Teie 10.02.2022
BDO Eesti Meie 28.02.2022 nr 1.4-1/1605-2
[email protected]
Pöördumine rohelise
maksupoliitika rakendamise kohta
Austatud proua Korss
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole palvega saada teavet rohelise maksupoliitika
rakendamise kohta. Muuhulgas toote oma päringus välja loetelu maksudest, tasudest ja
trahvidest, mida käsitlete keskkonnasäästliku maksupoliitika meetmetena.
Juhime tähelepanu, et erinevates kontekstides nagu näiteks riikidevaheline võrdlusstatistika,
majandusanalüüs, seadusandlus jm. kasutatakse mõisteid „keskkonnatasud“ ja
„keskkonnamaksud“ erinevas tähenduses. Mõistame, et soovite saada võimalikult
laiaulatuslikku tagasisidet keskkonnasäästlike meetmetega seotud küsimustele, kuid hea
halduspraktika kohaselt selgitab iga ministeerium vaid oma haldusala strateegiliste
dokumentide ja regulatsioonide sisu. Seepärast ei kommenteeri Rahandusministeerium teie
poolt viidatud valdkondi ja teemasid, mis kuuluvad Keskkonnaministeeriumi või Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse (n CO2 vaba majanduse saavutamine;
sõidukipargi ökonoomsust mõjutavad meetmed; trahvid ja tasud liigse energiakasutuse eest;
prügilamaksud, jäätmekäitlustasud, plastpakendimaks). Sellist valdkonnaspetsiifilist
lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise
ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus.
Olulisemad ning pikaajalise vaatega strateegilised raamdokumendid, millest leiab vastused
küsimustele Eesti riigi kliimapoliitika suundade ning eesmärkide kohta on Riigikogu poolt
heaks kiidetud Strateegia „Eesti 2035“1, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“2 ja
„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“3. Esitate küsimuse, kas meie riigis on tehtud
mingeid samme, et loomulik poliitiline tsükkel ei lükkaks pikaajalist poliitikat selles
valdkonnas edasi, kus poliitilised ettepanekud võivad valijate seas esialgu ebapopulaarseks
osutuda. Viidatud kolm raamdokumenti on oma olemuselt valimistsükli-ülesed ning neid saab
1
https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid
2
https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad
3
https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
pidada konsensusel põhinevateks prioriteete seadvateks otsusteks, millest pikemas
perspektiivis lähtutakse. Samas peab jääma demokraatlikult valitud parlamendile
seadusandlike otsuste tegemise õigus, mis annab riigile võimaluse sotsiaalmajandusliku ja
ökoloogilise olukorra muutumisel vastavalt vajadusele reageerida ja varasemaid otsuseid
muuta.
Maksupoliitika kujundamisel toetub Rahandusministeerium põhimõtetele, mis on kokku
lepitud valdkondlikus arengukavas „Riigi rahanduse programm 2021-2024“4. Viidatud
dokumendi kohaselt lähtub maksupoliitika õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab
soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis.
Aastaid on maksupoliitika eesmärgiks olnud stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus
maksusüsteem. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteemi
enam stabiilsemana ja maksukoormuse optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse
riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane.
Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba
kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist.
Eelpool toodud lõigust leiate vastused küsimustele, mis on seotud teie kirjas, punktides 2 ja 3
välja toodud erandeid ja maksusoodustusi puudutavate meetmetega. Maksupoliitika on
ennekõike vahend riigi ülesannete täitmiseks vajalike tulude saamiseks. Inimeste
tarbimisharjumuste muutmiseks ei pruugi maksumäärade diferentseerimine ning soodustuste
kehtestamine olla esmane ja kõige mõjusam meetod. Soodustuste andmisel tõusetuvad
konkurentsieelise küsimused, lisaks on maksuerisuste administreerimine ja järelevalve
kulukas. Seepärast ei leia Eesti maksupoliitikast rikkalikku soodustuste paketti, pigem tuleb
tagada lai maksubaas.
CO2-heite vähendamise meetmetena saab välja tuua kaks Euroopa Liidu algatust, mille kohta
on Vabariigi Valitsus välja töötanud Eesti seisukohad ning mis on toetuse leidnud ka
Riigikogus. Viidatud algatused on:
1. Nõukogu direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia
maksustamise liidu raamistik.5
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav
süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.6
Energiamaksustamise direktiivi eelnõu juures tuleb tähele panna, et aktsiisi alammäärade
puhul ei võeta aluseks mitte CO2 heitkogust vaid energiaallikate energiasisaldust (GJ).
4
https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/ministeeriumi-tutvustus
5
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8a2673eb-a7c2-47a5-8912-
c85d3356e894/Riigikogu%20seisukoht%20n%C3%B5ukogu%20direktiivi,%20millega%20korraldatakse%20%C
3%BCmber%20energiatoodete%20ja%20elektrienergia%20maksustamise%20liidu%20raamistik,%20eeln%C3
%B5u%20kohta%20-%20COM(2021)%20563
6
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/857cf914-f50e-41aa-ad65-
f01aadb44bb5/Eesti%20seisukohad%20Euroopa%20Liidu%20piiril%20kohaldatava%20s%C3%BCsinikdioksiidi
%20kohandusmehhanismi%20eeln%C3%B5u%20kohta%20-%20COM(2021)%20564
2
Taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ning
kestliku transpordi ja liikuvuse arendamiseks on juba võetud, kui ka edasiseks kavandatud
hulgaliselt meetmeid Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Ajakohase teabe leiate Riigi
Tugiteenuste Keskuse veebilehelt ELi välisvahendite alajaotusest.7
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Keskkonnaministeerium
Eve-Ly Kübard 611 3065,
[email protected]
Mari Lahtmets 611 3520,
[email protected]
7
https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine
3