dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

COM(2022) 31 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 28. veebruar 2022
Viit
24.1-1/2022/1548
Registreeritud
28. veebruar 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
24.1 EL ja rahvusvahelise koostöö korraldamine
Sari
24.1-1/S EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigusliku ülevõtmise tähtajad)
Toimik
24.1-1/2022
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. märts 2022

Failid

  • 📎1_EN_ACT_part1_v7 (5).docx107 KB
  • 📎1_ET_ACT_part1_v3.docx97 KB
  • 📎22-00435-1.pdf2 KB
  • 📎Faktileht standardid.docx27 KB
  • 📎Faktileht standardid.pdf486 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 13.1/22-0068 - COM(2022) 31 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 25.02.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 07.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6138da3-0cac-42eb-9369-582cb9f3def3 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f6138da3-0cac-42eb-9369-582cb9f3def3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main An EU Strategy on Standardisation Setting global standards in support of a resilie nt , green and digital EU s ingle m arket Introduction – Standards to foster EU values, policy objectives and regulatory implementation Standards are at the core of the EU s ingle m arket. Over the last 30 years, the European Standardisation System has delivered more than 3600 harmonised standards allowing companies to demonstrate compliance with EU law, plus many more European standards and technical specifications to promote inter-operability, the safety of EU citizens and protection of the environment. European standards have delivered great benefits for companies and consumers, creating a level-playing field in the single market for businesses and increasing consumer confidence. European standardisation operates within a n increasingly competitive global context. Many third countries are taking a n assertive stance to standardisation , providing their industries with a competitive edge in terms of market access and technology roll-out. Europe’s competitiveness, technological sovereignty , ability to reduce dependencies and protection of EU values, including our social and environmental ambitions, will depend on how successful European actors are in standardisation at international level . This not only involves strong standardisation skills across industry and academia, but also requires European standardisation to become more agile, flexible and focused to anticipate the standardisation needs . At the same time, European standardisation must respond to an increasingly rapid innovation pace and needs to deliver standa rds fast, while preserving high- quality outputs. Other, often private and non-European industry-led consortia are leaner and faster in developing standards. In particular in new and emerging technologies, the European standardisation system often fails to deliver in a timely manner and hence loses the important ‘first mover’ advantage through standardisation. While European standardisation has been a success story for the establishment of the EU’s s ingle m arket, t he strategic importance of standards has not been adequately recognised at the cost of EU leadership in standards-setting . This must change. Taking into account the feedback received on the roadmap , this strategy proposes a set of actions to put standards back at the core of a resilient, green and digital EU single market and to strengthen the global role of the European standardisation system. Leveraging t he European standardisation system – to deliver on the twin green and digital transition and support the resilience of the single m arket T he digital and green transition of EU in dustries and a well-functioning and resilien t single m arket rely on a standardisation system that adequately reflects EU policy priorities . The EU’s ambitions towards a climate neutral, resilient and circular economy cannot be delivered without European standards on testing methods, management systems or interoperability solutions. In the global race for digital leadership, the ability to shape international standards for digital products, processes and services as global benchmarks is essential for the EU’s competitiveness . In short, the EU’s policy ambitions on a resilien t , green and digital economy will fall short if the accompanying standards are defined by other regions in the world. T herefore, on top of the ongoing standardisation work across the industrial ecosystems, the European Union faces today critical ‘standardisation urgencies’, areas in which standards are needed in the coming years in order to avoid strategic dependencies and to manifest the EU’s global leadership in green and digital technologies. Stemming from the analy sis o f strategic dependencies in the updated I ndustrial S trategy as well as stakeholder input through the industrial alliances, an urgent need for the development of standards has been identified in the following strategic areas : standards to overcome current obstacles in COVID-19 vaccine and medicine production; standards to support the recycling of critical raw materials (CRM); standards to support the roll-out of the clean hydrogen value chain; standards supporting low-carbon cement given the significant emissions - saving potential; standards for the certification of chips in terms of security, authenticity and reliability ; and d ata standards enhancing data interoperability, data sharing and data re - use in support of the Common E uropean D ata S paces . In order to address these standardisation urgencies and better identify and anticipate future urgencies and needs , the Commission will put forward a range of measures. First, the Commission will imminently act on the standardisation urgencies listed above, as reflected in the 2022 Annual Union Work Programme on standardisation. The Commission will launch standardisation requests, engage with the respective stakeholder communities in a timely manner and back up the work also with financing. T he Commission calls upon the European Standardisation Organisations ( ESOs ) to prioritise the delivery of this work without delay . Second , a new High-Level Forum will bring together representatives of Member States, European Standardisation O rganisations and National Standardisation Bodies, industry, civil society and academia to help set priorities, advise on future standardisation needs, coordinate effective representation of European interests in (inte rnational) standardisation fora and ensure that European standardisation activities meet the needs to make the EU economy more green, digital , fair and resilient . In addition, the Forum will work to strengthen technical expertise and skills in standards. Dedicated sub-groups will drive the work forward at operational level . The High-Level Forum will work in close collaboration with existing expert groups like the Industri al Forum, Data Innovation board , industrial alliances as well as the European Forum on Security Research . This will allow the standardisation community to react fast er and more in tune with the needs of innovators and users. The i nvolv ement of the European Parliament and Council in the discussion on the priorities for EU standardisation is key to ensure political concertation and will be facilitated by an annual high-level event . Third, t ogether with the High-Level Forum , the Commission will launch a process of reviewing existing standards, to identify needs for revisions or development of new standards to meet the objectives of the European Green Deal and Europe’s Digital Decade and support the resilience of the single m arket . Fourth, on a technical level, the Commission will establish an EU excellence hub on standards to better coordinate and leverage the existing standardisation expertise scattered within the Commission, EU agencies and Joint Undertakings . In close collaboration with Member States, the hub will work on the anticipation of future standardisation needs, support the work in priority standardisation areas , and monitor international standardisation activities . T he hub will make it possible to better respond to public sector requests for the development of guidelines and specifications in areas like eID , eGovernment or the European Blockchain Service Infrastructure . The Commission will c reate the function of a Chief Standardisation Officer to steer the work of the excellence hub and ensure overall oversight and coordination of the various standardisation activities across the Commission . Fifth , in partnership with the ESOs, the Commission will work on solutions and set clear targets to accelerate every step of the development of standards that underpin the implementation of EU legislation . This requires enhanced efforts from all sides. It involves improving consistency of newly developed standards with EU law in order to facilitate their timely adoption. Furthermore, it requires ESOs to reduce the time between adoption of a harmonised standard and its formal delivery to the Commission . W hile the time between delivery and publication of the reference in the Official Journal of the European Union has decreased in 2020 and 2021, the Commission will also continue to work on faster publication of standards , while fulfilling its responsibility in verifying whether they satisf y the requirements of EU law . On business services, progress in the past was relatively slow and services standards still represe nt merely a 2% of all European standards. T he Commission has advanced with its assessment of the most pertinent areas where harmonised standards could improve competitiveness and reduce market barriers , including service standards for advanced manufacturing and construction. The Commission is engaging with stakeholders to bring this work on business services forward . Public procurement as a tool to promote the uptake of standards for innovative, green and digital products is another area that the Commission will assess together with stakeholders . The Commission will : W ork with the ESOs , stakeholders and other partners to immediately address the identified standardisation urgencies , as regards COVID-19 vaccine and medicine production, critical raw materials recycling, the clean hydrogen value chain, low-carbon cement, chips certification and data standards . S et up a High-Level Forum to assist the Commission in anticipat ing upcoming standardisation priorities and engage with the European Parliament and Council to ensure political conce r tation on these priorities. Reflect the standardisation priorities in the Annual Union Work Programme on Standardisation from 2022 onwards . Review existing standards to identify needs for revisions or development of new standards to meet the objectives of the European Green Deal and Europe’s Digital Decade and su pport the resilience of the EU single m arket. Set up an E U e xcellence h ub on s tandards to bring together the standardisation expertise , and nominate a Chief Standardisation Officer, who will steer this network and ensure Commission oversight on the alignment of standardisation activities with EU policy objectives and strategic interests. Work with the ESOs on concrete solutions and targets to accelerate the development and adoption of standards , implement ing concrete solutions to achieve higher consistency of standards offered for publication by reference in the Official Journal of the European Union . Upholding the integrity, inclusiveness and accessibility of the European standardisation system – putting good governance principles in place Within the European standardisation system, the European S tandardisation O rganisations (ESOs) European Committee for Standardisation (CEN ) , European Committee for Electrotechnical Standardisation CENELEC ) and European Telecommunications Standards Institute ( ETSI ) have a privileged and prominent role: they are the only organisations that are eligible to work on standardisation requests issued by the Commission. This role derives from the choice of the EU legislator to request these organisations, which are governed by private law, to develop standards and standardisation deliverables as per Article 10 of Regulation (EU) No . 1025/2012 on European standardisation. The special status of the European standardisation organisations comes with responsibilities. More than ever, standard s do not only have to deal with technical components, but also incorporate core EU democratic values and interests , as well as green and social principles . For example, standards for c ybersecurity or the resilience of critical infrastructure carry a strategic dimension . This is particularly important as regards harmonised standards, adopted on the basis of EU harmonisation legislation and whose references have been published in the Official Journal of the European Union , which the Court of Justice considered as part of EU law for the purposes of interpretation of those standards . To ensure that the European standardisation system delivers in this respect, measures should be taken to ensure that it promotes EU interests and values . The Commission is concerned that today’s decision - making processes within the European standardisation organisations, in particular in ETSI, allow an uneven voting power to certain corporate interests : some multinationals have acquired more votes than the bodies that represent the entire stakeholder community . This is why the Commission believes that administrative and good governance principles need to be put in place when the European standardisation organisations act upon European standardisation requests and develop standards used to show compliance with rules imposed in the interest of EU citizens . Therefore, the Commission presents today a proposal for a Regulation amending Regulation (EU) No 1025/2012 . This prescribes that to be eligible for standardisation requests from the Commission, the delegates of the national standardisation bodies of the EU and the EEA must be the ones with the decision-making power i n each stage of the development of a standard requested by the Commission . T hrough a balanced representation that includes societal stakeholders in national standardisation bodies, this will enhance the openness, transparency and inclusiveness of the process . SMEs are important drivers of innovation and user s of standards. However, their access to standard developmen t processes and to standards needs to be improv ed . Article 6 of Regulation (EU) No 1025/2012 foresees more SME-friendly conditions (free access to draft standards, access to the activities of national standardisation bodies, applying special rates to standards , etc.) . With this in mind, to complement the amendment of Regulation (EU) No 1025/2012, the Commission c alls on the ESOs to make proposals by the end of 2022 to modernis e their governance . This should include address ing uneven and intransparent representation of industrial interests and increasing the involvement of SMEs , civil society and users . The ESOs should also consider free access to standards and other deliverables . The Commission stands ready to engage with the ESOs in a constructive dialogue using the existing fora to assist them in achieving this objective . If insufficient progress is made, the Commission will consider proposing a revision of Regulation (EU) No 1025/2012, as necessary . The Commission will launch a n evaluation of Regulation (EU) No 1025/2012 in Q2 2022. M ore can be done at national level to improv e the access to standardisation development and standards themselves. T herefore, t he Commission will launch a peer review process between EU Member States and national standardisation bodies to exchange good practices and foster new ideas o n how to facilitate SME-friendly conditions and the involvement of civil society and users across the Union. In addition, the Commission will leverage existing networks – including the Enterprise Europe Network (EEN), to reach a broader SMEs audience and organise trainings, information sessions and guiding material. Recent legislation and Commission proposals provide for a Commission power to adopt technical or common specifications via implementing acts in specific cases . Given the role of harmonised standards in EU harmonisation legislation, this option has been integrated as a fallback solution , so as to ensure that the public interest is served where harmonised standards are absent and insufficient . T o avoid a fragmentation of sectoral approaches, the Commission will work towards a horizontal approach in terms of criteria and processes for when and under which conditions the Commission could be empowered to develop common specifications via implementing acts , in those cases where the relevant legislation provides for this . This could, for example, be the case when standards are late or the process is blocked due to a lack of consensus between stakeholders. The newly created EU e xcellence hub announced in this strategy will provide the necessary technical expertise to develop those common specifications . The Commission : Presents a legislative proposal amending Regulation (EU) No 1025/2012, in which it proposes basic criteria that must be adhered to when handling European standardisation requests under Art. 10 of Regulation (EU) No 1025/2012. Calls on the European standardisation organisations to make proposals by the end of 2022 to modernise their governance to fully represent the public interest and interests o f SMEs , civil society and users and to facilitate access to standards . Will l aunch the evaluation of Regulation (EU) 1025/2012 to assess whether it is still fit for purpose. Will launch a peer review process amongst Member States and national standardisation bodies by the end of 2022 to achieve better inclusiveness , including of civil society and users, and SME-friendly conditions for standardisation . Will d evelop a horizontal approach to the development of technical or common specifications through implementing acts under sectoral legislation Global standards-setting: supporting the EU ’s leading position as a forerunner in key technologies and promoting EU core values Traditionally, t he European Union has had a strong global footprint in international standardisation activities and a good track record in translating international standards to European standards. Today, European experts and national standardisation bodies remain important players , but t he geopolitical landscape has significantly shifted in recent years : other actors follow a much more assertive approach to international standardisation than the EU and have gained influence in international standardisation committees . The EU’s objective is to shape international standards in line with its values and interests, but it is in str o ng competition to do so . T he EU and its Member S tates must promote a more strategic approach to international standardisation activities, namely in the International Telecommunication Union (ITU), the International Organisation for Standardisation (ISO) and the International Electro tech nical Commission (IEC), but also in other relevant global partnerships, fora and consortia , in order to ensure the EU’s global competitiveness , security and open strategic autonomy , as well as the ability of the EU to promote its values . EU Member States, EU standardisation bodies and EU industries do not effectively coordinate and share resources in support of international standardisation processes and principles of the World Trade Organization (WTO), such as openness, transparency and consensus . This has led to a situation whereby in s ensitive areas, like lithium batteries , facial recognition or the digital twin, other world regions are taking the lead in international technical committees promoting their technological solutions , which are often incompatible with the EU ’s values, polic ies and regulatory framework . C oordination between EU Member States, national standardisation bodies and EU stakeholders must be improved to strengthen the EU’s voice in global standardisation . The EU excellence hub on standards will monitor relevant international standardisation activities and coordination will be promoted at a political level through the High-Level Forum as announced in this strategy . A particular critical situation relates to internet standardisation to promote a free, open , accessible, inclusive and secure global internet. In recent years, international standardisation on internet protocols has become increasingly politicised , at the risk of limiting the evolution of the global open internet and hampering the digitisation process across the world. The Commission will actively address this issue: in close coordination with like-minded partners, linking to the work in the G7 and the EU-US Technology and Trade Council (TTC), it will work towards increased European presence in relevant international fora . The newly established EU excellence hub on standards announced in this strategy will support this work . The Commission will monitor the deployment of internationally agreed key internet standards and make this data and related good practices available on an EU internet standards monitoring website. The Commission will also propose possible policy measures to foster the deployment of key internet standards such as IPv6. The introduction of sustainability requirements under Ecodesign and the forthcoming Sustainable Products Initiative will require the development of standards for the European market. The EU should work to promote global adoption of these standards in order to ensure a wider international pursuit of the underlying policy goals and secure a competitive advantage for first-mover industries. The Commission also monitors international standardisation on space traffic management and is develop ing an EU approach , given its direct impact on the safe and sustainable use of outer space and the role of space technologies for EU efforts towards technological sovereignty . As part of its Action Plan on synergies between civil, defence and space industries , the Commission, in close cooperation with other key stakeholders, will present a plan to promote the use of existing hybrid civil/defence standards and take leadership in the development of new standards at international level . The Commission encourages EU Member States to support the participation of civil society, SME experts, trade unions and consumer representatives in international standardisation activities . As standards do not only regulate the technical aspect of a product, but can have an impact on people , workers and the environment , an inclusive and multi- stakeholder approach can bring important check and balances to standards-making. The EU’s social, environmental and ethical values are shared with many like-minded global partners . In trade agreements concluded by the EU, chapters on technical barriers to trade and good regulatory practices already play a role in promoting EU standardisation objectives, notably by fostering the adoption of international standards by trading partners and through cooperation between the respective standardising bodies . However, there is scope for a more strategic approach in leveraging trade agreements and partnerships to support shared interests in international standards-setting with key partners . Ongoing discussions with the United States on more cooperation and collaborative action with in the scope of the Trade and Technology Council (TTC) or future discussions on standards in the planned Digital Partnerships with Japan, the Republic of Korea and Singapore are good examples of EU standardisation cooperation with international partners . The Commission will continue its dialogue with other countries such as China and explore possible areas of cooperation, for example in support of the European Green Deal. To strengthen the economic relationship of the Union with neighbour hood countries and other important partner regions like Africa or Latin America and the Caribbean , it is necessary to promote and facilitate the adoption of European and international standards by these countries , as well as their participation in standard-setting . For this purpose, the Commission will develop initiatives, including build ing on existing partnerships and cooperation projects between the European Standardisation Organisations and standardisation bodies in third countries . It will also leverage the Global Gateway strategy to promote these standards through its infrastructure financing activities . The role of international research and innovation cooperation is equally important to promote the EU’s leading role as a global standards-setter. The Commission will : S et up a mechanism with EU Member States and national standardisation bodies to monitor, share information, coordinate and strengthen the European approach to international standardisation (ISO, IEC , ITU and other relevant international fora) , supported by t he E U E xcellence Hub on Standards . ; Foster the de velopment and de ployment of international standards for a free, open , accessible and secure global internet and establish an EU internet standards monitoring website . Monitor the effective implementation of existing commitments on standardisation in EU trade agreements and use such trade agreements, as well as regulatory dialogues and digital partnerships , to cooperate on standardisation with like-minded partners in strategic areas and coordinate positions in international standardisation bodies . Promote international cooperation on standardisation and EU standards with the Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument – Global Europe (NDICI-GE) and Horizon Europe , also with a view to support stakeholder participation in international standardisation ( SMEs , civil society, academics) . F und standardisation projects in selected African countries as part of its development cooperation policy and the Global Gateway . The EU will promote key European standards in partner countries with accession perspectives/closer integration with the EU’s internal market , starting in the EU’s Neighbourhoods. Cutting-edge innovation that fosters timely standards EU s tandardisation leadership depends on the innovation capacity of its industrial ecosystems . EU research , development and innovation (R& D& I) projects allow new technologies to enter into a more mature phase, favouring their applicability on a larger scale and promoting their market uptake. Therefore, Europe’s R&I base, including via Horizon Europe and its predecessor programmes, needs to be exploited more in identifying and transferring relevant research for new standards. There is untapped potential in EU - funded pre-normative research in support of standardisation needs. Proper resource allocation to pre-normative research can help ensur e that Europe takes the lead in international standardisation processes. The Commission’s annual ‘foresight on standardisation’ action under the Putting (more) Science into Standards (PSIS) initiative , in cooperation with CEN and CENELEC , is an important exercise to identify future standardisation opportunities early on and build important bridges between the research, innovator and standardiser communities . Horizon Europe and the E uratom R esearch and T raining (Euratom R&T) programme , including via their direct actions and partnershi ps , such as J oint U ndertakings and the Digital Europe Programme , a s well as the ERA common industrial technology roadmaps , play a n important role . T hey anticipate standardisation needs and link strategic priorities with pre-normative research. This is why the evaluation and review process of EU funded R& D& I projects already considers standardisation needs , for example as part of Key Performance Indicators and reporting obligation s . The Commission will assess how to better support researchers and innovators participating in EU funded R&D&I projects to take part in relevant standardisation activities. It will launch the ‘ Standardisation Booster ’, a platform to help beneficiaries, whose Horizon 2020 and Horizon Europe research results are likely to lead to the revision or creation of a standard, to test the relevance of their results for standardisation. Engaging the research and innovation community early on in standards development also provides an oppor t unity to build expertise and skills in standardisation. Today , r esearchers, spin-offs and start-ups often do not consider standardisation as a priority : they are not always aware of the benefits of standardisation, they do not have the necessary resources or they consider that time spent on standardisation activities is not sufficiently rewarded. A consistent approach to facilitate standardisation activities and raise strategic awareness among researchers and innovators will be promoted by a dedicated European Code of Practice for researchers on standardisation . Beyond R& D& I, successful uptake of standards directly depends on how quickly lead markets can be established across the Union. Building critical mass for early deployment of technologies like connected cars, intelligent factories, digital healthcare systems creates European momentum that supports EU leadership in these areas . In that context, deployment programmes like the Connecting Europe Facility ( CEF ) and Digital Europe Programme ( DEP ) are critical for industrial capacity building around global standards in Europe, and their role should be reinforced in the future. T he standards of the future should move from texts to machine-readable formats, which are more user-friendly, in particular for SME s . The Commission will support this transition. In addition, it will call upon European standardisation organisations to integrate open source solutions into their activities , which can provide SMEs with quick inter-operability solutions in the uptake of technological solutions. The Commission will : L aunch the ‘Standardisation Booster’ to support researchers under Horizon 2020 and Horizon Europe to test the relevance of their results for standardisation. D evelop a Code of Practice for researchers on standardisation to strengthen the link between standardisation and research/innovation through the European Research Area (ERA), by mid-2022. Ensuring future standardisation expertise – the need for education and skills The use of standards is growing, the importance of standardisation for the competitiveness and public good is undisputed , but the general awareness and training on standardisation is comparably small. There is no formal education nor vocational training on standardisation. Many EU companies – whether large or small – lack a structured and strategic approach to standardisation capturing its relevance for various economic operations, whether it is legal compliance, market access or general business strategy . T his is worrying and reflected in the overall difficulty to recruit technical experts for the standardisation development work . The success of the European standardisation system rests on a plethora of experts from industry, public administrations, civil society, research or academia to deliver on all the critical aspects of standard s development . It is largely thanks to the investment of companies, universities, research institutions and public administrations that the European standardisation system has been successful. Europe needs the best standardisation experts to successfully pursue its global ambitions and support a digital, green and resilient single m arket . The problem is aggravated by an upcoming generation change. Many of the experts, who worked on standardisation in the last decades, will retire. At the same time, the standardisation landscape becomes more complex: new technology challenges and horizontal considerations – like artificial intelligence, data protection or cybersecurity – will require new skills in the development of standards . The standardisation activities are layered across different levels , with initiatives in national, European and international organisations inform ing standardisation trends and uptake. In education, the development of dedicated s tandardisation modules in business, law or engineering degrees can be an important impetus to broaden standardisation awareness and knowledge. The Commission will promote the organisation of Standardisation University Days for awareness among academics and students . Platforms between academics active in standardisation , like the Commission’s EU Academy , can provide a forum of exchange and stimulation for developing teaching modules. More outreach within regions and clusters can be effective levers to promote standardisation knowledge and encourage the development of standardisation expertise through vocational and education training (VET) . There is potential in pre-normative activities within EU funding programmes, where researcher s gain important knowledge that could contribute to standard development. So far, there have been no initiatives to valorise such expertise amongst researchers and the Commission will start by exploring a dedicated research network on standards in the scope of the C ooperation in Science and Technology (COST) actions. The Commission will : Organise Standardisation University Days to promote standardisation awareness among academics and students. Deploy initiatives for young researchers and networks from Horizon Europe and the Euratom Research and T raining programme , including the COST Association, for the valorisation of research and innovation through standardisation and pre-normative research. Use the Commission’s EU Academy platform for the dissemination of standardisati on e-learning training material ; promote the development and dissemination of standardisation academic teaching modules within the High-Level Forum to attract and train young professional in standardisation and promote re-skilling opportunities . The way ahead – future of the European standardisation system Standards are not a purpose in itself. They are embedded in policy objectives geared towards industrial competitiveness, free movement of goods and services in the internal market, innovation, safety, consumer , worker and environmental protection as well as open strategic autonomy and a climate-neutral, resilient and circular economy. It is therefore of paramount importance to ensure the usability, effectiveness and usefulness of standards along industrial value chains, including SMEs and societal actors. The EU has the potential to be the first-mover vanguard and lead international standards-setting, leveraging its cooperation with other like-minded international partners, in particular with regard to future technology areas of strategic interest. Therefore, the Commission is committed to making the European standardisation system more functional and agile, to deliver on the standards that make our industries more competitive, serve the EU’s public interest , promote sustainability, and preserve and reinforce democratic values. Transparency in the standards making process will contribute to removing bottlenecks in the standards-development process and making the European standardisation system more efficient. Transparency will also allow public and private actors to have a better grasp of the current gaps and future needs of standards. The engagement and regular contribution of all relevant actors – including the inter-institutional partners, European standardisation organisation s , civil society, industry and academia – and the effectiveness of checks and balances will be critical for the success of the European standardisation system. With this strategy, the Commission underpins the EU ’s role as a global frontrunner in the development of standards , support ing EU values and provi d ing industries with a competitive edge. The Commission will : P ublish along with the Annual Union Work Programme and the ICT Standardisation Rolling Plan on European standardisation a n annual dashboard on the planned, current and completed standardisation activities for more transparency in the European standardisation system . ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu Sissejuhatus. Standardid, mis edendavad ELi väärtusi, poliitilisi eesmärke ja õigusnormide rakendamist Standardid on ELi ühtse turu keskne element. Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa standardimissüsteemis loodud üle 3600 harmoneeritud standardi, mis võimaldavad ettevõtetel tõendada vastavust ELi õigusele, ning lisaks on koostatud ohtralt muid Euroopa standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, et edendada koostalitlusvõimet, ELi kodanike ohutust ja keskkonnakaitset. Ettevõtetel ja tarbijatel on olnud Euroopa standarditest palju kasu – need on loonud ettevõtetele ühtsel turul võrdsed tingimused ja suurendanud tarbijate kindlustunnet. Euroopa standardite kehtestamine toimub üha tihedama ülemaailmse konkurentsi taustal. Mitmed kolmandad riigid suhtuvad standardimisse väga jõuliselt ning loovad oma tööstusele turulepääsu ja tehnoloogia kasutuselevõtu osas konkurentsieelise. Euroopa konkurentsivõime, tehnoloogiline suveräänsus, võime vähendada sõltuvust ja kaitsta ELi väärtusi, kaasa arvatud meie sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, oleneb sellest, kui edukad on eurooplased standardimises rahvusvahelisel tasandil. Selleks pole vaja mitte ainult tööstuse ja teadusasutuste tugevaid standardimisoskusi, vaid Euroopa standardimine peab muutuma kergemini kohandatavaks, paindlikumaks ja fokusseeritumaks, et standardimisvajadusteks valmis olla. Samal ajal peab Euroopa standardimine reageerima innovatsiooni üha kiiremale tempole ja tulema standarditega välja kiiresti, säilitades samas koostatu kvaliteedi. Muud, sageli erasektorisse kuuluvad kolmandate riikide tööstuse juhitavad konsortsiumid on standardite väljatöötamisel nõtkemad ja kiiremad. Eeskätt uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul ei suuda Euroopa standardimissüsteem sageli õigeaegselt tulemusteni jõuda ja kaotab seega standardimisest saadava olulise esimesena tegutseja eelise. Euroopa standardimine on küll olnud ELi ühtse turu loomise edulugu, kuid standardite strateegilist olulisust ei ole piisavalt tunnustatud, mis võib maksma minna ELi juhtpositsiooni standardite kehtestamisel. See peab muutuma. Võttes arvesse tegevuskava kohta saadud tagasisidet, tehakse strateegias ettepanek rea meetmete kohta, millega seada standardid uuesti ELi vastupidava, rohelise ja digitaalse ühtse turu keskmesse ning tugevdada Euroopa standardimissüsteemi rolli maailmas. Euroopa standardimissüsteemi võimaluste kasutamine: kuidas saavutada rohe- ja digipöörde eesmärgid ja toetada ühtse turu vastupidavust ELi tööstuse digi- ja rohepööre ning hästi toimiv ja vastupidav ühtne turg toetuvad standardimissüsteemile, mis peegeldab asjakohaselt ELi poliitilisi prioriteete. ELi eesmärke kliimaneutraalse ja vastupidava ringmajanduse vallas ei ole võimalik saavutada ilma testimismeetodite, juhtimissüsteemide ja koostalitlusvõime lahenduste kohta käivate Euroopa standarditeta. Ülemaailmses võidujooksus digivaldkonna juhtpositsiooni nimel on ELi konkurentsivõime jaoks äärmiselt oluline suuta kujundada digitoodete, -protsesside ja -teenuste rahvusvahelisi standardeid, mis toimiksid ülemaailmse mõõdupuuna. Lühidalt öeldes ei ole võimalik saavutada ELi poliitilisi eesmärke vastupidava, rohelise ja digitaalse majanduse vallas, kui vajalikud standardid määratakse kindlaks maailma muudes piirkondades. Seepärast peab Euroopa Liit tegelema lisaks praegu tööstuse eri ökosüsteemides toimuvale standardimisele ka kriitilise tähtsusega kiireloomulise standardimisega valdkondades, kus lähiaastatel vajatakse standardeid, et hoida ära strateegilisi sõltuvusi ja anda märku ELi ülemaailmsest juhtpositsioonist rohe- ja digitehnoloogia vallas. Lähtudes ajakohastatud tööstusstrateegia strateegiliste sõltuvuste analüüsist ja sisendist, mida sidusrühmad on esitanud tööstusliitude kaudu, on kindlaks tehtud, et kiiremas korras on vaja standardid välja töötada järgmistes strateegilistes valdkondades: standardid, mis aitaksid üle saada COVID-19 vaktsiinide ja ravimite tootmise praegustest takistustest; standardid, mis toetaksid kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõttu; standardid, mis toetaksid saastevaba vesiniku väärtusahela kasutuselevõttu; standardid, mis toetaksid vähese CO 2 heitega tsemendi tootmist, arvestades selle suurt heitkoguste vähendamise potentsiaali; kiipide turvalisuse, autentsuse ja usaldusväärsuse sertifitseerimise standardid ning andmestandardid, mis parandaksid andmete koostalitlusvõimet, andmete jagamist ja taaskasutamist, et toetada ühtset Euroopa andmeruumi. Komisjon esitab rea meetmeid, et lahendada kirjeldatud kiireloomulise standardimise küsimused, teha paremini kindlaks tulevased kiireloomulised juhtumid ja vajadused ning nendeks valmis olla. Esmalt asub komisjon kiiresti tegelema eespool loetletud kiireloomuliste standardimisküsimustega, nagu on kirjas liidu standardimist käsitlevas töökavas aastaks 2022. Komisjon esitab standardimistaotlused, suhtleb aegsasti vastavate sidusrühmade kogukondadega ning toetab seda tegevust rahastamisega. Komisjon palub Euroopa standardiorganisatsioonidel viivitamatult vajaliku tööga alustada. Teiseks koondab uus kõrgetasemeline foorum liikmesriikide, Euroopa standardiorganisatsioonide ja riikide standardiorganisatsioonide, tööstuse, kodanikuühiskonna ja teadusringkondade esindajaid, et aidata prioriteete seada, anda nõu tulevaste standardimisvajaduste kohta, koordineerida Euroopa huvide tulemuslikku esindamist (rahvusvahelistel) standardimisfoorumitel ja tagada, et Euroopa standardimistoimingud vastavad vajadusele muuta ELi majandus rohelisemaks, digitaalsemaks, õiglasemaks ja vastupidavamaks. Ühtlasi teeb foorum tööd selle nimel, et parandada standardites kajastuvaid tehnilisi teadmisi ja oskusi. Eraldi alamrühmad viivad edasi operatiivtasandil toimuvat tööd. Kõrgetasemeline foorum teeb tihedat koostööd olemasolevate eksperdirühmadega, nagu tööstusfoorum, andmeinnovatsiooni nõukogu, tööstusliidud ja Euroopa julgeoleku-uuringute foorum . Sedasi saab standardimiskogukond reageerida kiiremini ja paremas kooskõlas uuendajate ja kasutajate vajadustega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasamine ELi standardimise prioriteetide üle peetavatesse aruteludesse on oluline, et tagada poliitiline kooskõla, ning selle hõlbustamiseks korraldatakse igal aastal kõrgetasemeline üritus. Kolmandaks käivitab komisjon koos kõrgetasemelise foorumiga kehtivate standardite läbivaatamise, et teha kindlaks vajadus teha muudatusi või töötada välja uued standardid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa digikümnendi eesmärgid ning toetada ühtse turu vastupidavust. Neljandaks loob komisjon tehnilisel tasandil ELi standardimise tippkeskuse , et paremini koordineerida ja ära kasutada praegu komisjoni, ELi asutuste ja ühisettevõtete vahel hajutatud standardimise alaseid eksperditeadmisi. Tippkeskus teeb liikmesriikidega tihedat koostööd, et olla valmis tulevasteks standardimisvajadusteks, toetada prioriteetsetes standardimisvaldkondades tehtavat tööd ja hoida silma peal rahvusvahelisel standardimistegevusel. Tänu tippkeskusele saab paremini reageerida avaliku sektori taotlustele töötada välja suuniseid ja spetsifikatsioone sellistes valdkondades nagu eID, e-valitsus ja Euroopa plokiahelateenuse taristu. Komisjon loob standardimisjuhi ametikoha, et juhtida tippkeskuse tööd ja tagada komisjonis mitmesuguste standardimistoimingute üldine järelevalve ja koordineerimine. Viiendaks teeb komisjon koos Euroopa standardiorganisatsioonidega tööd lahenduste leidmiseks ja püüab seada selged eesmärgid, et muuta ELi õigusaktide rakendamist toetavate standardite väljatöötamise iga etapp kiiremaks. See eeldab kõigi osapoolte suuremaid jõupingutusi. See hõlmab värskelt väljatöötatud standardite suuremat kooskõla ELi õigusega, et lihtsustada nende õigeaegset vastuvõtmist. Ühtlasi peavad Euroopa standardiorganisatsioonid selleks vähendama aega, mis jääb harmoneeritud standardi vastuvõtmise ja selle ametliku komisjonile üleandmise vahele . Kuigi üleandmise ja viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise vahele jääv aeg vähenes 2020. ja 2021. aastal, jätkab komisjon tööd ka standardite kiirema avaldamise nimel, täites samal ajal oma kohustust kontrollida, kas standardid vastavad ELi õiguse nõuetele. Äriteenuste vallas on seni edasi liigutud suhteliselt aeglaselt ja teenuste standardid moodustavad alles kõigest 2 % kõigist Euroopa standarditest. Komisjon on liikunud edasi selliste kõige asjakohasemate valdkondade hindamisel, kus harmoneeritud standardid võiksid parandada konkurentsivõimet ja vähendada turutõkkeid, sh kõrgtehnoloogilise tootmise ja ehitamise teenuste standardid. Komisjon suhtleb sidusrühmadega, et selle äriteenuste valdkonnas tehtava tööga edasi liikuda. Veel üks valdkond, mida komisjon koos sidusrühmadega hindama hakkab, on avalikud hanked kui vahend, millega edendada innovaatiliste, roheliste ja digitaalsete toodete standardite kasutuselevõttu. Komisjon kavatseb teha järgmist : võtta koos Euroopa standardiorganisatsioonide, sidusrühmade ja muude partneritega viivitamata ette kindlakstehtud kiiret standardimist nõudvad küsimused seoses COVID-19 vaktsiinide ja ravimite tootmise, kriitilise tähtsusega tooraine ringlussevõtu, saastevaba vesiniku väärtusahela, vähese CO 2 heitega tsemendi tootmise, kiipide sertifitseerimise ja andmestandarditega; luua kõrgetasemelise foorumi, mis aitaks komisjonil olla valmis tulevasteks standardimisprioriteetideks ja suhtleks Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et kindlustada nende prioriteetide osas poliitiline üksmeel; võtta standardimisprioriteete alates 2022. aastast arvesse liidu standardimist käsitlevas iga-aastases töökavas; vaadata läbi kehtivad standardid, et teha kindlaks vajadus teha muudatusi või töötada välja uued standardid, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa digikümnendi eesmärgid ning toetada ELi ühtse turu vastupidavust; luua ELi standardimise tippkeskus , et koondada standardimisalaseid teadmisi, ja nimetada ametisse standardimisjuhi, kes juhiks selle võrgustiku tööd ja tagaks komisjoni järelevalve selle üle, et standardimistegevus oleks kooskõlas ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiliste huvidega; teha koos Euroopa standardiorganisatsioonidega tööd konkreetsete lahenduste ja eesmärkide nimel, et kiirendada standardite väljatöötamist ja vastuvõtmist, rakendades konkreetseid lahendusi, et saavutada Euroopa Liidu Teatajas viitega avaldamiseks pakutavate standardite suurem järjepidevus. Euroopa standardimissüsteemi ühtsuse, kaasavuse ja juurdepääsetavuse tagamine – hea valitsemistava põhimõtete kehtestamine Euroopa standardiorganisatsioonidel, st Euroopa Standardikomiteel (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteel (CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudil (ETSI) on Euroopa standardimissüsteemis privilegeeritud ja oluline koht: need on ainsad organisatsioonid, mis võivad teha tööd komisjoni väljastatud standardimistaotlustega. Selline roll tuleneb ELi seadusandja valikust taotleda neilt eraõiguslikelt organisatsioonidelt standardite ja standardimisdokumentide väljatöötamist vastavalt Euroopa standardimist käsitleva määruse (EL) nr 1025/2012 artiklile 10. Euroopa standardiorganisatsioonide eristaatusega kaasneb ka vastutus. Standardid peavad varasemast enam kajastama lisaks tehnilistele elementidele ka ELi demokraatlikke väärtusi ja huve ning keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikke põhimõtteid. Näiteks on küberturvalisuse või elutähtsa taristu vastupidavuse standarditel ka strateegiline mõõde. See on eriti oluline ELi ühtlustamisõigusaktide põhjal vastu võetavate harmoneeritud standardite puhul, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning mida Euroopa Kohus peab nende standardite tõlgendamisel ELi õiguse osaks . Tagamaks, et Euroopa standardimissüsteem selles küsimuses toimib, tuleks võtta meetmeid kindlustamaks, et see edendab ELi huve ja väärtusi. Komisjon on mures, et Euroopa standardiorganisatsioonide, eeskätt ETSI praegustes otsustusprotsessides on teatavatel äriühingutel ebaproportsionaalne hääleõigus: mõnedel hargmaistel ettevõtjatel on kogunenud rohkem hääli kui kogu sidusrühmade kogukonda esindavatel organitel. Seepärast leiab komisjon, et kehtestada tuleb haldus- ja hea valitsemistava põhimõtted juhuks, kui Euroopa standardiorganisatsioonid tegutsevad Euroopa standarditaotluse põhjal ja töötavad välja standardeid, mida kasutatakse ELi kodanike huvides kehtestatud normidele vastavuse tõendamiseks. Seepärast esitab komisjon täna ettepaneku määruse kohta, mil lega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012. Sellega nähakse ette, et komisjoni standardimistaotlustega tegelemiseks peab komisjoni esitatud taotluse alusel väljatöötatava standardi koostamise igas etapis olema otsustusõigus ELi ja EMP riikide standardiorganisatsioonide esindajatel. Kui tagatud on tasakaalustatud esindatus, mis hõlmab ühiskonna sidusrühmade osalemist riikide standardiorganisatsioonides, suureneb protsessi avatus, läbipaistvus ja kaasavus. VKEd on innovatsiooni olulised edasiviijad ja standardite kasutajad. Samas tuleb parandada nende juurdepääsu standardite väljatöötamise protsessile ja standarditele. Määruse (EL) nr 1025/2012 artiklis 6 on sätestatud VKE-sõbralikumad tingimused (vaba juurdepääs standardite eelnõudele, juurdepääs riikide standardiorganisatsioonide tegevusele, standardite eritariifid jms). Seepärast kutsub komisjon lisaks määruse (EL) nr 1025/2012 muutmisele Euroopa standardiorganisatsioone üles esitama 2022. aasta lõpuks ettepanekud, kuidas nad võiksid oma juhtimist ajakohastada. See peaks hõlmama tegelemist tööstushuvide ebaühtlase ja läbipaistmatu esindatusega ning VKEde, kodanikuühiskonna ja kasutajate kaasatuse suurendamist. Ühtlasi peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid kaaluma tasuta juurdepääsu standarditele ja muudele standardimisdokumentidele. Komisjon on valmis pidama Euroopa standardiorganisatsioonidega konstruktiivset dialoogi olemasolevatel foorumitel, et aidata neil kirjeldatud eesmärk saavutada. Kui edusammud ei ole piisavad, kaalub komisjon vajaduse korral määruse (EL) nr 1025/2012 läbivaatamise ettepanekut. Komisjon alustab määruse (EL) nr 1025/2012 hindamist 2022. aasta teises kvartalis. Riikide tasandil saab rohkem ära teha, et parandada juurdepääsu standardite väljatöötamisele ja standarditele endile. Seepärast käivitab komisjon ELi liikmesriikide ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide vahel vastastikuste eksperdihinnangute andmise protsessi, et vahetada häid tavasid ja edendada uusi ideid selle kohta, kuidas soodustada VKE-sõbralikke tingimusi ning kaasata kogu liidus kodanikuühiskonda ja kasutajaid. Lisaks kavatseb komisjon ära kasutada olemasolevaid võrgustikke, sh Euroopa ettevõtlusvõrgustikku, et jõuda laiema VKEde kogukonnani ning korraldada koolitusi, teabeüritusi ja juhendmaterjali koostamist. Hiljutiste õigusaktide ja komisjoni ettepanekutega on ette nähtud komisjoni õigus võtta konkreetsetel juhtudel rakendusaktidega vastu tehnilisi või ühtseid kirjeldusi. Arvestades seda, milline koht on harmoneeritud standarditel ELi ühtlustamisõigusaktides, on see võimalus lisatud tagavaralahendusena, et tagada tegutsemine avalikes huvides ka siis, kui harmoneeritud standardid puuduvad või on ebapiisavad. Et lähenemisviisid eri sektorites ei kujuneks liialt erinevaks, püüab komisjon luua kriteeriumide ja protsesside mõttes horisontaalse lähenemisviisi sellele, millal ja mis tingimustel võiks komisjonil olla õigus töötada rakendusaktidega välja ühiseid kirjeldusi juhul, kui see on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud. See võiks kehtida näiteks siis, kui standardid hilinevad või protsess blokeeritakse, kuna sidusrühmade vahel pole üksmeelt. Käesolevas strateegias välja kuulutatud vastloodud ELi tippkeskus hakkab pakkuma nende kirjelduste väljatöötamiseks vajalikke tehnilisi teadmisi. Komisjon : esitab seadusandliku ettepaneku muuta määrust (EL) nr 1025/2012 ning nimetab selles põhikriteeriumid, millest tuleb kinni pidada, kui tegeletakse määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 kohase Euroopa standardimistaotlusega; esitab Euroopa standardiorganisatsioonidele üleskutse tulla 2022. aasta lõpuks välja ettepanekutega nende juhtimise ajakohastamiseks, et esindada täiel määral avalikke huve ja VKEde, kodanikuühiskonna ja kasutajate huve ning hõlbustada juurdepääsu standarditele; algatab määruse (EL) nr 1025/2012 hindamise, et analüüsida, kas määrus on veel eesmärgipärane; algatab liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonide seas 2022. aasta lõpuks vastastikuse eksperdihinnangu andmise protsessi, et saavutada parem kaasatus (sh kodanikuühiskonna ja kasutajate osas) ja VKE-sõbralikud standardimistingimused; töötab välja horisontaalse lähenemisviisi tehniliste ja ühtsete kirjelduste väljatöötamiseks valdkondlike õigusaktide kohaste rakendusaktide abil. Ülemaailmsete standardite kehtestamine: ELi juhtpositsiooni toetamine põhitehnoloogiate eestvedamisel ja ELi põhiväärtuste edendamisel Euroopa Liit on tavapäraselt olnud rahvusvahelises standardimises kogu maailmas suure mõjuga ja saavutanud häid tulemusi rahvusvaheliste standardite kohandamisel Euroopa standarditeks. Praegu on Euroopa ekspertidel ja riikide standardiorganisatsioonidel endiselt oluline roll, kuid geopoliitilised olud on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud: on asjaosalisi, kes püüavad end rahvusvahelises standardimises palju jõulisemalt maksma panna kui EL ning nende mõju rahvusvahelistes standardikomiteedes on kasvanud. ELi eesmärk on kujundada rahvusvahelisi standardeid kooskõlas oma väärtuste ja huvidega, kuid sellealane konkurents on kõva . EL ja tema liikmesriigid peavad propageerima strateegilisemat lähenemisviisi rahvusvahelisele standardimisele eeskätt Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ITU), Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) ja Rahvusvahelises Elektrotehnikakomisjonis (IEC), aga ka muudes asjaomastes ülemaailmsetes partnerlustes, foorumitel ja konsortsiumides, et tagada ELi ülemaailmne konkurentsivõime, julgeolek ja avatud strateegiline autonoomia ning ELi võime edendada oma väärtusi. ELi liikmesriigid, ELi standardiorganisatsioonid ja ELi tööstus ei koordineeri ega jaga ressursse piisavalt, et toetada Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) rahvusvahelise standardimise protsesse ja põhimõtteid, näiteks avatust, läbipaistvust ja konsensuspõhisust. See on toonud kaasa olukorra, kus näiteks sellistel tundlikel teemadel nagu liitiumakud, näotuvastus ja digiteisikud haaravad rahvusvahelistes tehnilistes komiteedes ohjad enda kätte maailma muud piirkonnad, kes propageerivad oma tehnoloogilisi lahendusi, mis ei sobi sageli kokku ELi väärtuste, poliitika ja õigusraamistikuga. ELi liikmesriikide, riikide standardiorganisatsioonide ja ELi sidusrühmade omavahelist koordineerimist tuleb parandada, et ELi häält oleks ülemaailmses standardimises rohkem kuulda. ELi standardimise tippkeskus hakkab jälgima asjaomast rahvusvahelist standardimistegevust ning poliitilisel tasandil edendatakse koordineerimist kõrgetasemelise foorumi kaudu, nagu käesolevas strateegias välja kuulutatud. Eriti kriitiline on olukord seoses interneti standardimisega, et edendada vaba, avatud, juurdepääsetavat, kaasavat ja turvalist ülemaailmset internetti. Viimastel aastatel on internetiprotokollide rahvusvaheline standardimine muutunud üha politiseeritumaks, nii et on oht piirata ülemaailmse avatud interneti arengut ja takistada digitaliseerimist kogu maailmas. Komisjon hakkab selle teemaga aktiivselt tegelema: koordineerides oma tegevust sarnase mõtteviisiga par tneritega ning sidudes selle G7 s ja ELi-USA tehnoloogia- ja kaubandusnõukogus tehtava tööga, kavatseb komisjon suurendada Euroopa kohalolekut asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel. Käesolevas strateegias välja kuulutatud ELi standardimise tippkeskus hakkab seda tööd toetama. Komisjon kavatseb jälgida peamiste rahvusvaheliselt kokkulepitud internetistandardite kasutuselevõttu ning teeb need andmed ja asjaomased head tavad kättesaadavaks ELi internetistandardite jälgimise veebisaidil. Ühtlasi teeb komisjon ettepaneku võimalike poliitikameetmete kohta, et edendada peamiste internetistandardite, nt IPv6 kasutuselevõttu . Kestlikkusnõuete kehtestamiseks ökodisaini algatuse ja tulevase kestlike toodete algatuse raames on vaja välja töötada Euroopa turu jaoks mõeldud standardid. EL peaks propageerima nende standardite vastuvõtmist kogu maailmas, et tagada nende aluseks olevate poliitiliste eesmärkide laiem rahvusvaheline järgimine ja kindlustada esimesena tegutsevate tööstuste konkurentsieelis. Komisjon jälgib ka kosmoseliikluse korraldamise rahvusvahelist standardimist ja töötab välja ELi lähenemisviisi, sest sellel on otsene mõju kosmose ohutule ja säästvale kasutamisele ning sellele, milline on kosmosetehnoloogia roll ELi püüetes saavutada tehnoloogiline suveräänsus. Komisjon esitab oma tegevuskavas sünergia kohta tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahel tihedas koostöös teiste peamiste sidusrühmadega kava, kuidas propageerida olemasolevate tsiviil- ja kaitsevaldkonna hübriidstandardite kasutamist ning asuda juhtima uute standardite väljatöötamist rahvusvahelisel tasandil. Komisjon julgustab ELi liikmesriike toetama kodanikuühiskonna, VKEde ekspertide, ametiühingute ja tarbijate esindajate osalemist rahvusvahelises standardimistegevuses. Standarditega ei reguleerita mitte ainult toote tehnilisi aspekte, vaid need võivad mõjutada ka inimesi, töötajaid ja keskkonda ning seega võib kaasav ja paljusid sidusrühmi hõlmav lähenemisviis toimida standardite koostamisel olulise kontrolli- ja tasakaalustussüsteemina. ELi ühiskondlikke, keskkonnaalaseid ja eetilisi väärtusi jagavad paljud sarnase mõtteviisiga üleilmsed partnerid. ELi standardimiseesmärkide edendamises on juba praegu oluline koht ELi sõlmitud kaubanduslepingute peatükkidel, mis käsitlevad tehnilisi kaubandustõkkeid ja häid reguleerimistavasid, eeskätt seepärast, et nendega toetatakse rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist kaubanduspartnerite poolt ja vastavate standardiorganisatsioonide vahelises koostöös. Samas võiks läheneda strateegilisemalt sellele, kuidas kasutada kaubanduslepinguid ja partnerlusi, et toetada rahvusvaheliste standardite kehtestamisega seotud ühiseid huve peamiste partneritega. Headeks näideteks ELi standardimiskoostööst rahvusvaheliste partneritega on Ameerika Ühendriikidega jätkuvad arutelud tihedama koostöö ja ühistegevuse üle kaubandus- ja tehnoloogianõukogu (TTC) raames ning Jaapani, Korea Vabariigi ja Singapuriga kavandatavate digipartnerluste tulevased arutelud standardite üle. Komisjon jätkab dialoogi teiste riikidega, näiteks Hiinaga, ja uurib võimalikke koostöövaldkondi, sealhulgas selleks, et toetada Euroopa rohelist kokkulepet. Et tugevdada liidu majandussuhteid naaberriikide ja muude oluliste partnerpiirkondadega, nagu Aafrika või Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond, on oluline edendada ja soodustada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist sealsetes riikides ning nende osalemist standardite kehtestamises. Selleks töötab komisjon välja algatusi, toetudes muu hulgas olemasolevatele partnerlustele ja koostööprojektidele Euroopa standardiorganisatsioonide ja kolmandate riikide standardiorganisatsioonide vahel. Lisaks kasutab komisjon strateegiat „Global Gateway“, et edendada neid standardeid taristu rahastamise meetmete kaudu . ELi juhipositsiooni edendamises üleilmse standardite kehtestajana on sama oluline koht ka rahvusvahelisel teadus- ja innovatsioonikoostööl. Komisjon kavatseb teha järgmist : luua koos ELi liikmesriikide ja riikide standardiorganisatsioonidega mehhanismi, mille abil jälgida, koordineerida ja tugevdada Euroopa lähenemisviisi rahvusvahelisele standardimisele ja jagada sellega seotud teavet (ISO, IEC, ITU ja muud asjakohased rahvusvahelised foorumid) ning mida toetab ELi standardimise tippkeskus ; edendada vaba, avatud, juurdepääsetava ja turvalise ülemaailmse interneti rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja kasutuselevõttu ning luua ELi internetistandardite jälgimise veebisait; jälgida ELi kaubanduslepingute kehtivate standardimiskohustuste tulemuslikku rakendamist ning kasutada nii selliseid kaubanduslepinguid kui ka regulatiivset dialoogi ja digipartnerlusi, et teha sarnase mõtteviisiga partneritega standardimisalast koostööd strateegilistes valdkondades ja koordineerida seisukohti rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides; edendada standardimise ja ELi standardite alast rahvusvahelist koostööd naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga „Globaalne Euroopa“ ja programmiga „Euroopa horisont“ muu hulgas selleks, et toetada sidusrühmade osalemist rahvusvahelises standardimises (VKEd, kodanikuühiskond, teadlased); rahastada arengukoostöö poliitika ja strateegia „Global Gateway“ raames standardimisprojekte valitud Aafrika riikides. EL edendab olulisemaid Euroopa standardeid liitumisperspektiiviga või ELi siseturuga tihedamalt integreerunud partnerriikides, alustades ELi naaberriikidest. Tipptasemel innovatsioon, mis aitab luua õigeaegseid standardeid ELi juhtimisvõime standardite vallas oleneb Euroopa tööstusökosüsteemide innovatsioonisuutlikkusest. ELi teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektid võimaldavad uutel tehnoloogiatel jõuda küpsemasse etappi, soodustavad nende kasutatavust suuremas ulatuses ja edendavad nende kasutuselevõttu turul. Seepärast tuleb muu hulgas programmi „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijate kaudu loodud Euroopa teadus- ja innovatsioonibaasi rohkem kasutada, et asjakohaseid teadusuuringuid kindlaks teha ja uutes standardites kasutusele võtta. ELi rahastatud normide kehtestamisele eelnevas teadustöös on standardimisvajaduste toetamise seisukohast kasutamata potentsiaali. Kui normide kehtestamisele eelnevateks teadusuuringuteks eraldada piisavalt ressursse, võiks see aidata kindlustada, et Euroopa asub rahvusvahelist standardimistööd juhtima. Teaduspõhis(ema)te standardite algatuse kohased iga-aastased standardimisprognoosid, mida komisjon koostab koostöös CENi ja CENELECiga, on olulised, et teha aegsasti kindlaks tulevased standardimisvõimalused ja luua olulisi suhteid teadus-, innovatsiooni- ja standardimiskogukondade vahel. Oluline koht on siinjuures programmil „Euroopa horisont“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammil nii otsemeetmete kui ka partnerluste (nt ühisettevõtted ja digitaalse Euroopa programm) kaudu, aga ka ERA ühistel tööstustehnoloogia tegevuskavadel. Nende kaudu ollakse valmis standardimisvajadusteks ja ühendatakse strateegilised vajadused normide kehtestamisele eelnevate teadusuuringutega. Seepärast võetakse ELi rahastatavate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektide hindamisel ja läbivaatamisel näiteks põhilistes tulemusnäitajates ja aruandluskohustuses juba nüüd arvesse standardimisvajadusi. Komisjon hindab, kuidas paremini toetada ELi rahastatavates teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooniprojektides osalevaid teadlasi ja innovaatoreid, et nad võtaksid osa asjaomastest standardimistegevustest. Komisjon käivitab standardimiste hoogustamise platvormi, et aidata toetuse saajaid, kelle programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ alusel tehtud teadustöö tulemused võivad tuua kaasa mõne standardi läbivaatamise või loomise, et katsetada nende töö tulemuste asjakohasust standardimise seisukohast. Teadus- ja innovatsioonikogukonna varajane kaasamine standardite väljatöötamisse annab ühtlasi võimaluse omandada standardimisalaseid teadmisi ja oskusi. Praegu ei pea teadlased, võrsefirmad ja idufirmad standardimist enamasti prioriteediks: nad ei ole alati teadlikud standardimise hüvedest, neil ei pruugi olla vajalikke ressursse või nad leiavad, et standardimisele kulutatud aeg ei tasu ära. Spetsiaalne teadlastele mõeldud standardimisalane tegevusjuhend hakkab toetama järjepidevat lähenemisviisi, et hõlbustada standardimist ja suurendada teadlaste ja novaatorite strateegilist teadlikkust. Lisaks teadus- ja arendustegevusele ja innovatsioonile oleneb standardite edukas kasutuselevõtt otseselt sellest, kui kiiresti õnnestub kogu liidus luua juhtivad turud. Kriitilise massi tekitamine selliste tehnoloogiate varaseks kasutuselevõtuks nagu andmesideühendusega autod, arukad tehased, e-tervise süsteemid, tagab Euroopas vajaliku impulsi, mis toetab ELi juhtpositsiooni nendes valdkondades. Kõnealuses kontekstis on sellised kasutuselevõtuprogrammid nagu Euroopa ühendamise rahastu ja Digitaalse Euroopa programm äärmiselt olulised, et suurendada Euroopas tööstuse ülemaailmsete standardite alast suutlikkust, ning nende rolli tuleks edaspidi tugevdada. Tulevased standardid peaksid minema tekstidelt üle masinloetavatele vormingutele, mis on kasutajasõbralikumad, eriti VKEde jaoks. Komisjon toetab seda üleminekut. Lisaks kutsub komisjon Euroopa standardiorganisatsioone üles integreerima oma tegevusse avatud lähtekoodiga lahendusi, mis võivad aidata VKEdel tehnoloogilisi lahendusi kiirelt ja koostalitlusvõimeliselt kasutusele võtta. Komisjon kavatseb teha järgmist : käivitada nn standardimise hoogustaja, et toetada programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa Horisont“ raames teadlasi, et need katsetaksid oma töö tulemuste olulisust standardimise seisukohast; töötada 2022. aasta keskpaigaks teadlaste jaoks välja standardimisalane tegevusjuhend, et tugevdada Euroopa teadusruumi kaudu standardimise ja teadustöö/innovatsiooni sidemeid. Standardimisalaste eksperditeadmiste kindlustamine tulevikus – hariduse ja oskustega seotud vajadused Standardeid kasutatakse üha enam ning ei ole mingit kahtlust, et standardimine on konkurentsivõime ja avaliku hüve seisukohast oluline, kuid standardimise alast üldist teadlikkust ja koolitusi on suhteliselt vähe. Standardimise valdkonnas ei pakuta ametlikku haridust ega kutseõpet. Paljudel nii suurtel kui ka väikestel ELi ettevõtetel puudub struktureeritud ja strateegiline lähenemisviis standardimisele, mis kajastaks selle olulisust eri majandustoimingute jaoks, alates õigusnormidele vastavusest ja turulepääsust kuni üldise äristrateegiani. Selline tendents tekitab muret ja avaldub selles, kui keeruline on värvata tehnilisi eksperte standardeid välja töötama. Euroopa standardimissüsteemi edu sõltub tööstuse, riigiasutuste, kodanikuühiskonna, teadlaskonna ja akadeemiliste ringkondade hulgast pärit ekspertidest, kes annaksid standardite väljatöötamise käigus oma panuse kõigisse kriitilise tähtsusega aspektidesse. Euroopa standardimissüsteem on seni olnud edukas peamiselt tänu ettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste ja riigiasutuste investeeringutele. Euroopa vajab parimaid standardimiseksperte, et olla oma üleilmsete eesmärkide poole püüdlemisel edukas ja toetada digitaalset, rohelist ja vastupidavat ühtset turgu. Probleemi süvendab eelseisev põlvkondade vahetus. Paljud möödunud aastakümnetel standardimisega tegelenud eksperdid hakkavad pensionile jääma. Samal ajal muutub standardimismaastik üha keerukamaks: uue tehnoloogiaga seotud küsimuste ja horisontaalsete kaalutluste, nt tehisintellekti, andmekaitse ja küberturvalisuse tõttu on standardite väljatöötamisel vaja uusi oskusi. Standardimisega tegeletakse eri tasanditel ning standardimissuundumusi ja standardite kasutuselevõttu mõjutavad riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide algatused. Kui hariduses luua äri-, juura- ja inseneriõpingute programmidesse eraldi moodulid standardimise kohta, võib see anda olulise tõuke, et suurendada teadlikkust ja laiendada teadmisi standardimisest. Komisjon propageerib standardimisteemaliste ülikoolipäevade korraldamist, et suurendada teadlaste ja üliõpilaste teadlikkust. Aktiivselt standardimisega tegelevate teadlaste omavahelise suhtlemise platvormid, nagu komisjoni ELi akadeemia, võivad toimida õpetamismoodulite väljatöötamist soodustava arvamuste vahetamise keskkonnana. Intensiivsem teavitustegevus piirkondades ja klastrites võib osutuda tulemuslikuks vahendiks, et levitada standardimisalaseid teadmisi ja julgustada arendama standardimisvaldkonna eksperditeadmisi kutsehariduse ja -õppe raames. Potentsiaali on ka normide kehtestamisele eelnevates tegevustes, mida viiakse ellu ELi rahastamisprogrammidega ja mille käigus saavad teadlased olulisi teadmisi, mis võiksid aidata kaasa standardite väljatöötamisele. Seni ei ole tehtud ühtegi algatust selliste eksperditeadmiste väärtustamiseks teadlaste hulgas ja komisjon kavatseb alustuseks uurida võimalusi, mida pakuks eraldi standardimisteemaline teadusvõrgustik teaduse ja tehnika alase koostöö meetmete raames. Komisjon kavatseb teha järgmist : korraldada standardimisteemalisi ülikoolipäevi, et suurendada teadlaste ja üliõpilaste teadlikkust standardimisest; võtta programmis „Euroopa horisont“ ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammis, sh teaduse ja tehnika alase koostöö liidus, noorte teadlaste ja võrgustike jaoks kasutusele algatused, millega väärtustada teadusuuringuid ja innovatsiooni standardimise ja normide kehtestamisele eelnevate teadusuuringute kaudu; kasutada komisjoni ELi Akadeemia platvormi standardimist puudutavate e-õppe materjalide levitamiseks; edendada standardimisteemaliste akadeemilise hariduse moodulite väljatöötamist ja levitamist kõrgetasemelisel foorumil, et meelitada ligi noori spetsialiste ja pakkuda neile standardimisteemalist koolitust ning tutvustada ümberõppe võimalusi. Edasine tegevus – Euroopa standardimissüsteemi tulevik Standardid ei ole eesmärk iseeneses. Nad on osa poliitilistest eesmärkidest, mis puudutavad tööstuse konkurentsivõimet, kaupade ja teenuste vaba liikumist siseturul, innovatsiooni, ohutust, tarbijate, töötajate ja keskkonna kaitsmist, aga ka avatud strateegilist autonoomiat ning kliimaneutraalset ja vastupidavat ringmajandust. Seepärast on äärmiselt tähtis kindlustada standardite kasutatavus, mõjusus ja kasulikkus tööstuse väärtusahelates, kaasa arvatud VKEde ja ühiskondlike osalejate seas. ELil on potentsiaali olla esirinnas ja juhtida rahvusvahelist standardite kehtestamist, kasutades oma koostööd sarnase mõtteviisiga rahvusvaheliste partneritega eeskätt selles osas, mis puudutab strateegilist huvi pakkuvaid tulevasi tehnoloogiavaldkondi. Seepärast on komisjonil kindel kavatsus muuta Euroopa standardimissüsteem toimivamaks ja paindlikumaks, et täita oma lubadused seoses standarditega, mis muudavad siinse tööstuse konkurentsivõimelisemaks, teenivad ELi avalikke huve, edendavad kestlikkust ning säilitavad ja tugevdavad demokraatlikke väärtusi. Standardite koostamise läbipaistvus aitab kõrvaldada standardite väljatöötamise protsessi kitsaskohti ja muuta Euroopa standardimissüsteemi tõhusamaks. Samuti aitab läbipaistvus avaliku ja erasektori osalejatel paremini aru saada standardimise praegustest vajakajäämistest ja tulevastest vajadustest. Kõigi asjaosaliste, sh institutsioonidevaheliste partnerite, Euroopa standardiorganisatsioonide, kodanikuühiskonna, tööstuse ja akadeemiliste ringkondade kaasatus ja regulaarne panus ning kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi toimivus on Euroopa standardimissüsteemi edu jaoks otsustava tähtsusega. Selle strateegiaga kindlustab komisjon ELi üleilmset juhirolli standardite väljatöötamisel, toetades ELi väärtusi ja pakkudes tööstusele konkurentsieelist. Komisjon kavatseb teha järgmist : avaldada koos Euroopa standardimise iga-aastase liidu töökava ja IKT standardimise tööplaaniga igal aastal tulemustabeli kavandatud, pooleliolevate ja lõpetatud standardimistegevuste kohta, et Euroopa standardimissüsteem oleks läbipaistvam. Andmed algatuse kohta Nimetus KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite k ehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente Eelnõu nr COM(2022) 31 COM(2022) 32 Esitamise kuupäev: 02.02.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus SEISUKOHA Valitsusse toomise alus 1. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist 2. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 1 p2 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju 3. FORMCHECKBOX RK KT S § 152 1 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. FORMCHECKBOX VVS § 20 1 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) Valitsusele esitamine Kuupäev 09.03 KOK, 17.03 VV EL menetluse ajakava Siseriiklik menetlus Vastutav min MK M Kaasatud ministeeriumid KAM, VM, HTM, KEM, SIM, SOM, MEM (sisendi andmise tähtaeg 02.03 ) Sotsiaalpartnerid, huvigrupid Kaasata kõik asjasse puutuvad partnerid ja huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE kokkuvõte eelõu sisust ja eesmärkidest Euroopa Komisjon esitas 02.02 uue Euroopa standardimisstrateegia ning määruse , millega muudetakse Euroopa standardiorganisatsioonide reeglistikku, eelnõu. Standardid mängivad olulist rolli tööstuse toimetulemisel praeguste väljakutsetega, aidates kaasa Euroopa strateegilise autonoomiale. Läbi standardite saab kindlustada, et uued tehnoloogiad kajastaksid ka globaalses plaanis Euroopa demokraatlikke väärtusi. Strateegias kirjeldatakse meetmeid, mis parandavad Euroopa standardimissüsteemi ning lühendavad Euroopa standardite väljatöötamiseks kuluvat aega. See hõlmab strateegilistes valdkondades kiireloomuliste standardimisvajaduste paremat mõistmist ja prioriseerimist . Ühtlasi on kavas parandada Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimist. Komisjon teeb ettepaneku muuta määrusega Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimisega seotud reegleid, et tagada, et olulisi otsuseid langetaksid ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riiklikud standardiasutused. Nii saavutatakse standardimismenetluses suurem kaasatus, kuivõrd riiklikud asutused esindavad sidusrühmi liikmesriikides. Strateegiaga nähakse ette rida meetmeid Euroopa rahastatavate teadusuuringute tulemuste standardimise toetamiseks. Lisaks tehakse pingutusi Euroopa huvide parema esindatuse suunas globaalses standardimises, eriti kui tegu on strateegiliste valdkondadega nagu kaksiküleminekuga seotud lahendused. Selleks tõhustatakse eeskätt EL ja liikmesriikide tegutsemise koordineeritust rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides. Võimalikud sots-maj. mõjud võimalikud õiguslikud muudatused Mõju eelarvele Kommentaarid SEISUKOHAD Eesti seisukoht Teiste riikide seisukohad Kommentaarid Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-00435 Resolutsiooni teema: Eesti seisukohad standardimise eelnõude kohta Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu, COM(2022) 31 - EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 1025 /2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente, COM(2022) 32. EISi toimiku nr: 22-0068 Tähtaeg: 07.03.2022 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 02.03.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.03.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (09.03.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 07.03.2022. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 25.02.2022 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi standardimisstrateegia: ülemaailmsete standardite kehtestamine, et toetada vastupidavat, Nimetus rohelist ja digitaalset ELi ühtset turgu ANDMED ALGATUSE EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) KOHTA nr 1025/2012 seoses Euroopa standardiorganisatsioonide otsustega, mis puudutavad Euroopa standardeid ja Euroopa standardimisdokumente Eelnõu nr COM(2022) 31 Esitamise kuupäev: 02.02.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus COM(2022) 32 RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE p2 TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE Kuupäev 09.03 KOK, 17.03 EL menetluse ESITAMINE VV ajakava KAM, VM, HTM, KEM, SIM, SOM, SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Kaasata kõik asjasse puutuvad MENETLUS min MKM ministeeriumid MEM (sisendi huvigrupid partnerid ja huvigrupid andmise tähtaeg 02.03) EELNÕU ÜLEVAADE KOKKU Euroopa Komisjon esitas 02.02 uue Euroopa standardimisstrateegia ning määruse, millega VÕTE muudetakse Euroopa standardiorganisatsioonide reeglistikku, eelnõu. EELÕU Standardid mängivad olulist rolli tööstuse toimetulemisel praeguste väljakutsetega, aidates kaasa SISUST Euroopa strateegilise autonoomiale. Läbi standardite saab kindlustada, et uued tehnoloogiad JA kajastaksid ka globaalses plaanis Euroopa demokraatlikke väärtusi. EESMÄ Strateegias kirjeldatakse meetmeid, mis parandavad Euroopa standardimissüsteemi ning lühendavad RKIDES Euroopa standardite väljatöötamiseks kuluvat aega. See hõlmab strateegilistes valdkondades T kiireloomuliste standardimisvajaduste paremat mõistmist ja prioriseerimist. Ühtlasi on kavas parandada Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimist. Komisjon teeb ettepaneku muuta määrusega Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimisega seotud reegleid, et tagada, et olulisi otsuseid langetaksid ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riiklikud standardiasutused. Nii saavutatakse standardimismenetluses suurem kaasatus, kuivõrd riiklikud asutused esindavad sidusrühmi liikmesriikides. Strateegiaga nähakse ette rida meetmeid Euroopa rahastatavate teadusuuringute tulemuste standardimise toetamiseks. Lisaks tehakse pingutusi Euroopa huvide parema esindatuse suunas globaalses standardimises, eriti kui tegu on strateegiliste valdkondadega nagu kaksiküleminekuga seotud lahendused. Selleks tõhustatakse eeskätt EL ja liikmesriikide tegutsemise koordineeritust rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 1/1 Alustatud: 16/02/2022 15:16:00 Muudetud: 09.03.2022
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel