Koostöökokkulepe

KOOSTÖÖKOKKULEPE nr 7-2.2/25-14 -1 Aktsiaselts Eesti Post, (registrikood 10328799), asukohaga Pallasti tn 28, 10001 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Martti Kuldma ja juhatuse liige Signe Kukin (edaspidi tellija), ja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikood 77001613), asukohaga Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Ergo Tars (edaspidi täitja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, arvestades, et täitja põhimäärusest tulenev tegevusvaldkond on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste ehk arvutitöökoha alusteenuse, serveri alustaristu teenuse ning nendega seotud tugiteenuste (edaspidi teenus või teenused) osutamine ning tellijale osutatavate teenuste tingimused ning korraldus lepitakse täitja põhimääruse kohaselt kokku IKT-alusteenuste osutamise koostöökokkuleppes ja selle lisades, sealhulgas täitja kinnitatud standardiseeritud IKT-alusteenuste standardites, sõlmisid käesoleva koostöökokkuleppe (edaspidi nimetatud lepe) alljärgnevas: Leppe ese ja dokumendid Täitja osutab tellijale Riigipilve eeskirjas (edaspidi standard) kirjeldatud tingimustel ja korras teenuseid. Standardist erinevad kokkulepped lepivad pooled kokku leppe lisas. Leppe allkirjastamisel on sellel järgmised lisad: 1.2.1. lisa 1 – Riigipilve teenuste kategooriate kirjeldus; 1.2.2. lisa 2 – Andmetöötluse leping. Tellija kinnitab leppe allkirjastamisega, et on tutvunud standardiga. Standardi ning selle muudatused kinnitab täitja direktor ning see jõustub allkirjastamisest, välja arvatud, kui kinnitamise käskkirjas on märgitud teisti. Täitja teeb kehtiva versiooni standardist kättesaadavaks Riigipilve kodulehel ja/või iseteeninduskeskkonnas. Standardi muutmisest teavitab täitja tellijat Riigipilve iseteeninduskeskkonnas või e-kirja teel ette ühe kalendrikuu, avaldades standardi uue versiooni. Standardi muutmisel pooled lepet ei muuda. Kui ilmneb vastuolu käesoleva leppe ning selle lisa või standardi vahel, lähtutakse leppe lisast või standardist. Kui ilmneb vastuolu leppe lisa ja standardi vahel, lähtutakse leppe lisast. Poolte õigused ja kohustused Riigipilve teenuste tellimused ja nende muutmise teeb tellija Riigipilve iseteeninduskeskkonnas vastavalt Riigipilve eeskirjale ja teenustingimustele. Pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse õigusaktidele. Pooled töötlevad isikuandmeid kooskõlas poolte vahel sõlmitud andmetöötlusleppega. Pooled tagavad turvaandmete ning muu teabe ja asjaolude, mille avalikuks tulemine võiks kahjustada kummagi poole huve, konfidentsiaalsuse. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktist, tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktidest ei tulene teisiti. Täitja kohustub: 2.4.1. osutama teenust vastavalt õigusaktidele, leppele, selle lisadele ja standarditele; 2.4.2. informeerima tellijat koheselt kõikidest võimalikest takistustest ja probleemidest teenuse osutamisel; 2.4.3. tagama tellijale juurdepääsu kontrolli teostamiseks vajalikule teabele; 2.4.4. teavitama tellijat esimesel võimalusel intsidentidest, puudustest ja vigadest, mis teenuse osutamisel ilmnevad. Täitja ei vastuta, kui leppejärgne teenustase jääb saavutamata alljärgnevatel juhtudel: 2.5.1. ilmnevad vead teenuse tarkvara koodis, loogikas, andmebaasis, andmete tervikluses, riistvaras, protsessides või mis tahes muus osas, mis ei ole arendatud või loodud täitja poolt või mille integratsioon või juurutus ei ole täitja vastutusel; 2.5.2. tellija on asunud kasutama teenust, eirates soovitusi, mis on antud täitja või täitja volitusel muu teenusepakkuja poolt; 2.5.3. muu teenusepakkuja teenus, kelle teenust täitja vahendab tellijale, ei tööta; 2.5.4. tellija poolt ületatakse kokku lepitud teenustasemeid või eiratakse teenuse kasutamise tingimusi; 2.5.5. on ilmnenud vead, viivitused või häired, mis on tekkinud tellija poolt teenuse kasutamisel sisestatud ebakorrektsetest või valeandmetest; 2.5.6. tellija edastatud informatsioon ei ole piisav leppe täitmiseks; 2.5.7. teenustaseme mittesaavutamine ajaperioodil on kokku lepitud. Täitja ei vastuta otsese või kaudse kahju eest, mis on põhjustatud tellija kasutajate tegevusest või tegevusetusest. Tellija kohustub: 2.7.1. hüvitama täitjale teenuse osutamise kulud, tasudes täitja esitatud arve 21 kalendripäeva jooksul alates arve saamisest; 2.7.2. hüvitama teenuse raames kasutada antud vara (sh riist- ja tarkvara) maksumuse, mis on hävinud või mida pole võimalik muul põhjusel tagastada või mis pole töökorras või millele on kasutamise käigus tekitatud kahjustusi; 2.7.3. võimaldama täitjale teenuse osutamiseks vajalikud tingimused, organisatsioonilise keskkonna, vajalike kommunikatsiooniseadmete ja sideteenuste olemasolu ning juurdepääsud teenusega seotud seadmetele; 2.7.4. teavitama täitjat mõistliku aja jooksul kõikidest teenuse osutamist mõjutavatest tellijale teatavaks saanud asjaoludest ja andma leppe täitmiseks muud vajalikku teavet; 2.7.5. tagama kõikide teenuste kasutamiseks vajalike litsentside olemasolu vastavalt täitja esitatud informatsioonile; 2.7.6. tegema teenuste osutamisel koostööd täitjaga, sh viima läbi testimisi, vajaduse korral tutvustama täitja töötajatele ning koostööpartneritele oma tööprotsesse. Poolte õiguskaitsevahendid Oluliseks leppe rikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 3.1.1. pool ei täida mis tahes leppest tulenevat kohustust teise poole poolt leppest tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul; 3.1.2. tellija on viivituses leppes kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui 60 kalendripäeva. Olulise leppe rikkumise korral on poolel õigus lepe erakorraliselt lõpetada ja nõuda kahju hüvitamist. Juhul kui tellija hilineb leppejärgse tasu maksmisega, võib täitja nõuda viivise tasumist 0,05% iga viivitatud kalendripäeva eest. Kontaktandmed Tellija kontaktandmed: Roll Nimi/ametinimetus E-post Telefon Leppekontakt IT infrastruktuuri [email protected] 53835325 osakonna juhataja Mait Kulasalu 2/3  Täitja kontaktandmed: Roll Ametinimetus E-post Telefon Täitja esindaja [email protected] 699 1140 Kriisikontakt RITi [email protected] 5681 1085 kriisikoordinaator Andmekaitsespetsialist Õigus- ja [email protected] 5866 4974 hankeosakonna jurist Leppe kehtivus, muutmine ja lõpetamine Lepe jõustub selle allkirjastamisest mõlema poole poolt ja kehtib tähtajatult. Lepet võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte määratud tähtajal. Leppe võib ühepoolselt üles öelda, teavitades teist poolt sellest vähemalt kolm kuud ette. Leppe ülesütlemisel kohustub tellija maksma täitjale tasu vastavalt faktiliselt osutatud teenusele. Poolel on õigus käesolev lepe erakorraliselt ühepoolselt üles öelda juhul, kui teine pool ei täida leppest tulenevaid kohustusi ega kõrvalda rikkumist poole nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul. Leppe ülesütlemise kohta edastab pool teisele poolele kirjaliku leppe ülesütlemisavalduse. Leppest ülesütlemine loetakse toimunuks, kui teine pool on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Muud tingimused Kõik leppe täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste tulemusel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Aktsiaselts Eesti Post: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus: (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Martti Kuldma Signe Kukin Ergo Tars juhatuse liige juhatuse liige direktor 3/3  Lisa 1 KINNITATUD direktori 09.05.2022 käskkirjaga nr 7 RIIGIPILVE EESKIRI 1. ÜLDINE JA MÕISTED 1.1 Riigipilve eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (RIT) ja tellija (edaspidi koos nimetatud “pooled”) vahelisi suhteid Riigipilve teenuste (teenuse) kasutamisel. Eeskiri on tellijaga sõlmitud koostöökokkuleppe (leping) osaks. 1.2 Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses: 1.2.1. Administraator – Riigipilve kasutaja, kellel on õigus kindlaksmääratud projekti piires tellida teenuste kataloogist (turuplatsilt) peakasutaja või projektihalduri poolt etteantud mahus ressursse ja neid hallata. 1.2.2.Andmed - RIT’le seoses teenuse osutamisega teatavaks saanud tellija, tema töötajate ja muude füüsilisest isikust esindajate isikuandmed, kontaktandmed sideandmed või muud tellijaga seotud andmed. 1.2.3. Iseteeninduskeskkond (Iseteenindus) – Teenuse veebipõhine tellimis- ja halduskeskkond, mille akrediteeritud kasutajaid tuvastatakse ID-kaardi või mobiil-ID abil, misjärel on tellija poolt volitatud isikutel võimalik kasutada ja hallata teenuseid. Teenuse tellimisega iseteeninduses nõustub tellija teenustingimustega ning vastava teenuse teenustingimused saavad poolte vahelise lepingu osaks. 1.2.4. Kasutaja – Iseteeninduse kasutaja, füüsiline isik, kellele on antud tellija peakasutaja poolt vastavad õigused tegutsemaks konkreetse tellija konto piires talle määratud kasutajarolli(des) nagu peakasutaja, projektihaldur või administraator. 1.2.5. Kasutajatugi – Riigipilve kasutajate pöördumiste haldus. 1.2.6. Peakasutaja (Organization owner) - Kasutaja, kes on volitatud tellija poolt kasutama ja haldama tellija kontot iseteeninduses. Peakasutajale on tellija andnud õiguse tellijale iseteeninduse vahendusel teenuseid tellida. 1.2.7. Projektihaldur (Project manager) – Kasutaja, kellele tellija peakasutaja on andnud õiguse kindlaksmääratud projekti piires tellida teenusekataloogist ressursse ja hallata kasutajatest koosnevat projektimeeskonda ning projekti seadeid. 1.2.8. Riigipilv – RIT poolt hallatav pilvekeskkond, mille kaudu on tellijatel võimalik tarbida teenuseid. 1.2.9. Riigipilve koduleht – Veebileht, mis on kättesaadav aadressilt www.riigipilv.ee. 1.2.10.Riigipilve REST API liides – Teenuste kataloogist teenuste tellimiseks ja provisjoneeritud ressursside haldamiseks mõeldud rakendusliides, mis on realiseeritud kui REST (Representational State Transfer) API (Application Programming Interface, API-liides, rakendusliides). 1.2.11. Teenus – Riigipilve kaudu osutatavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused, sh infrastruktuur kui teenus (IaaS), platvorm kui teenus (PaaS), tarkvara kui teenus (SaaS), riigipilve IT lisa- ja haldusteenused (IaaS, PaaS ja SaaS teenuste planeerimiseks, rakenduste installeerimiseks, konfigureerimiseks, migreerimiseks, (ümber)seadistamiseks, administreerimiseks ja töökorras hoidmiseks, k.a. koolitused, konsultatsioonid ja igapäevane kasutajatugi). Teenuste hulka võib kuuluda erineva turbeastmega teenuseid. Teenuse täpne sisu on kirjeldatud teenustingimustes. 1.2.12. Teenusepakkuja – RIT ja eraõiguslik juriidiline isik või avaliku sektori asutus, kelle ressursse RIT tellijatele teenuse pakkumiseks on kaasanud. teenusepakkuja ressursside kasutamisel sisaldub vajadusel vastav viide ka teenustingimustes. Eeltoodu ei välista ega piira RITi vastutust teenuse pakkumisel tellija ees. 1.2.13. Teenustingimused - Riigipilve spetsiifilist teenust ja selle kasutamise tingimusi kirjeldav dokument, mis on kinnitatud RIT direktori poolt ja avalikustatud Riigipilve kodulehel. teenustingimused kohalduvad tellijale alates konkreetse teenuse iseteeninduses tellimisega. 1.2.14. Teenuste kataloog (Service Store või Marketplace) – Iseteeninduses tellijale pakutavate teenuste nimekiri. Täpsem info teenuste kataloogi võimaluste kohta on kättesaadav Riigipilve kodulehelt. 1.2.15. Teenuse mittevastavus (Rike) – Teenusele seatud käideldavusnõuete mitte täitmine. Iga teenuse käideldavusnõuded on kirjeldatud vastava teenuse kohastes teenustingimustes. 1.2.16. Tellija - Riigipilve teenus on suunatud riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele ulatuses, mis on seotud vastavate avaliku ülesannete täitmisega. Seejuures saab Riigipilve teenust kasutada otse või tellija teenindava teenusepakkuja kaudu. 1.3 Eraldi määratlemata termineid kasutatakse õigusaktides sätestatud tähenduses ja selle puudumisel tavatähenduses. 2. LEPINGU SÕLMIMINE 2.1 RIT kontrollib tellija kvalifitseerumist teenuse kasutajaks põhimääruse alusel. 2.2 Tellija kvalifitseerumise korral saadab RIT lepingu või selle olemasolul muutmise lisa eelnevaks tutvumiseks ja tellijale allkirjastamiseks. Leping reguleerib koos eeskirjaga poolte omavahelisi õiguseid ja kohustusi ning on eelduseks spetsiifilise teenusega liitumiseks. Tasu arvestamine algab hetkest, mil tellija tellib teenuste kataloogist teenuseid. 2.3 Lepingu sõlmimise järgselt kohustub tellija määrama oma esmase peakasutaja(d), edastades selleks RIT’le vastava volikirja, milles on määratud peakasutaja(de)ks nimetatud isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, telefoni nr, e-post, ametinimetus. peakasutaja(te) volitused lõppevad koos lepingu lõppemisega. Peakasutaja(te) ennetähtaegsest volitus(t)e lõppemisest teavitab tellija RITi kirjalikult. 2.4 RIT edastab pärast peakasutaja volituse saamist nimetatud isiku e-postile kutse iseteeninduse kasutamiseks. 3. TEENUSTE OSUTAMISE PÕHITINGIMUSED 3.1 Tellijal on õigus kasutada teenust vastavalt oma soovidele ja vajadustele, lähtudes lepingus, eeskirjas ja teenustingimustes toodust. 3.2 RIT’l on õigus peatada või piirata teenuse osutamine tellijale, kui 3.2.1 Tellija teenust kasutades rikub kolmandate isikute õigusi. Vaidluse korral rikkumise olemasolu kohta on RIT’l õigus peatada teenuse osutamine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni tellija ja kolmanda isiku vahel. 3.2.2 RIT’st mittesõltuvate asjaolude tõttu (nt rünne tellija vastu) võivad oluliselt olla häiritud RITi teiste tellijate teenused ning kui vastavat mõju ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada tellijaid vähem koormavate meetmetega. 3.3 Tellija kohustub kasutama teenuste kataloogist saadaolevaid teenuseid vastavuses tellitud teenuse tehniliste parameetritega ning vajadusel tellima teenuseid ja/või teenuse kasutusressurssi iseteenindusest juurde. 3.4 Kui tellija ja RIT ei ole kirjalikult lepingu lisas kokku leppinud teisiti, kohustub tellija teenust või selle raames pakutavaid kasutusvõimalusi ja -õigusi (sh litsentse) mitte edasi müüma või mistahes viisil edasi andma või kolmandatele isikutele kasutust võimaldama (sh ka osaliselt). 3.5 Teenuse raames tarkvara kasutamisel kohustub tellija tagama, et tarkvara kasutatakse õiguspäraselt ja kooskõlas kehtestatud tingimustega. Tellija võimaldab RIT’le, tarkvara tootjale või nende poolt määratud kolmandatele isikutele vajaliku juurdepääsu ja info andmise tarkvara õiguspärase kasutuse kontrollimiseks. Nimetatud kontrolli teostatakse selliselt, et teenuse ja/või tarkvara tavapärane kasutus ei oleks asjatult häiritud. Tarkvara õigusvastase kasutuse näol on tegemist olulise lepingu rikkumisega. 3.6 Mis tahes põhjusel lepingu lõppemisel või üles ütlemisel toimub tellija andmete ülekandmine RIT’le mittekuuluvatele infotehnoloogilistele seadmetele üksnes tellija poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja tähtaegselt esitatud tellimuse alusel ja tellija kulul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Nimetatud tellimus tuleb RIT’le esitada enne lepingu lõppemist või kui see pole võimalik, siis hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul lepingu lõppemisest ([email protected] või iseteeninduses). 3.7 Riigipilve teenuse kasutamine eeldab pooltelt omavahelise võrguühenduse olemasolu, mis vaikimisi on lahendatud üle avaliku andmesidevõrgu. 3.8 Iseteeninduse kasutamiseks on vajalik tootja poolse toega kaasaegse tarkvaraversiooniga veebilehitseja. 3.9 Riigipilves hoiustatavatele tellija andmetele teenusepakkuja poolt andmevarundust ei tehta, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. 3.10 Riigipilves tellija poolt hoiustatavate süsteemide ja selle halduse alla jäävate süsteemi osade turvameetmete rakendamise eest vastutab ainuisikuliselt ja igas olukorras tellija. 3.11 Tellijale pakutavatele teenustele, millede loetelu on Riigipilve iseteeninduskeskkonnas teenuste kataloogis, rakenduvad eraldi teenustingimused. 3.12 Teenusepakkuja võib teenuste kataloogis toodud teenuseid ajas edasi arendada. Täpsem info teenuste kataloogis pakutavast ja nendega seotud muudatustest avaldatakse Riigipilve kodulehel. 3.13 Riigipilve teenuste kataloogis avaldatud teenuste tellimine ja Riigipilve ressursside haldus toimub Riigipilve iseteeninduses. 3.14 Masinliidestused Riigipilve REST API liidesega on lubatud. 3.15 Riigipilve riistvara on majutatud ISKE H turbeastme nõuetele vastavates andmekeskustes. 3.16 Riigipilve enda infrastruktuuri ja platvormi teenusega seotud riist- ja tarkvara on paigaldatud ja hallatud vastavalt ISKE H turbeastme nõuetele. 3.17 RIT rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid Riigipilve teenusega seotud taristule ja teenustele ning nende haldamisele. 3.18 Riigipilve teenuse kasutamisel vastutab tellija enda poolt avalikku võrku jagatud teenuste (sh andmed) turvalisuse tagamise eest. Selleks rakendab tellija asjakohaseid organisatsioonilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Muu hulgas võib see hõlmata alljärgnevaid toiminguid: 3.18.1. igapäevane haldamine, sh korrapärane operatsioonisüsteemi ja rakenduste turvapaikamine; 3.18.2. korrapärane varundamise ja taaste; 3.18.3. kõrgkäideldavuse realiseerimine; 3.18.4. ärirakenduste monitooring. 3.19 Pooled kohustuvad hoiduma igasugusest tegevusest, mis segab (või võib segada) või takistab (või võib takistada) või rikub (või võib rikkuda) teise osapoole süsteemi, taristu või sidevõrgu turvalisust. Sealhulgas peavad pooled hoidma oma taristus jooksvat tarkvara, millel on tootja poolne tugi. 3.20 Riigipilve teenuste kataloogis pakutavate teenuste käideldavusnäitajad on esitatud teenustingimustes. 3.21 Riigipilve välisvõrgu käideldavus on sõltuvuses välisvõrgu teenusepakkujatest. Vaikimisi on välisvõrgu ühendus riigiasutuste andmesidevõrgu (riigivõrk) kaudu. Vajaduse korral on võimalik kokku leppida välisvõrgu ühenduse erilahenduses. 4. JUURDEPÄÄS TEENUSE KASUTAMISEKS 4.1 Tellijal ei ole iseseisvalt füüsilist juurdepääsu Riigipilve majutuskeskkonnale. 4.2 Tellijal on võimalus juurde tellida eraldi IP ühenduse põhine privaatligipääs Riigipilve ja oma ressursside vahel, kaasaarvatud privaatse või avaliku võrguteenuse pakkuja ressurssi kaasates. 4.3 Lepingu sõlmimisel edastab tellija RIT’le oma võrgulüüside IP aadressid ja/või nende vahemikud (võrgumaskid), mille kaudu hakatakse iseteenindust kasutama. 4.4 Teenuste kataloogist teenuste tellimine ja haldamine toimub iseteeninduse või Riigipilve REST API liidese kaudu üle avaliku võrgu, kuid sealjuures on liideste ligipääs piiratud eelnevalt registreeritud tellija võrgulüüside IP aadresside ja/või nende vahemikega. 4.5 Iseteeninduse kasutamiseks tuvastatakse kasutajaid isikukoodi põhiselt ID-kaardi või Mobiil-ID abil. 4.6 Riigipilve REST API liides tuvastab kasutajaid identsustõendi (token) abil, mis on genereeritud kasutaja poolt iseteeninduses. 4.7 Tellija peakasutaja saab iseteenindusele juurdepääsu RIT’lt vastavalt punktile 2.4. Tellija peakasutaja haldab enda asutuse kasutajate iseteeninduse ligipääse. 4.8 Lepingu lõppemisel lõppevad kasutajate volitused tellija konto juures. 4.9 RIT sulgeb kasutaja(te) iseteeninduse kasutajaõigused ja kustutab tellija andmed 1 (ühe) kalendrikuu möödumisel pärast viimase kehtinud lepingu lõppemist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 4.10 Tellija ja kasutajate suhtlus RIT’ga toimub üldjuhul iseteeninduse vahendusel. Erandjuhtudel, näiteks välisvõrgu teenuse katkemisel, kui iseteenindus ei ole kättesaadav, toimub teenuse kohta informatsiooni jagamine peakasutajale kasutajatoe poolt. Teistele kasutajatele väljastatakse informatsiooni teenuse toimepidevuse kohta minimaalselt (nt teenuse taastumine). 5. PEAKASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1 Peakasutajal on õigus kasutada iseteenindust, tellida ja hallata selle kaudu teenuste kataloogis saadaolevaid teenuseid ning tellija kontot (ehk pääseda ligi organisatsiooni töölauale). 5.2 Peakasutajal on õigus tellija konto juurde kutsuda/akrediteerida kasutajaid ja määrata neile kasutajarollid ning töölaudade ligipääsud – peakasutaja roll tellija konto (ehk organisatsiooni töölaua) juures ja projektihalduri / administraatori rollid organisatsiooniga seotud projektide töölaudade juures. 5.3 Peakasutajal on õigus volitada kasutajaid haldama tellitud teenuseid ja nende ressursse, jäädes vastutavaks kasutaja tegevuse eest. 5.4 Peakasutajal on õigus volitada projektihaldureid kindlaksmääratud projekti(de) juures tellima ja haldama teenuste kataloogist saadaolevaid teenuseid ning koostama projektimeeskonda eelnevalt peakasutaja poolt tellija konto juures akrediteeritud kasutajatest. 5.5 Kasutajad kohustuvad mitte vahendama või võimaldama tellija projektidega mitteseotud kolmandatele isikutele juurdepääsu iseteenindusele. 6. MITTEVASTAVUSTE KÕRVALDAMINE JA PLANEERITUD TÖÖD 6.1 Riigipilve kasutajatugi võtab vastu kasutajate pöördumisi ööpäevaringselt esmalt iseteeninduse vahendusel ja/või Riigipilve kodulehel näidatud kontaktide kaudu. 6.2 RIT teeb omalt poolt mõistlikult vajaliku teenuse töökindluse tagamiseks, kuid teenuse olemusest tulenevalt ei saa mittevastavusi täielikult välistada. RIT ei vastuta punktis 9.5 nimetatud mittevastavuste eest, mis tulenevad kolmandate isikute tegevusest/tegevusetusest. 6.3 Tellija teavitab viivitamatult iseteeninduse vahendusel teenuse kasutamisel tekkinud mittevastavustest. Juhul, kui iseteenindus ei toimi, võtab tellija/kasutaja ühendust kasutajatoega e-post: [email protected] või telefoniga 699 1144 ja teatab oma nime, ettevõtte nime, projekti nime ning edastab probleemi kirjelduse. 6.4 RIT teavitab tellija teenuse kasutamisel asetleidvatest mittevastavustest (üldjuhul peakasutaja kaudu), saates vastavasisulise teate tellija poolt soovitud kanali kaudu. 6.5 Telefoni teel antakse teenuse toimimise kohta detailset infot ainult tellija lepingulisele esindajale või peakasutajale, kes tuvastatakse isikukoodi alusel. Väljastatav info on piiratud vastava tellija esindaja volitustega. Mittevastavuse lõppemisest teavitatakse e-postiga kasutajat, kes on mittevastavuse teate esitanud. 6.6 Teenuse mittevastavuse kestuse arvestamine algab selle teatamisest tellija poolt. 6.7 RIT kõrvaldab teenuste mittevastavused mõistliku tähtaja jooksul vastavalt tellija poolt tellitud teenuse teenustingimustes sätestatule. 6.8 RIT’le kuuluvate seadmete ja teenuste hooldamisega seotud mittevastavuste kõrvaldamisega seotud kulud kannab RIT. 6.9 Teenuse mittevastavuseks ei loeta tellija enda tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud asjaolu, samuti tellija poolt lepingust tulenevate kohustuste või eeltingimuste mittenõuetekohast täitmist. 6.10 Plaanilistest töödest teavitab RIT tellijat iseteeninduse vahendusel ja/või peakasutaja e-posti vahendusel 3 (kolm) tööpäeva ette. 6.11 RIT’l on õigus teostada Riigipilve teenuse planeeritud töid viisil, mis häirib minimaalselt teenuse kasutamist. Planeeritud töödest teavitavad pooled lepingus märgitud kontaktisikule. Kirjalikus teavituses peab sisalduma info plaanilise töö aja, iseloomu, võimaliku kestuse ja RITi spetsialisti kaasamise vajaduse kohta. 6.12 Planeeritud töödest tingituna võib planeeritud tööde teostamise ajal teenuse toimimises esineda häireid, mida ei loeta teenuse mittevastavuseks. 7. ARVELDAMINE 7.1 Tellija tasub teenuse eest lepingu alusel vastavalt teenustingimustele ja eeskirjale. Teenuse eest tasumisele kuuluv summa sõltub arveldusperioodil kasutatud teenuste ja nende parameetrite mahust. 7.2 Arvestus toimub vastavalt teenustingimustele kas päeva või kalendrikuu põhiselt. 7.3 Päevapõhise maksumusega teenustel on päevase kasutustasu kujunemise aluseks antud päeva jooksul valitud kõrgeim hind. Päevapõhised kasutustasud summeeritakse kuuarveks kokku. 7.4 Arve koostamise aluseks olev informatsioon on kättesaadav tellija peakasutajale iseteeninduses. 7.5 Häired teenuse kasutamisel ei vabasta tellijat kohustusest teenuse eest tasuda, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 7.6 Kui tellija poolt lepingu alusel kasutatavate litsentside litsentsiandja muudab RIT’st sõltumatult litsentsitasusid, teavitab RIT vastavast muudatusest esimesel võimalusel tellijat. Litsentsiandja poolsest litsentsitasude muutmisest tulenevalt on RIT’l õigus vastavalt muuta ka tellija poolt RIT’le tasumisele kuuluvat summat litsentside kasutamise eest. Poole nõudel vormistatakse vastav muudatus kirjalikult. 8. KONFIDENTSIAALSUS 8.1 Lepingu täitmise käigus poolele teise poole kohta teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele/edastamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjalikus vormis nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui avaldamise/edastamise kohustus tuleneb õigusaktist. 8.2 Konfidentsiaalseks loetakse kogu sellist informatsiooni, mis pooltele ei ole teatavaks saanud ilma lepingut sõlmimata ja/või täitmata, mis ei ole avalik ning mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on poolel põhjendatud ja äratuntav huvi. Muuhulgas on selliseks informatsiooniks teise poole poolt kasutatavad töömeetodid, oskusteave ning lepingu täitmiseks kasutatud tehnilised lahendused, protsessid, süsteemid ja muu taoline, millised neid kasutav pool on ise välja töötanud või mis on tema tellimusel välja töötatud. 8.3 Kumbki pool on viivitamatult kohustatud teist poolt informeerima kõikidest konfidentsiaalsusnõuete rikkumise juhtudest. 8.4 Kui poole tahte vastaselt saab konfidentsiaalne info teatavaks kolmandale isikule, kohustub vastav pool viivitamatult võtma kasutusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ja edasise kahju ärahoidmiseks ning teavitama sellest teist poolt (sh rikkumisega seotud asjaoludest) ja edasiste rikkumiste ärahoidmiseks kasutusele võetud meetmetest. 8.5 Konfidentsiaalsuse nõue kehtib kogu lepingu kehtivusaja jooksul ning kehtib tähtajatuna ka peale lepingu lõppemist, kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud teistsuguses tähtajas. 8.6 Pooltel on õigus kasutada lepingu täitmise käigus omandatud oskusteavet ja kogemust. 8.7 RIT võib lepingu sõlmimise fakti kasutada referentsi eesmärgil. Lepingu objekti täpsemat kirjeldust võib avaldada ainult tellija eelneval kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9. VASTUTUS 9.1. Tellija vastutab lepingutest tulenevate kohustuste rikkumisega RIT’le tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mille on põhjustanud tellija asemel teenust kasutanud kasutaja või kolmas isik. Juhul, kui tellija õigusvastase tegevuse tulemusena (sh kolmanda isiku ees võetud kohustuse mittetäitmisel) pööratakse kolmanda isiku nõuded RIT vastu, hüvitab tellija RIT’le ka sellega seoses tekkinud kahju. 9.2. RIT’i poolse lepingu rikkumise, sh teenuse mittevastavuse korral, on tellijal õigus nõuda talle vastava rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist, kuid mitte rohkem kui summas, mis vastab rikkumisega seotud konkreetse teenuse ühe kuu kuutasule. Nimetatud piirangut ei kohaldata tahtlikult või raske hooletuse tulemusena tekitatud kahju hüvitamisele. RIT ei ole vastutav muude tellijal tekkida võivate kahjude eest ega ole muuhulgas kohustatud hüvitama saamata jäänud tulu, katkenud äritegevusega seotud kulu või kasumi vähenemist, äriühingu osa või aktsia või ettevõtte väärtuse vähenemist või muid sarnaseid kahjusid. 9.3. Poolt peab esitama kahju hüvitamise nõude teisele poolele hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates hetkest, kui ta nõude esitamise aluseks olevast asjaolust teada sai või pidi teada saama. Selle tähtaja järgimata jätmisel kaotab poolt õiguse vastavasisulise nõude esitamiseks. 9.4. RIT ei vastuta lepingu ja/või teenustingimuste rikkumise eest, kui tellijast tulenevatel põhjustel ei saa tellija kasutada sellist teenust mis on vastava teenuse kasutamise eelduseks. Kui tellija on teenuse kasutamise eelduseks oleva teenuse või tehnilise võimaluse kasutamiseks iseseisvalt kolmanda isikuga sõlminud lepingu, ei vastuta RIT tellija ees teenuse mittevastavuse eest ja seda ka juhul, kui antud teenust või tehnilist lahendust ei saa kasutada kolmandast isikust tulenevatel põhjustel. 9.5. RIT ei vastuta muuhulgas: 9.5.1. katkestuste (sh elektrikatkestuse), rikete (sh sideliinide rikete), häirete, müra või informatsiooni edastamisviivituste eest asjaoludel, mis ei sõltu RIT’st või mille vältimiseks rakendas RIT mõistlikult võimalikke meetmeid; 9.5.2. tellija informatsiooni, andmete, andmekandjate või andmebaaside hävimise, kahjustumise, muutmise, vääresituse, kadumise eest põhjustel, mis leiavad aset tellija tegevuse või tegevusetuse tulemusena (sh tellija poolt organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmete rakendamata jätmisega) või asjaoludel, mis ei sõltu RIT’st või mille vältimiseks rakendas RIT mõistlikult võimalikke meetmeid; 9.5.3. volitamata isikute ligipääsu eest tellija infomatsioonile või andmetele või nende muutmise eest selleks volitamata isikute poolt viisil või asjaoludel, mis ei sõltu RIT’st, või mille vältimiseks rakendas RIT mõistlikult võimalikke meetmeid; 9.5.4. RIT’le kuuluvates seadmetes/süsteemides hoitava ning teenuse kasutamisel avalikustatava või edastatava tellijale kuuluva või tellija poolt hallatava informatsiooni või andmete sisu, usaldusväärsuse, tõesuse või kvaliteedi eest. 10. KÜPSISTE KASUTAMINE ISETEENINDUSKESKKONNAS 10.1. Riigipilve iseteeninduses on kasutusel küpsiste tehnoloogia. Küpsised (cookies) on väikesed tekstifailid, mis iseteeninduse serveri kaudu laetakse kasutaja arvutisse. Selle tulemusena saab veebilehitseja edastada küpsise info igal iseteeninduse kasutuskorral iseteenindusele tagasi, eesmärgiga võimaldada sama kasutaja äratundmine ilma teda identifitseerimata (anonüümselt) ning pakkuda kasutajale personaalset ja mugavamat iseteeninduse kasutuskogemust. 11. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE 11.1. Mõlemad pooled tagavad oma tegevuses vastavuse kohalduvatele andmekaitse nõuetele ja poolte vahel sõlmitud lepingule. 11.2. Teenuse osutamise raames ei pruugi RIT olla teadlik, et teenuse osutamisega kaasnevalt toimub tellija nimel isikuandmete töötlemine, mille osas on RIT käsitletav andmete volitatud töötlejana. Sellest tulenevalt on tellijal kohustus RITi sellest teavitada, edastades vastavasisulise informatsiooni aadressile [email protected]. 11.3. Juhul, kui RIT on volitatud töötleja rollis, sõlmivad pooled eraldi andmetöötluslepingu, mis sätestab RIT ja tellija vahelised õigused ja kohustused isikuandmete kaitse ja turvalisuse tagamiseks olukorras, kus RIT poolt tellijale teenuste osutamisel on RIT volitatud töötleja ja tellija vastutava töötleja rollis. 12. EESKIRJA JA TEENUSTINGIMUSTE JÕUSTUMINE JA MUUTMINE 12.1. Käesolev Riigipilve eeskiri jõustub tagasiulatuvalt 02.03.2022. 12.2. Eeskirja ja teenustingimusi on RITil õigus igal ajal ühepoolselt muuta tulenevalt õigusaktidest või tavadest, riikliku institutsiooni otsusest, ettekirjutusest või jõustunud kohtuotsusest, teatud valdkonna või teenuste tehnilisest või sisulisest arengust, tellijatele teenuste kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluste loomisest või vajadusest  täpsustada teenuse osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid ning lähtuvalt majanduslikest vajadustest. Samuti võib teenustingimustes hinda muuta kui selle kehtestamise ajaga võrreldes on muutunud nende mis tahes kehtestamise aluseks olnud tingimused või tegutsemise keskkonnaga seotud asjaolud (nt tööjõu- või muud sisendkulud, teenuse ulatus, parameetrid või sisu, üldine turusituatsioon jne) või vastava tasumäära kehtestamise ajast on möödunud rohkem kui 2 (kaks) aastat või ilmnevad muud olulised asjaolud, mille esinemise tõttu on hinnamuudatus vajalik ja põhjendatud. 12.3. RIT teatab tellijale e-kirjaga või läbi iseteeninduskeskkonna vähemalt 1 (kuu) kuu ette Eeskirja ja teenustingimuste muutmisest, mis muudavad otseselt olemasolevate tellijate teenuse lepingu tingimusi. Muudetud eeskiri ja teenustingimused avalikustab RIT Riigipilve kodulehel. 13. RAKENDUSSÄTTED 13.1 Kui leping on sõlmitud enne 02.03.2022, rakendub tellijale uus eeskiri 1 kuu möödumisel tellija teavitamisest RIT poolt ja eeskirja Riigipilve kodulehel avaldamisest.  KINNITATUD direktori 09.12.2024 käskkirjaga nr 35 Lisa 1 Infrastruktuuri kui teenuse (IaaS) teenustingimused Käesolevad teenustingimused reguleerivad Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) ja tellija suhteid seoses teenuse kasutamisega ning kehtestavad sellekohaste õiguste teostamise ja kohustuste täitmise tingimused. Teenustingimusi rakendatakse alates tellija poolt Riigipilve iseteeninduses teenuse tellimisest. 1. Mõisted 1.1. RIT – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. 1.2. Teenusepakkuja – RIT, kelle ressursse ja teadmisi vastavalt teenustingimustes toodule kasutatakse. 1.3. Teenus – pilvelttaristu (IaaS) teenus. 1.4. Riigipilve kasutajatugi – RITi ööpäev läbi töötav seirekeskus, mille kaudu registreeritakse probleemid ja suunatakse vastava valdkonna spetsialistidele (e-post [email protected], tel 699 1140). 1.5. Riigipilve kliendihaldus – RITi Riigipilve tööajal töötav üksus, mille kaudu juhendatakse kasutajaid, lahendatakse probleeme ning vajadusel suunatakse edasi vastava valdkonna spetsialistidele (e-post [email protected], tel 699 1140). 1.6. Lepe – RITi ja tellija vahel sõlmitud koostöökokkulepe. 1.7. Tellija – RITi lepinguline partner, kes tellib või kasutab Riigipilve teenust. 1.8. Tööpäev – kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha pühade ja tähtpäevade seaduse tähenduses. 1.9. Tööaeg – tööpäev kell 09.00–17.00. 1.10. Tööväline aeg – aeg, mis ei ole tööaeg. 1.11. Teenuse rike (intsident) – olukord, kus tellijal ei ole võimalik teenust vastavalt lepingus kokkulepitule kasutada, sh nt teenuse, IT-süsteemi, -vahendi või -rakenduse töö planeerimata seiskumine või häire. Teenuse rikke vormideks on teenuse seisak ja teenuse häire. 1.12. Teenuse seisak – olukord, kus lepingus kirjeldatud teenuse, IT-süsteemi, -vahendi või -rakenduse töö ei saa jätkuda (on seiskunud). 1.13. Teenuse häire – olukord, kus lepingus kirjeldatud teenuse, IT-süsteemi, -vahendi või -rakenduse töö on piiratud (on häiritud). 1.14. Teenuse rikke mõju ulatuse määrang: 1.14.1. puudub – mõju teenusele puudub; 1.14.2. madal – teenus on häiritud ühel kasutajal või on teenuse raames kasutatava komponendi töö häiritud, kuid teenus on kasutatav; 1.14.3. keskmine – teenus on seiskunud ühel või on häiritud paljudel kasutajatel või on häiritud mitu teenuses kasutatavat komponenti, kuid teenus on kasutatav; 1.14.4. kõrge – teenus on seiskunud mitmel kasutajal või pole kasutatav. 1.15. Reageerimisaeg – ajavahemik teenuse rikke kohta teate saamisest kuni teenusepakkuja spetsialisti töö alustamiseni intsidendi lahendamiseks. 1.16. Kordategemisaeg – ajavahemik teenuse rikke kohta teate saamisest kuni teenuse, IT-süsteemi, - vahendi või -rakenduse töövõime taastamiseni. 1.17. Muudatus – igasugune lisamine, modifitseerimine või eemaldamine, mis mõjutab olemasolevat ja töötavat teenust, funktsiooni või IT-vahendit või selle konfiguratsiooni. 1.18. Tellimus – tellija teenusabi, standardse muudatuse või ligipääsu soov. 1.19. Infopäring – tellija soov saada või anda mistahes teenusega seotud infot. 1.20. Riigipilve iseteenindus – veebiaadressil https://minu.riigipilv.ee asuv veebipõhine keskkond, kus tellijal on võimalik jälgida teenusega seonduvate pöördumiste hetkestaatuseid ja lahenduskäike. 1.21. Peakasutaja – tellija esindaja, kes omab juurdepääsu iseteenindusele, õigust tellida teenuste kataloogist ressursse, määrata ja hallata kasutajatest koosnevat projektimeeskonda ning projekti seadeid. 1.22. VPC (ingl Virtual Private Cloud) – riistvara teenuse kogum (virtuaalsed protsessorid, mälu ja salvestusmaht), mis on teistest ressurssidest loogiliselt eraldatud ja kliendile kasutatav. 1.23. IOPS (ingl Input/Output Operations Per Second) – kirjutamise/lugemise operatsioonide arv sekundis. 1.24. Riigipilv 1.x – Riigipilve keskkonnad, mis on kasutusel seni, kuni tellijate rakendused on migreeritud Riigipilve uutele keskkondadele. 2. Teenuse kirjeldus 2.1. Teenus on virtualiseeritud ressursside kogum, mis on tellijale inimkasutuseks kasutatav iseteenindusportaali vahendusel või masinliidestuseks API vahendusel. 2.2. Teenus on realiseeritud OpenStack pilveplatvormi kasutades. Tellijad saavad: 2.2.1. käivitada teenusepakkuja ettevalmistatud erineva konfiguratsiooniga virtuaalmasinaid; 2.2.2. hallata andmesalvestusmahtu (virtuaalsed kettad); 2.2.3. hallata virtuaalketaste tõmmiseid (snapshotid); 2.2.4. hallata avalikke IP-aadresse; 2.2.5. hallata privaatvõrke; 2.2.6. hallata virtuaalmasinate võrgu turvareegleid. 2.3. Teenus asub kolmes füüsilises asukohas Eesti Vabariigis ja ühes füüsilises asukohas väljaspool Eestit. 2.4. RIT rakendab E-ITSi nõudeid infoturbe halduse süsteemile. 2.5. Teenus on realiseeritud füüsiliselt jagatud ressurssidel, kus arvutuskoormus jaotatakse erinevatele füüsilistele seadmetele. Riigipilv ei paku garanteeritud jõudlust, kõikidele tellijatele soovitakse tagada parim võimalik jõudlus. 2.6. Teenuse salvestusressursina on võimalik kasutada kettamassiivi, kus on saadaval nii HDD (Standard Tier) kui ka SSD (SSD Tier) kettapinnad. 2.6.1. Virtuaalse NVMe ketta maksimaalne operatsioonide arv on piiratud 25 000 IOPS-iga. 2.6.2. Riigipilv 1.x on virtuaalse HDD ketta maksimaalne operatsioonide arv piiratud 500 IOPS- iga. 2.6.3. Riigipilv 1.x on virtuaalse SSD ketta maksimaalne operatsioonide arv piiratud 4000 IOPS- iga. 2.7. Teenuses provisioneeritud virtuaalmasinatel on hüperviisori tasemel vaikimisi aktiveeritud guest-agent kontrollkanal, mis aitab integreeritud pilvevarundusteenusel tagada andmete terviklikkuse varukoopiate tegemisel. 2.7.1. Teenuse virtuaalmasinate operatsioonisüsteemi paigalduspakettidel võib guest-agent tarkvara olla eelnevalt paigaldatud ja aktiveeritud sõltuvalt valitud operatsioonisüsteemist. 2.8. Teenuse käideldavus on 99,9% ühe asukoha põhiselt. Võrguseadmete dubleerimine võib olla teostatud asukohavaheliselt. Riigipilve iseteeninduse käideldavus on 99,6%. 2.9. Administraatoril on provisioneeritud ressurssidele õigus paigaldada tarkvara. Kui tarkvara on kaetud tasulise litsentsiga (nt Microsoft Windows Server), kohustub tellija tasuma paigaldatud tarkvara litsentsitasud. Märge litsentsi tasulisuse kohta on iseteeninduses teenuste kataloogis nähtav enne paigaldamist. 2.10. Teenuse raames loodud ressursid ei ole vaikimisi varundatud ega dubleeritud. Tellija kohustus ja vastutus on oma infosüsteemide ning andmete varundamine ja kõrgkäideldavuse tagamine. Nende eesmärkide täitmiseks on võimalik Riigipilvest ressursse mitmes asukohas osta ja erinevate lisateenuste abil varundada. 2.11. Teenus on teenusepakkuja poolt seiratud ööpäev läbi. Seire ei hõlma tellija rakendusi ja ressurssidel majutatud süsteeme, nende seire on tellija vastutus. 3. Teenuse korraldus 3.1. Riigipilve teenuste kataloogist ressursside tellimise eeltingimuseks on tellija ja RITi vahel koostöökokkuleppe sõlmimine ja tellija poolt peakasutaja(te) volitamine, esindamaks tellija huve Riigipilve teenuste kasutamisega seotud küsimustes. 3.2. Tellija saab teenust kasutada vastavalt oma soovidele ja vajadustele, lähtudes Riigipilve eeskirjas ja käesolevates tingimustes toodust. 3.3. Tellija peakasutaja tellib ressursside paketi (VPC) Riigipilve iseteenindusest. Tellitud ressursside piires on tellijal võimalik tarbida punktis 2.2. kirjeldatud funktsionaalsust. 3.4. Tellija peakasutaja poolt Riigipilve iseteeninduse konto alla määratud projektijuhid või administraatorid paigaldavad VPC piires ressurssidele vajalikud tarkvaralised süsteemid ja andmed. Kui kasutatakse litsentsiga kaetud tarkvara (nt Microsofti tooted), lisatakse need teenused arveldusse koos litsentsi maksumusega. Riigipilve teenuste kataloogis mitteolevate tasuliste litsentside kasutamise õiguslikkuse eest vastutab tellija. 2/4 4. Teenuse osutamise tingimused 4.1. Teenuse teenustaseme kirjeldus (SLA): Kriitilisuse aste Kriitilisuse aste seletus Maksimaalne Maksimaalne reageerimisaeg lahendamise aeg Puudub Teenus toimib plaanipäraselt Kuni 8 tundi tööajal Puudub Madal Teenus ei ole otseselt häiritud Kuni 4 tundi tööajal Kuni 8 tundi tööajal Keskmine Teenus on osaliselt häiritud Kuni 2 tundi ööpäev läbi Kuni 8 tundi ööpäev läbi Kõrge Teenus on seiskunud või pole Kuni 2 tundi ööpäev läbi Kuni 4 tundi ööpäev kasutatav läbi 4.2. Asjaoludel, mil pole võimalik või otstarbekas ajakohalistest kohustustest kinni pidada (nt esialgne diagnoos osutub valeks), kooskõlastavad pooled kontaktisikute kaudu edaspidise tegevuse ja aja teenuse rikke kõrvaldamiseks. 4.3. Teenuse häireks ega seisakuks ei loeta ning ülaltoodud reageerimise ja taastamise ajad ei kehti, kui teenuse rike on tingitud tellija tegevusest või tegevusetusest, plaanilistest töödest või force majeure’ist. 4.4. Pooled kohustuvad hoiduma igasugusest tegevusest, mis segab (või võib segada), takistab (või võib takistada) või rikub (või võib rikkuda) teise osapoole süsteemi, taristu või sidevõrgu turvalisust. Lisaks peavad pooled oma taristus jooksvat tarkvara hoidma kaasaegse ja turvalisena. 4.5. Riigipilve välisvõrgu käideldavus on sõltuvuses välisvõrgu teenusepakkujatest. Vaikimisi on välisvõrgu ühendus riigiasutuste andmesidevõrgu (riigivõrk) kaudu. Vajaduse korral on võimalik välisvõrgu ühenduse erilahenduses kokku leppida. 5. Andmete säilivus ja turvalisus 5.1. Riigipilve teenuse kasutamisel vastutab tellija enda poolt avalikku võrku jagatud teenuste (sh andmed) turvalisuse tagamise eest. Selleks rakendab tellija asjakohaseid organisatsioonilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Muu hulgas võib see hõlmata alljärgnevaid toiminguid: 5.1.1. igapäevane haldamine, sh korrapärane operatsioonisüsteemi ja rakenduste turvapaikamine; 5.1.2. korrapärane varundamise ja taaste; 5.1.3. kõrgkäideldavuse realiseerimine; 5.1.4. monitooring. 5.2. Teenusepakkuja ei tee andmevarundust Riigipilves hoiustatavatele tellija andmetele. 5.3. Tellijal on võimalus andmevarundus Riigipilve iseteenindusest eraldi teenusena tellida. 5.4. Riigipilves tellija hoiustatavate süsteemide ja selle halduse alla jäävate süsteemi osade turvameetmete rakendamise eest vastutab ainuisikuliselt ja igas olukorras tellija. 6. Hooldustööd 6.1. RIT teavitab tellijaid plaanilistest töödest Riigipilve iseteenindusest ja/või tellija peakasutaja e-posti vahendusel kolm (3) tööpäeva ette. 6.2. RIT teostab teenuse hooldustöid viisil, mis häirib teenuse kasutamist minimaalselt. 6.3. Hooldustööde teostamise ajal võib teenuse toimimises esineda häireid, mida ei loeta teenuse mittevastavuseks (tegu on korralise hooldusega). 7. Teated 7.1. Tellija edastab teenusega seotud pöördumised (tellimused, infopäringud, intsidendid) Riigipilve iseteenindusest. 7.2. Tellija teavitab teenuse kasutamisel tekkinud probleemidest viivitamatult Riigipilve iseteenindusest vastavalt Riigipilve eeskirjale. 7.3. Juhul kui Riigipilve iseteenindus ei toimi, kontakteerub tellija Riigipilve kasutajatoega (24/7) e-posti teel [email protected] või telefonil 699 1140 ja teatab oma nime, ettevõtte nime, projekti nimetuse, probleemi kirjelduse ning muud olulised asjaolud. 7.4. Tellija kontaktisik peab pärast veast teatamist olema Riigipilve kasutajatoe nõudmisel kättesaadav. 8. Teenustasu 3/4 8.1. Teenuse maksumus, millele lisandub Eesti Vabariigis kehtiv käibemaks: Teenuse 30 päeva Teenuse maksumus päevas Teenus Ühik maksumus käibemaksuta (EUR) käibemaksuta (EUR) vCPU Tk 0,10 3,00 RAM GB 0,10 3,00 NVMe storage GB 0,0057 0,17 SSD storage Riigipilv 1.x GB 0,0080 0,24 HDD storage Riigipilv 1.x GB 0,0033 0,10 8.2. IaaS ressursse võetakse kasutusele ja hinnastatakse pakettressurssidena (VPC). VPC provisioneerimisega kohustub tellija tasuma ressursside kasutamise tasu. Kui kasutatakse litsentsiga kaetud tarkvara (nt Microsofti tooted), siis lisatakse litsentsid arveldusse. 8.3. Provisioneerimine on rahaline otsus, mida on võimalik teha tellija peakasutajal. 8.4. VPC suurust on Riigipilve iseteeninduses võimalik muuta piiramatu arv kordi päevas. Tasuarvestamine on päevapõhine ja arvele läheb päevas kasutatud suurim pakett. 8.5. Riigipilve IaaS ressursside reaalsest kasutusmahust ja -kulust ning prognoositavast kuu summaarsest kulust on tellijal võimalik ülevaade saada Riigipilve iseteeninduses. 8.6. Teenuse eest esitatakse arve teenuse kasutamisele järgneva kalendrikuu alguses. 9. Teenuse lõpetamine ja täiendavad tingimused 9.1. Riigipilve IaaS teenuse lõpetamiseks tuleb tellijal Riigipilve iseteeninduses eemaldada kasutusele võetud ressursipakett (VPC) või anda soovist Riigipilve iseteenindusest RITile teada. Ei piisa andmete ja süsteemide kustutamisest. 9.2. Tellija ja RIT juhinduvad lisaks teenustingimustele Riigipilve eeskirjast ja koostöökokkuleppest. 4/4  Lisa 1 RIIGIPILVE TEENUSTE KATEGOORIATE KIRJELDUS Riigipilv on täitja poolt hallatav pilvekeskkond, mis võimaldab pakkuda avalikule sektorile keskseid pilvelahendusi ja nendega seotud teenuseid. Tellija ja täitja vahelisi suhteid Riigipilve teenuste kasutamisel reguleerib Riigipilve eeskiri. Riigipilve spetsiifilist teenust ja selle kasutamise tingimusi kirjeldavad teenustingimused. Teenustingimused kohalduvad tellijale alates konkreetse teenuse iseteeninduses tellimisega. Riigipilve teenuste teenustaseme lepped (SLAd) ja maksumused on kirjeldatud teenustingimustes. Riigipilve teenuse kategooria Teenuse kirjeldus RIT on MS Azure ja Amazon Web Services (AWS) pilvteenuste edasimüüja. Riigipilve IaaS võimaldab kasutada virtualiseeritud riistvara Avalikud pilved ja arvutusressursse – protsessorid (vCPU), mälu (RAM) ja salvestusmaht infrastruktuur kui teenus IaaS kõvakettal (HDD, SSD) teenusena. IaaS teenuse kasutamine võimaldab tellijal vabaneda oma riistvara ja hüperviisori haldamisest ning keskenduda tarkvaralistele lahendustele alates operatsioonisüsteemist. Platvorm kui teenus on pilve ressursi tarbimise mudel, kus tellija kasutab pilvepakkuja poolt ehitatud platvormi teenuseid rakenduse või infosüsteemi ehitamiseks ja juhtimiseks ning ei pea neid teenuseid ise Platvorm kui teenus (PaaS) looma IaaS kihi peale. PaaS teenuste töötamise eest vastutab pilveteenuse pakkuja, tellija peab jälgima, et tema rakendus või infosüsteem kasutab neid õigel viisil. Tarkvara kui teenus (SaaS) mudel on oma olemuselt tellijate jaoks kõige mugavam ja enam pakkuvam teenusmudel, sest sisaldab lisaks Tarkvara kui teenus (SaaS) IaaS-i ja PaaS-i elementidele ka kasutusvalmis rakendustarkvara, mis on saadav kasutajatele üle interneti. Varundusteenused Varundusteenused vastavalt tellija vajadustele. Andmete salvestamise teenused andmete, arhiivide ja varukoopiate Andmesalvestuse teenused hoidmiseks ning säilitamiseks. Võrguühenduste erilahendused ressurssidega ühendusteks tellija Võrguteenused kontorist või saitide vahelisel. Tarkvara litsentseerimisvõimalused teenuste kataloogist. Tellija Tarkvara litsentsid tarkvara litsentseerimine on iga tellija enda vastutada ning pilveteenuse pakkujana RIT ei vastuta tellija litsentside eest. Riigipilvest on võimalik tellida haldusteenust majutatud ressursside operatsioonisüsteemide, rakenduste jms haldamiseks. Haldusteenused Haldusteenused ja nende paketid on erinevad ja võimaldavad tellijal valida vastavalt infosüsteemide eripäradele sobivad parameetrid. Turvalisusteenused aitavad täita infosüsteemide turvanõudeid ja Turvalisusteenused kindlustada infosüsteeme rünnakute jm pahatahtliku tegevuse ennetamisele ja tuvastamisele. Konsultatsiooni, tugi- ja Riigipilvest on võimalik tellida konsultatsiooni, tugi- ja migreerimisteenused migreerimisteenuseid. Pilverakendused on teenused, mida pakutakse erinevate toimingute Pilverakendused korraldamiseks.  Lisa 2 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Isikuandmete töötlemise leping (edaspidi leping) on kohustuslik osa koostöökokkuleppest, mis sõlmitakse Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi volitatud töötleja) ja Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi vastutav töötleja) vahel (koos ka pool või pooled). 1. Kohaldamisala 1.1. Lepingu õigusi ja kohustusi kohaldatakse vastavalt vastutava ja volitatud töötleja kokku lepitud teenustele. 1.2. Arvutitöökohateenusele kohaldatakse järgmisi punkte: 2., 3.1., 3.3.–3.6., 4.–6. 1.3. Serveri alustaristu ehk Riigipilve teenusele kohaldatakse järgmisi punkte: 2., 3.1. ja 3.2., 3.5. ja 3.6., 4.2.–4.4., 4.6.–4.12., 5. ja 6. 1.4. Avalike pilvandmetöötlussüsteemide vahendusteenusele kohaldatakse konkreetse teenuseosutaja andmete töötlemise tingimusi. Volitatud töötleja ei oma õigusi ega kohustusi nimetatud andmete töötlemise tingimustes ega ole selle lepingu pool. 2. Üldsätted 2.1. Lepingu eesmärk on täita andmetöötluse lepingu nõudeid, mis on kehtestatud eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, „Füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ (edaspidi üldmäärus) artikli 28 lõikes 3. 2.2. Pooled on kohustatud järgima kõiki isikuandmete töötlemise alaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. Mõistete defineerimisel lähtutakse üldmääruses sätestatust. 2.3. Kui koostöökokkuleppe esemeks olevate isikuandmete töötlemine toimub väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda, sealhulgas nende edastamine kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, ja andmete töötlemine on vajalik koostöökokkuleppe täitmiseks, lepivad pooled sellises andmetöötluses eelnevalt kokku. Kokkulepet ei ole vaja sõlmida, kui volitatud töötleja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama volitatud töötleja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellise õigusliku aluse olemasolust teavitab volitatud töötleja enne isikuandmete töötlemist vastutavat töötlejat, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 2.4. Pooled on kokku leppinud, et koostöökokkuleppega seotud isikuandmete üksteisele edastamisel kasutatakse eelnevalt kokku lepitud turvalist andmevahetusviisi. 3. Vastutava töötleja õigused ja kohustused 3.1. Vastutav töötleja tagab, et volitatud töötlejale üle antud isikuandmete töötlemiseks on vastutaval töötlejal olemas õiguslikud alused ning töötlemine toimub õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. 3.2. Vastutav töötleja teavitab volitatud töötlejat seaduse alusel asutatud andmekogudest, mis on majutatud volitatud töötleja serveri alustaristu ehk Riigipilve teenusel. 3.3. Kui vastutav töötleja esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pöördumise koostöökokkuleppes kirjeldatud teenuste käigus tekkinud isikuandmete kohta, peab pöördumine olema kooskõlastatud vastutava töötleja andmekaitseametnikuga, kes annab hinnangu, kas pöördumine on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas proportsionaalne, ning kas on vähem riivamaid meetmeid isikute õiguste kaitse tagamiseks mittetöötlemiseks. Kui kirjeldatud nõuded on täidetud, koostatakse pöördumine vastutava töötleja juhiste alusel. Pöördumine tuleb esitada volitatud töötlejale  koos andmekaitseametniku hinnanguga. Kui hinnangut ei ole koos pöördumisega esitatud, küsib volitatud töötleja hinnangu vastutava töötleja andmekaitseametnikult ise. 3.4. Vastutav töötleja annab volitatud töötlejale õiguse seirata koostöökokkuleppes kirjeldatud teenuste ulatuses vastutava töötleja lõppkasutajate käitumismustreid, võrguliiklust ning muid andmeid, mis on koostöökokkuleppe täitmiseks vajalikud. Seiret peetakse selleks, et ennetada ja takistada infoturbeintsidentide toimumist. Vastavad andmed ja andmetega seotud logid salvestatakse isikustatud kujul. Vastutaval töötlejal on õigus saada teavet käesoleva punkti alusel tehtud seire tulemustest. Volitatud töötleja on kohustatud esimesel võimalusel teavitama vastutavat töötlejat võimalikest infoturbeintsidentidest. Volitatud töötleja teavitab vastutava töötleja lõppkasutajat seire tegemise eesmärgist, ulatusest ning kestusest. 3.5. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja koostöökokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.5.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda vastutav töötleja selleks volitanud on; 3.5.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada nõuetekohast täitmist; 3.5.3. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 4. Volitatud töötleja õigused ja kohustused 4.1. Volitatud töötleja teavitab info- või muudest andmetöötlussüsteemidest, mis on seotud koostöökokkuleppe alusel osutatavate teenustega. Volitatud töötleja tagab nimetatud süsteemide loetelu teenusveebis teenused.rit.ee, mille juures avaldatakse ka valminud andmekaitsealased mõjuhinnangud ning pilvandmetöötlussüsteemide riskianalüüsid. 4.2. Volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja poolt üle antud isikuandmeid koostöökokkuleppes nimetatud teenuste osutamiseks või volitatud töötleja põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. Volitatud töötleja võib isikuandmeid töödelda vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud juhiste alusel koostöökokkuleppes nimetatud teenuse piires. 4.3. Volitatud töötleja ei tohi töödelda talle üle antud andmeid muudel eesmärkidel, kui neid algselt koguti, välja arvatud juhul, kui selline õigus tuleneb õigusaktidest. Samuti on volitatud töötlejal õigus isikuandmeid töödelda volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hooldamiseks, arendamiseks ja järjepidavaks ohuolukordade seiramiseks. 4.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist juhiste ja õigusaktide vahel avastatud vastuoludest. 4.5. Volitatud töötleja töötab koostöökokkuleppe alusel välja osutatud teenustega seotud andmete töötlemise tingimused ning avaldab need teenusveebis teenused.rit.ee. Vastutav töötleja teavitab nendest tingimustest isikuid, kes koostöökokkuleppe aluseid teenuseid tarbivad. 4.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma koostöökokkuleppe täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul eesmärgil, kui koostöökokkuleppes sätestatud ülesannete täitmiseks või volitatud töötleja põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima ka pärast koostöökokkuleppe lõppemist. Konfidentsiaalsusnõudega on seotud volitatud 2/4  töötleja töötajad, sealhulgas teised volitatud töötlejad ja muud isikud, kellel on ligipääs koostöökokkuleppe täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele. 4.7. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. Eelkõige peab kasutusele võtma üldmääruse artiklis 32 nõutavad meetmed andmete turvalisuse tagamiseks, sealhulgas: 4.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 4.7.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 4.7.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik teha kindlaks, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi. 4.8. Volitatud töötleja kohustub piirama vastutava töötleja ligipääsu süsteemile küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 3 alusel, kui see on vajalik küberintsidendi mõju ja leviku piiramiseks. See tähendab, et ligipääsu piiramine ei pruugi alati toimuda isikuandmete vastutava töötleja nimel, vaid ka volitatud töötleja nimel küberturvalisuse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. 4.9. Volitatud töötlejal on õigus kasutada teisi volitatud töötlejaid volitatud töötleja poolt pakutavate teenuste tagamiseks, sealhulgas on volitatud töötlejal õigus kasutada oma teenuste tagamiseks teenuseosutajaid, kes töötlevad vastutava töötleja andmeid pilvandmetöötlussüsteemides. Volitatud töötleja ei edasta isikuandmeid kolmandatele isikutele ilma vastutava töötleja eelneva nõusolekuta. 4.10. Volitatud töötleja aitab võimaluse piires vastutava töötleja ettepanekul asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustust vastata andmesubjekti taotlustele. Kui andmesubjekt on edastanud taotluse otse volitatud töötlejale, edastab ta nimetatud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. Volitatud töötleja teeb kättesaadavaks koostöökokkuleppe alusel osutatavate teenuste andmete töötlemise tingimused. 4.11. Volitatud töötleja kohustub koostöökokkuleppe lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik isikuandmed või muud vastutava töötlejaga seotud andmed või kustutama või hävitama isikuandmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, õigusaktidele ning teenuse osutamise tingimustele, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. 4.12. Volitatud töötleja säilitab osutatud teenuste käigus tekkinud isikuandmeid vastavalt teenuse standardile, mille kehtestab volitatud direktor käskkirjaga ning mis avaldatakse teenusveebis teenused.rit.ee või veebilehel riigipilv.ee vastavalt valitud teenusele. 5. Rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest või kahtlustest, et sellised rikkumised on aset leidnud, alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või kui tekib kahtlus, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale esialgsed andmed ning kogu täiendava info esimesel võimalusel. 5.3. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd selleks, et isikuandmetega seotud rikkumine kõrvaldada, ja kaasab vastutava töötleja intsidendi haldamise protsessi. 3/4  Volitatud töötleja peab tegema kõikvõimaliku, et edasist rikkumist ära hoida ning kahju vähendada. 5.4. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, sest suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda, välja arvatud juhul, kui see õigus tuleneb koostöökokkuleppest. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga koostööd volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või toimingutes järelevalveasutusele vastamisel. 6. Vastutus 6.1. Volitatud töötleja ei vastuta kahju eest, mis on talle tekkinud vastutava töötleja süül ilma õigusliku aluseta edastatud andmete töötlemise tõttu. 6.2. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mille ta on vastutavale töötlejale või muudele isikutele isikuandmete töötlemise tagajärjel tekitanud koostöökokkuleppe nõudeid rikkudes, sealhulgas õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatud juhiste nõuete rikkumise eest. 4/4