Põhja Ringkonnaprokuratuur · 5. oktoober 2021
- Viit
- PRP-0/21/7187
- Registreeritud
- 5. oktoober 2021
- Dokumendi liik
- Oportuniteedimäärus
- Funktsioon
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Sari
- PRP-15 Oportuniteedimäärused
- Toimik
- PRP-0/2021
- Vastutaja
- Anastasia Senetskaja (Põhja Ringkonnaprokuratuur, IV osakond (kogukonnakuritegude osakond))
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 04.10.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Anastasia Senetskaja
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 21231701822
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 169
Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxx Xxxx (ik xxxxxxxxxxx)
Vastavalt KrMS § 202 lg-le 7 võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale
kohustused määrata, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest
karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on
heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud
või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi.
Xxxx Xxxxe kahtlustatakse KarS § 169 kvalifitseeritava kuriteo järgi, mis seisnes selles, et
tema, olles Harju Maakohtu 30.12.2010.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-xxxxx kohustatud
maksma igakuist elatist Xxxxx Xxxx’ile alates 08.11.2010 summas 3000 krooni (191,73 eurot)
kuni Xxxxx Xxxxx täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.10.2021, pole seda teinud regulaarselt ja
ettenähtud summades alates 14.01.2014.
Xxxx Xxxx on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud
täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist
ettenähtud ajal ja ulatuses.
Seega oma tahtliku tegevusega Xxxx Xxxx pani toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise,
hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha
maksmisest, mis on KarS § 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud KarS § 169 järgi rahalise karistuse või kuni
üheaastase vangistusega. Niisiis on esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.
Antud juhul ei ole kahtlustatava süü suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada seda, et
seadusandja on isiku poolt toime pandud teo eest ette näinud karistuse kuni 1 aasta vangistust,
vangistuse alammäära ette nähtud ei ole.
Menetluskulusid tekkinud ei ole.
Lisaks kohustusele tasuda menetluskulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju võidakse teatud
juhtudel KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna
lisakohustus kas maksta kindel summa riigituludesse või teha üldkasulikku tööd. Käesoleval
juhul ei ole otstarbekas asetada isikule selliseid täiendavaid kohustusi, kuna kahtlustatav on
nõustunud tasuma osaliselt kannatanule võlgnetud elatisvõla summas 1000 eurot.
Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus isikut
kriminaalkorras karistada, kuna isikul puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ja
väärteokaristused. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute
süütegude toimepanemise tema poolt. Isikule asetatud kohustus maksta kannatanule 1000 eurot
elatisvõla vähendamiseks omab prokuröri hinnangul piisavat eripreventiivset mõju.
Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse, kuna isik on kahtlustatavana üle kuulatud, ta on endale võtnud eripreventiivse
mõjuga kohustuse. Riik on reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse
lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Avalik huvi
käesolevas kriminaalasjas puudub ka kaalutlusel, et kahtlustatava suhtes ei ole oodatav
avalikkuse eriline usaldus. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio
iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231701822 menetlus.
2. Määratud kohustuste liik ja määr:
Kohustada Xxxx Xxxx (ik xxxxxxxxxxx):
2.1 tasuma elatise võlgnevust summa 1000 eurot kannatanu Xxxxx Xxxxxxile (Xxxxx
Xxxxxx, EExxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank).
Tähtajaks määrata 4 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest, s.o 04.02.2022.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puuduvad.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei kogutud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kahtlustatavale Xxxx Xxxx ning kannatanule Xxxxx Xxxxxx.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris (Lubja 4, Tallinn).
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
abiprokurör
Anastasia Senetskaja
Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja
kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui
isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle
pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab
kriminaalasja kohtusse.
Olen kohustustega nõus:
(allkirjastatud digitaalselt)
Xxxx Xxxx