dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
1.15-5/2022/1576-1
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2022
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎1.4-11605-2 28.02.2022 Väljaminev kiri.asice580 KB

Sisu (failidest)

Teie 10.02.2022 BDO Eesti Meie 28.02.2022 nr 1.4-1/1605-2 [email protected] Pöördumine rohelise maksupoliitika rakendamise kohta Austatud proua Korss Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole palvega saada teavet rohelise maksupoliitika rakendamise kohta. Muuhulgas toote oma päringus välja loetelu maksudest, tasudest ja trahvidest, mida käsitlete keskkonnasäästliku maksupoliitika meetmetena. Juhime tähelepanu, et erinevates kontekstides nagu näiteks riikidevaheline võrdlusstatistika, majandusanalüüs, seadusandlus jm. kasutatakse mõisteid „keskkonnatasud“ ja „keskkonnamaksud“ erinevas tähenduses. Mõistame, et soovite saada võimalikult laiaulatuslikku tagasisidet keskkonnasäästlike meetmetega seotud küsimustele, kuid hea halduspraktika kohaselt selgitab iga ministeerium vaid oma haldusala strateegiliste dokumentide ja regulatsioonide sisu. Seepärast ei kommenteeri Rahandusministeerium teie poolt viidatud valdkondi ja teemasid, mis kuuluvad Keskkonnaministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse (n CO2 vaba majanduse saavutamine; sõidukipargi ökonoomsust mõjutavad meetmed; trahvid ja tasud liigse energiakasutuse eest; prügilamaksud, jäätmekäitlustasud, plastpakendimaks). Sellist valdkonnaspetsiifilist lähenemist toetab ka avaliku teabe seadus ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. Olulisemad ning pikaajalise vaatega strateegilised raamdokumendid, millest leiab vastused küsimustele Eesti riigi kliimapoliitika suundade ning eesmärkide kohta on Riigikogu poolt heaks kiidetud Strateegia „Eesti 2035“1, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“2 ja „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“3. Esitate küsimuse, kas meie riigis on tehtud mingeid samme, et loomulik poliitiline tsükkel ei lükkaks pikaajalist poliitikat selles valdkonnas edasi, kus poliitilised ettepanekud võivad valijate seas esialgu ebapopulaarseks osutuda. Viidatud kolm raamdokumenti on oma olemuselt valimistsükli-ülesed ning neid saab 1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 2 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad 3 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 pidada konsensusel põhinevateks prioriteete seadvateks otsusteks, millest pikemas perspektiivis lähtutakse. Samas peab jääma demokraatlikult valitud parlamendile seadusandlike otsuste tegemise õigus, mis annab riigile võimaluse sotsiaalmajandusliku ja ökoloogilise olukorra muutumisel vastavalt vajadusele reageerida ja varasemaid otsuseid muuta. Maksupoliitika kujundamisel toetub Rahandusministeerium põhimõtetele, mis on kokku lepitud valdkondlikus arengukavas „Riigi rahanduse programm 2021-2024“4. Viidatud dokumendi kohaselt lähtub maksupoliitika õiglase maksustamise põhimõttest ning tagab soodsa keskkonna majanduse arenguks ja konkurentsivõimelise maksusüsteemi regioonis. Aastaid on maksupoliitika eesmärgiks olnud stabiilne, fiskaalselt kestlik ja tõhus maksusüsteem. Soodsa majanduskeskkonna tagamiseks on vajalik hoida maksusüsteemi enam stabiilsemana ja maksukoormuse optimaalsena, arvestades seejuures Eesti kui sotsiaalse riigi kohustustega. Maksukoormuse jaotus peab olema majanduslikult mõistlik ja õiglane. Maksumäärade tõstmisele peaks eelistama maksusoodustuste piiramist ja viimasele juba kehtestatud maksude tõhusamat kokku kogumist. Eelpool toodud lõigust leiate vastused küsimustele, mis on seotud teie kirjas, punktides 2 ja 3 välja toodud erandeid ja maksusoodustusi puudutavate meetmetega. Maksupoliitika on ennekõike vahend riigi ülesannete täitmiseks vajalike tulude saamiseks. Inimeste tarbimisharjumuste muutmiseks ei pruugi maksumäärade diferentseerimine ning soodustuste kehtestamine olla esmane ja kõige mõjusam meetod. Soodustuste andmisel tõusetuvad konkurentsieelise küsimused, lisaks on maksuerisuste administreerimine ja järelevalve kulukas. Seepärast ei leia Eesti maksupoliitikast rikkalikku soodustuste paketti, pigem tuleb tagada lai maksubaas. CO2-heite vähendamise meetmetena saab välja tuua kaks Euroopa Liidu algatust, mille kohta on Vabariigi Valitsus välja töötanud Eesti seisukohad ning mis on toetuse leidnud ka Riigikogus. Viidatud algatused on: 1. Nõukogu direktiiv, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise liidu raamistik.5 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism.6 Energiamaksustamise direktiivi eelnõu juures tuleb tähele panna, et aktsiisi alammäärade puhul ei võeta aluseks mitte CO2 heitkogust vaid energiaallikate energiasisaldust (GJ). 4 https://www.fin.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/ministeeriumi-tutvustus 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8a2673eb-a7c2-47a5-8912- c85d3356e894/Riigikogu%20seisukoht%20n%C3%B5ukogu%20direktiivi,%20millega%20korraldatakse%20%C 3%BCmber%20energiatoodete%20ja%20elektrienergia%20maksustamise%20liidu%20raamistik,%20eeln%C3 %B5u%20kohta%20-%20COM(2021)%20563 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/857cf914-f50e-41aa-ad65- f01aadb44bb5/Eesti%20seisukohad%20Euroopa%20Liidu%20piiril%20kohaldatava%20s%C3%BCsinikdioksiidi %20kohandusmehhanismi%20eeln%C3%B5u%20kohta%20-%20COM(2021)%20564 2 Taastuvenergia tootmise ja tarbimise edendamiseks, energiatõhususe suurendamiseks ning kestliku transpordi ja liikuvuse arendamiseks on juba võetud, kui ka edasiseks kavandatud hulgaliselt meetmeid Euroopa Liidu struktuurivahendite toel. Ajakohase teabe leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt ELi välisvahendite alajaotusest.7 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks kantsler Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Eve-Ly Kübard 611 3065, [email protected] Mari Lahtmets 611 3520, [email protected] 7 https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine 3
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel