid välja, et isegi kui RÜ-l on vastavad protseduurid loodud, aga mingeid reegleid tõlgendatakse
erinevalt, siis see võib samuti seada kahtluse alla kontrollisüsteemi toimivuse.
45
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tähelepanek nr 4.4 – RÜ on lõppenuks kuulutatud projektile teinud peale projekti lõppu TRO muudatuse, mille
tegemiseks puudus õiguslik alus ja mis muutis esialgses TRO-s olnud abikõlbliku perioodi kehtetuks. Tuvastati
mitteabikõlblikud kulud summas 1 716 eurot, sh toetus summas 1 132 eurot (oluline).
TS esitas TRO muudatusettepaneku, mille osas tegi RÜ TRO muutmise otsuse. TRO muutmine ei olnud lubatud, kuna
muutusid projekti eesmärk ja tulemusnäitaja.
RÜ töökorra p 2.2.10 ja VV 21.08.2014 määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste
menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks“ (edaspidi TMM) § 10 lõige
2 kirjeldab millal TRO muutmine vormistatakse otsusena. Seda saab teha juhul, kui TRO-s nimetatud projekti eesmärk
ja projekti tulemusnäitaja ei muutu.
Auditi käigus selgus, et RÜ on teinud TRO muudatuse, mida TMMi kohaselt ei saa teha ning mille tulemusena on
toetusest makstud kulud mitteabikõlblikud.
RÜ on teinud projektile 2014-2020.7.01.18-0531 TRO63, mille järgi on projekti eesmärgiks kinnistu64 ühendamine
ühisveevärgiteenusega. Projekti abikõlblikkuse periood algas TRO allkirjastamise kuupäeval (so 10.08.2018) ja
lõppes hiljemalt 9.02.2019 ning projekti tulemusnäitajaks on „täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama
veevarustuse abil“ sihttasemega 5 inimest.
TS esitas 30.01.2019.a allkirjastatud projekti lõpparuande-maksetaotluse, mille RÜ kinnitas 31.01.2019.
Lõpparuande kontroll-lehe punktis 2 olevale küsimusele „Kas projektile määratud näitajate sihttasemed on välja
toodud ja kas saavutatud on kokku lepitud tulemused või liigutakse kokkulepitud tulemuste poole“, on RÜ kontrollija
andnud hinnangu, et kinnistu on varustatud veega, teenusest saab kasu 5 inimest ja projekti eesmärk on täidetud.
SFOS-is on projekt märgitud lõppenuks 6.02.2019.
8 kuud pärast projekti lõppu, so 16.10.2019, on KIK muutnud projekti TRO-d 65 , muutes mh projekti eesmärki,
abikõlblikkuse perioodi ja tulemusnäitajaid. Projekti uus abikõlblikkuse periood algas TRO muudatuse allkirjastamise
kuupäeval so 16.10.2019 ja lõppes 16.04.2020, uus eesmärk oli kinnistu8 ühendamine ühisveevärgi teenusega ja
kogumismahuti rajamine ning projekti olemasolevale tulemusnäitajale lisati veel üks näitaja „täiendav elanikkond,
kellele suunatud tõhusam reoveepuhastuse teenus“ samuti sihttasemega 5 inimest.
RÜ on auditi ajal selgitanud, et TRO on haldusakt, mis kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või kuni sellest
lähtuvate õiguste ja kohustuste ammendumiseni (HMS66 § 61 lg 2) ning leiab, et käesoleval juhul oli tegemist kehtiva
haldusaktiga, kuna seda polnud kehtetuks tunnistatud ega olnud täidetud ka kõik sellest tulenevad kohustused
adressaadi jaoks.
Täiendavalt on RÜ selgitanud, et KIK uuendas TS taotluse haldusmenetluse HMS § 44 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna
ilmnesid uued asjaolud, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (olemasolev kogumismahuti ei vastanud
enam nõuetele).
Audiitorid nõustuvad RÜ seisukohaga, et TRO-d saab muuta kuniks TRO ei ole kehtivust kaotanud67, küll aga kaotab
TRO kehtivuse, kui abikõlblike kulude katteks on toetus väljamakstud ja projekti lõpparuanne RÜ poolt heaks
63 Toetuse rahuldamise otsus 10.08.2018 nr 1-25/401 (edaspidi esialgne TRO)
64 nr 19814:001:0830
65 TRO 1-25/401 muutmine 16.10.2019 nr 1-25/1755
66 Haldusmenetluse seadus
67 Tulenevalt HMS § 61 lõikes 2 sätestatud alternatiivist, mille kohaselt haldusakt kehtib kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni
(arvestades, et TRO alusel tekib TS-l õigus toetusele). (https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008?leiaKehtiv)
46
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
kiidetud68. Antud juhtumi puhul on lõpparuanne kinnitatud ja seega võib järeldada, et algne TRO on oma õiguste ja
kohustuste realiseerimises lõppenud.
Audiitorite hinnangul on RÜ eksinud TRO muudatust koostades ka TMM § 10 lõike 2 vastu muutes projekti eesmärki
ja tulemusnäitajaid, mistõttu on lisandunud tegevusega kaasnevad kulud mitteabikõlblikud summas 1 716 eurot, sh
toetus 1 132 eurot.
Audiitorite hinnangul on oluline ära märkida, et esialgset TRO-d muutes on RÜ-l jäänud märkamata asjaolu, et TRO
muudatuses abikõlblikkuse perioodi muutmisega on muudetud esialgse TRO kulud mitteabikõlblikuks.
Risk:
Juhul kui RÜ muudab TRO-d muutes lubamatult projekti eesmärki ja tulemusnäitajaid ega jälgi abikõlblikkuse
perioodi muutes projekti tegelikku kestvust, eksisteerib risk, et toetus makstakse välja mitteabikõlblike kulude
katteks.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess ning tagasi nõuda mitteabikõlblik toetus summas
1 132 eurot (65,99%) ja projekti abikõlblikest kuludest maha arvata mitteabikõlblik omafinantseering summas 583,61
eurot (34,01%).
Samuti soovitame RÜ-l edaspidi järgida KIK-i tööprotseduure, mis p-s 2.2.10 kirjeldab TRO muutmist vastavalt TTMi
§ 10 lg 2 toodule. Siinkohal juhime tähelepanu, et tööprotseduurides on TMM-ile viitamisel eksitud §69 -ga ning
palume see viia vastavusse kehtiva õigusaktiga.
Lisaks soovitame TRO muutmisel abikõlblikkuse perioodi muutes jälgida olemasolevas TRO-s kinnitatud
abikõlblikkuse perioodi, vältimaks esialgu kehtinud perioodi kulude muutumist mitteabikõlblikuks.
RÜ kommentaar:
KIK nõustub audiitorite tähelepanekuga.
Selgitame, et toetuse andmise eesmärk oli tagada inimestele kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavus
ning reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamine keskkonnaministri poolt kinnitatud
reoveekogumisaladel. Projekti tulemusnäitaja (täiendav elanikkond) ei muutunud. Projekti eesmärki täiendati
selliselt, et projekt vastab meetme määruses sätestatud eesmärgile. Projekti lisati üks tegevus ja selle katteks
rahastus. Uuendati HMS § 44 alusel TRO menetlus, kuna ilmnesid uued olulised asjaolud (vigane mahuti) ja parandati
esialgses TRO-s tehtud eksimused. Veelgi enam, kuna määrus töötati välja seetõttu, et Eesti riigi suhtes algatati
2016. aastal rikkumismenetlus ja tähelepanu tuleb suunata reoveekogumisalade vastavusse viimisele, siis on
lekkekindla kogumismahuti paigaldamine igati põhjendatud ja meetmest toetatav tegevus, eriti olukorras, kus kohalik
omavalitsus on teinud sellekohase ettekirjutuse. Tegemist oli kiiret lahendamist vajava keskkonnaohtliku olukorra
likvideerimisega, mis ilma riigipoolse sekkumiseta oleks jäänud määramata ajaks keskkonda ohustama toetuse
taotleja vähese finantsvõimekuse tõttu. Kogumismahuti lekkimise tagajärjel imbub puhastamata reovesi põhjavette,
reostades seeläbi inimeste joogivett. Esialgse taotluse esitamise ajal oli taotleja (ja KIK) eksituses tegelikult
eksisteeriva olukorra suhtes.
KIK uuendas toetuse saaja taotluse alusel projekti menetlust HMS § 44 lõike 1 punkti 2 alusel, kuna ilmnesid uued
olulised asjaolud, mis ei olnud isikule sh KIKile haldusmenetluse ajal teada (olemasolev kogumismahuti ei vasta
enam nõuetele, kogumismahuti lekkis). Meetme määruse peamiseks eesmärgiks on reovee nõuetekohane kokku
68 VV 21.08.2014 määruse nr 133 seletuskirja peatükk 4 toodud selgituse järgi saab TRO-d muuta kuniks TRO ei ole kehtivust kaotanud.
Arvestades, et TRO alusel tekib TS-l õigus toetusele, siis tulenevalt HMS § 61 lõikes 2 sätestatud alternatiivist, mille kohaselt haldusakt kehtib,
kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni, kaotab TRO kehtivuse, kui abikõlblike kulude katteks on toetus väljamakstud,
sealhulgas loetakse ettemakse abikõlblike kulude katteks kasutatuks ja projekti lõpparuanne RÜ poolt heaks kiidetud.
(https://vana.struktuurifondid.ee/sites/default/files/seletuskirjad/seletuskiri_1.pdf)
69 KIK-i tööprotseduuris on viide: TMM § 11 lg 2
47
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
kogumine ja puhastamine keskkonnaministri poolt kinnitatud reoveekogumisaladel. Eelnevat arvesse võttes
otsustas KIK uuendada TRO menetlust ja lisada toetatava tegevusena kogumismahuti rajamise. Isegi kui TRO ei
oleks kehtinud menetluse uuendamise taotluse menetlemise ajal oleks KIKil tulnud (kohustus) menetlus uuendada,
sest menetluse uuendamise alused eksisteerisid.
Kuni 05.05.2020 oli meetme määruse kohaselt lubatud esitada üks taotlus kinnistu kohta, mistõttu ei olnud võimalik
kiiret sekkumist vajavat taotlust eraldi menetlusse võtta varasemalt rahastatud taotluse tõttu. Alates 05.05.2020
jõustus määruse redaktsioon, mille § 12 lg 43 kohaselt on lubatud esitada uus taotlus, kui pärast ühisveevärgiga
liitumist ilmneb vajadus kogumismahuti või omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Seega on ilmne määruse
looja tahe toetada vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning kogumismahuti rajamist ka siis, kui ilmnevad täiendavad
asjaolud. Konkreetne kaasus oli sisendiks määruse muutmisel.
KIK hinnangul ei ole põhjendatud toetuse saajalt toetuse tagasinõudmine, kuna toetuse saaja ei ole rikkunud toetuse
andmise tingimusi, vaid TROd muudeti KIK juhatuse otsusega. Juhul, kui ei oleks KIK nõusolekul otsust muudetud
ning kogumismahuti rajamist toetatud, ei oleks taotleja investeeringuid keskkonnaohu vältimiseks teinud. Lisaks
eelnevale tekitaks toetuse tagasinõudmine ebavõrdse kohtlemise, sest alates 05.05.2020 sarnases situatsioonis
saaks kinnistu omanik esitada täiendava avalduse toetuse saamiseks. Keskkonnakaitse seisukohast on oluline
likvideerida amortiseerunud süsteemid ja see oli ka kinnistu omaniku ja RÜ soov.
KIK hinnangul audiitori poolt välja toodud risk ei realiseeru, kuna meetme määrust on täiendatud selliselt, et toetuse
saajal on võimalik esitada RÜ-le täiendav taotlus, kui pärast ühisveevärgiga liitumist ilmneb vajadus kogumismahuti
või omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Olukorda, et peale abikõlblikkuse perioodi otsust muudetakse ning
lisatakse täiendav tegevus ei teki. Keskkonnakaitse seisukohast vajas kirjeldatud situatsioon kiiret lahendamist, mis
tuli kehtivas õigusraamistikus korraldada.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s:
Kvaliteedispetsialist muudab tööprotseduuris TMM-ile viite õigeks, ekslikult on lisatud § 10 lg 2 asemel § 11 lg 2.
Protseduuri muudetakse hiljemalt 31.03.2022. Protseduuri muutmise eest vastutab kvaliteedispetsialist Kätlin
Tammoja.
Finantskorrektsioonidega seotud tähelepaneku rakendamise eest vastutab Gunnar Vaikmaa, 90 päeva alates auditi
lõpparuande kinnitamisest.
KA kommentaar:
Korraldusasutus nõustub AA seisukohaga. TMM § 10 lõike 2 kohaselt ei ole taotluse rahuldamise muutmise
otsusega lubatud projekti eesmärki ja projekti tegevustega saavutatavat tulemusnäitajat muuta. Lisaks on KIK
eksinud nõude vastu, mille kohaselt on TRO-d lubatud muuta kuni haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerumiseni.
Seetõttu ei ole pärast toetuse väljamaksmist ja lõpparuande kinnitamist projekti tegevuste täiendav rahastamine ja
sellega seotud TRO muutmine lubatud.
Sarnaste eksimuste ärahoidmiseks muutis korraldusasutus 2021. aasta detsembris KAMIN juhendit ja täiendas
selles TRO muutmist puudutavaid nõudeid.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Merje Rahn, jooksvalt
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Audiitorid ei nõustu RÜ kommentaariga justkui oleks
põhjendatav TRO menetluse uuendamine lähtudes vaid HMS-ist. Audiitorite hinnangul muutis RÜ TRO-d HMS-i alusel
unustades, et struktuurivahendite kasutamist reguleerivad selleks ettenähtud õigusaktid, antud juhul tulnuks
juhinduda TMM § 10 lg 2. Selle järgi ei võinud TRO-d muuta, sest projekti eesmärk ja näitajad muutusid.
Audiitorid ei nõustu ka RÜ kommentaariga, et toetuse tagasinõudmine tekitaks ebavõrdse kohtlemise, kuna alates
05.05.2020 saaks sarnases situatsioonis kinnistu omanik esitada täiendava avalduse toetuse saamiseks. AA
48
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
hinnangul on RÜ kommentaar asjakohatu, kuna antud juhtumi puhul oli tegemist projektiga, mis sai toetust TATi70
alusel, mis kehtis 21.05.2018 – 7.05.2020 ja nimetatud TATi järgi võis ühe kinnistu kohta esitada ühe taotluse (§ 12
lg 4). Lisaks jäävad audiitorid enda ütluste juurde, et TRO kaotab kehtivuse, kui abikõlblike kulude katteks on toetus
väljamakstud ja projekti lõpparuanne RÜ poolt heaks kiidetud ning sellisele TRO-le ei saa teha mitu kuud hiljem TRO
muudatust.
Samuti ei nõustu AA RÜ hinnanguga, et audiitori poolt välja toodud risk ei realiseeru, kuna meetme määrust on
täiendatud selliselt, et toetuse saajal on võimalik esitada RÜ-le täiendav taotlus, kui pärast ühisveevärgiga liitumist
ilmneb vajadus kogumismahuti või omapuhasti rajamiseks või ümberehitamiseks. Audiitorite hinnangul on antud
juhul risk juba realiseerunud, sest arvestama peab asjaoluga, et käesolevas auditis ei kontrollitud kõiki sarnaseid
projekte, mis said toetust antud TATi alusel (kehtis 21.05.2018 – 7.05.2020), vaid tähelepanekus toodud leid oli
juhuslik.
Tähelepanek nr 4.5 – TS esindaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel ei ole RÜ finantskorrektsiooni teinud, sest
siseriiklikes struktuurivahendite õigusaktides puuduvad pettusest tingitud tagasinõude alused (oluline).
Tuvastati riigihangete seaduse rikkumine, mis on seotud pettusega, TS esindaja mõisteti süüdi huvide konfliktis,
mille on kindlaks teinud pädev õigusasutus. Pettusega seotud kulude suhtes 100%-list finantskorrektsiooni määra
ei ole rakendatud.
EK hangete finantskorrektsioonide juhendi 71 (edaspidi EK juhend 2019) lisa ptk 2 p 21 järgi kui on tuvastatud
avalikustamata või ebapiisavalt maandatud huvide konflikt ja leping sõlmiti asjaomase pakkujaga kohaldatakse
hankelepingule finantskorrektsiooni 100%. Sama sisu on leitav ka varasemast EK juhendi 72 (edaspidi EK juhend
2013) lisa 1 ptk 2 punktist 21.
Ühendmääruse § 226 lg 1 järgi kui riigihanke korraldamisel või selle kavandamisel on esinenud huvide konflikt RHS
§ 4 punkti 8 tähenduses, mille tulemusel on osutunud edukaks huvide konfliktis oleva pakkuja pakkumus,
kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Nii EK juhend 2013 p 1.3 kui ka EK juhend 2019 p 1.5 ütlevad, et finantskorrektsiooni 100 % võib kohaldada kõige
raskemate juhtumite korral, sh kui eeskirjade eiramine on seotud pettusega, mille on kindlaks teinud pädev
õigusasutus.
KIK-i rikkumistest teavitamise ja menetlemise protseduurireeglite testimisel selgus, et Harju Maakohtu otsuse73 järgi
on TS 74 esindaja projektis 75 toime pannud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 300 lg 2 alusel kvalifitseeritava
kuriteo, s.o riigihangete teostamise nõuete rikkumise kui hankelepingu maksumus on eriti suur. RÜ hinnangul rikuti
projekti ellu viimisel kuni 31.08.2017. a kehtinud RHS-i (edaspidi RHS v.r) § 3 p-i 576 nõuet ning lähtuvalt konkurentsi
kahjustava huvide konflikti tuvastamisele riigihankes plaanis KIK teha STS § 45 lg 1 p 377 ja Ühendmääruse § 22 lg
5 78 alusel finantskorrektsiooni 79 määraga 100% lepingu maksumusest. TS esitas RÜ-le omapoolsed seisukohad
70 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise toetuse andmise tingimused ja kord (RT I, 18.05.2018, 1)
71 https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_annex_ET.pdf (14.05.2019)
72 https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2013)9527&lang=et (19.12.2013)
73 Kriminaalasi nr. 1-17-5965 (14.09.2017)
74 Keskkonnaagentuur
75 Projekt nr 2014-2020.8.02.001.01.15-0001 Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või
prognoosimiseks
76 Hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti
77 TS on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
78 Hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 100 protsenti, kui ilmneb, et hankemenetluse korraldamisel esines huvide konflikt.
79 rikkumise nr KIK/2014-2020/17/11 (RÜ kinnitatud 25.09.2017)
49
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
23.04.2018 ja leidis, et Harju Maakohtu õiguslik tõlgendus RHS v.r § 3 lg 5 rikkumise osas on ekslik ning KIK-le
käesolevas haldusmenetluses mittesiduv. Lisaks on TS RÜ-le öelnud, et korrektsioonimäär 100% huvide konflikti
puhul sisaldub EK juhendi 2013 peatükis 2.2 „Pakkujate valimine ja pakkumuste hindamine“, mitte peatükis 2.3
„Lepingu täitmine“. Seega ka EK juhendis on huvide konflikti kui rikkumise puhul silmas peetud seda, et huvide
konflikti tõttu peab pakkuja olema saanud eelise riigihanke menetluse läbiviimise käigus, st huvide konflikt saab olla
korrektsiooni aluseks, kui see andis pakkujale eelise riigihankel kehtestatud valikukriteeriumide kohaldamise
protsessis, st eduka pakkuja väljaselgitamisel. Lepingu täitmise faasis ei ole EK juhises huvide konflikti korrektsiooni
alusena nimetatud. Seetõttu on Harju Maakohtu otsuses toodud alustele tuginemine TS hinnangul õigusvastane.
KIK nõustus TS-i tõlgendusega80 RHS v.r § 3 lg 5 osas ning loobus finantskorrektsiooni tegemisest Ühendmääruse
§ 22 lg 5 alusel. Teisalt leidis KIK, et olukorras, kus toetuse täies mahus tagasinõudmise alus on ära langenud, tuli
tuvastada muud projekti ellu viimisel ilmnenud rikkumised ning nende õiguslikud tagajärjed. KIK leidis, et
hankelepingut on lubamatult muudetud, võimaldades töövõtjale ettemaksu olukorras, kus hankeleping seda ette ei
näinud. KIK leidis STS § 45 lg 1 p-i 3, § 46 lg 3 ja ühendmääruse § 22 lg 11 p 18 alusel, et hanke tulemusena sõlmitud
hankelepingu abikõlblikest kuludest tuli lugeda mitteabikõlblikuks 25% lepingu tegelikust lõppmaksumusest ehk 694
351,96 eurot (koos käibemaksuga), millest toetus moodustab 85% ehk 590 199,27 eurot ja omafinantseering 15%
ehk 104 152,69 eurot81.
Ka KA hinnangul on KIK-i otsus õiguspärane seetõttu, et RHS § 3 p 5 nõutud tingimused ei ole kõik täidetud, st lisaks
huvide konfliktile, mis esines, peab rikkumisega kaasnema veel RHS v.r § 3 p 5 kohaselt konkurentsi kahjustav mõju.
KA hinnangul Riigikohtu otsuse 3-3-1-50-15 p 16 järgi hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes
hüpoteetilisest eelise saamise võimalusest, st huvide konflikti esinemisel peab olema täidetud ka konkurentsieelise
andmine, viimase faktilist esinemist peab lisaks tõendama. KA lisab, et kriminaalasja nr. 1-17-5965 kohtu- ja
uurimismaterjalidest ei nähtunud, et oleks tõendatud või oleks vihjeid, et edukas pakkuja oleks saanud huvide
konflikti tõttu hankemenetluse käigus konkurentsieelise ehk kuidagi oleks saanud rohkem või keelatud infot kui
teised ettevõtjad.
KA viidatud Riigikohtu otsuse 3-3-1-50-15 p-s 16 viidatakse Tallinna Ringkonnakohtu otsuse82 p-le 16 ja Tallinna
Halduskohtu otsuse83 p-le 46, viimase järgi, kuigi ühispakkujad olid emaettevõttega seotud, siiski ei olnud kaebaja
tõendanud väidet, et ühispakkujad oleksid omanud sellist infot, mis oleks andnud ühispakkujatele teiste pakkujate
ees eelise. Ning Riigikohtu otsuses lisatakse, et ühispakkujate hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei piisa üksnes
hüpoteetilisest eelise saamise võimalusest. Audiitorite hinnangul on KA oma hinnangut andes nimetatud Riigikohtu
otsust meelevaldselt laiendanud ja seetõttu ei ole tähelepanekus kirjeldatud kaasuse puhul Riigikohtu lahendile
tuginemine asjakohane.
Samuti ei ole audiitorid nõus TS ütlusega „huvide konflikt saab olla korrektsiooni aluseks, kui see andis pakkujale
eelise riigihankel kehtestatud valikukriteeriumide kohaldamise protsessis, st eduka pakkuja väljaselgitamisel. Lepingu
täitmise faasis ei ole EK juhises huvide konflikti korrektsiooni alusena nimetatud“. Audiitorite hinnangul võib huvide
konflikt tekkida hankemenetluse erietappides sh ka riigihankelepingute täitmise, muutmise ja täpsustumise käigus,
sellele viitab ka 2014. a Euroopa Komisjon OLAFi juhend84 „Huvide konflikti kindlakstegemine struktuurimeetmetega
seotud riigihankemenetluses“. Seega TS ütlus, et huvide konflikt saab olla korrektsiooni aluseks ainult eduka pakkuja
väljaselgitamisel, ei ole asjakohane.
Audiitorite hinnangul EK juhendite versioonide 2013 ja 2019 kui ka siseriikliku õiguse kohaselt piisab
finantskorrektsiooni tegemiseks üksnes sellest, et huvide konflikt oleks tuvastatud. Viimane tähendab
80 Täiendav ärakuulamiskiri projekti nr 2014-2020.8.02.001.01.15-0001 „Hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste
hindamiseks või prognoosimiseks“ kohta (27.09.2018 nr 10-3/48-3)
81 KIKi juhatuse 2.12.2019 otsus nr 1-25/1989/1 (SFOSi tagastus nr 41879)
82 3-14-52874
83 3-14-52874
84 https://ec.europa.eu/sfc/sites/default/files/sfc-files/guide-conflict-of-interests-ET.pdf
50
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
ühendmääruse seletuskirja kohaselt mõneti ka konkurentsi kahjustamist. Ka TS esindaja on oma vastuses KIK-le
öelnud, et Keskkonnaagentuur ei eita põhimõtteliselt teatava huvide konflikti olemasolu. EK juhenditest ja TS
ütlustest tulenevalt jääb audiitoritele selgusetuks, miks peab tagasinõude tegemiseks konkurentsi kahjustumise
omakorda faktiliselt tõendama.
Veel märgivad audiitorid, et KarS seletuskirja järgi saab § 300 alusel vastutusele võtta üksnes sellise rikkumise eest,
mille eesmärk oli anda hankemenetluses osalejale eelis, ehk tegu oli ette kavatsetud. Kuna kohus on TS esindaja
KarS § 300 alusel süüdi mõistnud, ei saa audiitorid päris täpselt aru, mida tähendab KA viidatud „hüpoteetiline eelise
saamise võimalus“. Audiitorite hinnangul on kohtuotsuse järgi toimunud hankemenetluses osalejale eelise andmine,
TS esindaja on süüdi mõistetud huvide konfliktis st tuvastatud on pettus. Pettust eristab tavalisest rikkumisest
tahtlikkuse element. Kui tegu on riigihanke rikkumisega, mis on seotud pettusega rakendatakse kulude suhtes 100%-
list finantskorrektsiooni määra. Ja igasuguse pettuse puhul oodatakse toetuse andjalt pettuse abil kulutatud ELi
vahendite tagasinõudmist, samas puuduvad ühendmääruses pettusest tingitud tagasinõude alused.
KIKi ja KA hinnangul antud juhtumi puhul puudus mõju konkurentsile ja seetõttu ei olnud tulenevalt kohtuotsusest
tagasinõudeks alust. KIKi juhatuse 2.12.2019 tagasinõudeotsuse nr 1-25/1989/1 aluseks ei olnud pettusega seotud
rikkumine, vaid TS-le tehti finantskorrektsioon seetõttu, et hankelepingut oli lubamatult muudetud. KA on RÜ
hinnanguga ja 2.12.2019 tagasinõudeotsusega nõustunud.
Risk:
On oht, et kui tuvastatakse pettusega seotud rikkumine, jääb pettusega seotud finantskorrektsiooni otsus tegemata.
Soovitus:
Soovitame KA-l analüüsida, kas siseriiklikes õigusaktides toodud alused on piisavad selleks, et rikkumiste puhul, mis
on seotud pettusega, oleks võimalik rakendada EK juhendi kohast korrektsioonimäära. Lisaks soovitame nii RÜ-l kui
ka KA-l veelkord hinnata tähelepanekus välja toodud juhtumi puhul TS esitatud vastuväiteid ja vajadusel teha
olemasolev finantskorrektsiooni otsus ümber selliselt, et see viitaks ka kohtuotsusest tulenevale rikkumisele sh
pettusele.
RÜ kommentaar:
RÜ ei nõustu tähelepanekuga. RÜ ja KA on esitanud AA esindajatele kõnealuse otsuse õiguspärasuse osas juba
põhjalikud seisukohad (viimati Mairi Uuseni 05.01.2021.a. e-kiri “Projekti nr 2014-2020.8.02.001.01.15-0001
rikkumine KIK/2014-2020/17/11 (Keskkonnaagentuur)”, mis sisaldab KA ja RÜ ühiseid põhjendusi) Seisukohtadele
vastuväiteid auditeeriva asutuse esindajad ei esitanud ning pärast seisukohtade esitamist projekti kulud
sertifitseeriti. Käesoleva tähelepaneku valguses on RÜ hinnanud veelkord oma otsuse õiguspärasust ja esitatud AA
poolseid väiteid ning leiab, et viimased ei lükka otsuse õiguspärasust ümber. RÜ ei hakka tooma välja kogu kõnealuse
otsuse motivatsiooni ja seniseid AA-le täiendavalt esitatud põhjendusi - need on AA-le teada ja neile on
tähelepanekus ka viidatud. RÜ toob välja peamised AA uued argumendid ning vastab neile.
AA viitab 2014. a Euroopa Komisjon OLAFi juhendile „Huvide konflikti kindlakstegemine struktuurimeetmetega
seotud riigihankemenetluses“. AA leiab, et juhend käsitleb ka huvide konflikti, mis väljendub hankelepingu täitmisel.
RÜ on sellega nõus. Kindlasti ei saanud see asjaolu olla aga teistsuguse tagasinõude õiguslikuks aluseks. Tegemist
on täiesti mittesiduva dokumendiga, mis algab tekstiga: Dokument on ette nähtud rakenduskavade elluviimise
hõlbustamiseks ja hea tava edendamiseks. See ei ole liikmesriikidele juriidiliselt siduv, kuid sätestab üldised suunised
koos soovituste ja parima tava näidetega. Käesolevad üldised suunised ei piira riigisiseste õigusaktide rakendamist
ning neid tuleks käsitada ja võib kohandada lähtuvalt riigisisesest õigusraamistikust.” Rakendusüksus pidi lähtuma
kehtivast ja siduvast õigusest. Nagu RÜ ja KA on juba varem põhjendanud, siis tol hetkel kehtinud Ühendmääruse ja
riigihangete seaduse redaktsioonide nii grammatiline kui süsteemne tõlgendus näitasid üheselt, et
finantskorrektsiooni sai rakendada ainult hankemenetluse kestel (ja mitte enam lepingu täitmise faasis) konkurentsi
kahjustanud huvide konflikti puhul. Samamoodi nägid kehtivad õigusnormid selgelt ette, et § 3 lg 5 rikkumise
eelduseks oli tegeliku konkurentsi kahjustamise tõendamine. Nimetatud RHS § 3 p 5 tõlgendused olid samuti läbivad
Eesti kohtute kõikides kohtuastmetes – Keskkonnaagentuuri 23.04.2018 vastuses RÜ-le (punktid 3.5. - 3.14) on
lisaks Riigikohtu lahendile 3-3-1-50-15 analüüsitud rida muid lahendeid erinevatest kohtuastmetes. AA ei ole järeldusi
51
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
kohtupraktika osas ümber lükanud, ka Riigikohtu lahendi 3-3-1-50-15 tõlgenduste osas mitte. Samuti ei saanud KIK
teha oma otsuse ainult 2013. Euroopa Komisjoni riigiabi suuniste ühe lause põhjal, kus öeldakse, et teatud tõsiste
pettuse juhtumite puhul võib rakendada 100% tagasinõude määra. Esiteks ei olnud sellise määra rakendamine
kohustuslik, vaid seda “võis teatud tõsiste pettuste korral teha” teiseks oli tegemist soovituslike suunistega, mille
niivõrd üldist soovitust vastava siseriikliku sätte puudumisel otse rakendada kindlasti ei saanuks. AA on ka ise
tunnistanud, et vastavad alused pettuse korral 100% tagasi nõuda antud hetkel puudusid. Tänaseks päevaks on RÜ-
le teada olevalt selles osas regulatsiooni plaanis muuta.
Kokkuvõttes leiab RÜ, et AA ei ole põhjendanud oma seisukohti,: “ Audiitorite hinnangul EK juhendite versioonide 2013
ja 2019 kui ka siseriikliku õiguse kohaselt piisab finantskorrektsiooni tegemiseks üksnes sellest, et huvide konflikt
oleks tuvastatud.... Kui tegu on riigihanke rikkumisega, mis on seotud pettusega rakendatakse kulude suhtes 100%-list
finantskorrektsiooni määra.” Seetõttu ei saa tähelepanekuga nõustuda, RÜ leiab jätkuvalt, et kõnealune otsus oli
õiguspärane. AA küll paistab selles kahtlevat, kuid pole andnud otsest soovitust tagasinõuet muuta, vaid on öelnud:
“lisaks soovitame RÜ-l ja KA-l veelkord hinnata tähelepanekus välja toodud juhtumi puhul TS esitatud vastuväiteid ja
vajadusel teha olemasolev finantskorrektsiooni otsus ümber selliselt, et see viitaks ka kohtuotsusest tulenevale
rikkumisele sh pettusele.”
Kuigi RÜ tähelepanekuga ei nõustu, on RÜ ja KA siiski AA soovituse põhjal arutanud uuesti läbi kõnealuse otsuse
alused ning võimaluse kajastada selles täiendavalt Harju Maakohtu otsust. RÜ ja KA leiavad jätkuvalt, et otsus oli
antud ajahetkel õiguspärane ning mingit teistsugust lahendust jätkuvalt õiguslikult rakendada ei saa. Harju Maakohtu
otsusele on kõnealuses otsuses ja sellele eelnenud haldusmenetluses korduvalt viidatud ja selle RHS § 3 p 5
kvalifikatsioonist mitte lähtumist ka põhjendatud. RÜ kaalutlused on igakülgselt välja toodud. Mingeid uusi aluseid
või põhjendusi, mis saaks finantskorrektsiooni otsust sisuliselt muuta, RÜ ja KA täna ei näe. Loomulikult saab senist
argumentatsiooni alati veelgi pikemalt ja põhjalikumalt esitada, kuid kõnealuses olukorras selleks otsust muuta ei
ole RÜ ja KA arvates mõttekas ega eesmärgipärane.
KA kommentaar:
Viidatud tähelepaneku aluseks oleva juhtumi kohta on korraldusasutus oma seisukoha andnud aprillis 2020.a. ja 5.
jaanuaril 2021.a. Antud seisukohti arvestades ei näe korraldusasutus täna alust finantskorrektsiooni otsuse kohta
esitatud seisukohti muuta kuivõrd põhjendused ja õiguslik käsitlus on nendes piisavalt selgelt esitatud.
Arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsuse 1.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja
kord“ (ühendmäärus) finantskorrektsioonide regulatsiooni on 21+ perioodi eelnõude kohaselt kavas rakendada ka
uuel perioodil, siis lisaks muudele muutmist vajavatele sätetele kaalume õigusselguse ja õiguse ühetaolise
kohaldamise eesmärgil täpsustada ka ühendmääruse §-s 226 lõikes 1 nimetatud sätet, laiendades huvide konflikti
esinemise võimaluse ka pärast riigihanke ettevalmistamist või korraldamist ehk hankelepingu täitmise käigus
tuvastatud olukorras.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Marek Kübarsepp, jooksvalt
AA täiendav kommentaar
Audiitorid jäävad oma esialgsete seisukohtade juurde. Audiitorite hinnangul on tegemist SF süsteemi õigusruumi
veaga, kuna siseriiklikes õigusaktides toodud alused ei ole piisavad selleks, et rikkumiste puhul, mis on seotud
pettusega, oleks võimalik rakendada EK juhendi kohast korrektsioonimäära.
Sertifitseerimisasutus on riigihanke nr 16076 kulud (MT-d 41785, 42793, 43179 ja 43543) arvanud täiendavate
mahaarvamiste alla ja EK-le neid sertifitseeritud ei ole. AA hinnangul ei tohiks neid kulusid EK-le sertifitseerimiseks
esitada, kuna tegemist on kuludega, mille seaduslikkus ja korrektsus ei ole lõpuni selged. Sertifitseerimisasutus on
EK-le esitanud sama hanke kulud summas 7353 EUR (MT 46067), mis audiitorite hinnangul tuleks samuti arvata
täiendavate mahaarvamiste alla.
52
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tähelepanek nr 4.6 – Projektide eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontroll ei ole alati piisavalt põhjalik, mistõttu
loetakse lõppenuks projekte, millel oli indikaator saavutamata (väheoluline).
RÜ töökorra p-i 3.5.2 järgi PK kontrollib projekti lõpparuannet, hindab projekti eesmärkide saavutamist ja
tulemuslikkust, raporteeritud näitajate vastavust näitajate metoodikale ning sihttasemete täitmist, täidab ja
allkirjastab kontroll-lehe (lisa 22). Sama ptk-i tabel 9 punkti 6 järgi on üheks nõutavaks toiminguks allkirjastatud
kontroll-lehe lisamine SFOS-i.
RÜ töökorra ptk 8 järgi on SFOS-i andmekvaliteedi kontrolli eesmärgiks saada veendumus, et infosüsteemi on
sisestatud kõik vajalikud andmed ehk andmed on täielikud (st info näiteks kontrolli, tagastuse vms kohta on SFOS-i
sisestatud ning täidetud on kõik kohustuslikud väljad), sisestatud andmed vastavad RÜ või RÜ-le esitatud
alusdokumentatsioonile (kui SFOS-i sisestatakse info dokumentide põhjal) ning info on korrektne.
Projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kontrolli protseduurireeglite järgimise testimisel selgus, et RÜ on
projekti nr 2014-2020.8.01.16-0144 „Mullutu-Loode hoiualal asuva PLK hooldamiseks šoti mägiveiste ja nende
karjatamisega seonduvate vahendite soetamine“ (edaspidi mägiveiste projekt) lõpparuande SFOS-i andmetel
kinnitanud hetkel, mil ühe indikaatori saavutustase oli vaid 33% sihtmäärast.
Toetuse andmise tingimuste 85 (edaspidi TAT) § 23 lg 7 järgi esitatakse viimane maksetaotlus koos projekti
lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui RÜ on lugenud
projekti tegevused elluviiduks ja § 22 lg 6 järgi on RÜ-l õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda TS-
lt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
Mägiveiste projekti TRO86 järgi oli projekti eesmärk parandada ja säilitada Mullutu-Loode hoiuala soostunud niidu ja
alast sõltuvate kaitstavate liikide seisundit ning abikõlblikkuse periood oli 01.05.2017 - 31.12.2018.
TS esitas mägiveiste projekti lõpparuande seisuga 03.07.2018 87 ning RÜ on selle SFOS andmetel kinnitanud
5.07.2018, mil indikaatori „Hooldatav soostunud niit (7230)“ saavutustase oli 8,41 ha, so 33% sihtmäärast (sihtmäär
TRO-s 25,24 ha). Lõpparuande kontroll-lehe punktis 2 olevale küsimusele „Kas projektile määratud näitajate
sihttasemed on välja toodud ja kas saavutatud on kokku lepitud tulemused või liigutakse kokkulepitud tulemuste
poole“, on RÜ kontrollija andnud hinnangu, et projekti näitajate sihttasemed ja eesmärgid on täidetud ja tulemused
saavutatud, soetati 15 veist, kogumisaiad ja veemahuti.
Lõpparuandes on TS selgitanud, et projekti käigus soetatud Šoti mägiveised jäävad ala hooldama suve lõpuni, kuniks
ala on nõuetekohaselt söödud madalmurususeks.
RÜ on käesoleva auditi käigus selgitanud, et ei oleks olnud õige lasta TS-l esitada lõpparuanne suve lõpus. Viimase
maksega tuleb esitada projekti aruanne ja sel juhul oleks pidanud KIK hoidma makset loomade soetamise eest
summas 12 524,75 eurot kinni. Teisisõnu peatama makse menetluse, milleks puudus alus.
Audiitorid nõustuvad RÜ selgitusega, et viimast makset muude tegevuste eest kinni hoida ja maksemenetlust
peatada ei olnud alust, aga audiitorite hinnangul ei ole õige, et projekti lõpparuanne, mille esitamise tähtaeg TRO (p
85 Keskkonnaministri 13.10.2016 määruse nr 35 „Toetuse andmise tingimused avatud taotlemise korral meetmes „Kaitsealuste liikide ja
elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste „Kaitstavate elupaikade taastamine“ ja „Poollooduslike koosluste hooldamiseks
vajaminevad investeeringud„ raames“
86 TRO 17.02.2017 nr 1-25/16
87 See on kohe pärast projekti viimase kuludokumendi saamist (Šoti mägiveiste ostu arve nr MA1800018 on kuupäevaga 29.06.2018)
53
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
15.7) järgi olnuks 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu so 30.01.2019, kinnitatakse88 kui
indikaatori saavutustase on vaid 33% sihtmäärast. Audiitorite hinnangul oleks RÜ pidanud TS lõpparuande kinnitama
märkusega või muul moel ja teavitama TS-i, et viimane esitaks hiljemalt 30.01.2019 RÜ-le info, mis kinnitab kõikide
indikaatorite sihtmäärade saavutamist.
Lisaks selgus KIK-i lõppenud projektide indikaatorite täitmise analüüsis, et osade projektide indikaatorite
saavutustasemed võivad olla SFOS-i sisestatud ebakorrektselt. Audiitorite poolt analüüsitud projektidest nelja
projekti osas89 selgus, et indikaatorite saavutusmäär oli SFOS-is 0, sest ekslikult oli tegelik saavutusmäär jäänud
lõpparuandesse märkimata või oli märgitud vale tegevuse reale ning RÜ-l oli jäänud lõpparuande kontrollimisel need
vead märkamata. Auditi ajal RÜ korrigeeris indikaatorite saavutustasemete info SFOS-is.
Lisaks selgus lõppenud projektide indikaatorite täitmise analüüsimisel, et RÜ ei ole lisanud kõikide projektide
lõpparuannete kontroll-lehti SFOS-i. Protseduurireeglite testimisel selgus, et lõpparuannete kontroll-lehed puudusid
SFOS-ist järgmiste projektide osas: 2014-2020.7.01.19-2358, 2014-2020.10.02.001.01.15-0044, 2014-
2020.10.02.001.01.15-0010, 2014-2020.10.02.001.01.15-0011, 2014-2020.10.02.001.01.15-0017, 2014-
2020.10.02.001.01.15-0026 ja 2014-2020.7.01.20-5090.
Risk:
Juhul, kui RÜ kinnitab lõpparuande, mille näitajad on tegelikult saavutamata on oht, et projekti eesmärgid ja
tulemused ei ole saavutatud, mis omakorda võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Näitajate
info ebakorrektse SFOSi sisestamisega kaasneb risk, et näitajate info ei ole usaldusväärne ja KA poolt EK-le
esitatavas seirearuandes toodud näitajate info ei ole õige.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l edaspidi projekti lõpparuanne kinnitada ja projekt kuulutada lõppenuks siis, kui kõik projekti näitajad
on saavutatud või on selgitatud nende alatäitmine ja see on põhjendatav või lisada TRO-sse TAT § 22 lg-st 6 tulenev
õigus rakendada järelkontrolli, nõudes TS-lt toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks aruannete esitamist projekti
abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
SFOSi sisestatud andmete kontrollimisel soovitame RÜ-l edaspidi pöörata rohkem tähelepanu projekti
lõpparuannetes toodud indikaatorite saavutustasemetele, et lõppenud projekti andmed oleksid SFOS-is õiged.
Samuti soovitame kõigi lõppenud projektide lõpparuande kontroll-lehed panna SFOS-i ja edaspidi lõpparuannete
kontrollimisel täpsemalt järgida tööprotseduurides toodud toimingute kirjeldust.
RÜ kommentaar:
RÜ võtab antud märkuse teadmiseks ja jälgib projekti lõpparuannete kontrollimisel sihtasemete saavutusmäärasid.
2020. aasta lõpus võttis KIK kasutusele uue dokumendihaldussüsteemi, kus lõpparuannete kontroll-lehtede täitmine
toimub süsteemis. KIK tööprotseduur on selles osas muutmisel. Töökorralduslikult saadeti kõigile
projektikoordinaatoritele selle kohta eraldi kiri. Lisaks on olemas Korraldusasutuse kinnitus, et vahe- ja
lõpparuannete kontroll-lehtede lisamine SFOSi ei ole kohustuslik.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: RÜ tõhustab andmekvaliteedi kontrolli läbi sagedasema
kontrolli. Andmekvaliteedikontrolle viib läbi kvaliteedispetsialist Kätlin Tammoja.
Kvaliteedispetsialist muudab tööprotseduuris allkirjastatud kontroll-lehtede lisamise kohustuse SFOSi. Protseduuri
muudetakse hiljemalt 31.03.2022. Protseduuri muutmise eest vastutab kvaliteedispetsialist Kätlin Tammoja.
88 Projekti lõpparuande kontroll-lehel p 2 küsimusele Kas projektile määratud näitajate sihttasemed on välja toodud ja kas saavutatud on kokku
lepitud tulemused või liigutakse kokkulepitud tulemuste poole? on kontrollija märkinud vastuseks: "Projekti näitajate sihttasemed on täidetud
ja tulemused saavutatud: Projekti eesmärgid on täidetud. Projekti käigus soetati 15 veist, kogumisaiad ja veemahuti. "
89 Projektid nr 2014-2020.7.01.20-4898, 2014-2020.7.01.20-5015, 2014-2020.7.01.20-5090 ja 2014-2020.7.01.20-5299
54
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
KA kommentaar:
Arvestades ka varasemaid probleeme näitajate raporteerimisel soovitame rakendusüksuse projektikoordinaatoritel
kasutada „Näitajate metoodika“ tabelit ja abitekste SFOSis, kus on selgitatud, mis hetkel võib projekti näitajaid
raporteerida ja täidetuks lugeda. Konkreetsel juhul valesti raporteeritud hoolduses oleva ala pindala näitaja näol ei
ole tegemist rakenduskava näitajata, seega rakenduskava seirearuannet viga ei mõjuta. Küll aga võib sarnase vea
esinemine rakenduskava näitajates olla olulise mõjuga, s.h tulemusraamistikku kuuluvate näitajate korral olulise
finantsmõjuga. Samuti võib olulise mõjuga olla näitajate saavutustasemete mittemärkimine või valele reale
märkimine, nagu mitme projekti puhul audit tuvastas.
Juhime tähelepanu, et põhjendatud juhtudel ei pruugi toetuse saaja kõiki projekti näitajaid 100% saavutadagi. Seda
võivad mõjutada objektiivsed asjaolud, näiteks praegusel juhul võivad olulist mõju omada kehtestatud piirangud.
Seega ei saa me nõustuda auditi soovitusega kuulutada projekt lõppenuks siis, kui kõik projekti näitajad on
saavutatud. Projekti võib lugeda lõppenuks, kui kõik näitajad on saavutatud või on selgitatud nende alatäitmine ja
see on põhjendatav.
Korraldusasutus on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu andmekvaliteedile, mille tagamisel on suur roll
siiski rakendusüksusel endal. RM RO ja RTK koostöös on käivitanud iga-aastased näitajate kontrollid, SFOSi
arendamise tulemusel on lisatud näitajate juurde abitekstid, samuti oleme iga-aastaselt täiendanud näitajate
metoodikat uute näitajate selgitustega (viimati täiendatud detsembris 2021).
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Kairi Nisamedtinov ja Anu Altermann, jooksvalt
AA täiendav kommentaar
AA võttis arvesse KA kommentaari seoses tähelepaneku soovitusega ning täiendas soovituse sõnastust.
Audiitorid ei nõustu RÜ kommentaariga, milles RÜ väidab, et vahe- ja lõpparuannete kontroll-lehtede lisamine SFOS-
i ei ole kohustuslik. RÜ töökorra p-s 3.5.2 toodud tabelis 9 on kirjeldatud projekti lõpparuandega seotud protsessi
toimingud. Nimetatud tabeli p-i 6 järgi on üheks nõutavaks toiminguks allkirjastatud kontroll-lehe lisamine SFOS-i.
Tähelepanek nr 4.7 – RÜ ei järgi alati oma töökorda (väheoluline).
RÜ töökorra p 3.3.4 järgi kontrollitakse üldjuhul hanked pärast TRO tegemist. Erandjuhtudel, kui kulud võivad
vastavalt TAT-le olla abikõlblikud ka enne TRO tegemist ja hange on juba alustatud või läbi viidud, kontrollitakse
hanke õiguspärasust taotluse hindamise protsessis. Sama protseduuri p 2.2.4.4 järgi juhul, kui hange on taotlemise
hetkel juba tehtud või tehakse paralleelselt taotlemisega, tuleb KIK-ile esitada taotlemise hetke seisuga ellu viidud
tegevuste (sh hanketegevus) kohta informatsioon, mille kohta KIK võib nõuda täpsustavat infot ja dokumente. TRO
tegemiseks vajaliku informatsiooni ulatus sõltub TAT-ist ja KIK-i kaalutlusõigusest hanget puudutava informatsiooni
piisavuse osas abikõlblikkuse kontrollimiseks. Esitatud dokumente hinnatakse taotluse menetlemisel ning vastava
tegevuse jäljeks on hanke kontroll-leht.
RÜ töökorra p 3.3.2 järgi 90 enne hanke väljakuulutamist/enne lepingu muutmist teostab projektikoordinaator
(edaspidi PK) eelkontrolli, kui see on ette nähtud TRO-s ning PK täidab ja allkirjastab vastava kontroll-lehe. PK saab
lisada allkirjastatud kontroll-lehe SFOS-i „Kontrollid ja vaided“ lehele, hangete kontrollide alla peale järelkontrolli
SFOSi sisestamist (süsteem ei võimalda enne järelkontrolli eelkontrolli sisestada).
Riigihanke kontrolli protseduurireeglite järgimise testimisel selgus, et projekti 2014-2020.6.04.19-0094 taotluse
hindamisel hanget nr 194776 ei kontrollitud, vaid seda tehti maksetaotluse kontrollimise ajal. RÜ ütluste järgi
vastavalt RÜ töökorra p-le 2.2.4.4 sõltub hanke kontrollimise kohustus taotluse menetluse ajal eelkõige TAT-ist ning
määruses „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ ei ole otsest kohustust hanke kontrolliks
taotluse vastavaks tunnistamise eeldusena. Audiitorid ei ole RÜ-ga nõus. Audiitorite hinnangul RÜ töökorra p-s 2.2.4
viidatakse hanget puudutava informatsiooni ulatusele ja piisavusele, mitte asjaolule, et hanke kontrollimise kohustus
saab tuleneda TATist.
90 Vt ka KAMIN p 6.3 Kontrollide ja lepingute info lisamine SFOS-i
55
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Projektide 2014-2020.8.01.18-0195, 2014-2020.8.02.16-0004, 2014-2020.8.01.009.01.15-0089, 2014-2020.8.01.18-
0207, 2014-2020.7.01.17-0031, 2014-2020.7.01.18-1678 ja 2014-2020.7.01.18-1743 hangete91 ja HL muudatuste92
eelkontrolli kontroll-lehed ei olnud SFOSist leitavad, need pandi SFOSi alles käesoleva auditi käigus.
Risk:
Kui RÜ ei kontrolli taotluse hindamisel juba läbiviidud hanget ja väljastab TRO, mille järgi puudub TS-l RHSi järgimise
kohtustus, on oht, et TRO-ga kinnitatakse võimalikud mitteabikõlblikud kulud, mille tagasinõudmine on raskendatud.
RÜ poolt hangete eelkontrolli SFOSis mittekajastamise ja kontroll-lehtede SFOSi mittepanemisega saab KA SFCSist
ebakorrektse info, mille toel tehakse hangete kontrollimise osas valesid järeldusi.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l edaspidi hangetele, mis on läbi viidud enne taotluse hindamist, teostada ka hanke kontroll taotluse
hindamise ajal. Lisaks soovitame RÜ töökorra p 2.2.4.4 sõnastada selliselt, et oleks aru saada, millistel juhtudel tuleb
hanget taotlemise hetkel kontrollida ja millal mitte.
Soovitame kõik hangete eelkontrolli kontroll-lehed lisada SFOSi. Lisaks soovitame järelkontrolli kontroll-lehtedele (RÜ
töökorra lisad 13, 14, 15, 16) lisada küsimus, millega kontrollitakse/kinnitatakse eelkontrolli kontroll-lehe SFOSi
lisamine.
RÜ kommentaar:
Taotluse hindamise ajal hangete kontrollimise osas on KIK projekti 2014-2020.6.04.19-0094 taotluse hindamisel
töökorda järginud. Töökorra punkt 2.2.4.4 järgi sõltub TRO tegemiseks vajaliku info ulatus TAT-ist ja KIK-i
kaalutlusõigusest. KIK leidis nimetatud taotluse hindamisel, et TRO tegemiseks vajalik info oli olemas, hanke andmed
olid taotluses esitatud. Taotlejale enne TRO-d ei ole võimalik kohustusi panna teisiti kui ainult TATis, seega
töökorraga ei saa kuidagi taotlejat kohustada hankedokumente taotluse menetlemise raames eelkontrolli esitama.
Toetus maksti selle projekti puhul välja pärast kulude tegemist ja hangete kontrollimist
Ei nõustu soovitusega lisada kõik hangete eelkontrolli kontroll-lehed SFOSi, kuna varasemalt registreeriti kõik
eelkontrolli kontroll-lehed DHSis ja SFOSi neid ei lisatud. Otsus eelkontrolli kontroll-lehtede lisamiseks SFOSi tehti
RÜs 2019 aasta alguses ning RÜ siseselt oli kokkulepe, et tagantjärgi kõiki eelkontrolli kontroll-lehti SFOSi ei lisata.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Kvaliteedispetsialist lisab järelkontrolli kontroll-lehtedele
küsimuse, millega kontrollitakse/kinnitatakse eelkontrolli kontroll-lehe SFOSi lisamine. Kontroll-lehti muudetakse
hiljemalt 31.03.2022. Protseduuri muutmise eest vastutab kvaliteedispetsialist Kätlin Tammoja.
KA kommentaar:
Nõustume tehtud soovitustega täpsustada tööprotseduuride nõudeid küsimuses, millal on vajalik hange ära
kontrollida toetuse taotlemise ajal ja millal mitte.
Lisaks selgitame, et kui hanget ei ole veel hangete ja lepingute moodulisse võimalik lisada (näiteks ei ole hanketeadet
avaldatud või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses hankelepingu sõlmimise teadet avaldatud), siis
ei ole ka hankekontrolli võimalik sisestada.
Soovitame tehtud kontrollide kohta vormistatud kontroll-lehed lisada SFOS-i esimesel võimalusel.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Kersti Kukk, jooksvalt.
AA täiendav kommentaar
Tulenevalt RÜ ja KA kommentaaridest arvavad audiitorid, et alates 2019. aasta algusest vormistatud hangete
eelkontrolli kontroll-lehed tuleb lisada SFOSi.
91 205358, 205667, 195877 ja 201571
92 202349, 206709 ja 209144
56
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Tähelepanek nr 4.8 – Rikkumisest teavitamine ja FKO-de SFOSi sisestamine ei ole toimunud õigeaegselt
(väheoluline).
STS § 50 lg 1 ja RÜ töökorra p 4.1 järgi tuleb RÜ JVS-l struktuurivahendite rakendamise raames toime pandud
rikkumistest teavitada KA-d 10 tööpäeva jooksul. KAMIN 93 a p 10 järgi esitatakse rikkumise aruanne KA-le
elektrooniliselt läbi infosüsteemi SFOS. Struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse § 5 lg 1 ja RÜ töökorra p
4.2 järgi tuleb ka FKO-d SFOSi sisestada 10 tööpäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast.
Iga finantskorrektsioon mõjutab SFOSis kajastuva projekti väljamakstud abikõlblike kulude eelarvet ja seeläbi
meetme/meetme tegevuse, prioriteetse suuna ning rakenduskava toetuse eelarve kasutamise andmeid. Seetõttu on
väga oluline, et RÜ-d sisestaksid kõik tehtud tagastused SFOSi korrektselt ning õigeaegselt.
KA tagastuste juhendi p 1.1.1 järgi kui tegemist on RHSi või muu toetuse andmisega seotud õigusakti nõude või
tingimuse eiramisega, millele rakendub protsendi alusel korrektsioon ja korrektsiooni alla kuuluva lepingu raames
võidakse ka hiljem kulusid esitada, tuleb juba esitatud kuludele teha finantskorrektsioon ja välja maksmata või
tulevaste lepingu kulude osas kajastada finantskorrektsiooni otsuses vaid lepingu finantskorrektsioonimäär.
Tulevikus esitatavate lepinguga seotud kulude osas sisestatakse SFOSi finantskorrektsioon ja projekti abikõlblikku
eelarvet vähendatakse soovitavalt alles siis, kui vastavad kulud väljamaksmiseks esitatakse.
Käesoleva auditi käigus testiti rikkumisest teavitamise ja FKO-de menetlemise protseduurireeglite järgimist
(testimise ulatus 15 rikkumist). Kolmel korral94 selgus, et rikkumise aruanded ei ole sisestatud infosüsteemi 10
tööpäeva jooksul alates rikkumise kahtlusest teada saamisest. RÜ enda selgituste järgi oli aruannete õigeaegne
mitteesitamine ekslik.
Ühe projekti 95 osas oli rikkumise kahtluse tekkimise kuupäevaks SFOSis märgitud 08.11.2019, rikkumise
tuvastamise kuupäevaks 7.05.2020 ja KA teavitamine rikkumisest toimus 17.07.2020. Rikkumise kahtluseni viinud
allikaks oli projektiauditi aruanne CF-165/2019, mille kohaselt loeti FIDIC nõue piiravaks. RÜ-le oli sarnase rikkumise
kahtlusega hankeid 2019. aasta lõpuks kokku teada 35 tükki. Kõigi sarnaste rikkumiste aruanded sisestati SFOS-i
juulis 2020. RÜ selgitas, et rikkumise tuvastamise kuupäevaks on märgitud 07.05.2020 seetõttu, et antud kuupäeval
toimus KA, RÜ ja RA ümarlaud, kus otsustati, et FIDIC nõudega seotud hangete mitteabikõlblike kulude katteks
küsitakse raha Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist. Audiitorite hinnangul ei ole SFOSis märgitud
rikkumisest tuvastamise kuupäev 7.05.2020 korrektne, kuna RÜ-le olid tegelikud rikkumisega seotud hanked ja
projektid teada umbes pool aastat varem. Seetõttu ei ole antud juhtumite puhul ka rikkumiste hilisem sisestamine
põhjendatud. Mitteabikõlblike kulude katteks vahendite leidmisega seotud asjaolud ei ole rikkumiste sisestamise
juures asjakohased.
Kahel korral96 selgus, et finantskorrektsiooni otsused ei olnud sisestatud infosüsteemi 10 tööpäeva jooksul alates
selle kehtima hakkamise päevast arvates. Nimetatud kahest ühel juhul esialgne tagastus nr 40930 97 katkestati
20.04.2020 ja samal päeval sisestati katkestatud tagastuse asemel SFOSi uus tagastus nr 42235. Viimase aluseks
olnud FKO aga allkirjastati juba 23.11.2019. RÜ selgituste järgi oli tagastuse hilisema sisestamise põhjuseks asjaolu,
et 20. aprilliks 2020 oli RÜ-le teada FKO aluseks oleva töövõtulepingu lõplik abikõlblik maksumus. Audiitoritele jääb
RÜ selgitus arusaamatuks, kuna FKO aluseks olnud lepingu viimased kulud esitati väljamaksmiseks 30.05.2019.
Audiitorite hinnangul peab alati SFOSi sisestama finantskorrektsiooni tähtaegselt, sõltumata sellest, kas projekti
lõplikud kulud on teada ja välja makstud või mitte.
93 KA miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele
94 Projekti nr/rikkumise nr: 2014-2020.6.02.17-0300/KIK/2014-2020/20/67; 2014-2020.8.01.16-0149/KIK/2014-2020/17/12 ja 2014-
2020.8.01.16-0150/KIK/2014-2020/19/27
95 Projekt nr 2014-2020.7.01.19-2358/rikkumine nr KIK/2014-2020/20/81
96 Tagastused nr 42235 ja 42347.
97 FKO allkirjastati 31.08.2018, tagastus sisestati SFOSi 4.09.2018.
57
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
Audiitorid märgivad, et oluline on tagada nii rikkumiste kui ka tagastuste tähtaegne ja korrektne SFOSi sisestamine.
Risk:
Kui rikkumise aruanne ei ole vormistatud ja tagastus SFOSis ei ole sisestatud õigeaegselt on oht, et SA poolt
koostatud väljavõtted rikkumisaruannet ei näita ja tagastusega seotud mahaarvamist ei kajasta ning SA ei tea
hindamisel olevat (ongoing assessment) kulu maha võtta ja süsteem ei arvesta maha tagastusega vähendatud kulu,
mistõttu koostab SA raamatupidamise aastaaruande (accounts), mis tema teadmata sisaldab võimalikke
mitteabikõlblikke kulusid.
Soovitus:
Tagamaks korrektne alus kulude sertifitseerimiseks ja Euroopa Komisjonile maksetaotluse koostamiseks, soovitame
RÜ-l selgemalt määratleda rikkumiste aruannete ja tagastuste õigeaegse sisestamise eest vastutajad ning tagada,
et rikkumise aruanded ja tagastused oleksid SFOS-i sisestatud tähtaegselt.
RÜ kommentaar:
RÜl on määratletud rikkumiste aruannete ja tagastuste õigeaegse sisestamise eest vastutajad. Oleme varasematest
eksimustest õppinud ning sisestame rikkumiste aruanded ja tagastused SFOS-i tähtaegselt.
KA kommentaar:
Nõustume, et oluline on tagada nii rikkumiste kui ka tagastuste tähtaegne ja korrektne SFOS-i sisestamine.
Rikkumiste korrektseks ja tähtaegseks esitamiseks on korraldusasutus täpsustanud 2020.aasta oktoobris toetuse
andmisel toimunud rikkumistest teavitamise juhendit ning 07.10.2020 teostanud ka sellekohase koolituse
administratsioonile, mille raames tutvustati erinevaid rikkumiste liike, rikkumiste aruannete esitamise üldiseid
põhimõtteid ja selgitati, mida silmas pidada aruannete täitmisel, sh andsime ülevaate aruande esitamisel tehtud
enimlevinud vigadest ning juhiseid, kuidas neid vältida.
Alates 22.10.2020 on korraldusasutus teostanud esmaaruannete kontrolli. Esmaaruannete esitamisel hilinemisi on,
aga korraldusasutus ei näe administratsioonis laiaulatuslikku probleemi ja peab aktsepteeritavaks, kui esmaaruanne
on esitatud 25 päeva jooksul, kuna teatud juhtudel peab täiendavat infot ootama või koondama. Korraldusasutus
jätkab ka tulevikus nimetatud kontrollikoha rakendamist igapäevaselt ja vajadusel rakendusüksustele tähelepanu
juhtimist, et esmaaruanded saaksid võimalikult kiiresti esitatud. Tähtaja ületamisel lisab korraldusasutus vastavad
kommentaarid SFOS-i rikkumise aruande kommentaari lahtrisse jooksvalt ja need on rakendusüksusele igal ajal
nähtavad.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev KA-s: Mairi Uusen, jooksvalt
Põhinõue 5 – Kasutusel on tõhus süsteem tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud dokumente säilitatakse, et
kindlustada piisav kontrolljälg.
Auditi ulatuses olevad dokumendid olid olulises osas olemas. Siiski esines puudusi kontrolljälje tagamisel kontrollide
läbiviimisest (puudulikud kontroll-lehed), hangete eelkontrolli ja projekti lõpparuande kontrolli kontroll-lehtede
lisamises SFOSi, Lisaks puudusid RÜ-lt osad võrdlevad pakkumused ning pakkumuste küsimise ja saamise e-kirjad.
Audiitorite hinnangul on olulises osas kontrolljälg tagatud, kuid mõningad parandused on vajalikud (II kategooria).
Vt tähelepanekud 4.1, 4.2 ja 4.7.
58
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
TÄIENDAVAD SOOVITUSED
Soovitus nr 1 – Kaasajastada RÜ töökorda ja täiendada hangete KL-i
Auditi toimingute käigus selgus, et RÜ töökorra p 1.4 järgi on KIK-i toimivat juhtimissüsteemi ja erinevaid
tööprotseduure kirjeldatud KIK-i käsiraamatus, kus on viidatud kõikidele KIK-i tööd reguleerivatele dokumentidele.
Auditi toimingute käigus selgus, et nimetatud KIKi käsiraamatut enam kasutusel ei ole.
Lisaks selgus, et KIK on koostanud riski- ja kvaliteedijuhtimise juhendi, millele RÜ töökord ei viita. Audiitorite hinnangul
võiks RÜ töökord viidata ka riski- ja kvaliteedijuhtimise juhendile, kuna viimases on mh kirjeldatud toetuse andmisega
seotud pettuste riskide hindamine, valimite moodustamise põhimõtted sh teise tasandi hangete eel- ja järelkontrolli
valimi, kohapealsete kontrollide valimi ja järelkontrollide valimi moodustamine.
RÜ töökorra ptk 4.1 järgi teavitab PK rikkumise kahtlusest valdkonnajuhti tuvastamaks, kas leitud asjaolud
kvalifitseeruvad rikkumiseks. Rikkumise tuvastamisel teavitab PK e-kirjaga riskiosakonna juhti ja
järelevalvespetsialiste. Intervjuul JVS-ga selgus, et tegelikkuses teavitab PK rikkumise kahtluse asjaoludest
samaaegselt nii valdkonnajuhti kui ka järelevalvespetsialiste. Viimane kaasab vajadusel juristi tuvastamaks, kas
leitud asjaolud võivad kvalifitseeruda rikkumiseks või mitte.
Lisaks pööravad audiitorid RÜ tähelepaneku asjaolule, et projektiauditi nr ERF-316/2020 käigus selgus, et TS ei
lähtunud lepingut sõlmides ja lepingut täites hankedokumentides seatud tingimustest, mistõttu rikuti nii
läbipaistvusnõude täitmist kui ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Muuhulgas soovitati RÜ-l edaspidi kontrollida TS
seatud lepingutingimuste täitmist, et tagada hanke läbipaistvus ja hankes osalejate võrdne kohtlemine. Käesoleva
JKS auditi käigus selgus, et erinevate hankemenetluste KL-del puuduvad kontrollküsimused, mis hindavad
lepingutingimuste täitmise kontrolli.
Soovitus:
Soovitame RÜ-l töökorda täiendada ja ajakohastada ning lisada hangete KL-dele küsimused, mis puudutavad
lepingutingimuste täitmist või lisada vastav abistav info olemasoleva hankelepingu sõlmimist puudutava küsimuse
juurde.
RÜ kommentaar: Täiendame ja ajakohastame tööprotseduuri.
Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev RÜ-s: Protseduuri muudetakse hiljemalt 31.03.2022.
Protseduuri muutmise eest vastutab kvaliteedispetsialist Kätlin Tammoja.
59
SA KIK kui RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit - lõpparuanne
LISA 1 – Koondhinnang auditeeritava asutuse JKS-ile
Põhinõue Kategooria I Kategooria II Kategooria III Kategooria IV
Põhinõue 1: Ülesannete piisav lahusus ning
piisavad süsteemid aruandluseks ja seireks
X
juhtudel, kui vastutav asutus usaldab
ülesannete täitmise teisele asutusele
Põhinõue 4: Piisavad juhtimise
X
kontrollitoimingud
Põhinõue 5: Kasutusel on tõhus süsteem
tagamaks, et kõiki kulude ja audititega seotud
X
dokumente säilitatakse, et kindlustada piisav
kontrolljälg
Koondhinnang KIKi kui RÜ JKS-ile X
60
Hr Andrus Treier
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Meie 22.02.2022 nr 10-5/1911-1
[email protected]
Juhtimis- ja kontrollisüsteemi
auditi lõpparuande edastamine
Austatud härra juhataja
Edastame Teile Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kui rakendusüksuse juhtimis-
ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande nr JKS-44/2021.
Lõpparuandesse on lisatud rakendusüksuse ja korraldusasutuse esitatud kommentaarid, mis
sisaldavad tähtaegu auditi soovituste rakendamise osas. Aruandes toodud soovituste
rakendamist hindab korraldusasutus. Lõpliku hinnangu soovituste elluviimisele annab
auditeeriv asutus.
Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Siruli
Finantskontrolli osakonna juhataja
Auditeeriva asutuse juht
Lisa: JKS auditi lõpparuanne (60 lehel)
Sama:
Hr Erki Savisaar, Keskkonnaministeerium (
[email protected]);
Hr Taavi Aas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (
[email protected]);
Hr Kristian Jaani, Siseministeerium (
[email protected]);
Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]);
Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus (
[email protected]).
Ingrid Kuld 6113294
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272