Riigikantselei
28.02.2022 nr 2-3/21-0551/1556-1
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a
määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus" muutmine
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseksVabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse
nr 103 „Sadamaregistri pidamise põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) eelnõu seletuskiri;
3) eelnõu kokkuvõte.
Reet Laos
625 6334
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
15.02.2022
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 37 lõike 4 alusel.
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruses nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 2 asendatakse sõnad „Veeteede Amet” sõnaga „Transpordiamet”;
2) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) sadama telefoninumber, veebiaadress, e-posti aadress ja faksinumber;”;
3) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses:
„241) laevajäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavast tulenevad andmed vastavalt
sadamaseaduse § 26 lõike 4 punktides 2, 3, 5, 8 ja 11 toodule;”;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 25 sõnastatakse järgmiselt:
„25) sadamarajatiste arv, iga sadamarajatise nimi, GISIS kood, valdaja nimi ja registrikood;”;
5) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 251–253 järgmises sõnastuses:
„251) sadama ja sadamarajatise turvalisuse riskianalüüsi tegemise ja turvaplaani
kooskõlastamise aeg, sadama ja sadamarajatise turvatase;
252) sadamarajatise turvatunnistusele kantud andmed;
253) sadama ja sadamarajatise turvaülema nimi, isikukood ja kontaktandmed;”;
6) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „laevaheitmete ja lastijäätmete” sõnaga
„laevajäätmete”;
7) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) turvatunnistus.”;
8) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse arv „24” arvuga „241”;
9) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Menetlustoimikutes või § 6 lõike 1 punktides 25–26 ja lõike 2 punktis 6 esitatud
dokumentide muutumisel teeb sadamas riiklikku järelevalvet teostav asutus vastava kande või
esitab muutunud andmed viivitamata volitatud töötlejale.“;
10) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:
„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/883, milles käsitletakse sadama
vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT L 151, 07.06.2019, lk-d 116–
142).”.
Kaja Kallas
peaminister
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
15.02.2022
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2012. a määruse nr 103 „Sadamaregistri pidamise
põhimäärus” muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja
muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ
(edaspidi direktiiv (EL) 2019/883). Samuti täpsustatakse eelnõuga sadamaregistri andmekogu
koosseisu kuuluva andmestiku koosseisu, viies selle vastavusse sadamaseaduse (edaspidi SadS) ja
selle rakendusaktides sätestatuga.
Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos (e-post:
[email protected]; tel: 625 6334 ) ja Transpordiameti sadamate järelevalve üksuse juhataja Merily
Must (e-post:
[email protected], tel: 504 3762). Eelnõu juriidilise analüüsi teostas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post:
[email protected]; tel: 625 6360).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 10 punktist.
Punkti 1 muudatused seonduvad 01.01.2021 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine),
millega ühendati Lennuamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet Transpordiametiks. Tulenevalt
nimetatud muudatusest asendatakse määruse §-s 2 nimi Veeteede Amet uue moodustatud ameti,
Transpordiameti nimega. Sisulisi muudatusi volitatud töötleja määratluses kõnealune muudatus
kaasa ei too.
Punkti 2 lisatakse määrusesse § 6 lõike 1 punkt 41, mille kohaselt kantakse sadamaregistri
sadamate andmebaasi sadama kontaktandmed, milleks on telefoninumber, veebiaadress, e-posti
aadress ja faksinumber. Määruses ei ole seniajani sõnaselgelt väljendatud sadama andmete
koosseisus sadama kontaktandmete kogumist. Määruse § 6 lõike 1 punktis 5 on esitatud sadama
pidaja kontaktandmete kogumise asjaolu, kuid Eestis esineb olukordi, kus sadama pidaja omab
mitut sadamat (nt AS Saarte Liinid, AS Tallinna Sadam jm), mistõttu ei saa sadama pidaja
kontaktandmeid pidada automaatselt sadama kontaktandmeteks. Sadama kontaktandmete
kogumise ja nende avaldamise eesmärgiks on anda sadamat külastavale kliendile informatsioon,
millistel kontaktandmetel ühendust võttes on võimalik kontakteeruda just huvialuse sadamaga.
Praktikas kogutakse sadamaregistris juba hetkel sadama kontaktandmeid, mistõttu ei too muudatus
kaasa vajadust lisada andmebaasi uusi andmeid.
Punktiga 3 lisatakse määruse § 6 lõikesse 1 alapunkt 241. Alapunktiga 241 lisatakse sadamaregistri
sadamate andmebaasi kantavate andmete loetellu laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavast
tulenevad andmed vastavalt sadamaseaduse § 26 lõikes 4 punktides 2,3,5,8 ja 11 toodule. Muudatus
on seotud 15.12.2021 vastu võetud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seadusega (eelnõu 425SE), mille kohaselt peavad sadamad esitama sadama
laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava kooskõlastamiseks Keskkonnaametile läbi
sadamaregistri. Tehniliselt toimub kava sisestamine sadamaregistrisse olulises osas
üksikandmetena, mille alusel koostab register tervikliku kava dokumendi. Üksikandmetena
jäätmekäitluse andmete kogumine võimaldab nimetatud andmeid edastada hilisemalt elektroonilise
mereinfosüsteemi vahendusel Euroopa Meresõiduohutuse Agentuuri hallatavasse infosüsteemi
SafeSeaNeti (ja selle vahendusel ka Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) GISIS
andmebaasi), mida nõuab direktiiv (EL) 2019/883. Sadama laevajäätmete vastuvõtmise ja
käitlemise kava sisestamine sadamaregistrisse üksnes tervikdokumendina paneks kohustuse
jäätmekäitluse võimekuse andmeid käsitsi sisestama rahvusvahelistesse andmebaasidesse
Keskkonnaameti ametnikel, mis tõstaks oluliselt nende töökoormust. Üksikandmete kogumine
võimaldab ametiasutustel teha ka jäätmekäitlusega seonduvat andmetöötlust ja sellest tulenevalt
fokusseerida ennetustööd.
Punktidega 4 ja 5 täpsustatakse sadamaregistri sadamate andmebaasi kantavate sadamate
turvalisust puudutava andmestiku koosseisu. Määruse § 6 lõike 1 punktis 25 täpsustatakse, et
sadamaregistrisse kantakse lisaks sadamarajatiste arvule ka nende nimi, GISIS kood (ametlik
rahvusvaheliselt kasutatav sadamarajatise unikaalne kood, mille väljastab sadamarajatise
registreerimisel IMO ja mida avaldatakse IMO GISIS andmebaasis), sadamarajatise valdaja nimi
ja registrikood. Sadamaregistris kogutakse juba hetkel eelnimetatud informatsiooni, kuna vastavat
andmestikku on vajalik kasutada ja talletada lisaks erinevate turvalisust puudutavate menetluse
läbiviimiseks (sadamarajatise turvaplaani kooskõlastamine jm) ka sadamas teostatava riikliku
järelevalve käigus. Muudatusega jäetakse kogutavate andmete koosseisust välja sadamarajatise
piiride andmestik, kuna vastavaid andmeid eraldiseisvalt sadamaregistris ei koguta –
sadamarajatise piirid kinnitatakse sadamarajatise riskianalüüsi tulemina vastavas aruandes.
Määruse § 6 lõike 1 punktis 251 täpsustatakse, et lisaks sadama ja sadamarajatise turvalisuse
riskianalüüsi tegemise ja turvaplaani kooskõlastamise ajale (varasemalt oli vastav andmekoosseis
nimetatud määruse§ 6 lg 1 p 25) kantakse andmebaasi ka sadama ja sadamarajatise turvatase.
Turvataseme määrab vastavalt SadS §26 lg 1 igale sadamarajatisele siseminister. Turvatase
kehtestatakse vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ning selle alusel
kehtestatud rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi ja Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 nõuetele. Kehtestatud turvatasemest või selle muutmisest
teavitab sadama ja sadamarajatise turvaülemat Transpordiamet operatiivseid kanaleid kaudu ning
vastav andmestik kantakse ka sadamaregistrisse. Määruse § 6 lõike 1 punktis 252 täpsustatakse, et
sadamaregistri sadamate andmebaasi kantakse sadamarajatise turvatunnistusele kantavad andmed.
Varasemalt oli § 6 lg 1 p 25 viidatud vaid sadamarajatise turvatunnistuse väljastamise aja
kogumisele, samas kantakse sadamaregistri andmebaasi ka muud andmed, mis kajastuvad
turvatunnistusel. Sellisteks andmeteks on nt laevatüüpide nimekiri, mida konkreetses
sadamarajatises on lubatud teenindada ning turvatunnistuse kehtivuse kuupäev. Turvatunnistusele
kantud andmete koosseis tuleneb majandus-ja kommunikatsiooniministri 09.12.2009 määruse
nr 121 „Sadamarajatise turvaülevaatuse läbiviimise ning turvalisuse tunnistuse väljastamise kord
ja tunnistuse vorm” lisast (tunnistuse vorm). Määruse § 6 lõike 1 punktis 252 nimetatakse, et
sadamaregistri sadamate andmebaasi kantakse sadama ja sadamarajatise turvaülema nimi,
isikukood ja kontaktandmed. Nimetatud andmekoosseis oli varasemalt kirjeldatud määruse § 6 lg 1
p 25 – seega on tegemist andmete asukoha muudatusega nimekirjas, mitte sisulise muudatusega.
Punktiga 6 muudetakse määruse § 6 lõike 2 punkti 2 sõnastust asendades sõnad „laevaheitmete ja
lastijäätmete” sõnaga „laevajäätmete”. Muudatus tuleneb direktiivi (EL) 2019/883 artiklist 2
punktist 3, mille kohaselt hõlmavad laevajäätmed ka lastijäätmeid. Varasemalt kasutati SadS-is
eraldi mõisteid – laevaheitmed, mis ei hõlmanud lastijäätmeid.
Punktiga 7 täiendatakse määruse § 6 lõiget 2 uue punktiga 6, mille kohaselt kantakse sadamate
andmebaasi ka sadamarajatise turvatunnistus. Turvatunnistus väljastatakse sadamarajatisele
vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 09.12.2009 määrusele nr 121 „Sadamarajatise
turvaülevaatuse läbiviimise ning turvalisuse tunnistuse väljastamise kord ja tunnistuse vorm”.
Praktikas väljastatakse sadamarajatisele turvatunnistus paberkandjal, kuid selle elektrooniline
koopia talletatakse ka sadamaregistris, mille alusel on võimalik kiiresti tuvastada tunnistuse
andmestik ja kontrollida selle kehtivust.
Punktiga 8 ja 9 viiakse määrusesse sisse redaktsioonilised muudatused §-s 13 seoses
sadamaregistrisse kantud andmete muutumisega. Muudatused tulenevad asjaolust, et määrusega
lisatakse sadamaregistri andmebaasi kantavaid andmeid, mille puhul tuleb määratleda ka isik, kes
on kohustatud vastavaid andmeid parandama, kui need on muutunud ebaõigeks. Laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kavast tulenevate andmete muutmise kohustus lasub sadama pidajal.
Sadama ja sadamarajatise turvalisust puudutava andmestiku muutmise kohustus on
Transpordiametil.
Punktiga 10 lisatakse määrusele normitehniline märkus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja
muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ (ELT
L 151, 07.06.2019, lk-d 116–142).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/883.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatuste sisu põhineb eelkõige sadamaregistri andmekogusse kantavate andmete
nimistu täpsustamisel, mida praktikas juba kogutakse sadamaregistris - seega ei ole tegemist
sisuliste muudatustega, millega kaasneks oluline mõju sadama pidajatele. Ainsa sisulise
muudatusena hakatakse sadamaregistrisse kandma laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava.
Samas on ka käesoleval hetkel sadamatel kohustus nimetatud kava koostada ja esitada
kooskõlastamiseks Keskkonnaametile – seni on seda tehtud kas paberkandjal või e-posti teel, nüüd
muutub kohustuslikuks vastava kava esitamine sadamaregistri vahendusel. Elektrooniline menetlus
võimaldab vähendada sadamapidaja halduskoormust, kuna laevajäätmete vastuvõtmise ja
käitlemise kava koostamisel kanduvad sadamaregistris kavale sadama üldandmed automaatselt ja
sadama pidaja peab kavale lisama vaid puuduolevad andmed. Jäätmekäitluskavade korduval
kooskõlastamisel on muudatuste tegemine veelgi lihtsam, kuna vajalik on muuta vaid seda
tekstiosa, mis on muutunud. Sadamaregistri vahendusel täidetakse ka direktiivi nõue
jäätmekäitluskavade avalikustamiseks – kõik kinnitatud kavad on sadamaregistris avalikult
klientidele kättesaadavad. Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju.
Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja
looduskeskkonnale, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Sadamaregistri menetluskeskkond vajab direktiivi nõuetele vastamiseks täiendavaid arendusi –
vajalik on täiendada praegust jäätmekäitluskavade kooskõlastamise menetlust ja luua x-tee
liidestus elektroonilise mereinfosüsteemiga. Tööde hinnanguline maksumus on 12 100 eurot.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati Keskkonnaministeeriumile ja Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja
MTÜ-le Eesti Sadamate Liit arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel.
Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta, arvamusi eelnõule
ei laekunud.
Eelnõu kokkuvõte
Eelnõu eesmärk on võtta üle Eesti õigusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)
2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja
muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ
(edaspidi direktiiv (EL) 2019/883). Samuti täpsustatakse eelnõuga sadamaregistri andmekogu
koosseisu kuuluva andmestiku koosseisu, viies selle vastavusse sadamaseaduse ja selle
rakendusaktides sätestatuga.
Määruse muudatuste sisu põhineb eelkõige sadamaregistri andmekogusse kantavate andmete
nimistu täpsustamisel, mida praktikas juba kogutakse sadamaregistris - seega ei ole tegemist
sisuliste muudatustega, millega kaasneks oluline mõju sadama pidajatele. Ainsa sisulise
muudatusena hakatakse sadamaregistrisse kandma laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise
kava. Samas on ka käesoleval hetkel sadamatel kohustus nimetatud kava koostada ja esitada
kooskõlastamiseks Keskkonnaametile – seni on seda tehtud kas paberkandjal või e-posti teel,
nüüd muutub kohustuslikuks vastava kava esitamine sadamaregistri vahendusel. Elektrooniline
menetlus võimaldab vähendada sadamapidaja halduskoormust, kuna laevajäätmete
vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel kanduvad sadamaregistris kavale sadama
üldandmed automaatselt ja sadama pidaja peab kavale lisama vaid puuduolevad andmed.
Jäätmekäitluskavade korduval kooskõlastamisel on muudatuste tegemine veelgi lihtsam, kuna
vajalik on muuta vaid seda tekstiosa, mis on muutunud. Sadamaregistri vahendusel täidetakse
ka direktiivi nõue jäätmekäitluskavade avalikustamiseks – kõik kinnitatud kavad on
sadamaregistris avalikult klientidele kättesaadavad.