dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2022
Viit
1.10-17/2021/7541-4
Registreeritud
22. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2022
Vastutaja
Kristel Järve (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎Tagasiside keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele.asice394 KB

Sisu (failidest)

Ando Leppiman Teie 11.01.2022 nr 1.10-17/2021/7541-2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 21.02.2022 nr 1-14/21/6171-20 Tagasiside keskkonnavaldkonna arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta esitatud ettepanekutele Austatud härra Lepimann Esitasite Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) keskkonnavaldkonna arengukava (edaspidi KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi avalikustamise raames ettepanekuid KSH programmi kohta. Täname tehtud ettepanekute eest. Alljärgnevalt on vastused Majandus- ja Kommunikatsioonimisteeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepankutele. Vastame koostöös KEVADe KSH programmi juhteksperdi ja eksperdirühmaga Teile alljärgnevalt. 1. Esitatud dokument koosneb peaasjalikult keskkonnavaldkonna hetkeolukorra ning teiste arengukavadega seoste kirjeldusest. Tegemist on suhteliselt üldise taseme kirjeldusega, kuid sisulise koostamise metoodika jääb ebaselgeks. St, et esitatud dokumentide tekstis esineb hulganisti väiteid, mis ei ole seotud viidete või loogilise argumentatsiooniga ning mille puhul tekib mulje, et tegemist on koostaja arvamusega. Kogu dokumenti tuleb seega läbivalt täiendada nii viidete kui ka argumentatsiooniga. Juhime ka tähelepanu, et järgnevad detailsemad ettepanekud ei hõlma kogu täiendamisvajadust. Täname kommentaari eest, kommentaar on teadmiseks edastatud programmi koostanud töörühmale ning programmi koostajad on teinud kommentaari arvestades programmi täiendusi. 2. Kogu programmi sisuline eesmärk vajab selgemat väljatoomist ning fokusseerimist planeerimisprotsessi formaalsete nõuete täitmiselt selgele tulemile, milleni programmiga sisuliselt saavutada soovitakse. Programmist ei selgu isegi see, kas mõju hakatakse hindama arengukavas nõutud üldeesmärkidele, alaeesmärkidele või kõigile poliitikainstrumentidele? Mõjude hindamise eesmärk ja vajalik tulem, mida mõjude hindamisega saavutada soovitakse, on programmis välja toodud. Kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt teada KEVADe enda sisu ja detailsus, siis ei saa ka mõjude hindamise struktuuri, tulemust täpsemalt ette kirjutada (lisaks ei Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 ole programmi ülesanne tulevase mõjude hindamise tulemust ja struktuuri ette kirjutada). Mõjusid hinnatakse KEVADe kui terviku osas – st asjakohases mahus ja detailsuses tuleb arvestada nii üldeesmärkide, alameesmärkide kui ka poliitikainstrumentidega, see aga ei tähenda, et mõjude kirjeldus peaks olema ilmtingimata nende järgi struktureeritud. Hetkel pakutud metoodikas on mõjude hindamine struktureeritud mõjuvaldkondade järgi (kontrollküsimustik). 3. Palume tegevussuunda "ruumiandmete tagamine" sõnastada täpsemalt "looduskeskkonna ruumiandmete tagamine". Seda on vaja selguse huvides, sest ehitatud keskkonna ruumiandmete strateegia sõnastatakse kvaliteetse elukeskkonna arengukavas. Ettepanekuga ei ole arvestatud, kuna ruumiandmete hulgas, mida KeM haldusalas (Maa-ametis) kaardistamise andmehõive ja teenuste kaudu üleriigiliselt kasutamiseks tagatakse, sh ehitisregistrile, on ka ehitiste ruumiandmed nii 2D kui ka 3D vormingus. Ehitised on terviklikult looduses olemas ja ehitiste väliskuju ruumiandmeid ei saa olemuslikel põhjustel lahutada looduskeskkonna ruumiandmetest ega seonduvatest teenustest. 4. Juhime tähelepanu, et avaandmete ja andmete taaskasutajate vaade on oluline sisse tuua kõigis suundades, kaardistades võimalikud kasutusjuhud, andmete kasutajad ja piirangud (andmete eest tasu küsimine) ning võimalused (avaandmed, sünteetilised andmed, nõusolekuteenus) andmete taaskasutamiseks. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 järgmise lause: „Ruumiandmete avaliku kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt ruumiandmete tegevussuunda.“ 5. Sisuliselt ei ole välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid ja rakendamisvõimalusi (näiteks tehisintellekt eh krattide rakendamine). Meie soovitus on KEVADe raames laiemalt arvestada uudsete tehnoloogiate ning nende rakendamisega. Nii KEVADe kui ka mõjude hindamise raames arvestatakse võimalike uute tehnoloogiatega. Teie kommentaarist tulenevalt täpsustasime kohati ka programmi teksti. Näiteks peatükki 4.2 lisasime järgnevad laused: „Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel kümnendil näha Eestisse tulemas uut energia-kliimainvesteeringut (nt süsinikusalvestusse). Ka näiteks Paldiski energiasalv ei valmi projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks.“ Samas märgime ka, et uute tehnoloogiatega arvestatakse läbivalt (mitte eraldi teemana). Tehnoloogiad on vahend sisuliste eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette. Näiteks on peatükis 4.16 varasemalt välja toodud, et ilmavaatluste osas toimus põhjalik tehnoloogiline uuendus, üleminek käsitsi vaatlustelt automaatjaamadele järk-järgult viimase 20 aasta jooksul ja on jooksul ja on tänaseks lõpule viidud. Uuenduseks võib lugeda ka päikesekiirguse vaatluste lisamist hiljutistel aastatel (peatükis juba käsitletud), millest oleks küll vaja rohkem avalikkust teavitada. Ka ilmaprognoosi tehnilisi uuendusi (HARMONIE, ECMWF mudeli väljundi kasutamine) on juba vastavas peatükis käsitletud. Välisõhu kvaliteedi valdkonnas on kavas aastaks 2024 lisada Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Airviro platvormile koostöös Soome Ilmateenistusega mudel SILAM, mis annab reaalaja õhukvaliteedi prognoosi Eesti alas. 6. Programmi 3. peatükis tuleb selgitada, kuidas on hinnatud, et KEVADes kavandatuga ei kaasne piiriülest mõju, kuigi KEVADes nimetatud valdkondades võib tuua mitu näidet, kus tegemist on EL-ülese või isegi globaalse teemaga. Näiteks ei muutu kliima vaid Eestis ehk ka kliimapoliitika ja ringmajandus on globaalsed küsimused, samuti planetary boundaries ei ole ainult Eesti territooriumiga piiratud. Ei selgu, kuidas kogu üle-Euroopalise elurikkuse kaitseks moodustatud rohevõrgustikku võivad siin tehtud otsused mõjutada (või miks ei mõjuta) ehk– kas seda ja muid aspekte ning kuidas on piiriülese mõju puudumise hindamisel arvestatud? Lisaks juhime tähelepanu, et üheks oluliseks valdkonnaks, mille mõju tuleks hinnata, on andmete taaskasutus, sh avaandmete avalikustamine ja kasutamine. Avaandmete puhul on tihti, ja ka kasvavalt, kasutajad ka väljaspoolt Eestit. Antud suunda peegeldab ka erinevate keskkonna valdkonda puudutavate andmete kategooriate määratlemine väärtuslike andmestikena. Seetõttu on KEVADe raames oluline arvestata mõjuga laiemalt kui ainult Eesti siseselt ning analüüsida mõju ka piiriüleselt. Piiriülene vaade on ka Eesti Digiühiskonna arengukavas, seega on oluline mitte kitsendada valdkondade ja tegevuste üleselt. Leiame, et strateegilises planeerimisdokumendis peaks piiriülene tasand olema kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes aruteludes. Ka edukus ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate ja rahvusvahelise kaubandusega. Arvestame kommentaaridega ja täpsustame programmi sõnastust. Mõju hindamine hõlmab ka hinnanguid piiriülese mõju osas. Peatükis 3 viidatud lausega on mõeldud, et eeldatavalt ei kaasne KEVADega olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46. mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni pidamisega. Lisasime vastavad selgitused programmi teksti. 7. Programmi 3. peatükis ei selgu, mille alusel väidetakse, et Natura aladele on positiivne mõju, kui nt lisas 2 on mõju looduskeskkonnale hinnatud oluliseks, kuid seejuures pole täpsustatud, millel on mis keskkonnaelemendile oluline negatiivne või positiivne mõju. KEVADe üks teema on looduse mitmekesisuse kaitse, milles lähtume eeldusest, et vähemalt sellel osal on Naturale positiivne mõju. Teiste osade võimalik mõju tuleb välja selgitada KSH raames. Programmis on välja toodud, et viiakse läbi asjakohases täpsusastmes Natura hindamine. 8. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Transpordi ja teiste valdkondade elektrifitseerimine (va raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse.” Ei ole selge, millist kümnendit siin mõeldakse. Juhime tähelepanu, et prognoosides, sh EKUK prognoosides (mis on ametlikuks aluseks KHG heitkoguste prognoosimisel), lähtutakse eeldusest, et maanteetranspordis toimub Eestis märkimisväärne elektrifitseerimine aastatel 2022-2030. Sh, et Eestis on kümnendi lõpuks kasutusel umbes 50 000 elektriautot. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kümnendi info (aastad 2031–2040) nimetatud lause lõppu peatükis 4.2. Mainime, et ametlike prognooside eeldused tõenäoliselt ei kehti Eesti eratarbimises ja heaolu suundumustes. 2020. aastal osteti vaid 323 elektriautot, 2021. aastal vaid mõni üksik protsent ostetud autodest. EL on elektriautopargi suhtarvult üks viimasemaid. Kui uued autod on ka üldiselt EL suhteliselt suurema heitega, pole automaksu, on raske nendes (fossiilkütusega) autostumise asjaoludes oodata murrangut elektriautodele kuni 2030. aastani. Senine tehnoloogiline progress, nt tuuleparkide rajamises, biometaani kasutuses, autopargi elektrifitseerimises, on olnud aeglasem varasematest ametlikest prognoosidest. Sel põhjusel ka kirjutame, et on võimalik elektrifitseerumise lükkumine järgmisesse kümnendisse. 9. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "[…] vesinikuenergeetika tulek sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi.“ Kui majanduslikud takistused tunduvad pigem tõenäolised (tehnoloogia kallis hind, elektrihind kui sisend vesinikule, madalam kasutegur võrreldes elektriga), siis tehnoloogilised takistused vajaksid täpsemat selgitust. Näiteks elektrolüüsimine on juba suhteliselt paigas tehnoloogia, samuti fuel-cell tehnoloogia. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.2 järgneva selgituse: „Seda eelkõige täielikult puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse.“ Eeskätt on tehnoloogiline küsimus vesinikutaristus (torustik, terminalid, mahutid, tanklad jm rajatised, tsisternautod), mida pole täna üldse olemas. EL on koostanud vesinikutaristu kava 2040, kuid nagu plaan ütleb: laialdased investeeringud algavad 2030ndatel (või osalt järgmisel seitseaastakul). 2030. aastaks valmib Eestis mõni lokaalne katsetuslik pilootprojekt, 2-3 vesinikutanklat olulisematesse paikadesse (Tallinn, Pärnu, Ikla). Eesti vesinikuenergeetika piiravaks teguriks (hind, tehnoloogia) on hõreasustus, mis jätab vesiniku osakaalu energiabilansis ka masskasutuse saabumisel alla 30%. Akadeemiku E. Lusti hinnangul tuleb hind alla konkurentsivõimelisele tasemele masskasutuseks alles 10–15. aasta pärast. 10. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Laiemaks teemaks on heaolu kasvus energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“. Juhime tähelepanu, et energiakulu puudutav ei pruugi olla üheselt seotud autostumise kasvuga, sest samaaegselt autostumisega muutub sõidukipark ka järkjärgult efektiivsemaks, sh on näiteks elektriauto märkimisväärselt energiatõhusam kui sisepõlemismootoriga auto. Samas, kui käesoleval kümnendil on olulisel kohal endiselt biometaan ja ka taastuvad vedelkütused, siis nende energiakulu on pisut suurem kui fossiilsetel vedelkütustel. See tähendab omakorda, et energiakulu kasv ja CO2 emissioonide langus on koos võimalikud. Hoonefondi energiatarbimisel tuleb arvestada kehtivaid liginullenergiahoone nõudeid uutele hoonetele, kasvavaid rekonstrueerimismahte ning kasutuseta hoonete väljalangevust. Nende aspektide koosmõjul ei saa väita, et hoonefondi arvelt energia lõpptarbimine kasvab. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Elamuarendus on olnud massiline. See jätkub heaolu kasvus. Elamufond kasvab ning keskmise eluruumi suurus leibkonna kohta on jätkuvalt kasvamas. Näiteks veerand suurtartlastest elab uutes kodudes, kus uus elustandard on varasemast energiamahukam. Lammutamine ja väljalangemine elamufondi ja energiabilanssi olulisel määral ei mõjuta. Eeslinnastumine jätkub, kus lisanduvad taristulised energiakulud. Lisaks toob eeslinnastumine omakorda kaasa kasvava transpordienergia kulu. Olulist rolli mängib transpordienergias Eesti hajaasustus ja järjest kaugem tööränne. Eesti uute autode heide püsib endiselt kõrgel 130 g/km, mis on näiteks 30% kõrgem Soome keskmisest. 2021 müüdi 23000 uut autot u 66000 tonni CO2/a. 11. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: „KEVAD hindamine hõlmab kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid.“ Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime lause sõnastust: „Käesolev KEVADe mõjude hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.“ 12. Programmi punktis 4.2 leheküljel 11 ja 12 on välja toodud põhimõtted, mida Eesti peab ringmajanduse osas oluliseks. Samas ei selgu, milline on hetkeolukord, kas see vastab nendele põhimõtetele või tuleb midagi muuta ning seega ei ole võimalik ka hinnata nende muutuste mõju. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kirjeldavad lõigud peatüki 4.3 lõppu. 13. Programm vajab täiendamist ka tulevikupotentsiaaliga maavarade loetelu osas. Seega palume punkti 4.5 viimase lõigu lõppu leheküljel 19 lisada lause: „Lisaks eelpooltoodud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore.“ Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatüki 4.5 lõppu lause: „Lisaks eelpool toodud maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja metallitoore.“ 14. Teeme ettepaneku täiendada programmi leheküljel 28 lauset „Teemakaartidena pakub Maa- amet geoloogilist informatsiooni, ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud.“ Selliselt, et „geoloogilist informatsiooni“ asendada sõnadega „maardlate andmestikku“. Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Kuna Maa-amet pakub lisaks maardlate andmestikule ka muud geoloogilist informatsiooni, täiendasime peatükis 4.12 kõnealust lauset järgnevalt: „Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku), ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud.“ 15. Programmi leheküljel 28 - ruumiandmete puhul tasub kaalumist nende koondamine ühtsesse juurdepääsupunkti. Taoline korrastamine võiks vähendada ametkondlikku dubleerimist ning oleks kasutajasõbralikum ja võiks pakkuda paremaid võimalusi andmete väärindamiseks. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 lõigu, mis selgitab vajadust koondada kõik ruumiandmed ühte punkti ja osutab INSPIRE direktiivile, mis seda mõtet toetab. 16. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 sünergiavõimalusi näitlikustava lause: „Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart)“ lõppu järgmine sõnastus: „, geoloogilist informatsiooni (geoloogiline kaart, radooniandmestik, seismoloogiline andmestik, geoloogiliste aruannete andmestik jms) pakub Eesti Geoloogiateenistus“. Ettepanekuga ei ole arvestatud. Dubleerivaid tegevusi Eesti Geoloogiateenistuse ja KeM haldusala vahel ei ole ja geoloogia valdkonna tegevused on läbi kaalutud, optimaalselt jaotatud ja kokku lepitud. Eesti Geoloogiateenistuse loomisel lepiti kokku, et Eesti Geoloogiateenistuse ülesanne on kaardiandmeid juurde toota ja geoloogilise kaardi avalikkusele visualiseerimise ülesanne jääb Maa-ametile, kuivõrd geoloogilise kaardi andmeid on kasutajatel vajadus kasutada lihtsalt ja ühtselt koos muu maainfoga ja koos muu geoloogilise andmestikuga Maa-ameti teenustes, mitte otsida geoloogilisi ruumiandmeid eraldi kusagilt mujalt. 17. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 punkti 4.12 lõppu lähtekohad, millest andmebaaside koondamisel tuleks arvestada. Need võtavad kokku järgmised lõigud: „Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada: 1) mõistlike ja efektiivsete töövoogudega. Mõnel juhul on valdkonna sees mõistlik tänased töövood ringi teha, et vältida mitme asutuse vahel tehtavaid kooskõlastusi (näiteks geoloogiliste lubade osas võiks kooskõlastuse algusest lõpuni teostada Keskkonnaamet, KeM haldusalasisene loa liigutamine erinevate asutuste vahel ja selleks teenuste arendamine on kuluallikas, mida saaks vältida); 2) andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest, aga pakutakse kliendile läbi ühe pöördumispunkti/teenuse.“ Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Töövoogude jaotust ei ole mõistlik täpselt dikteerida. See tuleb lahendada juhtumipõhiselt vastavalt asutuste kompetentsile ja funktsioonile. Andmebaaside jaotamine teemade või alamteemade vahel on mõistlik. Lisasime peatüki 4.12 lõppu vastava selgituse. 18. Programmi punkti 5.6. tuleb täiendada viitega Eesti teadus- ka arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavale 2021-2035. Kuigi programmi leheküljel 36 TAIE-le seoses Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), siiski juhime tähelepanu, et nimetatud arengukava mitte ainult ei koostatud HTM ja MKM koostöös, vaid ka juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires. Näiteks TAIE teadmussiirde valdkonna kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maavarad ja teisene toore/ringmajandus), millega tegeleb MKM, hõlmab kõiki KEVADe (elurikkus, kliimapoliitika, ringmajandus) valdkondi. Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime viite peatükki 5.6 ning täpsustasime, et nimetatud arengukava on lisaks koostamisele ka peamiselt HTMi ja MKMi vastutada. 19. Palume täiendada programmi punktis 5.6 ehituse programmi viidet strateegiliste dokumentidega "Ehituse pikk vaade 2035" (rohkem info viitelt1) ja "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia"2. Mainida tuleks selle viite juures ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri arendamist ning kvaliteetse elukeskkonna arengukava väljatöötamist. Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Peatükis 5.6 ehituse programmi punktis tõime välja dokumendid “Ehituse pikk vaade 2035” ja "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia". Tutvustava ülevaate täiendamisel mainisime muuhulgas ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri arendamist. Elukeskkonna arengukava on programmis väljatoomiseks täna veel liiga algsel tasemel (programm koostatakse hetkeolukorra põhjal) ning seetõttu seda ei lisatud. 20. Programmi punktis 5.6 LK 42 muuta lause „Maanteetranspordis on kavas kehtestada teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel.“ vastavaks Transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) 2021-2035 sõnastusega järgmiselt: „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest „Kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel.“ See tähendab, et TLAK 2021- 20353 küll näeb ette vajadust transpordimaksude teemaliseks reformiks, kuid ei näe ette konkreetseid maksumuudatusi. Lisaks juhime tähelepanu, et link viitab arengukava vanemale versioonile, viimasele versioonile viitab link: https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf. Ettepanekuga on arvestatud. Muutsime lause vastavalt ettepanekule ja uuendasime viidet. 21. Leiame, et oluliselt tuleb täiendada (selgitavate koondtabelite, jooniste jm graafikaga) programmi 6. peatükki ja lisa 2. Programmi 6. peatükis on kasutatud olulise keskkonnamõju hindamiseks Vabariigi Valitsuse reglemendi4 §-s 5 nõutud mõjude hindamiseks välja töötatud kontrollküsimustikku5. Samas ei ole 6. peatükis ega lisas 2 välja toodud, vähemalt mitte selgelt esitletuna/loeteluna eeldatavaid olulisi keskkonnamõjusid – st milliste eesmärkide ja poliitikainstrumentide puhul võib KEVAD rakendamisega kaasneda eeldatavalt oluline negatiivne mõju (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)6 kohaselt loetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara) ja positiivne mõju, mida täpsemalt hinnatakse KSH aruandes. Hetkel on lisas 2 hinnatud väga üldiselt KEVAD mõju oluliseks looduskeskkonnale (read 2-7), elukeskkonnale (read 10, 12-16), leibkondadele (read 17-19), ettevõtlust (read 20-21, 23-30), regionaalpoliitikat (read 44, 45, 47, 48, 50, 51), avaliku sektori rahastamist (rida 66), välissuhteid (rida 77, 80), tervishoiukorraldust ja tervist (read 81, 82), tööturgu (read 88-93), töösuhet (read 98-99), sugudevahelisi suhteid (read 112-114, 116, 117), riskirühmi (rida 123), ühiskondlikku elu (rida 125), haridussüsteemi ja kultuuri (read 129-130). Arusaadavuse huvides tuleks olulised negatiivsed ja olulised positiivsed mõjud eristada süstematiseerituna 3 valdkonna (elurikkus, kliima, ringmajandus) tegevussuundade kaupa vastavalt KeHJS § 36 lõige 2 p 4. Lisa 2 täidab võib-olla mõjude hindamise eesmärki, kuid ei anna ülevaadet antud punkti täitmiseks. Üldistused lisavad arusaadavust. Seejuures võiks appi võtta valdkonniti toodud probleemistiku ülevaate 4. peatükis ehk milliseid probleeme valdkonniti (näiteks põlevkiviga seotud kasvuhoonegaaside heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendama ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga. Teie poolt viidatud KeHJS § 36 lõige 2 p 4 näeb ette, et programm peab selgitama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, sh täpsustab mõjuvaldkondi, -teemasid, millele olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Seda on programmi lisas 2 ka tehtud. Viidatud seaduse punkt ei ütle, et olulise mõju peaks välja tooma hinnatava strateegilise dokumendi struktuuri (valdkondade või tegevussuundade) kaupa, ka ei ole see sisuliselt vajalik. Mõjusid kirjeldatakse mõjuvaldkondade kaupa ja hinnatakse KEVADE mõju tervikuna (võttes arvesse sh koosmõju, omavahelisi seoseid). Ka ei ole eeldatavalt oluliste mõjude täiendav eristamine (või liigitamine pakutud 3 tegevussuuna kaupa) käesolevas etapis otstarbekas, see ei aita kuidagi kaasa selguse loomisele, sest teemasid on peale nende kolme veel ning sedasi loodaks juba mitmekihilisele liigendatusele (ülevaade olemasolevast olukorrast KEVAD teemade kaupa, ülevaade seotud strateegilistest dokumentidest, hinnang vastavalt Riigikantselei mõjude hindamise juhisele) veel ühe kiht. Lisaks tuleb tähele panna, et kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt teada KEVADe enda sisu, ei ole võimalik anda ka lõplikke mõju olulisuse hinnanguid (hinnangud muutuks spekulatiivseks). Seetõttu on programmi peatükis ka öeldud, et “Mõjude hindamise aruande etapis tuleb kõik hinnangud (kontrollküsimustik) uuesti üle hinnata, vastavalt KEVADe tegelikule valmivale sisule.” 22. Lisaväärtust annaks oluliste mõjude eristamine negatiivseteks ja positiivseteks ning jaotamine vähemalt 4. peatükis toodud KEVADe struktuuri järgivate valdkondade tegevussuundade kaupa. Selguse ja läbipaistvuse huvides on oluline aru saada, milliseid probleeme valdkonniti (nt põlevkiviga seotud KHG heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendamata ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga. Vastavalt mõjude hindamise metoodikale on eeldatavad mõjud hetkel prognoositud mõjuteemade kaupa, mitte KEVADe struktuuri järgi. Eeldatavalt oluliste mõjude täiendavat grupeerimist ei saa pidada käesolevas etapis otstarbekaks (arvestades ka, et KEVADe sisu ja mõjuhinnangud ei ole hetkel kaugeltki lõplikud). Pigem võib mõjude kirjeldamine peatükis 4 toodud valdkondade kaupa (sisuliselt täita kontrollküsimustik iga peatüki kohta eraldi) mõju hinnangut killustada. Näiteks iga peatükis 4 toodud valdkond võib anda väikese ja üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile mõjule (nt regionaalareng, majandus). Kõik valdkonnad koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda märkimisväärse ja hindamist vajava mõju. Peatükis 4 toodud valdkondade kaupa mõjude kirjeldamine ei anna metoodiliselt midagi juurde kuid võib tervikpilti moonutada. Olemasolevate probleemide lahendamist hinnatakse mõju hindamise käigus. Nagu programmi peatükis 7 öeldud, tuleb mõjude hindamise käigus välja tuua “kui KEVADes ettenähtud tegevused eeldatavalt ei aita lahendada teadaolevat olemasolevat probleemi või liikuda KEVADe eesmärkide suunas.” 23. Programmi 7. peatükis tuuakse välja, et KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka teisi tulemusvaldkondi. Teeme ettepaneku täiendada programmi 7. peatükki metoodika kirjeldusega, kas ja kuidas võetakse arvesse erinevates tulemusvaldkondades koostatud riiklike strateegiate mõjuhinnanguid, sh strateegilise mõju hinnanguid, kui neid peaks olema koostatud. Erinevate valdkondade arengukavad peavad koos panustama nii Eesti 2035 strateegiasse kui ka olema sidusad omavahel. Seetõttu kaasataksegi erinevate arengukavade koostamisse erinevad asjassepuutuvate valdkondade riigiasutused. Nagu peatükis 7 kirjeldatud, on mõjude hindamise üheks eesmärgiks tagada vastavus teiste sama ja kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele ja ekspertrühm juhib hindamise käigus tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajadusel ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. Milliste teiste strateegiliste dokumentidega, mil määral ja mil viisil KEVADel puutumus tekib, täpsustub lõplikult hindamise käigus, kui valminud ka KEVADe enda sisu. 24. Teeme ettepaneku täpsustada programmi 7. peatükki ning tuua selgelt välja, kuidas eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamisel kavandatakse olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamise ja leevendamise meetmete välja töötamist. Samuti ei selgu, kas läbivalt hinnatakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mida on kindlasti teha vaja. Näiteks on hetkeolukorda kirjeldavas peatükis kliimapoliitika valdkonna kohta eraldi välja toodud sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine. Samas ei selgu ei 3. peatükis (mõjude hindamise ulatus) ega ka 7. peatükis, milliseid mõjusid ja kuidas täpsemalt hinnata on kavas, v.a. viide mõjude hindamise metoodikale. Eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamine toimub KEVADe koostamise (mitte mõjude hindamise) raames, mõjude hindamise käigus saab vajadusel teha ettepanekud leevendamiseks. Leevendavate meetmete vajadus ja täpsem kavandamine selgub mõju hindamise ja KEVADe koostamise käigus. Sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine on osa mõjude hindamisest. See, milliseid sotsiaal- majanduslikke mõjusid hinnatakse, on detailselt loetletud hindamisküsimustena programmi lisas 2, sh nt mõjuvaldkondade “Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud” ja “Mõju majandusele” all. 25. Programmi leheküljel 49 on öeldud, et täiendavaid eriuuringuid ei ole vaja. Samas on lisas 2 enamuses mõjusid oluliseks hinnatud. Kuidas on jõutud selleni, et eriuuringuid ei ole vaja? Täpsustasime programmi sõnastust järgmiselt: „Arvestades KEVADe ja mõjude hindamise strateegilist tasandit, ei ole täiendavate eriuuringute vajadust mõjude hindamise käigus programmi koostamise ajal vajalikuks peetud ega käesoleva strateegilise hindamise käigus planeeritud. Vajadusel võib täiendavaid eriuuringuid arengute suunamiseks soovitada mõjude hindamise tulemusena.“ 26. Samal programmi leheküljel 49 on lisaks öeldud, et Natura hindamine tehakse, kuigi 3. peatükis on hinnatud KEVADe mõju Natura 2000 kaitsealade võrgustikule positiivseks. Seega on vajalik täpsustada, milliste valdkondade milliste tegevuste positiivset mõju Natura aladele täiendavalt hinnatakse ja miks. Peatükis 3 on antud üldine hinnang, et looduskeskkonna kaitset planeeriva arengukavana on KEVADel tervikuna eelduslikult positiivne mõju Natura aladele. Aga sellest olenemata tuleb mõjude hindamise käigus siiski läbi viia Natura hindamine vastavalt Natura hindamise metoodikale, mida on väljendatud peatükis 7. Seejuures tuleb hinnata kogu KEVADe (sh kõigi asjakohaste valdkondade ja tegevuste) mõju. 27. Samuti juhime tähelepanu, et alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid peab selgitama, kirjeldama ja hindama keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KeHJS § 40) ning alternatiivide väljatöötamise kohustust ei ole arengu kava koostamisel (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 1177). Leheküljel 49 toodud arengualternatiive peab just KSH ekspert hindama võimalike muude lahenduste välja pakkumiseks. Ei nõustu esitatud kommentaariga. KeHJSe mõte on (ja ka sõnastus vastab sellele), et KSHs tuleb võrrelda ja käsitleda stsenaariumeid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti. KSH roll on teha ettepanekuid leevendavate meetmete osas (ning mööndusega võib ka täiendava stsenaariumi välja pakkumist käsitleda leevendava meetmena), aga KSH ei saa ise stsenaariumeid luua ja välja töötada, sel juhul koostaks KSH juba ise strateegilist planeerimisdokumenti (mitte ei hindaks). Täpsustasime peatükis 7 sõnastust, et see ühesemalt mõistetav oleks 28. Programmi peatükis 9 on kirjeldatud arengukava ja mõjuhindamise ajakava. Soovime teada, kas ajakavas on arvestatud puhvriga, kus arengukava soovitakse pärast Riigikogus arutamist täiendada ning sellest lähtuvalt selgub vajadus enne Vabariigi Valitsuses kinnitamist mõjuhindamise täiendamiseks. Programmis esitatud ajagraafik on indikatiivne ja koostatud vastavalt KeHJS nõuetele. 29. KeHJSe § 36 lg 2 p 8 ütleb, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm peab sisaldama mh järgmist: andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Ekspertrühma ekspertide nimelise koosseisu kohta seisukoha võtmist tulenevalt programmi ja mõjuhindamise erinevatest hangetest ei pea me hetkel vajalikuks, küll aga juhime tähelepanu, et programmis 5.2 ei selgu, millist mõju mingis valdkonnas ekspert hindama hakkab. Programmis kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat mõju. See, millist eeldatavat mõju (st mõju millele) milline ekspert on programmis hinnanud, on esitatud tabelis 3. 30. Palume enne avaldamist programmi kirjastiil üle vaadata ning toimetada, et vältida kantselliite. Täname tähelepanu juhtimast. Programmi tekst vaadatakse üle keeletoimetaja poolt. 31. Rail Baltica raames ehitatavate ökoduktide lähiümbruses rohealade moodustamist vajava küsimuse lahendamine, mis täna on lahendamata ning vajab riigipoolset käsitlust. Oluline on saada sisend ja info, kuidas tagatakse ökoduktide ümber ala, mis soodustab ökodukte kasutamist ning ei tekiks olukorda, kus ökodukte ehitatakse, kuid loomad ei kasuta seda. Rail Baltica raudteetrassi keskkonnamõju hindamise aruannetes on eksperdid pakkunud välja leevendusmeetmena järgmise: „Ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada kaitsevöönd“. Kuid tänane õigusruum ei käsitle, kes ja kuidas seda tingimust täitma peab, samas ei tohiks tekkida olukorda, kus ökoduktide ümber tehakse lageraiet. Teeme ettepaneku käsitleda eelnimetatud teemat Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) KSH-s. Kui KEVAD vastavat teemat käsitleb, on sellega seoses asjakohane ka mõjude hindamise käigus mõjusid hinnata. Aga tõenäoliselt ei ole ettepanekuga võimalik arvestada tulenevalt KEVADe strateegilisest tasandist. KEVAD ei käsitle nii detailset taset (ega oma vastavat ruumilist väljundit), vaid jääb üldisemate tasemete juurde, sh maastiku tasemel looduse mitmekesisuse hoidmine. Anname teada, et KEVADe koostamise järgmine etapp on avalikustamine ja avalik arutelu, mille raames on veel võimalik tähelepanekuid ja ettepanekuid esitada KSH programmi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Pirso Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Teadmiseks: [email protected]; [email protected] Krista Tõnisson, 626 0727 [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel