Viru Ringkonnaprokuratuur · 31. oktoober 2018
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 30.10.2018, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Sergei Listov
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuur, II osakond
Kriminaalasja number: 18244000790
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi: V. S. ik 0000000000
Kuriteo toimepanemise aeg: 26.08.2018
Viru Ringkonnaprokuratuuris on menetluses käesolev kriminaalasi, milles on esitatud kahtlustus
V. S.-le KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt selles, et tema
26.08.2018 kella 19.00 paiku olles Ida-Virumaal, Kohtla-Järve linnas, XXXXX xx kortermaja
trepikojas, haaras kinni M. K. õlgadest, raputas teda edasi-tagasi ja seejärel lõi ühe korra rusikaga
parema kõrva piirkonda. V. S. tegude tagajärjel M. K. tundis füüsilist valu ja sai kehavigastuse.
Seega pani V. S. toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese valu
tekitava kehalise väärkohtlemise.
Kriminaalasja raames on V. S. üle kuulatud kahtlustatavana nimetatud kuriteo toimepanemises.
V. S. oma süüd ei tunnista.
KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on tasunud
kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks,
nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde
üldkasulikku tööd. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või
näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lõikes 1 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur
KrMS § 202 lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
Tuginedes eeltoodule, tuleb anda hinnang süü suurusele, otsustada, kas on avalik menetlushuvi
ja seejärel otsustada kas on võimalik kriminaalmenetlus nimetatud alusel lõpetada ning seejärel
otsustada kohustuste määramine. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda
süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad näiteks iseloomustada tegu ja tagajärge ning
süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Süü suuruse määramisel arvestatakse ka isiku käitumist
enne ja peale tegu. Avaliku menetlushuvi hindamisel juhindutakse põhimõttest, mille kohaselt
karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja karistuse järgi on tungiv
vajadus.
Käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus tuleb arvestada, et tegemist on teise astme
kuriteoga, mille eest ei ole Karistusseadustikus ette nähtud vangistuse alammäära. KarS näeb
antud kuriteo eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Antud ei ole kannatanule
tekitatud tervisekahjustus tõsine. 22.10.2018 kell 18.36 võttis prokurör ühendust (telefoni teel)
kannatanuga. Kannatanu selgitas, et tal ei ole enam pretensioone kahtlustatava suhtes. Samuti
selgitas kannatanu, et ta ei soovi kahtlustatava karistamist kohtus. Samuti loobus kannatanu
tsiviilhagist (varaline kahju 109 eurot), mille oli ta esitanud kriminaalmenetluse käigus. Samas
aga väitis kannatanu, et tema ei soovi lepitusmenetluse rakendamist, kuivõrd ta ei soovi kohtuda
kahtlustatavaga ja enam ei ole tema suhtes pretensioone. Kannatanu oli rahul sellega, et menetlust
lõpetatakse KrMS § 202 alusel. Eeltoodust on ilmne, et kahtlustatava süü ei ole suur. Karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes tuvastatud ei ole. V. S.-l ei ole kriminaal- ega ka
väärteokorras kehtivaid karistusi. Kriminaalkorras ei ole teda kunagi varem karistatud. Uute,
tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Tegemist ei ole tema puhul
pidevalt sellise käitumisviisiga, vaid ta on toime pannud nimetatud kuriteo üksikkorral. V. S. ei
ole varasemalt olnud kuritegeliku käitumisviisiga, samuti ei ole tema suhtes varem
kriminaalmenetlust lõpetatud nimetatud alustel. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et
V. S. suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetluse
jätkamine ning karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi
kriminaalmenetluse jätkamiseks, isiku süü ei ole suur ja KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise
korral võib tema osas menetluse lõpetada.
30.10.2018 oli kahtlustatavale V. S.-le selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamist seoses avaliku
huvi puudumisega. Kahtlustatav nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega, kuid selgitas, et tema
ei ole kedagi löönud ega midagi õigusvastast toime pannud.
Tuleb arvestada V. S. madalat sissetulekut, milleks on vaid vanaduspension ja kõrget iga – tema
vanus on xx aastat. Arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, isikut, tuleb siiski vähendada
tavapärast riigituludesse makstavat summat 50,00 euroni, mis täidab prokuröri hinnangul
käesoleva kriminaalmenetluse eesmärki ja võimaldab anda toimepanijale märku, et taoline
käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja § 206, abiprokurör Sergei Listov
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18244000790 menetlus V. S. suhtes, lõpetada menetlus tervikuna.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. V. S. kohustub maksma riigituludesse 50,00 (viiskümmend) eurot (makserekvisiidid
antakse eraldi lehel);
2.2. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 30.11.2018 so 1 kuu.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
4.1. CD-plaat videosalvestusega - jätta kriminaaltoimiku juurde, seejärel hävitada
arhiveeritud toimiku hävitamisel arhiivis säilitamise tähtaja möödumisel.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei ole võetud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: kannatanule ning anda kahtlustatavale kätte allkirja vastu, samuti tema
kaitsjale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Viru
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Kooli tn 2a, Jõhvi. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei
valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
(asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.
Sergei Listov
abiprokurör
Määrusega olen tutvunud. Olen kohustustega nõus. Minule on selgitatud, et vastavalt KrMS §
202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei
täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega.
Olen kohustustega nõus ja kätte saanud lõpetamise määruse koopia:
.............................................................................................
/ nimi ja allkiri /
Menetlustoimingus osaleb tõlk ..........................., kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud
tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle
tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannete täitmisest alusetu
keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
..............................................................
/ tõlgi allkiri /