dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2021
Viit
1.1-5/1460-1
Registreeritud
3. juuni 2021
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-5 Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamise kokkulepped (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5
Vastutaja
Triin Teder

Failid

  • 📎1.1-51460-1 03.06.2021 Muu leping (1).asice559 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkindlustusameti juhi mandaat aastateks 2021-2026 Käesolevas dokumendis võetakse kokku ministeeriumi peamised ootused Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juhile. Mandaat kirjeldab ministeeriumi nägemust haldusala ühe olulisima asutuse juhi tegevuskeskkonnast, peamistest väljakutsetest ning nendega seotud tegevussuundadest. Käesolev mandaat on lähtepunktiks asutuse juhi tegevuse tulemuslikkuse hindamisel. Ministeeriumi ja ameti ühise tegevuse keskmes on inimese heaolu toetades inimeste iseseisvust, hoides vaimset ja füüsilist tervist, tagades majanduslikku sõltumatust ning aidates teha tarku otsuseid üle elukaare. Terviklikud põhimõtted ja prioriteetsed suunad ning tegevused sisalduvad Heaolu arengukavas, koalitsioonileppes ning valitsuse tegevusprogrammis. Ministeeriumi ja haldusala asutuste toimimine põhineb ühisel mõistmisel, et tulemused saavutatakse vaid erinevate osapoolte heas ja vastutustundlikus ning tulemustele suunatud koostöös. Ministeeriumi roll on strateegiline juhtimine, poliitikakujundamine ja selle realiseerimiseks vajaliku õigusloome ning eelarve tagamine. SKA peamine ülesanne on poliitikate rakendamine. Samuti peab SKA olema ministeeriumile proaktiivne ja asjatundlik partner poliitika kujundamisel. II Strateegilised väljakutsed SKA-l on lähiaastatel mitmeid väljakutseid, kuid järgnevad valdkonnad on strateegiliselt iseäranis olulised. 1. Pensionite kompetentsikeskuse rolli täitmine. SKA määrab pensioneid, peab nende üle arvestust ning maksab pensioneid välja, sh välisriikidesse. Pensionide määramisel, arvepidamisel ning väljamaksete tegemisel peab SKA olema täpne, efektiivne, kerkne ja inimesele mugav. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide määramisel analüüsib SKA iga taotluse puhul põhjalikult, kas konkreetsel inimesel on õigus saada soodustingimustel pensionile. Hiljemalt aastaks 2025 peab SKA maksma pensioneid uue ja kaasaegse tehnoloogilise keskkonna kaudu ning võtma pensioniavaldusi vastu iseteeninduskeskkonnas. Inimese sissetulek ei tohiks pensioniea saabudes oluliselt langeda, kuid enamik inimesi ei säilita vaid I samba pensioni abil oma senist elustandardit. Seetõttu tuleb inimesi innustada oma rahaliste võimaluste piires ka ise säästma ja investeerima, eeskätt kasutades selleks kogumispensionit ja täiendavat kogumispensionit. SKA peab proaktiivselt suunama inimesi tulevikuks valmistuma, müksates juba tööelu alguses pensioniplaani tegema, selle adekvaatsust jälgima ja vajadusel ajakohastama. SKA peab motiveerima inimesi kasutama riigi loodud võimalusi pensionieas oma sissetuleku suurendamiseks, sh II ja III sammast ja pensioni edasilükkamist. Hiljemalt aastaks 2025 peab SKA looma pensioni ühise vaate – veebiportaali, kus inimene saab kõikide oma pensioniõiguste kohta informatsiooni. SKA iseteeninduskeskkonnas peab inimesel olema võimalik näha isikustatud prognoosi, kui suureks kujuneb tema sissetulek pensionieas. Samuti peab SKA iseteeninduskeskkonna kaudu olema võimalik saada näpunäiteid, kuidas pensionieaks valmistuda ning esitada lihtsa vaevaga avaldusi kogumispensioniga liitumiseks. SKA peab igale soovijale selgitama Eesti pensionisüsteemi toimimist ning andma asjalikku, erapooletut ja inimkeelset nõu, kuidas vanaduspõlveks valmistuda. Eesmärgi saavutamist hinnatakse läbi inimeste teadlikkuse ja ettevaatava käitumise kasvu. 2. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande arengu toetamine. Sotsiaalhoolekandes on kandev roll kohalikel omavalitsustel. Samas on omavalitsuste korraldatav abi ja teenuste tase ebaühtlane ning kättesaadavus ja parim kvaliteet ei ole alati tagatud. Sotsiaalkindlustusameti roll on läbi omavalitsuste igapäevase juhendamise, nõustamise, teenuste arendamise ning järelevalve liikuda suunas, kus inimeste sotsiaalabi ja teenuste saamine ei erine sõltuvalt elukohast ning tagatud on vajaduspõhine ja kvaliteetne abi. SKA tagab omavalitsuste tegevuse arendamise toimetulekuraskustega inimestega töös, sh toimetulekutoetuse saajate, toiduabi vajajate ning võlglaste tervikliku abistamise. Koostöös HARNO-ga tuleb kohalikke omavalitsusi toetada ja motiveerida NEET- noorte tuvastamisel ja neile abi pakkumisel, töötades selleks välja metoodika, koolitades ja nõustades kohalike omavalitsuste töötajaid ning luues infotehnoloogise vahendi. Samuti tuleb omavalitsuste tegevusega sünergias arendada ka riikliku taseme abi ja teenuste pakkumist, sealhulgas jätkata teenuste ja abi saamise lahti sidumist puude olemasolust. SKA ülesanne on liikuda praktikas nn „ühe ukse“ põhimõtte rakendamiseni, kus abivajaja teekond algab omavalitsusest ning ka riiklike teenuseid taotletakse omavalitsuse vahendusel. Oluline on elukaareülene lähenemine, kus sarnastel põhimõtetel toetatakse nii lapsi kui täisealisi abivajajaid, rõhutades sujuvaid üleminekuid ühest eagrupist teise. Paranema peab ka omavalitsuste vaheline koordinatsioon ja koostöö teenuste pakkumisel. Eesmärgi saavutamist hinnatakse läbi omavalitsuste omapanuse kasvu sotsiaalkaitsekulutustesse, nende korraldatava abi ja teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi paranemise, inimeste esmapöördumiste kasvu omavalitsustesse ning SKA poole pöördumiste kasvu omavalitsuse vahendusel. 3. Töö- ja tervisevaldkonnaga integratsiooni tagamine. Tähtsalt kohal on valdkondade vaheline integratsioon, sünergia leidmine tööpoliitika ja tervisepoliitika ellu viijatega. Andmevahetuse praktikad on ühtlustatud, kasutusel on RFK-l põhinev metoodika, toimib osapoolte vaheline koordinatsioon. Parema ühtlustamise ja arendamise tulemusel toimivad inimese vaatest eelnimetatud valdkonnad aina vähem killustatult, abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste võimaldamine on inimese vaatest lahendatavad ilma korduvate pöördumiste ja hindamisteta. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi koostöö kvaliteedi töötukassa ja tervishoiusektoriga, sarnaste teenuste ühtsetel alustel osutamise, kliendikogemuse hinnangute. 4. Laste heaolu tagamine Laste ees on riigil suurem vastutus. See on ühiskondlik väärtuspõhimõte, sest lapsed on haavatavad ja oma valikutes harva vabad, mistõttu tuleb neid kaitsta ja suunata ka olukorras, kus nad ise või nende vanemad seda ei tee. Lastekaitsetöö korraldamises ja praktikas puudub üleriigiline struktureeritud lähenemine, mis tagaks ühtsete töömeetodite, tööriistade, abimeetmete ja IT- lahenduste (dokumenteerimine) kasutamise. See on kaasa toonud märkimisväärsed piirkondlikud erinevused ning puudub adekvaatne ülevaade valdkonna olukorrast ja arenguvajadustest. Lisaks ei taga praegune lastekaitsekorraldus laste abivajaduse ennetamist ning tekkinud probleemide korral õigeaegset ja tulemuslikku sekkumist. SKA ülesanne on juhtida ja edendada järjepidevalt lastekaitsesüsteemi igapäevast praktikat ning tagada, et kõikides omavalitsustes tehtav lastekaitsetöö on ühtsetel alustel, osapoolte tegevus on koordineeritud, hea kvaliteediga ning nõudlik. Selleks tuleb lähiaastatel laste ja perede heaolu tagamiseks luua toimiv abivajaduse ennetamise, märkamise, tuvastamise ja infovahetuse süsteem, uuendada lastekaitse tööprotsesse koos vastavate IT-lahendustega (STAR), ja toetada lastega töötavaid spetsialiste praktiliste juhendite ja ühtsete tööriistade kasutamisel. Samuti juhendada lastekaitsetöötajaid otsusekindlamalt seisma laste heaolu eest ning jõustada neid keerukates vaidlustes. See eeldab SKA-lt ka proaktiivset tegutsemist, KOV tulemuspõhist nõustamist ja praktikas ilmnenud kitsaskohtade põhjal vajaliku sisendi andmist lastekaitsesüsteemi (sh lastekaitseseaduse) arendamisse. SKA järelevalveasutusena peab tagama sisuka ja tõhusa järelevalve laste heaolu valdkonnas, seda nii KOV-de lastekaitsealaste ülesannete täitmise kui ka lapse ja pere vaatest õigeaegse ja tulemusliku abi saamise üle. Selleks tuleb ühtlasi toetada kvaliteedisüsteemi arendamist KOV-des. Teenuste arendamisel on fookus perepõhistel ja integreeritud teenustel, mis toetavad erivajadusega, asendushooldust vajavaid, kompleksprobleemidega, väärkoheldud ja suure abivajadusega lapsi ja nende peresid. SKA toetab oma tegevustega KOV-e, et laste ja perede probleemide märkamine oleks võimalikult varajane, sekkumised oleksid vajaduspõhised ja lapsest lähtuvad ning tugi oleks olemas ka teenuselt lahkumise järgselt. Fookus on ka lahku minevate ja lahku läinud perede toetamisel, et aidata vanematel sõlmida lapse edasise elukorralduse osas lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid kohtuväliselt. Eesmärgi täitmiseks viib SKA ellu erinevaid tegevusi riikliku perelepitusteenuse käivitamiseks ning tagab perelepitusteenuse osutamise perelepitusseaduse jõustumisel. SKA osaleb erivajadustega laste tugisüsteemide uuendamise planeerimisel ja rakendab muudatused, eesmärgiga toetada KOV-e laste vajaduste tervikpildi saavutamisel, muuta protsessid lihtsamaks, läbipaistvamaks ja vähendada abi pakkumise killustatust, mis omakorda võimaldaks pakkuda rohkem tuge seal, kus laps ja pere seda vajab. Käitumisprobleemidega laste abistamise korraldus ja teenuste kvaliteet peavad olema ameti erilise tähelepanu all, sh tuleb proaktiivselt otsida lahendusi vältimaks laste sattumist kinnistesse asutustesse. Oluline on pakkuda välja lahendusi laste tulemuslikumaks abistamiseks, eelkõige erinevate teraapiate ja muude sekkumismeetmete näol. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi piirkondlike erisuste vähenemise lastekaitse tööpraktikates, juhendmaterjalide olemasolu, lastega seotud menetluste kiiruse ja tulemuslikkuse, erivajadusega lastega seotud bürokraatia vähenemise ning kriitilistele üksikjuhtumitele proaktiivselt reageerimise. 5. Ohvriabi reformi läbi viimine Ohvriabis on viimastel aastatel aset leidnud väga suured positiivsed muudatused aga vajalik on ohvriabisüsteemi terviklik arendamine, uute teenuste arendamine, erinevate teenuste sidustamine ja traumeeritud inimestele just nende vajadustele vastava abi tagamine. Vaja on tagada üheselt mõistetavad standardid kõikidele ohvriabi pakutavatele teenustele, lahendada koostööd puudutavad probleemid (mh SKA sisesed) ning tagada senisest enamate ohvrite jõudmine ohvriabisse, et neil oleks võimalik osa saada teenustest ja hüvitistest, millele neil õigus on. SKA ülesanne on tagada ohvriabi praktika arendamine, toetada oma tegevusega ennetustööd ning riiklikult seatud prioriteetide saavutamist. Erilise tähelepanu all on ennetustöö ja lähisuhtevägivald. SKA peab mõtestama ja kinnistama oma rolli inimeste vaimse tervise hoidmisel. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi ohvrite arvu vähenemise, teenuseid saanud inimeste arvu kasvu. 6. Ameti e-teenused ja tööprotsesside nutikas optimeerimine SKA on kaasaegne, efektiivselt ja tulemuslikult toimiv organisatsioon, milles töötavad asjatundlikud ja motiveeritud töötajad. Organisatsiooni palgatingimuste parandamise eelduseks on sisemise efektiivsuse suurendamine. Selleks tuleb tagada SKA tegevuse strateegiline planeerimine, pidevalt uuendada sisemisi tööprotsesse ja -korraldust ning kasutada IKT võimalusi. SKA on valmis vastutusalade ümberjaotamiseks ning lisandumiseks lähtuvalt riigis rakenduvatest reformidest, ülesannete täitmisel kaalutakse alati ka partnerite kaasamise võimalusi. Eesmärgi saavutamist toetavad STAR ning SKAIS keskkondade arendused. SKA e- teenuste arendamisel lähtub peadirektor järgmistest põhimõtetest: - Inimesekeskus ja sündmuspõhisus, - andmetel põhineva otsustuskultuuri rakendamine, - rõhuasetus on valdkondade üleselt koostoimivate teenuste arendamisel nii rahvusvahelisel (eelkõige EL) kui ka siseriiklikult. Mandaadiperioodi lõpuks suurendab SKA jõuliselt sündmuspõhiste teenuste mahtu, EL tasandil toimub sujuvalt sotsiaaltoetuste ja -hüvitiste andmete vahetus ning see on integreeritud siseriiklike teenustega. Rakendatud on läbivalt SKA teenuste juurde andmetel põhinevad tööriistad nii SKA sihtrühmadele kui SKA töötajatele parimate valikute tegemiseks (näit pensionivalikute analüüsitööriist kasutades nii avaandmeid kui isikupõhiseid andmeid). Eesmärgi saavutamisel hinnatakse SKA strateegia ja tööplaani ellu viimist, elektroonsel teel teenuste tarbimise kasvu ning “tarkade töökohtade“ osakaalu kasvu. III Muud põhimõtted ja tegevused Inimeste valikud teenuse või selle pakkuja osas on enamasti piiratud, mistõttu tuleb SKA-l erilist tähelepanu pöörata sellele, et ameti töötajad näeksid proaktiivselt inimeste vajadusi ning tagaksid neile vajalikud lahendused võimalikult sujuvalt ja vähese bürokraatiaga. SKA ülesanne on liikuda juhtumikorraldusliku praktika poole, mille eesmärk on aidata abivajajat tema individuaalseid vajadusi arvestades. SKA tegevus puudutab erinevaid huvirühmi ja sektoreid vahetult. Sestap on oluline tagada igapäevaselt huvikaitse- ning esindusorganisatsioonidega sujuv koostöö ja infovahetus. SKA kui riigiasutuse jaoks on oluline regionaalpoliitiline aspekt. SKA lähtub oma tegevuse korraldamisel põhimõttest, et ollakse inimestele võimalikult lähedal. Värbamispoliitika peab olema sõltumatu töötajate elukohast. SKA edendab nii tööandaja kui ka läbi oma tegevuste süstemaatiliselt ja eesmärgistatult soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist (sh ligipääsetavuse põhimõtte rakendamist) ning arvestades, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste ning erinevate vähemuste olukorda ühiskonnas. EL struktuurivahendite rakendamisel on SKA-l täita rakendaja roll, seda rolli tugevdatakse jätkuvalt, näiteks erinevate teenuste korralduse (nt toiduabi korraldus, KOV arenguprogrammide ellu viimine) ülevõtmisega. IV Mandaadi täiendamine Mandaadi annab ning seda muudab sotsiaalministeeriumi kantsler. Rakenduslikud küsimused lahendatakse pidevas koostöös sotsiaalala ja/või tööala asekantsleriga. Mandaati täiendatakse vähemalt kord aastas ning selles seatu saavutamist hinnatakse mitte harvem kui kord poolaastas. Marika Priske Kantsler Indrek Holst Peadirektor
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →