Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 13.05.2021 nr MKM/21-0630/-
1K, 2-2/21-
0354/3090/
Meie 06.06.2021 nr 1.2-3/1649-2
Kooskõlastuskiri
Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi autoveoseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu materjalide kooskõlastamisele esitamise eest
ning Tööinspektsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõu materjalide koostamisel peetud
põhjalike arutelude eest. Kõik osapooled peavad oluliseks autoveosektori nõuete
täpsustamist ja täiendamist, võttes üle direktiividest tulenevad nõuded, tagades tasakaalu
teenuste vaba liikumise ja sõidukijuhtide sotsiaalse kaitse osas. Toetame koos
Tööinspektsiooniga ka eelnõu eesmärke ja muudatusi, mis puudutavad asutuste koostööd ja
kontrolli, tagades praktikas nõuete sujuva täitmise.
Pidades silmas direktiivide eesmärke ja koosmõju, peame vajalikuks eelnõu siiski täpsustada
ning kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Märgime kõigepealt, et nagu
ka eelnõu seletuskirjas välja toodud, on muudatuste eesmärk Euroopa Liidu maanteepaketti
kuuluvate õigusaktidega kooskõlla viimine. Euroopa Liidu sisese töötajate lähetamise
põhialused ja üldpõhimõtted on reguleeritud direktiiviga 96/71/EÜ. Niinimetatud
maanteepaketiga täiendatakse lähetamise põhimõtteid sektoripõhiselt, autovedude sektoris,
luues mitmed erinormid ja kohustused. Arvestada tuleb ka, et teatud erisusi kohaldatakse
veel kitsamale sihtrühmale, selle näiteks võib tuua tööandja poolt sõlmitud teenuse
osutamise lepingu alusel Eestis töötava töötaja. Seetõttu on oluline ka seaduses eristada
autoveosektorit ning võttes direktiivi 2020/1057 sätted üle Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seaduse (edaspidi ka ELTTS) erisätetega. Direktiivi 2020/1055 ülevõtmisel
ELTTS-s juba reguleeritud sätetega võib viia vastuoludeni lähetamise aluspõhimõtete ja
direktiiviga 96/71/EÜ. Näiteks on oluline ELTTS täiendamisel §-ga 21 välja tuua, et seadust ei
kohaldata sättes toodud juhtudel mitte ühelegi sõidukijuhile, mitte üksnes teenuse osutamise
lepingu sõlminud tööandjaga töösuhtes olevale sõidukijuhile. Selgitame, et direktiivi
2020/1057 artikli 1 lõige 2 viitab üksnes 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktile a, määratledes
sellega direktiivi kohaldamisala. Üldpõhimõttena tuleb lähetuse määratlemiseks seejuures
vaadata direktiivi 96/71/EÜ artikli 2 lõiget 1, kuid tähele tuleb panna, et ka sellest teeb
direktiiv 2020/1057 erandi (artikli lõiked 3 ja 4 viitavad juhtumitele, millal sõidukijuhti ei
käsitleta lähetatuna direktiivi 96/71/EÜ mõttes, hoolimata viimase artikli 2 lõike 1 sõnastusest
ja kohaldamisalast).
Lisaks palume eelnõus teha ELTTS puudutavalt teisi täpsustavaid muudatusi. Eelnõu § 2
punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 3) palume kasutada sarnast sõnastust eelnõu § 2 punktis 2
toodud ELTTS § 21 lõike 1 punktile 3, mis sisaldab liikmesriikide ja kolmandate riikide
definitsioone. Samuti pöörame tähelepanu, et eelnõu § 2 punkti 3 sõnastus viitab vale lõike
punktidele. Paragrahvi 21 lõike 2 viite asemel tuleks kehtiva sõnastuse kohaselt viidata
lõikele 1.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Eelnõu § 2 punktis 3 (ELTTS § 21 lg 2 p 5) teeme ettepaneku jätta punktist välja sõna „vedu“
seaduse sõnastuse ühtlustamise eesmärgil (sarnaselt eelnõu § 2 punktis 2 toodud samale
sättele).
Eelnõu § 2 punktides 5 ja 11 viidatakse töövõtja kohustustele ja vastutusele. Ülevõetava
direktiivi 2020/1057 artikkel 5 räägib peatöövõtust ja alltöövõtust. Palume eelnõu muuta ning
kasutada töövõtja mõiste asemel alltöövõtja ja peatöövõtja mõisteid. Töövõtjat ei saa
samastada alltöövõtja ja peatöövõtjaga. Töövõtja mõiste kasutamisel viitab see
töövõtulepingu olemasolule, kuid sel juhul ei pruugi esineda alltöövõtu või peatöövõtu
olukordi, mistõttu peame oluliseks eelnõu täpsustada.
Sotsiaalministeerium ei saa eeltoodust tulenevalt nõustuda ELTTS regulatsiooniga eelnõus
toodud kujul ning palume kaaluda eelnõu täpsustamist käesoleva kirja lisas välja pakutud
sätete sõnastustega, mis sisaldavad nii põhimõttelisi muudatusi sõidukijuhtide regulatsiooni
puudutavalt kui ka eeltoodud sõnastuse täpsustusi.
Eelnõu eesmärke arvestades esitas Tööinspektsioon ettepaneku ka autoveoseaduse
(edaspidi ka AutoVS) täiendamiseks selliselt, et Tööinspektsioonil oleks riikliku järelevalve
teostamise õigus AutoVS § 5 osas. AutoVS § 5 lõige 3 keelab tegevusloa ärakirja ja
juhitunnistuse teisele isikule edasiandmise. Sotsiaalministeerium peab vastavat täiendust
asjakohaseks ja palub vastavalt eelnõu täiendada. Selgitame, et Tööinspektsioon kontrollib
liiklusseaduse § 139 lõike 1 alusel teostatava järelevalve raames seda, kas kontrollitav
ettevõte on võtnud ühenduse tegevusloa ja kas kõikidel sõidukitel on ühenduse tegevusloa
kinnitatud ärakiri (AutoVS § 4). Praktikas esineb juhtumeid, kus Tööinspektsioon tuvastab LS
alusel teostatava järelevalve raames AutoVS § 5 rikkumisi, mil ettevõtted annavad
konkreetse ettevõtte nimele mootorsõiduki kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja edasi
teisele ettevõtjale, kuid Tööinspektsioonil puudub pädevus tuvastatud rikkumisi menetleda.
Eeltoodud olukorras peaks Tööinspektsioonil olema õigus teostada AutoVS § 49 lg 6
kohaselt riiklikku järelevalvet autoveoalaste dokumentide nõuete täimise üle ettevõtja juures.
Seetõttu peame järelevalve läbi viimise tõhustamise vaatest mõistlikuks, et Tööinspektsiooni
järelevalveõigust laiendatakse. Arvestades, et tegemist oleks eelnõu eesmärke täitva uue
sättega, ei ole sätet käesoleva kirja lisas olevates ettepanekutes sõnastatud, kuid oleme
valmis koostöös sõnastama ettepanekut puudutavad sätted.
Palume täpsustusi ja täiendusi teha ka seletuskirja puudutavalt. Allolevalt on toodud
seletuskirja erinevad punktid, mida Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon paluvad selguse
ja praktikas ühese rakendatavuse huvides täiendada.
Eelnõu § 2 punkt 6 (ELTTS § 51 lg 12) võtab üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 punkti a.
Palume seletuskirjas täpsustada, mis põhjendustel erineb eelnõus olev lähetusdeklaratsiooni
andmete loetelu direktiivis toodust.
Seletuskirja leheküljel 12 käsitletakse ELTTS § 21 muudatusi. Palume peale- ja
mahalaadimistoimingute erandite mõistmiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4
juures tuua ka teiste asjakohaste punktide juurde näiteid erandi selgitamiseks (hetkel on
toodud üks Soome-Saksa teekonna näide). Näited aitavad tagada erandite selge
arusaadavuse ja ühese mõistmise.
Seletuskirja leheküljel 14 selgitatakse ELTTS § 5 lg 12 muudatusi. Palume selguse ja
arusaadavuse eesmärgil viidata konkreetsetele ELTTS sätetele, mida tööandja
teavituskohustus endast hõlmab.
Seletuskirja leheküljel 29 käsitletakse mõju valdkonda 2, kus on viidatud, et eelnõuga
kohustatakse seni katmata autoveosektoris tööandjat tagama Eestisse lähetatud
sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi. Vastav väide on ebaselge. Juhime
3
tähelepanu, et ka varasemalt on Eestisse lähetatud autoveosektori töötajatele kohaldunud
lähetusnõuded (v.a kehtiva ELTTS § 2 lõikes 21 toodud erisus).
Seletuskirja leheküljel 31 selgitatakse seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku
omavalitsuse tegevusi, eeldatavaid kulusid ja tulusid. Palume enne seaduse rakendamisega
seotud riigi kulude lõplikku arvestuse väljatoomist teha Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös Tööinspektsiooni ning Politsei- ja
Piirivalveametiga infosüsteemide arendusvajaduste terviklik kaardistus koos arenduskulude
kalkulatsiooniga. Käesolevas seletuskirjas välja toodud arenduskulud ei kajasta seaduse
muudatusega kaasnevaid Tööinspektsiooni peetava tööelu infosüsteemi arendamise
vajadusi ja tegelikku kulu. Samuti puudub terviklik ülevaade erinevate asutuste
infovahetusest ning selle tagamise võimalustest infosüsteemide liidestamise tulemusel.
Lisaks toome välja, et Tööinspektsiooni uus ettepanek AutoVS muutmiseks ei too kaasa
täiendavat inimressursi vajadust lisaks seletuskirja punktis 7 välja toodule.
Seletuskirja leheküljel 33 on toodud Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel.
Vastavustabeli kohaselt vastab direktiivi artikli 1 punkt 10 siseriiklikus õiguses välismaalaste
seaduse (edaspidi VMS) § 107 lõikele 1. Senise infovahetuse põhjal oleme aru saanud, et
Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu kaubandus- ja koostööleping lähetust ei reguleeri, mistõttu
kohaldub Ühendkuningriigist Eestisse lähetatud töötajatele tavapärane kolmandatest riikidest
lähetatute regulatsioon (s.o mitte ELTTS, vaid VMS-is toodud nõuded). Samas on lepingus
tehtud erisused ja toodud erinõuded Ühendkuningriikide sõidukijuhtidele. Riigisisene õigus ei
tohi olla välislepinguga vastuolus (välissuhtlemisseaduse § 24 lg 2). Palume eeltoodust
tulenevalt selgitada, kas olete analüüsinud Ühendkuningriigi lepingut siseriikliku õiguse
valguses selles osas, kas lepingust tuleneb sõidukijuhtidele selliseid lähetamise nõudeid,
mille tõttu esineb vajadus ELTTS-i või VMS-i erisusi tuua (vältimaks võimalikku vastuolu
seaduse ja lepingu vahel). Palume täpsustada, kas analüüs viib järeldusele, et ELTTS ja
VMS ei vaja Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vahelise lepingu vaatest täiendusi.
Oleme valmis koos Tööinspektsiooniga arutama eelnõu erinevaid lahendusi ja sõnastusi
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, leidmaks parim viis regulatsiooni
muutmiseks ning abistama eelnõu materjalide täpsustamise ja muutmisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa: ELTTS sõnastusettepanekud seoses sõidukijuhtide lähetamise nõuetega
Ethel Bubõr 6269 738
[email protected]
4
Lisa
ELTTS sõnastusettepanekud seoses sõidukijuhtide lähetamise nõuetega
§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
„§ 21. Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse autoveosektori töötajale (edaspidi sõidukijuht). Kui
sõidukijuht on Eestisse lähetatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel,
kohaldatakse talle käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses
sätestatud.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata sõidukijuhile, sealhulgas käesoleva seaduse § 2 lõike 1
punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhile, kes:
1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga;
2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil
väljuda laskmata;
3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates
Euroopa Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides
(edaspidi kolmas riik) tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukoha liikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol
läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja
mahalaadimistoimingut tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel
läbitavates riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava
liikmesriigi sees.
(3) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv
veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest
liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33
kohane kombineeritud veo maantee etapp.
(4) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline
juhuvedu ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgneva toimingu:
1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis;
2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda
asukohaliikmesriigis;
3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise
liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate
5
ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300,
14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.“;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas
liikmesriigis, kui ta kasutab määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85
autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33) artiklites 8, 9 ja 10
sätestatud aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga
varustatud sõiduk);
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukoha liikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol
läbitavates liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja
mahalaadimistoimingut tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui
ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit;
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel
läbitavates riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava
liikmesriigi sees, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.“;
4) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Tööandja juhendab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud
sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevatest sõidukijuhi lähetamise erisustest.
(13) Veose saatja, ekspedeerija, peatöövõtja ja alltöövõtja tagavad, et tellitud veoteenuste
teostamisel järgitakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud
sõidukijuhi lähetamise erisusi käsitlevaid nõudeid.“;
6) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja
esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis
käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse
kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11)
kohase siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu lähetusdeklaratsiooni,
mille koopia ta kohustub andma lähetatud sõidukijuhile kaasa, ja mis sisaldab järgmiseid
andmeid:
1) lähetatud sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see
on olemas;
2) lähetatud sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed;
3) lähetatud sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number;
4) lähetatud sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohalduv õigus;
5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
6) mootorsõidukite registreerimisnumber;
7) kas osutatud transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või
kabotaažvedu.“;
7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
6
„(2) Andmete esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sisestab lõike 11
kohased andmed siseturu infosüsteemi enne, kui lähetatud töötaja alustab Eestis töö
tegemist, ning teatab lõike 1 kohaste andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.
Käesoleva paragrahvi lõike 11 kohane andmete sisestamise kohustus kohaldub vaid
käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi puhul.“;
8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja
esitab Tööinspektsiooni nõudmisel siseturu infosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõikes
41 nimetatud dokumendid kaheksa nädala jooksul dokumentide nõudmisest arvates.“;
9) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel
Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja poolt esitatavaks dokumendiks võib olla:
1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist;
2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele,
mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid
käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi
(EMÜ) nr 3821/85 6 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ)
nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14) ning (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85
autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33);
3) tööleping;
4) tööajakava;
5) väljavõte töötasu maksmise kohta.“;
10) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamine
lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo käigus Eesti
territooriumilt. Lähetatud sõidukijuhi lähetusperioode ei liideta.“;
11) paragrahvi § 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud veose
saatja, ekspedeerija, peatöövõtja või alltöövõtja, kui ta oli sellisest rikkumisest teadlik või pidi
kõiki asjaolusid arvesse võttes teadlik olema, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
12) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;
13) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõnad „1 ja 2“ sõnadega „1–2“;
14) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega
96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad
erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja
määrust (EL) nr 1024/2012.“.