Piret Lilleväli
Siseministeerium
[email protected] Meie 04.06.2021 nr 4.2-3/1896-1
Uuendatud taotlus Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi 2021-2027
rahastusperioodiks
Lugupeetud Piret Lilleväli
Oleme oma esialgsed ettepanekud meie haldusala tegevuste rahastamisvajadusest
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonfondi rahastusperioodiks 2021-2027 Teile oma 21.
jaanuari 2021 kirjaga nr 4.2-3/212-1 esitanud. Analüüsides esitatud taotlust, jõudsime
järeldusele, et seda tuleks täiendada mõningate eelnevast taotlusest välja jäänud
tegevustega. Lähtuvalt sellest esitame Teile omaltpoolt uuendatud rahastustaotluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Lisa: Sotsiaalministeeriumi vajadused Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2027
Tarmo Kurves 6269 187
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalministeeriumi vajadused Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021-2029
Vajaduste maht 2022-2029. aastal on kokku 3 460 000 eurot.
Mõju: Vajaduste rahastamine on oluline rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtu,
kohanemise ja iseseisva toimetuleku toetamiseks Eestis ning valdkonna spetsialistide ja
koostööpartnerite pädevuste tõstmiseks.
Arvestus: Planeeritud tegevuste maksumuste arvestamisel on tuginetud seniste Euroopa Liidu
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) rahastatud projektide maksumust ning
tõlketeenuste arendamise kulu sotsiaalvaldkonnas. Rahastus on vajalik AMIF rahastusperioodil
2021-2027 tegevuste elluviimiseks aastatel 2022-2029.
Tegevus ja kirjeldus 2022-2029 kokku
(EUR)
Tugiteenused rahvusvahelise kaitse saanutele.
1. Tugiisikuteenuse süsteemi arendus ja võimestamine ning
teenusetagamise toetamine; tugigrupid jms vaba-aja sisustus, mis 1 100 000
toetab kaitse saanute iseseisvat igapäevast toimetulekut.
Täiendavad tugiteenused rahvusvahelise kaitse taotlejatele
ja saanutele.
Taotlejatele ja kaitse saanutele suunatud psühholoogiline
2. nõustamine, kohanemist toetavad tegevused, täiendav 700 000
tõlketeenus, vabaaja tegevused, lastele ja noortele suunatud
tegevused jne. Ennekõike fookusega, kui inimesel on õigus
viibida rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.
Valdkondlik võimekuste arendamine koolitustegevuse
kaudu.
Professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi tagamiseks ning
3. arendamiseks võimaldada pidev ja süsteemne enesetäiendus. 210 000
Koolitustegevus, sh parimatest praktikatest õppimine ekspertide
kaasamisel või õppevisiidid.
Sihtrühm: majutuskeskus, KOV-d, SKA, Töötukassa, partnerid
ja teenusepakkujad.
4. Tõlketeenuse pakkumise arendamine. 700 000
Tõlketeenuse korraldamisel on oluline tagada rahvusvahelise - 200 000
kaitse taotlejatele ja Eesti erinevates paigus elavatele
rahvusvahelise kaitse saajatele operatiivne tõlketeenuse
kättesaadavus erinevate elusituatsioonides üle riigi, mida on
mõistlik korraldada läbi tsentraalselt korraldatud
kaugtõlketeenuse. Lootud tõlketeenuse arendusest on võimalik
abi saada kõikidel uussisserändajatel. Tõlketeenuse pakkumise
viiside arendamine, fookuseks innovaatiline kaugtõlke lahenduse
arendamine/väljatöötamine, piloteerimine, arendus.
Tõlkide tuvastamine ja tõlke tagamine uussisserändajatele, sh - 500 000
rahvusvahelise kaitse saanutele.
5 Valmisolek massiliseks sisserändeks. 300 000
Majutusvõimekuse planeerimine ning valmisoleku testimine, - 150 000
tegevused, mis toetavad olukorras inimeste emotsionaalse ja
füüsilise turvatunde taastamist ning põhivajaduste rahuldamist
sisserände kontekstis. HOLP kontekstis staabitöövõimekuse ning
sotsiaalvaldkonna inimressursi valmisoleku arendamine.
Vastamine inimeste haavatavusest tulenevatele abivajadustele -
kriisiolukordadeks psühholoogilise toe pakkumise võimekuse - 150 000
tagamine ning valmisoleku tugevdamine uuteks sisserände
olukordadeks (tegevused, mis toetaksid kriisiolukorraga
toimetulemist).
6 Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja 450 000
täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine.
Majutuskeskuse elamistingimuste parendamine ja inventari - 350 000
uuendamine. Majutuskeskuses toimusid viimati parendustööd
2016. aastal, mil remonditi kogu hoone ning soetati keskuses
kasutatav inventar. Tulenevalt ruumide ja inventari kulumisest,
sh loomuliku kuluga arvestamine on vajalik teostada
majutuskeskuses renoveerimistööd ning läbi viia inventariga
seonduvad uuendused jms kulud, mis tagavad, et
majutuskeskuses olevad tingimused on kaasaegsed ning vastavad
vajadustele.
Samuti on oluline kohandada hoone üldkasutatav ala ning paar
korterit erivajadustega inimeste vastuvõtuks, et tagada hoonesse
saamisel ja mõnedes eluruumides ligipääsetavuse nõuete
täitmine.
Lisaks majutuskeskuses olemasoleva elamistingimuste
parandamisele näeme ette rahvusvahelise kaitse taotlejate hulga - 100 000
kasvul (väljaspool massilist sisserännet) tagada valmisolek
täiendavate kohtade olemasoluks. AS HKT on valmis 24h
jooksul tagama rohkem kohti, kuid need kohad vajavad
kasutuselevõtmiseks eelnevat kohandamist.
Vajaduse maht 2022-2029 aasta 3 460 000
Taust/faktid:
Varasemalt on AMIF-st rahastatud nii rahvusvahelise kaitse saajate tugiteenuste kui ka
majutuskeskuses rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate tugiteenuste projekte. Projektide
raames elluviidavad tegevused on olnud olulise mõjuga nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui
ka saajate kohanemise toetamisel. Loetletud tegevuste raames on rahastatud ka tõlketeenust,
kuid seda eeskätt konkreetsete teenuste pakkumise raames. Oluline on jätkata rahvusvahelise
kaitse saajatele tõlketeenuse pakkumist, samuti arendada välja kohalikele omavalitsustele,
tervishoiuteenuse osutajatele jt tõlkide tellimise võimalused ning erinevad tõlke pakkumise
võimalused. Vastavale arendusele saame eeskujuks võtta Sotsiaalkindlustusameti poolt tänasel
päeval välja töötatud ning täiendavas arenduses oleva viipekeele kaugtõlke süsteemi. Antud
lähenemise kaudu tagame, et kõik inimesed, kellel on põhjendatud tõlkevajadus, saavad teenust
ühest kohast.
Massiliseks sisserändeks võimekuse loomisel on oluline tagada võimekus majutuskohtade jm
teenuste näol. Majutust ja teenuseid tagavad erinevad partnerid, kellest osadel igapäevane
kokkupuude rahvusvahelise kaitse taotlejatega puudub või on vähene. Sel põhjusel on oluline
koostöö harjutamine ning valmisoleku tagamine.
4. mail 2021 ÜRO-s toimunud Eesti kolmanda üldise inimõiguste perioodilise ülevaatuse
(Universal Periodic Review, UPR) käigus tehti Eestile soovitus (6.270) parandamaks
rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate elamistingimusi. Viimane põhjalikum
majutuskeskuse renoveerimine toimus 2016, võttes arvesse majutuskeskuses viibivate inimeste
voolavust, siis loomulik keskuse ning ka selle inventari kulu on vältimatu.
Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse (Vao- ja Vägeva Keskuse) ülesandeks on rahvusvahelise
kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse
omavalitsustesse elama asumise korraldamine.
Tänasel päeval on päeval on varjupaigataotlejate majutuskeskuse võimekus majutada 130
inimest, kuid rändetrendide tõusu korral võib olla vajalik täiendavate majutuskohtade loomine.
Selleks on vaja planeerida eraldi toetusmeede, mille läbi saame tagada võimekuse taotlejate
vastuvõtuks taotlejate arvu kasvul, sh arvestades, et teatud juhtudel on ka kaitse saanutele
elukoha leidmine vabalt turult keerulisem ning inimesed võivad viibida keskuses pikemalt.
Alus/seosed strateegiliste dokumentidega: Siseturvalisuse arengukava, Heaolu arengukava
2016-2023