dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tulumaksuseaduse kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2021
Viit
1.2-3/1796-2
Registreeritud
3. juuni 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31796-2 03.06.2021 Väljaminev kiri.asice217 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 25.05.2021 nr RAM/21-0703/- 1K; 1.1-10.1/4095- 1/ Meie 03.06.2021 nr 1.2-3/1796-2 Tulumaksuseaduse kooskõlastamine Täname Rahandusministeeriumi tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega võimaldatakse pensioni saavatele isikutele maksuvaba tulu, kooskõlastamisele esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu pensioni saavate isikute tulumaksuvabastuse osas märkustega arvestamisel. Toetame igati pensionäridele täiendava tulumaksuvabastuse kehtestamist, sest see suurendab nende sissetulekuid ning suurendab töötamise ajendeid. Eelnõu sätestab tänuväärselt ka vanaduspensioniikka jõudvatele puuduva töövõimega inimestele vanaduspensionieas jätkuva tulumaksuvabastuse. Siiski ei nõustu me viisiga, kuidas on pensionäridele täiendav tulumaksuvabastus kehtestatud, sest see tekitab ajendi jääda võimalikult varakult pensionile ning suurendab halduskoormust. Palume, et selle riskiga eelnõus arvestataks ning leitaks viis selle maandamiseks. Näiteks oleks võimalik siduda tulumaksuvabastus pensioniikka jõudmisega, mitte pensioni määramise faktiga. Eelnõu kohaselt tekiks õigus täiendavale tulumaksuvabale tulule kõigil inimestel, kellele on määratud pension. Selgitame, et alates 2021. aastast ei määrata enam ennetähtaegset vanaduspensionit, vaid paindlikku vanaduspensioni. Inimesel on piisava pensionistaaži korral õigus vanaduspensionile jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist ning samas ka õigus pensioni saamist edasi lükata. Paindliku vanaduspensioni saamise ajal on inimesel õigus saada töötasu ning otsust paindliku pensioni saamiseks saab muuta igal kuul. Kui inimene jääb paindliku vanaduspensioni kasutamisel pensionile enne vanaduspensioniiga, vähendatakse pensioni lähtudes aktuaarse neutraalsuse printsiibist. Näiteks, kui inimene läheb 5 aastat enne pensioniiga pensionile, vähendataks tema pensionit ligi 23% võrra. Pensioni vähendamise läbi tagatakse ühelt poolt süsteemi õiglus, teisalt ajendatakse inimest mitte jääma varakult pensionile, vaid jätkama töötamist. Senise praktika kohaselt kasutatakse varem pensionile jäämise võimalust enamasti olukorras, kus inimesel ei ole teisi valikuid, näiteks enne vanaduspensioniiga töötuks jäämisel, kui töötuskindlustushüvitis lõpeb ning inimene ei leia enam tööd. Eelnõus pakutud lahendus annaks õiguse täiendavale tulumaksuvabastusele ka paindlikule vanaduspensionile jäänud inimesele. Kuna täiendav tulumaksuvabastus suurendab märkimisväärselt inimese netosissetulekut (näiteks üle 2100 euro suuruse brutopalga juures 2023. aastal u 120 euro võrra kuus ja alampalga juures u 20 euro võrra kuus), looks täiendav tulumaksuvabastus tugeva ajendi taotleda paindlikku vanaduspensioni esimesel võimalusel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Sellise ajendi loomine ei ole mõistlik. Kui inimene taotleb täiendava tulumaksuvabastuse saamiseks paindlikku vanaduspensioni ning ei peata selle saamist, väheneb tema tulevane pension üle 20% võrra, suurendades vaesusriski. Kui inimene taotleb täiendava tulumaksuvabastuse saamiseks paindlikku vanaduspensioni ning peatab selle saamise, ei ole muudatus eesmärgipärane. Varem pensioni taotlevad inimesed toovad kaasa ka Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti täiendava koormuse avalduste menetlemisel. Luues ajendi paindliku pensioni kasutamiseks enne vanaduspensioniiga muudavad inimesed tõenäoliselt varem ja mitmekordselt enda otsust paindliku pensioni kasutamiseks. Sellise ajendi loomise tõttu kaasneb täiendava tulumaksuvabastusega täiendav kulu, millega eelnõu seletuskirjas ei ole arvestatud. Meie arvutuste kohaselt on 2023. aastal ligi 42 000 inimest, kes saaksid paindlikku vanaduspensioni enne pensioniiga taotleda. 1. mai 2021 seisuga oli Eestis ennetähtaegne vanaduspension määratud 2749 ja paindlik vanaduspension 539 inimesele, kes pole pensioniikka jõudnud. Seega ületab ennetähtaegse või paindliku pensioni võimalik määramine oluliselt tegelikku määramist. Meil on eelnevate kogemuste tõttu alust arvata, et eelnõu vastuvõtmisel kasutaks võimalust taotleda tulumaksusoodustuse saamiseks paindlikku pensioni märkimisväärne osa sihtrühmast. Sarnaselt on inimesed käitunud ka analoogsetes olukordades. Näiteks tegid 2020. aasta lõpul väga paljud inimesed (mh ka imikud) esmakordselt täiendava kogumispensioni makseid, sest kohustusliku kogumispensioni reformiga tõsteti alates 01.01.2021 täiendava kogumispensioni pensioniiga 55 aastalt 60 aastale. Sarnaselt kirjutasid paljud pensionärid enne üksi elava pensionäri toetuse maksmist end rahvastikuregistris teise elukohta sisse, et toetusele kvalifitseeruda. Töötuskindlustushüvitise saamiseks sõlmivad paljud omal algatusel töölt lahkunud inimesed lühikese kestusega VÕS lepingu. Selle lõppemisel kvalifitseeruvad nad töötuskindlustushüvitisele. Näiteid, kus inimesed muudavad oma maksukoormuse vähendamiseks või mõnele soodustele kvalifitseerumiseks oma käitumist, on nii Eestis kui ka mujal maailmas teisigi. Võib arvata, et 20-120 euro suuruse kuise lisatulu saamiseks kasutaks tekkivat võimalust paljud inimesed. Kui võimalust kasutaksid kõik paindlikule pensionile kvalifitseeruvad inimesed, kaasneks sellega täiendav kulu kuni 21 miljonit eurot aastas. Kui nad oleksid ühe kuu pensionil ning seejärel peataksid paindliku pensioni saamise, oleks selle kulu hinnanguliselt üle 15 miljoni euro aastas. Enne muudatuse vastuvõtmist tuleb seega põhjalikult analüüsida, kuidas mõjutab täiendava tulumaksuvabastuse kehtestamine ajendeid jääda paindlikule pensionile, pensionäride vaesust ning riigieelarvet. Täiendavalt tuleb tähele panna, et eelnõu suunab inimesi neile määratud eriseaduse (nt väljateenitud aastate pensionide seadus) alusel määratud pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse vanaduspensioniikka jõudes tulumaksuvabastuse eesmärgil vormistama ümber riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavaks vanaduspensioniks. Nimetatud eelnõu mõju on toodud ka eelnõu seletuskirjas. Arvestada tuleb, et selline pensioniliigi vahetamine on koormav nii inimesele kui Sotsiaalkindlustusametile. Kirjeldatud probleemid oleks võimalik lahendada, kui siduda planeeritav tulumaksuvabastus pensioniikka jõudmisega, mitte pensionäri staatusega. Selliselt täidetakse eelnõuga soovitav eesmärk soodustuse andmiseks sihitatult sihtrühma osas, toomata kaasa negatiivseid tagajärgi, mis eelnõus sätestatud saajate ringi puhul kaasneks. See eeldab eelnõus riiklikku pensioni saava isiku asemel viitamist isikule, kellel on täitunud vanaduspensioniiga (hetkel 65 aastat). Kui eelnõuga soovitakse soodustada ka nooremaid isikuid, on võimalik tulumaksuvabastus siduda mõnda teise ikka jõudmisega – näiteks nn kohustusliku kogumispensioni pensionikka jõudmisega (vanaduspensioniiga miinus viis aastat). Selleks, et tulumaksusoodustusest mitte ilma jätta toitjakaotus- või töövõimetuspensioni saavaid nooremaid inimesi, võiks nende sihtrühmade puhul siduda soodustuse saamise pensioni saamise tingimusega. 3 Sotsiaalministeerium on valmis arutama erinevaid lahendusi ning pakkuma igakülgset abi eelnõu täpsustamisel ja muutmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ethel Bubõr 6269 738 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →