dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 6. juuni 2021
Viit
1.2-3/1649-2
Registreeritud
6. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31649-2 06.06.2021 Väljaminev kiri.asice381 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 13.05.2021 nr MKM/21-0630/- 1K, 2-2/21- 0354/3090/ Meie 06.06.2021 nr 1.2-3/1649-2 Kooskõlastuskiri Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu materjalide kooskõlastamisele esitamise eest ning Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõu materjalide koostamisel peetud põhjalike arutelude eest. Kõik osapooled peavad oluliseks autoveosektori nõuete täpsustamist ja täiendamist, võttes üle direktiividest tulenevad nõuded, tagades tasakaalu teenuste vaba liikumise ja sõidukijuhtide sotsiaalse kaitse osas. Toetame koos Tööinspektsiooniga ka eelnõu eesmärke ja muudatusi, mis puudutavad asutuste koostööd ja kontrolli, tagades praktikas nõuete sujuva täitmise. Pidades silmas direktiivide eesmärke ja koosmõju, peame vajalikuks eelnõu siiski täpsustada ning kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Märgime kõigepealt, et nagu ka eelnõu seletuskirjas välja toodud, on muudatuste eesmärk Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega kooskõlla viimine. Euroopa Liidu sisese töötajate lähetamise põhialused ja üldpõhimõtted on reguleeritud direktiiviga 96/71/EÜ. Niinimetatud maanteepaketiga täiendatakse lähetamise põhimõtteid sektoripõhiselt, autovedude sektoris, luues mitmed erinormid ja kohustused. Arvestada tuleb ka, et teatud erisusi kohaldatakse veel kitsamale sihtrühmale, selle näiteks võib tuua tööandja poolt sõlmitud teenuse osutamise lepingu alusel Eestis töötava töötaja. Seetõttu on oluline ka seaduses eristada autoveosektorit ning võttes direktiivi 2020/1057 sätted üle Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (edaspidi ka ELTTS) erisätetega. Direktiivi 2020/1055 ülevõtmisel ELTTS-s juba reguleeritud sätetega võib viia vastuoludeni lähetamise aluspõhimõtete ja direktiiviga 96/71/EÜ. Näiteks on oluline ELTTS täiendamisel §-ga 21 välja tuua, et seadust ei kohaldata sättes toodud juhtudel mitte ühelegi sõidukijuhile, mitte üksnes teenuse osutamise lepingu sõlminud tööandjaga töösuhtes olevale sõidukijuhile. Selgitame, et direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõige 2 viitab üksnes 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktile a, määratledes sellega direktiivi kohaldamisala. Üldpõhimõttena tuleb lähetuse määratlemiseks seejuures vaadata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõiget 1, kuid tähele tuleb panna, et ka sellest teeb direktiiv 2020/1057 erandi (artikli lõiked 3 ja 4 viitavad juhtumitele, millal sõidukijuhti ei käsitleta lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ mõttes, hoolimata viimase artikli 2 lõike 1 sõnastusest ja kohaldamisalast). Lisaks palume eelnõus teha ELTTS puudutavalt teisi täpsustavaid muudatusi. Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 3) palume kasutada sarnast sõnastust eelnõu § 2 punktis 2 toodud ELTTS § 21 lõike 1 punktile 3, mis sisaldab liikmesriikide ja kolmandate riikide definitsioone. Samuti pöörame tähelepanu, et eelnõu § 2 punkti 3 sõnastus viitab vale lõike punktidele. Paragrahvi 21 lõike 2 viite asemel tuleks kehtiva sõnastuse kohaselt viidata lõikele 1. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 5) teeme ettepaneku jätta punktist välja sõna „vedu“ seaduse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil (sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 toodud samale sättele). Eelnõu § 2 punktides 5 ja 11 viidatakse töövõtja kohustustele ja vastutusele. Ülevõetava direktiivi 2020/1057 artikkel 5 räägib peatöövõtust ja alltöövõtust. Palume eelnõu muuta ning kasutada töövõtja mõiste asemel alltöövõtja ja peatöövõtja mõisteid. Töövõtjat ei saa samastada alltöövõtja ja peatöövõtjaga. Töövõtja mõiste kasutamisel viitab see töövõtulepingu olemasolule, kuid sel juhul ei pruugi esineda alltöövõtu või peatöövõtu olukordi, mistõttu peame oluliseks eelnõu täpsustada. Sotsiaalministeerium ei saa eeltoodust tulenevalt nõustuda ELTTS regulatsiooniga eelnõus toodud kujul ning palume kaaluda eelnõu täpsustamist käesoleva kirja lisas välja pakutud sätete sõnastustega, mis sisaldavad nii põhimõttelisi muudatusi sõidukijuhtide regulatsiooni puudutavalt kui ka eeltoodud sõnastuse täpsustusi. Eelnõu eesmärke arvestades esitas Tööinspektsioon ettepaneku ka autoveoseaduse (edaspidi ka AutoVS) täiendamiseks selliselt, et Tööinspektsioonil oleks riikliku järelevalve teostamise õigus AutoVS § 5 osas. AutoVS § 5 lõige 3 keelab tegevusloa ärakirja ja juhitunnistuse teisele isikule edasiandmise. Sotsiaalministeerium peab vastavat täiendust asjakohaseks ja palub vastavalt eelnõu täiendada. Selgitame, et Tööinspektsioon kontrollib liiklusseaduse § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas kontrollitav ettevõte on võtnud ühenduse tegevusloa ja kas kõikidel sõidukitel on ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (AutoVS § 4). Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab LS alusel teostatava järelevalve raames AutoVS § 5 rikkumisi, mil ettevõtted annavad konkreetse ettevõtte nimele mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja edasi teisele ettevõtjale, kuid Tööinspektsioonil puudub pädevus tuvastatud rikkumisi menetleda. Eeltoodud olukorras peaks Tööinspektsioonil olema õigus teostada AutoVS § 49 lg 6 kohaselt riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täimise üle ettevõtja juures. Seetõttu peame järelevalve läbi viimise tõhustamise vaatest mõistlikuks, et Tööinspektsiooni järelevalveõigust laiendatakse. Arvestades, et tegemist oleks eelnõu eesmärke täitva uue sättega, ei ole sätet käesoleva kirja lisas olevates ettepanekutes sõnastatud, kuid oleme valmis koostöös sõnastama ettepanekut puudutavad sätted. Palume täpsustusi ja täiendusi teha ka seletuskirja puudutavalt. Allolevalt on toodud seletuskirja erinevad punktid, mida Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon paluvad selguse ja praktikas ühese rakendatavuse huvides täiendada. Eelnõu § 2 punkt 6 (ELTTS § 51 lg 12) võtab üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punkti a. Palume seletuskirjas täpsustada, mis põhjendustel erineb eelnõus olev lähetusdeklaratsiooni andmete loetelu direktiivis toodust. Seletuskirja leheküljel 12 käsitletakse ELTTS § 21 muudatusi. Palume peale- ja mahalaadimistoimingute erandite mõistmiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 juures tuua ka teiste asjakohaste punktide juurde näiteid erandi selgitamiseks (hetkel on toodud üks Soome-Saksa teekonna näide). Näited aitavad tagada erandite selge arusaadavuse ja ühese mõistmise. Seletuskirja leheküljel 14 selgitatakse ELTTS § 5 lg 12 muudatusi. Palume selguse ja arusaadavuse eesmärgil viidata konkreetsetele ELTTS sätetele, mida tööandja teavituskohustus endast hõlmab. Seletuskirja leheküljel 29 käsitletakse mõju valdkonda 2, kus on viidatud, et eelnõuga kohustatakse seni katmata autoveosektoris tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi. Vastav väide on ebaselge. Juhime 3 tähelepanu, et ka varasemalt on Eestisse lähetatud autoveosektori töötajatele kohaldunud lähetusnõuded (v.a kehtiva ELTTS § 2 lõikes 21 toodud erisus). Seletuskirja leheküljel 31 selgitatakse seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Palume enne seaduse rakendamisega seotud riigi kulude lõplikku arvestuse väljatoomist teha Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Tööinspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveametiga infosüsteemide arendusvajaduste terviklik kaardistus koos arenduskulude kalkulatsiooniga. Käesolevas seletuskirjas välja toodud arenduskulud ei kajasta seaduse muudatusega kaasnevaid Tööinspektsiooni peetava tööelu infosüsteemi arendamise vajadusi ja tegelikku kulu. Samuti puudub terviklik ülevaade erinevate asutuste infovahetusest ning selle tagamise võimalustest infosüsteemide liidestamise tulemusel. Lisaks toome välja, et Tööinspektsiooni uus ettepanek AutoVS muutmiseks ei too kaasa täiendavat inimressursi vajadust lisaks seletuskirja punktis 7 välja toodule. Seletuskirja leheküljel 33 on toodud Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel. Vastavustabeli kohaselt vastab direktiivi artikli 1 punkt 10 siseriiklikus õiguses välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 107 lõikele 1. Senise infovahetuse põhjal oleme aru saanud, et Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kaubandus- ja koostööleping lähetust ei reguleeri, mistõttu kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse lähetatud töötajatele tavapärane kolmandatest riikidest lähetatute regulatsioon (s.o mitte ELTTS, vaid VMS-is toodud nõuded). Samas on lepingus tehtud erisused ja toodud erinõuded Ühendkuningriikide sõidukijuhtidele. Riigisisene õigus ei tohi olla välislepinguga vastuolus (välissuhtlemisseaduse § 24 lg 2). Palume eeltoodust tulenevalt selgitada, kas olete analüüsinud Ühendkuningriigi lepingut siseriikliku õiguse valguses selles osas, kas lepingust tuleneb sõidukijuhtidele selliseid lähetamise nõudeid, mille tõttu esineb vajadus ELTTS-i või VMS-i erisusi tuua (vältimaks võimalikku vastuolu seaduse ja lepingu vahel). Palume täpsustada, kas analüüs viib järeldusele, et ELTTS ja VMS ei vaja Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu vaatest täiendusi. Oleme valmis koos Tööinspektsiooniga arutama eelnõu erinevaid lahendusi ja sõnastusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, leidmaks parim viis regulatsiooni muutmiseks ning abistama eelnõu materjalide täpsustamise ja muutmisega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: ELTTS sõnastusettepanekud seoses sõidukijuhtide lähetamise nõuetega Ethel Bubõr 6269 738 [email protected] 4 Lisa ELTTS sõnastusettepanekud seoses sõidukijuhtide lähetamise nõuetega § 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel (1) Käesolevat seadust kohaldatakse autoveosektori töötajale (edaspidi sõidukijuht). Kui sõidukijuht on Eestisse lähetatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel, kohaldatakse talle käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata sõidukijuhile, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhile, kes: 1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga; 2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil väljuda laskmata; 3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi kolmas riik) tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis; 4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukoha liikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis; 5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees. (3) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33 kohane kombineeritud veo maantee etapp. (4) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline juhuvedu ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgneva toimingu: 1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis; 2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis; 3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate 5 ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.“; 3) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33) artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga varustatud sõiduk); 4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukoha liikmesriigist (edaspidi asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit; 5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.“; 4) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevatest sõidukijuhi lähetamise erisustest. (13) Veose saatja, ekspedeerija, peatöövõtja ja alltöövõtja tagavad, et tellitud veoteenuste teostamisel järgitakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamise erisusi käsitlevaid nõudeid.“; 6) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) kohase siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu lähetusdeklaratsiooni, mille koopia ta kohustub andma lähetatud sõidukijuhile kaasa, ja mis sisaldab järgmiseid andmeid: 1) lähetatud sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on olemas; 2) lähetatud sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed; 3) lähetatud sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number; 4) lähetatud sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohalduv õigus; 5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev; 6) mootorsõidukite registreerimisnumber; 7) kas osutatud transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või kabotaažvedu.“; 7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „(2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sisestab lõike 11 kohased andmed siseturu infosüsteemi enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab lõike 1 kohaste andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist. Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohane andmete sisestamise kohustus kohaldub vaid käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi puhul.“; 8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokumendid kaheksa nädala jooksul dokumentide nõudmisest arvates.“; 9) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja poolt esitatavaks dokumendiks võib olla: 1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist; 2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 6 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14) ning (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33); 3) tööleping; 4) tööajakava; 5) väljavõte töötasu maksmise kohta.“; 10) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamine lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo käigus Eesti territooriumilt. Lähetatud sõidukijuhi lähetusperioode ei liideta.“; 11) paragrahvi § 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud veose saatja, ekspedeerija, peatöövõtja või alltöövõtja, kui ta oli sellisest rikkumisest teadlik või pidi kõiki asjaolusid arvesse võttes teadlik olema, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; 12) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 13) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõnad „1 ja 2“ sõnadega „1–2“; 14) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.“.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel