Rahandusministeerium Teie 25.05.2021 nr RAM/21-0703/-
1K; 1.1-10.1/4095-
1/
Meie 03.06.2021 nr 1.2-3/1796-2
Tulumaksuseaduse kooskõlastamine
Täname Rahandusministeeriumi tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega
võimaldatakse pensioni saavatele isikutele maksuvaba tulu, kooskõlastamisele esitamise
eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu pensioni saavate isikute
tulumaksuvabastuse osas märkustega arvestamisel. Toetame igati pensionäridele täiendava
tulumaksuvabastuse kehtestamist, sest see suurendab nende sissetulekuid ning suurendab
töötamise ajendeid. Eelnõu sätestab tänuväärselt ka vanaduspensioniikka jõudvatele
puuduva töövõimega inimestele vanaduspensionieas jätkuva tulumaksuvabastuse.
Siiski ei nõustu me viisiga, kuidas on pensionäridele täiendav tulumaksuvabastus
kehtestatud, sest see tekitab ajendi jääda võimalikult varakult pensionile ning suurendab
halduskoormust. Palume, et selle riskiga eelnõus arvestataks ning leitaks viis selle
maandamiseks. Näiteks oleks võimalik siduda tulumaksuvabastus pensioniikka jõudmisega,
mitte pensioni määramise faktiga.
Eelnõu kohaselt tekiks õigus täiendavale tulumaksuvabale tulule kõigil inimestel, kellele on
määratud pension. Selgitame, et alates 2021. aastast ei määrata enam ennetähtaegset
vanaduspensionit, vaid paindlikku vanaduspensioni. Inimesel on piisava pensionistaaži korral
õigus vanaduspensionile jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ning
samas ka õigus pensioni saamist edasi lükata. Paindliku vanaduspensioni saamise ajal on
inimesel õigus saada töötasu ning otsust paindliku pensioni saamiseks saab muuta igal kuul.
Kui inimene jääb paindliku vanaduspensioni kasutamisel pensionile enne
vanaduspensioniiga, vähendatakse pensioni lähtudes aktuaarse neutraalsuse printsiibist.
Näiteks, kui inimene läheb 5 aastat enne pensioniiga pensionile, vähendataks tema pensionit
ligi 23% võrra.
Pensioni vähendamise läbi tagatakse ühelt poolt süsteemi õiglus, teisalt ajendatakse inimest
mitte jääma varakult pensionile, vaid jätkama töötamist. Senise praktika kohaselt
kasutatakse varem pensionile jäämise võimalust enamasti olukorras, kus inimesel ei ole teisi
valikuid, näiteks enne vanaduspensioniiga töötuks jäämisel, kui töötuskindlustushüvitis lõpeb
ning inimene ei leia enam tööd.
Eelnõus pakutud lahendus annaks õiguse täiendavale tulumaksuvabastusele ka paindlikule
vanaduspensionile jäänud inimesele. Kuna täiendav tulumaksuvabastus suurendab
märkimisväärselt inimese netosissetulekut (näiteks üle 2100 euro suuruse brutopalga juures
2023. aastal u 120 euro võrra kuus ja alampalga juures u 20 euro võrra kuus), looks täiendav
tulumaksuvabastus tugeva ajendi taotleda paindlikku vanaduspensioni esimesel võimalusel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sellise ajendi loomine ei ole mõistlik. Kui inimene taotleb täiendava tulumaksuvabastuse
saamiseks paindlikku vanaduspensioni ning ei peata selle saamist, väheneb tema tulevane
pension üle 20% võrra, suurendades vaesusriski. Kui inimene taotleb täiendava
tulumaksuvabastuse saamiseks paindlikku vanaduspensioni ning peatab selle saamise, ei
ole muudatus eesmärgipärane. Varem pensioni taotlevad inimesed toovad kaasa ka
Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti täiendava koormuse avalduste menetlemisel.
Luues ajendi paindliku pensioni kasutamiseks enne vanaduspensioniiga muudavad inimesed
tõenäoliselt varem ja mitmekordselt enda otsust paindliku pensioni kasutamiseks.
Sellise ajendi loomise tõttu kaasneb täiendava tulumaksuvabastusega täiendav kulu, millega
eelnõu seletuskirjas ei ole arvestatud. Meie arvutuste kohaselt on 2023. aastal ligi 42 000
inimest, kes saaksid paindlikku vanaduspensioni enne pensioniiga taotleda. 1. mai 2021
seisuga oli Eestis ennetähtaegne vanaduspension määratud 2749 ja paindlik
vanaduspension 539 inimesele, kes pole pensioniikka jõudnud. Seega ületab ennetähtaegse
või paindliku pensioni võimalik määramine oluliselt tegelikku määramist.
Meil on eelnevate kogemuste tõttu alust arvata, et eelnõu vastuvõtmisel kasutaks võimalust
taotleda tulumaksusoodustuse saamiseks paindlikku pensioni märkimisväärne osa
sihtrühmast. Sarnaselt on inimesed käitunud ka analoogsetes olukordades. Näiteks tegid
2020. aasta lõpul väga paljud inimesed (mh ka imikud) esmakordselt täiendava
kogumispensioni makseid, sest kohustusliku kogumispensioni reformiga tõsteti alates
01.01.2021 täiendava kogumispensioni pensioniiga 55 aastalt 60 aastale. Sarnaselt kirjutasid
paljud pensionärid enne üksi elava pensionäri toetuse maksmist end rahvastikuregistris teise
elukohta sisse, et toetusele kvalifitseeruda. Töötuskindlustushüvitise saamiseks sõlmivad
paljud omal algatusel töölt lahkunud inimesed lühikese kestusega VÕS lepingu. Selle
lõppemisel kvalifitseeruvad nad töötuskindlustushüvitisele. Näiteid, kus inimesed muudavad
oma maksukoormuse vähendamiseks või mõnele soodustele kvalifitseerumiseks oma
käitumist, on nii Eestis kui ka mujal maailmas teisigi. Võib arvata, et 20-120 euro suuruse
kuise lisatulu saamiseks kasutaks tekkivat võimalust paljud inimesed.
Kui võimalust kasutaksid kõik paindlikule pensionile kvalifitseeruvad inimesed, kaasneks
sellega täiendav kulu kuni 21 miljonit eurot aastas. Kui nad oleksid ühe kuu pensionil ning
seejärel peataksid paindliku pensioni saamise, oleks selle kulu hinnanguliselt üle 15 miljoni
euro aastas. Enne muudatuse vastuvõtmist tuleb seega põhjalikult analüüsida, kuidas
mõjutab täiendava tulumaksuvabastuse kehtestamine ajendeid jääda paindlikule pensionile,
pensionäride vaesust ning riigieelarvet.
Täiendavalt tuleb tähele panna, et eelnõu suunab inimesi neile määratud eriseaduse (nt
väljateenitud aastate pensionide seadus) alusel määratud pensionit riikliku
pensionikindlustuse seaduse vanaduspensioniikka jõudes tulumaksuvabastuse eesmärgil
vormistama ümber riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavaks
vanaduspensioniks. Nimetatud eelnõu mõju on toodud ka eelnõu seletuskirjas. Arvestada
tuleb, et selline pensioniliigi vahetamine on koormav nii inimesele kui
Sotsiaalkindlustusametile.
Kirjeldatud probleemid oleks võimalik lahendada, kui siduda planeeritav tulumaksuvabastus
pensioniikka jõudmisega, mitte pensionäri staatusega. Selliselt täidetakse eelnõuga soovitav
eesmärk soodustuse andmiseks sihitatult sihtrühma osas, toomata kaasa negatiivseid
tagajärgi, mis eelnõus sätestatud saajate ringi puhul kaasneks. See eeldab eelnõus riiklikku
pensioni saava isiku asemel viitamist isikule, kellel on täitunud vanaduspensioniiga (hetkel
65 aastat). Kui eelnõuga soovitakse soodustada ka nooremaid isikuid, on võimalik
tulumaksuvabastus siduda mõnda teise ikka jõudmisega – näiteks nn kohustusliku
kogumispensioni pensionikka jõudmisega (vanaduspensioniiga miinus viis aastat). Selleks,
et tulumaksusoodustusest mitte ilma jätta toitjakaotus- või töövõimetuspensioni saavaid
nooremaid inimesi, võiks nende sihtrühmade puhul siduda soodustuse saamise pensioni
saamise tingimusega.
3
Sotsiaalministeerium on valmis arutama erinevaid lahendusi ning pakkuma igakülgset abi
eelnõu täpsustamisel ja muutmisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Ethel Bubõr 6269 738
[email protected]