TÖÖÕNNETUS KALALAEVA MADRUS PARDAL
27.11.2018
Foto 1: Kalalaev Madrus
Väga raske laevaõnnetus
Ohutusjuurdluse aruanne M271118
Tallinn 22.02.2022
M271118
EESSÕNA
Ohutusjuurdluse Keskus (edaspidi ka OJK) viis vastavuses Meresõiduohutuse seadusega,
Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni konventsioonidega ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
direktiiviga 2009/18/EÜ läbi ohutusjuurdluse 27. novembril 2018 kalalaeva Madrus pardal
surmaga lõppenud tööõnnetuse suhtes.
Laevaõnnetuste ohutusjuurdluse eesmärk on suurendada meresõiduohutust ja vähendada
õnnetuste toimumise riski tulevikus. Ohutusjuurdluse ülesanne on selgitada välja laevaõnnetuse
asjaolud, põhjused ja tagajärjed ning ohutusjuurdluse tulemuste põhjal teha ettepanekud
sarnaste juhtumite vältimiseks tulevikus. Ohutusjuurdluse eesmärk ei ole süü ega vastutuse
tuvastamine, aruanne ei ole koostatud kasutamiseks kohtu- või kriminaalmenetluses.
OJK avas antud surmaga lõppenud tööõnnetuse suhtes ohutusjuurdluse, et selgitada välja
töövõtete, seadmete ja varustuse vastavus nõuetele/normidele ning kannatanu
teadlikkus/informeeritus kalalaeva tekil valitsevatest ohtudest.
Kõik Ohutusjuurdluse Keskuse poolt välja antud ohutusjuurdluste aruanded on leitavad
kodulehelt: www.ojk.ee
Ohutusjuurdluse aruannetes olevat infot, pilte ja muid materjale võib kasutada viidates
käesolevale aruandele. Käesoleva aruande väljavõtteid ei tohi kasutada eksitavas kontekstis
ning viide algallikale peab alati sisaldama Ohutusjuurdluse Keskuse aruande pealkirja ja
aruande numbrit.
2
M271118
LÜHIKOKKUVÕTE
27. novembril 2018 asus kalalaev Madrus NAFO kalapüügipiirkonnas Atlandi ookeanil. Seoses
traallaua keti purunemisega tõsteti see laeva tekile parandustöödeks. Hiivamiseks kasutati
abivintsi, mis oli ühendatud traallauaga konksu abil. Abivintsi konks purunes operatsiooni
käigus. Konksu purunemisel kukkus traallaud tagasi vette. Kuna selle külge oli kinnitatud ka
traalvaier, siis vette kukkumisel läks varem lõdvana olnud vaier pinge all, mille tagajärjel sai
üks laevapere liige löögi vaierilt ning kukkus laevatekile. Pärast õnnetust suutis kannatanu
iseseisvalt liikuda, kuid kurtis valu paremas kehapooles.
Pärast õnnetust püüti kontakti saada asjakohase otsingu- ja päästetööde
koordinatsioonikeskusega (MRCC), kuid see ei õnnestunud. Kannatanu oli pideva jälgimise all
ja laevapere liikmed andsid talle esmaabi.
28. novembri öösel kontrollis kannatanut vahitüürimees. Sel hetkel oli kannatanu adekvaatne
ja valusid ei kurtnud. Öösel kell 04:00 kannatanu enam ei reageerinud ning konstateeriti tema
surm.
Ohutusjuurdluse käigus selgus, et purunenud abivintsi konks vastas kehtivatele nõuetele.
Valede kasutusvõtete tagajärjel oli konks deformeerunud ning eeldatavasti mitte täielikust
lukustumisest tingituna see purunes.
Traallaua tekile tõstmise operatsiooni käigus oli kannatanu ülesandeks jälgida abivintsi tööd.
Seoses laeva lengerdamisega ja vintsi jälgimisega oli ta liikunud ohutsooni ning traalvaieri
pinge alla minemisel sai sellelt löögi.
Ohutusjuurdluse tulemusena tehti laeva reederile järgnevad ohutuse tagamise soovitused:
1) Koostada protseduurid meditsiiniliste sündmuste jaoks, mis sisaldaks muuhulgas
kohustust hoida andmed koos kontaktpunktidega kaasajastatuna ja tutvustada eeltoodud
dokumenti meditsiiniliste sündmustega seotud olevatele laevapereliikmetele.
Tutvumise kinnitus peab olema taasesitataval kujul.
Ettevõttele MFV Lootus Espana S.L. tehti ohutuse tagamise soovitus:
1) Lisada konksude kasutamine, hooldamine ja ekspluatatsioonitingimused
tööohutusjuhenditesse.
3
M271118
SUMMARY
On the 27th of November 2018 the fishing vessel MADRUS was at NAFO fishing grounds in
the Atlantic Ocean. One of the otter board chains broke and it was lifted to the trawl deck for
repairs with the backup winch. The winch was connected to the otter board with a hook. During
the lifting operation the hook broke, as a result of which the otter board fell back into the water.
A trawl wire was connected to the otter board when the hook broke. During the lifting operation
the trawl wire was slack and lying on the deck. When the hook broke and before the otter board
reached the water, the wire went under tension. A crewmember was standing close to the wire
and was struck by the tensioning trawl wire. He fell on the deck due to the impact. After the
accident the crewmember was able to move but complained about pain on the right side of his
upper body.
After the accident the crew tried unsuccessfully to contact appropriate MRCC. The injured
crewmember was on constant supervision and received first aid.
On 28th of November at midnight the watch officer examined the injured crewmember. At the
time he was adequate and didn’t complain about pain. At 0400 the crewmember was found
unresponsive and after examination he was announced dead.
During the Safety Investigation the broken hook was sent to expertise. The expertise’s results
declared the hook complied with applicable requirements. The expertise stated that false
operating procedures had deformed the hook and it probably did not lock completely during the
procedure which resulted in breaking when under tension.
During the otter board lifting operation the crewmember had to oversee the work of the backup
winch. Relating to the motion of the vessel and carrying out his duties he had moved to danger
zone and got struck with the wire going under tension.
Safety Recommendations were made to the ship owner:
1. Establish procedures for medical emergencies together with contact points.
Safety Recommendations were made to company MFV Lootus Espana S.L.:
1. Add hook handling, maintenance and operating requirements to safety instructions
procedures.
4
M271118
2. FAKTILINE TEAVE
2.1. Laevaandmed:
Laeva nimi: Madrus
Laeva liik: Merelaev
IMO: 8215053
MMSI: 276544000
Laeva tüüp: Kalapüügilaev
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Kutsung: ESGO
Laeva operaator: MFV Lootus OÜ
Ehituskoht: Vigo, Hispaania
Ehitusaasta: 1986
Klassifikatsiooniühing: Bureau Veritas
Üldpikkus: 73,8 m
Laius: 12,0 m
Laeva kere: Teras
Brutotonnaaž: 1602
Peajõuseadme mark: Werkspoor, TMA BS-398 No. 2701
Peajõuseadme võimsus: 1 x 1472 kW
Kõik aruandes toodud kellaajad on vastavalt kalalaeva Madrus pardal kasutusel olnud ajale
(UTC -3 h).
2.2. Lühendid:
MRCC (Maritime Rescue Coordination Centre) – Otsingu- ja päästetööde
koordinatsioonikeskus
GMDSS (Global Maritime Distress and Safety System) – Ülemaailmne merehäda ja ohutuse
süsteem
NAFO (Northwest Atlantic Fisheries Organization) – Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon
UTC (Universal Time Coordinated) – Koordineeritud maailmaaeg
5
M271118
NNW – Vaheilmakaar põhjaloe, kompassiroosilt 337,5°
MSoS – Meresõiduohutuse seadus
Bft – Beauforti skaala
WLL (Working Load Limit) – maksimaalne lubatud töökoormus
2.3. Andmed merereisi kohta:
18. septembril 2018 väljus kalalaev Madrus Hispaaniast, Vigo sadamast suunaga Loode-
Atlandile NAFO kalapüügipiirkonda. Eesmärgiks oli kalapüüdmine traaliga vastavalt etteantud
kvootidele ja seejärel pöörduda tagasi Vigo sadamasse. Laev saabus tagasi Euroopasse
20.12.2018 kell 12:00LT ja sildus Aveiro sadamas, Portugalis. Laevas oli 35 laevapere liiget.
2.4. Teave laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi kohta:
Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi tüüp: Väga raske laevaõnnetus (Vastavalt MSoS § 691 (1))
Kuupäev ja kellaaeg: 27.11.2018 10:00
Laevaõnnetuse toimumiskoht ja koordinaadid: Atlandi loodeosa, GPS 48˚07,4 N 047˚40,1 W
Väliskeskkond: Vastavalt laeva andmetele puhus tuul 8-10m/s NNW, lainetus 1-2 m, pilves,
õhutemperatuur +4° C
Laeva käitamine: Operatsioonid traaliga
Tagajärjed: Vintsi varustuse purunemise tulemusel läks traalvaier pinge alla ning sellelt sai
löögi laevapere liige, kes hiljem suri saadud vigastustesse.
2.5. Maal asuva asutuse kaasamine ja reageerimine hädakutsele:
Pärast õnnetust püüti satelliittelefoni kasutades ühendust võtta otsingu- ja päästetööde
koordinatsioonikeskusega meditsiinilise nõuande saamise eesmärgil, kuid see ei õnnestunud.
Pärast laevapere liikme surma teavitati sellest laevaomanikku MFV Lootus OÜ, Veeteede
Ametit, Ohutusjuurdluse Keskust, Eesti Tööinspektsiooni, Hispaania Tööinspektsiooni,
Hispaania poolset tööandjat MFV Lootus Espana S.L.
6
M271118
3. KIRJELDUS
27. novembril 2018 tegeles kalalaev Madrus kala traalimisega Atlandi Ookeani loodeosas,
NAFO piirkonnas. Vastavalt graafikule toimus töö laeva sillas ja tekil kuuetunniste vahetuste
kaupa. Kell 06:00 võtsid sillavahi üle laeva kapten ja esimene tüürimees. Laev asus
koordinaatidel 48˚06,8 N 047˚41,0 W. Samal ajal toimus vahivahetus laeva tekil. Teiste
madruste seas asus tööle ka hukkunu. Kell 08:05 hakati traali hiivama. Laev asus koordinaatidel
48˚07,4 N 047˚40,1 W. Eesmärgiks oli traalnoodas olev saak laeva trümmidesse paigutada.
Kell 09:45 alustas sillas tööd püügitehnik. Kuna sillast ei olnud võimalik laeva ahtritekile
visuaalselt näha, kasutati tekil toimuva jälgimiseks kaameraid. Kaamerad näitasid ainult
otsepilti ning puudus võimekus video salvestamiseks. Lisaks asus sillas vintside juhtpaneel,
millega opereeris pootsman. Laeva tekil töötasid kalapüügiseadmetega madrused.
Traalnoot tühjendati saagist. Seoses käimasoleva tööga oli purunenud üks traallaua kettidest,
mille vahetamiseks oli vaja see tõsta laeva tekile. Selleks kasutati abivintsi vaierit, mis kinnitati
ühenduskonksuga traallaua külge. Madrused asusid ettenähtud positsioonidel. Paremparda
ahtriosas oli kolm madrust ja traalmeister. Vasakparda ahtriosas oli kolm madrust. Kannatanu
oli laeva tekil vintside lähedal. Tema ülesandeks oli jälgida, et vints töötaks tõrgeteta ning
vajadusel anda märku pootsmanile. Laeva sillast, kust opereeriti vintsidega, ei olnud võimalik
visuaalselt vintse näha. Tekil töötavad laevapere liikmed olid varustatud vastavalt
ohutusnõuetele isikukaitsevahenditega nagu kiiver, kindad, saapad, veekindlad tööülikonnad ja
automaatsed päästevestid.
7
M271118
Joonis 1: Kalalaeva Madrus traalteki lihtsustatud skeem
Umbes kell 10:00, kui vasakparda traallauda tekile hiivati, purunes abivintsi vaierit ja traallauda
ühendav konks. Traallaud oli lisaks abivintsi vaierile ühendatud ka traalvaieriga. Tõstmise ajal,
kui abivintsi vaier oli pinge all ning traallaud liikus laeva tekile, läks traalvaier lõtva olekusse.
Pärast konksu purunemist ja traallaua vette kukkumisel, läks traalvaier järsult pingesse.
Kannatanu, kes jälgis samal ajal abivintsi tööd, oli traalvaieri lähedal ja sai sellelt löögi.
Vastavalt ütlustele ei näinud teised laevapere liikmed õnnetuse hetke pealt. Hetk hiljem nähti
kannatanut lebamas vintside lähedal tekil. Koheselt alustati vigastuste tuvastamist.
8
M271118
Foto 2: Abivints koos vaieriga
Pärast õnnetust oli kannatanu adekvaatne, vastas küsimustele ja oli võimeline liigutama käsi
ning jalgu. Ta kurtis valu paremas käes ja paremas kehapooles. Väliseid vigastusi ei tuvastatud.
Kannatanu toimetati kajutisse ning jätkati tema jälgimist. Ütluste järgi käis ta samal päeval
pärast õnnetust koos teiste laevapere liikmetega messiruumis söömas. Päevasel ja õhtusel ajal
oli tema seisund veel stabiilne. Enne vahti astumist 00:00 kontrollis tüürimees kannatanu
seisukorda. Kannatanu ei kurtnud valu või tervisliku seisundi halvenemist. Kell 04:00 kutsuti
tüürimees kajutisse kuna kannatanu ei reageerinud enam. Mõne aja pärast tunnistati ta surnuks.
Hukkunu transporditi kalalaeva Santa Cristina pardal Aveiro sadamasse, Portugali. Laev sildus
11.12.2018 kell 14:16LT. Kalalaev Madrus saabus Aveiro sadamasse 20.12.2018 kell 12:00LT.
9
M271118
4. ANALÜÜS
Ohutusjuurdluse üheks eesmärgiks oli välja selgitada õnnetusjuhtumi asjaolud ja kaasaaitavad
tegurid, mis viisid tööõnnetuseni ja laevapere liikme hukuni.
Protseduurid
Vastavalt meresõiduohutuse seadusele peab igal kalalaeval, mis kannab Eesti lippu, on üle 24
m, sõidab väljaspool lähisõitu ning on merel üle kolme päeva, olema laevapere liikme töö- ja
elamistingimuste nõuetele vastavust tõendav kalandustöötunnistus. Nimetatud tunnistus peab
olema välja antud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsiooni kohaselt ning
pärast asjakohase ülevaatuse teostamist.
Laevale ja laevaperele teostas riskide hindamist ning tööohutuse alast koolitamist kolmas
osapool. Antud ettevõtte poolt koostatakse kogu dokumentatsioon ja manuaalid, mis on seotud
tööohutuse ning õnnetuste vältimisega. Vastavalt nõuetele peab ettevõtte koolitaja läbi viima
koolitused enne iga kalastusretke kõikidele uutele laevapere liikmele.
11. jaanuaril 2018 läbis kannatanu Hispaanias, Pontevedra linnas tööõnnetuste ennetamise
kursuse kalalaevadele (Curso de prevencion de riesgos laborales en buques de pesca)
kestvusega kaks tundi. Kannatanu puhul oli tegemist kogenud meremehega, kes oli korduvalt
võtnud osa kalastusretkedest madrusena. Lisaks kinnitas kannatanu 18. septembril 2018,
vahetult enne kalalaeval tööle asumist, et on tutvunud tööandja protseduuridega, mis käsitlesid
järgnevat:
• Üldiseid ja spetsiifilisi riske töökohal, mis olid seotud läbiviidud riskianalüüsiga;
• Üldiste ja spetsiifiliste riskide maandamise rakendamise võimalused ja vahendid;
• Põhitegevused hädaolukordade, evakueerimise ja esmaabi puhul.
Lisaks reisieelsele laevapere liikmete ettevalmistamisele pidi iga laevapere liige tutvuma laevas
olevate ohutusalaste juhenditega (safety management manual), mille eesmärgiks oli tutvustada
laeva spetsiifilisi riske ning nendega toimetulekut. Süsteem koosnes kahest juhendist, milleks
olid ohutusalased regulatsioonid (safety regulations Vol.1) ja ohutusalased protseduurid (safety
procedures Vol.2).
Laeva ohutusalastes protseduurides oli korduvalt kirjeldatud töötamist vaieritega. Juhendis
Vol.2 protseduur PS 10 käsitles traalvaiereid, nendega töötamist ning seotud ohte. Lisaks oli
10
M271118
juhendis Vol.2 protseduuris PS 12 eraldi välja toodud töötamine traallauaga ning sellega seotud
riskid ja ohud. Sellega seoses võib järeldada, et protseduuriliselt olid paika pandud
traalimistööde ohutusstandardid laeva pardal. Nendega oli kursis ka hukkunu, mida ta tõendas
oma allkirjaga juhendite tutvumislehel.
Enne iga kalastusretke külastab laeva kontroll, kes viib läbi auditi seoses tööohutusega. Seejärel
koostatakse raport, mis edastatakse ohutuse eest vastutavale firmale, et parandada tehtud
märkused ja vead. Juurdlus ei tuvastanud, kas enne antud kalastusreisi tehti laevale ettekirjutusi
seoses ohutuse standarditele mittevastavusega.
Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni kalandustöö konventsioonile ja meretöö
seadusele peab üldjuhul kalalaeval töötavale laevapere liikmele olema tagatud vähemalt 10
tundi puhkeaega iga 24-tunnise perioodi sees ning vähemalt 77 tundi puhkeaega iga 7-päevase
perioodi sees. Laevas toimus töö vahetustega. Vastavalt töö- ja puhkeaja graafikule oli hukkunu
tööaeg 0600-1200 ja 1800-0000. Selline töögraafik vastab rahvusvahelistele ja Eesti
meremeeste tööaja standarditele ja peaks tagama piisava võimaluse väljapuhkamiseks.
Õnnetusele eelnenud seitsmel päeval oli kannatanu töötanud vastavalt laeval kehtestatud
töögraafikule. Õnnetuse hommikul asus ta tööle kell 0600 ja oli kuni õnnetuse hetkeni kell 1000
täitmas oma töökohustusi.
Vastavalt tööohutuse protseduuridele ja riskianalüüsidele olid igale laevapere liikmele tema
tööga seonduvalt ette nähtud isikukaitsevahendid. 18.09.2018 oli kannatanule tööandja poolt
antud järgmised isikukaitsevahendid: isetäituv päästevest, kiiver, ohutusrakmed, kindad,
tööriided ja ohutusjalatsid. Koos nendega instrueeriti kasutajat nende kasutamisest,
hoiustamisest ning nendega seotud probleemide teavitamisest. Vastavalt laevapere ütlustele
kandis kannatanu õnnetuse hetkel tööks ettenähtud isikukaitsevahendeid.
Kalalaeval Madrus peavad olema paika pandud protseduurid hädaolukorras tegutsemiseks.
Juhendis Vol.2 protseduuris PS-04 olid välja toodud erinevad laevas antavad alarmid, mis
jagunesid neljaks: laeva mahajätmise alarm, tulekahju alarm, mees üle parda alarm, ohtlikust
olukorrast teatamise alarm. Lisaks kirjeldati nimetatud protseduuris õppehäireid ning varustust,
mida nendega seoses on vaja testida. Nendeks olid päästevestid, päästerõngad,
avariiraadiopoid, hüdrokostüümid, vesitürbid, päästeparved ja nende varustus.
Vastavalt määrusele „Kalalaevade ohutusnõuded, sõidupiirkonnad ning vastavuse tunnistuse,
vabastuse tunnistuse ja varustuse nimekirja vormid“ peab olema laeval üldhäire alarmsüsteem
11
M271118
ning lisaks häireplaan, kus on erinevate laevapere liikmete kohustused. Need kohustused
peavad olema paika pandud järgmiste ülesannete täitmiseks:
• veekindlate ja tulekaitseuste, klappide, illuminaatorite, keilutite ja muude avade
sulgemine;
• varustuse kandmine päästepaatidesse ja -parvedesse;
• päästepaatide ja -parvede ettevalmistamine veeskamiseks ja veeskamisel;
• muude päästevahendite ettevalmistamine;
• sidevahendite kasutamine;
• osavõtmine tulekustutusest tuletõrjerühma koosseisus.
Laeva protseduurides ega ka eelpool nimetatud määruses ei olnud nõutud hädaolukorra
protseduuri meditsiinilise intsidendi jaoks. Laevas puudusid juhendid, kuidas tuleb tegeleda
meditsiinilise hädaolukorraga, kaasaarvatud juhendid kellega kontakteeruda ja kuidas
kannatanut kõige kiiremini abistada. Laevas oli GMDSS kasutamiseks sertifitseeritud ainult
kapten. Ühendust prooviti võtta MRCC keskusega, kuid pärast paari ebaõnnestunud katset
lõpetati ühenduse võtmine. Kuna puudusid määratud protseduurid, mida taolise õnnetuse puhul
teha ning mida jälgida ja kuna kannatanu oli adekvaatne ning liikus iseseisvalt, siis ei saadud
aru õnnetuse tõsidusest.
Õnnetuse asukoht laeva pardal
Enne õnnetust oli traalnoot saagist tühjendatud ja valmistuti seda uuesti vette laskma. Sel ajal
purunes vasaku traallaua üks kettidest. Enne traali vette laskmist oli vaja kett välja vahetada.
Selleks kinnitati abivintsi vaier konksuga traallaua külge ning traallauda hakati tõmbama laeva
tekile. Pootsman juhtis sillast vintsi tööd.
12
M271118
Foto 3: Vintside juhtimispuldid laeva sillas
Kannatanu oli üksi laeva avatud teki vööripoolses osas vintside lähedal ja jälgis abivintsi tööd.
Tema ülesandeks oli pootsmanile teada anda vintsi tõrgetest ja probleemidest vaieri kerimisel
vintsi poolile. Ülejäänud laevatekil töötavad laevapere liikmed asusid laeva ahtriosas parem- ja
vasakpardal. Vastavalt traalimisülesandeid täitnud laevapere liikmete ja pootsmani ütlustele ei
olnud positsioon, kust kannatanu jälgis vintside tööd, problemaatiline ja märkusi selle kohta
varasemalt polnud tehtud.
Kuna õnnetuse hetke ükski laevapere liige pealt ei näinud, ei ole täpselt teada, kas kannatanu
liikus laevatekil vahetult enne õnnetust. Vastavalt ütlustele oli ilm tuuline ja meri lainetas ning
laev lengerdas. Laeva liikumise tulemusena võis kannatanu kaotada tasakaalu ja astuda
abivintsi juurest kaugemale. Kuna oma ülesande täitmiseks pidi ta jälgima abivintsi tööd, ei
pruukinud ta olla teadlik ohtudest seljataga. Kannatanu võis ka tahtlikult astuda tahapoole.
Kuna tema seljataga oli lõtv traalvaier, siis suure tõenäosusega ei kujutanud see endast nii suurt
ohtu, kui pinge all vaier. Selle tulemusel liikus kannatanu tahtlikult lähemale lõdvale
13
M271118
traalvaierile, et minna abivintsi vaierist ohutumasse kaugusesse ja tagasilöögi tsoonist (snap
back zone) välja.
Foto 4: Õnnetuse asukoht laeva traaltekil
Traallaud kaalus 2350 kg. Hetkel, kui abivintsi vaieri konks purunes, ei olnud traallaud veel
laeva tekile hiivatud. Selle tulemusel kukkus see koheselt tagasi vette. Traallaua külge oli
kinnitatud traalvaier. Traallaua hiivamisel abivintsiga läks traalvaier lõdvaks, kuna samal ajal
ei tõmmatud traalvintsiga seda sisse. Lõtv traalvaier läks koheselt pinge alla, kui traallaud vette
tagasi kukkus. Traalvaierilt sai löögi laevapere liige. Löögijõu tulemusel kukkus kannatanu
laevatekile. Õnnetuse järgselt transporditi ta kajutisse.
Purunenud konks
14
M271118
Tähtsaimaks algsündmuseks, millest sai alguse sündmuste ahel, ning mis lõppes traalvaierilt
saadud löögiga, oli abivintsi vaieri konksu purunemine. Vastavalt ütlustele lasti tühi traal vette
ja selles puudus saak, mis oleks tekitanud lisapingeid abivintsile ja seda ühendavale konksule.
Vastavalt laevapere liikmete ütlustele oleks pidanud antud konks vastu pidama kuni 25 t
raskusele. Konks ei vajanud erihooldust. Ohutusjuurdluse käigus ei leitud kirjalikke tõendeid
konksude vahetamise või nende kontrollimise kohta ning ei ole teada kordade arv, millal antud
konksu tõstmiseks kasutati. Laevapere viis iga kasutuskorra eel läbi visuaalse kontrolli, et leida
sellel esinevaid füüsilisi defekte. Konks vahetati iga 1,5 kuu tagant, kui ei esinenud defekte,
ning iga püügireisi algul kinnitati uus konks. Purunenud konks oli olnud kasutuses 20 päeva.
Selle abil võeti korduvalt traalnoota veest välja ja veesati seda ning kasutati traallaudade tekki
võtmiseks.
Abivintsil kasutati metallvaierit läbimõõduga 18mm, mis oli keritud vintsi poolile. Vaier lõppes
aasaga, mille külge oli kinnitatud ühenduslüli (GUNNEBO G-16-8). Selle maksimaalne
lubatud töökoormus (WLL) oli 8,2 t (rakendatav jõud 80,4 kN) ja ohutustegur (safety factor)
4:1. Mis tähendab, et minimaalne purunemisjõud (minimum breaking force) oli 321,6 kN
(koormus 32,8 t). Ühenduslüli küljes oli konks (GUNNEBO OBK-13-10), mis töö käigus,
koormuse rakendamisel, purunes. Tegemist oli sama tüüpi konksuga, mida oli ka varem
kasutatud laeva abivintsidel. Konksu maksimaalne lubatud töökoormus oli 6,8 t (rakendatav
jõud 66,7 kN) ja ohutustegur 4:1. See tähendab, et minimaalne purunemistugevus antud
konksule pidi olema jõuna 266,8 kN (koormusena 27,2 t).
Konksu ja ühenduslüli teoreetilised andmed vastavad laevaperelt saadud infole ja eeldatavasti
ei oleks teadlikult nende purunemistugevusi ületatud. Traallaud kaalus 2350 kg ja kuna
õnnetuse toimumise hetkel oli traalnoot tühi ning tegeleti selle veeskamisega, siis suure
tõenäosusega ei ületatud ka tootja poolset lubatud töökoormust.
Õnnetuse käigus läks kaduma konksu haakeosa. Pärast õnnetust edastati allesjäänud konksu
osad Ohutusjuurdluse Keskusele. Õnnetuses purunenud konksule viidi ekspertiis läbi selle
tootja poolt. Ekspertiisi käigus kasutati konksu kaduma läinud osa asendamiseks järgmise partii
uut haakeosa.
Tootja lubab kasutada konksu merekeskkonnas, kui koormus jääb alla lubatud töökoormuse
(WLL) ja lubatud väsimuse piiri (20000 tõstet) ei ületata. Vastavalt ekspertiisi tulemustele tehti
kindlaks, et antud partii numbriga konksud tehti valmis veebruaris 2016 ja pandi kokku juulist
15
M271118
kuni novembrini 2016. Materjal, mida kasutati konksu tootmisel vastas tootja
spetsifikatsioonidele ja selle tugevuse katsetused, mis viidi läbi tootmise käigus, olid vastavuses
lubatud hälbega. Ekspertiisis olnud konksu osad mõõdistati ja selle tugevust kontrolliti. Saadud
tulemused vastasid esitatud nõuetele. Konks oli toodetud vastavalt EN 1677-1 ja EN 1677-3
standarditele.
Ekspertiisi tulemusel leiti järgnev:
1. Konks oli tugevalt deformeerunud ja selle riiviosa ei sobitunud uue haakeosaga;
2. Konks oli deformeerunud umbes 11 mm oma keskjoonest;
3. Päästikul (trigger seat) ja riiviosa otsal (latch tip) ei olnud korrosiooni;
4. Riiviosa otsal puudus deformatsioon;
5. Haakeosa tagumises osas oli sälk/deformatsioon;
6. Tihvt oli tugevalt deformeerunud, kuid see ei olnud täielikult purunenud.
Foto 5: Abivintsi vaieri purunenud konks
16
M271118
Ekspertiisi tulemusel võib järeldada, et konksule mõjus külgkoormus (side load). Kuna puudus
korrosioon võib väita, et konks ja selle riiviosa töötasid enne õnnetust. Kui konks oleks olnud
korralikult suletud hetkel, kui sellele mõjus külgkoormus, siis oleks suure tõenäosusega ka
riiviosa ots olnud deformeerunud. Haakeosa tagumise osa deformatsioon on suure tõenäosusega
tingitud sellest, et riiviosale rakendati koormust ajal, kui konks ei olnud suletud. Tihvti üks
servadest on tugevalt deformeerunud ja kadunud konksu osa tuli selle tulemusel sealt välja.
Deformatsioon on suure tõenäosusega tekkinud ülekoormamise tagajärjel.
Antud konksu külgkoormamine ei ole lubatud, kuna see on mõeldud ainult pikisuunaliseks
kasutamiseks (strait pull). Lisaks on konksu kasutatud lahtises (mitte lukustunud) olekus ning
jõud on rakendunud otse riiviosale. Seoses konksu purunemise iseärasustega ja tihvti
deformatsiooniga saab järeldada, et konks oli ülekoormatud.
Tuginedes leitud vigadele võib üheks õnnetuse stsenaariumiks olla, et konks ei olnud täielikult
suletud ajal, kui rakendati koormust. Riiviosa jäi kuskile kinni, nii et konks ei sulgunud.
Abivints jätkas tõmbamist kuni oli saavutatud konksu haakeosa purunemistugevus.
Ohutusjuurdluse käigus ei selgitatud välja täpset konksu purunemise põhjust, kuid lähtuvalt
konksu deformatsioonist ja ekspertiisi tulemustest võib järeldada, et konksu ei kasutatud
sihtotstarbepäraselt. See on koormuse rakendamine piki konksu telge ja kasutamine ainult
lukustunud asendis.
5. JÄRELDUSED
Ohutusjuurdluse Keskus tuvastas õnnetuse põhjustena:
1. Abivintsi vaieri konksu, millega tõsteti traallauda veest välja, purunemine. Selle
purunemisele aitas kaasa konksu ebasihtotstarbeline kasutamine ja koormamine.
2. Puudulikud protseduurid ja kindlad suunised laeva juhtkonnale, kuidas käituda
meditsiiniliste häirete korral.
3. Kaasnevaks teguriks olid laeva ehituslikud iseärasused, mis tingisid ohutsoonis
töötamise. Kuna sillast, kus asusid vintside juhtpuldid, ei olnud visuaalselt võimalik
jälgida nende tööd, siis pidi alati üks laevapere liige juhendama vintside operaatorit
laeva tekilt.
17
M271118
6. OHUTUSE TAGAMISE SOOVITUSED
1. Ohutuse tagamise soovitused reederile MFV Lootus OÜ:
1) Koostada protseduurid meditsiiniliste sündmuste jaoks, mis sisaldaks muuhulgas
kohustust hoida andmed koos kontaktpunktidega kaasajastatuna ja tutvustada
eeltoodud dokumenti meditsiiniliste sündmustega seotud olevatele
laevapereliikmetele. Tutvumise kinnitus peab olema taasesitataval kujul.
2. Ohutuse tagamise soovitused ettevõttele MFV Lootus Espana S.L:
1) Lisada konksude kasutamine, hooldamine ja ekspluatatsioonitingimused
tööohutusjuhenditesse.
Ohutusjuurdluse Keskus
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn
[email protected]
18
Kristi Sild
MFV Lootus
[email protected] Meie 28.02.2022 nr 27-1/2022/1540
M271118 kalalaev Madrus, lõpparuanne
Austatud Kristi Sild
Ohutusjuurdlus M271118 on lõpetatud ning aruanne koos soovitustega MFV Lootus OÜ ja MFV
Lootus Espana S.L avalikustatakse 28.02.2022 Euroopa Laevaõnnetuste andmebaasis, esimesel
võimalusel kodulehel www.ojk.ee ning on lisatud kirjale.
Vastavalt Meresõiduohutuse Seaduse § 73 lõikele 6 palume ettevõtetel MFV Lootus OÜ ja MFV
Lootus Espana S.L teavitada Ohutusjuurdluse Keskust rakendatud või kavandatavatest meetmetest
kolme kuu jooksul aruande saamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Arikas
juhataja
Lisaadressaadid:
Maritime Accident Investigation and Aeronautical Meteorology Authority Office of Portugal
Lisa: Kalalaev Madrus, lõpparuanne.pdf
Elerin Urbalu
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / (+372) 625 6342 /
[email protected] / www.ojk.ee
Registrikood 70003158