EELNÕU
07.02.2022
Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus
§ 1. Meditsiiniseadme seaduse muutmine
Meditsiiniseadme seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus reguleerib meditsiiniseadme turule laskmist, kasutuselevõttu, turul
kättesaadavaks tegemist ja levitamist, kliinilisi uuringuid ja toimivusuuringuid,
professionaalset kasutamist ja asutusesisest valmistamist, taastöötlemist, müüki
meditsiiniseadme kaardi alusel, vabamüügi sertifikaadi väljastamist, nõudeid
meditsiiniseadmega seotud teabele ja selle esitamisele ning riiklikku järelevalvet ja vastutust
eesmärgiga tagada Eestis inimestel kasutatavate meditsiiniseadmete ohutus, kvaliteet ja
efektiivsus ning edendada nende sihtotstarbekohast kasutamist.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata juhtudel, kui kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi
2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117,
05.05.2017, lk 1–175), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ
ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332).“;
2) paragrahvi 1 lõige 3, §-d 6–7, 10, 12, 13 ja 15, § 16 lõiked 1 ja 2, §-d 17–19, 23, 28 ja 30
ning § 341 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meditsiiniseadmele ja selle turujärelevalvele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse
seaduse nõudeid erisustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustest (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746.“;
4) paragrahvis 31 asendatakse tekstiosa „määruse (EL) 2017/745“ tekstiosaga „määruste (EL)
2017/745 ja (EL) 2017/746“;
5) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Meditsiiniseadme professionaalne kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes kasutab
meditsiiniseadet tervishoiuteenuse osutamisel või muu teenuse osutamisel, samuti õppe-,
teadus- või uurimistöös.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
„§ 111. Tellimusmeditsiiniseadme tellimine
1
Tellimusmeditsiiniseade valmistatakse professionaalse kasutaja individuaalse tellimuse
kohaselt.“;
7) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vastavushindamisasutus, kes taotleb määramist teavitatud asutuseks, peab olema kantud
äriregistrisse.
(2) Vastavushindamisasutus esitab määramistaotluse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2017/745 VII lisas või määruse (EL) 2017/746 VII lisas esitatud nõuete täitmist
tõendava dokumentatsiooni Terviseametile elektrooniliselt. Määramis- ja
teavitamismenetlusega seotud dokumentatsioon koostatakse eesti või inglise keeles.
Menetlusega ning teavitatud asutuse järelevalve ja uuesti hindamisega seotud teabevahetus
toimub eesti või inglise keeles.
(3) Vastavushindamisasutus, kes esitab Terviseametile määramistaotluse, peab tasuma
määramistaotluse läbivaatamise ja hindamismenetluse tasu ning teavitatud asutuse teavitamise
tasu vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele.
(4) Eestis registreeritud teavitatud asutus tasub Terviseametile teavitatud asutuse perioodilise
hindamise tasu ja teavitatud asutuse uuestihindamise tasu vastavalt käesoleva seaduse § 151
lõike 4 alusel kehtestatud määrusele.“;
8) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse arv „15 000“ arvuga „20 000“;
9) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tootja, toetudes riskianalüüsile, teeb kindlaks seadme ohutuks ja sihtotstarbekohaseks
kasutamiseks vajaliku info ning Eestis turule lastava, turul kättesaadavaks tehtava, levitatava ja
kasutusele võetava meditsiiniseadmega kaasnev teave esitatakse:
1) eesti keeles ja sobivas laadis, kui meditsiiniseade on mõeldud kasutamiseks tavakasutajale
või patsiendile;
2) eesti või inglise keeles ja sobivas laadis, kui meditsiiniseade on mõeldud kasutamiseks ainult
professionaalsele kasutajale;
3) konkreetsele kasutajale arusaadavas keeles ja sobivas laadis, kui tegemist on
tellimusmeditsiiniseadmega.“;
10) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:
„(4) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust võib meditsiiniseadmega kaasnev
ülejäänud teave olla esitatud mõnes muus potentsiaalsele kasutajale arusaadavas Euroopa Liidu
liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keeles.
(5) Eestis levitatava meditsiiniseadme vastavusdeklaratsioon peab olema koostatud eesti või
inglise keeles või tõlgitud eesti või inglise keelde.
(6) Eestis registreeritud teavitatud asutus väljastab vastavussertifikaadid eesti või inglise
keeles.“;
2
11) paragrahv 211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 211. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringu (edaspidi uuring) tegija ning uuringuga seotud isikute kohustused
(1) Kui uuringut kavandatakse teha ainult Eestis või ainult Eestis ja muus riigis kui Euroopa
Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna riik ning sponsor ei ole registreeritud mõnes
Euroopa Liidu liikmesriigis, võib Terviseamet anda sponsori taotluse korral sponsorile loa
määrata enda asemel uuringuga seotud kontaktisik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2017/745 artikli 62 lõikes 2 või määruse (EL) 2017/746 artikli 58 lõikes 4
sätestatule.
(2) Terviseamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa, kui loa andmisega ei kaasne
olulisi riske uuringus osalejate ohutusele ja õigustele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) 2017/745 või (EL) 2017/746 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmisele.
(3) Sponsor, kes vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 soovib enda asemel määrata
kontaktisiku, võib sõltumatule meditsiinieetika komiteele ja Terviseametile esitada uuringu
tegemiseks taotluse dokumentatsiooni (edaspidi uuringu taotlus) pärast seda, kui sponsor on
saanud loa kasutada kontaktisikut.
(4) Sponsor teavitab Terviseametit vähemalt kümme päeva enne uuringu tegemise alustamist,
kui ta kavandab teha:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artiklis 74 nimetatud uuringut,
millega kaasnevad osalejate jaoks lisaks seadme tavapärastes kasutustingimustes tehtavatele
protseduuridele täiendavad protseduurid, mis ei ole invasiivsed ega koormavad;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 artikli 58 lõikes 2 nimetatud
toimivusuuringut, milles uuritakse sobivusdiagnostikaseadet ning milles kasutatakse ainult
proovide jääke, mis ei ole saadud uuringus osalejatelt.
(5) Sponsor tagab uuringus osalejate uuringus osalemisest tekkinud mis tahes tervisekahju
hüvitamiseks kindlustuskaitse, mis katab sponsori ja uurija vastutuse ning vastab riski
olemusele ja ulatusele. Kindlustuskaitse tõendamiseks esitab sponsor koos uuringu taotlusega
kindlustuspoliisi või selle koopia.
(6) Uuringu tegemiseks, mille puhul tuleb esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/745 XV lisas või määruse (EL) 2017/746 XIII lisas nimetatud dokumendid, võib
koostada dokumentatsiooni eesti või inglise keeles, välja arvatud teadva nõusoleku saamiseks
kasutatavad dokumendid, mis tuleb koostada uuringus osaleja emakeeles.
(7) Sponsor, tema seaduslik esindaja või tema kontaktisik peab uuritava meditsiiniseadme ja
uuringuga seotud teavet ja dokumentatsiooni hoidma pädevale asutusele kättesaadavana
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 XV lisa III peatüki punktis 3 või
määruse (EL) 2017/746 XIV lisa II peatüki punktis 3 sätestatud säilitustähtaja jooksul ja
korras.“;
12) paragrahv 212 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 212. Nõusolek uuringus osalemiseks
3
Uuringus osalemiseks on nõutav uuringus osaleja teadev nõusolek, mis vastab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/745 või (EL) 2017/746. 7–17-aastase alaealise
uuringus osalemiseks on vaja ka alaealise enda nõusolekut.“;
13) paragrahvi 213 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sõltumatu meditsiinieetika komitee (edaspidi eetikakomitee) on teadus- ja arendusasutuse
juures tegutsev, uuringu tegemisele arvamust andev teadlastest ja eri elualade esindajatest
koosnev sõltumatu kogu, kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate õiguste kaitse,
ohutus ja heaolu.
(2) Eetikakomitee annab arvamuse uuringu tegemise ja uuringus olulise muudatuse tegemise
kohta.
(3) Eetikakomitee lähtub arvamuse andmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2017/745 või (EL) 2017/746 sätestatud nõuetest, Euroopa Liidus kehtivast meditsiiniseadme
kliinilise uuringu hea tava standardist, kehtestatud eetikanormidest ja rahvusvahelistest
konventsioonidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi
95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,
04.05.2016, lk 1–88) ja eriseadustes sätestatud põhimõtetest.
(4) Eetikakomitee hindab uuringu eetiliste riskide suurust ja uuringu tegija tausta, leides
tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.“;
14) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 22. Uuringu tegemise õiguse ja uuringus olulise muudatuse tegemise õiguse taotlemine
(1) Sponsor peab uuringu tegemiseks ja uuringus olulise muudatuse tegemiseks saama
arvamuse eetikakomiteelt, arvestades käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2017/745 või (EL) 2017/746 sätestatud nõudeid.
(2) Sponsor tasub eetikakomiteele uuringu tegemise ja uuringus olulise muudatuse tegemise
kohta eetilise arvamuse andmise eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasu suuruse määrab eetikakomitee, lähtudes
järgmistest tingimustest:
1) tasu ei tohi olla suurem kui 3000 eurot;
2) tasu suurus on määratud, lähtudes arvamuse andmisega kaasnevatest kuludest;
3) tasu suurus on tehtud avalikult kättesaadavaks.
(4) Uuringu taotluse ja uuringus olulise muudatuse tegemise teavituse dokumentatsiooni
(edaspidi uuringu muudatuse teavitus) võib sponsor Terviseametile esitada alles pärast seda,
kui eetikakomitee on andnud uuringu tegemise või uuringus olulise muudatuse tegemise kohta
oma arvamuse.
(5) Sponsor on kohustatud tasuma:
4
1) uuringu taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja uuringu
erialase hindamise tasu vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele
enne uuringu taotluse esitamist;
2) uuringu muudatuse teavituse läbivaatamise erialase hindamise tasu vastavalt käesoleva
seaduse § 151 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele enne uuringu muudatuse teavituse esitamist.
(6) Terviseamet teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse ja teavituse kohta
tehtud otsustest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745 või (EL) 2017/746
sätestatud korras.
(7) Terviseametil on õigus kaasata uuringu taotluse läbivaatamisse ja uuringu tegemise
nõuetekohasuse hindamisse eksperte. Eksperdi kaasamise korral tuleb sponsoril tasuda
eksperthindamise tasu vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele.
Eksperthindamise tasu ühe hindamise kohta ei tohi ületada 2000 eurot, kui sponsoriga ei ole
kirjalikult kokku lepitud teisiti.
(8) Uuringut hindavad ja selle nõuetekohasust kinnitavad isikud esitavad Terviseametile iga
aasta 31. maiks huvide deklaratsiooni, milles kinnitavad, et neil puudub huvide konflikt ning
finants- või muud huvid, mis võiksid mõjutada nende erapooletust.“;
15) seadust täiendatakse §-dega 221 ja 222 järgmises sõnastuses:
„§ 221. Nõuded muude meditsiiniseadme kliiniliste uuringute tegemisele ja selliste
uuringute tegemise õiguse taotlemisele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artiklis 82 nimetatud uuringute puhul
kohaldatakse artikli 62 lõigetes 2–7 ning artiklites 63–66, 68–72, 75–77 ja 80 sätestatud
nõudeid, välja arvatud nendes aspektides, mis puudutavad dokumentatsiooni esitamist ja
teabevahetust artiklis 73 nimetatud elektroonilise süsteemi kaudu ning nõuet koostada kliinilise
hindamise kava.
§ 222. Nõuded muude in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute tegemisele
ja sellistest uuringutest teavitamisele
(1) Kui tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 artiklis 57
nimetatud uuringuga, aga see ei ole artikli 58 lõikes 1 ega artikli 58 lõikes 2 nimetatud uuring
ja selline uuring häirib inimese või inimese embrüo või loote terviklikkust, kohaldatakse artikli
58 lõiget 4, artikli 58 lõike 5 punkte b–m, artikli 58 lõike 5 punkti o, artikli 58 lõikeid 6–8,
artikleid 59–62 ja 64, artikli 68 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 68 lõiget 6, välja arvatud nendes
aspektides, mis puudutavad dokumentatsiooni esitamist ja teabevahetust artiklis 69 nimetatud
elektroonilise süsteemi kaudu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud uuringu tegemisest teavitatakse Terviseametit
vähemalt kümme päeva enne uuringu tegemise alustamist.“;
16) paragrahvid 25–27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 25. Meditsiiniseadme dokumentatsiooni säilitamine
5
Tootja või tema volitatud esindaja peab hoidma Terviseametile kättesaadavana
meditsiiniseadmega seotud dokumentatsiooni määruse (EL) 2017/745 IX lisa III peatüki
punktis 8, X lisa punktis 7, XI lisa A osa punktides 9 ja 10.5, XI lisa B osa punktides 17 ja 18.4
ja XIII lisa punktis 4 ning määruse (EL) 2017/746 IX lisa III peatüki punktis 7, X lisa punktis
6 ja XI lisa punktis 6 sätestatud säilitustähtaja jooksul ja korras.
§ 26. Asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadme valmistamisest,
tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest, meditsiiniseadmete süsteemi,
protseduuripaketi või meditsiiniseadme esmakordsest Eestis levitamisest teavitamine
ning andmete edastamine
(1) Tervishoiuteenuse osutaja, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745
artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab
asutusesesiseselt meditsiiniseadmeid, teeb oma veebilehel oma asutuses valmistatavate
meditsiiniseadmete loetelu avalikkusele kättesaadavaks.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja esitab Terviseametile kümne päeva jooksul meditsiiniseadme
valmistamisest arvates oma asutuses valmistatud meditsiiniseadme kohta järgmised andmed:
1) iga meditsiiniseadme kohta, mis on valmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt, artikli 5 punktis f nimetatud dokumentatsiooni;
2) iga meditsiiniseadme kohta, mis on valmistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt, artikli 5 punktis g nimetatud dokumentatsiooni.
(3) Iga ettevõtja, kes teeb turul kättesaadavaks tellimusmeditsiiniseadme, teavitab vähemalt
kümme päeva enne sellise meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemist Terviseametit
kavatsusest selline meditsiiniseade turul kättesaadavaks teha.
(4) Iga ettevõtja, kes levitab Eesti turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745
artikli 22 kohast meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketti või I, IIa, IIb või III
riskiklassi meditsiiniseadet või A, B, C või D riskiklassi in vitro diagnostikameditsiiniseadet,
teavitab sellest Terviseametit kümne päeva jooksul asjaomase meditsiiniseadme esmakordsest
levitamisest arvates.
(5) Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ning meditsiiniseadmel tehtud
olulisest muudatusest ja meditsiiniseadmete süsteemi, protseduuripaketi või meditsiiniseadme
esmakordsest Eestis levitamisest teavitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 27. Ohujuhtumi registreerimine ja valdkonna ohutusteatis
(1) Terviseamet registreerib talle teatatud ohujuhtumi andmed meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogus ning teavitab sellest andmete esitajat kümne tööpäeva jooksul
andmete esitamisest arvates.
(2) Eesti turul kättesaadavaks tehtud meditsiiniseadme kohta koostatud valdkonna ohutusteatis
koostatakse eesti keeles.“;
17) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„(1) Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,
mida peetakse Eestis turul kättesaadavaks tehtud tellimusmeditsiiniseadmete,
meditsiiniseadmete süsteemide ja protseduuripakettide ning nendega seotud ohujuhtumite ja
järelevalvemenetluste, Eestis levitatavate meditsiiniseadmete ning uuringute ja ravikindlustuse
seaduse alusel Eesti Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise
(edaspidi hüvitamine) andmete ning sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses abivahendite
ostmise ja üürimise andmete registreerimiseks, kogumiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks, et
kaitsta inimeste tervist meditsiiniseadmetest tulenevate ohtude eest ning tagada hüvitatavate
meditsiiniseadmete ja abivahendite kättesaadavus.“;
18) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise ja Eestis levitamisega seotud andmed ja
dokumendid;“;
19) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) ainult Eestis või ainult Eestis ja muus riigis kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa
Majanduspiirkonna riik tehtavate kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute tegemisega seotud
andmed ja dokumendid;“;
20) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
MEDITSIINISEADME PROFESSIONAALNE KASUTAMINE“;
21) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 31. Nõuded meditsiiniseadme professionaalsele kasutamisele“;
22) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse sõna „professionaalselt“ sõnadega „tervishoiuteenuse
osutamisel“;
23) paragrahvi 32 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „Tervishoiuteenuse osutaja“ sõnadega
„Meditsiiniseadme professionaalne kasutaja“;
24) paragrahvi 321 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Meditsiiniseadme müügil meditsiiniseadme kaardi (edaspidi kaart) alusel tuleb ostjat
teavitada meditsiiniseadme sihtotstarbekohasest ja ohutust kasutamisest, meditsiiniseadme
kasutamisega kaasneda võivatest võimalikest jääkriskidest, soovimatutest kõrvaltoimetest ja
kõrvalnähtudest. Ostja tähelepanu tuleb juhtida, kui on asjakohane, meditsiiniseadmega
kaasnevale teabele piirangute, vastunäidustuste, ettevaatusabinõude või hoiatuste kohta.“;
25) paragrahvi 322 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabamüügi sertifikaat koostatakse inglise keeles ja ühes eksemplaris ning väljastatakse
paberil.
7
(3) Vabamüügi sertifikaati või selle duplikaati taotlev tootja või tema volitatud esindaja on
kohustatud enne taotluse esitamist tasuma vabamüügi sertifikaadi või selle duplikaadi
väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;
26) paragrahvi 322 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Vabamüügi sertifikaat kehtib kaks aastat alates väljastamisest, välja arvatud juhul, kui
meditsiiniseadme vastavussertifikaadi kehtivusaeg on lühem.“;
27) seadust täiendatakse 33. peatükiga järgmises sõnastuses:
„33. peatükk
ASUTUSESISESELT VALMISTATAVAD MEDITSIINISEADMED
§ 323. Nõuded asutusesiseselt valmistatavale meditsiiniseadmele
(1) Tervishoiuteenuse osutaja võib asutusesiseselt valmistada meditsiiniseadmeid ainult juhul,
kui täidetud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõikes 5 või
(EL) 2017/746 artikli 5 lõikes 5 ja käesolevas seaduses sätestatud nõuded.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 punkti g
kohaldatakse ka A, B ja C riskiklassi in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja ei tohi asutusesiseselt valmistada meditsiiniseadmeid, mis
sisaldavad nanomaterjali, mitteelujõulisi või mitteelujõuliseks muudetud loomset päritolu
kudesid või rakke või nende preparaate või mis sisaldavad ainet, mida eraldi kasutamisel võib
käsitada ravimina ravimiseaduse tähenduses.“;
28) seadust täiendatakse 34. peatükiga järgmises sõnastuses:
„34. peatükk
SIIRATAVAD MEDITSIINISEADMED
§ 324. Nõuded siiratava meditsiiniseadmega seotud teabele
(1) Meditsiiniseadme tootja koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745
artikli 18 lõikes 3 nimetamata siiratava meditsiiniseadmega kaasneva implantaadi kaardi eesti
keeles ning esitab artikli 18 lõike 1 punktides b–d nõutud teabe ja tervishoiutöötajale
implantaadi kaardi täitmiseks vajaliku teabe eesti keeles või tõlgituna eesti keelde.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja peab siiratava meditsiiniseadme patsiendile siirdamise järel
täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 18 lõikes 2 nimetatud
implantaadi kaardi ja tagama artikli 18 lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse patsiendile.“;
29) paragrahvi 33 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „õigusaktides“ tekstiosaga „ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2017/745 ja (EL) 2017/746“;
30) paragrahvi 33 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „uuringute“ sõnadega „ja
toimivusuuringute“;
8
31) paragrahvi 33 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „tervishoiuteenuse osutajale“;
32) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Terviseametil on lubatud meditsiiniseadme nõuetele vastavuse kontrollimisse kaasata
eksperte ning tellida meditsiiniseadmete või nende osade nõuetele vastavuse kontrollimiseks
hindamisteenust vastavalt käesoleva seaduse § 151 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele.
(2) Hindamisteenus vormistatakse eksperdiarvamusena, kus kirjeldatakse analüüsi-, katse- ja
ekspertiisitulemusi.
(3) Terviseamet tasub meditsiiniseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud
hindamisteenuse kulud ning tagastab meditsiiniseadme või hüvitab tekitatud otsese varalise
kahju, kui meditsiiniseade on eksperdiarvamuse järgi nõuetekohane. Kui meditsiiniseade ei ole
eksperdiarvamuse järgi nõuetekohane, hüvitab asjaomane ettevõtja hindamisteenuse kulud
Terviseametile.“;
33) paragrahvi 36 tekstis asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;
34) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 39. Meditsiiniseadme turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise, asutusesisese
valmistamise, kasutuselevõtu, levitamise ja professionaalse kasutamise nõuete rikkumine
(1) Meditsiiniseadme turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise, asutusesesisese
valmistamise, kasutuselevõtu, levitamise ja professionaalse kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;
35) paragrahvi 391 peakirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „uuringu“ sõnadega „ja
toimivusuuringu“;
36) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:
„§ 412. Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasiga seotud kohustuste ja nõuete
rakendamine
Kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 122 lõike 3
punktides d ja e ning määruse (EL) 2017/746 artikli 113 lõike 3 punktides a ja f sätestatud
Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasiga seotud kohustuste rakendamise kuupäevade
saabumiseni toimub teabevahetus Terviseametiga ja andmete edastamine Terviseametile enne
2022. aasta 26. maid kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni kohaselt.“;
37) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja viited „Komisjoni direktiiv 2005/50/EÜ
puusa-, põlve- ja õlaliigese proteeside ümberliigitamise kohta meditsiiniseadmeid käsitleva
nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ raames (ELT L 210, 12.08.2005, lk 41–43)“ ja „Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/13/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
9
direktiiv 84/539/EMÜ veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 76, 19.03.2008, lk 41)“.
§ 2. Jäätmeseaduse muutmine
Jäätmeseaduse § 26 lõike 13 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) in vitro diagnostikameditsiiniseade – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332)
artikli 2 punktide 2 ja 4 tähenduses in vitro diagnostikameditsiiniseade ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadme abiseade;“.
§ 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine
Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõiget 7 ja § 28 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „kliiniline uuring“ sõnadega
„või toimivusuuring“ vastavas käändes;
2) paragrahvi § 481 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „seadusele“ sõnadega „ja
asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele“.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse §-d 2981 ja 2982 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2981. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringu taotluse läbivaatamine
(1) Meditsiiniseadme kliinilise uuringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200
eurot.
(2) In vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 200 eurot.
§ 2982. Vabamüügi sertifikaadi ja selle duplikaadi väljastamine
(1) Vabamüügi sertifikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.
(2) Vabamüügi sertifikaadi duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.
(3) Isiku soovil vabamüügi sertifikaadi väljastamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse
riigilõivu 300 eurot.“.
§ 5. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine
Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 30 lõike 11 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
10
2) paragrahvi 50 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet järgmistele toodetele kehtestatud nõuete täitmise
üle:
1) meditsiiniseadmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 tähenduses;
2) in vitro diagnostikameditsiiniseadmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2017/746 tähenduses;
3) muud tooted, mille terviseohutuse nõuete täitmise üle järelevalve tegemine on tema
pädevusse antud muu õigusakti alusel.“;
3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2008/13/EÜ, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/539/EMÜ
veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 76, 19.03.2008, lk 41)“.
§ 6. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub üldises korras.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn “....”.....................” 2022. a
_________________________________________________________________________
Algatanud Vabariigi Valitsus
“....”......................” 2022
allkirjastatud digitaalselt
11
Meditsiiniseadme seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 2
Rakendusakti kavand 1
MINISTRI MÄÄRUS
KAVAND
nr
Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste
loetelu ja tasumäärad
Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 151 lõike 4 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärad
meditsiiniseadme kvaliteedi ja ohutuse tagamisega seotud ülesannete täitmisel.
§ 2. Terviseameti tasulised teenused ja nende tasumäärad
(1) Teavitatud asutusega seotud tasulised teenused ja nende tasumäärad on järgmised:
1) vastavushindamisasutuse määramis- ja hindamismenetluse tasu – 20 000 eurot;
2) teavitatud asutuse määramisest teavitamise tasu – 750 eurot;
3) teavitatud asutuse perioodilise hindamise tasu – 7500 eurot;
4) teavitatud asutuse uuestihindamise tasu – 15 000 eurot.
(2) Meditsiiniseadme kliinilise uuringu (edaspidi kliiniline uuring) taotluse erialase
hindamisega seotud tasulised teenused ja nende tasumäärad on järgmised:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745, milles käsitletakse
meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja
määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid
90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) artikli 70 lõike 7 punktis a
nimetatud I riskiklassi uuritava meditsiiniseadme või IIa ja IIb riskiklassi mitteinvasiivse
meditsiiniseadme kliinilise uuringu taotluse erialase hindamise tasu – 400 eurot;
2) määruse (EL) 2017/745 artikli 70 lõike 7 punktis b nimetatud uuritava meditsiiniseadme või
käesoleva lõike punktis 1 nimetamata meditsiiniseadme kliinilise uuringu taotluse erialase
hindamise tasu – 1450 eurot;
(3) In vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu (edaspidi toimivusuuring) taotluse
erialase hindamisega seotud tasulised teenused ja nende tasumäärad on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ
ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) artikli 66 lõike 7 punktis
a nimetatud toimivusuuringu, kui kirurgiliselt invasiivne proovivõtmine toimub üksnes
1
toimivusuuringu raames ja proovide võtmisega ei kaasne uuringus osaleja jaoks suurt kliinilist
riski, taotluse erialase hindamise tasu – 400 eurot;
2) toimivusuuringu taotluse erialase hindamise tasu on 1450 eurot, kui määruse (EL) 2017/746
artikli 66 lõike 7 punktis b nimetatud toimivusuuringu:
a) testitulemused võivad mõjutada patsiendi hooldamisega seotud otsuseid ja/või neid võidakse
kasutada ravi suunamiseks või;
b) tegemine hõlmab täiendavaid invasiivseid protseduure või toimivusuuringus osalejaid
mõjutavaid muid riske;
c) tegemine hõlmab sobivusdiagnostikaseadmeid, välja arvatud sobivusdiagnostikaseadmeid
hõlmavate toimivusuuringute puhul, milles kasutatakse üksnes proovide jääke.
(4) Kliinilise uuringu ja toimivusuuringu olulise muudatuse teavituse läbivaatamise erialase
hindamise tasu on:
1) 1–5 olulist muudatust – 100 eurot;
2) 6–10 olulist muudatust – 175 eurot;
3) 11–15 olulist muudatust –250 eurot;
4) 16 ja enam muudatust – 350 eurot.
(5) Kliinilise uuringu ja toimivusuuringu uuringu taotluse läbivaatamiseks ja uuringu tegemise
nõuetekohasuse hindamiseks ning meditsiiniseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks
kaasatava eksperdi tunnitasu on 200 eurot.
§ 3. Ravimiameti tasulised teenused ja nende tasumäärad
Meditsiiniseadme lahutamatuks osaks oleva ravimi hindamise tasu suurus on 6000 eurot,
millele lisandub ravimiseaduse § 67 lõikes 2 sätestatud taotluse erialase hindamise tasu.
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 26. mail 2022. a.
2
Rakendusakti kavand 2
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks
tegemisest ja meditsiiniseadmel tehtud olulisest
muudatusest ning protseduuripaketi,
meditsiiniseadmete süsteemi või meditsiiniseadme
esmakordsest Eestis levitamisest teavitamise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse meditsiiniseadme seaduse § 26 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesoleva määrusega kehtestatakse tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest
ja meditsiiniseadmel tehtud olulisest muudatusest ning meditsiiniseadmete süsteemi,
protseduuripaketi või meditsiiniseadme esmakordsest Eestis levitamisest teavitamise
tingimused ja kord.
§ 2. Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest teavitamisel edastatavad
andmed
(1) Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest teavitamisel esitab
tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegija Terviseametile meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu kaudu vähemalt järgmised andmed:
1) tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegija registrikood, ärinimi, aadress,
telefoninumber ja e-posti aadress;
2) tellimusmeditsiiniseadme tootja ja tema volitatud esindaja (kui on kohaldatav) ärinimi ja
aadress;
3) tellimusmeditsiiniseadme eesti- ja ingliskeelne nimetus, sihtotstarve eesti ja inglise keeles
ning riskiklass;
4) tellimusmeditsiiniseadet identifitseerivad andmed –liik, tüüp, artikli- või katalooginumber
(kui on kohaldatav);
5) vastavusdeklaratsiooni koopia;
7) koopia eestikeelsest tellimusmeditsiiniseadmega kaasnevast teabest, mis tagab seadme ohutu
ja sihtotstarbekohase kasutamise, ja originaalkeelse kasutusjuhendi koopia (kui on kohaldatav);
8) märgistuse koopia;
9) kinnituskiri.
3
§ 3. Meditsiiniseadme esmakordsest Eestis levitamisest teavitamisel edastatavad andmed
(1) Meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketi või I, IIa, IIb või III riskiklassi
meditsiiniseadme või A, B, C või D riskiklassi in vitro diagnostikameditsiiniseadme (edaspidi
meditsiiniseade) esmakordse Eestis levitamise kohta esitab iga esmakordne levitaja
Terviseametile meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu kaudu vähemalt järgmised
andmed:
1) meditsiiniseadme levitaja registrikood, ärinimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;
2) meditsiiniseadme tootja ja tema volitatud esindaja (kui on kohaldatav) ärinimi ja aadress;
3) meditsiiniseadme eesti- ja ingliskeelne nimetus, sihtotstarve eesti ja inglise keeles ning
riskiklass;
4) meditsiiniseadet identifitseerivad andmed – meditsiiniseadme mudel, liik, tüüp, tarkvara
versioon, artikli- või katalooginumber (kui on kohaldatav);
5) koopia eestikeelsest või ingliskeelsest (kui on kohaldatav) meditsiiniseadmega kaasnevast
teabest, mis tagab seadme ohutu ja sihtotstarbekohase kasutamise, ja originaalkeelse
kasutusjuhendi koopia (kui on kohaldatav);
6) märgistuse koopia;
7) teavitatud asutuse number (kui on kohaldatav).
§ 4. Olulistest muudatustest teavitamisel esitatavad andmed
Meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegija teavitab Terviseametit meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu kaudu turul kättesaadavaks tehtud tellimusmeditsiiniseadmel,
protseduuripaketil või meditsiiniseadmete süsteemil tehtud olulisest muudatusest, mis võib
mõjutada selle kasutustingimusi või selle nõuetele vastavust, ning esitab järgmised andmed:
1) tellimusmeditsiiniseadme, protseduuripaketi või meditsiiniseadmete süsteemi kirjeldus;
2) tehtud muudatuse sisu;
3) muudetud kasutusjuhend (kui on kohaldatav).
§ 5. Andmete registreerimine ja säilitamine ning teavitamistõend
(1) Terviseamet registreerib saadud andmed meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus
10 tööpäeva jooksul alates nõutud andmete kättesaamisest ning väljastab §-s 3 nimetatud
andmete esitaja nõudmisel temale teavitamistõendi, milles sisaldub järgmine teave:
1) andmed edastanud isiku nimi;
2) meditsiiniseadme tootja ja tema volitatud esindaja (kui on kohaldatav) ärinimi;
3) meditsiiniseadme eesti- ja ingliskeelne nimetus, sihtotstarve eesti ja inglise keeles ning
riskiklass;
4) meditsiiniseadet identifitseerivad andmed vastavalt § 3 lõike 1 punktis 4 nimetatule;
5) andmekogu viitenumber.
(2) Terviseameti väljastatud teavitamistõend kehtib kõigi samade identifitseerimisandmetega
meditsiiniseadmete levitamisel sama isiku poolt.
(3) Terviseamet säilitab temale edastatud andmeid vähemalt meditsiiniseadme seaduse § 29
lõike 4 alusel kehtestatud meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu põhimääruses
kehtestatud ajavahemiku jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
teavitamistõendi väljastamise kuupäevast.
§ 6. Määruse jõustumine
4
Käesolev määrus jõustub 26. mail 2022. a.
5
Rakendusakti kavand 3
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Meditsiiniseadme seaduse ja teiste seaduste alusel
kehtestatud tervise- ja tööministri ning
sotsiaalministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 481 lõike 5 ning meditsiiniseadme seaduse §
213 lõike 5 ja § 29 lõike 4 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 55 „Eesti Haigekassa
meditsiiniseadmete loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“
muutmine
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 55 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete
loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 3, § 8 pealkirja ja § 8 punkti 1 täiendatakse pärast sõna
„seadusele“ sõnadega „ja asjakohastele Euroopa Liidu õigusaktidele“;
2) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „õigusaktides“ sõnadega „ja asjakohastes
Euroopa Liidu õigusaktides“.
§ 2. Sotsiaalministri 23. detsembri 2015. a määruse nr 80 „Meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“ muutmine
Sotsiaalministri 23. detsembri 2015. a määruses nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Eesti turul kättesaadavaks tehtud tellimusmeditsiiniseadmete, protseduuripakettide või
meditsiiniseadmete süsteemide, esmakordselt levitatud meditsiiniseadmete ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete (edaspidi meditsiiniseade) andmete ning meditsiiniseadmete
ohujuhtumite, uuringute ja järelevalvemenetluste andmete registreerimine, kogumine,
töötlemine, analüüsimine ja avalikustamine;“;
2) paragrahvi 6 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „professionaalse kasutaja“;
6
3) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „uuringu“ sõnadega „ja in vitro
diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu (edaspidi uuring)“;
4) paragrahvi 9 lõike 1 punktis asendatakse sõnad „meditsiiniseadme seaduse § 21 lõike 10
alusel kehtestatud määruses“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ,
määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ
ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT L 117, 05.05.2017, lk 176–332) ja meditsiiniseadme
seaduses“;
5) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõnad „30 lõikes 1“ arvuga „413“.
§ 3. Tervise- ja tööministri 14. jaanuari 2022. a määruse nr 8 „Sõltumatu meditsiinieetika
komitee“ muutmine
Tervise- ja tööministri 14. jaanuari 2022. a määruses nr 8 „Sõltumatu meditsiinieetika komitee“
tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringu (edaspidi uuring) hindamises osaleb vähemalt viis eetikakomitee liiget, kellel
on asjakohane kvalifikatsioon ja kogemus uuringu hindamiseks, ning täiendavalt vähemalt üks
meditsiiniseadme tavakasutaja ja vähemalt üks uuringukeskusest sõltumatu isik.“;
2) paragrahvi 3 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Eetikakomitee kehtestab oma ülesannete täitmiseks täpsemad juhised, et tagada Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid,
millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ)
nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja
93/42/EMÜ (ELT L 117, 05.05.2017, lk 1–175) sätestatud meditsiiniseadme kliinilise uuringu
tegemise taotluse hindamisega ja uuringu olulise muudatuse hindamisega või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (ELT
L 117, 05.05.2017, lk 176–332) sätestatud in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringu tegemise taotluse hindamisega ja uuringu olulise muudatuse hindamisega
seotud nõuete täitmine.“.
§ 4. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 26. mail 2022. a.
7
Meditsiiniseadme seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Lisa 1
Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Meditsiiniseadmed In vitro diagnostika- Täiendav selgitus
meditsiiniseadmed
Eelnõu Määrus (EL) Direktiivid Määrus (EL) Direktiiv
2017/745 ehk MDR 93/42/EMÜ ja 2017/746 ehk IVDR 98/79/EÜ
90/385/EMÜ
§1p1 Art 1, art 123 Art 1, art 113 MSS-i reguleerimis- ja kohaldamisala täpsustamine.
§1p2 Art 2 p 10, 11, 42; art Art 2 p 2, 4, 5 lg 5, 34, Edaspidi on MSS-s kehtetuks tunnistatavad sätted reguleeritud MDR-is ja
5 lg 5; art 22; art 35- 45; art 5; art 10; art 11; IVDR-is.
49; art 52; art 83, art art 19 lg 3; art 31-45;
89, art 93-95 art 47 lg 1; art 48; art
54, art 78, art 82-84
§1p3 Art 10-16, art 36-37, Art 10-16, art 31-32, Varasemalt TNVS-iga reguleeritud üldnõuded meditsiiniseadme tootja, tema
art 52 art 48 volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele ning teavitatud asutusele ja
meditsiiniseadme vastavushindamisele on edaspidi reguleeritud MDR-i ja
IVDR-iga, kuid jätkuvalt kohalduvad TNVS-ist tulenevad nõuded
meditsiiniseadmele ja selle turujärelevalvele.
§1p4 Art 2 MSS-is kasutatavate terminite kasutamine edaspidi ka IVDR-i tähenduses.
§1p5 Riigisisene regulatsioon professionaalse kasutaja termini täpsustamiseks.
§1p6 Art 2 p 3 Tellimusmeditsiiniseadme tellimuse esitamise õiguse isiku määratlemine.
§1p7 VII lisa punkt 1.1.1, VII lisa punkt 1.1.1., Riigisisene regulatsioon ja tasude kehtestamine seoses teavitatud asutusega.
art 39, art 41, art 44, art 35, art 37, art 40, art
art 113 104
§1p8 Muudatus seoses tasumäära suurendamisega.
§1p9 I lisa III ptk, I lisa p I lisa III ptk, I lisa p20 Riigisisesed nõuded seadmega koos esitatavale teabele ja keelenõuded.
23
§ 1 p 10 Art 19 lg 1, art 56 lg Art 17 lg 1, art 51 lg 1 EL-i vastavusdeklaratsiooni ja vastavussertifikaatide keelenõuded.
1
1
Meditsiiniseadmed In vitro diagnostika- Täiendav selgitus
meditsiiniseadmed
Eelnõu Määrus (EL) Direktiivid Määrus (EL) Direktiiv
2017/745 ehk MDR 93/42/EMÜ ja 2017/746 ehk IVDR 98/79/EÜ
90/385/EMÜ
§ 1 p 11 Art 62 lg 2, art 69, Art 58 lg 4, art 65, XIV Kliinilise uuringu ja toimivusuuringu tegemise siseriiklikuks rakendamiseks
XV lisa II ptk p lisa II ptk lg 2 vajalikud üldnõuded, keelenõuded, sponsori kohustused, dokumentatsiooni
3.1.5., XV lisa III ptk kättesaadava hoidmise nõue.
lg 3
§ 1 p 12 Art 59 lg 7 Keeleline muudatus IVDR-i rakendamiseks.
§ 1 p 13 Art 2 p 56, art 62 Art 2 p 59, art 58 Riigisisene regulatsioon seoses eetikakomiteega.
§ 1 p 14 Art 2 p 56, art 62, art Art 2 p 59, art 58, art Riigisisene regulatsioon seoses eetikakomiteega, huvide deklareerimine,
70, art 71, art 113, 66, art 67, art 104 uuringu taotluse ja uuringu muudatuse teavituse esitamise riigisisesed nõuded.
XV lisa II ptk p 4.2.,
§ 1 p 15 Art 82 Art 58 Riigisisene regulatsioon seoses muude uuringute üldnõuetega.
§ 1 p 16 Art 5 lg 5 p e, p h, art Art 5 lõike 5 p f, p g, Dokumentatsiooni kättesaadavana hoidmise nõue.
30, art 87 lg 10, art art 29, art 82 lg 10, art Riigisisene regulatsioon (meditsiiniseadmete asutusesisene valmistamine,
89 lg 8, IX lisa III ptk 84 lg 8, IX lisa III p 7., tellimusmeditsiiniseadme, meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketi
p 8., X lisa p 7., XI X lisa p 6., XI lisa p 6. turule laskmine, meditsiiniseadme esmakordne levitamisest, andmete
lisa A osa p 9. ja edastamine).
10.5., XI lisa B osa p Riigisisene regulatsioon (ohujuhtumi registreerimine ja valdkonna ohutusteatise
17. ja 18.4., XIII p 4. keelenõue).
§ 1 p 17 Riigisisene regulatsioon seoses meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekoguga.
§ 1 p 18 Art 30 lg 2 Art 27 lg 2 Riigisisene regulatsioon seoses levitajate registreerimisega.
§ 1 p 19 Riigisisene regulatsioon seoses meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekoguga.
§ 1 p 20 Riigisisene regulatsioon seoses professionaalse kasutaja termini täpsustumisega.
§ 1 p 21 Riigisisene regulatsioon seoses nõuetega meditsiiniseadme professionaalsel
kasutamisel.
§ 1 p 22 Riigisisene regulatsioon seoses nõuetega meditsiiniseadme professionaalsel
kasutamisel.
§ 1 p 23 Riigisisene regulatsioon seoses nõuetega meditsiiniseadme professionaalsel
kasutamisel.
§ 1 p 24 Art 2 p 57, I lisa III Art 2 p 60, I lisa III ptk Riigisisene regulatsioon seoses nõuetega meditsiiniseadme müügile
ptk meditsiiniseadme kaardi alusel.
§ 1 p 25 Riigisisene regulatsioon seoses vabamüügi sertifikaadi väljastamisega.
§ 1 p 26 Riigisisene regulatsioon seoses vabamüügi sertifikaadi väljastamisega.
2
Meditsiiniseadmed In vitro diagnostika- Täiendav selgitus
meditsiiniseadmed
Eelnõu Määrus (EL) Direktiivid Määrus (EL) Direktiiv
2017/745 ehk MDR 93/42/EMÜ ja 2017/746 ehk IVDR 98/79/EÜ
90/385/EMÜ
§ 1 p 27 Art 5 lg 5 p h Art 5 lg 5 p i Riigisisene regulatsioon seoses asutusesiseselt valmistatavate
meditsiiniseadmetega.
§ 1 p 28 Art 18 Riigisisene regulatsioon seoses siirdatavate meditsiiniseadmetega.
§ 1 p 29 Art 44, art 10, art 89 Art 40, art 10, art 82, Riigisisene regulatsioon seoses teavitatud asutuste ja tootjate järelevalvega.
§ 1 p 30 Keeleline muudatus IVDR-i rakendamiseks.
§ 1 p 31 Keeleline muudatus seoses meditsiiniseadme professionaalse kasutamise
järelevalvega.
§ 1 p 32 Art 93 lg 3 p a, art Art 88 lg 3 p a, art 104 Riigisisene regulatsioon seoses meditsiiniseadme vastavuse kontrollimisega.
113
§ 1 p 33 Art 113 Art 106 Riigisisene regulatsioon (sunniraha).
§ 1 p 34 Art 113 Art 106 Riigisisene regulatsioon (karistused).
§ 1 p 35 Keeleline muudatus seoses riigisisese regulatsiooniga (karistused).
§ 1 p 36 Art 122 90/385/EMÜ Art 113 Art 10, art Direktiivide kehtetuks tunnistamine, Eudamedi kasutuselevõtmiseni andmete
art 8 ja 10, art 12 lg 1 p a ja esitamise ja teabevahetuse nõuded vastavalt seni kehtinud korrale.
10b lg 1 p b ja b, art 15 lg 5
c, art 10b lg 2
ja 3, art 10a,
art 10b lg 1 p
a, art 11 lg 5;
93/42/EMÜ
art 10, art 14a
lg 1 p c ja d,
art 14a lg 2 ja
3, art 15, art
14 lg 1 ja 2,
art 14a lg 1 p a
ja b, art 16 lg
5
§ 1 p 37 Seaduse normitehnilise märkuse muudatus.
§2 Art 2 p 2 ja 4 Edaspidi reguleerib terminit IVDR.
§3 Art 1 Art 1 Edaspidi reguleerivad meditsiiniseadmeid MDR ja IVDR ning MSS.
§4 Art 111 Art 104 Riigilõivude muutmine ja kehtestamine.
3
Meditsiiniseadmed In vitro diagnostika- Täiendav selgitus
meditsiiniseadmed
Eelnõu Määrus (EL) Direktiivid Määrus (EL) Direktiiv
2017/745 ehk MDR 93/42/EMÜ ja 2017/746 ehk IVDR 98/79/EÜ
90/385/EMÜ
§5 Art 38-48 Art 34-44 Teavitatud asutuse määramise nõudeid reguleerivad edaspidi MDR ja IVDR
ning MSS. Tehniline muudatus Terviseameti järelevalvevolituste
täpsustamiseks.
§6 Art 113 lg 2 Seaduse jõustumine.
4
Keskkonnaministeerium Meie 28.02.2022 nr 1.2-2/28-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meditsiiniseadme seaduse muutmise
ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume teie tagasisidet
hiljemalt 16. märtsiks 2022.a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. MSS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu_EN
2. MSS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu_SK
3. SK Lisa 1_Vastavus EL õigusaktidele
4. SK lisa 2_Rakendusaktide kavandid
Lisaadressaadid:
Eesti Haigekassa
Terviseamet
Ravimiamet
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Laborimeditsiini Ühing
Eesti Meditsiinigeneetika Selts
Eesti Patoloogide Selts
Eesti Haiglate Liit
Eesti Arstide Liit
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Ravimitootjate Liit
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eesti Patsientide Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
MTÜ M-Ring
Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee
Maret Voore 6269 366
[email protected]
Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745, milles käsitletakse
meditsiiniseadmeid, millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja
määrust (EÜ) nr 1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid
90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ (edaspidi MDR) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2017/746 in vitro diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 98/79/EÜ ja komisjoni otsus 2010/227/EL (edaspidi IVDR) (edaspidi EL-i määrused)
on kehtestatud uus õigusraamistik, et tagada meditsiiniseadmete puhul siseturu tõrgeteta
toimimine, võttes aluseks patsientide ja kasutajate tervisekaitse kõrge taseme ning arvestades
kõnealuses sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega.
EL-i määrustega on kehtestatud meditsiiniseadmete suhtes EL-is ühtlustatud ja senisest
rangemad kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi
ohutusprobleeme. EL-i määrustega on ühtlustatud ka meditsiiniseadmete kliiniliste uuringute ja
in vitro diagnostikameditsiiniseadmete toimivusuuringute (edaspidi uuringud) tegemist ning
meditsiiniseadmete järelevalve ja turujärelevalve reegleid, samuti on kehtestatud
meditsiiniseadmete suhtes läbipaistvust ja jälgitavust tagavad sätted. Selleks et tagada
direktiividelt määrustele sujuv üleminek, siseturu sujuv toimimine ning rahvastiku ja patsientide
ohutuse kaitse kõrge tase, samuti tagada õigusselgus ja vältida võimalikke turuhäireid, on EL-i
määrustes esitatud ka üleminekusätted. Teatavaid meditsiiniseadmeid, mille
vastavussertifikaadid on välja antud direktiivide alusel, võidakse jätkuvalt turule lasta ja teha
turul kättesaadavaks, kuid turustamisjärgse järelevalve ja turujärelevalve ning ettevõtjate ja
meditsiiniseadmete registreerimise puhul kohaldatakse siiski juba määrustest tulevaid nõudeid.
Selleks, et tagada otsekohalduva määruse sujuv rakendamine, on vaja riigisiseses regulatsioonis
kehtetuks tunnistada need nõuded, mida edaspidi reguleerib IVDR. Lisaks on vaja reguleerida
valdkonnad, mis EL-i määruste kohaselt tuleb riigisisese õigusega reguleerida või mille täiendav
reguleerimine on jäetud liikmesriigi otsustuspädevusse.
Eelnõu on jagatud kaheks põhiteemaks: riigisisese regulatsiooni EL-i määrustega vastavusse
viimine ning Eesti õigusega reguleeritavad küsimused EL-i määruste sujuvamaks ja
õigusselgemaks rakendamiseks.
EL-i määruste rakendamiseks kavandatud peamised muudatused on kokkuvõtlikult järgmised:
meditsiiniseadme professionaalse kasutaja, sh tellimusmeditsiiniseadme tellimise õigusega
isikuga seotud täpsustused;
keelenõuete reguleerimine;
teavitatud asutuse ja eetikakomitee tegevust reguleerivate sätete täpsustamine;
uuringu tegemiseks sponsoril enda asemel kontaktisiku määramise lubamine ja muude
uuringute tegemise nõuete täpsustamine;
asutusesiseselt valmistatavate meditsiiniseadmete nõuete reguleerimine;
Ravimiameti ja Terviseameti tasuliste teenuste ja tasumäärade kehtestamine;
sunniraha ülemmäära ja trahvimäära tõstmine.
1
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu on välja töötatud koostöös Terviseameti ja Ravimiametiga.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Maret Voore
(tel 626 9366,
[email protected]). Eelnõu väljatöötamisel on osalenud Terviseameti
meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepp (
[email protected]) ning
sama osakonna peaspetsialistid Kadri Kapp (
[email protected]), Karl Kalev Türk
(
[email protected]), Kristina Kübar (
[email protected]) ja Sofia
Ratušnaja (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Alice Sündema (tel
626 9271,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.
Käesoleva seaduseelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu
käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist (HÕNTE § 1 lg 2 p 2).
Eelnõuga muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:
1) meditsiiniseadme seadus (MSS) – RT I, 03.01.2022, 15;
2) jäätmeseadus (JäätS) – RT I, 22.10.2021, 16;
3) ravikindlustuse seadus (RaKS) – RT I, 03.01.2022, 18 (jõustub 01.04.2022);
4) riigilõivuseadus (RLS) – RT I, 03.01.2022, 25;
5) toote nõuetele vastavuse seadus (TNVS) – RT I, 22.10.2021, 12.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,1 sest
laiendatakse nende isikute kohustusi, kelle andmeid hoitakse meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogus, ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 6.
punktis.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks direktiivides 93/42/EMÜ, 90/385/EMÜ ja 98/79/EÜ
sätestatud kohustuste ülevõtmisega seotud MSS-i sätted ning täpsustada ettevõtjate,
meditsiiniseadmete kasutajate ja Terviseameti õigusi ja ülesandeid EL-i määruste rakendamisel.
Sellest tingituna täpsustatakse ka jäätmeseadust, ravikindlustuse seadust, riigilõivuseadust ja
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)
2
toote nõuetele vastavuse seadust. Seadusega täpsustatakse õigusi ja ülesandeid, mida tuleb EL-i
määruste kohaselt lahendada liikmesriikide õigusega.
Eelnõu on vajalik, et tagada Eesti õiguse vastavus EL-i õigusele, täpsemalt 2022. a 26. maist
kohalduvale IVDR-ile2 ja alates 2021. a 26. maist kohaldatavale MDR-ile3. Sellest tulenevalt on
vaja täpsustada MSS-i reguleerimisala ning MSS-i ja teiste seaduste kohaldamisala. EL-i
määrustega kehtestatud uus õigusraamistik reguleerib edaspidi meditsiiniseadmete valdkonna
küsimusi ning riigisisene regulatsioon on teatud nõuete puhul tarbetuks muutunud, kuna need
nõuded tulenevad EL-i otsekohalduvatest määrustest, mida riigisisesesse õigusesse üle ei võeta.
EL-i määruste täielikul rakendamisel tuleb arvestada EL-i määrustest tulenevate
rakendussätetega, mis on seotud uue Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi Eudamed
(edaspidi Eudamed) täieliku toimimise saavutamisega ja selle kohta teate avaldamisega Euroopa
Liidu Teatajas vastavalt MDR artiklile 34. EL-i määruste rakendussätted on seotud direktiivides
93/42/EMÜ, 90/385/EMÜ ja 98/79/EÜ sätestatud meditsiiniseadmete ja ettevõtjate
registreerimise ning sertifikaatidest teavitamisega seotud teavitamiskohustuste kehtetuks
tunnistamisega, kui Eudamed on saavutanud täieliku toimivuse. Eelnõus arvestatakse, et
Eudamed ei pruugi saavutada täielikku toimuvust 2022. a 26. maiks ning seetõttu nähakse
direktiividega MSS-i üle võetud kohustuste täitmiseks kuni direktiivide kehtetutuks
tunnistamiseni ette rakendussäte MSS-is.
Eelnõuga lahendatakse mõned kehtiva õiguse rakendamisega ilmnenud kitsaskohad. Eelnõuga
reguleeritakse siiratava meditsiiniseadmega kaasneva implantaadi kaardi nõuded, mille
reguleerimisvajadus tuleneb MDR-ist. Muudatusega täpsustatakse tootja ja tervishoiuteenuse
osutaja (edaspidi TTO) kohustusi ning sätestatakse keelenõuded. Muudatused on pigem tehnilist
laadi ja omavad vähest mõju osapooltele.
Meditsiiniseadme professionaalse kasutamisega seotud täpsustustega ei kavandata
meditsiiniseadme professionaalsetele kasutajatele sätestada täiendavaid kohustusi ning eelnõuga
meditsiiniseadme professionaalse kasutamise ja professionaalse kasutajaga kavandatud
muudatused on pigem tehnilist laadi ja üksnes õigusselgust loovad.
Keelenõuete reguleerimine on jäetud riigi otsustuspädevusse ning mitme kavandatud
muudatusega võimaldatakse pakkuda meditsiiniseadmete kasutajatele ja patsientidele Eesti turul
laiemat meditsiiniseadmete valikut, millel võib olla positiivne mõju nii ettevõtjate
majandustegevusele kui ka meditsiiniseadmete kasutajatele turukonkurentsi tekkimisest
saavutatava võimaliku hindade alanemise tõttu.
Meditsiiniseadmete vastavushindamisasutustega seonduv, mis seni oli reguleeritud TNVS-iga,
ei ole EL-i määruste rakendamiseks asjakohane, kuna EL-i määrused sätestavad
meditsiiniseadmete valdkonna teavitatud asutustega seoses spetsiifilisemad nõued, millest
tulenevalt teavitatud asutusega seotud nõuded, mis EL-i määruste rakendamiseks on vaja
riigisisese õigusega reguleerida, täpsustatakse eelnõuga.
Riigisisese regulatsiooniga tuleb korraldada meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja
toimivusuuringu eetilise hindamisega seotud sõltumatu eetikakomitee tegevus ja ülesanded ning
eelnõuga kavandatavad muudatused tehakse eesmärgiga parandada kehtiva seaduse rakendamise
2
IVDR https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R0746-20170505
3
MDR https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R0745-20200424
3
käigus välja tulnud ebatäpsused ja tagada parem õigusselgus. Muudatused on pigem tehnilist
laadi ja omavad vähest mõju osapooltele.
Meditsiiniseadme kliinilise uuringu või toimivusuuringu tegemiseks sponsoril enda asemel
kontaktisiku määramise lubamine on jäetud riigi otsustuspädevusse. Muudatusega suurendatakse
uuringus osalemise võimalust nendele patsientidele, kelle jaoks uuringus osalemine võib olla
ainus võimalus tervenemiseks olukorras, kus kõik teised diagnostika- või ravivõimalused on
ammendunud, kuid sponsor on Eesti vähest patsientide arvu arvestades ebapiisavalt motiveeritud
Eestis uuringut tegema. Kavandatud lisanõuded seoses meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja
toimivusuuringute Eestis tegemisega sätestatakse eesmärgiga suurendada uuringus osalejate
õigust ja tervise kaitset.
Asutusesiseselt valmistatavate meditsiiniseadmetega seotud lisanõuete kehtestamine on jäetud
riigi otsustuspädevusse ning muudatusega lisatakse nõue teavitada Terviseametit sellistest oma
asutuses valmistatud seadmetest. Muudatus aitab vähendada Terviseameti halduskoormust iga
kord nende andmete taotlemisel. Eririskiga meditsiiniseadmete asutusesisest valmistamist
puudutav piirang on seotud patsientide ohutuse tagamisega.
Ravimiameti ja Terviseameti tasuliste teenuste ja nende tasumäärade kehtestamise muudatustega
tagatakse nimetatud teenuste osutamise kvaliteet ja asutuste jätkusuutlikkus nende ülesannete
täitmisel. Riigilõivude kavandatud muudatustega vähendatakse ettevõtja finantskoormust ning
riigilõivud kehtestatakse vastavalt halduskoormuse ajakohastele hinnangutele.
Sunniraha ja trahvisumma ülemmäärade tõstmise ettepanekud tulenevad vajadusest ajakohastada
neid vastavalt praegusele olukorrale ja selleks, et karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed
ja hoiatavad, sest kehtiv sunniraha ja rikkumiste eest määratav trahvisumma ei täida seda
eesmärki.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna see pole HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt
nõutav Euroopa Liidu õiguse rakendamisel.
Muudatuste puhul, millega lahendatakse kehtiva õiguse rakendamisega ilmnenud kitsaskohti, ei
ole väljatöötamiskavatsus samuti nõutav, kuna muudatused on üksnes õigusselgust loovad ja
seetõttu ei ole oma olemuselt sellised, mille rakendamisega kaasneks oluline õiguslik muudatus
või muu oluline mõju (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 2).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist, millega muudetakse meditsiiniseadme seadust,
jäätmeseadust, ravikindlustuse seadust, riigilõivuseadust ja toote nõuetele vastavuse seadust ning
sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse MSS-i.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse MSS § 1 lõikeid 1 ja 2, millega täpsustatakse seaduse
reguleerimis- ja kohaldamisala.
Lõikes 1 sätestatakse, et eesmärgiga tagada Eestis kasutatavate meditsiiniseadmete ohutus,
kvaliteet ja efektiivsus ning edendada nende sihtotstarbekohast kasutamist, reguleerib seadus
sellise inimestel kasutatava meditsiiniseadme, mis vastavalt MDR-i ja IVDR-i kohaldumisalale
4
hõlmab nii in vitro diagnostikameditsiiniseadet kui muud meditsiiniseadet, turule laskmist,
kasutuselevõttu, turul kättesaadavaks tegemist ja levitamist, kliinilisi uuringuid ja
toimivusuuringuid, professionaalset kasutamist, asutusesisest valmistamist, müüki
meditsiiniseadme kaardi alusel, vabamüügi sertifikaadi väljastamist, nõudeid
meditsiiniseadmega seotud teabele ja selle esitamisele ning riiklikku järelevalvet ja vastutust.
Võrreldes kehtiva MSS-iga täiendatakse ja täpsustatakse eelnõuga reguleerimisala ulatust
meditsiiniseadme levitamise ja kasutuselevõtu osas, in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringu (edaspidi toimivusuuring) osas ja vabamüügi sertifikaadi väljastamise osas, mis
kuuluvad ka kehtiva MSS-i reguleerimisalasse, kuid mida ei ole kehtiva MSS §-s 1 loetletud,
ning reguleerimisala täiendatakse meditsiiniseadme asutusesisese valmistamise osas.
Meditsiiniseadme asutusesisese valmistamise lisamine reguleerimisalasse on seotud eelnõu § 1
punktiga 27.
Võrreldes kehtiva MSS-i sõnastusega jäetakse seaduse reguleerimisalast välja nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadmele ja selle abiseadmele ning nende valmistamisele, kuna need
nõuded tulenevad edaspidi IVDR-ist, samuti jäetakse §-i 1 lõikes 1 nimetamata eraldi
reguleerimisalasse kuuluvad in vitro diagnostikameditsiiniseadmed (sh in vitro
diagnostikameditsiiniseadme abiseadmed) ja muud meditsiiniseadmed, kuna vastav selgus on
tagatud nii seaduse § 1 lõikes 2 kui seaduse asjakohastes sätetes vajaduse korral eraldi
nimetamise kaudu, kui teatud nõuded ei ole kohaldatavad kõigile meditsiiniseadmetele ning
erisuste väljatoomine on vajalik.
Muudatused tehakse õigusselguse huvides MSS-i reguleerimisala täpsustamiseks.
Lõikes 2 täpsustatakse, et MSS-i ei kohaldata juhtudel, kui kohaldub MDR või IVDR.
Võrreldes kehtiva MSS-i sõnastusega jäetakse õigusselguse huvides MSS-i kohaldamisalast
välja sõna „meditsiiniseadmetele“, kuna seaduse reguleerimisala hõlmab kogu
meditsiiniseadmete valdkonda, ning lisatakse viide IVDR-ile.
Muudatus on vajalik, et tagada õigusselgus olukorras, kus valdkonna teatud küsimusi
reguleeritakse nii EL-i määrustega kui täiendavalt riigisisese õigusega. Nendel juhtudel
lähtutakse võimalike eritõlgenduste korral EL-i õiguse ülimuslikkuse printsiibist.
Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks MSS § 1 lõige 3, §-d 6–7, 10, 12, 13 ja 15, § 16
lõiked 1 ja 2, §-d 17–19, 23, 28 ja 30 ning § 341 lõiked 2 ja 3.
MSS § 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmetele
kohaldatakse lisaks otsekohalduvatele MDR artikli 5 lõike 5 ja IVDR artikli 5 lõike 5 nõuetele
ka MSS-ist tulenevaid lisanõudeid, mille kehtestamise õigus on jäetud liikmesriigi
otsustuspädevusse. Sellistele meditsiiniseadmetele kohaldatakse eelnõuga kavandatud MSS §-
des 26 ja 323 sätestatud lisanõudeid.
MSS §-d 6–7, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna terminid „in vitro
diagnostikameditsiiniseade“, „in vitro diagnostikameditsiiniseadme abiseade“, „enesetestimise
meditsiiniseade“, „toimivuse hindamise meditsiiniseade“ ja „meditsiiniseadme
sihtotstarbekohane kasutamine“ tulenevad edaspidi IVDR artiklist 2. Meditsiiniseadme
sihtotstarbekohast kasutamist defineerib IVDR artikli 2 punkt 12 ja „toimivuse hindamise
meditsiiniseade“ on IVDR artikli 2 punktis 45 defineeritud „toimivusuuringu seade“.
5
MSS § 13 tunnistatakse kehtetuks koosmõjus MSS § 23 kehtetuks tunnistamisega, kuna terminit
„steriilne“ MSS-i teistes sätetes ei kasutata.
MSS § 15 tunnistatakse kehtetuks, kuna meditsiiniseadme tootja vastutus on reguleeritud IVDR
artiklites 10 ja 11 ning MDR artiklites 10 ja 11.
MSS § 16 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi sätestab IVDR nõuded, millele peab
turule lastav ja kasutusele võetav in vitro diagnostikameditsiiniseade vastama. IVDR artikli 5
lõige 4 sätestab, et in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, mis on valmistatud ja mida
kasutatakse tervishoiuasutustes, välja arvatud toimivusuuringute seadmed, käsitatakse kasutusele
võetud seadmetena. Neid seadmeid ei lasta turule, mistõttu tuleb § 16 lõige 1 kehtetuks tunnistada
ning asutusesiseselt valmistatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele esitatavad lisanõuded
sätestatakse eelnõuga kavandatavates §-des 26 ja 323.
MSS § 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi sätestab vastavushindamismenetlusest
erandi tegemise õiguse andmise IVDR artikkel 54.
MSS § 17 tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi on nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadme
kavandamisele, tootmisele, pakendamisele ja märgistamisele sätestatud IVDR-is. Seetõttu
tunnistatakse kehtetuks ka § 17 lõikes 2 esitatud volitusnorm.
MSS § 18 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõuetele mittevastava in vitro
diagnostikameditsiiniseadme näitamist messidel, näitustel, esitlustel või muudel sarnastel
üritustel reguleerib edaspidi IVDR artikli 19 lõige 3.
MSS § 19 tunnistatakse kehtetuks, kuna in vitro diagnostikameditsiiniseadmete liigitamist
reguleerib edaspidi IVDR artikli 47 lõige 1, mille kohaselt liigitatakse in vitro
diagnostikameditsiiniseadmed A-, B-, C- ja D-klassi, võttes arvesse seadmete sihtotstarvet ja
nendega kaasnevaid riske. Liigitamise aluseks on VIII lisa.
MSS § 23 tunnistatakse kehtetuks, kuna nõuded in vitro diagnostikameditsiiniseadmete
vastavushindamisele tulenevad edaspidi IVDR artiklist 48.
MSS § 28 tunnistatakse kehtetuks, kuna Terviseameti ülesanded seoses ohujuhtumitest ja
parandusmeetmete võtmisest teavitamisega on edaspidi reguleeritud MDR VII peatüki 2. ja 3.
jaos ning IVDR VII peatüki 2. ja 3. jaos.
MSS § 30 tunnistatakse kehtetuks, kuna paragrahvis nimetatud teavitamiskohustusi hakatakse
edaspidi täitma Euroopa meditsiiniseadmete andmepanga asemel Euroopa meditsiiniseadmete
andmebaasi (Eudamed) kaudu. Paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud teavitamiskohustuse kehtetuks
tunnistamine on siiski seotud MDR-i ja IVDR-i rakendussätetes ette nähtud üleminekuperioodiga
ning selle lõppemiseni jäävad kehtima ka direktiivides 90/385/EMÜ, 93/42/EMÜ ja 98/79/EÜ
Euroopa andmepanka andmete edastamise kohustust reguleerivad nõuded. Eelnõu
väljatöötamise ajaks (2022. a veebruari seisuga) ei olnud selgunud selle üleminekuperioodi
lõppemise täpset kuupäeva ning seetõttu nähakse MSS-i rakendussätetes ette rakendussäte.
MSS § 341 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna Terviseameti õigus kõrvaldada meditsiiniseade
järelevalvemenetluse käigus turult, keelata selle turule laskmist ja kasutuselevõttu või seda
piirata, on edaspidi sätestatud MDR VII peatüki 3. jaos ja IVDR VII peatüki 3 jaos.
6
MSS § 341 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks, kuna Terviseameti õigus tutvuda tootja
turustamisjärgse järelevalve süsteemiga tuleneb MDR artiklist 83 ja IVDR artiklist 78.
Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse MSS § 2 lõiget 1, milles on sätestatud teiste õigusaktide
kohaldamine.
Muudatusega täpsustatakse, et meditsiiniseadmele ja selle turujärelevalvele kohaldatakse TNVS-
i erisustega, mis tulenevad MSS-ist ja EL-i määrustest.
Muudatus on vajalik EL-i määruste rakendamiseks, kuna MSS § 2 lõikes 1 nimetatud üldnõudeid
ja -kohustusi tootja, tema volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, teavitatud
asutusele ja meditsiiniseadme vastavushindamisele reguleerivad edaspidi EL-i määrused
spetsiifilisemalt kui TNVS. Siiski kohaldatakse TNVS-i (üldseadus) meditsiiniseadmele ja selle
turujärelevalvele ning täiendavad nõuded on sätestatud MSS-is (eriseadus).
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse MSS § 31, milles on sätestatud terminite kasutamine EL-i
määruste tähenduses.
Muudatusega täiendatakse lõike 31 teksti ning lisatakse viide IVDR-is kasutatavate terminite
kasutamisele.
Muudatus on tehnilist laadi ja vajalik IVDR-i rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse MSS § 11 teksti, milles on sätestatud professionaalse
kasutaja termin.
EL-i määrused defineerivad meditsiiniseadme kasutaja ja tavakasutaja ning määrustes on
kasutatud ka kutselise kasutaja mõistet, kuid need terminid ei ole selgelt sisustatud.
Muudatusega täpsustatakse, et meditsiiniseadme professionaalne kasutaja MSS-i tähenduses on
isik, kes kasutab meditsiiniseadet tervishoiuteenuse osutamisel või muu teenuse osutamisel,
samuti õppe-, teadus- või uurimistöös. Kehtivas MSS-is on sätestatud, et meditsiiniseadme
professionaalne kasutaja MSS-i tähenduses on isik, kes kasutab meditsiiniseadet tõenduspõhise
tervishoiuteenuse osutamisel, samuti õppe-, teadus- või uurimistöös, kuid selles tähenduses ei
ole käsitletud neid meditsiiniseadme kasutajaid, kes kasutavad meditsiiniseadet vastavalt
meditsiiniseadme tootja poolt ette nähtud sihtotstarbele ka muu teenuse kui tervishoiuteenuse
osutamisel (nt ilu- ja isikuteenuste osutajad, riiklikud ekspertiisiasutused).
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust §-ga 111, milles sätestatakse isikud, kelle tellimuse
alusel tellimusmeditsiiniseadmeid valmistatakse.
Muudatusega täpsustatakse, et tellimusmeditsiiniseade valmistatakse professionaalse kasutaja
individuaalse tellimuse kohaselt.
MDR artikli 2 punktis 3 on defineeritud termin „tellimusmeditsiiniseade“, kuid sama punktiga
on jäetud riigi enda reguleerida see missuguse kvalifikatsiooniga isikute tellimuse alusel
tellimusmeditsiiniseadmeid valmistatakse. Kuna tellimusmeditsiiniseadmed on individuaalse
patsiendi vajadusest lähtuvalt valmistatavad meditsiiniseadmed, ei ole otstarbekas piiritleda
erinevate kutsealade esindajaid või tervishoiutöötajatena õigusaktides sätestatud isikuid, kellel
7
on tellimusmeditsiiniseadme valmistamiseks tellimiskirja või retsepti väljastamise õigus, et
vältida vajadust teha õigustatud isikute kutse- või erialade muudatuste korral iga kordmuudatusi
õigusaktis.
Muudatus on vajalik MDR-i rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse MSS § 14, milles sätestatakse nõuded teavitatud asutusele.
Lõikes 1 sätestatakse, et vastavushindamisasutus, kes taotleb määramist teavitatud asutuseks,
peab olema kantud äriregistrisse.
MDR VII lisa punkt 1.1.1 ja IVDR VII lisa punkt 1.1.1 sätestavad, et iga teavitatud asutus luuakse
vastavalt liikmesriikide õigusaktidele, teavitatud asutuse juriidilise isiku staatus
dokumenteeritakse täielikult ning sellised dokumendid peavad sisaldama teavet omanike kohta
ja füüsiliste või juriidiliste isikute kohta, kes teavitatud asutusi kontrollivad.
Vastavushindamisasutuse juriidilise isiku ja temaga seotud isikutega seotud andmed on
kontrollitavad äriregistrist, kuhu on koondatud andmed kõigi Eestis registreeritud juriidiliste
isikute kohta.
Lõikes 2 sätestatakse, et vastavushindamisasutus esitab määramistaotluse ja vastavalt MDR-VII
lisas või IVDR VII lisas esitatud nõuete täitmist tõendava dokumentatsiooni Terviseametile,
samuti sätestatakse, et määramis- ja teavitamismenetlusega seotud dokumentatsioon koostatakse
eesti või inglise keeles ja et teabevahetus toimub eesti või inglise keeles.
MDR artikli 41 ja IVDR artikli 37 kohaselt sätestavad liikmesriigid määramistaotluse ja sellega
seotud dokumentatsiooni ning määramise taotluse hindamisega seotud menetluste asjaomased
keelenõuded, samuti kaaluvad kõikide määramistaotluse ja teavitatud asutuse määramisega
seotud dokumentide või osa dokumentide ning menetluste puhul meditsiinivaldkonnas üldiselt
arusaadava keele aktsepteerimist ja kasutamist. Sellest tulenevalt on asjakohane sätestada ka
ingliskeelse dokumentatsiooni ja teabevahetuse lubatavus.
Lõikes 3 sätestatakse, et vastavushindamisasutus, kes esitab Terviseametile määramistaotluse,
peab tasuma määramistaotluse läbivaatamise ja hindamismenetluse tasu ning teavitatud asutuse
teavitamise tasu vastavalt Terviseameti meditsiiniseadme kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmist
tagavate tasuliste teenuste loetelule. Määramistaotluse läbivaatamise eest sätestatakse tasu
20 000 eurot. Kui määramismenetlus on lõppenud positiivise arvamusega määrata
vastavushindamisasutus teavitatud asutuseks ja Terviseamet koostab määramiskavandi, tasub ta
Terviseametile teavitamise tasu 750 eurot. Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) teeb
teavitamistoimingud, kasutades komisjoni väljatöötatud ja hallatava teavitatud asutuste
elektroonilist andmebaasi4 (NANDO).
Määramistaotluse läbivaatamisel ja vastavushindamisasutuse hindamisel tehtavad toimingud ja
tähtajad tulenevad MDR artiklist 39 ja IVDR artiklist 35 ning menetlusprotseduuride käigus
kasutamiseks on meditsiiniseadmete koordineerimisrühm välja töötanud ühtsed
dokumendivormid5. Määramistaotluse menetlemine sisaldab esitatud määramistaotluse
4
NANDO andmebaas https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/nando/index.cfm?locale=en
5
Meditsiiniseadmete koordineerimisrühma dokumendivormid ja juhendmaterjalid
https://ec.europa.eu/health/medical-devices-sector/new-regulations/guidance-mdcg-endorsed-documents-and-
other-guidance_en#sec10
8
läbivaatamist (30 päeva), mille jooksul Terviseamet hindab, kas määramistaotlus on täielik, ja
puuduste korral nõuab, et taotleja esitaks mistahes puuduva teabe. Kohe, kui määramistaotlus on
täielik, saadab Terviseamet selle komisjonile. Terviseamet koostab esialgse hindamisaruande ja
taotleja kohapealse hindamise kava, mille edastab komisjonile, kes saadab selle
meditsiiniseadme koordineerimisrühmale. Komisjon määrab 14 päeva jooksul ühise
hindamisrühma, kuhu kuuluvad Terviseameti, komisjoni ja vähemalt kahe teise EL-i liikmesriigi
meditsiiniseadmete pädeva asutuse eksperdid. Ühine hindamisrühm vaatab esitatud dokumendid
läbi ning Terviseamet peab vastama ühise hindamisrühma küsimustele (90 päeva), seejärel
kavandab ja teeb Terviseamet koos ühise hindamisrühmaga määramistaotluse esitanud
vastavushindamisasutuse ja vajaduse korral vastavushindamismenetluses osalevate, EL-is või
EL-ist väljaspool asuvate tütarettevõtjate või alltöövõtjate kohapealse hindamise, mida juhib
Terviseamet. Kohapealse hindamise lõpus loetleb Terviseamet määramistaotluse esitanud
vastavushindamisasutusele hindamisel ilmnenud mittevastavused ning esitab talle ühise
hindamisrühma hindamiskokkuvõtte ja tähtaja parandus- ja ennetusmeetmete rakendamise kava
esitamiseks Terviseametile. Pärast parandus- ja ennetusmeetmete rakendamise kava
kättesaamist, hindamist ja heakskiitmist koostab Terviseamet oma arvamuse ning edastab selle
ühisele hindamisrühmale. Kui ühise hindamisrühmaga on täiendavalt selgitamist vajavad
küsimused lahendatud, koostab Terviseamet lõpliku hindamisaruande ja määramise kavandi,
mille kohta esitab ühine hindamisrühm 21 päeva jooksul oma lõpliku arvamuse, mis edastatakse
meditsiiniseadmete koordineerimisrühmale, kes annab 42 päeva jooksul soovituse määramise
kavandi kohta.
Määramistaotluse läbivaatamine ja hindamismenetlus on pikaajaline protsess, mis võib
keskmiselt võtta aega ligikaudu 1,5 aastat ning Terviseameti hinnangul on selle protsessiga
pidevalt seotud üks Terviseameti ametnik, kellel on vajalik ka varasem kogemus ühise
hindamisrühma tegevuses. Kui vastavushindamisasutus soovib esitada määramistaotluse
Terviseametile, suureneb Terviseameti halduskoormus, kuna ühe ametniku tööülesanded
muutuvad, sest Terviseametil ei ole põhjendatud luua eraldi ametikohta teavitatud asutusega
seotud ülesannete täitmiseks nii kaua, kui Eestis ühtegi meditsiiniseadmete teavitatud asutust ei
ole. Seetõttu on põhjendatud ja vajalik kehtestada tasu määramistaotluse läbivaatamise eest, et
Terviseametil oleks võimalik katta tekkivad kulud, millest kõige suurema osa moodustavad
kohapealse hindamisega kaasnevad kulud ning vajaduse korral tasuda ekspertidele
määramistaotluse eriteadmisi vajavate osade hindamise eest.
Võrdluseks on Soomes kehtestatud teavitatud asutuse määramistaotluse menetlemise tasu
30 000 eurot ning teavitamise tasu 1000 eurot. Eestis kavandatavad tasud (vastavalt 20 000 eurot
ja 750 eurot) kehtestatakse Soome eeskujul, kuid madalama tasukoefitsiendiga, arvestades
madalamat palgataset võrreldes Soome meditsiiniseadmete pädeva asutuse spetsialistidega.
2022. a veebruari seisuga on Terviseameti sõnul kolm ettevõtet küsinud Terviseametilt eelteavet
võimalustest teha teavitatud asutuseks määramist Eesti kaudu. Seega ei oleks Eesti huvides, et
ettevõtjad registreeriksid Eestisse oma ettevõtte peakontori eesmärgiga saada teavitatud
asutuseks määramine tasuta, kui teistes riikides tuleb selle eest tasu maksta.
Lõikes 4 sätestatakse, et Eestis registreeritud teavitatud asutus tasub Terviseametile teavitatud
asutuse perioodilise hindamise tasu ja teavitatud asutuse uuestihindamise tasu vastavalt
Terviseameti ja Ravimiameti meditsiiniseadme kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmist tagavate
tasuliste teenuste loetelule. Perioodilise hindamise tasu kavandatakse kehtestada määras
7500 eurot ning uuestihindamise tasu määras 15 000 eurot.
9
Teavitatud asutuse järelevalve ja uuesti hindamine on sätestatud MDR artiklis 44 ja IVDR
artiklis 40.
Teavitatud asutuse perioodilise hindamise tasu on üldjuhul üks kord aastas makstav tasu
toimingute eest, kus Terviseamet hindab uuesti, kas Eestis registreeritud teavitatud asutus ning
vajaduse korral tema vastutusel tegutsevad tütarettevõtjad ja alltöövõtjad vastavad endiselt selle
EL-i määruse nõuetele, mille kohaselt teavitatud asutus on määratud, ja täidavad määruses
sätestatud kohustusi. Teavitatud asutuse uuestihindamise tasu 15 000 eurot tuleb teavitatud
asutusel tasuda uuestihindamisel kolm aastat pärast teavitatud asutusest teatamist ja seejärel iga
nelja aasta tagant. Uuestihindamises osaleb nii Terviseamet kui komisjoni määratud ühine
hindamisrühm ning sisult ja mahult on toimingud samad nagu teavitatud asutuse esmasel
hindamisel.
Võrdluseks on Soomes kehtestatud teavitatud asutuse perioodilise hindamise tasu 10 000 eurot
ning uuestihindamise tasu 20 000 eurot.
Muudatused tehakse EL-i määruste rakendamiseks ja selleks, et säilitada Terviseameti
jätkusuutlikkus teavitatud asutuste eest vastutavale asutusele seatud ülesandeid täita ning hoida
vajalikku pädevust. Muudatused on kooskõlas MDR artikliga 111 ja IVDR artikliga 104.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse MSS § 151 lõiget 3, milles on sätestatud ühe teenuse
osutamise tasu ülemmäär Terviseameti põhitegevusega seotud tasulise teenuse osutamise eest.
Muudatusega tõstetakse Terviseameti ühe teenuse osutamise tasu ülemmäär 15 000 eurolt
20 000 euroni.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7 teavitatud asutuse määramistaotluse läbivaatamise ja
hindamismenetluse kavandatava tasu kehtestamisega määras 20 000 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse MSS § 16 lõiget 3, millega reguleeritakse nõuded Eestis
turule lastava, turul kättesaadavaks tehtava, levitatava ja kasutusele võetava meditsiiniseadmega
kaasnevale teabele.
Ohutuks ja sihtotstarbekohaseks kasutamiseks oluline teave hõlmab nii kasutusjuhendit, toote
pakendil või meditsiiniseadmel olevat märgistust või muul viisil esitatud olulist teavet, mida
tootja, toetudes riskianalüüsile, on hinnanud oluliseks teabeks, mis on vajalik kasutajale selgelt
ja arusaadavalt esitada.
MDR I lisa III peatükk ja IVDR I lisa III peatükk sätestavad nõuded seadmega koos esitatavale
teabele. Tootjad tagavad, et seadmega on kaasas MDR I lisa punkti 23 ja IVDR I lisa punkti 20
kohaselt nõutav teave selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud liidu ametlikus keeles või
ametlikes keeltes, kus seade kasutajale või patsiendile kättesaadavaks tehakse. Märgistusel
esitatud andmed peavad olema kustutamatud ning ettenähtud kasutajale või patsiendile hõlpsalt
loetavad ja selgelt arusaadavad. Üldiselt lisatakse igale seadmele teave, mis on vajalik seadme ja
selle tootja identifitseerimiseks, ning võimalik ohutusalane ja toimivust puudutav teave, mis on
oluline kasutajale või vajaduse korral mõnele teisele isikule. Selline teave võibolla seadme enda,
selle pakendi või ka selle kasutusjuhendi peal, ning juhul, kui tootjal on veebilehekülg, siis
tehakse see seal kättesaadavaks ja hoitakse ajakohasena. Ainult elektroonilise kasutusjuhendi
kasutamine on lubatud vaid juhul, kui on täidetud komisjoni määruses6 sätestatud nõuded.
6
Määrus (EL) nr 207/2012 meditsiiniseadmete elektrooniliste kasutusjuhendite kohta https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32012R0207
10
Teabe tõlkimisel tuleb tootjal ja, kui kohaldatav, siis importijal või levitajal, lähtuda
kvaliteedijuhtimissüsteemist tõlke kvaliteedi tagamiseks.
Punktis 1 sätestatakse, et teave, mis tagab seadme ohutu ja sihtotstarbekohase kasutamise
tavakasutaja või patsiendi poolt, peab olema esitatud eesti keeles ja sobivas laadis ning arvestama
tootja poolt ette nähtud kasutaja teadmisi.
Punktis 2 sätestatakse, et ainult professionaalseks kasutamiseks meditsiiniseadmega kaasnev
teave peab olema eesti või inglise keeles ja sobivas laadis.
Meditsiiniseadme müüja peab meditsiiniseadme müügil lähtuma tootja määratud sihtotstarbest
ja kasutajatest, kellele asjaomane meditsiiniseade kasutamiseks on mõeldud. Kui meditsiiniseade
on kavandatud kasutamiseks nii tavakasutajale kui professionaalsele kasutajale, siis tuleb tagada
nõutud teave eesti keeles. Asjakohane on võimaldada meditsiiniseadme professionaalsel
kasutajal otsustada, kas meditsiiniseadme spetsiifikast või kasutajate eripärast tulenevalt tuleb
esitada professionaalsele kasutajale seadme ohutuks ja sihtotstarbekohaseks kasutamiseks vajalik
teave eesti keeles või aktsepteerib professionaalne kasutaja, kes meditsiiniseadme soetab ja
kasutusele võtab, ka ingliskeelset teavet, sh kasutajaliidest. Meditsiiniseadme professionaalne
kasutaja ja meditsiiniseadme müüja peavad enne kauba müügitehingu toimumist kokku leppima
meditsiiniseadmega kaasneva teabe esitamise keeles ja laadis, kuna tulenevalt
tarbijakaitseseadusest tarbijale antav teave peab olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud
selle esitamisega mõnes muus keeles. Meditsiiniseadmetel on kasutajaliides ja tarkvara
elektrooniline kuva laialdaselt kasutatav eelkõige inglise keeles ning kasutajaliidese tõlkimine
eesti keelde ei ole sageli otstarbekas, kuna muudab meditsiiniseadme soetus- ja ülalpidamiskulu
ostja jaoks ebamõistlikult suureks või ei soovi Eestis keegi üldse selliseid meditsiiniseadmeid
turustada, kuna mõne üksiku meditsiiniseadme kasutaja jaoks ei hakata kasutajaliidest eesti
keelde tõlkima, mistõttu halveneb meditsiiniseadmete valik Eesti turul.
Punktis 3 sätestatakse, et tellimusmeditsiiniseadme kasutusjuhend või markeering peab tagama
sellele konkreetsele isikule vajamineva ja arusaadava teabe seadme ohutuks ja
sihtotstarbekohaseks kasutamiseks.
Tellimusmeditsiiniseadme tootja peab kasutusjuhendi koostamisel ja vajaduse korral teabe
tõlkimisel arvestama muu emakeelega kasutajate jaoks kasutusjuhendi kohandamise vajadusega.
Muudatused tehakse EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse MSS § 16 lõigetega 4–6, milles sätestatakse keelenõuded
meditsiiniseadmega kaasnevale ülejäänud teabele, meditsiiniseadme vastavusdeklaratsioonile ja
vastavussertifikaatidele.
Lõikes 4 sätestatakse, et erinevalt § 16 lõikes 3 esitatud keelenõuetest võib meditsiiniseadmega
kaasnev ülejäänud teave olla esitatud mõnes muus potentsiaalsele kasutajale arusaadavas
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi keeles.
Lõikes 5 sätestatakse Eestis levitatava meditsiiniseadme vastavusdeklaratsiooni keelenõue.
MDR artikli 19 lõike 1 ja IVDR artikli 17 lõike 1 kohaselt kinnitatakse EL-i
vastavusdeklaratsioonis, et määruses sätestatud nõuded on asjaomase meditsiiniseadme puhul
11
täidetud ning see tõlgitakse liidu ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse, mida nõuab
liikmesriik, kus seade kättesaadavaks tehakse. Tootja, või asjakohasel juhul tootja volitatud
esindaja, peab koostama meditsiiniseadme EL-i vastavusdeklaratsiooni eesti või inglise keeles,
lubatud on EL-i vastavusdeklaratsiooni tõlge eesti või inglise keelde.
Lõikes 6 sätestatakse teavitatud asutuste poolt väljastatavate vastavussertifikaatide keelenõue.
Teavitatud asutuste poolt väljastatud vastavussertifikaadid peavad olema kättesaadavad eesti või
inglise keeles, lubatud on vastavussertifikaatide tõlge eesti või inglise keelde.
MDR artikli 56 lõike 1 ja IVDR artikli 51 lõike 1 kohaselt koostatakse teavitatud asutuste poolt
IX, X ja XI lisa kohaselt väljastatavad sertifikaadid teavitatud asutuse asukoha liikmesriigi poolt
kindlaks määratud liidu ametlikus keeles. Kui Eesti määrab teavitatud asutuse, peavad selle
teavitatud asutuse väljastatavad vastavussertifikaadid olema koostatud eesti või inglise keeles.
Muudatused on vajalikud EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse MSS § 211, milles on sätestatud kliinilise uuringu ja
toimivusuuringu tegija ning uuringuga seotud isikute kohustused.
Võrreldes kehtiva MSS-iga jäetakse §-st 211 välja nõuded, mis edaspidi on reguleeritud EL-i
määrustega ning sätestatakse kliinilise uuringu ja toimivusuuringu tegija ning uuringuga seotud
isikute kohustused, mis on vaja reguleerida riigisisese õigusega.
Lõikes 1 sätestatakse, et kui uuring tehakse ainult Eestis või ainult Eestis ja muus riigis kui
Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna riik, võib Terviseamet anda sponsori
taotluse korral sponsorile loa määrata enda asemel uuringu tegemiseks kontaktisik.
MDR artikli 62 lõike 2 teise taande ja IVDR artikli 58 lõike 4 teise taande kohaselt võib
liikmesriik otsustada mitte kohaldada liikmesriigis registreeritud sponsori seadusliku esindaja
nõuet uuringute suhtes, mis toimuvad ainult nende territooriumil või nende territooriumil ja
kolmandate riikide territooriumil, kui liikmesriik tagab, et sponsor määrab nende territooriumil
vähemalt ühe uuringuga seotud kontaktisiku, kellele edastatakse kogu sponsorile suunatud
teabevahetus. Kontaktisiku määramise korral ei kohaldata sponsori kohustusi kontaktisikule.
Kontaktisiku määramise lubamise korral jääb uuringu nõuetekohase tegemise vastutus
sponsorile.
Kontaktisiku kasutamise lubamine võimaldab Eestis teha uuringuid, mida Eestis registreeritud
tegevuskohaga sponsori või sponsori seadusliku esindaja nõude korral ei pruugitaks muidu teha,
kuna Eesti väikese rahvaarvu tõttu on nii haruldaste haigustega patsientide kui uuringukohtade
arv Eestis väike, mistõttu ei pruugi Eestis uuringu korraldamine olla sponsorile atraktiivne ega
majanduslikult otstarbekas. Kontaktisiku määramise lubamisega võimaldatakse uuringut teha
piisava tõendatud kvalifikatsiooniga kontaktisiku kaudu, kelleks võib olla näiteks kehtivat
tegevusluba omav TTO, sõltumatu teadusasutus, arstide erialaorganisatsioon või muu Eestis
registreeritud füüsiline või juriidiline isik. Uuringus osalemine on oluline nende seisundite ja
haigustega patsientidele, kelle jaoks uuringus osalemine võib olla ainus võimalus tervenemiseks
olukorras, kus kõik teised diagnostika- või ravivõimalused on ammendunud. Samuti on kliinilises
uuringus osalemine patsientide jaoks võimalus saada ravi olukorras, kus riik ravi ei rahasta, kuid
samas on võimalus, et nimetatud meditsiiniseade on just konkreetsele patsiendile näidustatud.
12
Seetõttu on oluline, et uuringuid tehakse Eestis ja et võimalikud uudsed meditsiiniseadmed on
ka Eestis kättesaadavad.
Muudatus on kooskõlas EL-i määrustega liikmesriigile antud otsusutusõigusega.
Lõikes 2 sätestatakse, et Terviseamet annab loa kasutada uuringus sponsori seadusliku esindaja
asemel kontaktisikut vaid juhul, kui kontaktisiku kasutamise lubamisega ei kaasne riske uuringu
nõuetekohase tegemise tagamiseks.
Muudatus on vajalik eelnõuga kavandatava MSS § 211 lõike 1 rakendamiseks, et tagada uuringus
osalejate ohutus ja uuritavate õiguste kaitse. Loa taotlemisel kohaldatakse haldusakti andmisele
kohalduvaid nõudeid.
Lõikes 3 täpsustatakse, et sponsor võib uuringu tegemiseks esitada taotluse dokumentatsiooni
(edaspidi uuringu taotlus) sõltumatule meditsiinieetika komiteele ja Terviseametile alles pärast
seda, kui Terviseamet on andnud loa kontaktisiku määramiseks.
Muudatus on vajalik eelnõuga kavandatava MSS § 211 lõike 1 rakendamiseks.
Lõikes 4 sätestatakse uuringud, millest sponsor peab vähemalt kümme päeva enne uuringu
tegemise alustamist Terviseametit teavitama.
Punktis 1 sätestatakse, et Terviseametit tuleb teavitada MDR artiklis 74 nimetatud uuringutest,
mis ei ole invasiivsed ega koormavad, kuid millega kaasnevad osalejate jaoks lisaks seadme
tavapärastes kasutustingimustes tehtavatele protseduuridele täiendavad protseduurid.
Muudatus on vajalik, et tagada parem järelevalve patsientide ohutuse ja õiguste tagamiseks.
Punktis 2 sätestatakse, et Terviseametit tuleb teavitada IVDR artikli 58 lõikes 2 nimetatud
toimivusuuringutest, milles uuritakse sobivusdiagnostikaseadet ning milles kasutatakse ainult
proovijääke.
Muudatus on vajalik, et tagada järelevalve patsientide ohutuse ja õiguste tagamiseks.
Lõikes 5 sätestatakse sponsori kohustus tagada kindlustuskaitse uuringus osalejatele uuringus
osalemisest tekkinud mis tahes tervisekahju hüvitamiseks ning kindlustuskaitse tõendamiseks
tuleks esitada kindlustuspoliis või selle koopia.
MDR artikkel 69 ja IVDR artikkel 65 sätestavad liikmesriigile nõude tagada, et tema
territooriumil tehtud uuringus osalejale uuringus osalemise tõttu tekkinud mis tahes kahju
hüvitamiseks on kehtestatud süsteem kindlustuse, tagatise või sarnase korraldusega, mis on
samaväärne oma otstarbe poolest ning vastab riski olemusele ja ulatusele.
Võrreldes kehtiva MSS § 211 lõike 9 sõnastusega täpsustatakse õigusselguse huvides
kindlustuskaitse eesmärki.
Lõikes 6 sätestatakse uuringu dokumentatsiooni keelenõuded.
Uuringute korral, mille puhul on nõutud esitada MDR XV lisa või IVDR XIII lisa kohased
dokumendid, võib koostada nõutavad dokumendid eesti või inglise keeles. Eelviidatud
dokumentatsioon hõlmab ka uuringu üldkokkuvõtet, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
MDR XV lisa II peatüki punktis 4.4 nimetatud dokumendid ning IVDR XIII lisa A osa punkti
13
2.3.2 alapunktis u nimetatud teadva nõusoleku saamiseks kasutatavad dokumendid peavad olema
koostatud osaleja emakeeles.
Muudatus on vajalik EL-i määruste rakendamiseks.
Lõikes 7 sätestatakse uuritava meditsiiniseadme ja uuringuga seotud teabe ja dokumentatsiooni
pädevale asutusele kättesaadavana hoidmise kohustus.
MDR XV lisa III peatüki lõike 3 teise lõigu ja IVDR XIV lisa II peatüki lõike 2 teise lõigu
kohaselt tuleb riigisiseselt reguleerida nõue, et uuringuga ja uuritava meditsiiniseadmega seotud
teatud dokumentatsioon on kättesaadav pädevale asutusele teatud ajavahemikul, juhuks kui
sponsor, tema seaduslik esindaja või tema ametlik kontaktisik, kelle asukoht on asjaomase
liikmesriigi territooriumil, läheb pankrotti või lõpetab oma tegevuse enne määruste asjaomastes
lõigetes sätestatud ajavahemiku lõppu. MDR XV lisas ja IVDR XIV lisas nimetatud
dokumentatsiooni tuleb säilitada vähemalt kümme aastat pärast seda, kui asjaomase
meditsiiniseadme uuring on lõppenud, või juhul kui meditsiiniseade lastakse uuringu lõppedes
turule, vähemalt kümme aastat pärast viimase meditsiiniseadme turule laskmist. Siiratavate
meditsiiniseadmete puhul on see tähtaeg vähemalt 15 aastat. Viidatud dokumentatsiooni tuleb
hoida Terviseametile kättesaadavana.
Muudatus on vajalik EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse MSS § 212 ning sätestatakse teadva nõusoleku nõude ja
alaealise enda nõusoleku andmise nõude kohaldumine ka toimivusuuringutele.
IVDR artikli 59 lõige 7 sätestab, et määrus ei piira siseriikliku õiguse kohaldamist, milles
sisaldub nõue, et alaealine, kes on võimeline kujundama oma arvamust ja hindama talle antavat
teavet, peab lisaks tema seadusliku esindaja teadvale nõusolekule ka ise andma nõusoleku
kliinilises uuringus osaleda.
IVDR-i rakendamiseks on vajalik teha keeleline muudatus nii paragrahvi pealkirjas kui
paragrahvi tekstis, et teadva nõusoleku nõue ja alaealise enda nõusoleku nõue laieneksid ka
toimivusuuringutele.
Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse MSS § 213 lõikeid 1–4, milles on sätestatud nõuded
sõltumatule meditsiinieetika komiteele.
Lõikes 1 sätestatakse, et sõltumatu meditsiinieetika komitee (edaspidi eetikakomitee) on teadus-
ja arendusasutuse juures tegutsev, uuringu tegemisele arvamust andev teadlastest ja eri elualade
esindajatest koosnev sõltumatu kogu, kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate
õiguste kaitse, ohutus ja heaolu.
Muudatusega muudetakse kehtiva MSS-i sätte sõnastust ning täpsustakse, et eetikakomitee
tegutseb teadus- ja arendusasutuse juures ning tema ülesanded kohalduvad ka toimivusuuringute
eetilisele hindamisele.
Lõikes 2 sätestatakse, et eetikakomitee annab arvamuse uuringu tegemise ja uuringus olulise
muudatuse tegemise kohta.
14
Kuigi eetikakomiteed kasutavad praktikas mõistet „uuringu tegemiseks või uuringus olulise
muudatuse tegemiseks luba või kooskõlastust andma“, siis EL-i määruste kohaselt annab
eetikakomitee arvamuse ning eetikakomitee negatiivne arvamus kehtib kogu riigis, mis tähendab,
et kui eetikakomitee on andnud uuringu kohta negatiivse arvamuse, ei ole sponsoril lubatud
pöörduda sama taotlusega teise eetikakomitee poole arvamuse saamiseks. Seega peab
eetikakomitee vormistatav arvamus uuringu või olulise muudatuse lubatavuse või
mittelubatavuse kohta olema selge ja üheselt mõistetav, kuna Terviseamet peab keelduma
uuringu tegemiseks või uuringus muudatuse tegemiseks loa andmisest, kui eetikakomitee on
sellise uuringu tegemise või uuringus muudatuse tegemise kohta andnud negatiivse arvamuse.
Lõikes 3 sätestatakse, et eetikakomitee lähtub oma tegevuses EL-i määrustest, kehtestatud
eetikanormidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest, isikuandmete kaitse üldmäärusest, EL-
is kehtivast meditsiiniseadme kliinilise uuringu hea tava standardist ja eriseadustes sätestatud
põhimõtetest.
EL-i määrused sätestavad, et eetikakomiteed tegutsevad riigisisese õiguse kohaselt, kuid
eetikakomiteede nõudeid teadusuuringutele, sh uuringu tegemisele, võib leida mitmest
rahvusvaheliselt tunnustatud dokumendist: 1) 1964. a Maailma Arstide Liidu (World Medical
Association) koostatud Helsinki deklaratsioon (Declaration of Helsinki); 2) 1997. a „Inimõiguste
ja biomeditsiini konventsioon: inimõiguste ja inimväärikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse
rakendamisel“ (ratifitseerimise seadus RT II 2002, 1, 2); 3) ISO 14155:2020 meditsiiniseadme
kliinilise uuringu hea tava standard jt. Kõik nimetatud dokumendid sisaldavad nõudeid uuritavale
isikule antavale teabele. Uuringus osalevate inimeste õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse ning
avaliku hinnangu andmine on eetikakomitee kohustus, sh ka teadva nõusoleku saamiseks antava
kirjaliku teabe piisavuse ja terviklikkuse ning selle patsiendile selgitamise korra hindamine.
Muudatusega täiendatakse kehtiva MSS sätte sõnastust, lisades loetellu EL-i määrused ja
meditsiiniseadme kliinilise uuringu hea tava standardi.
Lõikes 4 sätestatakse, et eetikakomitee hindab uuringu eetiliste riskide suurust ja uuringu tegija
tausta, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.
Muudatus on vajalik IVDR-i rakendamiseks ning tehakse keeleline muudatus, et eetikakomitee
tegevus uuringu hindamisel oleks kohaldatav ka toimivusuuringutele.
Muudatus on vajalik ka õigusselguse huvides, kuna eelnõuga ei looda uut eetikakomiteed, vaid
on arvestatud Eestis juba tegutsevate eetikakomiteedega. Muudatus ei piira edaspidi uute
eetikakomiteede loomist, mis vastavad eetikakomiteele esitatavatele nõuetele.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse MSS § 22.
Võrreldes kehtiva MSS-iga jäetakse paragrahvist välja nõuded, mis edaspidi on reguleeritud EL-
i määrustega (lõiked 2, 3, 5–12) ning sätestatakse uuringu tegemise õiguse ja uuringus olulise
muudatuse tegemise õiguse taotlemise nõuded, mis tuleb reguleerida riigisisese õigusega.
Lõikes 1 sätestatakse, et sponsor peab uuringu tegemiseks ja uuringu olulise muudatuse
tegemiseks saama arvamuse eetikakomiteelt, arvestades MSS-is ja EL-i määrustes sätestatud
nõudeid. Võrreldes kehtiva MSS-iga täiendatakse lõiget viitega IVDR-i kohaldamisele.
Muudatus on tehnilist laadi ja vajalik IVDR-i rakendamiseks.
15
Lõikes 2 sätestatakse, et sponsor tasub eetikakomiteele uuringu tegemise ja uuringus olulise
muudatuse tegemise kohta eetilise arvamuse andmise eest.
Muudatusega tehakse keeleline parandus, et säte oleks kohaldatav ka toimivusuuringutele, ning
muudetakse lõigete numeratsiooni.
Lõikes 3 sätestatakse eetikakomitee tasu määrad ja tasu määramise tingimused.
Lõikes 4 sätestatakse uuringu taotluse ja uuringus olulise muudatuse tegemise teavituse
dokumentatsiooni (edaspidi uuringu muudatuse teavitus) esitamine pärast seda, kui sponsor on
uuringu tegemise või uuringu olulise muudatuse tegemise kohta saanud eetikakomitee arvamuse.
MDR XV lisa II peatüki punkti 4.2 kohaselt võib liikmesriik lubada eetikakomitee arvamuse
esitamist pärast uuringu taotluse esitamist. Eesti ei pea selle lubamist otstarbekaks, kuna uuringu
taotluse läbivaatamise eest tuleb sponsoril tasuda riigilõivu ja erialase hindamise tasu ning
uuringu muudatuse teavituse läbivaatamise eest tuleb sponsoril tasuda erialase hindamise tasu,
kuid eetikakomitee negatiivse arvamuse korral keeldub Terviseamet uuringu tegemisele või
uuringu muudatusele loa andmisest. Seega kaasneks sponsorile finantskoormus ja Terviseametile
halduskoormus taotluse või teavituse läbivaatamise eest, mille kohta ei ole pädeval asutusel EL-
i määruste kohaselt lubatud positiivset otsust teha. Ka kehtiva MSS-i kohaselt ei ole
eetikakomitee arvamuse esitamine pärast uuringu taotluse esitamist lubatud.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides ning IVDR-i rakendamiseks, kuna toimivusuuringud
ei ole kehtiva MSS-i sõnastusega hõlmatud.
Lõike 5 punktis 1 sätestatakse sponsori kohustus tasuda enne uuringu taotluse esitamist uuringu
taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja tasuda uuringu
erialase hindamise tasu vastavalt Terviseameti tasuliste teenuste loetelule. Punktis 2 sätestatakse
sponsori kohustus tasuda enne uuringu muudatuse teavituse esitamist uuringu muudatuse
teavituse läbivaatamise erialase hindamise tasu vastavalt Terviseameti tasuliste teenuste
loetelule.
Kehtiva seaduse kohaselt on meditsiiniseadme kliinilise uuringu luba taotlev sponsor kohustatud
enne taotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 576 eurot. Eelnõuga
kavandatava §-ga 4 muudetakse RLS-i ja täiendatakse riigilõivude loetelu, kuna kehtiva
riigilõivuga ei ole kaetud toimivusuuringu taotluse läbivaatamise toimingud ega taotluse sisuline
erialane hindamine, milleks komisjoni poolt pädevatele asutustele personaliressursi vajaduse
hindamise tööriista kohaselt kulub keskmiselt kuni 180 töötundi ühe uuringu tegemise taotluse
kohta ning keskmiselt 5 töötundi kulub ühe uuringu muutmise teavituse sisuliseks hindamiseks.
Eelnõuga kavandatava muudatusega lisandub uuringu taotluse läbivaatamise erialase hindamise
tasu (400 eurot või 1450 eurot) ja uuringu muudatuse teavituse läbivaatamise erialase hindamise
tasu (100–350 eurot) maksmise kohustus vastavalt Terviseameti tasuliste teenuste loetelule.
Eelnõuga kavandatud muudatuste kohaselt tuleb sponsoril enne uuringu taotluse esitamist tasuda
riigilõiv (200 eurot) ja uuringu taotluse läbivaatamise erialase hindamise tasu või uuringu
muudatuse teavituse läbivaatamise erialase hindamise tasu. Riigilõiv tagastatakse sponsorile, kui
Terviseamet annab uuringu taotluse läbivaatamise järel hinnangu, et tegemist ei ole vastavalt
MDR-i kohase kliinilise uuringuga või IVDR-i kohase toimivusuuringuga. Erialase hindamise
tasu sponsorile ei tagastata.
MDR artikkel 75 ja IVDR artikkel 71 sätestavad uuringu olulistest muudatustest teavitamise
nõuded. Uuringu olulistest muudatustest teavitamisel ja teavituste menetlemisel lähtutakse EL-i
16
määrustes ja MSS-is sätestatud nõuetest ja korrast. Kuna üldjuhul esitatakse teavitusi
kavandatavatest muudatustest loeteluna ehk ühe muudatuse tegemisega võib kaasneda vajadus
teha täiendavaid muudatusi, on asjakohane kehtestada muudatuste teavituse läbivaatamise eest
riigilõivud vastavalt teavitatavate muudatuste arvule ühe teavituse kohta.
Muudatus on kooskõlas MDR artikliga 111 ja IVDR artikliga 104 ning seotud käesoleva eelnõu
§-ga 4.
Lõikes 6 sätestatakse, et uuringu kohta otsuse teatavaks tegemisele kohaldatakse EL-i määrustes
sätestatud korda, mille kohaselt toimub kogu uuringu loamenetlust puudutav teabevahetus
Terviseameti ja sponsori vahel, sh otsusest teavitamine, üksnes Eudamedi kliiniliste uuringute ja
toimivusuuringute elektroonilise süsteemi (edaspidi uuringute elektrooniline süsteem) kaudu.
Seejuures kohaldub EL-i määruste kohaselt kord, et juhul kui sponsorit ei teavitata loamenetluses
ilmnenud puudustest või loa andmisest keeldumisest EL-i määrustes ettenähtud tähtaegade
jooksul ja kehtestatud korras, kohaldatakse loamenetluses nn vaikiva nõusoleku põhimõtet ning
pädevale asutusele ettenähtud tähtaja möödumisel loetakse taotlus vaikivalt heakskiidetuks (tacit
approval). Seega kehtestatakse Terviseameti otsusest kui haldusaktist teavitamisele erikord ning
otsuse teatavaks tegemisele ei kohaldata haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusaktide
kättetoimetamise nõudeid, vaid EL-i määruste erinõudeid sõltuvalt tehtava otsuse ja kohalduva
menetluse liigist. Sellise erisuse tegemise võimaluse annab MSS § 2 lõige 2, mille kohaselt
kohaldatakse MSS-is ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
MSS-i erisustega.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides ning eelnõuga kavandatava § 22 lõike 4
rakendamiseks.
Lõikes 7 sätestatakse, et Terviseamet võib kaasata uuringu taotluse läbivaatamisse ja uuringu
tegemise nõuetekohasuse hindamisse eksperte. Eksperdi kaasamise korral tuleb sponsoril tasuda
eksperthindamise tasu vastavalt Terviseameti tasuliste teenuste loetelule ning eksperthindamise
tasu ühe hindamise kohta ei tohi ületada 2000 eurot, kui sponsoriga ei ole kirjalikult teisiti kokku
lepitud.
Muudatus on vajalik, kuna Terviseametil ei pruugi olla uuritavate meditsiiniseadmete
spetsiifiliste valdkondade asutusesisest ekspertteadmist ning asutusel võib uuringute hindamisel
olla vajalik võtta eksperthinnanguid, mille eest makstav tasu tuleb sponsoril Terviseametile
tasuda. Siiski nähakse ette ühe taotluse või uuringu tegemise hindamisega seotud ekspertide
kaasamisel eksperthindamise tasu ülemmäär 2000 eurot, et ekspertide kaasamine oleks
põhjendatud ja läbipaistev. Ulatuslikumate eksperthinnangute vajaduse korral on asjakohane
Terviseametil sponsoriga eelnevalt kokku leppida vajaminev eksperthindamise maht.
Muudatus on kooskõlas MDR artikliga 111 ja IVDR artikliga 104.
Lõikes 8 sätestatakse uuringut hindavate ja selle nõuetekohasust kinnitavate isikute kohustus
esitada Terviseametile iga aasta 31. maiks huvide deklaratsioon, millega nimetatud isikud
kinnitavad, et neil puudub uuringute hindamisel huvide konflikt, nad on vabad mis tahes muudest
mõjutustest ja neil ei ole finants- ega isiklikke huve, mis võiksid mõjutada erapooletust taotluse
hindamisel.
Huvide deklareerimise kohustus on sätestatud MDR artiklis 71 ja IVDR artiklis 67.
17
Muudatus on vajalik EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse MSS-i §-dega 221 ja 222, milles sätestatakse lisanõuded
seoses teatud kliiniliste uuringute ja toimivusuuringutega.
Paragrahvis 221 sätestatakse MDR artikli 82 kohaste kliiniliste uuringutega seotud lisanõuded.
MDR artikli 82 kohaselt selleks et kaitsta sellistes kliinilistes uuringutes osalejate õigusi, ohutust,
väärikust ja heaolu, mida ei tehta ühelgi MDR artikli 62 lõikes 1 loetletud eesmärgil, järgitakse
artikli 62 lõigete 2 ja 3, artikli 62 lõike 4 punktide b, c, d, f, h ja l ning artikli 62 lõike 6 sätteid
ning iga liikmesriik määrab asjakohased lisanõuded selliste uuringute tegemiseks.
Eelnõuga sätestatakse, et Eestis kohaldatakse selliste uuringute puhul MDR artikli 62 lõigetes 2–
7 ning artiklites 63–66, 68–72, 75–77 ja 80 sätestatud nõudeid, välja arvatud nendes aspektides,
mis puudutavad dokumentatsiooni esitamist ja teabevahetust Eudamedi uuringute elektroonilise
süsteemi kaudu, ning nõuet koostada MDR XIV lisa A osas 1 nimetatud kliinilise hindamise
kava.
Muudatus on vajalik MDR-i rakendamiseks.
Paragrahvis 222 sätestatakse lisanõuded teatud toimivusuuringute puhul, kus kasutatakse
proovide jääke.
IVDR artikkel 58 sätestab nõuded toimivusuuringutele, mille puhul kirurgiliselt invasiivne
proovivõtmine toimub üksnes toimivusuuringu eesmärgil, sekkuvatele kliinilise toimivuse
uuringutele ja toimivusuuringutele, mille puhul uuringu tegemine hõlmab täiendavaid
invasiivseid protseduure või uuringus osalejaid mõjutavaid muid riske, ja
sobivusdiagnostikaseadmeid hõlmavatele toimivusuuringutele. Artikkel 58 ei hõlma kõiki
sobivusdiagnostikaseadmetega tehtavaid toimivusuuringuid, milles kasutatakse üksnes proovide
jääke. Lõikes 1 loetletakse selliste uuringute tegemiseks kohaldatavad nõuded ning lõikes 2
sätestatakse, et sellise uuringu tegemisest teavitatakse Terviseametit vähemalt kümme päeva
enne uuringu tegemise alustamist.
Muudatus on vajalik IVDR-i rakendamiseks, et tagada järelevalve patsientide ohutuse ja õiguste
tagamiseks ka nende toimivusuuringute korral, kus kasutatakse proovide jääke.
Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse MSS §-e 25–27.
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse MSS §-st 25 välja dokumentide säilitamise nõuded,
mis edaspidi on reguleeritud EL-i määrustega, ning sätestatakse nõue, et tootja või tema volitatud
esindaja peab hoidma meditsiiniseadmega seotud dokumentatsiooni Terviseametile
kättesaadavana.
EL-i määruste kohaselt tuleb riigisiseselt reguleerida nõue, et meditsiiniseadmega seotud teatud
dokumentatsioon on pädevale asutusele teatud ajavahemikul kättesaadav, juhuks kui tootja või
tema volitatud esindaja, kelle asukoht on asjaomase liikmesriigi territooriumil, läheb pankrotti
või lõpetab oma tegevuse enne määruste asjaomastes lõigetes sätestatud ajavahemiku lõppu.
Muudatusega sätestatakse, et tootja või tema volitatud esindaja peab hoidma pädevale asutusele
kättesaadavana meditsiiniseadmega seotud dokumentatsiooni MDR IX lisa III peatüki punktis 8,
18
X lisa punktis 7, XI lisa A osa punktides 9 ja 10.5, XI lisa B osa punktides 17 ja 18.4 ja XIII lisa
punktis 4 ning IVDR IX lisa III peatüki punktis 7, X lisa punktis 6 ja XI lisa punktis 6 sätestatud
säilitustähtaja jooksul ja korras. Nimetatud tähtajad on vastavalt kümme ja 15 aastat.
Muudatus on vajalik EL-i määruste rakendamiseks.
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse MSS §-st 26 välja nõuded, mis edaspidi on
reguleeritud EL-i määrustega (lõiked 2, 3, 32 ja 4), ning sätestatakse nõuded ainult nende
meditsiiniseadmete kohta, mida ei registreerita Eudamedis.
Lõikes 1 sätestatakse, et TTO, kes valmistab asutusesiseselt meditsiiniseadmeid MDR artikli 5
lõike 5 või IVDR artikli 5 lõike 5 kohaselt, teeb oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks
loetelu oma asutuses asutusesiseselt valmistatavatest meditsiiniseadmetest.
MDR-i kohaselt rakendatakse asutuses valmistatavatele meditsiiniseadmetele seda kohustust
alates 2021. aasta 26. maist, kuid IVDR artikli 5 lõike 5 teatud nõudeid kohaldatakse alates 2022.
aasta 26. maist ja teatud nõuete kohaldamisele on ette nähtud pikem üleminekuperiood, et
leevendada võimalikke CE-märgiseta in vitro diagnostikameditsiiniseadmete turutõrgetest
tekkivaid soovimatuid mõjusid patsientidele ja tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/112, millega muudetakse määrust (EL)
2017/746 teatavaid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate üleminekusätete osas ja
seoses asutusesiseselt valmistatud seadmeid käsitlevate tingimuste kohaldamise
edasilükkamisega (ELT L 19, 28.01.2022, lk 3–6)7 on mitme IVDR artikli 5 lõikes 5 loetletud
nõude puhul ette nähtud pikem üleminekuperiood, sh artikli 5 lõike 5 punkt f, mis sätestab nõude
teha oma asutuses valmistatavate meditsiiniseadmete andmed avalikkusele kättesaadavaks.
Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette, et TTO peab täitma IVDR artikli 5 lõikes 5 sätestatud
nõudeid ning MSS-is sätestatakse vaid need nõuded, mis on riigisisese õigusega reguleerida.
Tulenevalt IVDR-i rakendussätetest kohaldatakse 2022. a 26. maist TTO-de poolt oma asutuses
asutusesiseselt valmistatavatele ja kasutatavatele in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele
järgmisi nõudeid: täidetud peavad olema IVDR I lisas sätestatud asjakohased üldised ohutus- ja
toimivusnõuded, seadmeid ei anta üle teisele juriidilisele isikule, artikli 5 lõike 5 erandi
tähenduses erandkorras meditsiiniseadmete valmistamisel ei tohi selliseid meditsiiniseadmeid
valmistada tööstuslikus mahus ning liikmesriik võib nõuda, et sellised tervishoiuasutused
esitaksid pädevale asutusele kogu asjakohase lisateabe selliste nende territooriumil valmistatud
ja kasutatavate seadmete kohta ja liikmesriigile jääb õigus piirata kindlat tüüpi selliste seadmete
valmistamist ja kasutamist ning neile võimaldatakse juurdepääs tervishoiuasutustele nende
tegevuse kontrollimiseks. Täiendavaid IVDR artikli 5 lõikest 5 tulenevaid nõudeid peavad TTO-
d rakendama vastavalt IVDR-i rakendussätetele.
Õigusselguse huvides sätestatakse, et TTO peab oma veebilehel avaldama loetelu oma asutuses
valmistatavatest meditsiiniseadmetest, kuna termin „deklaratsioon“ õigekeelsussõnaraamatu
tähenduses8 on ametlik avaldus, mida tavapäraselt avalikkusele kättesaadavaks ei tehta.
Lõikes 2 sätestatakse nõue, et TTO peab Terviseametile esitama oma asutuses valmistatud
meditsiiniseadme kohta dokumentatsiooni, mis võimaldab Terviseametil veenduda, et
meditsiiniseadme valmistamisel on üldised ohutus- ja toimivusnõuded täidetud.
7
Määrus (EL) 2022/112 https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2022.019.01.0003.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2022%3A019%3ATOC
EKI 8 http://eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=deklaratsioon
19
Punktis 1 sätestatakse, et iga meditsiiniseadme kohta, mis on valmistatud MDR artikli 5 lõike 5
kohaselt, esitab TTO Terviseametile MDR artikli 5 punktis f nimetatud dokumentatsiooni. MDR
artikli 5 lõike 5 punkti h kohaselt võib liikmesriik nõuda, et sellised TTO-d esitaksid pädevale
asutusele kogu asjakohase lisateabe selliste valmistatud ja kasutatavate seadmete kohta.
Liikmesriigile jääb õigus piirata mõnda kindlat tüüpi seadmete valmistamist ja kasutamist. Seda
kohustust rakendatakse alates 2022. aasta 26. maist.
Punktis 2 sätestatakse, et iga meditsiiniseadme kohta, mis on valmistatud IVDR artikli 5 lõike 5
kohaselt, esitab TTO Terviseametile IVDR artikli 5 punktis g nimetatud dokumentatsiooni.
IVDR artikli 5 lõike 5 punkti i kohaselt võib liikmesriik nõuda, et sellised TTO-d esitaksid
pädevale asutusele kogu asjakohase lisateabe selliste valmistatud ja kasutatavate seadmete kohta.
Liikmesriigile jääb õigus piirata mõnda kindlat tüüpi seadmete valmistamist ja kasutamist.
Määruses (EL) 2022/112 sätestatakse selle nõude puhul pikem üleminekuperiood ning seda
kohustust rakendatakse alates 2024. aasta 26. maist, kuid TTO võib juba enne selle tähtaja
saabumist neid andmeid Terviseametile edastada.
Muudatus on vajalik, et tagada asutusesiseselt valmistatavate meditsiiniseadmete valmistamise
ja kasutamise põhjendatus ja riiklik järelevalve.
Lõikes 3 sätestatakse, et iga ettevõtja, kes Eestis teeb turul kättesaadavaks
tellimusmeditsiiniseadme, teavitab vähemalt kümme päeva enne tellimusmeditsiiniseadme turul
kättesaadavaks tegemist Terviseametit kavatsusest tellimusmeditsiiniseade turul kättesaadavaks
teha.
Muudatus on vajalik, et säilitada tellimusmeditsiiniseadmete registreerimiskohustus
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasis, kuna neid ei registreerita Eudamedis.
Muudatus on kooskõlas Muudatus on kooskõlas MDR artikliga 30 ja IVDR artikliga 29
liikmesriigile antud õigusega säilitada või kehtestada riigisisesed sätted nende territooriumil
kättesaadavaks tehtud seadmete levitajate registreerimise kohta.
Lõikes 4 sätestatakse, et iga ettevõtja, kes levitab Eesti turul MDR artikkel 22 kohast
meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketti, I, IIa, IIb või III riskiklassi meditsiiniseadet
või A, B, C või D riskiklassi in vitro diagnostikameditsiiniseadet, teavitab sellest Terviseametit
kümne päeva jooksul asjaomase meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest arvates.
Võrreldes kehtiva MSS-iga lisandub kohustus, et ka I riskiklassi (mis hõlmab I riskiklassi
meditsiiniseadmete alaliigituses steriilseid, mõõtefunktsiooniga ja korduskasutatavad kirurgilisi
instrumente) meditsiiniseadmete levitajad peavad teavitama Terviseametit meditsiiniseadme
esmakordsest Eestis levitamisest. Muudatus on vajalik, et tagada parem turujärelevalve ja
saavutada ülevaade turul olevatest meditsiiniseadmetest. Ettevõtjatele lisandub
teavitamiskohustusega iga turustatava toote puhul ühekordne täiendav halduskoormus
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasis toote kohta teavituse esitamisega. Muudatus
võimaldab ka asutustel või organisatsioonidel, kes vajavad teavet teatud meditsiiniseadmetega
tegelevate ettevõtjate kohta, saada ülevaade meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasist nt
riigihanke planeerimisel. Samuti võib olla vajalik saada kiire ülevaade Eestis levitatavate
meditsiiniseadmete kohta juhul, kui peaks esinema tervishoiualane hädaolukord ning
Terviseametil tuleb Euroopa Ravimiameti juurde moodustatava9 meditsiiniseadmete nappuse
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/123, mis käsitleb Euroopa Ravimiameti suuremat rolli ravimite
ja meditsiiniseadmete alases kriisivalmiduses ja -ohjes https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R0123
20
juhtrühma koostatud esmatähtsate meditsiiniseadmete loetellu kuuluvate meditsiiniseadmete
kohta esitada lühikese aja jooksul asjakohased seireandmed, mida Terviseametile peavad
vajaduse korral esitama ka levitajad.
Senine praktika on näidanud, et levitajatel on esinenud eritõlgendusi esmakordse levitamise
kohustuse kohaldumise kohta. Kohustus esmakordsest levitamisest teavitada kohaldub ka juhul,
kui ettevõtja ei ole konkreetse meditsiiniseadme ainus levitaja Eestis. Õigusselguse huvides
täpsustatakse eelnõuga, et kohustus esmakordsest levitamisest teavitada kohaldub igale
ettevõtjale ainuomase meditsiiniseadme puhul. Muudatus on MDR artikli 30 ja IVDR artikli 29
kohaselt kooskõlas liikmesriigile antud õigusega säilitada või kehtestada riigisisesed sätted nende
territooriumil kättesaadavaks tehtud seadmete levitajate registreerimise kohta.
Lõikega 5 kehtestatakse volitusnorm, millega sätestatakse, et tellimusmeditsiiniseadme,
meditsiiniseadmete süsteemi või protseduuripaketi turule laskmisest ja meditsiiniseadmel tehtud
olulisest muudatusest ning meditsiiniseadme esmakordsest Eestis levitamisest teavitamise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Võrreldes kehtiv
MSS-iga jäetakse volitusnormist välja meditsiiniseadme esmakordselt professionaalsest
kasutamisest teavitamise kohustus.
Terviseameti hinnangul ei ole edaspidiselt vajalik tervishoiuteenuse osutajatel Terviseametit
teavitada meditsiiniseadme professionaalse kasutamise alustamisest, kuna EL-i määruste
kohaselt on meditsiiniseadmete tarneahela jälgitavuse tagamise kohustus pandud ettevõtjatele.
Seega on Terviseametil võimalik taotleda ettevõtjatelt andmed, mida seni on pidanud
Terviseametile esitama tervishoiuteenuse osutajad.
Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse MSS §-st 27 välja nõuded, mis edaspidi on
reguleeritud EL-i määrustega (lõiked 1–4, 7 ja 8) ning sätestatakse ohujuhtumi registreerimise ja
valdkonna ohutusteatise keelenõuded, mis on vaja reguleerida riigisisese õigusega.
Lõikes 1
sätestatakse, et Terviseamet registreerib talle teatatud ohujuhtumi andmed meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogus ning teavitab sellest andmete esitajat kümne tööpäeva jooksul alates
andmete esitamisest.
MDR artikli 87 lõike 10 ja IVDR artikli 82 lõike 10 kohaselt registreerib pädev asutus
tervishoiutöötajatelt, kasutajatelt ja patsientidelt saadud teated keskselt riiklikul tasandil.
EL-i määrused defineerivad juhtumi järgmiselt: juhtum on turul kättesaadavaks tehtud seadme
rike või seadme omaduste või toimivuse halvenemine, sealhulgas ergonoomilistest omadustest
tingitud kasutusviga, samuti tootja esitatud teabe ebapiisavus ja soovimatu kõrvaltoime.
EL-i määrused defineerivad ohujuhtumi järgmiselt: ohujuhtum on juhtum, mis otseselt või
kaudselt põhjustas, võis põhjustada või võib põhjustada ühe järgmistest tagajärgedest: patsiendi,
kasutaja või muu isiku surm; patsiendi, kasutaja või muu isiku tervisliku seisundi ajutine või
püsiv oluline halvenemine; tõsine oht rahva tervisele.
Selliste juhtumite ja ohujuhtumite korral on oluline, et meditsiiniseadme kasutaja teavitaks
meditsiiniseadme tootjat või asjakohasel juhul tema volitatud esindajat, lisaks võib teavitada ka
Terviseametit. Kui Terviseamet saab tervishoiutöötajatelt, kasutajatelt ja patsientidelt teabe
võimalike ohujuhtumite kohta, astub ta kõik vajalikud sammud, et tagada asjaomase
21
meditsiiniseadme tootja viivitamatu teavitamine võimalikust ohujuhtumist, kui tervishoiutöötaja,
kasutaja või patsient ei ole ohujuhtumist asjaomast tootjat veel teavitanud.
Lõikes 2 sätestatakse, et Eesti turul kättesaadavaks tehtud meditsiiniseadme kohta koostatud
valdkonna ohutusteatis koostatakse eesti keeles.
Keelenõude määramise õiguse sätestavad MDR artikli 89 lõige 8 ja IVDR artikli 84 lõige 8.
Muudatus on vajalik, et meditsiiniseadme ohutusega seotud teave ja valdkonna ohutusteatised
oleksid tehtud meditsiiniseadmete kasutajatele kättesaadavaks eesti keeles.
Muudatused on vajalikud EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse MSS § 29 lõiget 1, milles on sätestatud meditsiiniseadmete
ja abivahendite andmekogu pidamise eesmärk.
Edaspidi hakatakse meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus töötlema järgmisi andmeid:
turule lastud meditsiiniseadmete kohta, mis on seotud ravikindlustuse seaduse alusel Eesti
Haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise ning sotsiaalhoolekande seaduse
tähenduses abivahendite ostmise ja üürimisega; turul kättesaadavaks tehtavate
tellimusmeditsiiniseadmete, meditsiiniseadmete süsteemide ja protseduuripakettide ehk
Eudamedis mitteregistreeritavate seadmete kohta; Eestis levitatavate meditsiiniseadmete kohta.
Terviseameti hinnangul ei ole meditsiiniseadme professionaalsetel kasutajatel edaspidi vaja
Terviseametit teavitada meditsiiniseadme professionaalse kasutamise alustamisest, kuna EL-i
määruste kohaselt on meditsiiniseadmete tarneahela jälgitavuse tagamise kohustus pandud
ettevõtjatele. Seega on Terviseametil võimalik taotleda ettevõtjatelt andmed, mida seni on
pidanud Terviseametile esitama meditsiiniseadme professionaalsed kasutajad, samuti ei ole
Terviseamet käesoleva eelnõu ettevalmistamise hetkeks kavandanud hakata meditsiiniseadmete
ja abivahendite andmebaasis töötlema asutuses valmistatavate meditsiiniseadmete andmeid.
Seetõttu väheneb nii meditsiiniseadme professionaalsete kasutajate kui ettevõtjate
halduskoormus.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse MSS § 29 lõike 3 punkti 1 sõnastust ja sätestatakse, et
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus töödeldakse meditsiiniseadme turul
kättesaadavaks tegemise ja Eestis levitamisega seotud andmeid ja dokumente.
Muudatus on vajalik, et säilitada riigisisene regulatsioon turul kättesaadavaks tehtud
tellimusmeditsiiniseadmete, meditsiiniseadmete süsteemide ja protseduuripakkide ning Eestis
esmakordselt levitatud meditsiiniseadmete kohta esitatud andmete ja dokumentatsiooni
töötlemiseks.
Muudatus on MDR artikli 30 lõike 2 ja IVDR artikli 27 lõike 2 kohaselt kooskõlas liikmesriigile
antud otsustusõigusega, mille kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada riigisisesed
sätted nende territooriumil kättesaadavaks tehtud seadmete levitajate registreerimise kohta.
Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse MSS § 29 lõike 3 punkti 3 sõnastust ning sätestatakse, et
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus töödeldakse ainult Eestis või Eestis ja muus
riigis kui Euroopa Liidu liikmesriik või Euroopa Majanduspiirkonna riik tehtavate kliiniliste
uuringute ja toimivusuuringute tegemisega seotud andmeid ja dokumente.
22
Muudatus on vajalik, et säilitada riigisisene regulatsioon Eudamedi uuringute elektroonilises
süsteemis mittetehtavate uuringute tegemisega seotud andmete ja dokumentatsiooni töötlemisel.
Muudatusega hõlmatakse sätte reguleerimisalasse ka toimivusuuringud, mis ei olnud kehtiva
seaduse sõnastusega hõlmatud.
Muudatused on vajalikud õigusselguse huvides ja EL-i määruste rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse MSS 3. peatüki pealkirja.
Peatüki pealkirjast jäetakse välja kitsendus, et nõudeid kohaldatakse meditsiiniseadme
professionaalsele kasutamisele vaid juhul, kui professionaalne kasutaja on TTO. Nii patsiendi
kui ka meditsiiniseadme kasutaja ohutuse ja tervise kaitsmise eesmärgil tuleks MSS-is sätestada
täiendavad nõuded kõigile meditsiiniseadme professionaalsetele kasutajatele, mitte ainult TTO-
dele.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, millega täpsustatakse meditsiiniseadme
professionaalse kasutaja terminit.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse MSS § 31 pealkirja.
Paragrahviga hõlmatud reguleerimisalast jäetakse välja kehtivas MSS-is sätestatud kitsendus, et
nõudeid kohaldatakse meditsiiniseadme professionaalsele kasutamisele vaid tervishoiuteenuse
kasutamisel.
Nii patsiendi kui ka meditsiiniseadme kasutaja ohutuse ja tervise kaitsmise eesmärgil on
asjakohane sätestada § 31 nõuete kohaldumine ka muude teenuste kui ainult tervishoiuteenuste
osutamisel, kuna lõikes 2 sätestatud nõuded on lisaks TTO-dele kohaldatavad ka teistele
professionaalsetele kasutajatele.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides ja on seotud eelnõu § 1 punktiga 5.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse MSS § 31 lõiget 1, milles on sätestatud nõuded
tervishoiuteenuse osutajale meditsiiniseadme kasutamisel.
Muudatus on keeleline ning tuleneb sättespetsiifiliselt tervishoiuteenuse osutamisega seotud
nõuetest.
Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse MSS § 32 lõikeid 1 ja 2, milles on sätestatud
meditsiiniseadme kasutamise eeldused.
Meditsiiniseadme mis tahes professionaalse kasutaja poolt meditsiiniseadme
sihtotstarbekohaseks ja ohutuks kasutamiseks on asjakohane kohaldada §-s 32 sätestatud nõudeid
kõigile meditsiiniseadme professionaalsetele kasutajatele, kes võtavad meditsiiniseadme
kasutusele, mitte ainult TTO-dele.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5.
Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse MSS § 321 lõiget 1, milles on sätestatud ostjale vajaliku
teabe andmise nõuded müüjale, kes müüb meditsiiniseadet meditsiiniseadme kaardi alusel.
23
Võrreldes kehtiva MSS-i sõnastusega viiakse tekstis kasutatav terminoloogia kooskõlla EL-i
määrustes kasutatava terminoloogiaga, kuna meditsiiniseadmed võivad põhjustada soovimatuid
kõrvaltoimeid ja kõrvalnähtusid. Sättest jäetakse välja laused „Meditsiiniseadme kasutamist
käsitlev tekst kantakse vajaduse korral seadme müügipakendile või selle külge kinnitatavale
lehele. Kleepsu kasutamisel ei tohi see varjata olulist teavet.“, kuna nõuded meditsiiniseadme
märgistusele tulenevad MDR I lisa III peatükist ja IVDR I lisa III peatükist.
Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse MSS § 322 lõikeid 2 ja 3.
Lõikes 2 täpsustatakse õigusselguse huvides, et vabamüügi sertifikaat koostatakse inglise keeles
ja ühes eksemplaris ning väljastatakse paberil.
Muudatus on vajalik vabamüügi sertifikaatide väljastamise praktikast tulenevalt, kuna EL-i
määrustes ei ole sätestatud keelenõuet vabamüügi sertifikaadi väljastamisele.
Lõikes 3 sätestatakse, et vabamüügi sertifikaati või selle duplikaati taotlev tootja või tema
volitatud esindaja on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma vabamüügi sertifikaadi või selle
duplikaadi väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Muudatusega võimaldatakse tootjal või tema volitatud esindajal taotleda vajaduse korral ka
vabamüügi sertifikaadi duplikaadi väljastamist.
Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse seadust § 322 lõikega 4, milles sätestatakse vabamüügi
sertifikaadi kehtivusaeg.
Lõikes 4 sätestatakse vabamüügi sertifikaadi kehtivusaeg, milleks on kaks aastat, välja arvatud
juhul, kui teavitatud asutuse väljastatud vastavussertifikaadi kehtivusaeg ei ole lühem. Sellisel
juhul märgitakse vabamüügi sertifikaadi kehtivusajaks selle vastavussertifikaadi kehtivusaeg,
mis on vabamüügi sertifikaadile kantavate meditsiiniseadmete vastavussertifikaatide
kehtivusaegadest kõige lühem.
Muudatus on vajalik vabamüügi sertifikaatide väljastamise praktikast tulenevalt, kuna EL-i
määrustes ei ole sätestatud vabamüügi sertifikaadi kehtivusaega. Teiste liikmesriikide praktika
on selles osas erinev. Üldjuhul on jäetud see reguleerimata, kuid sarnast sõnastust on riigisiseses
regulatsioonis rakendanud nt Taani.
Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse MSS-i 33. peatükiga ja §-ga 323, milles sätestatakse nõuded
meditsiiniseadmele, mis valmistatakse ja mida kasutatakse tervishoiuasutuses.
MDR artikli 5 lõige 5 ja IVDR artikli 5 lõige 5 sätestavad, et kui asjakohased üldised ohutus- ja
toimivusnõuded on täidetud, ei kohaldata MDR-is ja IVDR-is sätestatud nõudeid
meditsiiniseadmete suhtes, mis on valmistatud ja mida kasutatakse ainult tervishoiuasutuses ning
ainult koguses, mis on vajalik oma asutuse vajaduseks. Kui MDR-is ja IVDR-is sätestatud
üldised ohutusnõuded ja toimivusnõuded välja arvata, on asutusesiseselt valmistatud
meditsiiniseadmed vabastatud EL-i määruste nõuete kohaldamisest seni, kuni neid ei anta üle
mõnele teisele juriidilisele isikule. Sellegipoolest peavad tervishoiuasutustel olema asjakohased
kvaliteedijuhtimissüsteemid, nad peavad koostama dokumentatsiooni valmistamisprotsessi
kohta, meditsiiniseadmete kavandamise ja toimivuse kohta, sh nende kavandatud eesmärgi
kohta; ja vaatama läbi kogemused, mis on saadud meditsiiniseadme kliinilise kasutamise käigus,
samuti võtma kõik vajalikud parandusmeetmed. See teave tehakse pädevatele asutustele taotluse
24
korral kättesaadavaks ning deklaratsioon teatud andmetega tuleb teha kättesaadavaks ka
avalikkusele. Kui tervishoiuasutused valmistavad ja kasutavad meditsiiniseseadmeid, mis ei ole
kooskõlas MDR-i või IVDR-i artikliga 5, peavad nad järgima tootjatega samu õigusnorme.
Liikmesriigid võivad nõuda, et sellised tervishoiuasutused edastavad pädevale asutusele kogu
asjakohase lisateabe selliste meditsiiniseadmete kohta, mida on nende territooriumil valmistatud
ja kasutatud.
Lõikes 1 sätestatakse, et TTO võib asutusesiseselt valmistada meditsiiniseadmeid ainult juhul,
kui on täidetud MDR artikli 5 lõikes 5 või IVDR artikli 5 lõikes 5 ja MSS-is sätestatud nõuded.
MDR-i kohaselt rakendatakse oma asutuses valmistatavatele meditsiiniseadmetele artikli 5
lõikes 5 sätestatud kohustusi alates 2021. aasta 26. maist, kuid IVDR artikli 5 lõike 5 teatud
nõudeid kohaldatakse alates 2022. aasta 26. maist ning teatud nõuete kohaldamisele on
määrusega (EL) 2022/112 ette nähtud pikem üleminekuperiood, et leevendada võimalikke CE-
märgiseta in vitro diagnostikameditsiiniseadmete turutõrgetest tekkivaid soovimatuid mõjusid
patsientidele ja tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile. Tulenevalt määrusest (EL) 2022/112,
millega muudetakse IVDR-i rakendussätteid, kohaldatakse 2022. a 26. maist TTO-de poolt
asutusesiseselt valmistatavatele ja kasutatavatele in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele
järgmisi nõudeid: täidetud peavad olema IVDR I lisas sätestatud asjakohased üldised ohutus- ja
toimivusnõuded, seadmeid ei anta üle teisele juriidilisele isikule, artikli 5 lõike 5 erandi
tähenduses erandkorras meditsiiniseadmete valmistamisel ei tohi selliseid meditsiiniseadmeid
valmistada tööstuslikus mahus ning liikmesriik võib nõuda, et sellised tervishoiuasutused
esitaksid pädevale asutusele kogu asjakohase lisateabe selliste nende territooriumil valmistatud
ja kasutatavate seadmete kohta ja liikmesriigile jääb õigus piirata kindlat tüüpi selliste seadmete
valmistamist ja kasutamist ning neile võimaldatakse juurdepääs tervishoiuasutustele nende
tegevuse kontrollimiseks. Täiendavaid IVDR artikli 5 lõikest 5 tulenevaid nõudeid peavad TTO-
d rakendama vastavalt IVDR-i rakendussätetele.
Lõikes 2 sätestatakse, et IVDR artikli 5 lõike 5 punkti g kohaldatakse ka A, B ja C riskiklassi in
vitro diagnostikameditsiiniseadmetele. Nõuet kohaldatakse alates 2024. a 26. maist vastavalt
määrusele (EL) 2022/112.
IVDR artikli 5 lõike 5 punkti g kohaselt koostab tervishoiuasutus D-klassi liigitatud seadmete
puhul piisavalt üksikasjaliku dokumentatsiooni, mis võimaldab saada aru tootmiskäitisest,
tootmisprotsessist, andmetest seadmete kavandamise ja toimivuse, sealhulgas sihtotstarbe kohta,
et pädev asutus saaks veenduda, et IVDR I lisas sätestatud üldised ohutus- ja toimivusnõuded on
täidetud. Liikmesriik võib kohaldada seda sätet ka meditsiiniseadmete puhul, mis on liigitatud
A-, B- või C-klassi. Terviseameti hinnangul on nimetatud kohustuse sätestamine põhjendatud,
kuna see teeb võimalikuks TTO ühtlase praktika meditsiiniseadmete tehnilise dokumentatsiooni
koostamisel ning lihtsustab järelevalve tegemist, kui TTO-l on nõutud dokumentatsioon ette
valmistatud juba enne, kui Terviseamet seda temalt taotleb.
Muudatused on vajalikud MDR-i ja IVDR-i rakendamiseks ning leevendamaks võimalikke CE-
märgiseta meditsiiniseadmete turutõrgetest või tarnehäiretest tekkivaid negatiivseid mõjusid
patsientidele kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamisel.
Lõikes 3 sätestatakse, et TTO ei tohi asutusesiseselt valmistada meditsiiniseadmeid, mis
sisaldavad nanomaterjali, mitteelujõulisi või mitteelujõuliseks muudetud loomset päritolu
kudesid või rakke või nende preparaate või mis sisaldavad ainet, mida eraldi kasutamisel võib
25
käsitada ravimina ravimiseaduse tähenduses. Piirang eririskiga meditsiiniseadmete
valmistamisel on vajalik patsientide tervise kaitseks.
Muudatus on kooskõlas MDR artikli 5 lõike 5 punktis h ja IVDR artikli 5 lõike 5 punktis i
nimetatud otsustuspädevusega piirata teatud meditsiiniseadmete valmistamist ja kasutamist.
Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse MSS-i 34. peatükiga ja §-ga 324, milles sätestatakse nõuded
siiratavatele meditsiiniseadmetele.
Lõikes 1 sätestatakse nõuded tootjale implantaadi kaardi ja meditsiiniseadmega seotud teabe
kohta ning lõikes 2 sätestatakse nõuded TTO-le siiratud meditsiiniseadmega patsiendile
implantaadi kaardi nõuetekohase täitmise ja patsiendile siiratud meditsiiniseadmega seotud teabe
kättesaadavaks tegemise kohta.
MDR artikli 18 kohaselt peaksid sertifitseeritud siiratavate meditsiiniseadmete tootjad esitama
nõutava teabe koos tootega väljastataval implantaadi kaardil, välja arvatud juhul, kui MDR artikli
18 lõike 3 alusel see kohustus kõnealust meditsiiniseadet ei puuduta. Implantaadi kaardiga seotud
kohustustest on vabastatud järgmised implantaadid: õmblusmaterjal, haavaklambrid, hamba
täidismaterjal, hambaklambrid, hambakroonid, kruvid, kiilud, plaadid, traadid, vardad, klambrid
ja ühendused. Meditsiiniseadme tootjad peaksid koos implantaadi kaardiga esitama
tervishoiutöötajale juhtnöörid selle kohta, kuidas täita implantaadi kaarti ja selgitada kasutatud
sümboleid. See teave tuleb esitada eesti keeles ning soovitatav lahendus on tootjal koostada
asjakohast teavet sisaldav infoleht, mis tuleb esitada koos implantaadi kaardi ja siiratava
meditsiiniseadmega. MDR artikli 18 lõike 1 punkti a kohaselt peab tootja lisaks implantaadi
kaardil olevale teabele tegema koos meditsiiniseadmega kättesaadavaks MDR artikli 18 lõike 1
punktides b–d nimetatud teabe: kõik hoiatused, ettevaatusabinõud või meetmed, mida patsient
või tervishoiutöötaja peab võtma seoses meditsiiniseadme talitluse vastastikuse häirimisega
eeldatavate välismõjude, arstlike läbivaatuste ja keskkonnatingimuste korral; kogu teave
meditsiiniseadme eeldatava kasutusaja ja vajaliku järelkontrolli kohta; mis tahes muu teave, et
tagada patsiendi poolt meditsiiniseadme ohutu kasutamine, sealhulgas kvalitatiivne ja
kvantitatiivne teave nende materjalide ja ainete kohta, millega patsiendid võivad kokku puutuda.
Eelmises lauses loetletud teave peab olema kättesaadav eesti keeles ning tootja võib patsiendile
olulise teabe teha kättesaadavaks mis tahes vahendi abil, mis võimaldab kiiret juurdepääsu sellele
teabele.
Muudatus on vajalik MDR-i rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse seaduse § 33 lõike 2 punkti 2 sõnastust.
Punktis 2 muudetakse kehtiva MSS-i sõnastust ning sätestatakse, et Terviseameti pädevuses on
riiklik järelevalve teavitatud asutusele ja tootjale MSS-is ja selle alusel kehtestatud
rakendusaktides ning EL-i määruste sätestatud nõuete täitmise üle.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides, kuna teavitatud asutuse ja tootja kohustused ja
ülesanded on sätestatud EL-i määrustes ning täiendavalt Eesti õigusega reguleeritavad nõuded
MSS-is.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse MSS § 33 lõike 2 punkti 4 sõnastust.
Punkti 4 muudetakse, kuna kehtiva MSS-i sõnastus ei hõlma toimivusuuringute tegemist.
26
Muudatus on vajalik IVDR-i rakendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse MSS § 33 lõike 2 punkti 6 sõnastust.
Punkti 6 sõnastusest jäetakse välja sõnad „tervishoiuteenuse osutajale“, kuna professionaalne
kasutaja võib ka kehtiva MSS-i kohaselt olla muu isik kui TTO, ning järelevalvet ei ole
põhjendatud teha ainult TTO-de üle, kuna järelevalve ei ole oma eesmärgilt karistava iseloomuga
ning võib olla meditsiiniseadmete kasutamisega seotud võimalikke riske maandava ja ohtusid
ennetava mõjuga.
Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5.
Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse MSS § 35, milles on sätestatud meditsiiniseadmete nõuetele
vastavuse kontrollimine.
Võrreldes kehtiva MSS-iga jäetakse § 35 reguleerimisalast välja Terviseameti õigus võtta
järelevalve tegemiseks meditsiiniseadme näidiseid või nende osi tasuta, kuna nimetatud õigus on
sätestatud MDR artikli 93 lõike 3 punktis a ja IVDR artikli 88 lõike 3 punktis a. Välja jäetakse
lõikes 2 sätestatud Terviseameti õigus põhjendatud kahtluse korral keelata rahva tervise huvides
meditsiiniseadme turustamine tähtajaks, mis on vajalik meditsiiniseadme nõuetele vastavuse
lõplikuks kontrollimiseks, kuna nimetatud õigus on sätestatud MDR artikli 98 lõikes 1 ja IVDR
artikli 90 lõikes 1. Välja jäetakse lõikes 4 kirjeldatud ettekirjutuste loetelu, kuna pädeva asutuse
turujärelevalvetoimingud ja parandusmeetmed on reguleeritud MDR-i ja IVDR-iga.
Lõikes 1 sätestatakse, et Terviseametil on lubatud meditsiiniseadme nõuetele vastavuse
kontrollimisse kaasata eksperte ning tellida meditsiiniseadmete või nende osade nõuetele
vastavuse kontrollimiseks hindamisteenust vastavalt Terviseameti tasuliste teenuste loetelus
kavandatavale tunnitasumäärale.
Lõikes 2 sätestatakse, et hindamisteenus vormistatakse eksperdiarvamusena, kus kirjeldatakse
analüüsi-, katse- ja ekspertiisitulemusi.
Lõikes 3 sätestatakse, et Terviseamet tasub hindamisteenuse kulud ning tagastab
meditsiiniseadme või hüvitab tekitatud otsese varalise kahju, kui meditsiiniseade on
eksperdiarvamuse järgi nõuetekohane, kuid kui meditsiiniseade ei ole eksperdiarvamuse järgi
nõuetekohane, hüvitab asjaomane ettevõtja hindamisteenuse kulud Terviseametile. Võrreldes
kehtiva § 35 sõnastusega asendatakse tekstiosa „tootja, tema volitatud esindaja või turule laskja“
sõnadega „asjaomane ettevõtja“, kuna ettekirjutus tehakse sellele ettevõtjale, kellelt nõuetele
vastavuse kontrollimiseks on meditsiiniseade tellitud tasuta näidisena või tasu eest. Parema
loetavuse ja õigusselguse huvides jäetakse välja tekstiosa „arvestades Terviseameti ettekirjutust,
millele on lisatud hindamisteenuse osutaja kulutusi tõendava dokumendi koopia“, kuna
hindamisteenuse kulutuste tõendamise dokumentatsiooni vorm võib olla ka originaaldokument.
Muudatus tehakse, kuna võib esineda olukordi, kus meditsiiniseadme nõuetele vastavuse
kontrollimisel ilmnevad vastuvõetamatud riskid patsientide, kasutajate või muude isikute
tervisele või ohutusele ning parandusmeetmete võtmist tuleb nõuda viivitamata, mistõttu ei
pruugi hindamisteenuse osutaja Terviseameti haldusakti väljastamise ajaks olla jõudnud arvet
Terviseametile edastada.
Muudatused tehakse õigusselguse huvides ning EL-i määruste rakendamiseks.
27
Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse MSS § 36, milles on sätestatud sunniraha ülemmäär.
Sunniraha on mittekaristuslik mõjutusvahend, millega sunnitakse isikut haldusorgani tehtud
ettekirjutust täitma ning oma kohustusi ka edaspidi järgima. Kehtivas MSS-is sätestatud
sunniraha ülemmäär 3200 eurot ei võimalda sundida kohustatud isikut oma kohustust täitma,
kuna madal sunniraha määr ei võimalda piisavat tõsiseltvõetavust. Meditsiiniseadme enda kõrge
maksumuse (või ka madalama maksumusega, kuid suure turukäibega meditsiiniseadmete
müügist saadava kasumi) korral võib nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete suhtes
alustatud järelevalvemenetluste korral ettevõtja tasuda sunniraha, kuid jätta parandusmeetmed
siiski rakendamata, mistõttu sunniraha rakendamisel ei ole eesmärgipärast mõju. Samuti võib
ühe järelevalvemenetluse korral Terviseamet tuvastada hulgirikkumisi, mille potentsiaalne
summaarne rahaline kahju on märkimisväärselt suurem kui 3200 eurot. Meditsiiniseadmete
puhul tuleb lisaks arvestada, et need seadmed on liigitatud erinevatesse riskiklassidesse, mis
tähendab, et nende seadmete kasutamisega kaasnevad riskid, mis võivad põhjustada raskeid
tervisekahjustusi või raskematel juhtudel põhjustada seadme kasutajate või patsientide surma.
Sellest tulenevalt on vaja muuta sunniraha ülemmäära, et sunniraha mittekaristusliku
mõjutusvahendina oleks tõsiseltvõetavam ning sätestatakse, et sunniraha rakendamise ülemmäär
on 32 000 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse MSS § 39, milles on sätestatud karistused
meditsiiniseadmetega seotud nõuete rikkumise eest.
Paragrahvi pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse meditsiiniseadme asutusesisese valmistamise ja turul
kättesaadavaks tegemise nõuete rikkumise reguleerimisala ulatusega, kuna Terviseamet teeb
turule lastud meditsiiniseadmete üle riiklikku järelevalvet, mis hõlmab nii turule lastud ja turul
kättesaadavaks tehtavaid meditsiiniseadmeid kui kasutusele võetavaid meditsiiniseadmeid, mida
ei lasta küll turule, kuid mida kasutatakse asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmetena või
uuritavate meditsiiniseadmetena, samuti meditsiiniseadmete levitamise üle ning
meditsiiniseadmete professionaalse kasutamise üle.
Lõikes 2 suurendatakse meditsiiniseadme turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise,
asutusesesisese valmistamise, kasutuselevõtu, levitamise ja professionaalse kasutamise nõuete
rikkumise korral määratavat maksimaalset trahvimäära 32 000 euroni.
Muudatus on vajalik trahvimäärade tõsiseltvõetavuse tagamiseks ning sarnaste väärtegude eest
ettenähtud karistusmäärade ühtlustamiseks. Praegu lubab karistusseadustiku § 47 kohaldada
juriidilisele isikule rahatrahvi kuni 400 000 eurot. MDR artikkel 113 ja IVDR artikkel 106
sätestavad, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid määruse sätete rikkumise korral
kohaldatavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.
Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kehtiva MSS-i
kohaselt on trahvimäärad juriidilistele isikutele 3200 eurot. Nimetatud karistusmäär kehtib
aastast 2010. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on see, et rikkumine ei tohi ennast ära
tasuda. Olukorras, kus meditsiiniseadme turustamise või müügi tulud võivad ulatuda sadadesse
tuhandetesse eurodesse ja juriidilisele isikule on võimalik nõuete rikkumise eest määrata vaid
3200 euro suurune rahatrahv, ei avalda karistus mõju ega ole preventiivse iseloomuga.
Samuti ühtlustab muudatus MSS-i trahvimäärasid teistes seadustes sarnaste rikkumiste eest
ettenähtud trahvimääradega. Näiteks näeb TNVS toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks
28
tegemise tingimuste rikkumise, toote ohtudest teavitamata jätmise ning vastavusmärgise
väärkasutamisel juriidilistele isikutele ette trahvisumma kuni 32 000 eurot. Kehtiv
biotsiidiseadus näeb biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote kättesaadavaks tegemisele ja
kasutamisele biotsiidiseaduse ja biotsiidimäärusega kehtestatud nõuete rikkumisel juriidilistele
isikutele ette trahvisumma kuni 32 000 eurot. Kehtiv jäätmeseadus näeb ette, et keelatud toote
turule laskmise eest on võimalik määrata juriidilisele isikule kuni 32 000 euro suurune rahatrahv.
Ka seadme ohutuse seadus näeb seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete
rikkumise eest juriidilistele isikutele ette kuni 32 000 euro suuruse trahvimäära. Kehtivas
mõõteseaduses on ette nähtud kuni 32 000 euro suurune trahvimäär taatlusmärgise võltsimise,
võltsitud taatlusmärgise müümise ja võltsitud taatlusmärgisega mõõtevahendi kasutamise eest.
Kehtiv ravimiseadus näeb ravimi käitlemisnõuete või ravimiseaduses sätestatud
vahendamisnõuete rikkumise eest juriidilistele isikutele ette trahvisumma kuni 32 000 eurot.
Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse MSS § 391 peakirja ja lõiget 1.
Kehtiva sõnastuse kohaselt ei ole toimivusuuringud §-ga 391 hõlmatud.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides.
Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse seadust §-ga 412, milles esitatakse rakendussäte
teabevahetuse korraldamiseks ja andmete edastamiseks Terviseametile kuni Eudamediga seotud
kohustuste rakendamiseni.
MDR artikli 123 punkt d ja IVDR artikli 113 punkt f sätestavad, et kui Eudamed 26. mail 2022
täielikult ei toimi, kohaldatakse Eudamediga seotud kohustusi ja nõudeid alates kuupäevast, mis
vastab Eudamedi täieliku toimivuse saavutamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamise
kuupäevast kuus kuud hilisemale kuupäevale. Kuni Eudamedi täielik toimivus ei ole saavutatud,
jäävad direktiivide 93/42/EMÜ, 90/385/EMÜ ja 98/79/EÜ vastavad sätted kehtima, et täita
teabevahetamise kohustusi, sealhulgas eelkõige kohustust vahetada teavet toimivusuuringute,
järelevalvearuannete, seadmete ja ettevõtjate registreerimise ning sertifikaatide teatiste kohta.
Euroopa meditsiiniseadmete andmekoguga (nn vana Eudamed) seotud kohustusi peab
Terviseamet täitma kuni ajani, kui on möödunud vastavalt kuus kuud (uuringute ja järelevalvega
seotud kohustused) või 18 kuud (direktiivide kohaselt turule lastud meditsiiniseadmete ning
ettevõtjate registreerimise ja sertifikaatidest teavitamisega seotud kohustused) Eudamedi täieliku
toimivuse saavutamise kohta Euroopa Liidu Teatajas teavituse avaldamisest. Eudamedi täieliku
toimivuse saavutamiseni on komisjon pädevatele asutustele ette näinud alternatiivse turvalise
teavituskanali CircaBC10, mille kaudu täidavad pädevad asutused teabevahetusega seotud
ülesandeid kuni Eudamedi järelevalve ja turustamisjärgse järelevalve elektroonilise süsteemi
ning turujärelevalve elektroonilise süsteemi täieliku toimivuse saavutamiseni. Terviseameti ja
Eesti ettevõtjate jätkuvad kohustused seoses nn vana Eudamedi või alternatiivsete
teavituskanalite kasutamisega on pigem vähese halduskoormusega, kuna Eestis ei ole
direktiivide alusel määratud teavitatud asutusi, keda see üleminekuperiood enim puudutab. 2022.
a veebruari seisuga on komisjon teinud vabatahtlikult kasutamiseks kättesaadavaks järgmised
Eudamedi11 elektroonilised süsteemid: ettevõtjate registreerimise elektrooniline süsteem,
seadmete registreerimise elektrooniline süsteem ja sertifikaatide elektrooniline süsteem, kuhu
ettevõtjad saavad juba andmeid esitada. Seetõttu toimub üleminekuperioodil andmete esitamine
10
Eudamedi täieliku toimivuse saavutamiseni soovitatud alternatiivsed lahendused Eudamediga seotud
teavitamiskohustuste ja teabevahetuse täitmiseks
https://ec.europa.eu/health/sites/default/files/md_sector/docs/2021-1_guidance-administrative-practices_en.pdf
11
Eudamedi avalik andmebaas https://ec.europa.eu/tools/eudamed/#/screen/home
29
nii seni kehtinud korras ehk ettevõtjate registreerimine ja meditsiiniseadmete turule laskmine
riiklike lahenduste ja nn vana Eudamedi kaudu kui ka liikmesriigid innustavad ettevõtjaid juba
vabatahtlikult kasutusele võtma Eudamedi, et seeläbi hajutada ettevõtjate halduskoormust ajaks,
kui Eudamedi kohustusliku kasutuselevõtmise tähtaeg saabub.
Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse seaduse normitehnilist märkust.
Seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse MDR preambuli põhjenduspunkti 98 alusel välja
viide komisjoni direktiivile 2005/50/EÜ puusa-, põlve- ja õlaliigese proteeside ümberliigitamise
kohta meditsiiniseadmeid käsitleva nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ raames. Seaduse
normitehnilisest märkusest jäetakse välja viide ka komisjoni direktiivile 2008/13/EÜ, kuna selle
direktiiviga tunnistati alates 31.12.2008 kehtetuks nõukogu direktiiv 84/539/EMÜ, mis käsitles
veterinaarmeditsiinis kasutatavaid elektromeditsiiniseadmeid, sest direktiivi 84/539/EMÜ artikli
2 kohaselt loeti seadmed, mis vastavad meditsiiniseadmeid käsitleva direktiivi 93/42/EMÜ
nõuetele, vastavaks ka direktiivi 84/539/EMÜ nõuetele ja inimtervishoius kasutatavaid
meditsiiniseadmeid käsitlevat õiguslikku raamistikku hinnati sobivaks ka veterinaarmeditsiinis
kasutatavate elektromeditsiiniseadmete kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. Kuna MDR-i
kohaldamisel tunnistati direktiiv 93/42/EMÜ kehtetuks ja MDR-i reguleerimisalas on ainult
inimestel kasutatavad meditsiiniseadmed ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmed, siis
põhjendus, millega direktiiv 2008/13/EÜ võeti üle MSS-i, on tänaseks ära langenud.
Meditsiiniseadme seadus ei reguleeri veterinaarias kasutatavaid meditsiiniseadmeid ega
meditsiiniseadmeid in vitro diagnostikaks ning sellistele toodetele puuduvad EL-i ühtsed
õigusaktid. Seetõttu selliste toodete osas tuleb lähtuda tootele esitatavatest üldnõuetest, mis on
reguleeritud TNVS-iga. Direktiivi 2008/13/EÜ põhjenduspunktides on selgitatud, et isegi üksnes
veterinaarmeditsiinis kasutatavate spetsiifiliste seadmete puhul eelistatakse võimalust kohaldada
muid kehtivaid ühenduse õigusakte, et tagada tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmine sellel väga
väiksel turul. Asjakohased eeskirjad on järgmistes õigusaktides: direktiiv 2006/42/EÜ, mis
käsitleb masinaid; direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilist ühilduvust ja direktiiv
85/374/EÜ, mis käsitleb tootevastutust. Eelnimetatud direktiivid on üle võetud TNVS-iga.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse JäätS § 26 lõike 13 punkti 5, milles on sätestatud termin „in vitro
diagnostikameditsiiniseade“.
JäätS-is kasutatava termini „in vitro diagnostikameditsiiniseade“ tähendus tuleneb edaspidi
IVDR-ist.
Muudatus on vajalik IVDR-i rakendamiseks ja seotud MSS § 31 muutmisega.
Eelnõu §-ga 3 täiendatakse RaKS-i.
Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse RaKS §-i 26 lõiget 7 ja §-i 28 lõiget 5 sõnadega „või
toimivusuuring“ vastavas käändes, et hõlmatud oleksid ka in vitro diagnostikameditsiiniseadme
toimivusuuringud.
Muudatus on vajalik õigusselguse huvides ja seotud IVDR-i rakendamisega.
Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse RaKS § 481 lõike 1 punkti 5 asjakohaste kohaldatavate
Euroopa Liidu õigusaktidega, milleks meditsiiniseadmete tähenduses on MDR või IVDR.
Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks.
30
Eelnõu §-ga 4 muudetakse RLS §-des 2981 ja 2982 kehtestatud riigilõivusid.
Kehtiva RLS § 2981 kohaselt tuleb meditsiiniseadme kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise
eest tasuda riigilõivu 576 eurot ning iga täiendava uuringukeskuse eest 27 eurot.
Terviseameti ettepaneku kohaselt tuleks riigilõivu alandada, kuna taotluse läbivaatamise
halduskoormus on võrreldes taotluse erialase hindamise halduskoormusega oluliselt väiksem.
Sisu hindamist ja selle kohta eksperdihinnangu andmist riigilõiv ei kata, mistõttu kehtestatakse
erialase hindamise tasu Terviseameti tasuliste teenuste loetelus. Asjakohane on kehtestada
uuringu taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 200 eurot, mis sätestatakse lõikes 1. Uuringu taotluse
läbivaatamise käigus peab Terviseamet viie tööpäeva jooksul veenduma, kas uuring, mida
sponsor soovib teha, kuulub vastavalt MDR-i või IVDR-i kohaldamisalasse ning kas esitatud
taotlus ja dokumentatsioon on täielik. Kui uuringu taotlus on täielik, alustab Terviseamet uuringu
taotluse erialast hindamist, mille eest uuringu sponsor tasub Terviseametile vastavalt uuritava
meditsiiniseadme riskiklassile või uuringu tüübile 400 või 1540 eurot (kokku on sponsori kulu
seega 200 eurot + 400 eurot või 200 eurot + 1450 eurot). Uuringu taotluse läbivaatamise
riigilõivu puhul lähtutakse menetluslikest toimingutest.
Võrdluseks on Soomes kehtestatud uuringu taotluse läbivaatamise tasud vastavalt 700 eurot või
1750 eurot. Seega oleks Eestis kehtestatavad tasud sarnased.
Terviseameti praktika kohaselt ei ole taotluse läbivaatamise raames täiendavate uuringukohtade
andmete läbivaatamine lisanduv halduskoormus, vaid sisuline läbivaatamine, mistõttu ei ole
taotluse läbivaatamisel vajalik küsida selle tegevuse eest sponsorilt täiendavat riigilõivu, sest
täiendavate uuringukohtade lisamine tehakse olulistest muudatustest teavitamise menetluse
kaudu. MDR artikli 62 lõike 7 kohaselt peab uuringu tegemise koht olema uuringuks sobiv ja
sarnane seadme ettenähtud kasutuse kohaga.
Paragrahvi 2981 lõikes 2 kehtestatakse in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringu
tegemise taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 200 eurot.
Muudatus on vajalik IVDR-i kohaldamiseks, kuna toimivusuuringute tegemise taotluse
läbivaatamise eest riigilõivu tasumise kohustus ei ole kehtiva RLS-iga hõlmatud. Riigilõivu
määra kujunemise selgitused on samad nagu lõikes 1 kehtestava riigilõivu puhul.
Paragrahvis 2982 muudetakse RLS-is kehtestatud riigilõivu vabamüügi sertifikaadi väljastamise
taotluse läbivaatamise eest.
Lõikes 1 kehtestatakse vabamüügi sertifikaadi väljastamise eest riigilõiv 150 eurot. Kehtiva
RLS-i kohaselt tasutakse vabamüügi sertifikaadi väljastamise taotluse läbivaatamise eest
riigilõivu 55 eurot ühe meditsiiniseadme kohta ning 40 eurot iga täiendava meditsiiniseadme
kohta sama taotluse piires. Terviseameti hinnangul juhul, kui ettevõtja on kõik vabamüügi
sertifikaadi väljastamiseks vajaminevad andmed ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt esitanud,
on vabamüügi sertifikaadi koostamise halduskoormus väiksem. Terviseameti praktika kohaselt
on üldiselt ühel vabamüügi sertifikaadil rohkem kui kolm meditsiiniseadet ning vabamüügi
sertifikaadi maksumus võib kujuneda RLS-is kehtestatud riigilõivu puhul ettevõtja jaoks
ebamõistlikult kõrgeks. Kuivõrd Terviseameti sõnul on ettevõtjad üldjuhul vajaminevad andmed
ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt esitanud, on põhjendatud kehtestada vabamüügi sertifikaadi
31
väljastamiseks üks riigilõiv ning määras, mis Terviseameti praktika kohaselt vastab keskmiselt
vabamüügi sertifikaadi koostamiseks ja väljastamiseks tehtavate toimingute mahule.
Muudatus on vajalik, et mitte põhjustada üleliigset finantskoormust ettevõtjatele.
Paragrahvi täiendatakse lõikes 2 riigilõivuga 30 eurot vabamüügi sertifikaadi duplikaadi
väljastamise eest. Kuna vabamüügi sertifikaat väljastatakse ühes eksemplaris ja paberil, võib
ettevõtja teatud juhtudel vajada vabamüügi sertifikaadi duplikaati.
Paragrahvi täiendatakse lõikes 3 riigilõivuga vabamüügi sertifikaadi kiirmenetluse korras
väljastamise eest. Vabamüügi sertifikaadi väljastamise eest viie tööpäeva jooksul tasutakse
riigilõivu 300 eurot.
Vabamüügi sertifikaatide väljastamise kohustus tuleneb EL-i määrustest ning riigilõivu sisse on
arvestatud Terviseameti tööjõukulu, halduskulu, kulu andmebaasidele ja sertifikaadi
saatmiskulu, mis keskmiselt kulub ühe vabamüügi sertifikaadi väljastamisele. Võrdluseks on
samasugune riigilõiv vabamüügi sertifikaadile ja selle duplikaadi väljastamisele kehtestatud
Soomes.
Eelnõu §-ga 5 muudetakse TNVS-i.
Eelnõu § 5 punktiga 1 jäetakse TNVS § 30 lõikest 11 välja lause „Meditsiiniseadmete
valdkonnas annab tegevusloa Terviseamet.“, kuna teavitatud asutuse määramise ja neist
teavitamisega seotud nõuetele ja menetlustele kohaldatakse edaspidi MDR 4. peatüki ja IVDR 4.
peatüki nõudeid ning EL-i määruste kohaselt ei väljastata teavitatud asutusele tegevusluba nagu
on TNSV-is sätestatud, vaid liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike enda
määratud vastavushindamisasutustest, kasutades NANDO elektroonilist teavitamisvahendit.
Seetõttu tuleneb edaspidi kogu teavitatud asutusega seotud regulatsioon EL-i määrustest ja MSS-
ist ning TNVS-is sätestatud Terviseameti kohustused meditsiiniseadmete valdkonnas teavitatud
asutuse tegevusloaga seonduvas tunnistatakse kehtetuks. Sellekohase muudatuse vajadust on
käsitletud ka elektroonilise side seaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse12
(130 SE II) seletuskirjas muudatusettepaneku nr 5 juures.
Eelnõu § 5 punktiga 2 täpsustatakse TNVS § 50 lõikes 3, et Terviseamet teeb riiklikku
järelevalvet MDR-i tähenduses meditsiiniseadmete üle, IVDR-i tähenduses in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete üle ning muude toodete üle, mille üle järelevalve tegemine on
tema pädevusse antud muu õigusakti alusel, kuna Terviseameti erinevad struktuuriüksused
täidavad erinevaid riikliku järelevalve ülesandeid eri valdkondades eri õigusaktidega antud
volituste alusel.
Kehtiva TNVS-i kohaselt on Terviseameti järelevalvet kirjeldatud kui järelevalvet terviseohutuse
nõuete täitmise üle, kuid meditsiiniseadmete valdkonnas on regulatsioon oluliselt ulatuslikum,
samuti lähtutakse meditsiiniseadmete liigitamisel riskiklassidest, mis viitab võrreldes muude
toodetega nende toodete rangemale ohuprofiilile.
Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse TNVS-i normitehnilist märkust.
12
130 SE menetlus Riigikogus https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/87a909c9-a232-452b-98c2-
3d19e6b477cc
32
Meditsiiniseadme seadus ei reguleeri veterinaarias kasutatavaid meditsiiniseadmeid ega
meditsiiniseadmeid in vitro diagnostikaks ning sellistele toodetele puuduvad EL-i ühtsed
õigusaktid, seega selliste toodete osas tuleb lähtuda tootele esitatavatest üldnõuetest, mis on
reguleeritud TNVS-iga. Direktiivi 2008/13/EÜ põhjenduspunktides on selgitatud, et isegi üksnes
veterinaarmeditsiinis kasutatavate spetsiifiliste seadmete puhul eelistatakse võimalust kohaldada
muid kehtivaid ühenduse õigusakte, et tagada tervishoiu- ja ohutusnõuete täitmine sellel väga
väiksel turul. Asjakohased eeskirjad on esitatud järgmistes õigusaktides: direktiiv 2006/42/EÜ,
mis käsitleb masinaid; direktiiv 2004/108/EÜ, mis käsitleb elektromagnetilist ühilduvust ja
direktiiv 85/374/EÜ, mis käsitleb tootevastutust. Eelnimetatud direktiivid on üle võetud TNVS-
iga.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse seaduse jõustumine.
Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa
kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 ja (EL)
2017/746 tähenduses, kui MSS-is ei ole sätestatud teisiti.
Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga viiakse MSS, JäätS, RaKS ja TNVS Euroopa Liidu õigusega kooskõlla.
Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiividega 93/42/EMÜ, 90/385/EMÜ ja 98/79/EÜ, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/745, milles käsitletakse meditsiiniseadmeid,
millega muudetakse direktiivi 2001/83/EÜ, määrust (EÜ) nr 178/2002 ja määrust (EÜ) nr
1223/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 90/385/EMÜ ja 93/42/EMÜ
ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2017/746 in vitro
diagnostikameditsiiniseadmete kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 98/79/EÜ ja
komisjoni otsus 2010/227/EL.
Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud eelnimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest.
Vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.
Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/112, millega
muudetakse määrust (EL) 2017/746 teatavaid in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid käsitlevate
üleminekusätete osas ja seoses asutusesiseselt valmistatud seadmeid käsitlevate tingimuste
kohaldamise edasilükkamisega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste tervisele ja mõju tervishoiuteenuste
pakkumisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele, mõju riigi välissuhetele, sh rahvusvaheliste
kohustuste täitmisele, mõju majandusele, sh ettevõtete tegevusele ja turu toimivusele ning mõju
riigiasutuste korraldusele, sh avaliku sektori kuludele ja tuludele. Mõjude olulisuse
33
tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühm, mõju
ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude risk. Eelnõus esitatud muudatused ei
mõjuta riigi julgeolekut, kohaliku omavalitsuse korraldust, loodus- ja elukeskkonda ega
regionaalarengut, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud, sealhulgas ei ole
neid muudatuste mõjude hindamise juures eraldi välja toodud.
Eelnõus esitatud muudatused on teemadeks jagatuna järgmised:
1) MSS-i, JäätS-i, RaKS-i ja TNVS-i sätete EL-i õigusega vastavusse viimine ja Eesti õigusega
reguleeritavad küsimused;
2) Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu ja tasumäärade kehtestamine
meditsiiniseadme kvaliteedi ja ohutuse tagamisega seotud ülesannete täitmisel;
3) meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse andmete esitamine (meditsiiniseadmete
süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi meditsiiniseadmete levitamisest teavitamise
kohustuse lisandumine ja professionaalsest kasutamisest teavitamise kohustuse väljajätmine);
4) sunniraha ülemmäära ja trahvimäära tõstmine.
6.1. Kavandatav muudatus: MSS-i, JäätS-i, RaKS-i ja TNVS-i sätete EL-i õigusega
vastavusse viimine ja Eesti õigusega reguleeritavad küsimused
JäätS-i, RaKS-i ja TNVS-i sätete EL-i õigusega vastavusse viimisel puudub sisuline mõju, kuna
muudatused on tehnilist laadi, seetõttu neid muudatusi mõjude hindamise juures eraldi välja ei
tooda.
MSS-i muudatuste mõju hindamisel lähtutakse sellest, et MDR ja IVDR on otsekohalduvad
õigusaktid, mille mõjud on hinnatud MDR-i väljatöötamisel13 ja IVDR-i väljatöötamisel14 ning
neid mõjusid käesolevaga uuesti ei hinnatud. Hinnati vaid neid muudatusi, mida tuleb EL-i
määruste kohaselt liikmesriigi õigusega reguleerida või mille reguleerimine on jäetud
liikmesriigi otsusutuspädevusse.
MSS-i sätete EL-i õigusega vastavusse viimiseks kavandatud peamised muudatused on
kokkuvõtlikult järgmised:
meditsiiniseadme professionaalse kasutaja, sh tellimusmeditsiiniseadme tellimise õigusega
isikuga seotud täpsustused;
keelenõuete reguleerimine;
eetikakomitee tegevust reguleerivate sätete täpsustamine;
meditsiiniseadme kliinilise uuringu või toimivusuuringu tegemiseks sponsoril enda asemel
kontaktisiku määramise lubamine;
muude meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute nõuete täpsustamine;
asutusesiseselt valmistatavate meditsiiniseadmete nõuete reguleerimine.
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste tervisele ja
mõju tervishoiuteenuste pakkumisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele, mõju riigi
välissuhetele, sh rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, mõju majandusele, sh ettevõtete
tegevusele ja turu toimivusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning
avaliku sektori kuludele ja tuludele.
13
MDR-i seletuskiri https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012PC0542&from=EN
14
IVDR-i seletuskiri https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012PC0541&from=EN
34
Meditsiiniseadme professionaalse kasutaja, sh tellimusmeditsiiniseadme tellimise õigusega
isikuga seotud täpsustustel on väheoluline sotsiaalne mõju neile meditsiiniseadmete
professionaalsetele kasutajatele, kes vastavalt meditsiiniseadme tootja poolt ette nähtud
sihtotstarbele kasutavad meditsiiniseadet ka muul tegevusalal kui tervishoius15, kuna EL-i
määrusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi peavad täitma ka selliste teenuste osutajad, kes
kasutavad meditsiiniseadet meditsiinilisel16, mitte ainult tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil.
Seega on mõjutatud sihtrühmadeks nt ilu- ja isikuteenuste osutajad, riiklikud ekspertiisiasutused,
aga ka riigiasutused. Kuna eelnõuga ei kavandata meditsiiniseadme professionaalsetele
kasutajatele sätestada täiendavaid kohustusi ning eelnõuga meditsiiniseadme professionaalse
kasutamise ja professionaalse kasutajaga kavandatud muudatused on tehnilist laadi ja
õigusselgust loovad, on nii sotsiaalne mõju kui võimalik halduskoormus neile väheoluline, kuigi
mõju neile sihtrühmadele on püsiv. Tellimusmeditsiiniseadme tellimise õigusega isikuga seotud
täpsustustel on väheoluline sotsiaalne mõju, kuna ka seni tellisid tellimiskirja või retsepti alusel
tellimusmeditsiiniseadmeid meditsiiniseadme professionaalsed kasutajad, seega ei ole
muudatusel sihtrühma (professionaalsed kasutajad, kes tellimusmeditsiiniseadmete tellimise ja
valmistamise praktika kohaselt on eelkõige TTO-d) jaoks olulist mõju. 2021. aastal oli Eestis
Terviseameti tegevuslubade registri kohaselt kokku 2547 tegevusloaga TTO-d ning 2020. aasta
seisuga oli töötavaid arste 4626 ja hambaarste 1336, kes on peamiselt tellimusmeditsiiniseadme
tellijad, kuid kuna kõik arstid ei telli tellimusmeditsiiniseadmeid, oleneb sihtrühma suurus
konkreetse tellimusmeditsiiniseadme näidustusega patsiendi olemasolust. Meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmebaasis on 2022. a veebruari seisuga registreeritud 660 erinevat
tellimusmeditsiiniseadet ja 97 ettevõtet, kes tellimusmeditsiiniseadmeid valmistavad, kuid
tegelik tellimusmeditsiiniseadmete tootjate arv Eestis võib olla suurem, kuna meditsiiniseadmete
süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi meditsiiniseadmete levitamisest teavitamine ei
ole kehtiva MSS-i kohaselt nõutav. Tellimusmeditsiiniseadme näidustamise ja tellimise
põhimõtted ja toimingud toimuvad ka edaspidi senise korra kohaselt, mistõttu on mõju neile
väheoluline. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike, kuna
tellimusmeditsiiniseadmete tellimise põhimõtted ei muutu.
Keelenõuete reguleerimine mõjutab kõiki meditsiiniseadmete kasutajaid (patsiendid,
tavakasutajad, professionaalsed kasutajad), kõiki meditsiiniseadmetega seotud ettevõtjaid
(tootjad, tootjate volitatud esindajad, importijad, levitajad, sponsorid, teavitatud asutused) ja
Terviseametit. Seega on mõju ulatus suur. Teatud keelenõuete puhul on lisaks eestikeelsele
teabele ka ingliskeelse teabe või dokumentatsiooni lubamisel tõenäoline positiivne majanduslik
mõju ettevõtjatele, kuna muudatusega peaks suurenema ettevõtjate huvi turustada oma
meditsiiniseadmeid Eesti turul. Seeläbi avaldub ka positiivne sotsiaalne mõju patsientidele ja
meditsiiniseadmete professionaalsetele kasutajatele meditsiiniseadmete kättesaadavuse
paranemise näol, kuna Eesti turul võib suureneda meditsiiniseadmete valik. Suurema
meditsiiniseadmete valikuga võib kaasneda ka turukonkurents, mis võib tuua kaasa
meditsiiniseadmete hindade langemise. Riskide esinemise tõenäosus on väike, kuna eelnõuga
kavandatava muudatusega nähakse ette ka meditsiiniseadme ostja võimalus otsustada, kas
meditsiiniseadme spetsiifikast või kasutajate eripärast tulenevalt tuleb esitada professionaalsele
kasutajale seadme ohutuks ja sihtotstarbekohaseks kasutamiseks vajalik teave eesti keeles või
aktsepteerib professionaalne kasutaja ka ingliskeelset teavet. Tellimusmeditsiiniseadmega
kaasneva teabe keelenõude reguleerimisel on vähene sotsiaalne mõju, kuna
tellimusmeditsiiniseade valmistatakse konkreetse patsiendi vajadusest tulenevalt ja seetõttu peab
ka talle mõeldud oluline teave olema esitatud talle arusaadavas keeles, mistõttu on muudatusest
mõjutatud patsiendid. Muudatusel on vähene majanduslik mõju tootjale (meditsiiniseadmete ja
15
Tervishoid tähendus EKSS-i järgi http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=tervishoid&F=M
16
Meditsiin tähendus EKSS-i järgi http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=meditsiin&F=M
35
abivahendite andmebaasis on 2022. a veebruari seisuga registreeritud 660 erinevat
tellimusmeditsiiniseadet ja 97 ettevõtet), kuna tootjal võib olla vajadus tõlkida kasutusjuhendi
või meditsiiniseadme märgistuse teatud osi ka teistesse keeltesse kui eesti keel, mistõttu võib
tootjal tekkida täiendav finantskulu ja lisanduda vähene halduskoormus. Keelenõuete
reguleerimisel on väheoluline mõju Terviseameti halduskoormusele, kuna Terviseamet töötleb
juba praegu saadud andmeid nii eesti kui inglise keeles ning peab vajaduse korral ingliskeelset
teabevahetust meditsiiniseadmete valdkonna osapooltega.
Eetikakomitee tegevust reguleerivate sätete täpsustamisel on väheoluline majanduslik mõju
eetikakomiteedele (praegu on Eestis 2 sõltumatut meditsiinieetika komiteed, kes hindavad
meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid ja toimivusuuringuid – Tartu Ülikooli inimuuringute
eetikakomitee ja Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee), kuna muudatustega
täpsustakse eetikakomitee tegutsemise korda ning IVDR-i rakendamiseks täpsustatakse, et
eetikakomitee hindab ka toimivusuuringuid. Riskide esinemise tõenäosus seisneb selles, et kui
Eestis peaks meditsiiniseadmete uuringute tegemise arv suurenema, suureneb eetikakomiteede
halduskoormus uuringute hindamisel. Teisalt on eetikakomiteedel võimalik teenida uuringute
hindamise raames erinevate teenuste osutamise eest tulu, mis võimaldab eetikakomiteel katta nii
oma tegevuskulud kui tasustada eetikakomitee liikmete ja kaasatavate ekspertide töötunnid.
Meditsiiniseadme kliinilise uuringu või toimivusuuringu tegemiseks sponsoril enda asemel
kontaktisiku määramise lubamisega kaasneb vähene sotsiaalne mõju patisentidele, sh mõju
ravi kättesaadavusele, sest suurendatakse Eesti patsientide võimalust osaleda uuringutes, mida
Eesti vähest patsientide arvu arvestades sponsor muul juhul Eestis tegema ei hakkaks. Arstidel
suureneb muudatusega võimalus suunata uuringus osalema oma patsiente, kelle jaoks uuringus
osalemine võib olla ainus võimalus tervenemiseks olukorras, kus kõik teised diagnostika- või
ravivõimalused on ammendunud. Meditsiiniseadme tootjatele (sponsoritele) on muudatusel
väheoluline majanduslik mõju, kuna Eestis tehtavate uuringute arv on väike (keskmiselt
alustatakse 2 uut uuringut aastas) ning Eesti patsientide vähesust arvestades tuleb sponsoril lisaks
Eestile teha uuringut samal ajal ka teises riigis või teistes riikides, et saada uuringuks vajalik arv
uuritavaid. Terviseametile kaasneb muudatusega väheoluline täiendav halduskoormus
kontaktisiku määramise taotluse läbivaatamisel. Eetikakomiteele ja Terviseametile lisandub
täiendav halduskoormus kontaktisiku määramise lubamise järel, kui sponsor alustab uuringu
tegemise õiguse taotlemist. Muudatusega kaasneb riskide esinemise väike tõenäosus, kuna
sponsoril enda asemel kontaktisiku määramise lubamist hindab Terviseamet igakordse taotluse
alusel ning hinnatakse, et kontaktisiku määramise lubamisega ei kaasneks riske uuringu
nõuetekohaseks tegemiseks.
Muude meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute nõuete täpsustamisel
on vähene sotsiaalne mõju, sh mõju uuringus osalejate tervisele, kuna Eestis tehakse
meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid ja toimivusuuringuid vähe, kuid kui selliseid uuringuid
kavandatakse teha väljaspool meditsiiniseadme tavapäraseid kasutustingimusi või uuringus
osalemisega võivad kaasneda täiendavad riskid, on vajalik seada lisanõuded, et tagada uuritavate
kaitse ja heaolu. Ettevõtjale kaasneb väheoluline majanduslik mõju, kuna tuleb võtta
eetikakomitee arvamus ning taotleda Terviseameti luba sellise meditsiiniseadme kliinilise
uuringu tegemiseks. Kuna sisuliselt on neid lisanõudeid sellistele uuringutele Eestis ka kehtiva
MSS-i kohaselt rakendatud, ei toimu sponsori jaoks selliste uuringute tegemise korras muudatusi.
Toimivusuuringutest teavitamisel, milles kasutatakse ainult proovide jääke, on väheoluline
halduskoormuse kasv sponsorile ja Terviseametile, kuna selliste toimivusuuringute tegemisest
peab sponsor Terviseametit teavitama. Eelnevast tulenevalt on riskide esinemise tõenäosus väike.
36
Asutusesiseselt valmistatavate meditsiiniseadmete nõuete reguleerimisel on vähene
sotsiaalne mõju, sh mõju tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja tervishoiuteenuse osutamisele.
Selleks, et leevendada võimalikke CE-märgiseta meditsiiniseadmete turutõrgetest tekkivaid
soovimatuid mõjusid patsientidele ja tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedile, on TTO-del
teatud tingimustel lubatud valmistada, muuta ja kasutada meditsiiniseadmeid asutusesiseselt, kui
samaväärseid CE-sertifitseeritud meditsiiniseadmeid ei ole turul saada. Muudatusega tagatakse,
et TTO-de kohustuse üle täita selliste meditsiiniseadmete valmistamisel ja kasutamisel üldisi
ohutus- ja toimivusnõudeid on Terviseametil võimalik teha järelevalvet väiksema
halduskoormusega, kuna TTO-d peavad esitama Terviseametile oma asutuses valmistatud
meditsiiniseadmete kohta dokumentatsiooni, mitte ei pea Terviseamet neid andmeid TTO-lt
eraldi taotlema. TTO-de kohustus teha andmed oma asutuses valmistatud meditsiiniseadmete
kohta avalikkusele kättesaadavaks tuleneb EL-i määrustest. Andmete avalikkusele
kättesaadavaks tegemisel on väheoluline sotsiaalne mõju kõigile inimestele, kuna suureneb
läbipaistvus ning patsiendid saavad infot selle kohta, missuguseid asutuses valmistatavaid
meditsiiniseadmeid TTO-d kasutavad. Muudatused avaldavad mõju TTO-de igapäevasele
tegevusele ning suurendavad nende halduskoormust muudatuste jõustumise järel, kuid
muudatustega harjumisel mõju halduskoormusele väheneb, sest meditsiiniseadmete
asutusesisesest valmistamisest teavitamise ning järelevalve reeglite ja toimingute ühtlustamise
tõttu tegutsetakse lähtuvalt uuest rutiinist. Muudatused avaldavad mõju Terviseameti
halduskoormusele, kuna töödelda tuleb TTO-de esitatavat dokumentatsiooni, kuid samas
halduskoormus väheneb, kuna Terviseamet ei pea seda dokumentatsiooni TTO-delt iga kord ise
taotlema, et täita riikliku järelevalve ülesandeid. Muudatusega kaasneb riski esinemise tõenäosus,
et TTO-d ei täida teavitamiskohustust piisava hoolsuskohustusega ja Terviseametile võib
lisandub nõuete täitmata jätmise tuvastamisel ka täiendavate järelevalvemeetmete
rakendamisega kaasnev halduskoormus.
6.2. Kavandatav muudatus: Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu ja
tasumäärade kehtestamine meditsiiniseadme kvaliteedi ja ohutuse tagamisega seotud
ülesannete täitmisel
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkonnaks on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ning mõju majandusele. Eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju alljärgnevalt.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Muudatus mõjutab Ravimiametit ja Terviseametit, kuivõrd muudatused mõjutavad nende
ülesandeid ja töökorraldust ning võib avaldada mõju avaliku sektori kuludele.
Ravimiameti jaoks on EL-i määrustega lisanduv konsulteeriva ravimiasutuse ülesanne uus
ülesanne. MDR-i rakendamisel on Terviseameti kohustused ja ülesanded muutunud ning IVDR-
i rakendamisel muutuvad ülesanded täiendavalt. Mõnevõrra muutuvad Terviseameti ülesanded
meditsiiniseadme turule laskmise, levitamise, kasutuselevõtu, professionaalse kasutamise ja
uuringute tegemise üle järelevalve tegemisel, kuid pädeva asutuse ülesannete täitmisel on
Terviseametile lisandunud rohkem rahvusvahelist koostööd, Terviseamet osaleb
meditsiiniseadmete koordineerimisrühmas ja eksperdirühmades, teavitatud asutuste eest
vastutava asutuse ülesannete täitmisel laieneb ka Terviseameti tegevusvaldkond, kuna osaleda
tuleb vastastikustes hindamistes. Kui Terviseamet määrab Eestis teavitatud asutuse, on need
ülesanded Terviseameti jaoks esmakordsed, uudsed ja ressursimahukad ning nende täitmisel võib
olemasolevate ressursside juures väheneda Terviseameti jätkusuutlikkus täita tema muid
37
ülesandeid. Ka kehtiva olukorra alusel on Terviseametil erinevad kohustused, kuid muudatuse
tulemusena nõuded täpsustuvad ja ühtlustuvad ning seeläbi väheneb ebaselgusest tingitud
halduskoormus. Eelnevat arvesse võttes on vaja kehtestada Ravimiameti ja Terviseameti
tasulised teenused, et katta suurenenud kulusid nende tegevuste elluviimisel ning tagada
suutlikkus täita konsulteeritud ravimiasutuse, meditsiiniseadmete pädeva asutuse ja teavitatud
asutuse eest vastutava asutuse ülesandeid.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatustel on oluline mõju Terviseameti töökorraldusele, mille ülesanded ja sisu muutuvad.
Mõju majandusele
Tasude kehtestamine parandab Ravimiameti ja Terviseameti tasuliste teenuste kvaliteeti.
Eelkõige on sihtrühmade jaoks tagatud, et Eestis inimeste haiguste ennetamisel, ravis ja
diagnostikas kasutamiseks lubatud meditsiiniseadmed on tõestatult efektiivsed ja kvaliteetsed.
Lisaks soodustab muudatus meditsiiniseadmete sihtotstarbekohast kasutamist ning tagab, et
Eestis tehtavate meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute puhul on tagatud
uuringus osalejate ohutus ja nende õiguste kaitse. Muudatus tagab Terviseametile teavitatud
asutuse eest vastutava asutuse ülesannete täitmise täiendavate kohustuste tekkimisel ka
eelarvevahendid, et teavitatud asutuse määramis- ja hindamismenetluse, teavitamise, tema
järelevalve ja tema uuestihindamisega seotud lisakulud katta. Majandusliku mõju ulatust võib
hinnata Ravimiameti puhul keskmiseks ja Terviseameti puhul suureks.
Meditsiiniseadme lahutamatuks osaks oleva ravimi hindamise tasu, millele lisandub taotluse
erialase hindamise tasu, vastavushindamisasutuse määramis- ja hindamismenetluse tasu,
teavitatud asutuse määramisest teavitamise tasu, teavitatud asutuse perioodilise hindamise tasu,
teavitatud asutuse uuestihindamise tasu, meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja toimivusuuringu
taotluse erialase hindamise tasu, meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja toimivusuuringu olulise
muudatuse teavituse läbivaatamise erialase hindamise tasu ja eksperdi kaasamise tunnitasu
määramisel on neid võrreldud teistes riikides kehtivate tasude suurustega ning
muudatusettepanekus esitatud hinnad on jätkuvalt tagasihoidlikud teiste riikidega võrdluses.
Tasude kehtestamine ei põhjusta meditsiiniseadmete kättesaadavuse halvenemist makstavate
hindamistasude tähenduses. Tasude kehtestamisel on lähtutud suurenenud kulude katmise
vajadusest tasustatud tegevuste elluviimisel. EL-i määruste rakendamise kaudu ühtlustatakse
uuringute tegemise nõudeid kogu EL-is, sellega koos vähenevad üldkokkuvõttes
meditsiiniseadmete tootjate (sponsorite) kulutused, kuna ühtlustatud nõuete ja uuringute
elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt kiirendavad uuringute alustamist ning lihtsustavad sama
uuringu üheaegset tegemist mitmes või kõikides liikmesriikides, võimaldades tootjatel teha
uuringuid ka soodsamalt.
Ebasoovitavate mõjude risk
Tasude kehtestamata jätmisel ei ole tagatud Ravimiameti ja Terviseameti kvaliteetse teenuse
osutamise jätkusuutlikkus.
6.3. Kavandatav muudatus: meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse
meditsiiniseadmete süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi meditsiiniseadmete
levitamise kohta andmete esitamine
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on sotsiaalne mõju, sh mõju inimeste tervisele,
mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
38
ning mõju majandusele. Eelnõuga kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju
alljärgnevalt.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Muudatus mõjutab Terviseametit, kuivõrd muudatused mõjutavad asutuse ülesandeid ja
töökorraldust. Muudatus meditsiiniseadmete süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi
meditsiiniseadme esmakordsest levitamisest teavitamist puudutav muudatus avaldab vähest mõju
Terviseameti halduskoormusele, kuna andmete töötluse põhimõtted ei muutu ja teavituste
läbivaatamise toiminguteks rakendatakse juba toimivad tööprotsesse, kuid eelduslikult suureneb
praegusega võrreldes edastatavate teavituste läbivaatamise töökoormus. Levitamise teavituse
läbivaatamisel kontrollib Terviseamet meditsiiniseadme vastavusdeklaratsiooni, eestikeelse ja
olemasolu korral originaalkeelse kasutusjuhendi ja muu kasutajale olulise teabe ning
meditsiiniseadme pakendi/märgistuse nõuetele vastavust. Nõuetele mittevastavuste esinemise
korral teavitab Terviseamet levitajat ja nõuab mittevastavuste kõrvaldamist, nõuetele
mittevastavaid meditsiiniseadmeid meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasis ei
registreerita. Sellest tulenevalt suureneb Terviseametil levitamisest teavitamise kaudu võimalus
tuvastada Eesti turul olevaid nõuetele mittevastavaid või võltsitud meditsiiniseadmeid ja algatada
vajalikud toimingud puuduste kõrvaldamiseks või ohtlike meditsiiniseadmete turult
eemaldamiseks.
Seega võib hinnata muudatuse mõju Terviseametile keskmiseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatusega kaasneb riski esinemise tõenäosus, et levitajad ei täida teavitamiskohustust piisava
hoolsuskohustusega.
Sotsiaalne mõju
Muudatus avaldab kaudselt mõju inimeste tervisele, kuna Terviseametil suureneb võimalus
tuvastada nõuetele mittevastavaid või võltsitud meditsiiniseadmeid juba selliste
meditsiiniseadmete Eesti turul levitamise algusfaasis. Seega on muudatusel positiivne mõju
tõhusama turujärelevalve tegemisele ja inimeste tervisele, et turult eemaldada inimestele ohtlikud
meditsiiniseadmed ja lasta ettevõtjatel võtta parandusmeetmed, et nõuetele mittevastavused
kõrvaldada.
Sellest tulenevalt võib hinnata muudatuse mõju inimestele suureks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski esinemise tõenäosus puudub.
Mõju majandusele
2022. a veebruari seisuga oli meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus kokku
registreeritud 2634 MDR nõuetele vastavat I riskiklassi meditsiiniseadet ning nendest 2580-l
meditsiiniseadme puhul on ka ettevõte või ettevõtted, kes seda I riskiklassi meditsiiniseadet
Eestis levitab, esitanud levitamise teavituse. Kuna I riskiklassi seadmete levitamises teavitamine
ei ole kehtiva MSS-i alusel kohustuslik, siis ei ole võimalik täpselt hinnata, kui palju neid
tegelikult Eesti turul kättesaadavaks on tehtud. EL-i turul on hinnanguliselt 500 000–800 000
meditsiiniseadet, millest hinnanguliselt 40–50% on I riskiklassi meditsiiniseadmed, kuid
39
täpsemat teavet ei ole võimalik saada enne Eudamedi kasutuselevõttu, kui tootjatele kohaldub
nõue oma turule lastud meditsiiniseadmed või importijatele kohaldub nõue EL-i turul
kättesaadavaks tehtud meditsiiniseadmed Eudamedis registreerida. Muudatus
meditsiiniseadmete süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi meditsiiniseadme
esmakordsest Eestis levitamisest teavitamist puudutav muudatus avaldab mõju meditsiiniseadme
levitaja igapäevasele tegevusele ning suurendab ettevõtte halduskoormust. Muudatusega
harjumisel mõju halduskoormusele ei vähene, kuid teavitamisega seonduvate
teavitamistoimingute halduskoormus on ettevõtte poolt iga levitatava meditsiiniseadme puhul
ühekordne tegevus ning hiljem tegutsetakse lähtuvalt uuest rutiinist. Ettevõtjate jaoks ei ole
meditsiiniseadmete esmakordsest levitamisest meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu
kaudu teavitamine uudne tegevus, kuna kehtiva MSS-i kohaselt juba rakendatakse IIa, IIb ja III
klassi meditsiiniseadmete ja aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete esmakordsest levitamisest
teavitamise kohustust. Eelnevast tulenevalt võib hinnata mõju TTO-le väikeseks.
IIa, IIb ja III klassi meditsiiniseadmete ja aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete esmakordsest
professionaalsest kasutamisest teavitamise kohustuse väljajätmise muudatus avaldab mõju
meditsiiniseadme professionaalsete kasutajate (2022. a veebruari seisuga oli meditsiiniseadmete
ja abivahendite andmekogus kokku registreeritud 15 professionaalset kasutajat, sh 11 haiglat, kes
on teavitanud kokku 259 kasutusele võetud meditsiiniseadmest) igapäevasele tegevusele, kuna
vähendab nende halduskoormust. EL-i määruste kohaselt on meditsiiniseadmete tarneahela
jälgitavuse tagamise kohustus pandud ettevõtjatele ja TTO-dele, seega on Terviseametil võimalik
vajaduse korral taotleda ettevõtjatelt ja TTO-delt neid andmed. Sellest tulenevalt
meditsiiniseadme professionaalsete kasutajate halduskoormus andmete esitamisel
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogusse väheneb.
Eelnevast tulenevalt võib hinnata mõju ettevõtjatele väikeseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Riskide esinemise tõenäosus seisneb selles, et levitajad ei täida teavitamiskohustust ning seetõttu
ei ole Terviseametil võimalik aegsasti tuvastada Eesti turul olevaid nõuetele mittevastavaid või
võltsitud meditsiiniseadmeid.
6.4. Kavandatav muudatus: sunniraha ülemmäära ja trahvimäära tõstmine.
Muudatuse tõenäolisteks mõjuvaldkondadeks on mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ning mõju majandusele. Eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamisel on hinnatud mõju alljärgnevalt.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
Mõju Terviseametile on eelduslikult väike, kuivõrd muudatused ei too Terviseametile kaasa
vajadust muuta ameti käitumist toimingute tegemisel – muutuvad vaid sunniraha ülemmäär ja
trahvimäär. Sunniraha ülemmäära ja trahvimäära tõstmine võib motiveerida ettevõtjaid paremini
täitma kehtivaid nõudeid. Seetõttu võib ettekirjutuse saajate või rikkujate arvu vähenemisega
väheneda ka Terviseameti töökoormus.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatusega kaasnevate riskide esinemise tõenäosus on väike.
Majanduslik mõju
40
Muudatusega kaasneb sihtrühmale tegevuskulude tõus eelkõige nende üksikute ettevõtjate puhul,
kes ei täida Terviseameti tehtud ettekirjutust või rikuvad seadusest tulenevaid nõudeid ning
peavad selle tulemusel tasuma sunniraha või trahvi. Neile on kavandatud muudatuse mõju
osaliselt negatiivse iseloomuga, kuivõrd asjakohasel juhul tekib neil kohustus viidatud
suurendatud sunniraha või trahvisummat tasuda. Ka seaduskuulekate ettevõtjate puhul võib
toimuda tegevuskulude mitteoluline tõus juhul, kui kõrgem sunniraha või trahvimäär
motiveerivad neid sooritama täiendavaid toiminguid ettekirjutuse või trahvi saamise tõenäosuse
vähendamiseks ehk oma tegevuse seaduse nõuetega paremasse kooskõlla viimiseks või nõuetele
vastavuse kontrollimiseks. Muudatuse positiivsed mõjud seisnevad selles, et seaduskuulekad
ettevõtjad on paremas konkurentsiolukorras. Teiseks tagavad ajakohastatud sunniraha ülemmäär
ja trahvimäär tõhusamat järelevalvet, mis võib omakorda suurendada tarbijate kindlustunnet.
Arvestades sihtrühma suurust, mõju eeldatavat väikest sagedust ja sihtrühma jaoks selle väikest
ulatust, võib mõju ettevõtjatele pidada pigem väheoluliseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Muudatusega kaasnevate riskide esinemise tõenäosus on väike.
Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või elanike halduskoormusele
Kavandatavad muudatused ei suurenda Eesti elanike ehk patsientide halduskoormust.
Meditsiiniseadme professionaalsete kasutajate halduskoormus muudatuste rakendamisel
väheneb, kuna eelnõuga kavandatud muudatuse kohaselt ei pea professionaalsed kasutajad oma
kasutusele võetud meditsiiniseadmete kohta edaspidi esitama teatisi meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogusse. Mõju puudutab kõiki professionaalseid kasutajaid, kuid on
väheoluline, kuna meditsiiniseadme kasutuselevõtust teavitamine on ühekordne halduskoormus.
Kavandatav muudatus suurendab vähesel määral nende TTO-de halduskoormust, kes siirdavad
patsientidele selliseid meditsiiniseadmeid, millega MDR-i kohaselt on sätestatud lisanõuded
siiratava seadmega kaasneva implantaadi kaardi täitmisele ja teabe patsiendile kättesaadavaks
tegemisele. Kuna tegemist on otsekohalduvast määrusest tulenevate nõuetega, millest eelnõuga
reguleeritakse vaid keelenõudeid, on mõju väheoluline. Kavandatav muudatus suurendab teatud
määral nende TTO-de halduskoormust, kes meditsiiniseadmeid asutusesiseselt valmistavad,
kuna need TTO-d peavad esitama Terviseametile oma asutuses valmistatud meditsiiniseadmete
kohta dokumentatsiooni. Mõju on väheoluline, kuna dokumentatsiooni koostamise kohustus
tuleneb EL-i määrustest ning selle dokumentatsiooni Terviseametile edastamise halduskoormus
on iga uue valmistatava meditsiiniseadme puhul ühekordne tegevus. TTO-de kohustus teha
andmed oma asutuses asutusesiseselt valmistatud meditsiiniseadmete kohta avalikkusele
kättesaadavaks tuleneb EL-i määrustest ning selle tegevuse halduskoormus on väheoluline, kuid
TTO peab hoidma avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed ka ajakohasena.
Muudatused avaldavad mõju ettevõtte (meditsiiniseadme tootja, tema volitatud esindaja,
importija ja levitaja) igapäevasele tegevusele ning suurendavad nende halduskoormust
algusaastatel (st muudatuste jõustumisel), muudatustega harjumisel mõju halduskoormusele
väheneb, sest vastavushindamise protseduuride, meditsiiniseadmete turule laskmise, turustamise
ja turustamisjärgse järelevalve reeglite ja toimingute ühtlustamine ja EL-i meditsiiniseadmete
andmebaasi kasutuselevõtt vähendab kokkuvõttes ettevõtte halduskoormust. Meditsiiniseadmete
kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute tegemise nõuete ühtlustamine võib muudatuste
jõustumisel sponsori halduskoormust suurendada, kuna muudatustega harjumisel halduskoormus
suureneb, kuid hiljem tegutsetakse lähtuvalt uuest rutiinist. Kliiniliste uuringute ja
toimivusuuringute tegemise nõuete riigisisene reguleerimine võib vähesel määral suurendada
41
halduskoormust meditsiiniseadme tootja (sponsori) jaoks, kuid kuna Eesti jätkab põhimõtteliselt
seni kehtinud kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute tegemisega, on mõju väheoluline.
Kokkuvõtvalt võib hinnata mõju ettevõtjale väikeseks.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Eelnõuga kavandatavad isikuandmete töötlemist puudutavad muudatused on seotud
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus sponsori määratud kontaktisiku,
meditsiiniseadmete süsteemide, protseduuripakettide ja I riskiklassi meditsiiniseadme levitamise
teavitamiskohustusega ettevõtjate andmete töötlemisega. Andmekaitsealase mõjuhinnangu
tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba sarnaselt praeguse süsteemiga toimuva andmete
töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu.
Eesti jätkab meditsiiniseadmete kliiniliste uuringute ja toimivusuuringute tegemist
põhimõtteliselt seni kehtinud põhimõtete alusel. Uuritavate isikute isikuandmeid töötlevad
sponsor või tema seaduslik esindaja ja uuringus osalevad uurijad ning käesoleva eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamise järel sponsori määratud kontaktisik. Sponsor või tema
seaduslik esindaja peab uuringu korraldamisel tagama uuringus osaleja õigused vastavalt
isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärusele17.
Sponsorid või nende seaduslikud esindajad peavad andmekaitse puhul täitma EL-is kehtivaid
andmekaitsenõudeid ja kohalduvaid standardeid, uuringus osalevate andmesubjektide
isikuandmeid ei salvestata EL-i andmebaasi. Vastavalt vajadusele kas sponsor või uurija talletab,
töötleb, käitleb ja säilitab kogu kliinilise uuringuga seotud teabe nii, et selle kohta saab täpselt
aru anda, seda saab tõlgendada ja kontrollida, samas kui uuringus osalejaid käsitlevate talletuste
ja nende isikuandmete konfidentsiaalsus on kaitstud vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevale
kohaldatavale õigusele. Eetikakomitee uuringute hindamisel isikuandmeid ei töötle. Terviseamet
töötleb uuringu andmeid vaid avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu
teostamiseks. Sellest tulenevalt puudub eelnõuga tehtaval muudatusel oluline lisamõju uuringus
osalevatele uuritavatele.
Terviseamet jätkab meditsiiniseadmete levitamisest teavitamise kohustusega ettevõtjate andmete
töötlemist meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus seni kehtinud põhimõtetel, seega
isikuandmete kogumise ja töötlemise eesmärgid ja viisid ei muutu. Käesoleva eelnõuga
kavandatud muudatuse rakendamisel lisandub meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus
sponsori määratud kontaktisiku andmete töötlemine, mis toimub samal põhimõttel nagu
töödeldakse sponsori seadusliku esindaja andmeid. Arvestades kõiki seniseid andmetöötlemise
põhimõtteid, meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogus konfidentsiaalsuse tagamiseks
rakendatud meetmeid ja seniseid juurdepääsude põhimõtteid, ei saa pidada mõju andmesubjektile
oluliseks.
Ebasoovitavate mõjude risk
Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike, kuna meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu puhul ei ole tegemist uue loodava andmekoguga, vaid pikka aega
kasutusel olnud andmekoguga. Andmete töötlus ei muutu, see jätkub olemasolevate protsesside
alusel, samuti rakendatakse juba praegu toimivad tööprotsesse.
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus)
42
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Ravimiameti jaoks on ülesanne anda taotluse saamisel teaduslik arvamus selle aine kvaliteedi ja
ohutuse kohta, sealhulgas selle aine meditsiiniseadmesse lisamise riski ja kasu kohta, EL-i
määrustega lisanduv uus ülesanne. Meditsiiniseadme lahutamatuks osaks oleva ravimi
hindamine on nii sisult kui mahult võrreldav ravimi müügiloa iseseisva taotluse liikide
hindamisega. Sellest tulenevalt on sarnased ka kehtestatud tasumäärad, mis tagavad Ravimiameti
pakutava teenuse kvaliteedi ning jätkusuutliku toimimise. Ravimiamet on nii riigieelarvest kui
majandustegevuse tulust finantseeritav asutus ning Ravimiameti eelarvest moodustab
riigieelarvest laekuv osa ca 20% ja ülejäänud osas finantseerib amet eelkirjeldatud ülesannete ja
eesmärkide täitmist majandustegevuse tulust. Kui meditsiiniseadme lahutamatuks osaks oleva
ravimi hindamise tasu ei kehtestata, tuleb kulutuste katteallikad näha ette riigieelarves. See aga
tekitab omakorda sisuliselt olukorra, kus Eesti hakkab toetama meditsiiniseadmete tootjaid,
kattes riigieelarvest teadusliku arvamuse andmise kulud, mille eest teistes riikides tuleks
ettevõtetel tasu maksta. Seda arvesse võttes on põhjendatud kehtestada Ravimiameti tasuline
teenus, et katta suurenenud kulusid tema tegevuste elluviimisel ning tagada suutlikkus täita
konsulteeritud ravimiasutuse ülesandeid.
Terviseamet on nii riigieelarvest kui vähesel määral majandustegevuse tulust finantseeritav
asutus ning seni on amet finantseerinud meditsiiniseadmete valdkonna ülesannete ja eesmärkide
täitmist üksnes riigieelarvest. 2022. a riigieelarve lisataotlusena taotles Terviseamet (tabel 1)
täiendava nelja ametikoha personalikulude katmiseks lisaeelarvet, kuid lisataotluste
otsustusprotsessis jäeti Terviseameti taotletud lisaeelarve eraldamata. Seetõttu on Terviseamet
pidanud lisandunud ülesandeid täitma olemasolevatest ressurssidest ja ametnike ülesannetega
koormatus on väga suur ning teise otsekohalduva EL-i määruse (IVDR-i) rakendamisel suureneb
ülesannete hulk veelgi.
Terviseamet teeb meditsiiniseadmete turujärelevalvet ning järelevalvet meditsiiniseadme
professionaalse kasutamise ja uuringute tegemise üle, seega ei ole need kohustused Terviseameti
jaoks uued, kuid EL-i määruste rakendamisel on need kohustused muutunud. Pädeva asutuse
ülesannete täitmisel on Terviseametile lisandunud rohkem rahvusvahelist koostööd, Terviseamet
osaleb meditsiiniseadmete koordineerimisrühmas ja eksperdirühmades. Ainuüksi 2021. aastal
toimus rohkem kui 360 tunni ulatuses meditsiiniseadmete koordineerimisrühma ja
eksperdirühmade liikmete töökoosolekuid, millele lisandub koosolekuteks valmistumise,
küsimustikele vastamise ja arvamuste koostamise aeg.
Teavitatud asutuste eest vastutava asutuse ülesannete täitmisel on laienenud ka Terviseameti
tegevusvaldkond, kuna kogemuste omandamiseks ja pädevuse hoidmiseks peab teavitatud
asutuste eest vastutav asutus osalema igal kolmandal aastal vastastikuses hindamises. 2022. a
veebruari seisuga oli Terviseametis kaks ametnikku, kes on saanud vastastikuses hindamise
osalemise kogemuse ning teavitatud asutuse hindamises osalemiseks vajaliku koolituse ja
kvalifikatsiooni. Kui Terviseamet määrab Eestis teavitatud asutuse, on need ülesanded
Terviseameti jaoks esmakordsed, uudsed ja ressursimahukad ning nende täitmisel võib
olemasolevate ressursside juures väheneda Terviseameti jätkusuutlikkus täita tema muid
ülesandeid.
Tabel 1. Terviseameti 2021. a lisaeelarvetaotlus täiendavate ametikohade loomiseks
43
2022. a maksumus 2023. a maksumus 2024. a maksumus 2025. a maksumus
Lisavajadus
ilma KM-ta (€) ilma KM-ta (€) ilma KM-ta (€) ilma KM-ta (€)
Uute EL-i määruste
täitmine meditsiiniseadmete 154 949 165 095 175 931 187 503
valdkonnas
Kuna täiendavaid vahendeid riigieelarvest Terviseametile EL-i määruste rakendamisest
tulenevate ülesannete täitmiseks ei ole eraldatud, kavandatakse eelnõu muudatustega täpsustada
Terviseameti teenuseid, millega kaasneb omatulu teenimise võimalus, ning täiendavalt tagada, et
Eesti ei satuks olukorda, kus ettevõtjad saavad Eestis tasuta neid teenuseid, mille eest teistes
liikmesriikides tuleb tasu maksta. Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu
täpsustatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
Tasuliste teenuste loetelus kavandatavad tasulised teenused ning Ravimiameti ja Terviseameti
võimalikud tulud nende tasuliste teenuste osutamisest
Ravimiameti osutatav teenus ja selle tasumäär:
meditsiiniseadme lahutamatuks osaks oleva ravimi hindamise tasu 6000 eurot, millele lisandub
taotluse erialase hindamise tasu (kehtiva ravimiseaduse kohaselt 14 000 eurot).
Eelnõuga kavandatud tasulise teenuse osutamine ei ole seotud Ravimiameti poolt regulaarselt
tehtavate toimingute ja täidetavate ülesannetega ning sõltub meditsiiniseadme tootja otsusest,
missuguse riigi konsulteeritud ravimiasutuse käest ta teadusliku arvamuse küsib. Seetõttu ei ole
võimalik hinnata, kui sageli Ravimiamet seda teenust osutab ja kui suur on Ravimiameti omatulu
maht.
Terviseameti osutatavad teenused ja nende tasumäärad:
teavitatud asutusega seotud tasulised teenused (vastavushindamisasutuse määramis- ja
hindamismenetlus – 20 000 eurot; teavitatud asutuse määramisest teavitamine – 750 eurot;
teavitatud asutuse perioodiline hindamine – 7500 eurot; teavitatud asutuse uuestihindamine –
15 000 eurot);
meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja toimivusuuringu taotluse erialane hindamine 400 eurot või
1450 eurot vastavalt uuringu tüübile;
meditsiiniseadme kliinilise uuringu ja toimivusuuringu olulise muudatuse teavituse
läbivaatamise erialane hindamine 100–350 eurot vastavalt teavitatavate muudatuste arvule;
eksperdi kaasamise tunnitasu 200 eurot.
Eelnõuga kavandatud tasuliste teenuste osutamine ei ole seotud Terviseameti poolt regulaarselt
tehtavate toimingute ja täidetavate ülesannetega. Teavitatud asutusega seotud tasuliste teenuste
osutamine sõltub sellest, kas vastavushindamisasutus esitab Terviseametile taotluse, et Eesti
alustaks tema teavitatud asutuseks määramis- ja hindamismenetlust. Terviseameti sõnul on 2022.
a veebruari seisuga kolm ettevõtet küsinud Terviseametilt lisateavet selle kohta. Eesti huvides ei
oleks, et Terviseamet peaks EL-i määrustest tulenevalt alustama vastavushindamisasutuse
määramis- ja hindamismenetlust ilma selle eest tasu küsimata. Kui teavitatud asutustega seotud
tasulisi teenuseid ja tasumäärasid ei kehtestata, tuleb kulutuste katteallikad näha ette
riigieelarves. See aga tekitab omakorda sisuliselt olukorra, kus Eesti hakkab toetama ettevõtteid,
kattes riigieelarvest teavitatud asutuse määramise ning tema perioodilise järelevalve ja
uuestihindamise kulud, mille eest tuleks ettevõtetel teistes riikides tasu maksta. Võrdluseks on
44
Soomes teavitatud asutuse määramis- ja hindamismenetluse tasu kehtestatud 30 000 eurot,
Rootsis olenevalt Euroopa Keskpanga valuutakursist ligikaudu 87 400 eurot ja Austrias 352 240
eurot. Seega on riigid teavitatud asutuste määramis- ja hindamismenetlusega seonduvaid
võimalikke lisakulusid, mis tuleks tasuda ettevõtjal, mitte liikmesriigil, hinnanud erinevalt ning
selles osas ei ole ühtlustatud praktikat veel kujunenud. Seega ei ole võimalik ka hinnata, mis
mahus Terviseamet teavitatud asutusega seotud teenuseid osutama hakkab, kuna seni ei ole Eestis
meditsiiniseadmete teavitatud asutusi registreeritud. Samuti on kliiniliste uuringute ja
toimivusuuringute erialase hindamise teenusega seotud omatulu teenimise võimalus vaid juhul,
kui selliseid uuringuid Eestis tehakse. Aastatel 2017–2021 on Eestis igal aastal alustatud 1–3
kliinilist uuringut ja iga uuringut muudetakse keskmiselt üks kord aastas, seega võib
Terviseameti eeldatav iga-aastase omatulu maht olla kuni 3600 eurot arvestusega, et Eestis on
igal aastal alustatavate uuringute arv keskmiselt 2 ja iga uuringut muudetakse üks kord aastas.
Võrdluseks on Soomes uuringu taotluse läbivaatamise tasud kehtestatud vastavalt 700 eurot või
1750 eurot, Rootsis olenevalt Euroopa Keskpanga valuutakursist ligikaudu vahemikus 1500–
5640 eurot, Austrias vahemikus 551–1140 eurot ja Lätis1500 eurot. Uuringu muudatuste
läbivaatamise eest on võrdluseks kehtestanud Läti tasu 900 eurot, Austria tasud vahemikus 777–
6838 eurot ja Rootsi olenevalt Euroopa Keskpanga valuutakursist tasu ligikaudu 1220 eurot.
Eelnõuga tehtud ettepaneku – lubada sponsoril enda asemel määrata kontaktisik – korral võib
tõenäoliselt eeldada Eestis alustatavate uuringute arvu mõningast suurenemist. Siiski ei ole Eesti
väikest elanike arvu arvesse võttes tõenäoline, et alustatavate uuringute arv suureneks nii
oluliselt, et Terviseametil tekiks võimalus uuringute erialase hindamise tasuliste teenuste kaudu
teenida omatulu mahus, mis kataks selle eriteadmistega ametikohaga spetsialisti tööjõukulud
täies mahus. Eelnõuga tehtud ettepanek kehtestada kliinilise uuringu ja toimivusuuringu uuringu
taotluse läbivaatamiseks ja uuringu tegemise nõuetekohasuse hindamiseks ning
meditsiiniseadme nõuetele vastavuse kontrollimiseks kaasatava eksperdi tunnitasu on tehtud
eesmärgiga tagada Terviseametile rahalised vahendid ekspertidele tasumiseks nende
ekspertteadmiste eest, mis on vajalikud kvaliteetse teenuse osutamiseks. Eksperdi tunnitasu
kehtestamise eesmärk ei ole omatulu teenimine, vaid eksperthinnangute saamiseks tehtavate
lisakulude katmine.
Kokkuvõttes, ettepanek kehtestada osutatavate teenuste eest Ravimiametile ja Terviseametile
makstavad tasud on esitatud eesmärgiga tagada Ravimiameti ja Terviseameti jätkusuutlik
toimimine ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmine, sh riikliku järelevalve tegemine ja
rahvusvaheliste ülesannete täitmine.
Kehtiva RLS-i kohaselt tuleb meditsiiniseadme kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest
tasuda riigilõivu 576 eurot ning iga täiendava uuringukeskuse eest 27 eurot.
Taotluse sisu hindamist ja selle kohta eksperdihinnangu andmist riigilõiv ei kata, mistõttu
alandatakse kavandatava muudatusega uuringu tegemise loa taotluse läbivaatamise eest võetavat
riigilõivu 200 eurole ning kehtestatakse erialase hindamise tasu, mis katab Terviseameti poolt
taotluse sisu hindamise ja selle kohta eksperdihinnangu andmise. Uuringu loa taotluse
läbivaatamise eest võetava riigilõivu alandamisel jääb riigikassasse laekumata kuni 752 eurot
aastas arvestusega, et Eestis igal aastal alustatavate uuringute arv on keskmiselt 2 ning
täiendavaid uuringukohti ei ole lisatud.
Kehtiva RLS-i kohaselt tasutakse vabamüügi sertifikaadi väljastamise taotluse läbivaatamise eest
riigilõivu 55 eurot ühe meditsiiniseadme kohta ning 40 eurot iga täiendava meditsiiniseadme
kohta sama taotluse piires. Kavandatava muudatusega kehtestatakse vabamüügi sertifikaadi
väljastamise eest riigilõiv 150 eurot, mis Terviseameti praktika kohaselt keskmiselt vastab
45
vabamüügi sertifikaadi koostamiseks ja väljastamiseks tehtavate toimingute mahule. Võrdluseks,
kehtiva RLS-i kohane riigilõiv 40 eurot iga täiendava meditsiiniseadme kohta sama taotluse
piires muudab vabamüügi sertifikaadi taotlemise ebamõistlikult kalliks ning sama taotluse piires
täiendavate meditsiiniseadmete lisamise halduskoormus on eeldatust väiksem. Terviseameti
andmetel on vabamüügi sertifikaadi väljastamist 2021. aastal taotlenud kaks ettevõtet ning
kehtiva RLS-i kohaselt oleneb riigilõivu lõplik määr sertifikaadile lisatavate meditsiiniseadmete
arvust, millest tulenevalt ei ole võimalik kavandatava riigilõivu muudatuse korral riigikassasse
laekumata jäävat tulu täpselt hinnata.
IT-arendused
Meditsiiniseadmete andmebaasi Eudamed loob, seda arendab ja haldab ning selle kasutajatoe
tagab komisjon, seega eelarvelisi kulutusi seoses Eudamedi kasutuselevõtuga käesoleva
eelnõuga ette ei nähta. Eelnõuga kavandatavate muudatustega ei kaasne meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu arendusvajadust. Terviseamet on kavandanud meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmekogu ajakohastamiseks vajalikud arendusvajadused, et Eudamedi ning
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu koostalitlusvõime tagaks andmete ristkasutamise
võimaluse ja seeläbi positiivse mõjuna halduskoormuse vähenemise kõigile andmebaasi
kasutajatele, kuid kirjeldatud arendusvajadused ei ole hõlmatud käesoleva eelnõuga.
Kohaliku omavalitsuse tegevust ja ülesandeid kõnealune eelnõu ei puuduta.
8. Rakendusaktid
8.1. Uued rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kehtestatakse järgmised määrused:
1) tervise- ja tööministri määrus „Terviseameti ja Ravimiameti tasuliste teenuste loetelu ja
tasumäärad“;
2) tervise- ja tööministri määrus „Tellimusmeditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemisest ja
meditsiiniseadmel tehtud olulisest muudatusest ning meditsiiniseadmete süsteemi,
protseduuripaketi või meditsiiniseadme esmakordsest Eestis levitamisest teavitamise tingimused
ja kord“.
8.2. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määruseid:
1) kaitseministri 15. märtsi 2013. a määrus nr 14 „Kaitseväelase ja asendusteenistuja
tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus
ja kord“;
2) keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 44 „Probleemtoodete kohta kehtestatud
keeldude ja piirangute rakendamise tähtajad ning probleemtoodetes ohtlike ainete sisalduse
piirnormid“;
3) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 55 „Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete
loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise kord“;
4) sotsiaalministri 23. detsembri 2015. a määrus nr 80 „Meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogu asutamine ja põhimääruse kehtestamine“;
5) tervise- ja tööministri 14. jaanuari 2022. a määrus nr 8 „Sõltumatu meditsiinieetika komitee“.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.
46
8.3. Kehtetuks muutuvad ja kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutuvad seoses volitusnormi kehtetuks tunnistamisega
kehtetuks või tunnistatakse kehtetuks järgmised rakendusaktid:
1) sotsiaalministri 7. veebruari 2011. a määrus nr 7 „Ohujuhtumist teavitamise kord ja
teavitamisvormid“ https://www.riigiteataja.ee/akt/113012017017;
2) tervise- ja tööministri 27. mai 2021. a määrus nr 19 „Meditsiiniseadme kliinilise uuringu
tegemiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning uuringu tegemiseks taotluse
esitamise, uuringu alustamise, uuringuplaani muudatuste tegemise, uuringu tegemisega seotud
andmete säilitamise ning uuringu lõpetamise tingimused ja kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128052021023;
3) tervise- ja tööministri 30. märtsi 2021. a määrus nr 10 „In vitro diagnostikameditsiiniseadmete
liigitamise reeglid ja vastavushindamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101042021003;
4) tervise- ja tööministri 27. aprilli 2021. a määrus nr 14 „Nõuded in vitro
diagnostikameditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning in vitro
diagnostikameditsiiniseadmega kaasnevale teabele“
https://www.riigiteataja.ee/akt/104052021002
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa
kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks.
EL-i määrused on otsekohalduvad, mistõttu MDR-i kohaldatakse 2021. aasta 26. maist ja IVDR-
i hakatakse kohaldama 2022. aasta 26. maist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Terviseametile,
Ravimiametile, Sotsiaalkindlustusametile, Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele,
Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteele, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti
Meditsiinigeneetika Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide
Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate
Liidule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja mittetulundusühingule M-
Ring.
47
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0219 - Meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.03.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/953029d2-dcf1-450a-8757-fed073677789
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/953029d2-dcf1-450a-8757-fed073677789?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main