Ando Leppiman Teie 11.01.2022 nr 1.10-17/2021/7541-2
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 21.02.2022 nr 1-14/21/6171-20
Tagasiside keskkonnavaldkonna arengukava 2030
keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude
oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi
kohta esitatud ettepanekutele
Austatud härra Lepimann
Esitasite Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) keskkonnavaldkonna arengukava (edaspidi
KEVAD) keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) programmi avalikustamise raames ettepanekuid KSH programmi
kohta. Täname tehtud ettepanekute eest. Alljärgnevalt on vastused Majandus- ja
Kommunikatsioonimisteeriumi ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepankutele.
Vastame koostöös KEVADe KSH programmi juhteksperdi ja eksperdirühmaga Teile
alljärgnevalt.
1. Esitatud dokument koosneb peaasjalikult keskkonnavaldkonna hetkeolukorra ning teiste
arengukavadega seoste kirjeldusest. Tegemist on suhteliselt üldise taseme kirjeldusega, kuid
sisulise koostamise metoodika jääb ebaselgeks. St, et esitatud dokumentide tekstis esineb
hulganisti väiteid, mis ei ole seotud viidete või loogilise argumentatsiooniga ning mille puhul tekib
mulje, et tegemist on koostaja arvamusega. Kogu dokumenti tuleb seega läbivalt täiendada nii
viidete kui ka argumentatsiooniga. Juhime ka tähelepanu, et järgnevad detailsemad ettepanekud
ei hõlma kogu täiendamisvajadust.
Täname kommentaari eest, kommentaar on teadmiseks edastatud programmi koostanud
töörühmale ning programmi koostajad on teinud kommentaari arvestades programmi täiendusi.
2. Kogu programmi sisuline eesmärk vajab selgemat väljatoomist ning fokusseerimist
planeerimisprotsessi formaalsete nõuete täitmiselt selgele tulemile, milleni programmiga sisuliselt
saavutada soovitakse. Programmist ei selgu isegi see, kas mõju hakatakse hindama arengukavas
nõutud üldeesmärkidele, alaeesmärkidele või kõigile poliitikainstrumentidele?
Mõjude hindamise eesmärk ja vajalik tulem, mida mõjude hindamisega saavutada soovitakse, on
programmis välja toodud. Kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt teada KEVADe enda sisu ja
detailsus, siis ei saa ka mõjude hindamise struktuuri, tulemust täpsemalt ette kirjutada (lisaks ei
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
ole programmi ülesanne tulevase mõjude hindamise tulemust ja struktuuri ette kirjutada). Mõjusid
hinnatakse KEVADe kui terviku osas – st asjakohases mahus ja detailsuses tuleb arvestada nii
üldeesmärkide, alameesmärkide kui ka poliitikainstrumentidega, see aga ei tähenda, et mõjude
kirjeldus peaks olema ilmtingimata nende järgi struktureeritud. Hetkel pakutud metoodikas on
mõjude hindamine struktureeritud mõjuvaldkondade järgi (kontrollküsimustik).
3. Palume tegevussuunda "ruumiandmete tagamine" sõnastada täpsemalt "looduskeskkonna
ruumiandmete tagamine". Seda on vaja selguse huvides, sest ehitatud keskkonna ruumiandmete
strateegia sõnastatakse kvaliteetse elukeskkonna arengukavas.
Ettepanekuga ei ole arvestatud, kuna ruumiandmete hulgas, mida KeM haldusalas (Maa-ametis)
kaardistamise andmehõive ja teenuste kaudu üleriigiliselt kasutamiseks tagatakse, sh
ehitisregistrile, on ka ehitiste ruumiandmed nii 2D kui ka 3D vormingus. Ehitised on terviklikult
looduses olemas ja ehitiste väliskuju ruumiandmeid ei saa olemuslikel põhjustel lahutada
looduskeskkonna ruumiandmetest ega seonduvatest teenustest.
4. Juhime tähelepanu, et avaandmete ja andmete taaskasutajate vaade on oluline sisse tuua kõigis
suundades, kaardistades võimalikud kasutusjuhud, andmete kasutajad ja piirangud (andmete eest
tasu küsimine) ning võimalused (avaandmed, sünteetilised andmed, nõusolekuteenus) andmete
taaskasutamiseks.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 järgmise lause: „Ruumiandmete avaliku
kättesaadavuse vajadus puudutab KEVADe teemasid läbivalt, mitte üksnes eraldiseisvalt
ruumiandmete tegevussuunda.“
5. Sisuliselt ei ole välja toodud uute tehnoloogiate mõju, piiranguid ja rakendamisvõimalusi
(näiteks tehisintellekt eh krattide rakendamine). Meie soovitus on KEVADe raames laiemalt
arvestada uudsete tehnoloogiate ning nende rakendamisega.
Nii KEVADe kui ka mõjude hindamise raames arvestatakse võimalike uute tehnoloogiatega. Teie
kommentaarist tulenevalt täpsustasime kohati ka programmi teksti. Näiteks peatükki 4.2 lisasime
järgnevad laused: „Kindlasti on seda jätkuvalt toetamas uute tehnoloogiate kiirem ja laialdasem
turuküpsus ning ka täiesti uued läbimurdetehnoloogiad (nt vesinikuenergeetika) kui ka järjest
nutikamad süsteemid (asjade internet, tehisintellekt, nutikad energiavõrgud). Teisalt pole sel
kümnendil näha Eestisse tulemas uut energia-kliimainvesteeringut (nt süsinikusalvestusse). Ka
näiteks Paldiski energiasalv ei valmi projektiplaani hilinemise tõttu 2030. aastaks.“
Samas märgime ka, et uute tehnoloogiatega arvestatakse läbivalt (mitte eraldi teemana).
Tehnoloogiad on vahend sisuliste eesmärkide saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.
Näiteks on peatükis 4.16 varasemalt välja toodud, et ilmavaatluste osas toimus põhjalik
tehnoloogiline uuendus, üleminek käsitsi vaatlustelt automaatjaamadele järk-järgult viimase 20
aasta jooksul ja on jooksul ja on tänaseks lõpule viidud. Uuenduseks võib lugeda ka
päikesekiirguse vaatluste lisamist hiljutistel aastatel (peatükis juba käsitletud), millest oleks küll
vaja rohkem avalikkust teavitada. Ka ilmaprognoosi tehnilisi uuendusi (HARMONIE, ECMWF
mudeli väljundi kasutamine) on juba vastavas peatükis käsitletud. Välisõhu kvaliteedi valdkonnas
on kavas aastaks 2024 lisada Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Airviro platvormile koostöös
Soome Ilmateenistusega mudel SILAM, mis annab reaalaja õhukvaliteedi prognoosi Eesti alas.
6. Programmi 3. peatükis tuleb selgitada, kuidas on hinnatud, et KEVADes kavandatuga ei kaasne
piiriülest mõju, kuigi KEVADes nimetatud valdkondades võib tuua mitu näidet, kus tegemist on
EL-ülese või isegi globaalse teemaga. Näiteks ei muutu kliima vaid Eestis ehk ka kliimapoliitika
ja ringmajandus on globaalsed küsimused, samuti planetary boundaries ei ole ainult Eesti
territooriumiga piiratud. Ei selgu, kuidas kogu üle-Euroopalise elurikkuse kaitseks moodustatud
rohevõrgustikku võivad siin tehtud otsused mõjutada (või miks ei mõjuta) ehk– kas seda ja muid
aspekte ning kuidas on piiriülese mõju puudumise hindamisel arvestatud? Lisaks juhime
tähelepanu, et üheks oluliseks valdkonnaks, mille mõju tuleks hinnata, on andmete taaskasutus, sh
avaandmete avalikustamine ja kasutamine. Avaandmete puhul on tihti, ja ka kasvavalt, kasutajad
ka väljaspoolt Eestit. Antud suunda peegeldab ka erinevate keskkonna valdkonda puudutavate
andmete kategooriate määratlemine väärtuslike andmestikena. Seetõttu on KEVADe raames
oluline arvestata mõjuga laiemalt kui ainult Eesti siseselt ning analüüsida mõju ka piiriüleselt.
Piiriülene vaade on ka Eesti Digiühiskonna arengukavas, seega on oluline mitte kitsendada
valdkondade ja tegevuste üleselt. Leiame, et strateegilises planeerimisdokumendis peaks
piiriülene tasand olema kaetud muuhulgas selleks, et olla selgeks indikatsiooniks meie
keskkonnaalastest huvidest näiteks kliimapoliitika rahvusvahelistes aruteludes. Ka edukus
ringmajanduse eesmärkide saavutamisel on tihedalt seotud globaalsete tarneahelate ja
rahvusvahelise kaubandusega.
Arvestame kommentaaridega ja täpsustame programmi sõnastust. Mõju hindamine hõlmab ka
hinnanguid piiriülese mõju osas. Peatükis 3 viidatud lausega on mõeldud, et eeldatavalt ei kaasne
KEVADega olulist piiriülest mõju, mis tingiks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise
(sh naaberriikide kaasamise) vajaduse KeHJS § 46. mõistes. Piiriülene mõju on ohjatud
rahvusvahelistest strateegilistest dokumentidest ja kokkulepetest riiklikul tasandil kinni
pidamisega. Lisasime vastavad selgitused programmi teksti.
7. Programmi 3. peatükis ei selgu, mille alusel väidetakse, et Natura aladele on positiivne mõju,
kui nt lisas 2 on mõju looduskeskkonnale hinnatud oluliseks, kuid seejuures pole täpsustatud,
millel on mis keskkonnaelemendile oluline negatiivne või positiivne mõju.
KEVADe üks teema on looduse mitmekesisuse kaitse, milles lähtume eeldusest, et vähemalt sellel
osal on Naturale positiivne mõju. Teiste osade võimalik mõju tuleb välja selgitada KSH raames.
Programmis on välja toodud, et viiakse läbi asjakohases täpsusastmes Natura hindamine.
8. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Transpordi ja teiste valdkondade
elektrifitseerimine (va raudteetransport) võib lükkuda järgmisesse kümnendisse.” Ei ole selge,
millist kümnendit siin mõeldakse. Juhime tähelepanu, et prognoosides, sh EKUK prognoosides
(mis on ametlikuks aluseks KHG heitkoguste prognoosimisel), lähtutakse eeldusest, et
maanteetranspordis toimub Eestis märkimisväärne elektrifitseerimine aastatel 2022-2030. Sh, et
Eestis on kümnendi lõpuks kasutusel umbes 50 000 elektriautot.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kümnendi info (aastad 2031–2040) nimetatud lause lõppu
peatükis 4.2. Mainime, et ametlike prognooside eeldused tõenäoliselt ei kehti Eesti eratarbimises
ja heaolu suundumustes. 2020. aastal osteti vaid 323 elektriautot, 2021. aastal vaid mõni üksik
protsent ostetud autodest. EL on elektriautopargi suhtarvult üks viimasemaid. Kui uued autod on
ka üldiselt EL suhteliselt suurema heitega, pole automaksu, on raske nendes (fossiilkütusega)
autostumise asjaoludes oodata murrangut elektriautodele kuni 2030. aastani. Senine tehnoloogiline
progress, nt tuuleparkide rajamises, biometaani kasutuses, autopargi elektrifitseerimises, on olnud
aeglasem varasematest ametlikest prognoosidest. Sel põhjusel ka kirjutame, et on võimalik
elektrifitseerumise lükkumine järgmisesse kümnendisse.
9. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "[…] vesinikuenergeetika tulek
sisaldab hulgaliselt majanduslikke ja tehnoloogilisi takistusi.“ Kui majanduslikud takistused
tunduvad pigem tõenäolised (tehnoloogia kallis hind, elektrihind kui sisend vesinikule, madalam
kasutegur võrreldes elektriga), siis tehnoloogilised takistused vajaksid täpsemat selgitust. Näiteks
elektrolüüsimine on juba suhteliselt paigas tehnoloogia, samuti fuel-cell tehnoloogia.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.2 järgneva selgituse: „Seda eelkõige täielikult
puuduva vesinikutaristu tõttu, aga ka selle sobimatusest Eesti hõredasse hajaasustusse.“ Eeskätt
on tehnoloogiline küsimus vesinikutaristus (torustik, terminalid, mahutid, tanklad jm rajatised,
tsisternautod), mida pole täna üldse olemas. EL on koostanud vesinikutaristu kava 2040, kuid nagu
plaan ütleb: laialdased investeeringud algavad 2030ndatel (või osalt järgmisel seitseaastakul).
2030. aastaks valmib Eestis mõni lokaalne katsetuslik pilootprojekt, 2-3 vesinikutanklat
olulisematesse paikadesse (Tallinn, Pärnu, Ikla). Eesti vesinikuenergeetika piiravaks teguriks
(hind, tehnoloogia) on hõreasustus, mis jätab vesiniku osakaalu energiabilansis ka masskasutuse
saabumisel alla 30%. Akadeemiku E. Lusti hinnangul tuleb hind alla konkurentsivõimelisele
tasemele masskasutuseks alles 10–15. aasta pärast.
10. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: "Laiemaks teemaks on heaolu kasvus
energia lõpptarbimise suurenemine, mis sisaldab nii suurenevat elamufondi kui autostumist.“.
Juhime tähelepanu, et energiakulu puudutav ei pruugi olla üheselt seotud autostumise kasvuga,
sest samaaegselt autostumisega muutub sõidukipark ka järkjärgult efektiivsemaks, sh on näiteks
elektriauto märkimisväärselt energiatõhusam kui sisepõlemismootoriga auto. Samas, kui
käesoleval kümnendil on olulisel kohal endiselt biometaan ja ka taastuvad vedelkütused, siis nende
energiakulu on pisut suurem kui fossiilsetel vedelkütustel. See tähendab omakorda, et energiakulu
kasv ja CO2 emissioonide langus on koos võimalikud. Hoonefondi energiatarbimisel tuleb
arvestada kehtivaid liginullenergiahoone nõudeid uutele hoonetele, kasvavaid
rekonstrueerimismahte ning kasutuseta hoonete väljalangevust. Nende aspektide koosmõjul ei saa
väita, et hoonefondi arvelt energia lõpptarbimine kasvab.
Ettepanekuga ei ole arvestatud. Elamuarendus on olnud massiline. See jätkub heaolu kasvus.
Elamufond kasvab ning keskmise eluruumi suurus leibkonna kohta on jätkuvalt kasvamas. Näiteks
veerand suurtartlastest elab uutes kodudes, kus uus elustandard on varasemast energiamahukam.
Lammutamine ja väljalangemine elamufondi ja energiabilanssi olulisel määral ei mõjuta.
Eeslinnastumine jätkub, kus lisanduvad taristulised energiakulud. Lisaks toob eeslinnastumine
omakorda kaasa kasvava transpordienergia kulu. Olulist rolli mängib transpordienergias Eesti
hajaasustus ja järjest kaugem tööränne. Eesti uute autode heide püsib endiselt kõrgel 130 g/km,
mis on näiteks 30% kõrgem Soome keskmisest. 2021 müüdi 23000 uut autot u 66000 tonni CO2/a.
11. Programmi punktis 4.2 leheküljel 12 on sõnastatud lause: „KEVAD hindamine hõlmab
kliimameetmete sotsiaalmajanduslikke mõjusid.“
Täname tähelepanu juhtimast. Täpsustasime lause sõnastust: „Käesolev KEVADe mõjude
hindamine hõlmab ka kliimameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.“
12. Programmi punktis 4.2 leheküljel 11 ja 12 on välja toodud põhimõtted, mida Eesti peab
ringmajanduse osas oluliseks. Samas ei selgu, milline on hetkeolukord, kas see vastab nendele
põhimõtetele või tuleb midagi muuta ning seega ei ole võimalik ka hinnata nende muutuste mõju.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime kirjeldavad lõigud peatüki 4.3 lõppu.
13. Programm vajab täiendamist ka tulevikupotentsiaaliga maavarade loetelu osas. Seega palume
punkti 4.5 viimase lõigu lõppu leheküljel 19 lisada lause: „Lisaks eelpooltoodud maavaradele on
võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased muldmetallid ja
metallitoore.“
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatüki 4.5 lõppu lause: „Lisaks eelpool toodud
maavaradele on võimalik tulevikupotentsiaal ka nn tulevikumaavaradel nagu haruldased
muldmetallid ja metallitoore.“
14. Teeme ettepaneku täiendada programmi leheküljel 28 lauset „Teemakaartidena pakub Maa-
amet geoloogilist informatsiooni, ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni,
keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni
ja palju muud.“ Selliselt, et „geoloogilist informatsiooni“ asendada sõnadega „maardlate
andmestikku“.
Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Kuna Maa-amet pakub lisaks maardlate andmestikule ka
muud geoloogilist informatsiooni, täiendasime peatükis 4.12 kõnealust lauset järgnevalt:
„Teemakaartidena pakub Maa-amet geoloogilist informatsiooni (sh maardlate andmestikku),
ajaloolisi kaarte, mullastiku informatsiooni, keskkonnakaitseliste ja tehnoobjektide kitsenduste
informatsiooni, katastriüksuste informatsiooni ja palju muud.“
15. Programmi leheküljel 28 - ruumiandmete puhul tasub kaalumist nende koondamine ühtsesse
juurdepääsupunkti. Taoline korrastamine võiks vähendada ametkondlikku dubleerimist ning oleks
kasutajasõbralikum ja võiks pakkuda paremaid võimalusi andmete väärindamiseks.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime peatükki 4.12 lõigu, mis selgitab vajadust koondada kõik
ruumiandmed ühte punkti ja osutab INSPIRE direktiivile, mis seda mõtet toetab.
16. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 sünergiavõimalusi näitlikustava lause:
„Näiteks kogub veeseireandmeid ka Terviseamet, põllumajandustegevuse andmeid aga
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (vt PRIA Veebikaart)“ lõppu järgmine
sõnastus: „, geoloogilist informatsiooni (geoloogiline kaart, radooniandmestik, seismoloogiline
andmestik, geoloogiliste aruannete andmestik jms) pakub Eesti Geoloogiateenistus“.
Ettepanekuga ei ole arvestatud. Dubleerivaid tegevusi Eesti Geoloogiateenistuse ja KeM haldusala
vahel ei ole ja geoloogia valdkonna tegevused on läbi kaalutud, optimaalselt jaotatud ja kokku
lepitud. Eesti Geoloogiateenistuse loomisel lepiti kokku, et Eesti Geoloogiateenistuse ülesanne on
kaardiandmeid juurde toota ja geoloogilise kaardi avalikkusele visualiseerimise ülesanne jääb
Maa-ametile, kuivõrd geoloogilise kaardi andmeid on kasutajatel vajadus kasutada lihtsalt ja
ühtselt koos muu maainfoga ja koos muu geoloogilise andmestikuga Maa-ameti teenustes, mitte
otsida geoloogilisi ruumiandmeid eraldi kusagilt mujalt.
17. Teeme ettepaneku lisada programmi leheküljel 29 punkti 4.12 lõppu lähtekohad, millest
andmebaaside koondamisel tuleks arvestada. Need võtavad kokku järgmised lõigud:
„Andmebaaside koondamisel tuleb arvestada:
1) mõistlike ja efektiivsete töövoogudega. Mõnel juhul on valdkonna sees mõistlik tänased töövood
ringi teha, et vältida mitme asutuse vahel tehtavaid kooskõlastusi (näiteks geoloogiliste lubade
osas võiks kooskõlastuse algusest lõpuni teostada Keskkonnaamet, KeM haldusalasisene loa
liigutamine erinevate asutuste vahel ja selleks teenuste arendamine on kuluallikas, mida saaks
vältida);
2) andmebaasi optimaalse suurusega. On mõistlik teatud keskkonna teemad hoida ühes, teised
teises baasis ning tagada andmete mugav liikumine läbi teenuste. Lõpptarbijale on võimalik
andmed mugavalt kättesaadavaks teha ka juhul, kui need pärinevad erinevatest andmebaasidest,
aga pakutakse kliendile läbi ühe pöördumispunkti/teenuse.“
Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Töövoogude jaotust ei ole mõistlik täpselt dikteerida. See
tuleb lahendada juhtumipõhiselt vastavalt asutuste kompetentsile ja funktsioonile. Andmebaaside
jaotamine teemade või alamteemade vahel on mõistlik. Lisasime peatüki 4.12 lõppu vastava
selgituse.
18. Programmi punkti 5.6. tuleb täiendada viitega Eesti teadus- ka arendustegevuse, innovatsiooni
ning ettevõtluse arengukavale 2021-2035. Kuigi programmi leheküljel 36 TAIE-le seoses Haridus-
ja Teadusministeeriumiga (HTM), siiski juhime tähelepanu, et nimetatud arengukava mitte ainult
ei koostatud HTM ja MKM koostöös, vaid ka juhtimise, elluviimise ja tulemusaruandluse eest
vastutavad võrdsetel alustel HTM ja MKM ning teised ministeeriumid oma valdkonna piires.
Näiteks TAIE teadmussiirde valdkonna kohalike ressursside väärindamine (puit, toit, maavarad
ja teisene toore/ringmajandus), millega tegeleb MKM, hõlmab kõiki KEVADe (elurikkus,
kliimapoliitika, ringmajandus) valdkondi.
Ettepanekuga on arvestatud. Lisasime viite peatükki 5.6 ning täpsustasime, et nimetatud
arengukava on lisaks koostamisele ka peamiselt HTMi ja MKMi vastutada.
19. Palume täiendada programmi punktis 5.6 ehituse programmi viidet strateegiliste
dokumentidega "Ehituse pikk vaade 2035" (rohkem info viitelt1) ja "Hoonete rekonstrueerimise
pikaajaline strateegia"2. Mainida tuleks selle viite juures ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri
arendamist ning kvaliteetse elukeskkonna arengukava väljatöötamist.
Ettepanekuga on osaliselt arvestatud. Peatükis 5.6 ehituse programmi punktis tõime välja
dokumendid “Ehituse pikk vaade 2035” ja "Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia".
Tutvustava ülevaate täiendamisel mainisime muuhulgas ka e-ehituse platvormi ja ehitisregistri
arendamist. Elukeskkonna arengukava on programmis väljatoomiseks täna veel liiga algsel
tasemel (programm koostatakse hetkeolukorra põhjal) ning seetõttu seda ei lisatud.
20. Programmi punktis 5.6 LK 42 muuta lause „Maanteetranspordis on kavas kehtestada
teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel.“
vastavaks Transpordi ja liikuvuse arengukava (TLAK) 2021-2035 sõnastusega järgmiselt:
„Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud
saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel. Lähtutakse põhimõttest
„Kasutaja maksab“ ning koostöös Rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist
nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel.“ See tähendab, et TLAK 2021-
20353 küll näeb ette vajadust transpordimaksude teemaliseks reformiks, kuid ei näe ette
konkreetseid maksumuudatusi. Lisaks juhime tähelepanu, et link viitab arengukava vanemale
versioonile, viimasele versioonile viitab link:
https://mkm.ee/sites/default/files/3._tlak_18.10.2021.pdf.
Ettepanekuga on arvestatud. Muutsime lause vastavalt ettepanekule ja uuendasime viidet.
21. Leiame, et oluliselt tuleb täiendada (selgitavate koondtabelite, jooniste jm graafikaga)
programmi 6. peatükki ja lisa 2. Programmi 6. peatükis on kasutatud olulise keskkonnamõju
hindamiseks Vabariigi Valitsuse reglemendi4 §-s 5 nõutud mõjude hindamiseks välja töötatud
kontrollküsimustikku5. Samas ei ole 6. peatükis ega lisas 2 välja toodud, vähemalt mitte selgelt
esitletuna/loeteluna eeldatavaid olulisi keskkonnamõjusid – st milliste eesmärkide ja
poliitikainstrumentide puhul võib KEVAD rakendamisega kaasneda eeldatavalt oluline negatiivne
mõju (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)6
kohaselt loetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara) ja positiivne mõju, mida täpsemalt hinnatakse KSH aruandes.
Hetkel on lisas 2 hinnatud väga üldiselt KEVAD mõju oluliseks looduskeskkonnale (read 2-7),
elukeskkonnale (read 10, 12-16), leibkondadele (read 17-19), ettevõtlust (read 20-21, 23-30),
regionaalpoliitikat (read 44, 45, 47, 48, 50, 51), avaliku sektori rahastamist (rida 66), välissuhteid
(rida 77, 80), tervishoiukorraldust ja tervist (read 81, 82), tööturgu (read 88-93), töösuhet (read
98-99), sugudevahelisi suhteid (read 112-114, 116, 117), riskirühmi (rida 123), ühiskondlikku elu
(rida 125), haridussüsteemi ja kultuuri (read 129-130). Arusaadavuse huvides tuleks olulised
negatiivsed ja olulised positiivsed mõjud eristada süstematiseerituna 3 valdkonna (elurikkus,
kliima, ringmajandus) tegevussuundade kaupa vastavalt KeHJS § 36 lõige 2 p 4. Lisa 2 täidab
võib-olla mõjude hindamise eesmärki, kuid ei anna ülevaadet antud punkti täitmiseks. Üldistused
lisavad arusaadavust. Seejuures võiks appi võtta valdkonniti toodud probleemistiku ülevaate 4.
peatükis ehk milliseid probleeme valdkonniti (näiteks põlevkiviga seotud kasvuhoonegaaside
heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja millised jäävad lahendama
ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga.
Teie poolt viidatud KeHJS § 36 lõige 2 p 4 näeb ette, et programm peab selgitama strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, sh täpsustab
mõjuvaldkondi, -teemasid, millele olulist keskkonnamõju tuleb hinnata. Seda on programmi lisas
2 ka tehtud. Viidatud seaduse punkt ei ütle, et olulise mõju peaks välja tooma hinnatava
strateegilise dokumendi struktuuri (valdkondade või tegevussuundade) kaupa, ka ei ole see
sisuliselt vajalik. Mõjusid kirjeldatakse mõjuvaldkondade kaupa ja hinnatakse KEVADE mõju
tervikuna (võttes arvesse sh koosmõju, omavahelisi seoseid).
Ka ei ole eeldatavalt oluliste mõjude täiendav eristamine (või liigitamine pakutud 3 tegevussuuna
kaupa) käesolevas etapis otstarbekas, see ei aita kuidagi kaasa selguse loomisele, sest teemasid on
peale nende kolme veel ning sedasi loodaks juba mitmekihilisele liigendatusele (ülevaade
olemasolevast olukorrast KEVAD teemade kaupa, ülevaade seotud strateegilistest dokumentidest,
hinnang vastavalt Riigikantselei mõjude hindamise juhisele) veel ühe kiht.
Lisaks tuleb tähele panna, et kuna praeguses etapis ei ole veel täpselt teada KEVADe enda sisu, ei
ole võimalik anda ka lõplikke mõju olulisuse hinnanguid (hinnangud muutuks spekulatiivseks).
Seetõttu on programmi peatükis ka öeldud, et “Mõjude hindamise aruande etapis tuleb kõik
hinnangud (kontrollküsimustik) uuesti üle hinnata, vastavalt KEVADe tegelikule valmivale
sisule.”
22. Lisaväärtust annaks oluliste mõjude eristamine negatiivseteks ja positiivseteks ning jaotamine
vähemalt 4. peatükis toodud KEVADe struktuuri järgivate valdkondade tegevussuundade kaupa.
Selguse ja läbipaistvuse huvides on oluline aru saada, milliseid probleeme valdkonniti (nt
põlevkiviga seotud KHG heide) arengukava poliitikainstrumendid eeldatavalt lahendavad ja
millised jäävad lahendamata ehk jätkuvalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga.
Vastavalt mõjude hindamise metoodikale on eeldatavad mõjud hetkel prognoositud mõjuteemade
kaupa, mitte KEVADe struktuuri järgi. Eeldatavalt oluliste mõjude täiendavat grupeerimist ei saa
pidada käesolevas etapis otstarbekaks (arvestades ka, et KEVADe sisu ja mõjuhinnangud ei ole
hetkel kaugeltki lõplikud). Pigem võib mõjude kirjeldamine peatükis 4 toodud valdkondade kaupa
(sisuliselt täita kontrollküsimustik iga peatüki kohta eraldi) mõju hinnangut killustada. Näiteks iga
peatükis 4 toodud valdkond võib anda väikese ja üksikuna võttes mitteolulise panuse mingile
mõjule (nt regionaalareng, majandus). Kõik valdkonnad koos (ehk terve KEVAD) aga võivad anda
märkimisväärse ja hindamist vajava mõju. Peatükis 4 toodud valdkondade kaupa mõjude
kirjeldamine ei anna metoodiliselt midagi juurde kuid võib tervikpilti moonutada. Olemasolevate
probleemide lahendamist hinnatakse mõju hindamise käigus. Nagu programmi peatükis 7 öeldud,
tuleb mõjude hindamise käigus välja tuua “kui KEVADes ettenähtud tegevused eeldatavalt ei aita
lahendada teadaolevat olemasolevat probleemi või liikuda KEVADe eesmärkide suunas.”
23. Programmi 7. peatükis tuuakse välja, et KEVADes planeeritav mõjutab erineval määral ka
teisi tulemusvaldkondi. Teeme ettepaneku täiendada programmi 7. peatükki metoodika
kirjeldusega, kas ja kuidas võetakse arvesse erinevates tulemusvaldkondades koostatud riiklike
strateegiate mõjuhinnanguid, sh strateegilise mõju hinnanguid, kui neid peaks olema koostatud.
Erinevate valdkondade arengukavad peavad koos panustama nii Eesti 2035 strateegiasse kui ka
olema sidusad omavahel. Seetõttu kaasataksegi erinevate arengukavade koostamisse erinevad
asjassepuutuvate valdkondade riigiasutused.
Nagu peatükis 7 kirjeldatud, on mõjude hindamise üheks eesmärgiks tagada vastavus teiste sama
ja kõrgema taseme strateegilistele dokumentidele ja ekspertrühm juhib hindamise käigus
tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb vajadusel
ettepanekuid KEVADe tõhustamiseks. Milliste teiste strateegiliste dokumentidega, mil määral ja
mil viisil KEVADel puutumus tekib, täpsustub lõplikult hindamise käigus, kui valminud ka
KEVADe enda sisu.
24. Teeme ettepaneku täpsustada programmi 7. peatükki ning tuua selgelt välja, kuidas
eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamisel kavandatakse olulise negatiivse
keskkonnamõju ennetamise ja leevendamise meetmete välja töötamist. Samuti ei selgu, kas läbivalt
hinnatakse sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mida on kindlasti teha vaja. Näiteks on hetkeolukorda
kirjeldavas peatükis kliimapoliitika valdkonna kohta eraldi välja toodud sotsiaal-majanduslike
mõjude hindamine. Samas ei selgu ei 3. peatükis (mõjude hindamise ulatus) ega ka 7. peatükis,
milliseid mõjusid ja kuidas täpsemalt hinnata on kavas, v.a. viide mõjude hindamise metoodikale.
Eesmärkide ja poliitikainstrumentide välja töötamine toimub KEVADe koostamise (mitte mõjude
hindamise) raames, mõjude hindamise käigus saab vajadusel teha ettepanekud leevendamiseks.
Leevendavate meetmete vajadus ja täpsem kavandamine selgub mõju hindamise ja KEVADe
koostamise käigus.
Sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine on osa mõjude hindamisest. See, milliseid sotsiaal-
majanduslikke mõjusid hinnatakse, on detailselt loetletud hindamisküsimustena programmi lisas
2, sh nt mõjuvaldkondade “Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud” ja “Mõju
majandusele” all.
25. Programmi leheküljel 49 on öeldud, et täiendavaid eriuuringuid ei ole vaja. Samas on lisas 2
enamuses mõjusid oluliseks hinnatud. Kuidas on jõutud selleni, et eriuuringuid ei ole vaja?
Täpsustasime programmi sõnastust järgmiselt: „Arvestades KEVADe ja mõjude hindamise
strateegilist tasandit, ei ole täiendavate eriuuringute vajadust mõjude hindamise käigus programmi
koostamise ajal vajalikuks peetud ega käesoleva strateegilise hindamise käigus planeeritud.
Vajadusel võib täiendavaid eriuuringuid arengute suunamiseks soovitada mõjude hindamise
tulemusena.“
26. Samal programmi leheküljel 49 on lisaks öeldud, et Natura hindamine tehakse, kuigi 3.
peatükis on hinnatud KEVADe mõju Natura 2000 kaitsealade võrgustikule positiivseks. Seega on
vajalik täpsustada, milliste valdkondade milliste tegevuste positiivset mõju Natura aladele
täiendavalt hinnatakse ja miks.
Peatükis 3 on antud üldine hinnang, et looduskeskkonna kaitset planeeriva arengukavana on
KEVADel tervikuna eelduslikult positiivne mõju Natura aladele. Aga sellest olenemata tuleb
mõjude hindamise käigus siiski läbi viia Natura hindamine vastavalt Natura hindamise
metoodikale, mida on väljendatud peatükis 7. Seejuures tuleb hinnata kogu KEVADe (sh kõigi
asjakohaste valdkondade ja tegevuste) mõju.
27. Samuti juhime tähelepanu, et alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid peab selgitama,
kirjeldama ja hindama keskkonnamõju strateegilisel hindamisel (KeHJS § 40) ning alternatiivide
väljatöötamise kohustust ei ole arengu kava koostamisel (Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus
nr 1177). Leheküljel 49 toodud arengualternatiive peab just KSH ekspert hindama võimalike
muude lahenduste välja pakkumiseks.
Ei nõustu esitatud kommentaariga. KeHJSe mõte on (ja ka sõnastus vastab sellele), et KSHs tuleb
võrrelda ja käsitleda stsenaariumeid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel
käsitleti. KSH roll on teha ettepanekuid leevendavate meetmete osas (ning mööndusega võib ka
täiendava stsenaariumi välja pakkumist käsitleda leevendava meetmena), aga KSH ei saa ise
stsenaariumeid luua ja välja töötada, sel juhul koostaks KSH juba ise strateegilist
planeerimisdokumenti (mitte ei hindaks). Täpsustasime peatükis 7 sõnastust, et see ühesemalt
mõistetav oleks
28. Programmi peatükis 9 on kirjeldatud arengukava ja mõjuhindamise ajakava. Soovime teada,
kas ajakavas on arvestatud puhvriga, kus arengukava soovitakse pärast Riigikogus arutamist
täiendada ning sellest lähtuvalt selgub vajadus enne Vabariigi Valitsuses kinnitamist
mõjuhindamise täiendamiseks.
Programmis esitatud ajagraafik on indikatiivne ja koostatud vastavalt KeHJS nõuetele.
29. KeHJSe § 36 lg 2 p 8 ütleb, et keskkonnamõju strateegilise hindamise programm peab
sisaldama mh järgmist: andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning
programmi koostanud juhteksperdi nime, sealhulgas juhteksperdi käesoleva seaduse § 34 lõike 4
punkti 6 kohast allkirjastatud kinnitust, ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid
valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma kuuluv isik hindama. Ekspertrühma
ekspertide nimelise koosseisu kohta seisukoha võtmist tulenevalt programmi ja mõjuhindamise
erinevatest hangetest ei pea me hetkel vajalikuks, küll aga juhime tähelepanu, et programmis 5.2
ei selgu, millist mõju mingis valdkonnas ekspert hindama hakkab.
Programmis kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat
mõju. See, millist eeldatavat mõju (st mõju millele) milline ekspert on programmis hinnanud, on
esitatud tabelis 3.
30. Palume enne avaldamist programmi kirjastiil üle vaadata ning toimetada, et vältida
kantselliite.
Täname tähelepanu juhtimast. Programmi tekst vaadatakse üle keeletoimetaja poolt.
31. Rail Baltica raames ehitatavate ökoduktide lähiümbruses rohealade moodustamist vajava
küsimuse lahendamine, mis täna on lahendamata ning vajab riigipoolset käsitlust. Oluline on
saada sisend ja info, kuidas tagatakse ökoduktide ümber ala, mis soodustab ökodukte kasutamist
ning ei tekiks olukorda, kus ökodukte ehitatakse, kuid loomad ei kasuta seda. Rail Baltica
raudteetrassi keskkonnamõju hindamise aruannetes on eksperdid pakkunud välja
leevendusmeetmena järgmise: „Ökoduktide jt suurulukite läbipääsude toimimiseks on oluline, et
läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega oleks tagatud loomadele soodne ja
turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber 500 m raadiuses kehtestada
kaitsevöönd“. Kuid tänane õigusruum ei käsitle, kes ja kuidas seda tingimust täitma peab, samas
ei tohiks tekkida olukorda, kus ökoduktide ümber tehakse lageraiet. Teeme ettepaneku käsitleda
eelnimetatud teemat Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 (KEVAD) KSH-s.
Kui KEVAD vastavat teemat käsitleb, on sellega seoses asjakohane ka mõjude hindamise käigus
mõjusid hinnata. Aga tõenäoliselt ei ole ettepanekuga võimalik arvestada tulenevalt KEVADe
strateegilisest tasandist. KEVAD ei käsitle nii detailset taset (ega oma vastavat ruumilist väljundit),
vaid jääb üldisemate tasemete juurde, sh maastiku tasemel looduse mitmekesisuse hoidmine.
Anname teada, et KEVADe koostamise järgmine etapp on avalikustamine ja avalik arutelu, mille
raames on veel võimalik tähelepanekuid ja ettepanekuid esitada KSH programmi kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Pirso
Eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja
asekantsleri ülesannetes
Teadmiseks:
[email protected];
[email protected]
Krista Tõnisson, 626 0727
[email protected]