dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastuskiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
1.1-16/21-0015/7584-2
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Omanike Keskliit, Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-14/S Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-14/2022
Vastutaja
Marie-Ursula Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.1-1621-00157584-2 28.02.2022 Väljaminev kiri.asice230 KB

Sisu (failidest)

Heiki Hepner Teie 16.12.2021 nr 7-5.6/21-02825 Eesti Omanike Keskliit [email protected] Meie 28.02.2022 nr 1.1-16/21-0015/7584-2 Rävala pst 8 10143, Tallinn Vastuskiri Austatud Heiki Hepner Riigikantselei saatis Teie pöördumise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), kuna kirjas sisalduvad teemad kuuluvad MKM-i haldusalasse. Täname Teid ettepanekute eest seoses elektrienergia hinnatõusuga seondunud olukorra lahendamisega. Kahtlemata on energiakandjate hindade (sh elekter, aga ka maagaas) hüppeline hinnatõus kõiki Eesti tarbijaid negatiivselt mõjutanud ning oleme aktiivselt ka selle nimel töötanud, et neid mõjusid leevendada nii lühi- kui ka pikaajalises vaates. Selgitame, et universaalteenus on Eesti õiguses (elektrituruseadus, edaspidi ELTS) reguleeritud kui üldteenus ning tarbija, kes ei ole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, saab võrguettevõtja kaudu üldteenust tema elektrilepingu lõppemise kuupäevale järgnevast kuupäevast alates (ELTS § 761 lg 5). Üldteenuse korras müüdava elektrihind kujuneb elektrienergia tunnipõhiste koguste ning elektribörsil avaldatud tunnipõhiste elektrihindade omavahel kaalutud keskmise hinna alusel, millele lisatakse üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistlik ärikasum (ELTS § 763 lg 1). Kuigi on Euroopa Liidu liikmesriike, kes rakendavad veel (ajaloolistel põhjustel) reguleeritud hindu, kohustab kehtiv õigusraamistik selliseid meetmeid lõpetama ning neid rakendama vaid ajutiselt1. Samuti ei ole võimalik elektri tootjatele kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute kulusid kompenseerida, küll aga saab kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemist laekunud vahendeid kasutada tarbijatele hinnatõusu leevendamiseks ning seda on Vabariigi Valitsus läbi Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud meetme ka teinud2. Kuivõrd kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemi tulude kasutamisele on EL seadnud eraldi reeglid, on selle meetme praktikas rakendamiseks olnud vajalik taotluse esitamine. 1 Vt nt elektrituru direktiiv, artikkel 5 (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L0944) 2 https://www.rahandusministeerium.ee/et/energiakulude-huvitamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisaks eelnimetatud meetmele rakendatakse automaatselt rakenduvaid meetmeid nii võrgutasu hüvitamiseks kui ka elektri-, gaasi- ja kaugkütte hinnatõusu leevendamiseks3. Võimaliku lahendusena kõrgete elektribörsi hindade saavad tarbijad börsihinnaga elektripaketi asemel kasutada fikseeritud hinnaga elektripakette. Fikseeritud hinnaga elektripaketid on küll ajalooliselt olnud mõnevõrra kallimad, kui börsihinnaga elektripaketid, kuid samas tagavad meelerahu ja võrreldes teistega madalamad kulud võimalike kõrgemate elektri börsihindade korral. Selleks, et selliseid pikaajalisi fikseeritud hinnaga lepinguid saaks tarbijate jaoks soodsamaks muuta, oleme MKM-i poolt teinud ettepaneku vastavaid õigusakte muuta. Seda muudatust sisaldav eelnõu4 on Riigikogus läbinud III lugemise ning muudatus jõustub peagi ning elektrimüüjad saavad muudatuse jõustumise järgselt pakkuda tarbijatele pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektripakette senisest parematel tingimustel. Kahtlemata on oluline ka elektri tootmise edendamine Eestis. Selleks on vaja nii sobivat investeerimiskeskkonda kui ka liitumisvõimsusi. Oleme kõigi nende aspektidega aktiivselt töötamas ning on väga hea meel näha, et meie tegevussuunad Eesti Omanike Keskliidu ettepanekutega suures osas ühtivad. Näiteks kuulutasime 2021 aasta lõpus välja Eesti seni suurima taastuvelektri vähempakkumise (450 GWh), millele järgneb 2023. aasta vähempakkumine 650 GWh mahus. Selleks, et elektrivõrgus oleks rohkem liitumisvõimsusi, oleme aidanud elektrivõrgu tugevdamiseks kaasata EL kaasrahastust5. Lisaks on Elektrilevi jaotusvõrgus kuni 15 kW tootmisseadmete liitumise korral suur osa kuludest sotsialiseeritud (st tasutakse läbi teiste võrguteenuse kasutajate). Samas, paratamatult, kui olemasoleva võrgu ressurss on suure huvi tõttu praeguseks ajaks teatud piirkondades ammendunud, läheb aega, et uut elektrivõrgu ning selle komponente (nt trafod) välja ehitada ning siis peab võrguühenduse saamist kauem ootama ning see võib olla ka kulukam. Loodame, et meie vastus on abiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Uiga juhataja Lisaadressaadid: Riigikantselei Marie-Ursula Vaks 639 7674 [email protected] 3 Rohkem infot https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/energiahinna-hyvitamine ja https://mkm.ee/et/energiatarbimine 4 Täpsem info: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/40352cd6-cbef-409f-ae11- c3af8ae0c613/Elektrituruseaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus 5 https://elering.ee/sunkroniseerimine; https://rrf.ee/wp-content/uploads/2021/10/EE-Taastekava-051021.pdf 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel