Sotsiaalministeerium · 3. juuni 2021
Sisu (failidest)
Sotsiaalkindlustusameti juhi mandaat aastateks 2021-2026
Käesolevas dokumendis võetakse kokku ministeeriumi peamised ootused
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) juhile. Mandaat kirjeldab ministeeriumi nägemust
haldusala ühe olulisima asutuse juhi tegevuskeskkonnast, peamistest väljakutsetest ning
nendega seotud tegevussuundadest. Käesolev mandaat on lähtepunktiks asutuse juhi tegevuse
tulemuslikkuse hindamisel.
Ministeeriumi ja ameti ühise tegevuse keskmes on inimese heaolu toetades inimeste
iseseisvust, hoides vaimset ja füüsilist tervist, tagades majanduslikku sõltumatust ning aidates
teha tarku otsuseid üle elukaare. Terviklikud põhimõtted ja prioriteetsed suunad ning
tegevused sisalduvad Heaolu arengukavas, koalitsioonileppes ning valitsuse
tegevusprogrammis.
Ministeeriumi ja haldusala asutuste toimimine põhineb ühisel mõistmisel, et tulemused
saavutatakse vaid erinevate osapoolte heas ja vastutustundlikus ning tulemustele suunatud
koostöös. Ministeeriumi roll on strateegiline juhtimine, poliitikakujundamine ja selle
realiseerimiseks vajaliku õigusloome ning eelarve tagamine. SKA peamine ülesanne on
poliitikate rakendamine. Samuti peab SKA olema ministeeriumile proaktiivne ja asjatundlik
partner poliitika kujundamisel.
II Strateegilised väljakutsed
SKA-l on lähiaastatel mitmeid väljakutseid, kuid järgnevad valdkonnad on strateegiliselt
iseäranis olulised.
1. Pensionite kompetentsikeskuse rolli täitmine. SKA määrab pensioneid, peab nende
üle arvestust ning maksab pensioneid välja, sh välisriikidesse. Pensionide määramisel,
arvepidamisel ning väljamaksete tegemisel peab SKA olema täpne, efektiivne, kerkne
ja inimesele mugav. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate
pensionide määramisel analüüsib SKA iga taotluse puhul põhjalikult, kas konkreetsel
inimesel on õigus saada soodustingimustel pensionile. Hiljemalt aastaks 2025 peab
SKA maksma pensioneid uue ja kaasaegse tehnoloogilise keskkonna kaudu ning
võtma pensioniavaldusi vastu iseteeninduskeskkonnas.
Inimese sissetulek ei tohiks pensioniea saabudes oluliselt langeda, kuid enamik
inimesi ei säilita vaid I samba pensioni abil oma senist elustandardit. Seetõttu tuleb
inimesi innustada oma rahaliste võimaluste piires ka ise säästma ja investeerima,
eeskätt kasutades selleks kogumispensionit ja täiendavat kogumispensionit. SKA peab
proaktiivselt suunama inimesi tulevikuks valmistuma, müksates juba tööelu alguses
pensioniplaani tegema, selle adekvaatsust jälgima ja vajadusel ajakohastama. SKA
peab motiveerima inimesi kasutama riigi loodud võimalusi pensionieas oma
sissetuleku suurendamiseks, sh II ja III sammast ja pensioni edasilükkamist.
Hiljemalt aastaks 2025 peab SKA looma pensioni ühise vaate – veebiportaali, kus
inimene saab kõikide oma pensioniõiguste kohta informatsiooni. SKA
iseteeninduskeskkonnas peab inimesel olema võimalik näha isikustatud prognoosi, kui
suureks kujuneb tema sissetulek pensionieas. Samuti peab SKA
iseteeninduskeskkonna kaudu olema võimalik saada näpunäiteid, kuidas pensionieaks
valmistuda ning esitada lihtsa vaevaga avaldusi kogumispensioniga liitumiseks. SKA
peab igale soovijale selgitama Eesti pensionisüsteemi toimimist ning andma asjalikku,
erapooletut ja inimkeelset nõu, kuidas vanaduspõlveks valmistuda.
Eesmärgi saavutamist hinnatakse läbi inimeste teadlikkuse ja ettevaatava käitumise
kasvu.
2. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande arengu toetamine. Sotsiaalhoolekandes
on kandev roll kohalikel omavalitsustel. Samas on omavalitsuste korraldatav abi ja
teenuste tase ebaühtlane ning kättesaadavus ja parim kvaliteet ei ole alati tagatud.
Sotsiaalkindlustusameti roll on läbi omavalitsuste igapäevase juhendamise,
nõustamise, teenuste arendamise ning järelevalve liikuda suunas, kus inimeste
sotsiaalabi ja teenuste saamine ei erine sõltuvalt elukohast ning tagatud on
vajaduspõhine ja kvaliteetne abi. SKA tagab omavalitsuste tegevuse arendamise
toimetulekuraskustega inimestega töös, sh toimetulekutoetuse saajate, toiduabi
vajajate ning võlglaste tervikliku abistamise.
Koostöös HARNO-ga tuleb kohalikke omavalitsusi toetada ja motiveerida NEET-
noorte tuvastamisel ja neile abi pakkumisel, töötades selleks välja metoodika,
koolitades ja nõustades kohalike omavalitsuste töötajaid ning luues infotehnoloogise
vahendi.
Samuti tuleb omavalitsuste tegevusega sünergias arendada ka riikliku taseme abi ja
teenuste pakkumist, sealhulgas jätkata teenuste ja abi saamise lahti sidumist puude
olemasolust. SKA ülesanne on liikuda praktikas nn „ühe ukse“ põhimõtte
rakendamiseni, kus abivajaja teekond algab omavalitsusest ning ka riiklike teenuseid
taotletakse omavalitsuse vahendusel. Oluline on elukaareülene lähenemine, kus
sarnastel põhimõtetel toetatakse nii lapsi kui täisealisi abivajajaid, rõhutades sujuvaid
üleminekuid ühest eagrupist teise. Paranema peab ka omavalitsuste vaheline
koordinatsioon ja koostöö teenuste pakkumisel.
Eesmärgi saavutamist hinnatakse läbi omavalitsuste omapanuse kasvu
sotsiaalkaitsekulutustesse, nende korraldatava abi ja teenuste kättesaadavuse ning
kvaliteedi paranemise, inimeste esmapöördumiste kasvu omavalitsustesse ning SKA
poole pöördumiste kasvu omavalitsuse vahendusel.
3. Töö- ja tervisevaldkonnaga integratsiooni tagamine.
Tähtsalt kohal on valdkondade vaheline integratsioon, sünergia leidmine tööpoliitika
ja tervisepoliitika ellu viijatega. Andmevahetuse praktikad on ühtlustatud, kasutusel on
RFK-l põhinev metoodika, toimib osapoolte vaheline koordinatsioon. Parema
ühtlustamise ja arendamise tulemusel toimivad inimese vaatest eelnimetatud
valdkonnad aina vähem killustatult, abivahendite ja rehabilitatsiooniteenuste
võimaldamine on inimese vaatest lahendatavad ilma korduvate pöördumiste ja
hindamisteta.
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi koostöö kvaliteedi töötukassa ja
tervishoiusektoriga, sarnaste teenuste ühtsetel alustel osutamise, kliendikogemuse
hinnangute.
4. Laste heaolu tagamine
Laste ees on riigil suurem vastutus. See on ühiskondlik väärtuspõhimõte, sest lapsed
on haavatavad ja oma valikutes harva vabad, mistõttu tuleb neid kaitsta ja suunata ka
olukorras, kus nad ise või nende vanemad seda ei tee.
Lastekaitsetöö korraldamises ja praktikas puudub üleriigiline struktureeritud
lähenemine, mis tagaks ühtsete töömeetodite, tööriistade, abimeetmete ja IT-
lahenduste (dokumenteerimine) kasutamise. See on kaasa toonud märkimisväärsed
piirkondlikud erinevused ning puudub adekvaatne ülevaade valdkonna olukorrast ja
arenguvajadustest. Lisaks ei taga praegune lastekaitsekorraldus laste abivajaduse
ennetamist ning tekkinud probleemide korral õigeaegset ja tulemuslikku sekkumist.
SKA ülesanne on juhtida ja edendada järjepidevalt lastekaitsesüsteemi igapäevast
praktikat ning tagada, et kõikides omavalitsustes tehtav lastekaitsetöö on ühtsetel
alustel, osapoolte tegevus on koordineeritud, hea kvaliteediga ning nõudlik. Selleks
tuleb lähiaastatel laste ja perede heaolu tagamiseks luua toimiv abivajaduse
ennetamise, märkamise, tuvastamise ja infovahetuse süsteem, uuendada lastekaitse
tööprotsesse koos vastavate IT-lahendustega (STAR), ja toetada lastega töötavaid
spetsialiste praktiliste juhendite ja ühtsete tööriistade kasutamisel. Samuti juhendada
lastekaitsetöötajaid otsusekindlamalt seisma laste heaolu eest ning jõustada neid
keerukates vaidlustes. See eeldab SKA-lt ka proaktiivset tegutsemist, KOV
tulemuspõhist nõustamist ja praktikas ilmnenud kitsaskohtade põhjal vajaliku sisendi
andmist lastekaitsesüsteemi (sh lastekaitseseaduse) arendamisse. SKA
järelevalveasutusena peab tagama sisuka ja tõhusa järelevalve laste heaolu valdkonnas,
seda nii KOV-de lastekaitsealaste ülesannete täitmise kui ka lapse ja pere vaatest
õigeaegse ja tulemusliku abi saamise üle. Selleks tuleb ühtlasi toetada
kvaliteedisüsteemi arendamist KOV-des.
Teenuste arendamisel on fookus perepõhistel ja integreeritud teenustel, mis toetavad
erivajadusega, asendushooldust vajavaid, kompleksprobleemidega, väärkoheldud ja
suure abivajadusega lapsi ja nende peresid. SKA toetab oma tegevustega KOV-e, et
laste ja perede probleemide märkamine oleks võimalikult varajane, sekkumised
oleksid vajaduspõhised ja lapsest lähtuvad ning tugi oleks olemas ka teenuselt
lahkumise järgselt.
Fookus on ka lahku minevate ja lahku läinud perede toetamisel, et aidata vanematel
sõlmida lapse edasise elukorralduse osas lapse heaolust lähtuvaid kokkuleppeid
kohtuväliselt. Eesmärgi täitmiseks viib SKA ellu erinevaid tegevusi riikliku
perelepitusteenuse käivitamiseks ning tagab perelepitusteenuse osutamise
perelepitusseaduse jõustumisel.
SKA osaleb erivajadustega laste tugisüsteemide uuendamise planeerimisel ja rakendab
muudatused, eesmärgiga toetada KOV-e laste vajaduste tervikpildi saavutamisel,
muuta protsessid lihtsamaks, läbipaistvamaks ja vähendada abi pakkumise killustatust,
mis omakorda võimaldaks pakkuda rohkem tuge seal, kus laps ja pere seda vajab.
Käitumisprobleemidega laste abistamise korraldus ja teenuste kvaliteet peavad olema
ameti erilise tähelepanu all, sh tuleb proaktiivselt otsida lahendusi vältimaks laste
sattumist kinnistesse asutustesse. Oluline on pakkuda välja lahendusi laste
tulemuslikumaks abistamiseks, eelkõige erinevate teraapiate ja muude
sekkumismeetmete näol.
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi piirkondlike erisuste vähenemise lastekaitse
tööpraktikates, juhendmaterjalide olemasolu, lastega seotud menetluste kiiruse ja
tulemuslikkuse, erivajadusega lastega seotud bürokraatia vähenemise ning kriitilistele
üksikjuhtumitele proaktiivselt reageerimise.
5. Ohvriabi reformi läbi viimine
Ohvriabis on viimastel aastatel aset leidnud väga suured positiivsed muudatused aga
vajalik on ohvriabisüsteemi terviklik arendamine, uute teenuste arendamine, erinevate
teenuste sidustamine ja traumeeritud inimestele just nende vajadustele vastava abi
tagamine. Vaja on tagada üheselt mõistetavad standardid kõikidele ohvriabi
pakutavatele teenustele, lahendada koostööd puudutavad probleemid (mh SKA
sisesed) ning tagada senisest enamate ohvrite jõudmine ohvriabisse, et neil oleks
võimalik osa saada teenustest ja hüvitistest, millele neil õigus on. SKA ülesanne on
tagada ohvriabi praktika arendamine, toetada oma tegevusega ennetustööd ning
riiklikult seatud prioriteetide saavutamist. Erilise tähelepanu all on ennetustöö ja
lähisuhtevägivald. SKA peab mõtestama ja kinnistama oma rolli inimeste vaimse
tervise hoidmisel.
Eesmärgi saavutamist mõõdetakse läbi ohvrite arvu vähenemise, teenuseid saanud
inimeste arvu kasvu.
6. Ameti e-teenused ja tööprotsesside nutikas optimeerimine
SKA on kaasaegne, efektiivselt ja tulemuslikult toimiv organisatsioon, milles töötavad
asjatundlikud ja motiveeritud töötajad. Organisatsiooni palgatingimuste parandamise
eelduseks on sisemise efektiivsuse suurendamine. Selleks tuleb tagada SKA tegevuse
strateegiline planeerimine, pidevalt uuendada sisemisi tööprotsesse ja -korraldust ning
kasutada IKT võimalusi. SKA on valmis vastutusalade ümberjaotamiseks ning
lisandumiseks lähtuvalt riigis rakenduvatest reformidest, ülesannete täitmisel
kaalutakse alati ka partnerite kaasamise võimalusi.
Eesmärgi saavutamist toetavad STAR ning SKAIS keskkondade arendused. SKA e-
teenuste arendamisel lähtub peadirektor järgmistest põhimõtetest:
- Inimesekeskus ja sündmuspõhisus,
- andmetel põhineva otsustuskultuuri rakendamine,
- rõhuasetus on valdkondade üleselt koostoimivate teenuste arendamisel nii
rahvusvahelisel (eelkõige EL) kui ka siseriiklikult.
Mandaadiperioodi lõpuks suurendab SKA jõuliselt sündmuspõhiste teenuste mahtu,
EL tasandil toimub sujuvalt sotsiaaltoetuste ja -hüvitiste andmete vahetus ning see on
integreeritud siseriiklike teenustega. Rakendatud on läbivalt SKA teenuste juurde
andmetel põhinevad tööriistad nii SKA sihtrühmadele kui SKA töötajatele parimate
valikute tegemiseks (näit pensionivalikute analüüsitööriist kasutades nii avaandmeid
kui isikupõhiseid andmeid). Eesmärgi saavutamisel hinnatakse SKA strateegia ja
tööplaani ellu viimist, elektroonsel teel teenuste tarbimise kasvu ning “tarkade
töökohtade“ osakaalu kasvu.
III Muud põhimõtted ja tegevused
Inimeste valikud teenuse või selle pakkuja osas on enamasti piiratud, mistõttu tuleb SKA-l
erilist tähelepanu pöörata sellele, et ameti töötajad näeksid proaktiivselt inimeste vajadusi
ning tagaksid neile vajalikud lahendused võimalikult sujuvalt ja vähese bürokraatiaga. SKA
ülesanne on liikuda juhtumikorraldusliku praktika poole, mille eesmärk on aidata abivajajat
tema individuaalseid vajadusi arvestades.
SKA tegevus puudutab erinevaid huvirühmi ja sektoreid vahetult. Sestap on oluline tagada
igapäevaselt huvikaitse- ning esindusorganisatsioonidega sujuv koostöö ja infovahetus.
SKA kui riigiasutuse jaoks on oluline regionaalpoliitiline aspekt. SKA lähtub oma tegevuse
korraldamisel põhimõttest, et ollakse inimestele võimalikult lähedal. Värbamispoliitika peab
olema sõltumatu töötajate elukohast.
SKA edendab nii tööandaja kui ka läbi oma tegevuste süstemaatiliselt ja eesmärgistatult
soolist võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist (sh ligipääsetavuse põhimõtte rakendamist)
ning arvestades, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste ning
erinevate vähemuste olukorda ühiskonnas.
EL struktuurivahendite rakendamisel on SKA-l täita rakendaja roll, seda rolli tugevdatakse
jätkuvalt, näiteks erinevate teenuste korralduse (nt toiduabi korraldus, KOV
arenguprogrammide ellu viimine) ülevõtmisega.
IV Mandaadi täiendamine
Mandaadi annab ning seda muudab sotsiaalministeeriumi kantsler. Rakenduslikud küsimused
lahendatakse pidevas koostöös sotsiaalala ja/või tööala asekantsleriga. Mandaati täiendatakse
vähemalt kord aastas ning selles seatu saavutamist hinnatakse mitte harvem kui kord
poolaastas.
Marika Priske
Kantsler
Indrek Holst
Peadirektor